Võrdsust ei olnud isa ja laste, mehe ja naise varanduslikes õigustes. Eelistati mehi. Napoleon säilitas maavalduse puutumatuse- sellega säilitas N revolutsiooni aegsed muutused maavaldustes. Maa jäi eraomandiks ja need kes olid rev päevil maa omale saanud, see maal jäi neile- nemad olid need, kes N toetasid! Kirik ja endised aadlikud ei toetanud Napoleoni kuna N mingis mõttes järgis seda mida rev ajal oli algatatud. N ajal loodi tugev keskvõim. Koha peale seda võimu teostama saadeti perfektid. Perfektid ja linnapead määrati N poolt. Nemad pidid maakondades ja linnades N poliitikat ellu viima. Euroopa teistele valitsejatele N kujutas ohtu , sest nende jaoks oli ta siiski rev jätkaja. Nad moodustasid N vastaseid liite ehk N vastaseid koalitsioone. Esialgul õnnestus N-l alistada kõik Prantsusmaa vastased, va Inglismaa. Oma aja kohta oli Napoleon väga hea väejuht. Võrreldes kaasaegsete väejuhtidega oli N parim
aktid, siis kehtib hilisem akt; 2) kui kollisiooniakti lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigorgani akt; 3) kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav õigusakt, kohaldatakse akti, mis sialdab erinorme. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus On määratud riigi suverränsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Riigi keskvõim võib kehtestada ka lokaalse iseloomuga normatiivakte. Normistiku, milles lähtuda tsiviilvaidluste lahendamisel, mis tekivad suhetes välismaalastega, või kui need puudutavad välismaal asuvat vara, või kui õigussuhe tekib, muutub või lõpeb väljaspool EV territooriumi, kehtestab rahvusvahelise eraõiguse seadus (RT I 2002, 35, 217; 2004, 37, 255). Kohaliku riigivõimu või KOV üldaktid on kohalikud normatiivaktid, mis kehtivad ainult vastava haldusüksuse cõi KOV territooriumil.
Eellugu Sündmused sajandi algul. Hiina oli võrreldes Jaapaniga nõrk ja mahajäänud maa. Võõramaine Quingi (mandzu) dünastia (1644 1912) oli äärmiselt ebapopulaarne. Xinhai revolutsiooniga (1911 1912) see kukutati. 1. jaanuaril 1912.a. kuulutati välja Hiina vabariik. Page 1 of 1 Monarhia kukutamine ei toonud siserahu . Maa eri osades haarasid võimu omavahel rivaalitsevad kindralid. Keskvõim oli nõrk ja reforme ei toimunud. Küll aga oli vabariigi väljakuulutamine soodne kultuurielule (koolivõrk, ajakirjandus, tõlketeosed, kunst; idee kirjakeele reformist) Hiina oli 1917. a. astunud I maailmasõtta Entente'i poolel, lootes nii parandada oma siseolukorda. Saadeti 130 000 inimest abitöödele, kuid väikse osa neist tuli tagasi. Tegelikult ei saavutatud Pariisi rahukonverentsil midagi (ei kaotatud välismaalaste privileege, ei saanud tagasi
Kõige u. 2500 eestlasest maaelaniklcu. 1850. aastate tähtsam on aga see, et meilt läheb ära tööjõud. lõpul tekkis esimestest eesti kõrgharitlastest Seepärast peame väljarändamist igati Peterburi patriootide rühmitus. Selle mõju takistama. ärkavale eesti ühiskonnale oli suurim 1860.- Just 19. sajandi keskpaiku aktiviseeris 80. aastail. Peterburis kujunes välja kaks suurt Vene keskvõim asustamata või uute vallutatud eesti rahvuskonfessionaalset kogukonda. alade koloniseerimise poliitikat (19. sajandi Esimene iseseisev luteri (Jaani) kogudus loodi esimesel poolel laienes Vene impeeriumi ala u. 1842-43, kirik ehitati 1852-60. Õige- viiendiku võrra!). Asundustegevus sai üheks usukogudus loodi 1894, kirik valmis 1907. (1837. aastal loodud) Riigivaran- duste Eesti Jaani kogudus kasvas jõudsasti - eriti Ministeeriumi ülesandeks
Eesti 19.sajandil 1. 1804. aasta talurahvaseadused. Vene keskvõim otsustas 19.sajandi algul baltimaade talurahva olukorda muuta, sest: 1. Majanduslik põhjus – 18.sajandi lõpus jõudis mõisamajandus kriisi, sest mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud võtsid võlgu ning tagasi maksmiseks tõsteti talupoegade koormisi, mis jõudsid tasemeni, mil koormisi tõsta ei olnud võimalik.
Kasutusele võeti ka nimena Eesti Vabariik. Kasutusele võeti ka Eesti Vabariigi sümboolika: lipp, hümn, vapp. Leedus samad sündmused, märtsis deklareeriti juba, et kehtib vana põhiseadus. Reaalset katet sel polnud, sest seda ei tunnustanud maailmas keegi. Lääneriigis soovisid hoida NSVL lagunemast. Kardeti, et NSVL võiks laguneda sõjaliselt, kardeti sõda. Samuti kardeti, mis saab tuumarelvast. Kardeti seda, mis Jugoslaavias täide läks (toimus sõjalisel teel). Kuidas NSVL keskvõim vastas Eesti üleminekuperioodile? Vastas majandusblokaadiga. Kui juba varem oli tekkinud puudus esmatarbekaupadest, siis nüüd see süvenes (kütusega varustamine veelgi viletsam, katlamajadel puudus kütus vs oli seda minimaalselt, esmatarbekaubad – seep, hambapasta, pesupulber. Osad kaupadest läksid talongide peale). Varustatud kogu NSVL-s suhteliselt vilets. Mai kuusse jääb ka Interrinde rünnak Toompeale, kus jõuti välja lossi hoovi, lossi mitte. Kaitsma kutsus Savisaar inimesi
palvemaju, sh Saksamaalt saadud toetustega. Zinzendorfi abiga avaldati 1739 eestikeelne piiblitõlge. Eestlastest kirjamehed tõlkisid ja kirjutasid hernhuutlikke tekste. Vennastekogudustes pandi üldse suurt rõhku lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisele, tõlgiti usule äratavat kirjandust, kirjutati ise. Asutati ja peeti ülal talurahvakoole. 2.2 KATARIINA II VALITUSAEG Alates Venemaa keisrinna Katariina II ajast, kes valitses Venemaa keisririiki aastail 1762– 1796, hakkas keisririigi keskvõim oma huve baltisakslastele jõulisemalt peale suruma, mille tulemuseks oli asehalduskorra kehtestamine Balti kubermangudes 1783. aastal, keskustega Tallinnas ja Riias. Katariina ja Liivimaa kindralkuberner George Browne püüdsid parandada ka talupoegade olukorda, Liivimaa kubermangus oli sellel rohkem edu kui Eestimaal. 1764. aastal tegi Venemaa keisrinna Katariina II ringreisi Tallinna ja Riia kubermangus. Keisrinna sõitis Peterburist välja 20. juunil
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht multikultuurses keskkonnas Kersti Kruus Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni. Referaat Juhendaja: õppejõud Tiiu Männiste Viljandi 2011 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Rootsiaeg- 17 saj..............................................................................................................4 1.1. Religiooni roll rootsiaegse haridu...
- 7. saj), kui endise Lääne- Rooma riigi aladele tungisid peamiselt germaani hõimud ja aegamisi hakkasid kujunema uued riiklikud struktuurid. Varakeskajal kujunes ka läänekristlik kloostrikultuur, mille keskel elas sajandied nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal (8. ja 9. saj vahetusel), sellega kaasnes nii poliitilise süsteemi kujunemine kui ka hariduse ja vaimuelu tõus. 10.- 11. sajandil tugevnes keskvõim Saksamaal ja Saksa- Rooma keisritena valitsenud Ottode ajal (Otto I, II ja III valitsesid üksteise järel 936- 10002) algas romaani stiilis kirikuarhitektuuri ning samuti vaimuliku luule ja laulu kõrgaeg. Kultuuriliselt olid väga aktiivsed ka 12. Ja 13. sajand, linnade kiire kasvu ajastu ja gooti arhitektuuri esimene hiilgeaeg. Selle pika ja kultuuriliselt rikka ajastu muusikat tunneme paraku võrdlemisi lünklikult, kuna tolleaegne muusikakultuur oli põhiosas suuline
Samal ajal lasti Kohtla Järvel ja Ahtmes käiku põlevkivi tolmpõletuskatlad (pulverized firing, pulverized combustion) elektri tootmiseks. 1956 aastal kaevandati 1,3 miljonit tonni põlevkvi ning see moodustas 93% elektritootmise primaarenergiast (6% - turvas, 1% - vedelkütused). 1948-53 avati ühtekokku viis uut kaevandust ning kuna maagaas asendas samal ajal põlvekivigaasi, siis põlevkivi gaasistamistööstus orienteeriti ümber keemiatööstuseks. 1955 aastal otsustas Nõukogude Liidu keskvõim rajada Narva Balti Soojuselektrijaama, mis valmis 1959 aastal ning mille võimsus oli 100 MW. See jõujaam oli mõeldud Venemaa loodeosa energiavarustuse tagamiseks. Jõujaama põletussüsteemid olid spetsiaalselt konstrueeritud põlevkivi põletamiseks. 1960 aastal kaevandati 9,24 miljonit tonni põlevkivi. 1966 aastal käivitati viimane 12 generaatorist ning jaama koguvõimsuseks sai 1600 MW. Kogu süsteem oli põlevkivi madala kütteväärtuse tõttu sama mahukas kui 5000 MW võimsusega
1792. a. 2-7 september - Vastaste massiline hukkamine ,,puhastamaks vanglaid". Maalt lahkub teine laine aadlikke. Giljotiin. September spontaanne vägivald Pariisis; Rahvuskonvendi valimised. VABARIIK 1792-1799 Kuninga arreteerimisega on lõppenud konstitutsioniline monarhia ja oli vaja uut põhiseadust. 1792. a. 21.-22. september kuulutab Rahvuskonvent välja vabariigi. Uue vabariikliku kalendri esimese aasta algus. Kujunevad uued parteid. · montanjaarid ehk jakobiinid (110) tugev keskvõim ja kontroll eraomandi üle rahva viletsuse leevendamiseks · ,,soo" (500) · zirondiinid (165) - võrdõiguslikkus, eraomand ja omavalitsusõigus 1793. a. jaanuar kohus kuninga üle, surmaotsus 360/361 häältega. 1793. 21. jaanuar kuninga hukkamine Concorde`i väljakul. 1793. a. veebruar sõda Inglismaaga. Inglismaast saab Prantsusmaa vastase koalitsiooni juht. Inglise kodanlus näeb omale prantsuse kodanluses konkurente ja ohtu Inglise valitsusvormile.
faktorid. Plussid- ametnikkonda pikaajaline ja riigile pühendunud. Riigid territooriaalse korralduse järgi Föderatsioon- (Saksamaa, Šveits, USA) . Föderatsioonis õigused on paika pandud põhiseaduses. riigi suveräänsus jagatud eri valitsustasandite vahel. Mida suuremad riigid, seda rohkem föderaalsem, sest raske on kontrollida laialdaselt Jagatud funktsioonidega vorm- koostöö. Nt hariduspoliitika suund üks, aga igaliiduma maa teeb iseseisvalt otsuseid Lahutatud funktsioonidega- keskvõim ja föderatsiooniüksuste eraldi funktsioonid. Föderaaltasand- osariigitasand- maakonna ning KOV tasand. KOV rahastamise otsustab osariigitasand Unitaarriik- (Eesti, Soome) keskvõimu otsustab, millega omavalitsused tegelevad Unitaartasand- maakonna ning KOV tasand. KOV rahastamise otsustab unitaartasand Konföderatsioonid- riikide liidud, kus teatud otsuseid võetakse vastu kesktasandil Iseloomustage riigikeskset (fused) ja tasakaalustatud (dual) kohaliku omavalitsuse mudelit. Analüüsi,
kohtuvõim. Nt. Saudi Araabia, Katar, Brunei Peamine erinevus vabariigist: Monarhias võim päritav, aga vabariigis valitakse võim. Riigikorralduse vormid: UNITAARRIIK Riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib esineda eristaatuse või sisemise omavalitsusega piirkondi. Nt. Eesti, Soome, Poole, Leedu FÖDERATSIOON Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus, liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Nt. USA, Venemaa, Saksamaa KONFÖDERATSIOON Riikide liit ühiste tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus, eelnev tavaliselt föderatsiooni moodustamisele. EL Võimu iseloom DEMOKRAATIA Liberaalne riik. Demokraatlik õigusriik, kus on kõrgema võimu kandjaks rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste
läbisid rahvad ja sõjaväed, kes olid teel Indiasse. Seal elanud rahvaste ajalugu on tihedas seoses Kesk-Aasia, Iraani ja India rahvaste ajalooga. 19.sajandil toimus kaks Inglise-Afganistani sõda, kuid Inglismaa ei suutnud Afganistani vallutada. Aastatel 19781987 oli Afganistan Nõukogude stiilis "rahvavabariik",- 1992. aastast islami-vabariik Talibani poliitilise juhtimise all. Pärast Nõukogude sissetungi 1979. puudus riigil efektiivne keskvõim. Pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USA-s alustas USA 7. oktoobril Afganistani sõda, et kukutada alates 1996. aastast Afganistanis valitsenud Talibani süsteem ning ning purustada seal USA andmetel tegutsenud terroriorganisatsiooni Al-Q`idah ja selle juht Usmah ibn Ldin massiivsete õhurünnakutega. 2004. aasta põhiseaduse järgi on Afganistan presidentaalne islamivabariik. Afganistanis on alati olnud tugev kohaliku omavalitsuse traditsioon, mis põhineb
tõsteti eraomanduse puutumatus. Revolutsiooni ajal kasutusele võetud meetersüsteem kehtib tänaseni. Üheks kaugeleulatuvaks tagajärjeks oli rahvustunde võimas tõus. Revolutsioon Aitas kaasa valgusideede levikule ja elluviimisele paljudes riikides. Kuid ta tõi kaasa endaga ka vägivalla ja poliitilise vastaste massilise hävitamise. Selleaegne terror on hiljem olnud eeskujuks mitmetele 20. saj. diktaatoritele. §17 Lk. 90 Vähenes omavalitsuse võim ja tugevnes keskvõim. Tegelik võim koondus esimese konsuli Napoléon Bonaparte´i kätte. 1804 kuulutas Senat ta Prantsuse keisriks e. Imperaatoriks. Prantsusmaast sai taas monarhiariik ja vabariiklikku korda hakati järk-järgult lammutama. Sõna "vabariik" kadus aja jooksul käibelt. 1804 võeti vastu Napoleoni "Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimese võrdsuse seaduse ees, eraomandi puutumatuse ja kiriku lahutamine riigist. Sõlmis Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe konkordaadi.
Prantsusmaa, Itaalia 2. detsentraliseeritud kohalikud omavalitsused on palju iseseisvamad, korraldavad kogu kohalikku elu. Saksamaa Regionaalvalitsus vahendaja ning koordinaator keskvõimu ja kohalike võimude vahel. Kohalik omavalitsus peab vastutama kultuuri valdkonnas ning kohalikus majanduses( kalandus, turism). Halduskorraldust nimetatakse ka kahetasandiliseks, kus ühe tasandi moodustab keskvõim, teise kohalikud omavalitsused. Kolmetasandiline võim igal tasandil keskvõimul, regionaalvõimul ja kohalikul võimul on oma pädevus ja ülesanded poliitika teostamiseks. Üha iseloomulikumaks kujuneb suundumus võrgustikukoostöö poole, mille vormiks on komiteede ja nõukodade loomine. Tähtis on ka kohaliku demokraatia edendamine. Euroopa Liidu lähimuspõhimõte poliitilised probleem lahendada inimese lähedal( kohalikul tasandil). Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus
valgilaagrit kogu vara konfiskeerimisega. · Julgeoleku ja armee üksustega piirati sisse külad, kus täitmata riiklikud kohustused, võeti ära kõik põllumajandussaadused. · Passisüsteem maarahvas jäi ilma · 1932 massilise kollektiviseerimise lõppaasta Nõukogude riik ja ühiskon 1930. Aastatel · Hierarhiline püramiid kõrgem poliitiline juhtkond, võimas bürokraatlik parteiline ja riiklik aparaat, vahetud käskude täitjad. · Tugev keskvõim, hirm, terror, riigiasjade avalikustamatus, haritus rahvas ei osutanud vastupanu · Stalin terve ühiskonna, iga üksiku inimese olemasolu sai võimalikuks ainult ,,targa stalinliku poliitika tõttu" · Välispoliitiline dualism lääne demokraatiale orienteeritud välispoliitiline liin; Komiterni hoolikalt varjatud poliitika · Mittekallaletungi- ja konfliktide rahuliku lahendamise lepingud Soome, Eesti, Poola, prantsusmaa ja Itaaliaga
Lepingule löödi alla hiinlaste poolt võltsitud Tiibeti valitsuse pitsatid. Tiibeti valitsus sai sellest leppest teada alles 27. mail Pekingi raadiost. Lepingu preambulas on väidetud: " Tiibeti rahvas on üks kaugeleulatuva ajalooga rahvastest Hiina piirides...". Järgnesid leppe 17 punkti, mis muuhulgas deklareerivad, et (1) tiibetlased pöörduvad tagasi Emamaa perre; et (3) Tiibeti rahval on õigus rahvuslikule ja regionaalsele autonoomiale Rahvakeskvalitsuse juhtimisel; et (4) keskvõim ei muuda olemasolevat Tiibeti poliitilist süsteemi ega Dalai-laama staatust, funktsioone ega võimu ja erineva astme ametnikud jäävad ametisse; et (7) kaitstakse usuvabadust ja ei toimu mingit muutust kloostrite sissetulekutes; et (8) Tiibeti armee muutub RVA osaks; et (9) tiibeti keelt ja haridust edendatakse, vastavalt Tiibeti tingimustele ja samuti (10) arendatakse järk-järgult selle majandust; et (11) reformide
Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 10%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 2000000 b. 200000 c. 1000000 d. 100000 40. Neoklassikud väidavad, et: a. tööturu analüüsil tuleb igati arvestada sotsioloogilisi aspekte b. tööturu arengutesse peab tihti sekkuma keskvõim c. tööturgu tuleb vaadelda, erinevalt kaupade turust, suletud turuna d. võib vaadelda nõudluse ja pakkumise turuna nagu iga teist turgu 41. Neoklassikute arvates toob liigne tööjõu pakkumine kaasa: a. palkade külmutamise b. inflatsiooni c. palkade languse d. palkade tõusu 42. Mis põhjustab tsüklilise töötuse? a. majanduse tõusude ja mõõnade areng b. ettevõtete kolimine soodsamasse piirkonda
"kordusõppustele" kutsutud sõjaväekohuslased. Esialgu üritati see suurõnnetus NLs maha vaikida ning elanikkonda ei informeeritud koheselt toimunust, kuid hiljem oldi sunnitud toimunut tunnistama. AUGUSTIPUT Š Poliitilise elu demokratiseerimine oli teravalt päevakorrale tõstatanud rahvuste enesemääramise küsimuse. Mitu liiduvabariiki eesotsas Eestiga võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täielikult iseseisvuse poole. Keskvõim püüdis rahvaste iseseisvumispüüdlusi lämmatada. Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik – Vene Föderatsioon – eesotsas Boriss Jeltsiniga. Ilmselgeks sai tõsiasi, et senine riiklik ühendus, Nõukogude Liit, oli oma aja ära elanud. Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule.
rajada ka pealinna oma ajaleht. Aastal 1901 hakkaski Pätsi toimetamisel ilmuma uus ajaleht ,,Teataja". Siit sai alguse Tallinna ja Tartu lehtede aastatepikkune vaidlus, kas Eesti ühiskonnale on tähtsam majandus või ideed. Lehe kõrvalt pööras mees ka tähelepanu omavalitsusorganitele. Koos Poskaga kujundas ta välja eesti-vene valimisliidu, et teha baltisakslaste ülemvõimule lõpp. 1905. aasta aprillis valiti Poska linnapeaks ja Päts linnapea abiks. Keskvõim polnud omavalitsuste reformimise plaaniga sugugi rahul ning seetõttu suleti ,,Teataja" ja kindralkuberner andis käsu arreteerida kõik juhtivad eesti poliitikategelased. Raplas toimunud sõjakohus mõistis Pätsi mässulise tegevuse pärast surma. Päts põgenes 1906. aastal kolmeks aastaks Soome, kus ta sõlmis tihedad sidemed Peterburis asuva eestlaskonnaga. 1908. aastal nägi Päts üle aastate oma perekonda ning
õigeusk · Patriarh oli õigeusu kiriku kõrgeim esindaja, aga ta allus keisrile. Riigivõim oli kirikuvõimust üle. · Bütsantsis levis ka monofüsiitide õpetus. Nad väitsid et Kristusel on ainult jumalik loomus. · 8-dal saj käis öge võitlus ikonoklastide (ei pühapildid) ja ikonoduulide (ja pühapildid) vahel. Võitsid ikonoduulid. · Riigis moodustasid enamiku vabad talupojad. Tänu sellele lai siseturg. · Tugev keskvõim · Riik jagati teemadeks (halduslik üksus), mille eesotsas asusid strateegid- piirkonna asevalitsejad, kes omasid kõrgemat tsiviil- ja sõjalist võimu. · Sõjaväe põhituumiku moodustasid stratioodid- talupojad-sõjaväelased · Silmapaistvamad valitsejad olid: 1. Justinianus I (527-565) · Ehitas Hagija Sofia katedraali · Tema korraldusel anti välja nn. Justinianuse koodeks (seadusekogu)
Seeläbi hakkas läänikord Euroopas levima. Alguses Frangi riigis, hiljem ka Frangi riigist sõltuvatel aladel. Kuna tekkinud riiki sai võrrelda kunagise Rooma impeeriumiga, kroonitigi Karl Suur ka enda soovil keisriks (lisaks oli ta ka lihtsalt kuningas). Aga Verduni lepinguga jaotus riik kolmeks, millest praegu on ka kolm riiki alles. Ida-Frangi aladele tekkis Saksamaa, läände Prantsusmaa ja lõunapoolsetele aladele Itaalia. Lõpuks viisid feodaalsuhted välja selleni, et kuninga keskvõim hakkas nõrgenema ja suurfeodaalid said enda kätte päris palju võimu. Näiteks nad said endale tähtsad funktsioonid nagu maksude kogumine ja kohtumõistmine. 4. Feodaalsuhete kujunemine Varakeskaja jooksul kerkis esile võimukorraldus, mis tugines senjööri ehk isanda ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhinevale feodaalkorrale. Feodalism kujunes välja Frangi riigis, kui valitsejaks oli Karl Martell. Ta viis läbi
hakata Virumaal kaevandama fosforiiti, mis oleks võinud tekitada Kirde-Eestile väga tõsiseid keskkonnakahjustusi ning uue migratsioonilaine Eestisse (kus niigi põliselanikest eestlaste osakaal pidevalt vähenes). Rahva protestiaktsioonide tõttu oldi sunnitud 2 kaevandamisest loobuma. Fosforiit merelise tekkega settekivim, lähteaine väetiste valmistamiseks. Kaevandusi käskis rajada Moskva keskvõim, toodang oleks läinud üle kogu NSV Liidu, Eestile oleks 3 jäänud vaid lagastatud loodus. 1 [veebimaterjal] URL http://www.yle.edu.ee/oppematerjalid/riigieksam/Poordepunktid%2020.sajandi%20Eesti %20ajaloos.doc 2 [veebimaterjal] URL http://www.yle.edu.ee/oppematerjalid/riigieksam/Poordepunktid%2020.sajandi%20Eesti %20ajaloos.doc 3 [veebimaterjal] URL http://www.tg.tln.edu
16.novembril võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon, tähelepanu see, et tegu oli seadusliku organiga. Ütles, et ENSVs vastuvõetud seadused on ülemuslikud NSV seaduste ees. Arnold Rüütel (Ülemnõukogu esimees) kutsuti Moskvasse aru andma, sest NSV konstitutsioon ütleb, et NSV seadused on kõige tugevamad. Kujuneb esimene partei ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (Lagle Parek, Tunne Kelam). NL keskvõim tahab luua uue liidulepingu. 1989 kuulutati Eesti keel riigikeeleks, mis juhtus esimest korda. Ülemnõukogu kuulutas seda. Pika Hermanni torni tõmmati esimest korda ka sinimustvalge lipp 24. veebruraril - aga rahvuslipuna, mitte riigilipuna. 1989nda aasta märksõna Eesti Kodanike Komiteede liikumine (Tunne Kelam, Lagle Parek) Tuleb III oluline liikumine (Rahvarinne, Interrinne) Kodanike Komiteede liikumine eesmärgiks kohtadel eesti kodanike loendamine; Tallinnas mood
6.PEATÜKK Vana-Egiptus, püramiidid 1. Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kunstil? 300eKr-30eKr 2. Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu? Egiptuse pikas arengus võib eraldada 3 ajajärku, mil keskvõim oli tugev, aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes. 3. Mida ütled Egiptuse kunstitraditsioonide kestvuse kohta? Põhjenda. Egiptuses olid igasugused traditsioonid tugevad, kunstis säilisid kaua ühesugused teemad ja vormid. Kunst ei olnud täiesti muutumatu. Sellestki võib täheldada alalhoidlike ja uuenduslike taotluste omavahelist võitlust. 4. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti?
Ajalugu Kordamisküsimused: Keskaeg 1. Eesti ala poliitiline jaotus orduajal - Keskajal oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: 1)Liivi ordu 2)Saare-Lääne piiskopkond 3)Tartu piiskopkond Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale. Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. 2. Mõisted: komtuur komtuurkonna juht, foogt foogtkonna juht, hinnus - naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest., kümnis - kümnes osa talu saagist, mis maksti kirikule., konvendihoone - Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp. Konvendihoone koosnes sisehoovi ümbritsevast neljast hoonetiivast, mis olid väliskülgedelt tugevasti kindlustatud. S...
UUSAEG ARVESTUSLIK TÖÖ nr.2 (V kursus) NIMI KLASS 1. Loetle Euroopa riigid, mis olid pärast Vestfaali rahu: Absolutistliku valitsemisviisiga: Prantsusmaa, Taani, Rootsi Paljurahvuselised: Austria-Ungari keisririik, Venemaa Rahvusriigid: Itaalia, Portugal, Sveits Poliitiliselt killustatud: Saksamaa Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Holland, Hispaania 2. Loetle absolutismi tunnused! (4) riigivõim on jagamatu valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja kogu võimu koondumine ühe isiku kätte merkantilistlik majanduspoliitika alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? " Õiguste deklaratsioon " määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Parlament
Siiski piirasid kuningavõimu olulised tegurid: hugenotid olid Nantes'i edikti järgi saanud nii suuri privileege, justkui riigi riigis, suurfeodaalid olid kohati oma valdustes ikka veel iseteadvad ja mõjukad ning Pariisi parlament ja generaalstaadid omasid olulisi õigusi, näiteks maksude kehtestamise õigust. Henri nende probleemidega kuigivõrd tegeleda ei jõudnud, kuna üks fanaatiline katoliiklane tappis Henri. Tema alaealise poja Louis XIII valitsusaja esimestel aastatel hakkas keskvõim hoopis nõrgenema. Asjaolud muutusid kui riigi tegelikuks juhiks sai kardinal Armand Jean du Plessis de Richelieu, kes asus keskaparaadile allutama kõiki kohalikke võimukeskusi. Richelieu oli edukas: hugenottidelt võeti enamik privileegidest ja kuigi see põhjustas kodusõja, suudeti kodusõda suuremate probleemideta võita ning hugenottidele jäi vaid usuvabadus koos väga piiratud omavalitsusega. Suurfeodaalid pidid oma kindlused lammutama ja kaotasid nii oma sõltumatuse tagatise
Unitaarriik- ühtne, tugeva keskvõimuga ühtsusriik, kogu legitiimne võim on keskvalitsusel (PM, Jaapan, Eesti), KOMil on vähem õigusi o Eeliseks selge hierarhiline võimu olemasolu o Puuduseks võimu üldisem konsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus Föderaalriik ehk föderatsioon on liitriik, mis koosneb riiklikest moodustistest, mille osadel on laialdane autonoomia (USAs osariigid). Liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Nt USA, Saksamaa ja Venemaa. Omavalitsustel on rohkem õigusi o Pluss: loob ühtsema võimu ja on võimalik kontrollida o Miinus: võivad tekkida konfliktid ülemvõimu pärast 5 9. Euroopa Liit Majanduslik ja poliitiline ühendus
alal. EKP KK märtsipleenumil 1950 oli Käbin üks peategelasi EKP KK I sekretäri Nikolai Karotamme tagandamise organiseerimisel, misjärel kinnitati ta ise Moskva heakskiidul Eesti parteiliidriks. Juhtis EKP keskkomiteed 28 aastat. Tema võimuaega iseloomustavad eri olud: 1950. aastate alguse repressiivpoliitika all kannatasid enim haritlased ja loomeinimesed, kuid 1960. aastaid võib pidada eesti kultuuri õitseajaks Eesti NSV ajal. 1970. aastatel asus Nõukogude keskvõim venestama eestikeelset hariduselu, mida Eesti NSV juhtkond eesotsas Käbiniga ei takistanud. NLKP KK vabastas Käbini parteijuhi kohalt 1978 ja suunas ta Eesti NSV Ülemnukogu Presiidiumi esimeheks, kust ta 1983 läks pensionile. Ta suri 1999. aastal. Karl Vaino sündis Venemaal eesti väljarändajate peres. Tema vanemad olid mõlemad kommunistliku partei liikmed. Astus parteisse 1947. aastal. 1978. a kinnitati EKP KK I sekretäriks, mis tähendas ENSV liidri kohta
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
ristiusu kuulutamist riigiusuks 397.a. keiser Theodosiuse poolt, hakkas see kiiresti levima üle kogu Euroopa. 4.-5.saj. kerkib rida rahvuslike sugemetega kirikuid, jumalateenistusi peetakse oma suva järgi, improviseeritakse, lauldakse oma maa rahvalaule. Selliselt jätkus see kuni 1. aastatuhande lõpuni. Kristust hakati kujutama valitsejana, kuningana, kelle jalge ees maas on kogu inimkond. 3. Aurelius Ambrosius, Ambrosiuse hümni iseloomustus (lk. 31 II lõik) Kuna 7. saj.-ni oli kiriklik keskvõim suhteliselt nõrk, kujunesid eri maades välja erinevad liturgia ehk jumalateenistuse tüübid, kus esitatav muusika oli mõjutatud kohalikust rahvamuusikast. Jumalateenistuste tarbeks hakati I aastatuhande algul kirjutama vaimuliku sisuga koorilaule ehk hümne. 4. saj.-l oli Milano Ülem-Itaalia tähtsaim kaubanduskeskus ning Rooma riigi keisrite residents. Selleks ajaks oli Rooma linn muutunud juba provintsiks, Milano aga elavaks kultuurielu keskuseks
UUSAEG ARVESTUSLIK TÖÖ 1. Loetle Euroopa riigid, mis olid pärast Vestfaali rahu: Absolutistliku valitsemisviisiga: Venemaa, Inglismaa, Pransusmaa Paljurahvuselised: Venemaa Rahvusriigid: Prantsusmaa, Hispaania, Portugal Poliitiliselt killustatud: Saksamaa, Itaalia Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Saksamaa 2. Loetle absolutismi tunnused! · riigivõim on jagamatu · valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · kogu võimu koondumine ühe isiku kätte · merkantilistlik majanduspoliitika · alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? Õiguste Deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiird. Parlament andis
Sündis uus arhitektuurivorm: iseseisev pühamu ehk teisisõnu väike religioosne struktuur. Pühamud asendasid varasemate perioodide suurejoonelisi templeid ning väljendavad kõige selgemalt viimase Kolumbuse- eelse perioodi arhitektuurikomplekside suuruse kokkutõmbumist. Piirkondlikud erinevused Maia linnadel oli palju ühisjooni, mis eristasid neid teistest, näiteks Mesoameerika linnadest. Kuna maiadel puudus ühtne keskvõim, ei suudetud erinevate linnade välja nägemist ühtsustada. Seetõttu leiame märkimisväärseid erinevusi arhitektuuristiilides ja asulaplaanides juba vähemalt keskmisel eelklassikalisel perioodil. Igas maia linnas saab täheldada vastavalt valitsejale kohalikku arengut ja poliitilisi mõjutusi. Näiteks Kirde- Petenis Miradori nõos olid asulad rajatud ida- läänesuunalisena, samas kui Vaikse ookeani rannikul ja olmeekide tuumikalal valitses põhja- lõunasuunaline orientatsioon.
Kursuse Eesti valitsemissüsteem I eksami kordamisküsimused Võimude lahusus: - Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses (seadusandlik-, kohtu-, täidesaatev võim). -Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. (Keskvõim, kohalik omavalitsus). - Funktsionaalne võimude lahusu jaotatud erinevateks funktsioonideks.(Riigikoguliikme, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitus). - Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel.(Valitsus ja riigikantselei, riigikantselei). - Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde (Riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik). Võimude lahusus Eestis: ...
otsustele – mil määral ja miks tulemustega arvestati/ ei arvestatud? - Kui tagasidet ei ole, on tulemuseks võõrandumine, usalduse kadu ja kaasamisväsimus. 24. Keskkonnaalase kodanikuühiskonna tekke tingimused ja ajendid Nõukogude Liidu ajal. - Kuigi kodanikuaktiivsust piirati ja ühiskondlikud liikumised olid tugeva tsensuuri all, peeti huvi looduse vastu ohutuks toonase riigikorra suhtes. - Keskvõim talus loodusteadlaste tegevust ühiskondlike liikumiste organiseerimisel, kuna keskkonnateadlased olid riigivõimule kasulikud infoallikana loodusressurssidest, mida suurtööstuses ja põllumajanduses ära kasutada. - Gorbatšovi sula ja ühiskondlike liikumiste tsensuuri nõrgenemine - Keskkonnaliikumised seotud muinsuskaitse liikumisega, sotsiaalse õigluse ja vähemuste õiguste liikumistega. - Otseselt seotud vabadusliikumisega 1980ndatel. 25
meie kodumaal”. Mõisnike suhtumist väljarändamisse aga iseloomustab täpselt 1863 mõisnike põllutöölehes Baltische Wochenschrift toodud kirjutis, kus nenditi, et “väljarändamine toob meile suurt kahju: 1) kaasavõetav kapital läheb Eestist välja; 2) palgatööjõud väheneb tunduvalt; 3) töötasu tõuseb. Kõige tähtsam on aga see, et meilt läheb ära tööjõud. Seepärast peame väljarändamist igati takistama.” Just 19. sajandi keskpaiku aktiviseeris vene keskvõim asustamata või uute vallutatud alade koloniseerimise poliitikat (19. saj. 1. poolel laienes Vene impeeriumi ala ca 3 viiendiku võrra!). Asundustegevus sai 1837. aastal loodud Riigivaranduste Ministeeriumi üheks ülesandeks. Riigimaade asustamine Volga-äärsetes Saraatovi ja Samaara kubermangus avas lõpuks eesti talupoegadele esimese konkreetse sihtmaa, kuhu 1855.
10. Millised tegurid aitasid kaasa kristluse levikule Rooma riigis? Constantinus Suur legaliseeris kristluse 313.a. Apostlite aktiivne tegevus. Ei tehtud vahet rikastel ja vaestel. Segaduste ajad Rooma riigis. KESKAEG. 1. Mõisted: Naturaalmajandus- majanduskorraldus, kus kõik eluks vajalik toodetakse ühe feodaali valduse piires, va sool ja raud Parlament- riigi kõrgeim seadusandlik kogu Tsentraliseeritud monarhia- tugev kuninga poolt juhitud keskvõim, mille juures tegutsesid nõuandva organina seisuste esindused, kaitstes kõige mõjukamate ühiskonnakihtide huve Senjöör- maaomanik, kes jagas lääne Feood- ehk lään on maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest, hilem oli võimalus maavaldus välja osta Vasall- sai maavalduse senjöörilt sõjaväeteenistuse eest Pärisori- feodaalist sõltuv talupoeg, kellel puudub isiklik vabadus, teda võis osta, müüa, vahetada. Tal oli õigus luua perekond, omada
TEEMA NR. 1 -- Absolutism tähendas seda et riiki valitses kuningas, tsaar või sultan ja tal oli piiramatu võim. Enne 17. saj. oli kuningal abiks riigi valitsemiseks seisuste esinduskogud mida praegu nim. parteideks. Kuid 17. ja 18. saj loobusid valitsejad seisuste esinduskogust. Nüüd andis kuningas ise seadusi välja. Absolutismi riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. -- Kuningas ei usaldanud enam suurfeodaale. Ta kutsus oma kuninga kotta hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Kuningavõim eelistas pigem võtta teenistusse madalama päriltoluga inimesi, sest nende truudusele võis kindel olla. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja kas oma nooruse või siis huvipuuduse tõttu tegelikus valitsemisest kõrvale jäi. -- 17 saj. loodi alalised sõjaväed. See nõudis ka senisest suuremaid kulutusi, riik pidi varustama sõjaväge varustustega ning riietas üesugustesse riie...
Järgnes aastane sõjaväeteenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aasta augustis asus noor jurist Tallinna ning hakkas elatist teenima advokaadina Jaan Poska abilisena. 1901. aastal hakkas Pätsi toimetamisel Tallinnas ilmuma uus ajaleht ,,Teataja". 1905. aasta sügisel sai Päts linnapea kohusetäitja koha. Sündmuste ägenedes asus Päts mõõdukamale positsioonile. Õhus rippunud autonoomiataotlused aga ei realiseerunud, sest detsembris asus keskvõim vasturünnakule. ,,Teataja" suleti, kindralkuberneri käsu alusel tuli arreteerida juhtivad eesti tegelased. Tänu õnnelikule juhusele sai Päts teada teda ähvardavast ohust ning põgenes koos Jaan Teemandiga reaktsiooni meelevalda sattunud Tallinnast. K. Päts ja teised revolutsioonipõgenikud peatusid mõnda aega Sveitsis Berni lähedal. Ühest vene lehest saadi juhuslikult teada, et Raplas oli sõjakohus K. Pätsi tema mässulise tegevuse pärast surma mõistnud. 1918. aasta 24
Linnades tekkis veel eraldi linnakodanike seisus. Aadel jagunes veel kaheks: kõrgaadel (hertsog, parun) ja madalaadel (rüütlid). 2. Euroopa keskaegse kultuuri silmatorkavaimaks väliseks ilminguks on jäänud linnused. Kust on alguse saanud ''linnuste ehitamise tava''? Miks ehiati linnuseid, mis funktsioonid neil olid? Linnuste ehitamise tava sai alguse Frangi riigi kuningavõimu nõrgenemise ajal, 9. saj . Sellepärast, et keskvõim ei suutnud tagada kaitset välismail tulnud rüüsteretkede vastu ja ka aadlike omavaheslised sõjad. Linnus ehitati strateegilisse kohta. Mäetippudele, vallikraaviga ja varustati toidutagavaraga. Sai üleelada mitmekuulisi piiramisi. Peale kaitsefunktsiooni oli veel esindusfunktsioon. Sümboliseeris võimu kohaliku territooriumi üle. 3. Mis oli turniiride pidamise eesmärk? Turniiride eesmärk oli ettevalmistus sõjaks, meelelahutus, treening. Oli ka tähtis kultuurisündmus.
Seetõttu lahkusid Gorbatsovi lähikonnast paljud tema senised uuendusmeelsed lähikonlased. Läbi kukkus ka Gorbatsovi majanduspoliitika. Loodetud majanduslikku tõusu asemel süvenes riigis kriis ja langes elanikkonna elatustase. 1991. AASTA AUGUSTISÜNDMUSED Poliitilise elu demokratiseerimine oli teravalt päevakorrale tõstatanud rahvuste enesemääramise küsimuse. Mitu liiduvabariiki eesotsas Eestiga võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täielikult iseseisvuse poole. Keskvõim püüdis rahvaste iseseisvumispüüdlusi lämmatada. Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Ilmselgeks sai tõsiasi, et senine riiklik ühendus, Nõukogude Liit, oli oma aja ära elanud. Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule
Seetõttu lahkusid Gorbatsovi lähikonnast paljud tema senised uuendusmeelsed lähikonlased. Läbi kukkus ka Gorbatsovi majanduspoliitika. Loodetud majanduslikku tõusu asemel süvenes riigis kriis ja langes elanikkonna elatustase. 1991. AASTA AUGUSTISÜNDMUSED Poliitilise elu demokratiseerimine oli teravalt päevakorrale tõstatanud rahvuste enesemääramise küsimuse. Mitu liiduvabariiki eesotsas Eestiga võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täielikult iseseisvuse poole. Keskvõim püüdis rahvaste iseseisvumispüüdlusi lämmatada. Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Ilmselgeks sai tõsiasi, et senine riiklik ühendus, Nõukogude Liit, oli oma aja ära elanud. Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule
Karjakasvatuse põhieesmärk oli piima ja liha tootmine. Samuti olid tähtsal kohal nahk, vill, sarved, munad ja rasv. Koduloomad olid vajalikud ka põllutööl ja raskete koormate vedamisel. Kõige väärtuslikum koduloom oli lehm, talupoegade tähtsaim elatusallikas. Lehmapiim oli hinnaline toode. Peeti ka lambaid ja kitsi. Põhiline reisi - ja kaubaveoloom oli eesel. Majandus ja kaubandus Egiptlase majandussüsteem oli rangelt korraldatud, seda juhtis keskvõim, mis ei lubanud märkmisväärsed isiklikku vabadust. Riiklik jaotussüsteem tagas inimestele kõik omatarbeks vajaminevaja kindla palga, millega elatali peret ja rahuldati piiratud määral neid vajadusi, mida riik täita ei saanud. Eriti tähendas see sobivate hauapanuste kogumist. Väga harva oli võimalik karjääri valida. Üldiselt võttis poeg üle isa ameti ja hakkas tema õpipoisiks. Ametnike lapsed saadeti vahestesse riigikoolidesse, kus nad õpetati lugema ja
Kiriku pead ütlesid , et Jeesus on nii inimese , kui jumala poeg. Aastal 496 võtab Chlodoveck vastu katoliikluse vormis usu vastu. Tal oli kiriku toetus oma vallutuste jätkamiseks. Täna Chlodoveckile hakkasid kujunema katoliiklased. Majatoomused hakkavad tugevaks saama ja võimu enda kätte haarama. Karl Suure impeerium 768-814 Ta pani aluse Frankide suur riigile. Sõjalisel teel vallutas endale uusi alasid. Aastal 800 kroonti ta keisriks. Impeeriumi tunnus jooned: Impeeriumil puudus tugev keskvõim. Majanduslikus mõttes oli tegemist iseseisva riigiga.Riigis olidnõrgad seadused.Riigi ühtsust oli rahke teha. Nõrk maksu süsteem. Aastal 843 Karli pojapojad sõlmivad Verduni kokkuleppe millega jagavad ära oma vanaisa impeeriumi. Ida- Frangi (Saksamaa), Lääne Frangi (Prantsusmaa), Lõuna- frangi. Lääne-euroopa ristiusukiriku kujunemine Ristiusu kirstlikud kujunemised tekkisid 1 saj. Tekkisid tänu missionäridele. Esimesi missionäre oli apostel Paulus
17. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Riigikontroll PS XI ptk Õiguskantsler PS XII ptk 18. Kohalik omavalitsus. PS XIV ptk Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Lk.125-130 Regionaalne identiteet tugevdab riiki. - regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada majandusarengut - kuna tänapäeval on oluliseks riigi funktsiooniks saanud haldamine, siis inimeste sotsiaalset heaolu saab paremini korraldades kohapealseid vajadusi teades Võimutasandid: - keskvõim - regionaalvõim ehk maakonnatasand - kommunaalvõim ehk kohalik tasand (linn, vald) Kaks võimalust riigi administratiivseks ülesehituseks a) tsentraliseeritud mudel - kõik otsused lähtuvad ülalt, keskvõimust. Regionaalvõim on keskvõimu esindaja, kohalikul omavalitsusel on väikesed volitused ja väike tulubaas (Eestis näit. 0,5% maksudest). Taolist halduskorraldust nimetatakse kahetasandiliseks: 1. tasand kesk- ja regionaalvõim 2. tasand kohalik omavalitsus
masinaid. Samas kiirendasid masinad ja vabrikud ühiskonna kui terviku arengut. Kujunev industriaalühiskond oli paljuski linnaühiskond. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Rajati veevärk, kanalisatsioon ning hakati ka nlinnaehitust planeerima. Hoburauteede kõrvale tulid trammiteed. Pilet nr 3 · Absolutism Prantsusmaa näitel Prantsusmaal, kus 17. sajandi alguseks oli keskvõim tsentraliseeritum kui kunagi varem, hakkasid teoreetikud nii üldistes kui ka isiklikes huvides üha enam toetama absoluutset kuningavõimu. Guez de Balzac oli radikaalse kuningavõimu propageeria, kes uskus, et kuningas võib ühistele huvidele apelleerides teha põhimõtteliselt kõike. Louis XIV valitsusajal, kui absolutism rakendus Euroopa ajaloos imlselt kõige hiilgavamalt ja ulatuslikumalt, tekkis sellele ka toetavaid teooriaid, millest ühe autoriks oli kuningas ise
2. Teine põhjus oli selles, et siinsed vasallid e läänimehed olid liiga iseseisvad, peremehed. Kuningas oli kaugel. Niisiis, Taani tahstis eesti alu müüa juba enne jüriöö ülestõusu. vasallid Toetasid endist olukorda, lootsid nende säilimisele. Need vabadused ja eesõigused oleks võinud jääda, kui pärast müüki tuli uus maaisand, mida nad tahtsid. Keskvõim oli kaugel ja seetõttu ka suur iseseisvus. ordu Oi huvitatud ostust, mis oleks kaasa toonud mõjuvõimu suurenemise. Juba 1341 oli sõlmitud eelkokkulepe, et kui Taani müüb, siis ordu ostab! Rootsi Rootsil olid omad kaalutlused: Rootsile kuulus juba Soome ja kuhu siis veel mitte laieneda kui Eestisse?! Erinevatel jõududel olid erinevad huvid. Eestlased Ei tea täpselt
RIIGI MAJANDUSRESSURSID JA MAJANDUSPROBLEEMID Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Ressursid ........................................................................................................4 Erinevad majandussüsteemid.........................................................................5 Valitsuse roll majandustegevuses...................................................................6 Maksusüsteem ja maksud................................................................................7 Sisemajanduse kogutoodang............................................................................8 Inflatsioon........................................................................................................9 Majanduspoliitika.........
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
