keisrina edu moslemite vastu. Appi jõudsid vahepeal kadunud portugallased. Moslemeid lõplikult ei purustatud, kuid Adalis oli pärast Calawdewosi tapmist tekkinud näljahäda, seega Etioopia jäi sarnasena püsima. Türklaste katsed ebaõnnestusid samuti. Hakati mõtlema tugevamast keisrivõimu vajalikkusest paljude väikeste üksuste asemele, kus igal oli oma sõjavägi ja valitsejad. Keisriga olid kohalikel valitsejatel vasallikohustused ja mõnevõrra keskvõim kasvas. Kirikutegelased soovisid aga ennast ilmaliku võimu üle kehtestada. 1628. aastal toimus Rooma kiriku alla minek, kuid hiljem keelustati katoliiklus ning jesuiidid pagendati. Keiser Fasilides lasi ehitada pealinnaks Gondari (Etioopia renessanss), mis oli sel ajal Kairo järel suuruselt teine linn Aafrikas. 17. - 18. saj. oli Etioopias vaimse elu edenemine, oluliseks keiser Iyasu, kelle ajal toimus võitlus gallade vastu ning sisepoliitilised reformid. Iyasu II ajal edenes
Eesti läks Vene võimu alla. Viimane mobiliseeris üle 100 000 eestlase Vene sõjaväkke, millest 10 000 langes Esimeses maailmasõjas. See jättis siiski jälje meie rahva ellu, kuna varem polnud eesti rahvas kandunud sõjas nii ränki inimkaotusi. Esimeseks murrangu märgiks oli Vene impeeriumi kokkuvarisemine, mida kasutas ära ka Eesti, et rajada alused rahvuslikuks enesemääramiseks, kuid alguses täieliku riikliku iseseisvuse nõuet ei esitatud, kuna Vene keskvõim oli siiski veel küllalt tugev. 12. aprillil kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus Eestile omavalitsuse andmise seaduse, kuna eestlased olid oma demonstratsioonides Venemaal olnud edukad ja Ajutise Valitsuse ära hirmutanud. Selle seadusega ühendati Põhja ja Lõuna Eesti üheks kubermanguks, keskvõimu kõrgeimaks esindajaks sai Jaan Poska. Esimest korda valiti rahvaesindus - Maapäev ja moodustati täidesaatev organ Maavalitsus, mille juht oli Konstantin Päts.
1933. aasta algul nimetati A. Hitler Saksamaa kantsleriks. Algas poliitilise reziimi vahetus! Totalitarismi kujunemine Saksamaal Totalitarismi aluseks oli Hitler ja tema teos ,,Mein Kampf" (selle põhisõnum?) 1933, pärast Riigipäevahoone põlengut: kehtestati Saksamaal üheparteisüsteem; keelati ametiühingud; parlament kaotas oma tähtsuse. Pärast president Hindenburgi surma võttis Hitler ka selle koha endale. Temas sai füürer. Edasi: keskvõim määras juhid võimuorganitesse; ettevõtete juhtide võim kasvas (neile mitteallumine võrdus riigireetmisega); sõna- ja kodanikuvabadused kaotati; inimeste meelsust hakati kontrollima ehk kehtestati totaalne kontroll indiviidi üle...(kuidas?) Saksa totalitarismi sisu Mida tegi NSDAP edasi sisepoliitikas?; majanduses?; välispoliitikas? Kommunistlik diktatuur Venemaal (1917-1939) Pärast Oktoobripööret algas bolsevikel võimu kindlustamine, mis kestis u. 5 aastat
EKP KK märtsipleenumil 1950 oli Käbin üks peategelasi EKP KK I sekretäri Nikolai Karotamme tagandamise organiseerimisel, misjärel kinnitati ta ise Moskva heakskiidul Eesti parteiliidriks. Juhtis EKP keskkomiteed 28 aastat. Tema võimuaega iseloomustavad eri olud: 1950. aastate alguse repressiivpoliitika all kannatasid enim haritlased ja loomeinimesed, kuid 1960. aastaid võib pidada eesti kultuuri õitseajaks Eesti NSV ajal. 1970. aastatel asus Nõukogude keskvõim venestama eestikeelset hariduselu, mida Eesti NSV juhtkond eesotsas Käbiniga ei takistanud. NLKP KK vabastas Käbini parteijuhi kohalt 1978 ja suunas ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks, kust ta 1983 läks pensionile. KARL VAINO Eesti NSV parteiliider 1978-–1988, kes kaitses eestlaste silmis kompromissitult Moskva keskvõimude huve ja soodustas Eesti NSVs venestamist Sündis Venemaal eesti väljarändajate peres. Tema vanemad olid mõlemad kommunistliku partei liikmed
*Riigis oli rahu ja kord *Polnud kindalt pealinna *Karl sõitis mööda riik iirng ija korraldas riigi asju *Lemmiklinn Aachen *Pidas lugu kultuurist ja haridusest *Õukond oli kultuurikeksus *Kool Aachenis *Kloostrite rajamine, munkade töö väärtustamine Majordoomus- kunigakoja ülem Feodaalsuhted Feaodaalsuhete kujunemise põhjused *Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke- tekkis rüütlite kiht (varustus kallis, saadi sissetulekuid) *Vajadus luua stabiilne võimusüsteem- keskvõim nõrk, piirkonnajuhid tegelesid kõigega (kohtu mõistmine, maksu kogumine) Vasalli kohustused senjööri ees *Vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas ja osalema senjööri nõukogus. Senjööri kohustused vasalli ees *Kaitsma vasalli Lään- on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. *Talupoegade sunnimaisus kujunes, et takistada talupoegade ümberasumist. Kunigas --> Hertsog --> Krahv --> Rüütel Katoliku usundi sakramendid ja erinevus õigeusust
(tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse kinnitamisel). Venestamisaeg Esimesed otsustavamad sammud baltisakslaste mõjuvõimu vähendamiseks astuti terroristide poolt tapetud Aleksander II valitsusaja lõpus. 1877. aastal kehtestati Balti kubermangudes Vene linnaseadus, mis kaotas seisusliku saksa linnavalitsuse, kehtestas maksutsensusele tugineva valimissüsteemi ja mittesakslastele võimaluse valimistest osa võtta. Eriti sõjakaks muutus aga Vene keskvõim Aleksander III (valitses 18811894) troonile tõustes: saksavaenuliku suhtumise kinnitusena jättis keiser kinnitamata kohaliku autonoomia aluseks olnud balti aadli eesõigused. Edasiste sammude kavandamiseks viidi Vene senaatori Nikolai Manasseini juhtimisel 1882.1883. aastal Balti kubermangudes läbi revisjon, mille aruanne rõhutas baltisakslaste jagamatut mõjuvõimu nii administratiiv-, majandus- kui kultuurisfääris. Samal aastal alustasid keskvõimud kavakindlat
4. mittetulunduslikud organisatsioonid (korteriühistud, haridusseltsid jne). Kodanikuühiskonna põhialuseks on omaalgatus. Kaasalöömine seltsides, ametiliitudes, usuühingutes on vabatahtlik. Inimesed osalevad neis selleks, et tunda end aktiivse ja kasuliku ühiskonnaliikmena, tõhusamalt kaitsta oma õigusi ning veeta huvitavamalt vaba aega. Sellest lähtudes on vajalik, et avalik võim ja kolmas sektor teeksid tihedat koostööd. Paljudes riikides toetavad nii keskvõim kui ka kohalik võim kolmandat sektorit märkimisväärselt ning on loodud süsteem nende rahaliseks toetamiseks. Riik ei ole ainult võimukandjate mure, riik puudutab meid kõiki. Kasulik ja vajalik on ka ärisektori ja kolmanda sektori koostöö. Eesti ühiskond hakkas oma kodanikualgatuslikke ühendusi looma eelkõige Saksa ja Soome eeskujul. Omariikluse puudumise tõttu kujunesid kodanikuühendused kultuuriliseks alternatiiviks võõrriiklikele võimustruktuuridele, andes eestlastele
· nüüdisriigi iseloom ja ülesanded on muutunud administratiivse ülesehituse põhimudelid Kohalik omavalistsus mingi maa-ala või asula elanikele antud õigus otsustada ise kohaliku elu küsimusi. · kaks riigi administratiivstruktuuri mudelit · Esimesel juhul luuakse kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest. Seda tsentraliseeritud mudelit esindavad Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia. Kõik otsused lähtuvad ülalt- keskvõimust. Keskvõim kontrollib ressursse ja otsuste täitmist. Regionaaltasandit juhib suurte valitsustega keskvõimu esindaja. Reginaalvalitsus on vahendaja keskvõimu ja kohalike võimude vahel. · Detsentraliseeritud mudel - Teisel juhul on omavalitused palju iseseisvamad, korraldavad kogu kohalikku elu. Saksamaa, Skandinaavia. Suure osa tuludest kogub munitsipaalvõim ise, regionaalvõim kujundab iseseisvalt oma poliitikat. Kolmetasandiline halduskorraldus
riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. 3) Maailmamajandus, kuidas seda mõõdetakse, mis seda mõjutab ning majanduse erinevad liigid: maailmamajandus kõikide maailma riikide rahvamajandused, käsitletuna nende omavahelistes seostes ja suhetes, nagu need ilmnevad maailmaturul, rahvusvahelistes arveldustes, riikidevahelistes laenusuhtes ning rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide tegevuses; käsumajandus majandussüsteem, kus põhilisi majandusotsuseid langetab riigi keskvõim, selle tuntuimaks vormiks on plaanimajandus; tavamajandus majanduse korraldus, mis põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial, on vanimaks majandussüsteemiks, mille kolm majanduse põhiküsimust (mida, kellele ja kuidas toota) lahendab ära perekond või hõim oma võimaluste piires; turumajandus majandussüsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu või teenuseid vabalt kokkulepitud hindade alusel ning tootjate või
Kodanlased said enamiku maast revolutsiooni järel. 1804 demokraatia mängimine lõppes ning 1804 krooniti Napoleon keisriks. Monarhia Prantsusmaal oli taastatud. Napoleon taastas ka monarhiavälise külje, rajas omale keisriõukonna. Rajas ka uue aadli e. keisririigi aadli. Alustas tiitlite jagamist, alati ei pidanud tiitli saanu olema kõrget päritolu. Võib öelda, et tiitleid jagas Napoleon nende oskuste pärast, mitte nende päritolu pärast. Napoleoni aega iseloomustab tugev keskvõim. Prantsusmaa eri piirkonnad kandsid nime departemang - haldusüksus, neis oli võim prefekti käes. Prefekt oli otseselt keisri poolt määratud. Samuti toimiti linnades, keisri poolt olid ametisse määratud linnapead. Kohapealne otsustusõigus oli küllaltki väike keisril suur. Trükisõna üle kehtestati range tsensuur, polnud mingisugust arvamuseavaldust. Loodi ka lütseumidest ning ülikoolidest koosnev kesk- ja kõrgharidusesüsteem. Keisririik vajas järjest enam ametnikke, ohvitsere
Varauusaeg: Eesti kaart oli tunduvalt muutunud. Jagatud piirkondadeks.Puudus keskvõim. Tugevad naabrid:Taani,Rootsi,Poola liitis Leedu,Venemaa.Liivi sõja ajend:Tartu maks-tuli tasuda 3 aasta jooksul.Ordumeistri ja peapiiskopi kergemeelne nõustumine-st.nõudmised õigupärased. Maksu(hõbemark iga inimese kohta aastas)kokkukogumiseks ei tehtud midagi.Sõja algus:1558.jaan.Vene väed tungisid Tartu piiskopkonda ja Ida-Virumaale.Rüüstasid neid.Ivan Julm annab võimaluse maks ära maksta,kuid raha ei sadud kokku.1558 kevadel alustavad vene väed pealetungi Narvale
liikmeks 1922 tunnustab Eestit USA Balti liidu idee 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping 1929 Rootsi kuningas Eestis Algus 1929 USAs Välisnõudluse langus Inglise naela ja Rootsi krooni devalveerimine Tööpuudus 1932 u 32 000 inimest Riigi sekkumine, hädaabitööd Juuni 1933 krooni devalveerimine 1929 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL) ◦ A. Larka, A. Sirk ◦ u 20 000 liiget ◦ tugev keskvõim 1932 aug I rahvahääletus 1933 juuni II rahvahääletus 1933 okt III rahvahääletus 1. jaan 1934 uus põhiseadus ◦ Riigivanema kandidaadid J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra Laidoner sõjaväe ülemjuhatajaks Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) siseministriks Valimised lükati edasi Parlament puhkusele ◦ 2
(Landtag), mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. 13. Mis oli reduktsioon? Selle tulemused riigile ja kohalikule mõisnikule? Reduktsioon on mõisate tagastamine riigile. See võeti ette, sest Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa ja olukorrast väljapääsuna nägi võimalust ,,kingitud maade" tagasivõtmist ehk algas reduktsioon. Riigi sissetulekud kasvasid, paranesid haridusolud. 14. Milles seisnes balti erikord? Miks selle poolt vene keskvõim ja miks kohalik võim? Aadli poolehoiu võitmiseks alustati restitutsiooniga, saadi ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle. Baltikumi valitsemise uued põhijooned. Säilitati laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senises seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas usk, keel ja tollipiir. Senine kord jäi püsima, Venemaa tahab ennast kehtestada, tal oli vaja aadlite toetust, aadel tahtis võimu 15. Mida muutus asehalduskorraga vene keskvõimu ja kohaliku võimu jaoks?
EKP KK märtsipleenumil 1950 oli Käbin üks peategelasi EKP KK I sekretäri Nikolai Karotamme tagandamise organiseerimisel, misjärel kinnitati ta ise Moskva heakskiidul Eesti parteiliidriks. Juhtis EKP keskkomiteed 28 aastat. Tema võimuaega iseloomustavad eri olud: 1950. aastate alguse repressiivpoliitika all kannatasid enim haritlased ja loomeinimesed, kuid 1960. aastaid võib pidada eesti kultuuri õitseajaks Eesti NSV ajal. 1970. aastatel asus Nõukogude keskvõim venestama eestikeelset hariduselu, mida Eesti NSV juhtkond eesotsas Käbiniga ei takistanud. NLKP KK vabastas Käbini parteijuhi kohalt 1978 Vaino - Tema võimuletulekuga algas Eesti NSV-s uus venestusaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keele propaganda, mis saavutas haripunkti 1980. aastate esimesel poolel. 7. Metsavendul-Metsavennad tegutsesid üle kogu Eesti, aktiivsemalt siiski Pärnu-, Viru- ja Võrumaal
eesti rahvusteadvuse kinnitamisel). Venestamine Esimesed otsustavamad sammud baltisakslaste mõjuvõimu vähendamiseks astuti terroristide poolt tapetud Aleksander II valitsusaja lõpus. 1877. aastal kehtestati Balti kubermangudes Vene linnaseadus, mis kaotas seisusliku saksa linnavalitsuse, kehtestas maksutsensusele tugineva valimissüsteemi ja mittesakslastele võimaluse valimistest osa võtta. Eriti sõjakaks muutus aga Vene keskvõim Aleksander III (valitses 18811894) troonile tõustes: saksavaenuliku suhtumise kinnitusena jättis keiser kinnitamata kohaliku autonoomia aluseks olnud balti aadli eesõigused. Edasiste sammude kavandamiseks viidi Vene senaatori Nikolai Manasseini juhtimisel 1882.1883. aastal Balti kubermangudes läbi revisjon, mille aruanne rõhutas baltisakslaste jagamatut mõjuvõimu nii administratiiv-, majandus- kui kultuurisfääris.
Varauusaeg: Eesti kaart oli tunduvalt muutunud. Jagatud piirkondadeks. Puudus keskvõim. Tugevad naabrid: Taani, Rootsi, Poola liitis Leedu,Venemaa. Liivi sõja ajend: Tartu maks-tuli tasuda 3 aasta jooksul. Ordumeistri ja peapiiskopi kergemeelne nõustumine - st. nõudmised õigupärased. Maksu (hõbemark iga inimese kohta aastas) kokkukogumiseks ei tehtud midagi. Sõja algus: 1558. jaan. Vene väed tungisid Tartu piiskopkonda ja Ida-Virumaale. Rüüstasid neid. Ivan Julm annab võimaluse maks ära maksta, kuid raha ei sadud kokku. 1558 kevadel alustavad
tagakiusamisi. Kristlasi heideti amfiteatrites rahva lõbuks metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. Piinamised ja verised hukkamised ei suutnud aga pidurdada ristiusu levikut, pigem vastupidi. Kristlaaste meelekindlus ja märterlik surmaminek kinnitasid usku ja tekitasid aukartust isegi mittekristlastes, keda hakati nimetama paganateks. 3. sajandil p.Kr. Sattus Rooma riik kriisi. Orjade juurdevool vähenes, majandus käis alla, keskvõim nõrgenes ja barbarite rünnakud sagenesid. Keisreid hakkas valima sõjavägi ja nende võimuaeg jäi tavaliselt lühikeseks. Roomlaste senine enesekindlus kadus, hakati otsima hingelist tuge erinevatest idamaistest usunditest ja salaõpetustest. Hingeline rahutus väljendub ka selle sajandi rooma portreekunstis. Kriis soodustas kristluse levikut, kuid et kristlus erines kõigist teistest usunditest, jätksa valitsus selle tõrjumist. Viimase kõige julmema jälitamise vallandas 303
( Eesti, Läti, Leedu, Soome enamik euroopa riike) TOTALITAARSED Kogu võim koondus ühe isiku või tema sõltlaste kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Täielik kontroll inimeste elu üle. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega.(Itaalia[fasism], Saksamaa[natsism], NSVL[kommunism]) FAsISTLIK ITAALIA Pettusid Pariisi rahukonverentsi tulemustes, poolehoid üleskutsed muuta oma maa suurriigiks. Vahetused valitsused, Keskvõim oli nõrk. Töölised kommunistide mõju all, kommunistide vastu fasistide liikumine, juhtis B.Mussolini, kujunes Rahvuslik Fasistlik partei. Lubas taastada riigis korra, Itaalia nagu Rooma Impeerium.1922 sai Mussolini peaministriks, likvideeris demok. riigikorra, 1925 üheparteisüsteem, Ducele anti seadustega piiramatu võim.Üleminek: Poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid, majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja
kongerssiga sai Šveits oma iseseisvuse tagasi, kuid tema kaitsevägi pidi endiselt teenima teisi valitsusi. 1847ndal aastal puhkes Šveitsis kodusõda, kui osad katoliiklikud osariigid (kantonid) üritasid uut liitu sõlmida. Sõda kestis vähem kui kuu ja selle tulemusel otsustasid šveitslased, et kõikide kantonite panuse suurendamiseks ühistesse huvidesse on vaja nende majanduslikult ja piirkondlikult veelgi rohkem liita. Tekkis föderaalne riigisüsteem, kus oli keskvõim ja igale kantonile jäi kohaliku piirkonnaga seonduv otsustusõigus. Keskvõimu Assamblee koosnes ülemkojast, kuhu kuulusid igast kantonist kaks liiget ja alamkojas, kuhu kuulusid üle föderatsiooni valitud inimesed. 1860-ndal lõpetas Šveitsi sõjavägi teiste riikide teenimise. Esimese ja Teisi maailmasõja ajal valmistus ka Šveits sõjaks, aga pääses sellest ja õnnestus oma iseseisvus säilitada. Just Esimene ja Teine maailmasõda õpetasid
elatustase langes, tekkis toidupuudus, levisid epideemiad, kehtestati üldine töökohustus mitmed väikesed riigid lootsid kehtestada iseseisvust (Soome, Eesti, Läti) suurenes sallimatus muulaste ning rahvusvähemuste vastu > rahvusliku liikumise tõus naised pidid tööle minema said palju vähem palka kui mehed > aitas kaasa naist iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saavutamisele, nende roll kasvas suurenes riigi osa majanduses > väikeettevõtted laostusid, keskvõim tugevnes levisid vasakpoolsed vaated vähenes religiooni mõju Venemaa 20 saj algul Keisririik (Nikolai II), tööstus arenes kiiresti, aga palju probleeme: tsaari isevalitsus rahval ei olnud poliitilisi õigusi (isegi kodanlusel mitte) maaküsimus oli lahendamata maa kuulus suurmaaomanikele , see takistas põllumajanduse arengut; harimatud talupojad venestamine: mittevenelaste rahvuslik rõhumine, eriti Soomes, Baltikumis, Poolas sõjaliselt nõrk
See kõik mõjus virgestavalt Venemaa kultuurielule. 1763. aastal kinnitab Katariina II aadliprivileegid. 1765. aastal viiakse läbi maade mõõdistamine ning kinnitatakse aadli sotsiaalsed privileegid. Aadli õiguste suurenemin tähendas nende võimu tugevnemist talupoegade üle. 1775. aastal viib Katariina II läbi kubermangureformi (Maailma ajalugu 2001, lk287). Sellega saab provintsiaadel osalise omavalitsuse. Kõigis kubermangudes luuakse uued politsei- ja kohtuasutused. Keskvõim tugevnes. Haldusreform sai täiendust 1785. aastal, mil ,,Armukiri aadlile" ja ,,Armukiri linnadele", rajasid teed linnade omavalitsusele ja laiendasid aadli omavalitsust kubermangu tasandil (ENE 1989, lk391). 3. Asehaldusreform Eesti- ja Liivimaal Vastupidiselt Venemaal toimunust Baltikubermangus aadli omavalitsust piirati. 1783. aastal kehtestatakse Baltikumis asehalduskord. Antud reform muudab Eesti administratiivset jaotust. Eestimaa kubermangu neljale maakonnale liidetakse Paldiski
teadlased. Hakati õpetama lugemist. Kehtestati üldine koolikohustus. Ta oli Preisi absolutistliku kuningavõimu looja. Friedrich 2- Piirati teotöö mahtu. Tahtis takistada talumaade mõisastamist, kuid see õnnestus ainult mõnes regioonis. Soode ülesharimine ning uute külade ja talude rajamine. Tõi kartulikasvatuse. Tema valitsusajal töötati välja ja avaldati Maakoolide reglement luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. 7.) Tugevnes järsult keskvõim.Opritsnina abil murti bojaaride ja osastisvürstide vastuseis.Korraldati ka julm karistusretk varem iseseisvasse Novgorodi ja Pihkvasse,surumaks maha vastupanu Moskva valitsemisele.Vastuolud ei kadunud.Vallutuspoliitika Baltikumis viis Liivi sõjani.Segadused tekkisid kõigepealt tsaarivõimu ümber. 1)Boriss Godunov-põlvnes nimekast tatari päritoluga bojaariperekonnast.Vene tsaariks valis Godunovi Maakogu.2)Grigori Otrepjev-oli Venemaalt põgenenud munk,kes esitles ennast Vale-Dmitri I all
Euroopa 17.-18. sajandil 1 Uusaeg ja selle iseloomulikud jooned algus: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453 Suured maadeavastused, eelkõige Ameerika avastamine Cristoph Kolumbuse poolt 1492 Luterlik reformatsioon 1517 Suur Prantsuse revolutsioon 1789 Ehk: 17. sajandi algusest alates lõpp: Esimene maailmasõda (1914-1918) ehk 19. sajandiga lõppes uusaeg. iseloomulikud jooned majanduses: kapitalism (suhete areng ja võimule pääsemine); eurooplaste koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut, eurooplastele tähendas see kasumeid; kaubanduse areng; paljudes Lääne-Euroopa riikides oli pärisorjus kadunud ning see viis hiljem ka kodanliku eraomandi tekkimiseni (Inglismaa), Ida-Euroopas ...
struktuuris. Kaupmehed ei läinud enam ise merereisidele, vaid jäid linnadesse ja saatsid teele oma esindajad. Asjaolu, et kaupmehed resideerusid linnades püsivalt, tõi endaga kaasa kaubakäibe kasvu ja majanduse väljakujunemise, mis põhines rahal, millega maksti kaupade eest. Kaubateed kontsentreerusid ainult mõnda suuremasse linna ja Lübeck muutus peamiseks kaubasadamaks Läänemerel. 13. sajandil Saksa Rahva Püha-Rooma riigi keisri keskvõim nõrgenes, jättes järele võimuvaakumi, kus linnad hakkasid moodustama liite. Nende eesmärgiks oli kindlustada oma kaupmeestele väliskaubandusprivileegid igas linnas. Lübeck oli selle arengutendentsi esireas. Hansa Liidu tegevus jagatakse kolme perioodi: 1. Kaupmeeste Hansa kuni u. 1350. aastani 2. Hansalinnade arengu kõrgpunkt 14.-15. sajandil 3. Langus 15.-17. sajand Ülekaalus oli merekaubandus. Tähtsaim kaubatee kulges liinil Novgorod-Tallin-Vibsy-
338-30 eKr, makedoonlased vallutasid Kreeka, tekkis suur impeerium, algas kreeklaste massiline väljaränne, levis Kreeka kultuur, arhidektuur, keel, kerkisid esile võimsad linnad (Aleksandria, Pergamon, Antioopia). See ongi kreekapärase kultuuri väljakandumine. 8. Mis muutus kreeklaste elus hellenismiperioodil? Riigikorraldus- polis kaotas tähtsuse, asemele tulid monarhid, ainuvalitsejad (Kreeka-Makedoonia päritolu), linnad muutuseid kaubanduskeskusteks, keskvõim. Sõjaväekorraldus- palgasõdurid (enne olid riiki kaitsvad kodanikud), sõjaväeasulad. Kirjandus- teater kaotas tähtsuse, esiplaanil luule, poeedid ei tundnud huvi ühiskonna elu ja moraali puudutavate küsimuste vastu. Filosoofia- tähtid on hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Epikuurlased (hingeaatom, vabanemine surmahirmust, inimesed aatomist), stoikud ( jumalad määrasid saatuse). Teadus- eri teadusharude eraldumine, teaduse võimas
Seega oli ühiskonna huvidega arvestamisest see süsteem kaugel. Kõik grupid esindasid ainult üht või teist laadi eliite (toorainetööstus, sõjatööstus, finantskapital jne). Gruppide liidrid ei olnud tavaliselt avalikud poliitikud ega seega aruandekohustuslikud, mistõttu neil polnud ka vastutustunnet ühiskonna ees. Selline süsteem ei kujutanud endast edasiviivat jõudu. Riik hakkas uuenemise ja arenemise asemel stagneeruma. 1994. a. detsembris algas Tsetseenia sõda, kus keskvõim püüdis relvade abil maha suruda Tsetseenia iseseisvumispüüdlused. See tekitas Venemaa demokraatlikes ringkondades suurt pahameelt. Ohvriterikas sõda kestis kaks aastat, mille Venemaa sisuliselt kaotas. 1996. a. augustis kirjutasid vene kindral A. Lebed ja A. Mashadov Tsetseenia esindajana (hiljem Tsetseenia president) alla rahulepingule. Kuid Tsetseenia ja Venemaa vastuolud jäid sõjast hoolimata lõpuni lahendamata. 1996. a
ei olnud koguaeg vaenulikud. Keisririigi piiridel käis pidev kaubavahetus ja muu suhtlemine. Rooma rahu langemine oli sissejuhatus sajandipikkuse kriisi- ja muutusteajastu. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid,kandes hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpp tähendas, et impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisesesele kriisile.Senise elukorralduse säilitamiseks pidi keskvõim rohkem ääremaadega kompromisse tegema. See tõi kaasa üha uusi impeeriumi piiridelt lähtuvaid välismõjutusi, mis saidki lõpuks senisele ühiskonnakorrale saatuslikuks. Kõnealuses protsessid mängisid keskset osa Roomaga kokkupuutuvad barbarid,kelle seast tõusid esile keldid ja germaanlased. Keldid asustasid Põhja-Itaaliat, Galliat, Hispaaniat,Britanniat ja Iirimaad. Germaanlaste põlisteks valdusteks oli Reini, Visla, Doonau ja Põhja- ning Läänemere vahele jääv maa-ala.
oktoober maeti Tallinna Metsakalmistule kodumulda K.Päts * Elavnes ka Interliikumine. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike.15. mail korraldas impeeriumimeelne interliikumine ilmselt NSV Liidu juhtkonna õhutusel suure meeleavalduse Tallinnas Toompeal, üritades siin võimu üle võtta. Kohale rutanud rahvas ajas aga meeleavalduse laiali. Nüüd hakkas NSV Liidu keskvõim pooldama liidulepingut (mida kaua aega tagasi tõrjuti). Kuid oli juba hilja. Balti liiduvabariike enam ei rahuldanud liiduleping, neil oli juba eesmärgiks seatud iseseisvus. 1991 * 1991 jaanuaris toimusid verised sündmused Vilniuses ja Riias, Eestis suudeti verevalamist vältida. 13. jaanuar seoses NSV Liidu juhtkonna vägivallaaktidega Balti
- Verine Mary - siis Elisabeth II - tagasi anglikaanikirik - kapitalsimi areng - võimas mereriik - Skandinaavia - protestantlik - majan. põhjused Tulemus: ei muutu ainult kirik, vaid tugevneb kuningavõim, areneb haridus, riikide majandus paraneb Vastureformatsioon: juhtriigiks Hispaania, luuakse jesuiitide ordu Baskimaal – eesmärk võidelda ketserite vastu ja katolikuusk tagasi pöörata. Absolutism - ilmalik keskvõim muutub absoluutseks - piiramatu võimuga valitseja, kes väidab, et sai võimu jumalalt - kolmekümneaastane sõda - riigid on suveräänsed - Euroopas jõudude tasakaal - Bodin põhjendab absolutismi vajalikkust - tema arust peab riigipea olema selline nagu on perepea - absoluutne valitseja ei tohtinud sekkuda inimese omandisse, omand oli puutumatu Absolutism Parlamentarism
ülistades väärtushinnanguid ja püüet müütilise ammumöödunud aja poole Läänes. Aja jooksul on vesterni filmid leidnud uue definitsiooni ja vesterni mõistet on laiendatud ning vabamaks lastud. Seda seetõttu, et 60ndate aastate lõpus ja 70ndate alguses ilmusid revisionistlikud vesternid, mis seadsid traditsioonilise vesterni mõiste küsimuse alla. (3) Traditsioonilisel vesterni filmil on lihtne eesmärk - kaitsta seadust ja korras hoida ääremaad, kuhu keskvõim ei ulatu. Tavaliselt on klassikalisse žanri juurdunud, et vesterni tegelased satuvad arhetüüpilisse konflikti – hea vs. paha, vooruslikus vs. kurjus, valge kauboi müts vs. must kauboi müts, uued tulijad vs. pärismaalased ( kujutatakse kui metsikuid indiaanlasi), inimkond vs. loodus jne. Tavaliselt kohtab vesterni kangelane endale vastandlikku tegelast, oma kurja peegelpilti, kelle ta peab hävitama. Tüüpiliste vesterni elementide hulka kuuluvad ka relvad ja
majandussektoreid. Teises astmes töötlevad neid andmeid riiklikud plaanimajanduskomisjonid ning edastavad selle töölisparteile, kes kohandab majandusplaani vastavalt ideoloogiale. Kolmanda sammuna saadetakse plaan ülemjuhile ja tema lähedastele, kes määravad, kas plaan sobib või ei ning neljandas astmes määratakse plaani sobivuse korral seda kohustuslikult kõigi poolt järgima. (ibid) Käsumajanduse süsteemis võtab otsused ressursside jaotamise suhtes vastu keskvõim, kes korraldab ka kõiki majandussuhteid. Käsumajandusega kaasneb plaanide koostamine, milles riik määrab, kui palju ja mida toota ning millise hinnaga tuleb neid hüviseid realiseerida. Käsumajanduse suurimaks eeliseks turumajanduse ees on majandusprobleemide Erle Maido Kristiine Kört
Suurendati provitside arvu janenede Keisrit hakati austama jumalana asehaldurid allutati otseselt keisrile juba eluajal 18. Kes oli Constantinus Suur ja milliseid muutusi tõi ta keisririiki? Tema ajal Kristlus ei ole enam vihatuim usk, vaid #1 Viis pealinna Konstantinoopolisse ELU LÕPUS VÕTTIS KRISTLUSE VASTU 19. Rooma lääne- ja idaprovintside võrdlus. Sarnasused ja erinevused ROOMA LÄÄNE SARNASUSED ROOMA IDA Arengutase jäi Rooma Keskvõim Jõukade linnad linnale alla Rooma õigus arenenud majandusega Ladina keel maad Peamine elatus allikas Kreeka keel oli põllumajandus Muistsed kultuurid 20. Võrdle Vana-Rooma vabariikliku korda keisririigi perioodiga Senat valis aastaks 2 konsulit mis juhtisid riiki ja sõjaväge.
Sisseveokaubad:sool, metalltooted, luksusesemed, vürtsid, alkohol, tubakas ja puuviljad 17. Mis on manufaktuur?-Suurettevõtted, ku toimus tootmine käitöö abil ning seal töötasid palgatöölised 18. Millistes valdkondades esimesed manufaktuurid tegutsesid?-Ehitusmaterjalid, klaasimanufaktuurid 19. Miks enamus esimestest manufaktuuridest rajati just Narva?-Narva oli kaubanduse sõlmpunktiks, rahvaarva oli piisavalt suur ning Narva oli geograafiliselt soodsas kohas 20. Miks oli Rootsi keskvõim huvitatud luteri usu juurdumisest Baltikumis? Milliseid jõupingutusi selleks tehti? Too näiteid ja selgita.- 20.Et saaks Rootsi võim juurduda. Parandati kiriku materiaalset olukorda ja toetati kirikute taastamist;parandati kirikuõpetaja haridustaset; üritati lähendada talupoegi rohkem kirikule(emakeelne jumalateenistus, talupoegade kaasamine kirikutöösse); korraldati nõiaprotsesse võitluseks talupoegade hulgas levinud väärusu nähtustega 21
valitud. (USA, Indoneesia) Konstitutsiooniline – monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on esindusfunktsioon. Riigi toimimist juhib valitsus. (Suurbritannia, Tai) Absoluutne – monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. (Katar, Vatikan) Riigikorralduse vormid: Unitaarriik – üksainus kõrgema võimu keskus. (Jaapan, Eesti) Föderatsioon – liitriik, keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse ja rahanduspoliitika eest (Saksamaa, USA) Konföderatsioon – Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-,kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Suveräänsus säilitatud. (Euroopa Liit) 14. Võimu iseloom – demokraatlikud ja diktatuuririigid. Demokraatia – liberaalne riik – kõrgeima võimu kandjaks on rahvas. Riigivõim toimub seadustest lähtuvalt ning austades inim-ja kodanikuõigusi
sajand, Euroopas vapustuste- ja sõdaderohke. Reformatsioon oli kontinendi jaotanud usulisel põhimõttel - katoliiklikuks ja protestantlikuks. Kumbki usuvool võitles teisega kõiki mõeldavaid vahendeid kasutades. Pealegi tekkis alatasa ka poliitilisi nägelusi. Suurimaks neist konfliktidest sai Kolmekümneaastane sõda (1618-1648), mis haaras pea terve Euroopa ja mille ajal eriti rängalt sai kannatada Saksamaa. Segaduste ja sõdade foonil tugevnes reas riikides keskvõim, eriti Prantsusmaal, jõudes välja kuninga absoluutse ainuvõimuni - absolutismini. "Riik - see olen mina", väitis Louis XIV. Barokiaeg oli teaduse hoogsa arengu ja maadeavastuste aeg. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse. Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst
sajandi alguses ning tänu sellele sai teoks suur murrang inimese mõtlemisviisis - Keskaja saab jaotada stiiliperioodidesse: ● Varajane keskaeg (600-850) - kujunes läänekristlik kloostrikultuur, kirjasõna ja teaduslik mõtlemine, läänekristlus tekkis Rooma riigi lagunemise tulemusena 4. saj lõpul, mil kristlus jagunes lääne- ja idakristluseks ● Romaani periood (850-1150) - tugevnes keskvõim Saksamaal ja Saksa-Rooma keisritena valitsesid Ottod (I, II, III) ● Gooti periood (1150-1450) - Gooti esimene hiilgeaeg 12. ja 13. sajandil oli kultuuriliselt aktiivne, toimus linnade kasv - Eriti ilmnevad need perioodid arhitektuuris - Vana-Rooma kultuuri viis lõpliku languseni suur rahvasterändamine(5.-7. saj) kui endise Lääne-Rooma riigi aladele tungisid peamiselt germaani hõimud Keskaja muusikakultuur
Tallinna Mustamäe Gümnaasium EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja võimu tegelik ülevõtmine enamlastelt kogu maal on hiilgav tõendus meie rahva vankumatust tahtest saada iseseisvaks ja end valitseda oma riikliku korralduse alusel. Alljärgnevalt seletan lahti sündmused Eestis ajavahemikus sügis 1917- 25. veebruar 1918. Eesti riikliku iseseisvuse mõtte tekkimine ja selle elluviimine 1917. a. toimus järk-järgult,sedamööda, kuidas lagunes riiklik kord Venemaal ja nõrgenes selle riigi keskvõim. Vene ajutine valitsus asus võimu juurde väga raskes olukorras. Rindel möllas sõda, mida valitsus tahtis jätkata võiduka lõpuni. Rahva ja sõjaväe hulgas süvenes aga sõjavastane meeleolu ja levis riikliku korda õõnestav kihutustöö. Lubadustega "rahu, leiba ja maad" võitsid rahva hulgas ja sõjaväes endale...
õnnestub eestlasi ja lätlasi ümber rahvastades muutuda Baltikumis enamusrahvuseks. Esimesed otsustavamad sammud baltisakslaste mõjuvõimu vähendamiseks astuti terroristide poolt tapetud Aleksander II valitsusaja lõpus. 1877. aastal kehtestati Balti kubermangudes Vene linnaseadus, mis kaotas seisusliku saksa linnavalitsuse, kehtestas maksutsensusele tugineva valimissüsteemi ja mittesakslastele võimaluse valimistest osa võtta. Eriti sõjakaks muutus aga Vene keskvõim Aleksander III (valitses 18811894) troonile tõustes: saksavaenuliku suhtumise kinnitusena jättis keiser kinnitamata kohaliku autonoomia aluseks olnud balti aadli eesõigused. Edasiste sammude kavandamiseks viidi Vene senaatori Nikolai Manasseini juhtimisel 1882.1883. aastal Balti kubermangudes läbi revisjon, mille aruanne rõhutas baltisakslaste jagamatut mõjuvõimu nii administratiiv-, majandus- kui kultuurisfääris. Samal aastal alustasid
Sigmund II August Liivimaa mõisnike privileegid. 1566. aastal koostati unioonileping, kuid omaette rüütelkonda siiski veel ei loodud. Lõplikult saab Liivimaa rüütelkonnast rääkida 1647. aastal, mil hakati kokku kutsuma mõisnike maapäevi. (Saare 2006, lk 62) Sõltumata privileegidest, ei saanud mõisnikest aadlikke. Aadliseisus, seda enam tiitel kaasnes sünnijärgselt (pärusaadel) või siis kuningat teenides (teenisaadel). 17. sajandil seadis keskvõim tiitlite jagamisele rangemad nõuded, kuna aadlite hulk kasvas kontrollimatult. Baltisaksa suguvõsades järgiti suguvõsa pealiini ja tiitli päris vanem poeg ning nooremad olid sunnitud tiitli välja teenima kuningat teenides. Eelpool kirjeldatud erisused kajastusid ka vappidel. Pealiini perekonnavapp jäi samaks, so kasutati ajaloolist vapipilti. Nooremate poegade poolt väljateenitud tiitli vabahärra või krahv saamisel võeti enamasti kasutusele uus vapp
.....lk 8 Sissejuhatus Muistne Egiptus asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul. Egiptuses ei saja peaaegu mitte kunagi vihma ja põllupidamine on võimalik ainult Niiluse orus. Viljakas org on vähem kui paarkümmend kilomeetrit lai. Tammide ja kanalite rajamine soodustas riikide teket. Esialgu kujunes 40 väikest riiki(noomi). Egiptus ühendati ühtseks riigiks umbes 5000 aastat tagasi. Egiptuse ajalugu periodiseeritakse kolmeks ajajärguks, mil keskvõim tugevnes, aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes. Vana Riigi ajal loodud ühiskonnakorraldus ja kultuurielu jäid siiski põhijoontes mitme aastatuhande jooksul muutumatuks. Oma asendi tõttu oli Egiptus rändrahvaste sissetungimisest vähem ohustatud kui teised riigid. Vana riik- Vana riiki valitsesid 3.-8. dünastia valitsejad. Riigi
FEODAALNE KILLUSTATUS: 1) ristisõdade läbikukkumine - > kirik nõrgenes oma tähtsuselt ja keskvõim ehk ilmalik võim tugevnes, 2) raskeratsaväe tähtsus vähenes PAAVSTI VAIMULIK VÕIM:Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. Aga keisrivõim polnud sellest huvitatud. Suurem tüli tekkis sellest siis, kui sellesse sekkus selleaegne keiser Heinrich IV. Kuna suurem osa saksa ülikuid toetas paavsti ja nad ähvardasid valida uue keisri kui Heinrich paavsti tahtele ei allu
Euroopa Napoleoni sõdade ajal. Viini kongress 1. Revolutsiooniliste sõdade ja vallutussõdade erinevus. Revolutsioonisõdade eesmärk on revolutsiooni kaitsmine, vallutussõdade eesmärgiks on aga uute alade vallutamine. 2. Napoleoni tee esimesest konsulist imperaatorini. Kui võim koondus esimese konsuli Napoleoni kätte tegi ta ulatuslikke ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda, tugevnes keskvõim. Napoleoni hakati rohkem austama ning 1802.a valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a kuulutas Senat ta imperaatoriks. 3. Napoleoni sõjalised ja majanduslikud katsed põhivastase Inglismaa purustamiseks. Võitluse tulemus. Napoleon kaotas Trafalgari merelahingus ning meredel jäi valitsema Inglismaa. Napoleon otsustas murda inglased majandusblokaadiga ükski Euroopa riik ei tohtinud Inglismaaga
MIS ON KESKAEG? Rooma impeeriumi lagunemine on pikk protsess. Languse peamised jooned on Rooma majanduslik ja poliitiline nõrgenemine, kodusõjad ja barbarite sissetung. Nimetus keskaeg võeti kasutusele 15. sajandil humanistide poolt, kui Euroopas hakati senisest enam esile tõstma antiikaega. Keskaeg tuleb sellest, et see oli vana ja uusaja vahel. Kokkuleppeliselt loetakse alguseks aastat 476 (LääneRooma langemine) ja lõpuks 15. sajandi lõppu/16. sajandi algust (Ameerika avastamine 1492, Konstantinoopoli langemine 1453, reformatsioon 1517). Keskaja jaotus: 1. varakeskaeg (5. sajandi lõpp 11. sajandi algus) 2. vahekeskaeg (11. sajandi algus 14. sajand) 3. kõrgkeskaeg (13. sajand) 4. hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajand) Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned: 1. katoliiklus (usk ja ideoloogia) 2. feodaalsuhted (oli...
Ühe Konfutsiuse õpetuse väe kategooria lahti seletamiseks. Inimese sisemine vägi, karisma. Daxue räägib haridusest, enesetäiustamisest. Räägib ka taost. Mengzi. Autori ja raamatu nimi. Oli Konfutsiuse järgija, elas hiljem. Võtab kokku Konfutsiuse õpetuse ja toob välja tähtsaimad põhimõtted. Tänu temale jõuab Konfutsiuse õpetus massidesse. Hiina impeeriumi juhtiv ideoloogia rohkem kui 20 sajandiks. Sõdivate riikide perioodil kirja pandud. Aeg millal keskvõim väga nõrk, palju rändõpetajaid kes jagasid oma õpetusi teistele. Tol ajal poliitika teemadel võeti aktiivselt osa. Filosoofilis-poliitilise vaidluse elemente igas tekstis mis sel ajal loodud. Sel perioodil tegutses nn 100 filosoofilist koolkonda. Tuntuimaid kokku 6. Need tekstid praegu moodustavad hiina filosoofia tuumiku. Mozi - inimeste võrdusest ja armastusest, üldine võrdsus. Nimetatakse varajaseks kommunismiks. Daodejing, autoriks Laozi, natuurfilosoofiline traktaat maailma ja
pidas läbirääkimisi vene liberaalsete ringkondadega. 1904.a. linnavolikogu valimistel saavutas eesti-veneblokk ülekaalu, 60 kohast saadi 48 kohta. 1905.a. valiti K. Päts linnapea abiks, mis tähendas volikogu juhtimist. Vabadussõja võidu üheks eelduseks võib pidada eestlaste käe all olevat omavalitsuste süsteemi, siin omandatud kogemused võimaldasid kiiresti mobiliseerida riigi ressursid idast pealetungiva vastase vastu. 1905.a. dets. asus keskvõim vasturünnakule. Ajaleht "Teataja" suleti ja kindralkuberner käskis juhtivad eesti tegelased arreteerida. K. Pätsil õnnestus põgeneda Sveitsi. 1907.a. siirdus K. Päts Soome. Siit pidas K. Päts salajast kirjavahetust Eestiga. Esines varjunime all, andis omavalitsustele juhiseid maaküsimuste kohta. Helsingi lähedalt siirdus K. Päts Vene piiri äärde Ollila linnakesse. 1901.a. oli K. Päts abiellunud Helma Peediga. Abikaasa oli üksi 2 lapsega Eestis. Alles 1908.a
· Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne · Poliitiline tegevus: esindused välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide missioonidel. Riikide majandussüsteemid · Tavamajandus- põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial · Käsumajandus põhilisi majandusotsuseid langetab riigi keskvõim, plaanimajandus · Turumajandus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu või teenuseid kokkulepitud hindade alusel, konkurents määrab toote või teeninduse mahu ja hinna Toote valmistamine, selle seos globaalse tööjaotusega · Uurimis-ja arendustegevus: nõuab kutseoskusega tööjõudu ja suuri kapitaliinvesteeringuid, tegelevad arenenud riikide ettevõtted · Detailide ja sõlmede valmistamine: nõuab odavat tööjõudu, tegelevad odava tööjõuga maad
Tavamajandus on vanim majandussüsteem, milles kolm majanduse põhiküsimust lahendab ära perekond või hõim oma võimaluste piires. Mõned sajandid tagasi oli tavamajandussüsteem valdav, tänapäeval võib sellist majanduse organiseerimise viisi kohata põhiliselt arengumaades, kuid sedagi mitte ehedal kujul. Käsumajandus (command economy) e plaanimajandus on majandussüsteem, kus enamuse tootmise ja jaotusega seotud otsuseid teeb riigi keskvõim. Selline keskvõim (valitsus, riigiorganid) võib olla nii diktaatorlik kui ka demokraatlik. Käsumajandus on nn reaalse sotsialismi majandus, kus turu reguleeriv toime on piiratud äärmiselt väheseks ning kogu majanduslikku aktiivsust hoitakse üleval kohustuslike plaanide ja muude käskude ning keeldude najal. Käsumajanduse näideteks on tavaliselt sotsialistlik või kommunistlik majandussüsteem, kus kesksed tootmistegurid maa ja kapital on ühisomanduses. Käsumajanduslikus
Üheks aadliku rahuaegseks ülesandeks oli kohtumõistmine. Aadlikukultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris teised seisused üritasid aadlist eeskuju võtta nii eluviisi kui ka kommete poolest. Linnused Euroopa keskaegse kultuuri silmatorkavaimaks väliseks ilminguks on jäänud aadlilinnused. Nende rajamine sai erilise hoo 9. sajandil. Ent aadlilinnuste ehitamine kais kogu Euroopas selleks ajaks juba pidurdamatu. Ühelt poolt ei suutnud keskvõim tagada kaitset välismailt lähtunud rüüsteretkede vastu, teisalt nõudsid ka aadlike sagedased omavahelised sõjad ehk vaenused elukoha kindlustamist. Linnus ehitati võimalikult raskesti vallutavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga ja varustati toidutagavaraga, mis võimaldas vastu panna mitmekuulisele piiramisele. Linnuste kaitsefunktsioonile lisandus esindusfunktsioon. Linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle. Turniir
rolli. Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. REGIONAALNE JA KOHALIK VALITSEMINE Eesti kahetasandiline haldussüsteem Esindusorgan Täidesaatev organ EV valitsus RIIK Keskvõim Maavanem RIIKLIK TASAND Riigikogu MAAKOND Regionaalvõim Maavalitsus LINN Volikogu Linna/valla valitsus KOHALIK VALD TASAND Omavalitsus Linnaosa halduskogu Linnaosavalitsus
OLUSTVERE TEENINDUSJA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Karmo Kaljula Austria Referaat Olustvere 2014 Üldinfo Austria Vabariik (Rebublik Österreich) President: Riigikord: Parlamentaarne liitvabariik Pindala: 83 858 km² Rahvaarv: 8 080 000 (1999) Pealinn: Viin Haldusjaotus: 9 liidumaad Riigikeel: Saksa keel Rahaühik: Austria silling (ATS) Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), muslimid (2%) Riigilipp ja geograafiline asend Austria võib uhke olla maailma ühe vanima riigilipu üle, mis pärineb 12. sajandist. Austria hertsog Leopold V (1157 94) võttis osa kolmandast ristisõjast ja nagu enamik ristisõdalasi, kandis valgeid ülerõivaid. Acre lahingus 1191. a sai ta valge särk verest üleni punaseks, välja arvatud valge triip vöökohal, kus ta oli kandnud rihma. See põhijooni...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
