Vana-Egiptus 1. Kuidas periodiseeritakse vana-egipuse ajalugu?-Vaaraode dünastiate järgi. Egiptuse pikas arengus võib eraldada 3 ajajärku mil keskvõim oli tugev aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes 2. Millal oli Egiptuse kunsti kõrgaeg?- 2700-1000 a. e.Kr. 3. Mis on palsameerimine, milleks seda tehti?- Palsameerimine on menetlus surnute kaitseks roiskumise vastu seda tehti et muumiad säiliksid. 4. Nimeta 3 kõige kuulsamat püramiidi. Kus need asuvad?- Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose: Kairo lähedal Giza väljal 5. Kuidas kujutati inimest egiptuse poosis?-
maksusüsteem erinev. Narva on Peterburi km ja Setumaa Pihkva km. Kindralkuberneri Kuninga poolt määratud, Tallinnas ja Enamus ül samad, va (keskvõimu Riias, enamjaolt sakslased, vähesed asehalduskorra ajal, mil keskvõim on esindaja) positsiooni rootslased huvitatud kuberneri võimu ülesanded * kamandada sõjaväge tugevdamisest * nimetasid ja kontrollisid riigiametnike George Browne- asehaldur * jälgisid raha laekumist ja kulutamist * kommunikatsioon * koolisundus * teede ja sildade korrashoid
Eesti valitsemine Põllumajandus 19. s Valitsemine: Keiser Paul I taastas Balti erikorra. Keskvõim Keiser- kindralkuberner – 3 kuberneri – 3 kubermanguvalitsust Eesti-, Liivi-, Kuramaa (maksud, rahvaharidus, arstiabi, vanglad, sõjavägi, nekrutid, ehitustööd) Balti provintsiaalseadustik Balti eraõigusseadustik Kohalik võim Baltisakslaste omavalitsusorganid (talurahvaküsimused, külakoolid, kihelkonnakirikud, teed) linnavalitsused 19. s loodi eesti ja läti talupoegade vallaomavalitsus
Sissejuhatus Liivi sõjaks nimetatakse aastatel 1558-1583 toimunud relvakonflikte. 16. sajandi keskpaigaks oli Vana-Liivimaa aeg möödas. Liivimaa poliitiline korraldus oli ajast maha jäänud kuna puudus keskvõim. Tugevamaks sai Rootsi, mis oli vabanenud Taani võimu alt, jõudu kogus ka Poola. Kõige rohkem ihkas Liivimaad aga Venemaa, mille troonil istus Ivan IV ehk Ivan Julm. Venemaal oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne Euroopaga. Liivlased keelasid venelastel otse kauplemise siin viibivate välismaa kaupmeestega ning keelati ka sõjavarustuse ja metallide vedamine Venemaale. Sõja alustamise ettekäändeks tõi suurvürstiriik Tartu maksu tasumata jätmise
nende arv 400ni · Keskajal tekkisid ka linnad Lübecki õigusega Tallinn, Narva, Rakvere · Riia õigusega Tartu, Haapsalu, Paide, Pärnu, Viljandi · Hiljem tekkisid Paldiski ja Võru. · 1877 linnareform seni raad nüüd Linnavolikogu. · Maakonnad omavalitsuse õigusi ei omanud maakonnaülem oli tegelikult politseiametnik. · EV algul oli meil 3 tasandiline omavalitsus (ka maakond) · 1933 põhiseadusega maakond muutus riigihaldustasandiks keskvõim määras maavalitsuse. Seega muutus omavalitsus kahetasandiliseks · Praegu Eestis 15 maakonda, mis jagunevad 227 omavalitsusüksuseks 194 vallaks ja 33 linnaks. Igal omavalitsusel oma põhimäärus · Maakond on riikliku halduse üksus - teostab maakonna riiklikku haldust · Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga · Maavanema nimetab valitsus 5 aastaks vaja ka maakonna omavalitsuste esindajate koosoleku toetust. · Finantseeritakse riigi eelarvest
selle tekst põhineb uue ja vana testamendi peatükkidel . Oratooriumi esimeses osas esitatakse vana testamendi ennustust kristuse tulekust . Teises osas kirjeldatakse kristuse kannatusi , surma ja ülestõusmist . Kõige tuntuim koor on ,,HALLELUUJAH" Kolmandas osas kummitatakse usku igavesse ellu ja kristuse ülestõusmisesse. Esimene etteaste toimus 1724. DUBLINIS. 6.Ambrosiuse hümn Kuna 7nda sajandini olid kiriklik keskvõim suhteliselt nõrk , kujunesid erimaades välja erinevad liturgiad. Liturgia- Ehk jumala teenisuse tüübid. Liturgiast esitatav muusika olid mõjutatud rahva muusikast. Esimese aastatuhande algul hakati kirjutama vaimuliku sisuga koorilaule ehk hümne . Esimese hümni kirjutaja oli Milano piiskop Aurelius Amborius(333-397) Ambrosius oli 4nda sajandi mõjukamaid kirikupoliitikuid. Ambrosiuse hümni iseloomustab vabalt voolav , sageli kaunistustega meloodia. Hümnide
kehtetuks tunnistamist koos kõigi tagajärgede likvideerimisega. Sel ajal, kui eesti rahvas pead tõstis, toimus aga tugev ENSV industrialiseerimine, mis seisnes rasketööstuse eelisarendamises. Enne seda te-geleti veel maareformide, jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamise ning sundkollektiviseerimisega, millest viima-ne põhjustas omakorda talupoegadele mõeldud maksukoormuste, kohustuslike müüginormide suurendamist. NSVLi keskvõim huvitus väga ka põlevkivitööstuse laiendamisest Eestis, mis koosmõjul käsumajandusega viis demograafi-liste ja sotsiaalsete probleemideni: sisse rändas palju võõrtööliseid, kes tõid kaasa uued harjumused/tavad/tradit-sioonid, vähenes eestlaste osatähtsus, tekkisid mured keelekasutuses. Kultuurielus ilmnes kaks sihti: kodu- ja väliseesti suund; esimene neist lähtus eesmärgist ,,sisult sotsialist-lik, kuid vormilt rahvuslik".
2) Rockefelleri grupp Standard Oil ( nafta ) Kiire arengu põhjused: ·maavarad · põllumajandus mitmes kliimavöötmes ·uut tehnikat rakendati kiiresti ·ameerikalik asjalikkus (ettevõtlikus) ·kodanlik demokraatlik revolutsioon ·lai siseturg ·välismaise tööjõu rakendamine ·vanuseliselt soodne struktuur · pool saj. polnud Ameerikas sõdu Kahepartei süsteem: 1. vabariiklik - Vabariiklik Partei - suurtöösturid ·suurriiklik vallutuspoliitika ·tugev keskvõim ·kõrged tolli tariifid Lubasid kulda. 2. demokraatlik - Dem. Partei - farmerid ja kaupmehed ·kritiseerisid suurt vallutuspoliitikat ·nõudsid vabakaubandust ·kritiseerisid monopolide ülemvõimu Lubasid hõbedat. Poliitika loodushoiu alal loodusressursside meeletu raiskamine ja hakkas selle piiramine. Trustide vastane seadus keelati määrata erinevatele ostjatele erinevaid hindu ja aktsiate kokkuost konkurentsi nõrgestamiseks. McKinley , Roosevelt, Taft, Wilson. Theodore Roosevelt:
Võimude lahusus Võimude horisontaalne lahusus: · See tähendab võimude jagunemist, seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Reeglina ei ole lahusus täielik, kuna valitsus annab välja määrusi ning koostab seaduseelnõusid, parlament nimetab ametisse kõrgeid riigiametnikke jne. Võimude vertikaalne lahusus: · Üksteisest on lahutatud riigi keskvõim ja omavalitsuste valitsemisülesanded. Võimude personaalne lahusus: · Üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses (Mittedemokraatlikus riigis võimude lahusus ei toimi, Nt: Eestis NSV Liidu okupatsiooni ajal) Õigusriik Õigusriik St seaduste ülimuslikkust ühiskonnas Õigusriigi peamised tunnused: 1) Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument 2) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse seadustest lähtuvalt
16. Majanduse mõiste. Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi 17. Mis on tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus? Tavamajandus - ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmisvahenditel põhinev majanduskorraldus. Käsumajandus - majanduskorraldus, kus peaaegu kõik majanduslikud otsused teeb keskvõim ehk riik. Turumajandus - majanduskorraldus, kus ostjad ja müüjad vahetavad turgudel tooteid kokkulepitud hindade alusel ning ressursside kasutamise määrab konkurents. Segamajandus - majanduskorraldus, kus kõrvuti turumajanduse elementidega sekkub majandusse ka riik. 18. Mis on isiklik bilanss? Ülevaade, mis näitab inimese või pere vara ja laenukohustuste suurust teatud kuupäeva seisuga ning iseloomustab inimese või pere varasemate perioodide tegevuse
Sissejuhatus - Euroopa kultuurilood tahistatakse selle moistega "keskaeg" pikka ajajarku 5-14.saj - Hõlmab ka mitmeid vastuolulisi ajajärke(suur rahvasterändamine 5-7.saj, kujunesid riiklikud struktuurid - Uue euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgega Karl Suure ajal 8.-9.saj - hariduse ja vaimuelu tõus. - 10-11.saj tugevnes keskvõim Saksamaal ja SaksaRooma keisritena valitsenud Ottode ajal. - Algas romaani stiilis kirikuarhitektuur ning samuti vaimuliku luule ja laulu kõrgaes. - Linnade kiire kasv ja gooti arhitektuuri esimene hiigelaeg - Tolleaegne nuusikakultuur oli põhiosas suuline - Vajadus noodikirja kärele tekkist 8-9.saj seosoes Frangi riigi laienemisega. Gregooriuse laul - Varakristlik ajajärk 6.saj pKr - puudus ühtne korraldatud ja juhitud struktuur.
Kodanikkonna huvide (sise-, välis- ja kasutamise järelvalve Sõltumatu ja ausa esindamine majanduspoliitika elluviimine) õigusemõistmise korraldamine Vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on eraldi riigi keskvõim (keskvalitsus) ja piirkondlikud omavalitsused (kohalikud omavalitsused). Personaalne lahususe järgi ei tohi olla üks isik samal ajal mitme võimuharu teenistuses. 2.2 õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinevat võimukorraldust: ühiskonnaliimete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi tunnused:
2. Kuidas toota? See on küsimus kasutatavast tehnoloogiast, efektiivsusest, suhtelisest eelisest. 3. Kellele toota? See on küsimus jaotamise efektiivsusest ja õigusest. Majandussüsteemid: tava-, käsu-, turu- ja segamajandus. Majandussüsteemide plussid ja miinused. 1. Tavamajandus on ühiskondlikel traditsioonidel ja algelistel tootmisvahenditel põhinev majanduskorraldus. 2. Käsumajandus on majanduskorraldus, kus peaaegu kõik majanduslikud otsused teeb keskvõim ehk riik. 3. Turumajandus on majanduskorraldus, kus ostjad ja müüjad vahetavad turgudel tooteid kokkulepitud hindade alusel ning ressursside kasutamise määrab konkurents. 4. Segamajandus on majanduskorraldus, kus kõrvuti turumajanduse elementidega sekkub majandusellu ka riik. Tavamajandus Käsumajanauds Turumajandus Segamajandus Plussid 1. tervislik 1. majandus ei 1. tootjad on 1
• mitmed väikesed riigid lootsid kehtestada iseseisvust (Soome, Eesti, Läti) • suurenes sallimatus muulaste ning rahvusvähemuste vastu > rahvusliku liikumise tõus • naised pidid tööle minema – said palju vähem palka kui mehed > aitas kaasa naist iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saavutamisele, nende roll kasvas • suurenes riigi osa majanduses > väikeettevõtted laostusid, keskvõim tugevnes • levisid vasakpoolsed vaated • vähenes religiooni mõju
• mitmed väikesed riigid lootsid kehtestada iseseisvust (Soome, Eesti, Läti) • suurenes sallimatus muulaste ning rahvusvähemuste vastu > rahvusliku liikumise tõus • naised pidid tööle minema – said palju vähem palka kui mehed > aitas kaasa naist iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saavutamisele, nende roll kasvas • suurenes riigi osa majanduses > väikeettevõtted laostusid, keskvõim tugevnes • levisid vasakpoolsed vaated • vähenes religiooni mõju
3)1804 Eestimaal: teorendi normeerimine Talurahva omavalitsuse kujunemise algus - Loodi talurahvakohtud, kus kohtunikeks talupojad, säilis mõisa kontroll - see esimene samm teel omavalitsusele. 3 liiget - 1 nimetas mõisnik, 1 valisid peremehed, 1 valisid sulased Järgnesid rahutused - 1805, nii Eesti- kui Liivimaal, suurimad Kose-Uuemõisas. III pärisorjuse kaotamine 1812 Napoleoni sõjakäik Venemaale -peale selle lõppu asub keskvõim (Al. I) uuesti pärisorjust kaotama. 23. mai 1816 Eestimaal 26. märts 1819 Liivimaal - talupoeg on isiklikult vaba - maa on mõisniku omand, mida talupoeg võib rentida - koormised asendati rendilepinguga - liikumisvabadus jäi piiratuks (ei võinud minna linna) - perekonnanimede panek Olukord peale pärisorjuse kaotamist - teoorjuse aeg. Ei kaotanud kriisi mõisamajanduses. Jätkus talumaade mõisastamine. Suured põllud vajasid rohkem töökäsi - kasvas teorent
· Omandas suured õigused ja organiseerus · Võnnus pidas aadel oma ühiseid tippnõupidamisi maapäevi · Poola kuningavõimu kõrgeimaks esindajaks oli asehaldur. Varane Rootsi aeg Põhja Eestis · Tallinnas oli Rootsi aeg alanud juba 1561 a · Faktiliselt hakkas Stockholm Põhja Eestit valitsema alles 1583 aastast Pljussa vaherahust. · Rootsi võim pidi kõigepealt tunnustama aadlike vanu õigusi, sealhulgas nende praktiliselt piiramatut võimu talupoegade üle · Keskvõim otsis aadlikega ühist keelt, seda kergendas usubarjääri puudumine. Aadel Põhja -Eestis · Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, millel olid oma ametnikud ja ametiasutused · Tähtsaim organ oli mõisnike üldkoosolek, mida siingi nimetati maapäevaks. · Kuningavõimu kõrgeimaks esindajaks oli Tallinnas resideeriv kuberner. Sõja puhkemine · 1600 a ületamatud erimeelsused kuningas Sigismundi ning hertsog Karli vahel viivad
(Enamus rüütleid olid sammuti algul ministeriaalid). Aadlite ülesanne oli veel mõista kohut. Talupoegade üle kohut mõistma määras ta tavaliselt kellegi teise, kui kõrgaadli üle mõistis kohut isiklikult. Aadli kultuur mängis suurt rolli kogu keskaja kultuuris teised üritasid neid jäjendada (eluviis ja kombed). LINNUSTE rajamine sai eriti suure hoo, kui lagunes Frangi riik. Linnuseid ehitati, kuna keskvõim ei suutnud pakkuda piisavat kaitset ja aadlike omavahelised tihedad sõjad nõudsid elukoha kindlustamist (vaenused). Samuti oli linnusel esindusfunktsioon üle maastiku kõrguv linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle. (Reini jõe ääres olid linnused iga paari kilomeetri järel ja omanikus nõudsid kaupmeestelt teemaksu, kes mööda jõge kaupa vedasid). Linnus ehitati võimalikult raskesti
Euroopa Napoleoni sõdade ajal Riigipöörde järel, mis oli toimunud 1799. aastal, jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks ja võim koondus Napoleon Bonaparte'i kätte. Keskvõim tugevnes ja Napoleoni autoriteet kasvas. 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutati ta prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees. Ta sõlmis Rooma paavstiga kokkuleppe ehk konkordaadi ja katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Napoleon rajas endale õukonna, et olla võrdväärne teiste Euroopa monarhidega
-Rahvaarvu kukkumist põhjustasid : näljahädad, sõjad, katk, haigused. 5. VALITSEMINE Põhja-Eesti (Eestimaa kubermangu)- Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa Lõuna-Eesti (Liivimaa kubermangu)- Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa Kindralkuberner kubermangu kõrgeim valitsusametnik; jälgis rahaasju; avalik kord; teedeehitus jne. Rüütelkond 1)Eestimaa 2)Saaremaa 3)Liivimaa Aadli omavalitsus Keskvõim Maapäevad Kohtuvõim Politsei Sõjavägi Piiramatu võim kohalikes küsimustes Haridus Õigused talupoegade üle Maksusüsteem aadlimartiklid Ametnike ametisse nimetamine Maapäevad- rüütelkondade liikmed käisid koos. Iga 3 aasta tagant. Maanõunik- ajas maapäevade vaheaegadel rüütelkonna asju.
kavhanägudeks. 5 Iseseisvuse väljakuulutamine toimus läbi iseseisvusdeklaratsiooni 1776, mis kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. 5 Legendi järgi tekkis Ameerika lipp sedasi, et üks kolonist riputas teiba otsa oma triibulise voodikoti. 5 - Iseseisvussõjas kasutasid Ameeriklased lahkrivi taktikat, ehk nad ei olnud pikkades tihedates viirgudes vaid hajusalt, üritades tulistada puu või kivi tagant. 5 Usa riigikorraks sai nn föderaalvõim ehk tugev keskvõim. 6 Kesk- ja Lõuna-Aafrika tsivilisatsioonid olid aastatuhandeid elanud Euroopast eraldatuna. Euroopalased ja aafriklased vaevu teadsid üksteise olemasolust. Küll, aga kui Eurooplased nendest teada said hakkasid nad ära kasutama Aafrika võimude omavahelist viha ning hakati üle Atlandi ookeani viima orjastatud neegreid Ameerikasse, kus neid kaubeldi ja pandi tööle. Aafrika kaotas 16.-18. Sajand üle 15 miljoni inimest tänu orjakaubandusele.
lahendamisel. Jeltsin pöördus eraldi ka Baltikumis viibivate Vene sõjaväelaste sõdurite ja ohvitseride pole ning teata, et relvade kasutamine oma demokraatlikke vabadusi kaitsva tsiviilelanikkonna vastu on ebaseaduslik. Esimene massiorganisatsioon Iseseisvusreferendum Pärast Riia sündmusi hakkas olukord Baltikumis tasapisi rahunema. Kremlis lubati Balti liiduvabariikide juhtidele, et erimeelsused lahendatakse poliitilisel teel. Kuid Nõukogude Liidu keskvõim polnud ka pärast jaanuarikriisi kaotanud lootust, et Eesti, Läti ja Leedu kirjutavad liidulepingule alla. Moskva toetas jätkuvalt ka impeeriumimeelseid jõude. Iseseisvusreferendumi korraldamine ja selle tulemused näitasid maailmale, et Eesti ja teiste Balti riikide elanikkonna enamik soovib iseseisvust. Rahvaküsitluse tulemused välistasid nüüdsest igasugused läbiröökimised keskvõimuga liidulepingu üle mistahes kujul. Läbirääkimiste eesmärk sai olla vaid iseseisvuse taastamine
oli luua selline ühiselu vorm, kus kogu ühiskonna käsutuses olev võim kaitseks iga kodaniku vabadust ja vara. 10. Mida iseloomustab riigivalitsemise vorm, mida riigikorralduse vorm? Riigi valitsemise vorm: kuidas riiki valitseda/juhtida. Riigikorralduse vorm: riigi elu toimimist. 11. Mis on föderatsiooni ja konföderatsiooni peamine erinevus? Föderatsioon: Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis, kaitse ja rahanduspoliitika eest; Konföderatsioon: Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus. Eelneb tavaliselt föderatsiooni moodustamisele. 12. Mille poolest erinevad autoritaarne ja totalitaarne diktatuur? Autoritaarne riik: Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Totalitaarne riik:
Riigikorralduse vormid iseloomustavad tavaliselt riigi haldusliku korralduse vormi/struktuuri. Enamlevinud riigikorralduse vormid on: · Unitaarriik · Föderatsioon · Konföderatsioon Unitaarriik: · Riigis on üksainus kõrgema võimu keskus. · Ka unitaarriigis võib esineda eristaatust või kohaliku omavalitsusega piirkondi Föderatsioon: · Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus. · Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt välis-, rahandus- ja kaitsepoliitika eest. Protekoraat - territoorium või riik, mis on sõltuv teisest riigist või riikide ühendusest ja kuulub selle kaitse alla. Poliitiline reziim ehk riigivõimu iseloom iseloomustab demokraatia taset riigis. Enamlevinud poliitilised reziimid on tänapäeval: · Demokraatia · Diktatuur Demokraatia: · Täpsemalt liberaalne riik vastab demokraatliku õigusriigi põhimõtetele.
Sissejuhatus: majandus ja majandusteaduse olemus Majandusega puutume kokku iga päev. Majanduslik käitumine on ostmine kauplusest, eluaseme valik, üüri maksmine, sõit ühissõidukis ja pere majandamine. Iga päev teeme me kümneid majanduslikke otsuseid ehk valikuid. Asju, mille vahel valida, on palju, kuid meie ressursid nii raha kui aeg on alati piiratud. Majandusalased teadmised võimaldavad inimestel vastu võtta arukaid majanduslikke otsuseid. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus, juhtimine, majandusarvestus jne. Majandusteooria jaguneb mikroökon...
läbirääkimisi vene liberaalsete ringkondadega. 1904.a. linnavolikogu valimistel saavutas eestiveneblokk ülekaalu, 60 kohast saadi 48 kohta. 1905.a. valiti K. Päts linnapea abiks, mis tähendas volikogu juhtimist. Vabadussõja võidu üheks eelduseks võib pidada eestlaste käe all olevat omavalitsuste süsteemi, siin omandatud kogemused võimaldasid kiiresti mobiliseerida riigi ressursid idast pealetungiva vastase vastu. 1905.a. dets. asus keskvõim vasturünnakule. Ajaleht "Teataja" suleti ja kindralkuberner käskis juhtivad eesti tegelased arreteerida. K. Pätsil õnnestus põgeneda Sveitsi. 1907.a. siirdus K. Päts Soome. Siit pidas K. Päts salajast kirjavahetust Eestiga. Esines varjunime all, andis omavalitsustele juhiseid maaküsimuste kohta. Helsingi lähedalt siirdus K. Päts Vene piiri äärde Ollila linnakesse. 1901.a. oli K. Päts abiellunud Helma Peediga. Abikaasa oli üksi 2 lapsega Eestis. Alles 1908.a
1.I MAAILMASÕDA JA EESTI Est oli sõjaalgusest kuni 24.veebr 1918 VM koosseisus. Sõja puhkedes kartsid eestlased: VM võidu puhul uut venestuslainet; SM võidu puhul balti-saks piiramatut võimu. * vene keskvõim kärpis balti-saks õigusi (suleti ajalehti, piir saks keele kasut) * tegutsesid mitmed rahva omaalgatuslikud organis. Tuntuim oli Tõnissoni juhitav Põhja-Balti Komitee * Eesti maj mõjus sõda laastavalt, mehed võeti armeesse, põllumaj jäi soiku. 2.AUTONOOMIA PERIOOD 1917 veebr lubas ajutine valitsus VM rahvastele enesemääramisõiguse. Seda kasut kohe ära Eesti rahvuslased, kes hakkasid nõudma autonoomiat
Tagajärjed ei piirdunud vaid ajalooliselt väärtustlike mõisade hävinemisega, tsaarivõimud kuulutasid seepeale välja sõjaseisukorra ning saatsid karistussalgad rüüstajaid karistama. Lätis hukati seetõttu ligi 2600, Eestis 300 inimest. On kahetsusväärne, et lätlased ja eestlased ei käitunud soomlaste kombel tasakaalukalt. Meie esivanematel olnuks põhjanaabritelt paljustki eeskuju võtta. Nii Soome kui ka Baltimaade palvetele lõdvendada piirguid jäi Vene keskvõim kurdiks. Soomes põhjustas rahulolematus piirangutest relvastatud vastupanuliikumise tekkimist, mis polnud iseseisvalt piisav põhjus Vene võimudele järelandmiseks. 1905.aastal puhkenud revolutsioon sundis aga Vene impeeriumit tegema piirangutele leevendusi (nt luba asuda ette valmistama seadust Soome esinduskogu Eduskonna valimisteks üldistel valimistel). Baltikum nagu ka teised Venemaa rahvad talusid kaua rahvuslikku surutist ja sotsiaalseid pingeid ning seetõttu mindi 1905
TOTALITAARNE KUNST Totalitarismi iseloomustavaks jooneks on tugev keskvõim. Lihtinimeste eeskujuks on nende juht, kes toetub ainuõiguslikule valitsevale parteile. Partei eesmärgiks on aga saavutaada mõjuvõim kogu rahva üle. Autokraatsel või diktaatorlikul võimukasutusel põhinebki tugevasti tsentraliseeritud valitsemisvorm. Tüüpilisteks totalitaarseteks riikideks oli näiteks fasistlik Itaalia, natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik NSV Liit. Kuuludes totalitaarsesse poliitilisee süsteemi kontrollib riik nii majanduslikku, poliitilist kui
sisekaubandus koondus linnadesse. 11. Mis on sõbrakaubandus?(1p) Sõbrakaubanduse põhimõte põhineb talupoja koostööle enamasti kindlale linnas tegutseva kaupmehega. 12. Milles seisneb vastureformatsiooni tähtsus Eesti kultuuriloos?(2p) Tekkisid uued ordud kohu kaasati ka eestlasi, avaldus eriti suur mõju haridusele. Asutati gümnaasium ja tõlkide seminaar. Omakorda võti protestantlik kirik üle katoliku kiriku nõiajahi. 13. Miks oli Rootsi keskvõim huvitatud luteri usu juurdumisest Baltikumis? Milliseid jõupingutusi selleks tehti?(3p) Rootsi võim soovis usu abiga kindlustada oma võimu Baltikumis. Selleks ehitati üles uued kirikud, seati sisse range kirikukaristamise süsteem ja alustati koolmeistrite koolitamisega. 14. Täida tabel.(9p) Pietism Hernhuutlus Rationalism Kelle hulgas levis Kirikuõpetajate Rahva hulgas eelkõige Pastorkonnas
I Maailmasõda 1914-1918 Sõjaks valmistumine ja plaanid ohvririkas (üle 9 milj. inimese) haavatuid (20 milj.) osales 38 riiki, 75% inimkonnast mürkgaaside kasutamine, tankide kasutusele võtt, kuulipildujad, lennukid Riikide liidud: Kolmik liit- Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, Antant liit- Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Jaapan (liitus hiljem) Ajend – Ungari herts-hertsogi tapmine 28. juuni 1914 Sarajevos. Eesti ja eestlased I Maailmasõjas Eestlaste jaoks oli I Maailmasõja lõpp positiivne, sest sõda viis Venemaa kodusõjani ning tänu sellele sai Eesti lõpuks iseseisvaks. Sõja puhkedes hakati represseerima kohalike baltisakslasi, paljud saadeti välja, saksakeelsed ajalehed hävitati. Sakslased oli survestatud ning nad hakkasid otsima koostööd eestlastega. Sooviti luua Saksa-Eesti ühine omavalitsus, mis ebaõnnestus. Rahvuslikus liikumises toimus elavnemine. Tallinnas ja Tartus asutati sõjatööstus komiteed, mille kohustuseks oli sõjali...
aastate keskpaigas, enne seda Vene keskvõim eesti talurahva olukorda ei sekkunud. Reformidele sundis mõisnikke ka üldine majandusliku olukorra halvenemine: sajandivahetusel lõppes põllumajanduse kasvujärk ja 1820. aastatel jõudis Eestisse üleeuroopaline agraarkriis, mis viis alla põllumajandustoodete hinnad ning põhjustas mõisnike kroonilise rahapuuduse ja võlastumise. Reformidele ärgitas baltisaksa mõisnikke ka Vene keskvalitsus. Absolutistlik keskvõim, mis oli eelkõige huvitatud riigi kui terviku normaalsest funktsioneerimisest, oli teatud piirini talupoegade loomulik liitlane aadliseisuse vastu, keda huvitas vaid oma seisuslike õiguste maksimaalne laiendamine 5. Läänemere kubermangudes reisil olnud Katariina II pääras oma tähelepanu talurahva olukorrale ning tõdes, et Liivimaa talurahva olukorra parandamiseks tuleb 4 Lust K. Tartu 2005. Lk 35 5 http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1710-
küsimused, välispoliitika, läänealade hõivamine, raharingluse korraldamine. Selline süsteem nõrgendas riiki. Pärast iseseisvussõda, täpsemalt 1786. aastal hakkasid Põhja-Ameerika elanikud mõtlema põhiseaduse reformi üle. Nii tuligi 1787. aastal Philadelphias kokku Põhiseaduslik Nõukogu (ingl k Constitutional Convention). See töötas 25. maist 27. septembrini 1787. Esimees oli George Washington. Töötati välja USA põhiseadus. Tugeva võimuga keskvõim föderalistid, nõrk keskvõim anti-, konföderalistid, vabariiklased. OR-de esindatus USA parlamendis ehk Kongressis. Veel tekitas vaidlusi orjuse küsimus. Vaieldi ka läänealade hõivamise küsimuses. Osad nõudsid, et läänepool, Põhja-Ameerika sisealadel asustatud piirkondades loodaks uued osariigid. Põhiseaduse projekt: ka see toetus üldjoontes valgustusfilosoofia ideedele. Aluseks võeti prantsuse filosoofi Charles-Louis de Montesquieu õpetus võimude lahusest
Õppetund inimkonnale: tõestas, et masside ühine koostöö viib sihile. Napoleon ja SPR 1796 sõjakäik Itaaliasse 1798 sõjakäikk Egiptusesse, samal ajal Prl: võimuvõitlus, majraskused Inglismaa blokaad, direktooriumi ebapopulaarsed otsused. Napoleoni populaarsus: teda toetasid kõik ühiskonnakihid, sõjaväe tohutu usaldus, rahvustunde tekitaja, leppis kõigiga ära. 14 juuli 1804 keisririik Napoleoni ümberkorraldused: absolutistlik valitsemisviis tugev keskvõim, hiilgava õukonna loomine, konkordaat Rooma paavstiga katoliiklus, kaotati revolutsioonikalender, range tsensuur ajakirjandusele, töötati välja politseiaparaat, rajati Prantsuse pank, 1804 ,,Tsiviilkoodeks," vabaturumajandus, jätkas vallutussõdu. Napoleoni sõjad Napoleoni edu saladus: Pr sõdurid arvasid end sõdivat SPRi eest, oskus juhtida vägesid, andekad abilised, vastaste nõrkused.
Reformatsiooni levik Saksamaal: · Kiire levik üle riigi · Lutheri ideed olid vastuvõetavad kõikides ühiskonnakihtides · Neid oli võimalik ka muuta, tekkealus erinevatele usulahkudele · Algasid väljaastumised kiriku vastu pildirüüsteliikumised · Talurahvasõda Saksamaal 1524-26 · Juht Thomas Müntzer tahtus luua Jumalariiki · Usupuhastus politiseerus · Tekkis põhimõte ,,Kelle võim, selle usk" · Saksamaa oli killustunud, keskvõim puudus · Probleemi üritati lahendada Augsburgi usurahuga · Sõlmiti 1555, millega säilitati ennem kasutusele võetud põhimõte · Tulemuseks Kolmekümneaastane sõda 1618-48 Reformatsioon Sveitsis: · Esimene reformaator Ulrich Zwingli · Keskus Zürich · Karmistas tunduvalt Lutheri õpetust · Hukkus kodusõjas 1531 · Reformatsiooni jätkas Jean Calvin · Täiustas väljakujunenud õpetust veelgi
Nõukogude punaväe kallaletungi hetkel 28. novembril oli Kaitseliidus 14 500 meest, kelle käsutuses oli mitmesüsteemilisi vintpüsse vähese laskemoonaga ja mõnikümmend kuulipildujat. 2. Rahvusväeosade sünd. Poliitilised eeldused Eesti rahvusväe loomiseks avas 1917. aastal Vene Veebruarirevolutsioon. Tänu kiirele ja energilisele asjaajamisele said eesti liidrid 1917. aasta aprillis loa eesti päritoluga sõjaväelaste koondamiseks kodumaale. Kui Vene keskvõim seoses enamlaste riigipöördega 1917. aasta novembris kokku kukkus, otsustas Ülemkomitee koondada üksikud rahvusväeosad Eesti Diviisiks, mille ülemaks valiti suurte juhtimiskogemustega alampolkovnik Johan Laidoner. Veebruariks 1918 oli diviisi koondunud 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit. 3. Eesti riikliku iseseisvuse tekkimine. Iseseisvuse väljakuulutamine. Eesti Vabariigi väljakuulutamine. 21. veebruaril 1918 maabusid Haapsalus Saksamaa väeosad,
ka ise kohale. Aadlikukultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris teised seisused võtsid neist eeskuju nii eluviisi kui ka kommete poolest. Euroopa keskaegse kultuuri silmapaistvaimaks väilseks ilminguks on jäänud aadlilinnused. Nende rajamine sai erilise hoo 9.sajandil Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes, kuid aadlinnuste ehitamine Euroopas käis sel ajal juba täie hooga. Ühelt poolt ei suutnud keskvõim tagada kaitset välismailt lähtunud rüüsteretkede vastu, teisalt nõudisd ka aadlikke sagedased omavahelised sõjad ehk vaenused elukoha kindlustamist. Linnused ehitati mäetipule, et neid oleks võimalikult raske vallutada, samuti ümbritseti linnus vallikraaviga ja varustati toidutagavaraga, mis võimaldas vastu seista ka mitmekuisele piiramisele. Võimsaimad linnused kujutasid endist kõrgete müüride ja tronidega suuri kiviehitisi, mille keskel paiknes viimast kaiset pakkuv peatorn
Feodaalsüsteem kujunes lõplikult välja umbes aastal 1000, Karolingide impeeriumi aladel. Feodaalse killustuse ajal oli kuningavõim äärmiselt nõrk. Feodaalsuhete kujunemisele aitas kaasa Karl Martelli teostatud sõjaväereform varakeskajal, mis lõi rüütlite ratsaväe. Lisaks aitas feodaalsuhete kujunemisele kaasa rahvasterändamine. Feodaalühiskonna tunnusteks olid katoliiklus ja feodalism. Keskajal puudusid administratiivne ja keskvõim. Valitsemine sai rajaneda vaid isiklikel suhetel. Feodaalkorda võibki mõista kui ühiskonna valitsemise viisi, mis põhines alluvussuhete võrgustikel. Nende aluseks oli isanda e. senjööri ja vasalli e. läänimehe suhe. Vasall pidi andma truudusvande, mis nõudis seda, et vasall pidi oma isandat abistama, mis ennekõike tähendas teenimist sõjaväes. Lisaks oli vasallil kohustus pakkuda isandale materiaalset abi, näiteks osta isand vangilangemise korral lunaraha ees vabaks. Ta pidi veel
ning raadio- ja televisioonihoone. Moskva-meelne päästekomitee teatas komandanditunni kehtestamisest ning nõudis nõukogude võimu taastamist, uue valitsuse moodustamist ja isegi sõjaseisukorra kehtestamist. ISESEISVUSREFERENDUM Pärast Riia sündmusi hakkas olukord Baltikumis tasapisi rahunema. Kremlis lubati Balti liiduvabariikide juhtidele, et erimeelsused lahendatakse poliitilisel teel. Kuid Nõukogude Liidu keskvõim polnud ka pärast jaanuarikriisi kaotanud lootust, et Eesti, Läti ja Leedu kirjutavad liidulepingule alla. Gorbatšov lootis oma püüdluste elluviimisel rahvahääletusele, kus tuli vastata küsimusele “Kas pooldate Nõukogude Liidu säilitamist?”. Kremlis arvati, et enamikus liiduvabariikides on vastus esitatud küsimusele jaatav, mis seoks ka mässumeelsed liiduvabariigid Nõukogude Liiduga. Eesti ja teised Balti riigid korraldasid ennetava rahvaküsitluse iseseisvuse küsimuses. 1991
Eestimaa kubermang -> Paldiski maakond, 1783. saab Paldiskist linn Liivimaa kubermang -> Viljandi maakond, Viljandi linnakodanike -> Võru maakond, 1784. a. saab linnaõiguse + piirati baltisakslaste olukorda venestamise oht 5. Talurahvareform + pärisorjuse kaotamine Suurenesid kulutused, väljaminekud. Tekivad väga luksuslikud mõisamajapidamised (kivist mõisad). Vana igand õõnestas Vene riigi autoriteeti maailmas, aeg on muuta riigi prestiizi. Vene keskvõim hakkas õõnestama talupoegi. 19. saj. 1. pool 1802- 1. talurahvareform, Eestimaa kubermang Jakob von Bergi regulatiiv „Igaüks...”- Dokument ei kaota pärisorjust, kuid leevendab olukorda!! Talu saab pärandada järglastele, õigus pöörduda vallakohtusse. Keelustati talupoegade kinkimine ning maha müümine. Talupoeg saab õiguse vallasvarale. 1804- Liivimaa kubermang + talumaade hindamine, et normeerida koormised, viia vastavusse talu tegeliku võimega, viidi ka Eestimaal sisse
Riik -organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust. Monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Vabariik- riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament. Unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi.(vabariike,osariike,liidumaid vms.) Kohalik omavalitsus- tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Föderatsioon e. Liitriik. -koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. Konföderatsioon e. riikide liit- ühendus, kus on mitu suveräänsuse säilitanud liikmesriiki. Pol...
on nõudjad ja ettevõtted on pakkujad. Teguriturul (töö- ja kapitaliturul) on majapidamised pakkujateks ja ettevõtted ostjateks ehk nõudjateks. Selliselt toimibki majanduses justkui nähtamatu käsi, mis reguleerib mida toota, kuidas toota ja kellele jaotada. Kui vaadelda reaalset maailma, siis näeme, et mitte kusagil ei eksisteeri turumajandust puhtal kujul. Käsumajandus ehk plaanimajandus on majandussüsteem, kus kõiki tootmise ja jaotusega seotud otsuseid teeb riigi keskvõim. Iseloomulikud tunnused: · tootmise ja jaotusega seotud otsused teeb üks keskus või majandussubjekt (riigi keskvõim või selleks volitatud asutused), · üksikisikute omandiõigus on piiratud, · piiratud on nii tootjate (N.: kohustuslikud plaaniülesanded) kui · tarbijate vabadused (N.: riiklikult fikseeritud palgad, osade toodete jaotamine tsentraliseeritult).
volitused riigiasjade juhtimisel. 89.valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan- NSVL Rahvasaadikute Kongress, kes valis delegaatide hulgast Ülemnõukogu, kes valis presidendiks Gorbatsovi. Ühiskonnas tekkisid mitmed poliitlised liikumised, mis hiljem muutusid erakondadeks. Kõik see rõi päevakorrale rahvuste enesemääramise küsimuse, osades liiduvabariikides võeti vastu suveräänsusdekl.ja püüdeldi iseseisvu eseisvuse poole, mida keskvõim püüdis lämmatada. Järjest mõjukamaks muutus Vene Föderatsioon eesotsas Jeltsiniga. Hakati koostama uut liidulepingut, mida vanameelsed üritasid takistada (augustiputs). 1991 sõlmiti SRÜ, millega NSVL oli lõplikult lagunenud. 4.Idabloki lagunemine- põhjused- NSVL mõju taandumine Ida-Euroopas, Varssavi Lepingu Organisatsiooni lagunemine, I-Euroopa sotsialismimudeli ammendumine, poliitliste olude leevenemisel ja ideoloogilise surve vähenemisel ei suutnud kom
UNITAARRIIK FÖDERATSIOON KONFÖDERATSIOON Riik, kus on üksainus kõrgema Liitriik, mille haldusüksustel on Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, võimu keskus. Mõnikord võib ka mõningad iseseisva riigi kaitse- ja majanduspoliitiliste ühtse riigi koosseisus esineda tunnused, st suur eesmärkide realiseerimiseks. eristaatuse ja sisemise valitsusega otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim Liikmesriigid on säilitanud oma piirkondi vastutab tavaliselt ühtse välis-, suverräänsuse. Konföderatsioon kaitse- ja rahanduspoliitika eest eelneb tavaliselt foderatsiooni moodustamisele. Jaapan, Prantsusmaa, Eesti Saksamaa, USA Euroopa Liit VÕIMU ISELOOM:
Uusaeg Uusaeg- üldajaloo osa, umbes 400. aastane periood, mis järgneb keskajale ja eelneb lähiajaloole. Uusaja varasemat osa kuni Suure Prantsuse revolutsioonini (1789) nim. varauusajaks. Uusaja alguseks peetakse 1492. aastat, kui Kolumbus jõudis Ameerikasse või 1517. aastat, mil algas reformatsioon. Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1941. aastat, mil algas Esimene maailmasõda. Inglismaa sisepoliitiline areng 17. sajandil (§2) Läbi 17. sajandi kestnud võimuvõitlus kuninga ja parlamendi vahel lõppes parlamendi võiduga. Absolutism 1629 1640 Charles I stuart valitses 11 aastat ainuisikuliselt, kuna 1629. aastal saatis parlamendi laiali. Parlamentaarne monarhia 1640 1649 Pika parlamendi kokkutulek (kestis kuni 1653). Tegelik võim läks pikale parlamendile. 1642 1648 kodusõda Kavalerid: Charles I juhtimisel (nim. uhkest riietusest ja õukondlikest maneeridest) vs Ümarpead: Ol...
Keila Kool Danel Kungla 12.a Muuga mõis Referaat Keila 2010 Sisukord 1. Ajalugu - lk 3 2. Arhitektuur - lk 4 3. Mõisa rajaja - lk 5 4. Muuga mõis praegu - lk 6 5. Historitsism - lk 7 6. Kasutatud lehed - lk 8 Muuga mõisa ajalugu 1860. aastal ostis Carl Timoleon von Neff Muuga mõisa, mis oli sel ajal väga halvas olukorras laostunud mõis. Neffi eesmärgiks oli uue mõisahoone ehitamine. Ehitada tuli uued kivist majandushooned, puhastada ja kraavitada heinamaid, ehitada telliseahi ja teisi ettevõtteid. Mõisahoone Muugas rajati pargitagusele põlluservale vanade pärnade taha. Maja ehitamine oli seotud paljude raskustega: maakoht oli keskustest kaugel, puudus veel ka Peterburi raudtee, aga palju tuli just sealt tuua, ning ei jätkunud oskustöölisi. Esialgne arhitekt pidavat olema Thomson, kes tegi mõisa plaani visandid ja arvestused detailselt. Kuid enne ehitustöid pidi Thomson s...
kohtuvõim (saudi-araabia). Riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderaalriik, konföderatsioon (näited) – Unitaarriik on riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib ka ühtse riigi koosseisus esineda eristaatuse ja sisemise omavalitususega piirkondi (jaapan, eesti, prantsusmaa). Föderaalriik on liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest (saksamaa, Usa). Konföderatsioon – riikide liit ühiste, tavaliselt väliskaitse ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks (euroopa liit) Demokraatia, diktatuur (autoritaarne, totalitaarne), näited. – demokraatia: liberaalne riik: Kõrgema võimu kandja rahvas, kes teostab seda läbi valimiste (iirimaa, eesti). Diktatuur: Autoritaarne riik. Isiku
korraldavaid ja otsustavaid küsimusi ei peaks hakkama ajama valitsuse kaudu ning et territoriaalne erinevus ja sellest sõltuvalt teised vajadused oleks hõlpsamini esindatud. KOVi ülesanne on korraldada ja hallata kohalikku elu ja olu, haridust, sotsiaalküsimusi ja transporti Kaheastmeline kohalik omavalitsus - esimese tasandi moodustavad regionaalvõim ja keskvõim, mis on keskvalitsuse käepikenduseks, ning teise tasandi kohalikud omavalitsused. Kolmeastmeline kohalik omavalitsus - igal tasandil (kesk-, regionaal- ja kohalikul võimul) on oma pädevus, ülesanded ja poliitika. Regionaalvõim ei ole keskvalitsuse seisukohtade elluviija vaid kujundab oma poliitikat. Näites: ühes omavalitsuses on lastepäevahoid tasuta, teises saavad toetust
konservatiivsetele väärtustele. Näide: Konstantin Pätsi valitsus 1930. aastatel Eestis Võimude lahusus: Seadusandlik võim - riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule Täidesaatev võim - rakendab seadusi ja viib ellu poliitikat. See võim kuulub valitsusele. Kohtuvõim - õigust mõistev võim Riigi halduskorralduse põhivormid: Unitaarriik - ühtne juhtimine ehk keskvõim ja ühtne seadusandlus. Riik on jagatud väiksemateks haldusüksusteks, kuid neil puudub suur otsustusõigus. Näiteks: Eesti Vabariik Föderatsioon ehk liitriik - alamüksuste ühendus, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. Näiteks: Venemaa Konföderatsioon - riikide liit, mille eesmärk on realiseerida ühiseid, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitilisi eesmärke, kus liikmesriigid on säilitanud oma iseseisvuse. Näide: Sveitsi Konföderatsioon Eesti Vabariik
(jagunenud vastavalt seisuslikutele omavalitsuse tüüpidiele) Eesti alal suht killustunud see luterlus, väga palju erinevaid territoriaalkirikuid. Tähtis oli ühtne õpetus, korralduslik elu oli aga eri piirkondades erinev. 2 territoriaalkiriku tüüpi Euroopas- Saksa alades konsistoriaalne- valitsemisse kuulusid nii ilmalikud kui ka vaimulikud. Rootsi aladel episkopaalne- säilis keskaegne piiskopi süs, vaimulikud valitsesid kirikut, ilmalikel puudus sõnaõigus. Üldiselt vene keskvõim 18. saj luterluse vastu mingit huvi üles ei näidanud- sisuliselt jäi kogu kohalik kirikuelu ajamine kohalike võimude teha. Vene võimu saabudes taastus olukord, kus Eesti alal oli mitu erinevat territoriaalkirikut. Kirikut hakkas juhtima Maanõunik (ilmalik, üle minek Rootsi süsteemilt Saksa omale!) Kohtukorraldus-- Liivimaa kohtusüsteemis toimus aadlivõimu suurenemine riigivõimu arvelt. Järelikult lähenes Eestimaa kohtusüsteemile.Kõrgeim kohtuvim Liivimaa õuekohus, loodud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
