süsteemi ning Kommunistliku Partei võimumonopoli. · Kriisist väljumiseks algatas Gorbatsov perestroika ehk senise sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise ja täiustamise. Perestroika elluviimiseks ning oma võimuposotsioonide kindlustamiseks vajas Gorbatsov ka glasnost`it ehk avalikustamist (NB! Glasnost ei tähenda mitte täielikku sõnavabadust, vaid sotsialistliku ühiskonna puudustele tähelepanu juhtimist). · NSVL keskvalitsuse ja NLKP senise poliitika muutumine liberaalsemaks andis võimaluse muutusteks ka NSVL liiduvabariikides, kaasa arvatud okupeeritud Eestis. Lõdvenes senini üsna karm tsensuur; julgeolekuorganid (KGB) sekkusid juba vähem inimeste eraellu ja tegevusse; järk-järgult hakkas laienema sõnavabadus (seda siiski väga aeglaselt). 1980- ndate teist poolt Eestis on nimetatud ka uueks ärkamisajaks, kuna siis toimunud sündmused ja protsessid sarnanesid paljuski 19
" Venemaa Ajutine Valitsus, eestlased olid saanud oma algsed tahtmised autonoomia, piiratud, kuid siiski. Kubermangu komissaariks Jaan Poska, esimest korda eestlane nii kõrgel kohal. Nõuandvaks organiks kõrvale Maapäev (baltisaksa organ). Jüri Vilmsi eestvedamisel deklaratsioon, mis saadeti Ajutisele Valitsusele, ettepanek kogu Venemaa reorganiseerimisele demokraatilik vabariik, mood föderalismi alusel ja Eesti muutuks võrdõiguslikuks osariigiks. Vene keskvalitsuse juurde eriline rahvusasjade rahvaasjadekomissariaat. Mõni kuud hiljem moodustatigi, kuid siis oli eesotsas J.Stalin ja võimul bolsevikud. Augusti lõpul tuli idee, et ehk peaks hoopis lahku lööma. Miks siis? Algas kaos saksalsed pealetungile, majanduslik kriis. Peale Oktoobripööret oli juba kõigil selge, et peab iseseisvust taotlema. Miks bolsevike võimuletulek kõik lootused lõpetas? Hea aeg lahku lüüa, kuna bolsevikud ei tunnustanud oma programmis rahvuslust,
tseremooniatel. Valitsemine jäi rhkearvulise õpetatud ametnikkonna hooleks. Kujunenud olid sõjaväeline aristokraatia, mille liikmed püüdsid säilitada mõju ka keisririigi ajal. Mõnelgi korral lõppes ülikute võimu-ja sõltumatusetaotlus keisrivastaste ülestõusudega. Ametnikelt nõuti põhjalikku haridust. Selleks seati sisse üleriiklik koolide võrgustik eesotsas õukonnaakadeemiaga ja kehtestati riiklik eksamitesüsteem. Keiserliku keskvalitsuse tuumiku moodustas ametnikest koosnev seadusandlik kogu. Aja jooksul kasvas ka keiserlike eunuhhide (kohimeeste) mõju. Esialgne eunuhhide ül oli kanda hoolt keisrinnade ja keisri arvukate liignaiste eest. Riigielu valdkondade korraldamisega (ametnike valimise, maksude ja rahaasjade, rituaalide, sõjaväe, kohtumõistmise jms) tegeles kuus spetsiaalset nõukogu. Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud.
3. Rahanduse definitsioon. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks, majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 4. Rahanduse valdkonnad. Rahanduse valdkondade liigitus:riigi rahandus ka avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise sõltumatuse tingimustes, ettevõtete/firmade rahandus, tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus ehk pererahandus 5. Raha definitsioon Raha - on see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit. Raha on asjademaailma kasulikkuse mõõtmise ja selle alusel toimuva vahetuse abivahend. 6
Teine elu (II): 15. Folkloori kultuuripoliitiline kasutamine: Pärimusrühma võõristus „ülevalt poolt“ peale pandud ülesannetele, pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama. 16. Folkloori kaubaks muutmine: Folkloori autoriõiguste küsimus (WIPO), folkloori kaubastamine muusikaäris ja turismis, nt. Simon&Garfunkeli „El Condor Pasa“ Teine elu (III): 17. pärimuskultuuri ja folkloori kaitsmine: UNESCO programmid ja nimistud, vastuolu keskvalitsuse ja kohalike pärimusrühmade vahel, nt seto leelo, kihnu kultuuriruum. 18. Folkloor kooli õppeprogrammides: folkloori kasutamine hariduslikel eesmärkidel, uurijakoolitus 19. Pärimusrühma vajaduste rahuldamine: Uurijate osalus pärimusrühmade nõustamisel, ürituste korraldamisel jms. 9. Iseloomusta P. Voolaiu artikli põhjal spordifolkloori kandjate rühmi? Too näide iga kirjeldatud rühma repertuaari kohta. 1
-seadusi võtab vastu parlament, valitseja tegutseb põhiseaduse alusel VABARIIK *Parlamentaarne vabariik -peamine otsustusõigus on parlamendil, valitsus vastutab parlamendi eest *Presidentaalne vabariik -president nimetab ametisse valitsuse -valitsus vastutab presidendi ees RIIGI ÜLESEHITUS *Föderaalriik -riik koosneb osariikidest, millel on oma võimuorganid ja otsustusõigus kohalikes asjades nt, Usa ja Venemaa *Unitaarriik -osariigid puuduvad, kohalikku elu määrab peamiselt keskvalitsuse poliitika Konfõderatsioon- Euroopa liidu riigid Näiteid valitsemise vormidest: *Monarhia ainuvalitsus, võim päritav. *Teokraatia vaimulik ja ilmalik võim lahutamata ning usujuht on ühtlasi riigijuhiks. *Autokraatia isikuvõim, isikuvalitsus, autoritaarne diktatuur *Türannia ehk hirmuvalitsus massiline vägivald ja ohjeldamatu omavoli. *Despootia türannia idamaades. *diktatuur ainuvalitsus, sõjavälise riigipöörde teel võimule tulnud reziim.
1893 Dorpat (Tartu) nimetati ametlikult ümber Jurjeviks. 1894 Venemaa keisriks sai Nikolai II. 1896 J.Tõnisson sai ajalehe ,,Postimees" toimetajaks. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 3 1. Põllumajandus ja talupoegade olukord 19.sajandil: 1.1. Pärisorjuse kaotamine Eestis: Vene keskvalitsuse surve tõttu ja Napoleoni sõdade mõju tõttu nõustusid Balti kubermangude aadlikud tegelema talurahva õigusliku olukorraga. Eeskuju pärisorjuse kaotamiseks võeti 1807 Preisimaal läbi viidud agraarreformist. Pärisorjus kaotati Eestimaa kubermangus 1816.a ja Liivimaa kubermangus 1819.a. Seadustega: - Talupojad said isikliku vabaduse (e vabanesid pärisorjusest). - Kogu maa jäi mõisnike omandusse ja talupojad pidid maad
kokkuhoid. • Edendada horisontaalset koostööd ministeeriumite vahel, suurendades peaministri rolli koostööprobleemide lahendamisel. Vaadata üle valitsuse ja valitsusasutuste moodustamise ning toimimise (halduskorralduse) reeglid, et need oleksid efektiivsemad ja paindlikumad ning võimaldaksid järgida konkreetse valimisperioodi poliitilisi prioriteete. • Luua võimalused 3000 keskvalitsuse töötaja kaugtööks. • Riigi majandamise efektiivsuse suurendamise eesmärgil jätkata struktuurseid reforme konsolideerides tugiteenused (raamatupidamine, personaliarvestus, hanked, kinnisvara) ja võimalusel avalike teenuste pakkumist. • Tõsta avaliku sektori palku kooskõlas üldise tootlikkuse tõusuga ühiskonnas. Jätkata kultuuri, -haridus- ja sotsiaaltöötajate ning sisejulgeoleku valdkondade – politsei,-
riigi ja kogukonna organitega. Samuti võis ta määruste abil korraldada oma maa maksundust ja kodanikkude majanduslikke kohustusi oma kogukonna heaoluks. Selline avaralt sisustatud määrusandlusõigus lõi Eesti maast ja rahvast omapärase autonoomse korporatsiooni, kus Vene riigivõim oli täiesti välja tõrjutud kõigilt kogukondlikelt haldusaladelt. Vähemalt haldusküsimustes avaldas tolleaegne Eesti oma enda, mitte Vene keskvalitsuse tahet. Selliselt mõistetud määrusandlusõigus võimaldab kõnelda maa ja rahva iseseisvusest halduslikus ehk kogukondlikus mõttes ning kogukondlikes asjus oli Eesti iseseisvus tõesti väga täielik. Siiski oli too õiguskord oma käepärastolevate vahenditega suuremate rahvuslikkude sihtide taotlemiseks vägagi puudulik, sest kogukondliku iseseisvuse ajastul Eestile oli põhiseaduseks ikkagi endise Vene tsaaririigi põhiseadus. Tsaaririigi seadusandja oli
Valitsuse käsul tulistati Talvepalee juurde suunduvat tööliste rongkäiku, mis tahtis esitada Nikolai II-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja. Osavõtjaid oli üle 140 000. Surma sai üle tuhande, haavata mitu tuhat inimest. Verine pühapäev põhjustas kogu Venemaal streigilaine. . Streikijate peamiseks loosungiks oli "Maha isevalitsus!". PILET 11 1.Talurahva omavalitsus Talurahva olukorra parandamise küsimus tõusis 18-19. sajandi vahetusel päevakorrale nii keskvalitsuse kui ka rüütelkondade tasandil.1802. kinnitas Aleksander I eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud talurahvaregulatiivi "Iggaüks..". See leping tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning seadis paika selle, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi tema talu ära võtta ning ta võib talu ola lastele pärandada. Need seadused olid üsna mõjuvad vahendid talupoja elu lihtsustamiseks. Uued seadused võeti vastu Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819
arv. Volikogus peab olema vähemalt seitse liiget. Liikmete arv määratakse rahvastikuregistri andmete põhjal, lähtudes valla- või linnaelanike arvust. Ühetasandiline omavalitsussüsteem - Kohalik omavalitsus Riigi keskvalitsus - Kohalik omavalitsus - Kohalik omavalitsus Ühetasandilise süsteemi puhul sõltuvad kohalikud omavalitsused vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest. Ühtlasi tähendab see, et keskvalitsuse roll on kohaliku tasandi valitsemises suurem. Näiteks Eestis on omavalitsusüksusteks vallad ja linnad, maakondlikul tasandil omavalitsus puudub. Mitmetasandiline omavalitsussüsteem - Kohalik omavalitsus Riigi keskvalitsus - Piirkondlik omavalitsus - Kohalik omavalitsus - Piirkondlik omavalitsus - Kohalik omavalitsus - Kohalik omavalitsus
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT 12 Eduard Väli Rahvakultuur 1700-1816 Referaat Juhendaja: M.Abel Tallinn 2010 2 Sisukord POLIITILINE TAUST.....................................................................................................4 PÄRISORJUSLIK KORD JA MÕISAMAJANDUS......................................................5 TEADUSELU 18. SAJANDIL.......................................................................................7 VALGUSTUSE MÕJUD................................................................................................9 PULMAD.....................................................................................................................11 RIIETUS.........................................................................
AVALIKU VÕIMU HARUD JA INSTITUTSIOONID Võimude jaotamise tasandid: Horisontaalne võimujaotus: kesksed võimuharud on erinevate rollidega; kujundada erinevad riigiaparaadi osad, millel on enam-vähem samad otsustamise tasandid, aga piiratud otsustusvõime. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu eristamine Vertikaalne võimujaotus: keskvalitsus vs KOV; ogu võimu proovitakse tuua mitte keskvalitsuse tasandile ja kujundatakse ka kohalikul tasandil teatud võimukontsenratsioon. Kohalikud elanikud oskavad teatud asju ise korraldada. Otsene vs kaudne riigihaldus kaudne: mittetulundusühingud, mis pakuvad avalikku teenust, riik kontrollib, aga ei tee enda sildi all; otsene rahvusringhääling jms Montesquieu võimude lahususe põhimõte (18. Sajand) Seadusandlik võim (parlament) Täidesaatev võim (valitsus)
sõltumatuse tagamine kõrgema tasandi asutuse suhtes, eriti kohalikele asutustele keskvõimu suhtes. Seega hõlmab see pädevuse jagamist eri juhtimistasandite vahel – see põhimõte on föderaalriikide institutsiooniline alus. Euroopa Liidu raamistikus reguleeritakse subsidiaarsuse põhimõtte abil pädevuse kasutamist valdkondades, kus liidul ei ole ainupädevust. Subsidiaarsuse põhimõte välistab liidu sekkumise, kui liikmesriigid on võimelised reguleerima teatavat valdkonda tõhusalt keskvalitsuse, piirkondlikul või kohalikul tasandil, ning annab liidule õiguse kasutada oma pädevust, kui liikmesriigid ei suuda kavandatud meetme eesmärke piisavalt saavutada ja kui liidu tasandil meetme võtmine võib anda lisaväärtust. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikele 3 eeldab liidu institutsioonide sekkumine subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt kolme tingimuse olemasolu: a) tegemist ei tohi olla liidu ainupädevusse kuuluva
novembriks parlamendile rahareformi konkreetne kontseptsioon ja tegevuskava. Valitsuse kontseptsiooni peamine ideoloog ja koostaja oli majandusnõunik Bo Kragh. Rahareformi eesmärgid: 1. Ringluses oleva rahahulga vähendamine ja inflatsiooni alandamine. 2. Riigi poolt reguleeritava majanduse asendamine turumajandusega. 3. Samm riikliku iseseisvuse suunas. Olulise osa valitsuse kontseptsioonist hõlmas rahareformi valitsevate ohtude loetelu, millest peaaegu kõik seondusid NSV Liidu keskvalitsuse tegevusega. Ohtude tõttu tegi Bo Kragh järelduse, et Eesti ei saa oma tuleviku majanduspoliitikat kujundades ignoreerida arenguid Venemaal ja terves NSV Liidus. Eesti Panga reformikontseptsioon oli valitsuse omast detailsem, kuid pearõhk oli suunatud samadele eesmärkidele, mis valitsuselgi. 1998. aastal Rahareformide olemus ja näited moodustati rahareformi komitee. 1992
Lihtriigi koosseisu ei kuulu iseseisvaid riiklike osasid (osariik, liiduvabariik vms. Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosedeks on liikmesriigid või muud riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja igal selle osariigil on oma seadusandlik, täitev- korraldav ja õigust mõistev organ, oma põhiseadus ning harilikult ka kodakondsus. 11. Autonoomia Autonoomia on osaline iseseisvus, mis on antud mingile osale riigi territooriumist, nt ühele rahvusele. See on poliitiline-territoriaalne üksus, millele on antud eriline õiguslik ja
kasvab tänu kõrgele iibele ja sisserändele Soomest, Venemaalt, Hollandist, Šotimaalt. Kuninganna Kristiina 1632-1654 Sisepoliitikas sakslaste võim jääb Eestis kohalikul tasandil püsima Saksa rüütelkonnad (13.saj. ristisõdijate järeltulijad) asutasid Eestisse Balti hertsogiriigi (autonoomne-piiratud iseseisvusega) Hertsogiriik jagunes: Eestimaa-, Liivimaa-, ja Saaremaa rüütelkonnaks. 1671.a. kuulutati eestlased seaduslikult pärisorjadeks. (vastandus kaks poliitikat: Rootsi keskvalitsuse -Eesti talupoegi soosiv ja Baltisaksa aadlikpoliitika -talupoegadele suuremat orjust pooldav. Kuningas Karl X (1654-1660) Kuningas, kes elas sõjakäikudes • Sõditi Poolaga(1656 – 1660) ja Venemaaga(1658-1661). Sõja käigus on TARTU lühiajaliselt Vene vägede poolt okupeeritud Vähe jääb puudu et oleks sündinud Rootsi-Poola ühendriik, pealinnaga Stockholmis Rootsi aeg kunstis on valitsevaks barokk (Kadrioru loss)
organisatsioonilistele variatsioonidele (nt turvalisuse tagamine politsei poolt), lubavad- seadusandlik raamistik võimaldab poliitikat ellu viia, kuid ei sunni seda tegema (nt kohalike maksude kehtestamine KOV poolt), keelavad- tegevused, mida ei tohi läbi viia või tohib teha ainult teatud tingimustel. Siiski on võimalik ära tuua peamised poliitikat rakendavad institutsioonid: ametid (Maksuamet, politseiamet, pensioniamet, sideamet), inspektisoonid (tervisekaitseinsp.), keskvalitsuse tugistruktuurid (haigekassa, riigikoolid). Elluviimise probleemid: Ressursside vähesus (kõik suured reformid Eestis) Poliitika eesmärkide ebaselge määratlemine (haldusreform, vanemapalk) Poliitiline vastasseis Elluviimise muutumine rutiinseks protsessiks Poliitika laialdane ignoreerimine sihtgrupi poolt, valede meetodite valik poliitika elluviimisel (nt liialt jäigad või vastupidi pehmed meetodid)
kodanikualgatus. Aktiivset osalemist ühiskonnaelus mõistetakse sageli kui rabelemist poliitilise karjääri nimel. Ometi ei piirdu kodanike osavõtt demokraatlikust valitsemisest ainult valimisvõitluses osalemisega. Kodukohas võib kaasa lüüa seltside, nõukodade ja hoolekogude töös, algatada avalikke väitlusi kohalike päevaprobleemide üle, hoida teraselt silma peal linna- või vallavalitsuse tegevusel. See kodupaigademokraatia mõjutab igapäevaelu isegi tõhusamalt kui keskvalitsuse poliitika. Kodaniku õiguste olemus ja kujunemine Kodanikuõigused on kujunenud ajaloolises järjepidevuses. Kodanikkond on riigi tunnus olnud läbi aegade, kuid kodanikkonna mõiste ja arusaamad on muutunud ning täienenud. Nüüdisajal hõlmab see valdkond märksa rohkem eri tahke kui paar sajandit tagasi, mil kodakondsuse idee tekkis. Kodakondsuse sünd on seotud kodanlike revolutsioonide, eriti Suure Prantsuse revolutsiooni ja Ameerika iseseisvussõjaga. Nende ajaloosündmuste
põhikiri Tsaariaeg: 1. Kuberner, kubermanguvalitsus Ministeeriumid ja peavalitsused olid täitevvõimuks Vene impeeriumi keskvalitsuses. Siseministeeriumi juurde kuulusid kuberner ja kubermanguvalitsus. · Kuberner viib ellu valitsuse ja keisri tahet. Jälgib, et kubermangus oleks seadused täidetud ja avalik kord tagatud. Korra hoidmiseks oli õigus appi kutsuda sõjavägi. · Kubermangu valitsus vastutab kuberneri ja keskvalitsuse ülesannete täitmise eest. 2. Riigiduuma Riigiduuma (parlamendi alamkoda) ja Riiginõukogu (ülemkoda) moodustasid alates 1905. aastast seadusandliku võimu Vene impeeriumi keskvalitsuses. I ja II Riigiduuma valiti 1905 valimisseaduse alusel, III ja IV Riigiduuma 1907 valimisseaduse alusel. 3. Seisuslik kord 4. Rüütelkond, maanõunike kolleegium, maamarssal/rüütelkonna peamees Eestimaa rüütelkond 13. saj Saaremaa rüütelkond Taani võimu ajal, enne 1645
kui tegelik konkreetne riik, hõlmates ka riigiüleste organisatsioonide (EL) finantstehinguid. EL toimib subsidiaarsuse põhimõttel. See eeldab, et kõik, mis saab lahendada riigi tasandil, tuleb seal ka lahendada. ELil on liikmesriikidest sõltumatu eelarve. Igal valitsustasandil on oma eelarve. Eelarve on põhiline instrument, mille kaudu seadusandlik võim suunab ja kontrollib täidesaatva võimu tegevust. Subsidiaarsus eeldab, et keskvalitsuse tasandil tuleb lahendada vaid neid probleeme, mida kohalikul tasandil lahendada ei saa. 17. Mis on fiskaalpoliitika? Kirjelda fiskaalpoliitika funktsioone. Tänapäeval on fiskaalpoliitika ja eelarvepoliitika peaaegu sünonüümid. Fiskaalpoliitika väljendub selles, kuidas riik (keskvalitsus ja KOVid) kasutab oma õigust maksustada (ressursse koguda) ning mis otstarbeks ja kuidas ta maksudena kogutud raha kasutab (ressursse tarbib, väärtust toodab ja ümber jaotab).
Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks". Raskemate kuritegude, korduvate seadusrikkumise eest karistati surmanuhtlusega, väiksemate kuritegude eesti anti nuudihoope. Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega ja eesmärgiks oli vallutada khaaniriik Kaasanis. 1547 a mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriiki, kuid katse nurjus. Teine katse toimus 1550, kuid sealgi ei saavutatud suurt edu. Alles kolmanda sõjakäiguga 1552 a. õnnestus Kaasan ära vallutada. Kohe hakati inimesi varastama, värgistama, rüüstama.Mõne aasta pärast
tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid). Pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Axel Oxensterna. Kristiina ajal tunnustati Liivimaa rüütelkond, mille tagajärjel kujunes välja maariik (Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus). Toimus ulatuslik riigimaade müük ning läänistamine nii kohalikele kui roosi aadlikele. Maade äralibisemine riigi käest võttis sellise ulatuse, et keskvalitsuse sissetulekud kuivasid kokku. Järgmisel aastal pärast Kristiina troonist loobumist otsustas rootsi valitsus riigimaade osalist tagasivõttu. 3.Mille poolest erines rootsi riigivõimu suhtumine talupoegadesse eelnevate riigivõimude omast? Kuidas suudeti oma tahet kohalikele maaomanikele peale suruda? 4.Mida kujutas endast maariik? Kelle huve see riik teenis? Maariik oli Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus. Eesti jagunes nüüd kaheks kubermanguks Eestiks ja Liivimaaks
Vertikaalne lahusus - üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste valitsemisülesanded. Personaalne lahusus - üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses. 2) Riigieelarve kulu- ja tulubaasi kujundamise põhimõtted. Maksu- ja rahapoliitika. Valitsus koostab igaks aastaks riigieelarve. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarvest rääkides mõeldakse tavaliselt nn keskvalitsuse eelarvet, mis ei sisalda kohalike omavalitsuste eelarveid. Kui need sisse arvestada, siis räägitakse valitsussektori eelarvest. Riigieelarve võib olla kas tasakaalus või defitsiitne. Peamiselt saab riik tulu maksudest. Eelarvel on kaks poolt: Kuludepool kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest Tuludepool - eeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna
või puuduvad need täielikult. Seega on ta jõudnud antud organisatsioonis oma karjääri laeni. Kafka sündroom-iga probleemi käsitletakse vastavalt reeglitele ja kirjasõnale vastavalt kogu protsessi ulatuses. ("meil on siin omad reeglid") kuigi terve mõistlus leiaks lahenduse lühema ajaga. 97. Mida tähendab avalik teenistus? Võrdle karjääri- ja positsioonisüsteemi. Avalik teenistus töö riigi keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse institutsioonides avaliku võimu teostamisel. Karjäärisüsteem: alustatakse püramiidi jalamilt, inimese tegevus ametnikuna määrab edutamise. Positsioonisüsteem: ametikohti täidetakse avalike konkurssidega, kandideerida võib igaüks, otsustavad isikuomadused (sh varasem teenistuskogemus). Positsioonisüsteem on karjäärisüsteemist parem, sest ametikohale võetakse pädev inimene,
6. Kuidas on tänapäevane valitsemiskorraldus kujunenud? Arenguga lisandunud juurde funktsioone- haridus, infastruktuur. Sõja ja kriisiga nõudlus suurenes, tänu sellele lisandus juurde asutusi. 3 Napoleoni reformid Prantsusmaal- o jaotati valitsusaparaat ministeeriumiteks ning nendesisene tööjaotus oli hierarhiline o Keskvalitsuse kõrvale loodi ka piirkondlikud allüksused ning kohalikud kogukonnad kaasati valitsemiskorraldusse o Valitsussektor hakkas tuginema ühtsele eelarvele ja maksusüsteemile ning üldisele avalikule teenistusele o hierarhia, kehtestatud reeglite järgimine- toimis tuumikülesannetega- maksude kogumine, kohtumõistmine, sõjapidamine, korra tagamine, välissuhtlus Arenguga lisandus ka siseasjade korraldus- lisaülesanded-
Retrieved from: http://www.bbc.com/news/business-26523833 · Rushe, D. (2014, March 7). US economy adds 175,000 jobs but unemployment rate rises to 6.7%. The Guardian. Retrieved from: http://www.theguardian.com/business/2014/mar/07/us-economy-jobs-unemployment- february-data KOHALIK VALITSEMINE USA on föderaalne riik, mis tähendab, et on tagatud võimu jaotumine piirkondlike valitsuste ja keskvalitsuse vahel. Ühtlasi kehtivad USA puhul ka politoloog A. Lijpharti poolt välja toodud föderalismi teisesed tunnused (neid võib pidada ka föderalismi tagajateks), mis on järgmised: eksisteerib kahekojaline seadusandlik kogu, kus föderaalkogu on liitriigi koostisüksuste (osariikide) esindajaks; riigil on kirjalik põhiseadus, mida on võrdlemisi keeruline muuta; tegutseb ülemkohus, millel on voli teostada põhiseaduslikkuse järelevalvet ja kaitsta seeläbi konsitutsiooni. (Lijphart,
*Strateegiline juhtimine - keskendub strateegilistele tulem. 5. Mis iseloomustab tänapäeva strateegia kujundamist avalikus sektoris, mis seda mõjutab ja kuidas? Keskkonna tegurid – poliitilise tasandi mõju; mandaat; sunnivõim; mõjuulatus; vastutus avalikkuse ees; kollektiivne omand; avatus, kaasatus; eesmärgistamine on konfliktne. 6. Milline on strateegilise planeerimise süsteem tänases Eestis ja mis seda reguleerib? – Strateegiline planeerimine keskvalitsuse tasandil: *2002. aastal alustati eelarve strateegia koostamisega •2005. aastal võttis VV vastu strateegiliste arengukavade määruse •2006. aastal koostati esimesed valitsemisala arengukavad • Valdkondlikud arengukavad kooskõlastavad Riigikantselei ja Rahandusministeerium •Minister kinnitab valitsemisala arengukava ja hallatavate asutuste arengukavad Teema 6: Teadmusjuhtimine Teadmusjuhtimise tähelepanukeskmes on teadmised/teadmus
Folkloori kultuuripoliitiline kasutamine: - Pärimusrühma võõristus ,,ülevalt poolt" peale pandud ülesannetele - Pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama 7.1.16. Folkloori kaubaks muutmine: - Folkloori autoriõiguste küsimus (WIPO) - Folkloori kaubastamine muusikaäris ja turismis 7.1.17. Pärimuskultuuri ja folkloori kaitsmine: - UNESCO programmid ja nimistud; vastuolu keskvalitsuse ja kohalike pärimusrühmade vahel 7.1.18. Folkloor kooli õppeprogrammides: - Folkloori kasutamine hariduslikel eesmärkidel - Uurijakoolitus 7.1.19. Pärimusrühma vajaduste rahuldamine: - Uurijate osalus pärimusrühmade nõustamisel, ürituste korraldamisel jms 7.1.20. Folkloori esitajate toetamine: - Esitaja õiguste küsimus 7.1.21
Folkloori kultuuripoliitiline kasutamine: - Pärimusrühma võõristus ,,ülevalt poolt" peale pandud ülesannetele - Pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama 7.1.16. Folkloori kaubaks muutmine: - Folkloori autoriõiguste küsimus (WIPO) - Folkloori kaubastamine muusikaäris ja turismis 7.1.17. Pärimuskultuuri ja folkloori kaitsmine: - UNESCO programmid ja nimistud; vastuolu keskvalitsuse ja kohalike pärimusrühmade vahel 7.1.18. Folkloor kooli õppeprogrammides: - Folkloori kasutamine hariduslikel eesmärkidel - Uurijakoolitus 7.1.19. Pärimusrühma vajaduste rahuldamine: - Uurijate osalus pärimusrühmade nõustamisel, ürituste korraldamisel jms 7.1.20. Folkloori esitajate toetamine: - Esitaja õiguste küsimus 7.1.21
vastandlikele printsiipidele. Trükiti ,,väikeste koolide" õpikuid, mis tõmbas haritud prantslaste tähelepanu ja tekitas neis soovi saata lapsed jansenistide koolidesse. Jesuiidid leidsid võimaluse arveteõiendamiseks kloostrijansenistidega, süüdistades Arnaudi. Arnaudi maine puhastamise võttis enda peale Pascal, kirjutades ,,Kirjad provintslasele". See teos ei olnud suunatud üksnes jesuiitide, vaid ka keskvalitsuse vastu, ning nende kirjade kirjutamine oli autorile väga ohtlik. Aga kuna Pascal oli südamega veendunud et tegu on tõega, ei hirmutanud see teda. ,,Eriline ketserlus", õnnistus ja tahtevabadus. 7 Teaduse ja poliitika filosoofia kodutöö Kõigepealt kavatses Pascal paljastada toored mahhinatsioonid, mida jesuiidid kasutasid
2. Föderaalriigid Föderaalriikides on võim jagatud erinevate valitsuse tasandite või valitsuste vahel. Erinevus unitaarriigist on, et ükski tasand ei domineeri teiste üle mitte üheski poliitilises sfääris. Põhiline on koordinatsioon, mitte hierarhia. Föderatsioonile on 5 mõistlikku põhjendust: a) Riigi geograafiline suurus, kuna nii on parem valitsusvõimu levitada. b) Eelnev tugevate riikide olemasolu, milledele ühise keskvalitsuse loomine võib olla vastuvõetav kompromiss. c) Katse edendada või luua ühtsust erinevate väikeste riikide vahel. d) Soov koondada võim ja ressursid e) Soov hajutada poliitilist võimu Föderaalriigid on näiteks USA, Brasiilia, Kanada, India, Mehhiko. Plussideks on, et loob ühtsuse ning on võimalik keskvõimu kontrollida. Miinusteks, et võivad tekkida konfliktid ülemvõimu pärast ning pikaldasus ja liigsed kompromissid. Palju riike maailmas on? Sõltub definitsioonist. 2011
vale. selle defitsiidi katmiseks ületab eelarve kogulanguse. g g Tuleb märkida, et eelarve defitsiidi suuruse kasvamisel, ceteris paribus, on kalduvus laieneda. Märkus. Eelarve defitsiit või ülejääk on seotud avaliku sektori raha vajaduste saldo suurusega. 34 Avaliku sektori raha nõudmiste saldot defineeritakse: a)) k k lit keskvalitsuse jjooksava k aasta t llaenuna; b) rahvusliku võlana; c) valitsuse väärtpaberite portfelli suurenemisena jooksval aastal; d) avaliku lik sektori kt i k kulutused l t d ülületavad t d avaliku lik sektori kt i sissetulekud
Rootsi ajal välja antud normatiivaktidest on tähelepanuväärsemad Gustav II Adolfi allkirjastatud Tartu Ülikooli asutamisürik 30.juuni 1632 ning Karl XI 1681. ja 1687. Aasta otsused pärisorjuse kaotamise kohta Liivi-ja Eestimaa kroonumõisates. Seadustekogudest tähtsaim on ,,Liefländische Landesordnungen" (1673, 1707), mis haaras peaaegu kõik õiguse harud. 18. sajandi poliitilise ajaloo peamised allikad on Vene keskvalitsuse ukaasid ja kohalike võimude patendid, milles orienteerumise lihtsustamiseks anti välja registreid ja käsiraamatuid. Samuti anti Vene ajal välja Rootsi-aegsete seaduste kogusid, kuhu olid lisatud Vene seadused. 1865. Aastal avaldasid Carl Schirren (1826-1910) ja Eduard Winkelmann Balti erikorra alusdokumendid Põhjasõja-aegsed kapitulatsioonid. 19. sajandisse langevad talurahvaseadused 1802-1804, 1816/1819 (talurahva vabastamine), 1849, 1856, 1865, ja 1860-1890 aastate reformid
Kiriku ja riigi suhe IV Kirik ja osariigid lahutati teineteisest: usuvabadus · Varem kiriku toetamine maksumaksjate rahaga · Esimene Virginia, viimasena järgnesid puritaanse taustaga Uus- Inglismaa osariigid 19.saj alguses Keskvõimu esialgne korraldus: konföderatsiooni tase 1776-1789 2. Keskvõimu organiseerimine (13 riiki) 1776-81 · Algus II kontinentaalkongress ja iseseisvusdeklaratsioon 1776 · Ühise Ameerika Ühendriikide keskvalitsuse korraldamine uue ühise põhiseaduse alusel oli problemaatiline ülesanne, kuna A. (SB) keskvõimust olid kurvad kogemused B. Enamus soovis välitda uue tugeva keskvõimu loomist, mis kontrolliks osariike · Samas sõjaajal oli vaja luua funktsioneeriv keskvõim, mis ühendaks 13 PA riiki omavahel suureks tervikuks · I lahendus nn konföderatsiooni artiklid (Articles of Confederation)
leevendada kriisi mõjusid ja luua eeldusi majanduskasvu ja efektiivsuse uueks tõusuks. Eestile pakuvad eriti huvi teiste väikeriikide (eelkõige Iirimaa) kogemused majanduskriiside ületamisel ja majandusinstitutsioonide moderniseerimisel. Iirimaa edu on paljuski tulenenud targast majanduspoliitikast ning sihikindlate strateegiliste arengukavade efektiivsest elluviimisest. Edu tagab eelkõige keskvalitsuse kõrge haldussuutlikkus, aga ka head suhted USA valitsuse ja Euroopa Komisjoniga Washingtonis ja Brüsselis. Kuigi lõviosa otsestest investeeringutest reaalmajandusse on iirlased saanud USAst, ei saa alatähtsustada ELi osa Iirimaa edus. Näiteks aastatel 19941999 sai Iirimaa oma rahvusliku arenguplaani elluviimiseks ELi struktuurifondidest iga iirlase kohta 23,2 tuhat krooni, kokku umbkaudu 84 miljardit Eesti krooni (5,4 miljardit eurot)
kinnitada ühtsed kaalu- ja mõõdustandardid ning isegi lahendada osariikidevahelisi tülisid. Ometi polnud Kongressil volitust kehtestada ja koguda makse või tolle, ning ta ei saanud reguleeridavälis- ja osariikide vahelist kaubandust. Kongressi heakskiidetud seaduseaktide elluviimiseks ei olnud täidesaatvat võimu ning puudus ka üleriigiline kohtusüsteem. Konföderatsiooni sätetesse endisse sai parandusi teha vaid keskvalitsuse heakskiidul, mille taotlemiseks oli vaja osariikide ühehäälset otsust. Struktuur: 13 artiklit, sissejuhatus ja lõppsõna. 2.4. Osariikide põhiseadused Aastaks 1780 olid kõik osariigid vastu võtnud kirjutatud konstitutsioonid. 2.4.1. Virginia osariigi põhiseadus Iseseisvusdeklaratsiooni otsene eelkäija. Koostatud Thomas Jeffersoni poolt, vastu võetud 29 juuni 1776. 3. USA põhiseaduse koostamine 3.1. Põhiseaduse koostamise vajadus Philadelphia koosolek kutsuti 1787
laiemalt Moskoovia nime all. Venemaa hõivamisele aitas kaasa Ivan III vallutatud teine tähtis riik Novgorod. Ivan IV Julm- (1530-1584) nimetati veneriigi isevalitsuse loojaks ja reformide läbiviijaks. Julm riigi valitseja. Karmi lapsepõlvega.Valitsemise algus 1547a. lasi end kroonida Tsaariks. Muutis oluliselt riigi valitsemis korda.Määras riigi etteotsa Valitud Raada sellesse kuuluvad isikud valis välja tsaar.Vallutuspoliitika- Ivan IV pidas oluliseks Moskva keskvalitsuse autoriteeti välispoliitika toel tõsta. Alguses vabastati Volga veeteed kuni Kaspia mereni. Edasi jätkati Liivimaa vallutustega(Liivi sõda 1558).Toimus ka juba küüditamisi venemaale.Terror(Opritsnina)- 1565-1572Peale naise Anastassia surma 1560.a muutus Ivan IV joodikuks ja liiderdajaks ning kaotas usu ka oma ustavamategi isikute üle. Tappis ja piinas neid ning tema nõuandjateks said tema joomakaaslased. 1565a. kuulutas ta välja venemaa poolitamise
Stolõpini reformi tulemusena hakkasid kujunema lahktalundid (umbes 60 ha.). majandas ennast paremini ära. Stolõpin oma reformidega toetas igati talupoegade ümberasutamist toidunappuse ja ülerahvastatuse eest Siberisse, kes ehitas sinna oma majapidamise. Stolõpin lammutas Miri süsteemi. Mõisnikud olid oma hiiglaslike maavalduste otsas. Maa põud. Vilja hinna langus, mis oli omakorda seotud ülemaailmse tehnoloogilise protsessiga. 20 saj algul oli keskvalitsuse seisukoht muutunud vastupidiseks. Andes talupojale maad, harib ta seda ja ei hakka mässama. Stolõpin nägi keskklassi alustalaks üksiktalusid. Soodustused. Näiteks kes olid nõus kommuunist ümber asuma Kaug-Itta või Uuralitesse vabastati 5 aastaks maksudest + uus maatükk ja rahaline toetus perekonnale. 1906-1914 asustati ümber umbes 3040000. neist naases kodukohta tagasi ainult 17%. 1929-1936 hävitati igasugune eramajandus NSVL-is. Natsionaliseerimine (Stalin).
President juhib valitsuse tööd ja peaministri ametikoht puudub, seega presidendi institutsioonil on suur võim. Kas Obama saamine USA presidendiks näitab USA ühiskonna äärmist demokraatlikkust? Põhjendage. Tooge välja nii Jah kui Ei pool. Jah, puudub inimeste diskrimineerimine rassi järgi. USA toetab multikultuursust ja pluralismi. Ei, rassiline diskrimineerimine on ühiskonnas olemas, kuid pole domineeriv. Unitaarriik on riik, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Eesti. Föderaalriik on riik, kus kohaliku elu korraldamisel on piirkondadel suurem vabadus. USA Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus ebademokraatlikud e diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Kas Eesti on siirdeühiskond? Pigem ei ole (mis tähendab, et tugev demokraatia): 1) Eestis on välja kujunenud demokraatlik ja tolerantne ühiskond (nt toimub gei-paraad, on gei-klubi);
kujutab sündmusi, mis leidsid aset alapealkirjas mainitud Prantsusmaa provintsis kolmkümmend aastat enne teose kirjutamist. Kirjanik otsustas toetuda ainult faktidele. Ta sõitis Bretagne'i, uuris põhjalikult suaanide mässu põhjusi ja tausta ning kirjutas suurema osa oma teostest selles kohas, kus kirjeldatud sündmused arenesid. Suaanid olid vanameelsed ja kirjaoskamatud talupojad, keda aadlikud ning vaimulikud õhutasid mässule uue keskvalitsuse vastu (suaan pärineb bretooni murdesõnast ,,chouan" öökull; nii hüüti mässajate juhti). Pärast ,,Suaanide" ilmumist leidis Balzac endale varsti sobivaima temaatika ja zanri. Tema kaasaega kujutavad romaanid hakkasid ilmuma lühikeste vaheaegade järel. Peagi kujunes autoril grandioosne plaan suurteose jaoks, 1841. aastal sai see üldpealkirjaks ,,Inimlik komöödia". Ei oli kahtlust, et pealkirja valikul inspireeris Balzaci Dante ,,Jumalik komöödia"
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustusaeg Euroopas referaat Nimi: Katri-Helena Kaasik Klass: 10a Juhendaja: Piia Jullinen Tartu, 2007 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................3. 2. Valgustusaeg............................................................................6. Prantsusmaa.....................................................................6. Saksamaa.........................................................................7. 1. Sõjandus...................................................................................8. 2. Palgaarmee...............................................................................8. 3. Alaline armee..........................................
Valitsemine jäi rhkearvulise õpetatud ametnikkonna hooleks. Kujunenud olid sõjaväeline aristokraatia, mille liikmed püüdsid säilitada mõju ka keisririigi ajal. Mõnelgi korral lõppes ülikute võimu-ja sõltumatusetaotlus keisrivastaste ülestõusudega. Ametnikelt nõuti põhjalikku haridust. Selleks seati sisse üleriiklik koolide võrgustik eesotsas õukonnaakadeemiaga ja kehtestati riiklik eksamitesüsteem. Keiserliku keskvalitsuse tuumiku moodustas ametnikest koosnev seadusandlik kogu. Aja jooksul kasvas ka keiserlike eunuhhide (kohimeeste) mõju. Esialgne eunuhhide ül oli kanda hoolt keisrinnade ja keisri arvukate liignaiste eest. Riigielu valdkondade korraldamisega (ametnike valimise, maksude ja rahaasjade, rituaalide, sõjaväe, kohtumõistmise jms) tegeles kuus spetsiaalset nõukogu. Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud.
3. Folkloori kultuuripoliitiline kasutamine: – Pärimusrühma võõristus “ülevalt poolt” peale pandud ülesannetele; – Pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama; 4. Folkloori kaubaks muutmine: – Folkloori autoriõiguste küsimus (WIPO); – Folkloori kaubastamine muusikaäris ja turismis, nt Simon & Garfunkeli “El Condor Pasa” 5. Pärimuskultuuri ja folkloori kaitsmine: – UNESCO programmid ja nimistud; vastuolu keskvalitsuse ja kohalike pärimusrühmade vahel; – Nt Seto leelo, Kihnu kultuuriruum; 6. Folkloor kooli õppeprogrammides: – Folkloori kasutamine hariduslikel eesmärkidel; Uurijakoolitus 7. Pärimusrühma vajaduste rahuldamine: – Uurijate osalus pärimusrühmade nõustamisel, ürituste korraldamisel jms; 8. Folkloori esitajate toetamine: – Esitaja õiguste küsimus; – Nt Seto “lauluemade toetamine” enne Teist maailmasõda; 9
◦ Ebatõhus ja raisakav ning toodab nö liiga palju pabereid 6. Kuidas on tänapäevane valitsemiskorraldus kujunenud? • Esimene kõikehõlmav ja iga kodanikuni jõudev valitsemiskorraldus tekkis Napoleoni reformide tulemusena Prantsusmaal ja selle vallutatud territooriumidel 19.sajandi alguses. • Napoleoni reformide tulemusena jaotati valitsusaparaat sektoriteks (ministeeriumid) ning ministeeriumidesisene tööjaotus tekitas sügava hierarhia • Keskvalitsuse hierarhia kõrval loodi piirkondlikud allüksused ning kohalikud kogukonnad kaasati avaliku võimu üksustena vaitsemiskorraldusse. • Valitsussektor hakkas tuginema ühtsele eelarvele ja maksusüsteemile ning üldisele avalikule teenistusele 7. Miks on vaja nii palju valitsusasutusi ja milliseid rolle need täidavad? • Kõigil valitsusasutustel on selged rollid. • Ministeerium – peab tagama oma valitsemisala järjepidava ja efektiivse haldamise; tagama
Nõukogudes olid juhtpositsioonil pahempoolsed, kes mitte üksnes ei talunud Ajutist valitsust vaid püüdsid ka haarata enda kätte üha suuremat võimu. Määrus: 26. märtsil toimus Peterburis hiiglaslik demonstratsioon. Vaid 4 päeva hiljem ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhiosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissar Jaan Poska. Iseseisvumise eeldused, suund omariiklusele 1917. aasta sügisel. 15. novembri Maapäeva otsus. Iseseisvumise eeldused: I maailmasõjaga kaasnesid uued poliitilised eeldused nii rahvusvahelisel tasandil kui ka Venemaa ja Eesti sisepoliitilises arengus. Rahvusvahelisel tasandil: 1) Impeeriumid (Saksamaa ja Austria-Ungari <=> Venemaa) nõrgestasid üksteist ja sõja venimine kurnas Venemaad liigselt.
Parlamentaarse korraldusega on Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti jpt. Eestis valitseb samuti parlamentaarne demokraatia. Regionaalse ning kohaliku võimu vahekord ühiskonna valitsemises erineb riigiti suuresti. Niisuguseid riike, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nimetatakse föderaalriikideks. Seda gruppi esindavad näiteks USA, Saksamaa ja Venemaa, neid riike, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, tuntakse kui unitaarriike. Unitaarses ehk ühtses riigis on poliitika paikkondlikud erinevused väiksemad. Unitaarriikide hulka kuuluvad Prantsusmaa, Suurbritannia, Skandinaavia riigid ning ka Eesti. Võimu kontrollimine on vajalik selleks, et: · Tagada ühisvara kasutamine rahva huvides. · Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek. · Vältida riigivõimu kuritarvitamist. Eespool on mainitud abinõusid, mis võimaldavad neid eesmärke saavutada: esiteks
Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosedeks on liikmesriigid või muud riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja igal selle osariigil on oma seadusandlik, täitev-korraldav ja õigust mõistev organ, oma põhiseadus ning harilikult ka kodakondsus. 8. Riigi funktsioonid ja ülesanded. Mis on riigi funktsioonid? Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioonid
Alaeesmärgid: 1) inimeste põhivajaduste parem tagamine igas Eesti paigas; 2) eri piirkondade püsiv konkurentsivõime; 3) Eesti piirkondade tugevad sidumine ülepiiri regioonidega ja muu Euroopaga. Nendeni liigutakse läbi...: 1) rahvastik ja ränne; 2) tööhõive olukord; 3) majandusareng; 4) inimressursi kvaliteet; 5)elanike heaolu; 6) koostöö ja sidusus Regionaalpoliitika elluviimise põhimõtted: 1) riigi keskvalitsuse, maakondliku tasandi ning kohalike omavalitsuste koostöö; 2) arvestada tuleb jätkusuutlikkuse ja uuenduslikkuse põhimõtteid; 3) harukondlike poliitikate seotus regionaalarengu suunamisega vajab tugevdamist; 4) arvestada tuleb keskuste ja tagamaade vastastikust sõltuvust ning keskuste kaalukat rolli edasises regionaalarengus; 5) käivitada integreeritud arendustegevus; Schöber, P. (2003) Kohalik omavalitsus
taaselustus protektsionism. 1892 – Meline’i tariif, võeti kasutusele tollitariifi miinimum – ja maksmimummäära põhimõte. 20.saj alguses taas liberaliseerumistendents. Esimesel üleilmastumisperioodil valitsuse roll väike(võrreldes tänapvaga) Fiskaalpoliitika eelarve tasakaalustamisele ning peamine majanduspoliitiline instrument - keskpanga intressimäär. Rahvusvaheline koostöö valdavalt kahepoolne. 58) Venemaa keskvalitsuse tööstuspoliitika 1890. aastatel ja selle mõju Eestile? Pärast lüüasaamist Krimmi sõjas, mis toimus aastatel 1853-1856, moodustati lüüasaamise põhjuseid uuriv komisjon. 19. sajandu kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel asus Venemaa keskvalitsus järgima eelkõige Suurbritannia liberaalset majanduspoliitikat. Venemaal oli keskkond siiski erinev ning selle tegevuse ebaõnnestumise põhjused olid alljärgnevad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
