saksastada ja peale suruda natsionaalsotsialism. 1944 a. luhtus katse Eesti taasiseseivumiseks. EESTI VABARIIGI taasiseseisvumine. Eesti 20. sajandi II poolel 1985 a. kevadel valiti NLKP peasekretariks M. Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse majanduslikku ning sise ja välispoliitilisse kriisi. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatsov perestroika ehk senise sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise ja täiustamise. NSVL keskvalitsuse ja NLKP senise poliitika muutumine liberaalsemaks andis võimaluse muutusteks ka NSVL liiduvabariikides, kaasa arvatud okupeeritud Eestis. Lõdvestus senini üsna karm tsensuur ja julgeolekuorganid sekkusid juba vähem inimeste eraellu ja tegevusse; järk järgult hakkas laienema sõnavabadus. 1980- ndate teist poolt Eestis on nimetatud ka uueks ärkamisajaks, kuna siis toiminud sündmused ja protsessid sarnanesid paljuski 19. sajandi teisel poolel
Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa m...
piiratud monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik valitav võim, riigipeaks president EESTI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist Riigikontroll kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist Kapo jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist PÕHISEADUS E. KONSTITUTSIOON - määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused Seadus kõige tähtsam õigusakt, võtab vastu parlament
Elanikke käsitletakse rahvusena, jagunemine (näiteks klassidesse) on vähetähtis. Vaba aja riiklik organiseerimine. Militarismi soosimine. Inimeste kaasamine valitsuse poolt juhitud organisatsioonidesse ja institutsioonidesse. Poliitika 1.Põhijooned. Dikatatuur: määrustega valitsemine. Üheparteilisus. Kõikide peamiste institutsioonide juhtimine valitsuse/partei poolt. Üksikisiku huvide allutamine ühiskonna/riigi huvidele. Keskvalitsuse kontroll kohalike omavalitsuste üle. Ametiühingute ja streikide keelustamine. Parlamendi laialisaatmine või võimuta jätmine. Salapolitsei ja teiste repressiivsete organite tähtsus. Mõjuvõimsate paramilitaarsete organisatsioonide tegutsemine. Omavoliline arreteerimine. Kohtunike ja kohtu mõjutamine valitsuse poolt. Tsensuur. 2. Võimalikud ilmingud. Võimu koondumine ühe inimese kätte. Liidrit ümbritsev isikukultus
Ukraina kriis Ukraini kuulus enne Esimest maailmasõda Venemaa koosseisu, kuid 1917. Aastal peale Oktoobrirevolutsiooni kukutati bolsevikkude poolt Venemaa Ajutine Valitsus ning Ukraina rahvuslastel tekkis võimalus ennast vabaks kuulutada nii nad tegidki. Kuigi nad kuulutasid ennast iseseisvaks, pidi Ukraina siiski olema föderatsioonis ehk liitriik Venemaaga. Samal aastal nõudsid ka eestlased Venemaa Ajutise Valitsuse käest autonoomiat, mille nad ka said. Kuna NSVL oli tol hetkel nii nõrk siis oli see kõik võimalik, Venemaa kaotas väga suuri alasid. Kõik kestis kuni järgmise, Teise maailmasõjani, mil Saksamaa ja Venemaa lõid Molotovi Ribbentropi lepingu tulemusena kõik Euroopa poliitilised piirid sassi. Lepingul oli ka teine pool, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja...
koolis, vaid ka kodus. Lugema õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara. Peamiseks lugemisvaraks olid kiriklikud palve ja lauluraamatud.18.sajandi teisel poolel hakkas laiemalt levima ilmalik kirjandus peamiselt maarahva kalendrite näol. Kalendrites oli nõuandeid põllupidamiseks ja arstimiseks, ilmaennustusi jne. Kalendrisabades ilmus saksa keelest tõlgitud jutte. Ehituskunst Põhjasõja järgne majanduslik rusutis takistas ehituskunsti arengut. 18. saj. I poole kuulsaim ehitis on keskvalitsuse korraldusel püstitatud barokkstiilis Kadrioru loss. Sajandi teisel poolel kasvas ka mõisnike jõukus ning nad said rajada suurejoonelisi mõisakomplekse. Tuntuim neist on Palmse mõisaansambel. 18.sajandi lõpul hakkab barokki välja vahetama klassitsistlik arhitektuur. Sellest ajast on pärit Toompea loss Tallinnas. Klassitsistliku arhitektuuri on palju Tartus. Näiteks Kivisild ja ülikooli hooned, viimaste projekteerijaks oli J. W. Krause. Kultuuripilt 19.sajandi I poolel
mõju ka keisririigi ajal. Mõnelgi korral lõppes ülikute võimu- ja sõltumatusetaotlus keisrivastaste ülestõusudega. Selle asemel et tugineda kohalikule ülikkonnale määras ta pealinnast ametnikud, keda värvati ühiskonna keskkihtide seast. Ametnikelt nõuti põhjalikku haridust. Selleks seati sisse üleriiklik koolide võrgustik ja kehtestati riiklike eksamite süsteem. Nii pöörati suurt tähelepanu harimisele. Keiserliku keskvalitsuse tuumiku moodustas kõige ülematest ja usaldusväärsematest ametnikest koosnev seadusandlik kogu. Aja jooksul kasvas ka keiserlike eunuhhide (kohimeeste) mõju, kelle ülesanne oli kanda hoolt keisrinnade ja keisri arvukate liignaiste eest. Riigielu valdkondade korraldamisega, st ametnike väljavalimise, maksude ja rahaasjade, rituaalide, sõjaväe, kohtumõistmise ja riiklike tööde korraldamisega, tegeles kuus spetsiaalset nõukogu
Toimiv õiguskorraldus, kohusetundlik ja äraostmatu ametnikkond ja usuline tolerants olid suurvõimuks pürgiva Preisi riigi edu põhjusteks. · Kõige kaugemale oma uuendustes läks Austria ertshertsog Joseph II Habsburg, kelle valitsemisajal kaotati pärisorjus, ametlikuks keeleks sai saksa keel, tekkis usuvabadus, aadel ja vaimulikud muudeti maksukohustuslikeks ja provintside omavalitsused kaotati ning asjaajamine läks keskvalitsuse ametnike kätte. Kõik reformid viidi läbi ülaltpoolt, kohalikud seisuslikud esinduskogud neis kaasa ei rääkinud. Otse vastupidi- nende õigusi kärbiti. Enne Joseph II valitses tema ema Maria Theresia, keda kütkestas valitsemine, ta tegeles iga päev isiklikult riigi asjadega ja tundis sellest suurt mõnu. Maria Theresia ise oli valgustusideoloogia veendunud vastane, kuid ta pidas vajalikuks reforme, mis oleksid läbi viidud
sektorites üle 50 miljoni euro suurused projektid) väljamakstud summade hüvitamiseks. 7 EL INNOVATSIOONIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD PROBLEEMID EESTIS Peamised probleemid mis takistavad innovatsioonipoliitikat Eestis edukalt ellu viia. 1) Innovatsiooni roll alahinnatakse; 2) Vahendid on kontsentreeritud keskvalitsuse tasandil; st et KOV roll struktuurivahendite ümberjaotamises on väike. 3) Nõrk koordimerimine KOV tasandil. Omavalitsustel on raskusi edukate projektide ettevalmistamisega, kuna puuduvad vajalikud rahalised vahendid ning ka inimressurss; toetuste taotlemine on seotud liigse bürokraatiaga, projektide ettevalmistusprotsess on liiga kulukas (programmid nõuavad põhjalikku eeltööd, mille maksumus on kümned tuhandeid kroone). Enamuses KOV-des puuduvad arendusprojektidega
20. Miks tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel lahkhelid ja milleni need viisid? Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, Jakobson aga ei sallinud sakslaseid, kellega Hurda meelest oli kasulik läbi saada. Rahvusliku liikumise liidrite vastuolud ei piirdunud vaid ajakirjandusliku sõnasõjaga, vaid Jakobson asus tugevdama oma positsioone rahvuslikes organisatsioonides. Temast sai 1991. aastal Eesti Kirjameeste Seltsi president, mispeale enamik Hurda pooldajaid lahkus seltsist. Tugevnes keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele. Sisepoliitiline olukord pingestus, mässumeelsus kasvas. 1881. tapeti keiser Aleksander II, järjest rohkem hakati nõudma lõpu tegemist rahvuslikule liikumisele. Ka Jakobsoni surm 1882. aastal oli suureks löögiks rahvuslikule liikumisele.
Ajalugu: Reini jõest lõunapool asuvad Madalmaade territooriumid kuulusid Rooma Impeeriumi ajal Gallia Belgica provintsi koosseisu ning seal elutsesid erinevad germaani hõimud, lõuna pool aga gaulid, kes aja jooksul segunesid germaani hõimudega. Ajal, mil Karl V oli Saksa-Rooma keiser ja Hispaania kuningas, olid Madalmaad tema võimu all ja jagunesid 17 provintsiks. 1568, mil Hispaaniat valitses Felipe II, puhkes Madalmaades ülestõus Hispaania keskvalitsuse vastu, mida nimetatakseHollandi iseseisvussõjaks ehk Kaheksakümneaastaseks sõjaks. 1579 moodustasid Madalmaade põhjapoolsed provintsid Utrechti liidu, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. 22. juulil 1581 leppisid kõik Utrechti liidu provintsid kokku Hollandi iseseisvusdeklaratsiooni teksti, mille formaalsed allkirjastasid Hollandi generaalstaadid 16. juulil 1581 Antverpenis
4. Indoneesia kuulub järgmistesse majanduorganisatsioonidesse: ASEAN (üks asutajariik)(Kagu-Aasia maade Assotsiatsioon) United Nations (ÜRO) NAM (Non-Aligned Movement)(üks asutajariik) OIC (Organisation of the Islamic Conference) OPEC (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon) Cairns Group (Kivikuhja Grupp) Indoneesia majandus on segamajandus, kus erasektori ja keskvalitsuse osatähtsus on üsna oluline. Riigi majandus on suurim Kagu-Aasias ja riik kuulub G-20 liikmesriikide hulka. Indoneesia arvestuslik sisemajanduse kogutoodang ostujõu pariteedi alusel oli 2010. aastal 1,033 triljonit USA dollarit, millega riik platseerus maailmas 16. kohale. Samas on Indoneesia hinnanguline sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 4300 USD, millega jääb riik maailmas vaid 154. kohale. Arvestuslik majanduskasv on olnud aastatel 2008 6%, 2009 4,5% ja 2010 6%. 7
Mille poolest erinesid Bürgermüsse ja Aulakoosoleku otsused? Aulakoosoleku otsused olid pigem vägivalda ja mässu pooldavad, Bürgermüsse otsused rahumeelsema suunitlusega 14. Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levimikule Eestis? Vähemusrahvuste õiguste tunnistamine; Peeter Speegi ajaleht Uudised propageeris sotsiaaldemokraatiat - kujunesid välja esimesed Eesti poliitilised rühmitused 15. 1905. aasta revolutsiooni põhjused: • Konfliktid talunike ja mõisnike vahel • Keskvalitsuse huvi puudumine rahva elujärje parandamiseks • Kaotus Vene-Jaapani sõjas, mis puudutas ka eestlasi • Tsaarivõimu autoriteedi nõrgenemine rahva seas • Arvamus, et Tsaari-Venemaa on mahajäänud ja vajab reforme 16. Millega kulmineerusid 1905. aasta sündmused Eestis ja mis oli tagajärjeks? Vastuhakk isevalitsuse, rahvusliku rõhumise ja baltisakslaste ülemvõimu vastu. Algasid rahvastreigid,
omavalitsuste liitu, mitte maakonda. Eesti probleemiks on asjaolu, et maavalitsused ei ole regionaalpoliitika subjektiks euroopalikus mõistes ning samas maakondlik omavalitsuste liit pole piisavalt välja arendatud. 2002 a. toimus Helsingis konverents, kus kiideti heaks regionaalse omavalitsuse arendamise põhimõtted erinevatele EL riikidele: Regionaalsed võimuorganid on territoriaalsed ametivõimud keskvalitsuse ja kohalike võimude vahel; Erivolituste ja -kohustuste täitmiseks võivad regioontasandile seaduse piires anda volitusi teised riiklikud võimuorganid; Regionaalne järelevalve riigi keskorganite poolt suunatud regionaaltasandi seadusele vastavuse; Administratiivkontrolli regionaalvõimuorganite tegevuse üle võib teostada vaid põhiseaduses või seadusandluses ettenähtud juhtudel ja korras;
3. Ühiskona mõjutaja Erinevused teistest AÕJIst: 1. Nõukogu liikmed nimetatakse riigikogus, teistel tekivad veidi erinevalt osad ministri, osad riigikogu, osad töökollektiivi poolt 2. Põhikiri puudub, teistel on 3. Rahastamise alus ebaselgem, 4. Poliitiline sõltumatus oluline 5. Avatud konkurentsile 6. Turureeglid ei kehti st. Tee mis tahad otsesed tulemused tulemustele puuduvad RIIGIEELARVE Riigieelarve on keskvalitsuse eelarve, riigieelarve ei sisalda nt. kohalike omavalitsuste eelarveid Riigieelarve seadus - sätestab riigieelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra Riigi eelarvestrateegia - aluseks riigieelarve eelnõu koostamisel (neljaks aastaks, täiendatakse igal aastal, toimub tegevuste ja rahastamise perspektiivi “edasi rullumine”) 2012
säilitamine, taastamine või parandamine (artikkel 10 lg 3). Eesti ravikindlustuse eesmärgiks on katta kindlustatud isikute tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastada ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ja maksta ajutise töövõimetuse ja muid rahalisi hüvitisi. Tervishoid nõuaks igas ühiskonnas alati rohkem ressursse, kui selleks on parasjagu võimalik eraldada. Tervishoidu rahastatakse Eestis läbi kuue erineva allika: keskvalitsuse eelarve, kohalike omavalitsuste eelarve ja ravikindlustuse eelarve, inimeste omaosaluse, muu erasektori ja välismaailma kaudu. Olulisemateks tervishoiu rahastamise allikateks on ravikindlustuse eelarve (ca 70% kogukuludest) ja inimeste omaosalus ( ca 21% kogukuludest). Ravikindlustuse vahendid kogutakse läbi 13% sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mida peamiselt tasuvad tööandjad töötajate palgafondilt. Tervishoiu rahastamine sihtotstarbelise
Järvamaa KHK Kalle Kirna B.Jeltsin Referaat Juhendaja: Riina Muuga Särevere 2013 Sisukord Table of Contents Boriss Jeltsini noorpõlv........................................................................................... 3 Partei karjäär.......................................................................................................... 3 Boriss Jeltsin Venemaa juhina................................................................................. 4 Riigipöörde katse.................................................................................................... 5 NLKP lagunemine................................................................................................... 6 Matused.................................................................................................................. 6 Kasutatud kirjandus.........
Rootsi aeg Eestis (1629 – 1710) “vana hea Rootsi aeg” – ainukesed vallutajad kellesse kohalik rahvas suhtus hästi. Tegelikkus oli siiski teine, kuna põhiline võim oli sakslaste käes • Eesti ala saab just 17.saj. Euroopa kultuuri osaks. Hea Rootsi aeg kajastub kiires rahvaarvukasvus: 1629 – 100000 in, 1695 – 400000 inimest. Rahvaarv kasvab nii kõrgele iibele kui suurele sisserändele Soomest, Venemaalt; Hollandist.. • Sisepoliitikas sakslaste võim jääb Eestis kohalikul tasandil püsima Saksa rüütelkonnad (13.saj. ristisõdijate järeltulijad) asutasid Eestisse Balti hertsogiriigi (Balti maariik -autonoomia õigustega ehk piiratud iseseisvusega) Hertsogiriik jagunes: Eestimaa-, Liivimaa-, ja Saaremaa rüütelkonnaks. 1671.a. kuulutati eestlased seaduslikult pärisorjadeks. (vastandus kaks poliitikat Eestis: Rootsi keskvalitsuse -Eesti talupoegi soosiv ja Baltisaksa aadlikpoliitika -talupoegadele suuremat orjust pooldav. Kuningas Karl X (1654-1660...
Eraõiguslik juriidiline isik (EÕJI) on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Riigieelarvet võib defineerida kui riigi kulude ja tulude plaani mingi eelarveperioodi (tavaliselt aasta) kohta, mis kinnitatakse parlamendi poolt seadusena ja on aluseks valitsuse tegevuse rahandamisel Riigieelarve on keskvalitsuse eelarve, riigieelarve ei sisalda nt. kohalike omavalitsuste eelarveid. Riigieelarve seadus - sätestab riigieelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra. Riigi eelarvestrateegia - aluseks riigieelarve eelnõu koostamisel (neljaks aastaks, täiendatakse igal aastal, toimub tegevuste ja rahastamise perspektiivi “edasi rullumine”) Kõikehaaravuse põhimõte – riigieelarve peab sisaldama riigi kõiki tulusid ja kulusid ning finantseerimistehinguid;
Krimmi kriis 2014.aastal Tegemist on Donbassi sõja eelmänguga, mille tähistuseks on uus konflikti puhkemine Venemaa ja lääneriikide vahel, pärast Külma sõja lõppu. Krimmi kriis pärast puhkenud rahvusvaheline kriis Venemaa ja Ukraina vahel, on endaga kaasa haaranud kogu rahvusvahelise kogukonna: Euroopa Liit ja selle liikmesriigid, NATO ja selle liikmesriigid eesotsas Ameerika Ühendriigid ja ÜRO jne Vaatlejate hinnangul on tegemist sügavaima kriisiga Venemaa suhetes pärast külma sõda. Kiiris sai alguse pärast Ukraina presidendi Viktor Janukovõtši põgenemist, Ukraina Ülemraada poolt ametist tagandamist ning valitsuse vahetumist läänemeelse üleminekuvalitsusega 2014.aasta Ukraina revolutsiooni käigus 18-23. veebruaril 2014. Krimmis, mis on Ukraina autonoomne piirkond, puhkesid meeleavaldused. Inimesed tulid tänavale, kes olid vastu võimuvahetusele Kiievis, soovisid lähedasemaid sidemeid Venemaaga, Krim...
aga samas säilitaks olemasoleva poliitilise süsteemi ning Kommunistliku Partei võimumonopoli. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatsov perestroika ja glasnosti. Mõiste: perestroika- reformikava senise sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamiseks ja täiustamiseks. Mõiste: glasnost- avalikustamine; sotsialistliku ühiskonna puudustele tähelepanu juhtimine. NSVL keskvalitsuse ja NLKP senise poliitika muutumine liberaalsemaks andis võimaluse muutusteks ka liiduvabariikides, kaasa arvatud okupeeritud Eestis: - lõdvenes senini üsna karm tsensuur - julgeolekuorganid (KGB) sekkusid juba vähem inimeste eraellu ja tegevusse - järk-järgult hakkas laienema sõnavabadus jne. 1980.aastate teist poolt Eestis on nimetatud ka uueks ärkamisajaks, kuna siis toimunud sündmused ja protsessid sarnanesid paljuski 19
Ta sündis Kesk-Prantsusmaal. Tema isa tegeles toidumoona hankimisega sõjaväele. Esimesed eluaastad veetis Honoré kasuvanemate juures. Balzac õppis Vendôme`i kloostrikoolis ja lõpetas Pariisis juriidilise kooli. Esimene talle kuulsust toonud romaan ,,Suaanid ehk Bretagne aastal 1799" kujutab sündmusi, mis leidsid aset nimetatud Prantsusmaa provintsis, teos toetub faktidele suaanide, vanameelsete ja kirjaoskamatute talupoegade mässust keskvalitsuse vastu. Tema rohked kaasaega kujutavad romaanid hakkasid ilmuma lühikeste vaheaegade järel, 1841. aastal said need üldpealkirjaks ,,Inimlik komöödia", mis oli nn. ühiste tegelastega ulatuslik romaanitsükkel e. jõgiromaan. Balzac oli erakordselt viljakas kirjanik. Balzac kavandas 140 romaani, valmis jõudis nendest 90 teost. 1832. aastal, kirjutades romaani ,,Kolmekümne-aastane naine", tutvus ta kirjateel oma tulevase abikaasaga. P. Merimee:
1987.aastal toimus Riia Vabadussamba juures meeleavaldus 1941.aasta juuniküüditamise mälestuseks. Seal leppisid vabanenud poliitvangid kokku korraldada 23.augustil kolmes Balti pealinnas meeleavaldus. Nähes, et lätlaste protest annab tulemusi, aktiviseerusid ka eestlased. 1986.aasta sügisel pandi alus Eesti Muinsuskaitse Seltsi loomisele, ametlikult loodi see 1987.aastal. 1987.aastal avalikustas Juhan Aare keskvalitsuse plaani hakata Eestis fosforiiti kaevandama. Selle tagajärjed oleksid võinud olla pöördumatud. Puhkes fosforiidisõda. Võimud olid sunnitud kaevanduste rajamise mõttest loobuma. Rahvas tundis esimest korda, et suudab ühiselt tegutsedes võime taganema sundida. 23.augustil toimus Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeva puhul Hirvepargis meeleavaldus, kuhu kogunes väga palju rahvast.
t i tõusis üldine hinnatase riigis 20%, siis kui suur on 2000-nda aasta reaalne SKP mõõdetuna 1990-nda 1990 nda aasta püsihindades? 36:1,2=30 mrd. kr. 23. Avaliku sektori (valitsuse) kulutused sisaldavad: a) riiklikke ja kohalikke makse; b)) kaudseid makse;; c) amortisatsiooni; d) keskvalitsuse k k li ja j ja j kohalike k h lik omavalitsuste li kaupade k d teenuseid id ja j oste. 12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 24
tegevusse ta eriti ei sekku. Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi. Valitsuse komplekteerib president oma äranägemise järgi. Sellise korralduse puhul on presidendi ülesanded: 1) juhtida valitsuse igapäevast tööd 2) Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises 3) olla relvajõudude ülemjuhataja. Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. (USA, Saksamaa, Venemaa) Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika Võimu kontrollimise vajalikkus: 1) Tagada ühisvara kasutamine rahva huvides 2) Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek 3) Vältida riigivõimu kuritarvitamist Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist. Riigikontroll kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist. Kaitsepolitsei jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist.
Pärast seda veel kutsusid Teataja toetajad kogusid kokku teise rahvaasemike koosoleku kus võeti vastu sõjaseadus ja algasid arreteerimised. Pärast 1905.aastale järgnev periood ei olnud Eestlastele edukas , kuna nende hääli ei võetud suures venemaas kuulda , nad saavutasid edu vaid kohalikes valimistes.Pärast seda paranesid ka haridusolud , tekkisid isegi haridus seltsid. Tartus avati Jakob Hurda töö jätkamiseks Eesti rahva muuseum. Eestis arenes tohutult ka majandus. Tänu keskvalitsuse otsusele sai Tallinn Balti mere suurimaks sõjalaevastiku peabaasiks. Tallinnas said tööd ka ennenägematul hulgal töölisi 50 000. Arenes kõvasti tekstiili , metalli- ja masina tööstus. Suurem osa toodangutest läks aga vene turule. Külades tekkis sotsiaalne kihistumine. Palju tekkis vaesemaid ja maata inimesi. Neile pakuti võimalust asuda välismaale tööle , kus pakuti maad. Tänu sellele reisis Eestist välja 20 000 talupoega
ülikusuguvõsa enamiku Huang He tasandikust oma võimu alla.Nii kujunes esimene suurem riik Hiina ajaloos.Paljud kogukonnad olid ühendatud preesterkuninga ülemvõimu alla. Tähtsamad leiutised:püssirohi,paber,trükikunst,portselan,kompass,suur hiina kanal,suur hiina müür. Ühiskonna struktuur:Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja,kogu riigi ülempreester ja kõrgem seadusandja.Valitsemine jäi ametnikkonna hooleks.Oli välja kujunenud sõjaväeline aristokraatia.Keiserliku keskvalitsuse tuumiku moodustas ametnikest koosnev seadusandlik kogu.Eunuhhide ülesanne oli kanda hoolt keisrinnade ja keisri arvukate liignaiste eest.Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud.Elanikkond jagunes varanduse ning tegevuse järgi paljudeks ühiskondlikeks gruppideks:kaupmeesteks,käsitöölisteks,talupoegadeks,juhutöölisteks jmt. Ettekujutus maailmast:Hiinlaste ettekujutuses oli kogu maailm hingestatud e animistlik.Hingede austamisega seondus esivanemate kultus
sotsialismi mitte reformida, vaid lammutada. Samal ajal kasvas riigis segadus. Vana käsumajan-dus lagunes, turumajandusele ei suudetud aga üle minna. Majandusraskused süvenesid ning rahva rahulolematus kasvas. Oma uuenduste tulemuste ees lõi kartma ka Gorbatsov ise, kes 1989. aasta lõpust alates hakkas toetama tagurlikke jõude. Gorbatsovi püüd säilitada käsumajandus ja Nõukogude impeerium tekitas aga järjest suuremat rahva vastuseisu. USA Luure Keskvalitsuse analüüs olukorrast NSV Liidus novembris 1985 Nõukogude Liit on rahvusvahelisel areenil võimas ning oma mõju laiendamisele pürgiv jõud. Ta ajab oma eesmär- kide saavutamiseks järjekindlat poliitikat, mis tugineb sõjalise jõu, propaganda ning õõnestustaktika kombinat- sioonile. Samas raputavad NSV Liitu seesmised probleemid, mis tugevnesid 1970. aastate lõpul ja 1980. aastate algul. Nende kõrvaldamine on Gorbatsovi reziimile suurim ja raskeim proovikivi
1857. aastal J.V.Jannsen ,,Perno Postimees" 1843. aastal Kuusalu kirikuõpetaja E. Ahrens koostas uue eesti keele grammatika võttes aluseks Põhja-Eesti kirjakeele nn uus kirjaviis Rahvuslik kirjandus: K.J.Peterson I rahvuslik poeet, F.R.Faehlmann kogumise algataja, F.Rkreutzwald eepose ,,Kalevipoeg" koostaja 1. Millised muutused toimusid luteri kiriku seisundis? Luteri usk ei olnud enam riigi usk Baltimaal, oli keskvalitsuse poolt lubayud usulahk. 2. Miks oli Maltsvesti liikumine osades maakondades populaarne? 3. Mis iseloomustab balti saksa kultuurielu? Keskuseks oli Tartu, tekitati joonistuskool 4. Millised tegurid soodustasid rahvusliku haritlaskonna kujunemist? Tekkis estofiilide liikumine, ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor. Loodi Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Tekkisid rahvakoolide õpetajad
administratiivaparaadi kõrgeim juht · allus senatile · teostas järelvalvet(politsei, · asekuberner oli kuberneri asetäitja tsiviilinstitutsioonid,sõjavägi) · riigasju ajas siseministriga · abiks kantselei, suhtlemaks seisuslike · majanduslike ja rahanduslike funktsioonide organisatsioonide ja keskvalitsuse teostamine institutsioonidega · kuberneri alluvuses olid sisekaitseüksused · temale allusid politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil olevad sõjaväeosad Sisekaitseüksuste ülesanded: · korra kaitsmine · vastupanuilmingute mahasurumine · valveteenistuse pidamine · põgenenud nekrutite ja talupoegade püüdmine · kontroll nekrutivärbamiste üle
Mõnelgi korral lõppes ülikute võimu- ja sõltumatusetaotlus keisrivastaste ülestõusudega. Selle asemel et tugineda kohalikule ülikkonnale määras ta pealinnast ametnikud, keda värvatiühiskonna keskihtide seast. Ametnikelt nõuti põhjalikku haridust. Selleks seati sisse üleriiklik koolide võrgustik eesotsas õukonnaakadeemiaga ja kehtestati riiklike eksamite süsteem. Ainult need, kes olid eksamid edukalt sooritanud, pääsesid kõrgetele ametikohtadele riigiaparaadis. Keiserliku keskvalitsuse tuumiku moodustas kõige ülematest ja usaldusväärsematest ametnikest koosnev seadusandlik kodu. Aja jooksul kasvas ka keiserlike eunuhhide (kohimeeste) mõju. Eunuhhide esialgne ülesanne oli kanda hoolt keisrinnade ja keisri arvukate liignaiste eesti. Lähedaste sidemete tõttu keisri perekonnaga said mitmed neist riigipoliitika olulisteks mõjutajateks. Riigielu valdkondade korraldamisega, st ametnike
Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, hoolitsedes, et ääremaade mõjud ei muutuks ohtlikuks riigi traditsioonilisele elukorraldusele. Rooma õigus. Rooma puhul oli tegemist õigusriigiga st kõik kodanikud (ka keiser) olid seaduse ees võrdsed, neil oli õigus kohtule ja õigus apelleerida keisrile. (vt.lk.177) Järgneb sõdurkeisrite ajajärk 235- 284 .3. saj. elas Rooma riik läbi majandusliku ja poliitilise kriisi, mille käigus süvenes keskvalitsuse sõltuvus leegionitest. Riigis võis olla korraga mitu keisrit. Peamised probleemid olid sisesõjad ja piiride turvalisus. Hiline keisririik e dominaat 284-476 pKr Keisri poole pöörduti sõnadega dominus et deus (isand ja jumal) Riigis suutis korra taastada keiser Diocletianus (284-305).Ta teostas järgmisi reforme: Sõjaväereformid Leegionite arvu suurendati, loodi reservvägi, hakati värbama barbareid sõjavägi barbariseerus (vt. lk.214- 215) Haldusreformid
Sinna ei kuulunud Jugoslaavia, Albaania, Hiina RV ning Põhja-Korea. mauism - Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust Hruštšovi sula – nii nimetati aega, mil Hruštšov valitses. – Mindi rohkem Läänepäraseks stagnatsioon – nii nimetati aega, mil Brežnev valitses – Miski ei arenenud. sundindustrialiseerimine - mingis piirkonnas kiirendatud tempos ja keskvalitsuse poolt sundkorras läbi viidud suurtööstuse rajamine kollektiviseerimine – talupoegade koondamine ühismajanditesse (kolhoosid, sovhoosid) kolhoos – Põllumajanduslik ühismajand, mille varad olid kolhoosnikute ühisomand sovhoos – Riiklik põllumajanduslik ühismajand, mille varad kuulusid riigile. kulak – rikas talupoeg „kuldsed kuuekümnendad" – Periood, mil inimesed arvasid ,et nõukogude süsteemi ja
riigis ka valitsus juht.7.riigi korralduse põhivormid a)unitaalriik b)federatsioon c)konfederatsioon.a)unitaalriik-sellel riigil on ainult üks põhiseadus,ühtne õigussüsteem,ühtne riigivõimu ja valitsemise süsteem.Haldusterritoriaalsetes üksustes on kohalik omavalitsus.Näited Eesti,Jaapan,Prantsusmaa.b) föderaalriik-on siis kui riik on suur(USA,sibulad) või kui ühinesid poliitiliselt tugevad haldusüksused millele üksnes ühine keskvalitsuse loomine oli vastu võetav kompromiss(Kanada).Loomise eesmärk võibolla ka soov koondada ja tugevdada väikeriikide võimu ja resursse(Austria ja Sveits) või hajutada poliitilist võimu(Saksamaa)c) Konföderatsioon on riigikorralduse vorm, kus liidetatud riigid delegeerivad mingi osa oma võimust keskvalitsusele ja samas säilitavad esmase võimu,näiteks EL.
" Esimene valitseja kes oli tuttav valgustuskirjandusega oli Friedrich II. Tema troonile tulekut Preisimaal jälgiti huviga Euroopas. Ta andis juba oma esimesel valitsemispäeval käsu jagada soodsalt vaesemale rahvale riigi ladudest vilja. Ta riigis oli igaühel kindel ülesanne. Austrias viis ellu palju valgustaja ideid Joseph II. Ta püüdis kehtestada kogu riigis ühesugused seadused. Provintside senine omavalitsus kaotati ning asju hakkasid ajama keskvalitsuse ametnikud. Aadel, kirik ja oma rahvustundes solvatud provintsid ühinesid võitluseks valitsuse vastu. 3 Valgustusajastu Prantsusmaa Chris Anderson 10e Tartu Kivilinna Gümnaasim 4 Valgustusaja absolutism Valgustatud absolutismi teooria kujunes tänu 18. sajandi ühiskondlikele oludele (haridustaseme kiire tõus ja harituse laiem levik, teadusliku maailmavaate sügavam
piinamised ning kehtestas usuvabaduse. Vaatles riiki kui hästi töötavat kellavärki, igaühel oma kindel ülesanne. Joseph II - kohustas aadlike ja vaimulikke makse maksma, kaotas pärisorjuse. järgis samuti usuvabaduse põhimõtteid, andes protestantidele ja katoliiklastele samad õigused. mitmed katoliku kloostrid suleti ning nende vara läks vaeste hoolekandeks. Püüdis kehtestada kogu riigis ühesuguseid seaduseid. provintside omavalitsus kaotati, asju hakkasid ajama keskvalitsuse ametnikud. ametlik keel saksa keel. Pt. 9. Venemaa 18. sajandil Peeter I ja Katariina II valitsusaeg Peeter I valitses 1682 - 1725 Katariina II valitses 1762 - 1796 Peeter I reformid Uus sõjavägi - moodustati eluaegsesse sõjaväeteenistusse võetud nekrutitest. Ohvitseride väljaõpetamiseks mitmed uued sõjakoolid. Relvastuseks võeti välismaiste meistrite abiga kasutusele Uurali rauamaagivarud. mundri ja laevastiku purjeriide valmistamiseks rajati
kutseoskuste omandamise soodustamine. Aleksandrikoolid. Eestikeelsed koolid, mis olid pühendatud Aleksander I-le, kui talurahva vabastajale. Seltsid 19. sajandil. 1865. Vanemuine. 1866 Estonia. 1870 Tartus Eesti Põllumeeste Selts. 1872 Eesti Kirjameeste Selts, mis kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest- eesti keele edendamine. Venestamine 19. sajandil. A Aleksander III võimuletulekuga muutus osaliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Ametlikus asjaajamises mindi lõplikult üle vene keelele. Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissaarid, kelle põhiline ülesanne oli kontrollida vallavalitsuste ja kohtute tegevust. Nii piirati tuntavalt omavalitsuste tegutsemisvabadust. Levitati ka õigeusku (eriti Sahhovskoi), kelle eestvedamisel ehitati Nevski katedraal ning ehitati Kuremäe nunnaklooster Ida-Virumaale. 1887
arvust 11 kuni 25 maavolinikust, maavolikogude suuruseks määrati 11 liiget. Volikogu volituste tähtajaks määrati viis aastat. Selle põhiülesanneteks olid maanõunike valimine, maakondlike maksude kindlaksmääramine, eelarve vastuvõtmine, laatade ja turgude lubamine, maakonna kohtuasjade algatamine, maavalitsuse ametnike koosseisu kinnitamine jne. Volikogu juhatajaks oli maavanem. Maavanemale pani seadus kahesuguse ülesande. Ühelt poolt oli ta keskvalitsuse kohapealne esindaja, teiselt poolt aga maakondliku omavalitsuse juht. Maavanem määrati ametisse vabariigi presidendi poolt, kes allus siseministrile. Maakonna omavalitsuse juhina kuulus tema võimkonda maakonna omavalitsusametnike ametissenimetamine, maavolikogu koosolekute kokkukutsumine ja päevakorra koostamine ning valdade järelevalve. 1940 toimusid viimased maavolikogu valimised. Viimase maavolikogu ja - valitsuse volituste aeg lõppes
kooridel oli kasutada eeskuju Sveitsi ja Saksamaa, Riia baltisaksa laulupeost(kus esinesid ka meie linnade lauluseltsid), samuti oli peetud hulk kohalikke kihelkondade laulupäevi. Kuid niisama lihtsalt mõtte tekkimisest peo toimumiseni asi ei läinud. Raamatu autor toob põhjalikult välja loa saamise kahe aasta pikkused keerdkäigud. Baltisakslaste arvates olevat eestlaste priiusepidu mõisnike võimu langemise leinapidu. Ka kubernerivahetus 1868.aastal ei toonud loa saamist lähemale. Vene keskvalitsuse arvates oli pidu balti aadli korraldatud, näitamaks kohalikku võimu. Pastor A.H.Willigerode hurjutas kirikukantslist ,,maarahva" muutumist ,,eesti rahvaks" ja Maarja koguduse jagunemist kaheks, millest teise poole moodustavat ,,Vanemuise" selts. Ametlik peoluba saadi 20.veebruaril 1869,vaevalt neli kuud enne peo tähtpäeva. Loasaamise tahtlik viivitamine näis olevat taktikaliseks võtteks: peo korraldamist ei tahetud keelata, kuid nõusoleku viivitamisega loodeti peopidamine nurja ajada
föderatsioonideks ja konföderatsioonideks: a) Unitaarriik- see on riik, kus on üksainus kõrgeima võmu keskus. Mõnes unitaarriigi koosseisus võib eksisteerida ka eristaatusega või sisemise omavalitsusega piirkondi (nt ?). b) Föderatsioon- see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus. Liitriigi keskvalitsuse kompetentsi kuuluvad tavaliselt rahandus, välis- ja kaitsepoliitika. c) Konföderatsioon- see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks. Konföderatsiooni liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse ehk iseseisvuse (nt Euroopa Liit). d) Prodektoraat- see on territoorium või riik, mis on sõltuv teisest
föderatsioonideks ja konföderatsioonideks: a) Unitaarriik- see on riik, kus on üksainus kõrgeima võmu keskus. Mõnes unitaarriigi koosseisus võib eksisteerida ka eristaatusega või sisemise omavalitsusega piirkondi (nt ?). b) Föderatsioon- see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus. Liitriigi keskvalitsuse kompetentsi kuuluvad tavaliselt rahandus, välis- ja kaitsepoliitika. c) Konföderatsioon- see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks. Konföderatsiooni liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse ehk iseseisvuse (nt Euroopa Liit). d) Prodektoraat- see on territoorium või riik, mis on sõltuv teisest riigist või
ja ülemäära kasutatud finantsvõimendusel saavutatud väga kiirele aktsiahindade tõusule järgnenud järsk hindade langus 1997. aasta lõpus ja järgnev areng on kahandanud aktsiaturu osatähtsust ning pärssivalt mõjunud viimase arengule. Pideva aktsiahindade languse tulemusena on aktsiaturg minetanud oma senise atraktiivsuse ja rolli finantsvahenduses. Võlakirjaturg on väärtpaberituru arengus omanud suhteliselt tähtsusetut rolli, arenedes ilma keskvalitsuse lühiajaliste väärtpaberiteta. Ka kindlustusturg on olnud arengutes suhteliselt tagasihoidlik. Oluline muutus on toimunud elukindlustuse (1/6 kindlustusturust) vallas, kus kogutud preemiate maht on kahe viimase aastaga kolmekordistunud. 1998. aasta uueks arengujooneks oli mitteresidentse strateegilise välisinvestori kaasamine. Võrreldes Euroopa keskmise suurusega kindlustusseltsidega on eriti suur disproportsioon omakapitali ja käibe vahel elukindlustuses.
tasakaalustada loomulikust majandusarengust tulenevaid arenguerisusi(nt suurlinnade ja riigi äärealade vahel). 9.2. Omavalitsustasandid (e administratiivse ülesehituse põhimudelid): Lähtuvalt riigi haldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- või mitmetasandiline: 1) Ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul sõltuvad kohalikud omavalitsused vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest. Keskvalitsuse roll kohaliku tasandi valitsemises on suurem (nt Eesti, kus omavalitsusüksusteks on vallad ja linnad ning maakondlikul tasandil omavalitsus puudub). 2) Mitmetasandilise omavalitsussüsteemi puhul jaguneb suurem piirkondlik omavalitsus (osariik, liidumaa, maakond) veel omakorda väiksemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks (linn, vald). Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel on väike (nt Saksamaa, Rootsi). 9.3. Omavalitsuse struktuur Eestis:
loomulikust majandusarengust tulenevaid arenguerisusi(nt suurlinnade ja riigi äärealade vahel). 9.2. Omavalitsustasandid (e administratiivse ülesehituse põhimudelid): Lähtuvalt riigi haldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- või mitmetasandiline: 1) Ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul sõltuvad kohalikud omavalitsused vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest. Keskvalitsuse roll kohaliku tasandi valitsemises on suurem (nt Eesti, kus omavalitsusüksusteks on vallad ja linnad ning maakondlikul tasandil omavalitsus puudub). 2) Mitmetasandilise omavalitsussüsteemi puhul jaguneb suurem piirkondlik omavalitsus (osariik, liidumaa, maakond) veel omakorda väiksemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks (linn, vald). Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel on väike (nt Saksamaa, Rootsi). 9.3. Omavalitsuse struktuur Eestis:
(nt kalandus, turism). Tervishoid, haridus ja sotsiaalteenused kuuluvad küll omavalitsuse pädevusse, kuid raha selleks tuleb keskvalitsuselt sihtotstarbelise eraldisena. Näiteks Prantsusmaal, Suurbritannias ja Hispaanias moodustavad kohalikud ja regionaalmaksud vaid üheksa protsenti, Itaalias kolm protsenti ja Eestis umbes pool protsenti kõigist maksudest. Niisugust halduskorraldust tuntakse ka kui kahetasandilist. Ühe tasandi moodustavad keskvõim ja regionaalvõim, mis on keskvalitsuse käepikendus, ning teise tasandi kohalikud omavalitsused. Detsentraliseeritud autonoomne kohalik võim 29 Valitsemine ja avalik haldus Selle mudeli puhul on kohalikul võimul märksa enam otsustusvabadust avaliku elu korraldamisel. Vabadus peegeldub ka kohaliku võimu finantsilises iseseisvuses. Erinevalt eelmisest mudelist kogub munitsipaalvõim siin suure osa tuludest ise ja vaid väike osa tuleb keskvalitsuselt
Kohalikule omavalitsusele jab vastutus vaid kultuuri valdkonnas ja sotsiaalteenused kuuluvad küll omavalitsuse pädevusse, kuid raha selleks tuleb ikka keskvalitsuselt. Seda esindavad näiteks Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia. Detsentraliseeritud mudeli puhul aga on kohalikud omavalitsused palju iseseisvamad, nad korraldavad kogu kohalikku elu. Sellised on näiteks Saksamaa ja Skandinaavia riigid. Eestil on küll suur otsustamisvabadus, kuid kes sõltuvad tugevasti keskvalitsuse poolt eraldatavatest raharessurssidest. Eesti regionaalhalduse(maavalitsuse) olukord ja tulevik pole 2005. aastaks ikka veel selginenud, vaatamata aastaid kestnud haldusreformile. 17) Millises suunas kohalik valitsemine areneb? Tranditsioonilised järelvalvesuhted on asendumas koostöösuhetega, mille üheks vormiks on mitmesuguste komiteede ja nõukodade loomine, selleks et arutada ministeeriumide ja regioonide koostööd. Regionaalarengu tähtsustamine eurointegratsiooni kontekstis
KOHALIKUD MAKSUD Kohalikest maksudest on kõige tähtsamal kohal otsesed maksud, ühtlasi on tegemist ka vanimate maksudega Prantsusmaa maksusüsteemis. Kohalikud maksud on kehtestatud riigi poolt kohalikele omavalitsustele. Neli peamist otsest maksu on: maamaks väljaarendatud maale, maamaks väljaarendamata maale, elukohamaks ning ettevõtlusmaks. Kohalikud maksumäärad on kehtestatud kohalike omavalitsuste poolt. Samas need määrad ei tohi ületada teatud piiri, mis on paika pandud keskvalitsuse poolt. (Prantsusmaa Maksuamet, 2009). Ettevõtlusmaks Ettevõtlusmaks on kohalik maks ja selle suurus määratakse igal aastal kohalike omavalitsusorganite poolt. Ettevõtlusmaksu arvutatakse lähtuvalt nii firma kinnisvara ja vallasvara suurusest kui palgasaajate arvust. Keskmine üleriigiline ettevõtlusmaksu määr on 7%. (Deflasseux, 2011). Ettevõtlusmaksust on vabastatud valitsusvälised ja
Rahvusvahelises kaubanduses osalemise eelised on: 1) saada kasumit, 2) saada kaupu, mida ise ei toodeta, 3) saada kaupa odavamalt kui ise tootes, saada võimalus paigutada rahvuslikud ressursid vähemtootlikest majandusharudest harudesse, kus tootlikkus (efektiivsus) on kõrgem. Tollimaks on aktsiisimaks importkaupadele. Fiskaalne tollimaks kehtestatakse tavaliselt neile kaupadele, mida antud maal ei toodeta eesmärgiga saada tulu keskvalitsuse eelarvesse, nad on suhteliselt madalad. Protektsionistlik e. kaitsetollimaks kehtestatakse sisemaise tootja kaitseks väliskonkurendi eest, ta pidurdab importi. Keelustav tollimaks on nii kõrge, et ta katkestab impordi täielikult. Tollimaksu tagajärjed: 1) riigieelarvesse laekuvad tollitulud, 2) rahvuslikud tootjad, tegutsedes tolli varjus, saavad suurendada tootmise mahtu ja kasumeid,
kohapealt väga tähtsa dokumendiga, kuna pani aluse järeltulevatele põlvedele seaduste ning õiguste täiendamise ning väljatöötamise idee. Samuti oli see alus tänapäeva kirjutatud õigusele. 3. Corpus Iuris Civiles 527. aastal tõusis Justianus I troonile ja valitses 565. aastani. Juba aasta pärast troonileasumist alustas ta õigusreformiga. Ta nimetas 10- liikmelise komisjoni, mis koosnes ühest õigusteadlasest, kahest advokaadist ja keskvalitsuse ametnikest. Seda juhatas keiserliku kantselei ülem Tribonianus, kes määras töö käigu ja teostuse. Sellepärast ülistas Justianus teda korduvalt ettevõtmise juhina. Võimalik, et temalt ongi tulnud kodiftseerimise algtõuge. Alguses oli keisri jaoks tähtis üksnes õiguse puhastamine ja lihtsustamine õigusmõistmise kiirendamiseks. See on iga seaduste alusel toimiva riigi alaline ülesanne ja mitte midagi uut. Tänapäeval pöörab teadus enam tähelepanu Digesta’le kui Codex’ile
Peaeesmärgiks sai rahva harimine, teadmiste ja nõuannete levitamine. 20) Nimetage publitsiste, kes kirjutasid eesti talupoegade olukorrast valgustusideede vaimus. Tooge näiteid valgustusideede levikust kiriku- ja kultuurielus. Johann Philipp Gustav von Ewers, Johann Christoph Petri, Garlieb Helwig Merkel. 21) Tooge näiteid 18. sajandi barokk-kunstist Eestis. Põhjasõja järgne majanduslik rusutis takistas ehituskunsti arengut. 18. saj. esimese poole kuulsaim ehitis on keskvalitsuse korraldusel püstitatud barokkstiilis Kadrioru loss. Sajandi teisel poolel kasvas ka mõisnike jõukus ning nad said rajada suurejoonelisi mõisakomplekse. Tuntuim neist on Palmse mõisaansambel. 22) Tooge näiteid 18. sajandi klassitsistlikust kunstist Eestis. 18.sajandi lõpul hakkab barokki välja vahetama klassitsistlik arhitektuur. Sellest ajast on pärit Toompea loss Tallinnas. Klassitsistliku arhitektuuri on palju Tartus. Näiteks Kivisild
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
