Kesktõmbekiirendus, ringliikumine, dünaamika 1. Ringliikumisel muutub kiiruse suund, seega esineb ka kiirendus. Üldiselt on kiirendus suunatudringi tsentri suunas. Ühtlasel ringliikumisel on kiirendus suunatud täpselt keskkpunkti ehk asetseb raadiusel. See on kesktõmbekiirendus. Kesktõmbekiirenduse leiame valemiga ak`= v*v/r Ringjoonelisel liikumisel hoiab keha kesktõmbejõud ehk tsentripetaaljõud Mille saame leida Newtoni teisest seadusest? Inertsi omaduste tõttu püüab keha ringjoonelt lahkuda Mõjudes ringliikumise tekitajale tsemtrifugaaljõuga Kesktõmbejõud võib olla kurvis liikuva auto jaoks hõõrdejõud, tehiskaaslase jaoks gravitatsioonijõud Ringliikumist kohtame laialdaselt taevakehade juures ja tehnikas Näide: Kui suure horisontaalse kiirusega peame keha viskama, et ta kukuks Maast mööda ja jääks tiirlema ümber Maa.
Tähis: Ühik: 1m/s valem: = * r, kus (oomega) on nurkkiirus Nurkkiirus: Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta.Tähis: (omega) Ühik: rad/s Valem: , , , Kesktõmbekiirendus: väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. Kesktõmbekiirendus avaldub kujul a= v2/ r ehk a =2 r . Kesktõmbejõud: Tsentripetaaljõud ehk kesktõmbejõud on kõverjoonelisel trajektooril liikuvale kehale mõjuv jõud, mis on suunatud trajektoori kõveruskeskmesse (ringliikumise korral ringjoone keskpunkti). Tsentripetaaljõud hoiab keha kõverliikumises.F=ma=mv²/r = m²r
Ühtlase liikumise kiirus Ühtlaselt muutuva liikumise kiirendus Kiirus ja keha poolt läbitud teepikkus ühtlaselt muutuval liikumisel Kesktõmbekiirendus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse kehale mõjuv kogujõud Kehale mõjuv kogujõud on võrdne kõikide kehale mõjuvate jõudude vektorsummaga Raskusjõud P = m g , kus g on raskuskiirendus ja m on vaadeldava keha mass. Elastsusjõud F = − k x , kus k on jäikus, x deformatsiooni suurus. Hõõrdejõud - Ühe keha libisemisel teise keha pinnal mõjub liikumissuunale vastupidine hõõrdejõud kus µ on hõõrdetegur (liugehõõrdetegur) FN on keha kokkupuutepinnaga risti olev jõukomponent (jõu normaalkomponent). Kesktõmbejõud - Ringjoonelisel liikumisel mõjub kehale ringi tsentrisse suunatud kesktõmbejõud kus v joonkiirus ja r ringi raadius. Kiirendust nimetatakse kesktõmbekiir...
Gravitatsiooniseadus Isaac Newton sõnastas gravitatsiooniseaduse: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga mis on võrdelike nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdelike nendevahelise kauguse ruuduga Hõõrdejõud Hõõrdejõud tekib siis, kui keha libiseb või püüab libiseda mõõda teise keha pinda Seisuhõõrdejõud Liughõõrdejõud Veerehõõrmejõud Kesktõmbejõud Ringjoonelise liikumise korral tekkib kesktõmbejõud. Kesktõmbejõud on suunatud trajektoori kõveruskeskpunkti poole. Vaadeldava kehaga seotud taustsüsteemis tasakaalustavad tsentrifugaaljõud ja kesktõmbejõud teineteist 4. TÖÖ, VÕIMSUS, ENERGIA Töö Töö on skalaarne suurus, mis võrdub kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul sooritatud nihke korrutisega Arvutades kehale mõjuva jõu poolt nihke sooritamisel tehtavat tööd, on olulised jõud ja nihe
Tasemetöös pead oskama leida: 1)Auto: *Raskusjõudu; *Veojõudu; *Höördejõudu; *Resultantjõudu; *Kiirendust; *Lõppkiirust; *Läbitud teepikkust; *Kineetilist energiat. 2)Liikumine kurvis kesktõmbejõud , liikumine kumeral ja nõgusal sillal. 3)Arvutada rehvirõhku sõltuvalt temperatuurist. 4)Teadma seadusi: *Newtoni seadusi; *Gravitatsiooni seadust; *Impulsi jäävuse seadust. Vastused: *1)Auto raskusjõud: Raskusjõud on jõud millega Maa tõmbab keha enda poole Raskusjõud on kehale mõjuv jõud. ( F = mg , kus g on vabalangemine ja võrdub 9,8m/s2 ja m on mass). Näide:
16. Keha pöörleb konstantse nurkkiirusega ω. Kuidas on suunatud keha punktile mõjuv kesktõmbejõud ja kuidas see on soetud keha punkti joonkiirusega? Keha kiirendus ja talle mõjuv jõud on suunatud ringjoone tsentri poole. Fk= anm 17. Miks ja millistes taustsüstemised tuleb kasutada inertsijõudu? Taustsüsteemid jagatakse kaheks: inertsiaalsed ja mitteinertsiaalsed. Enamik looduses esinevatest taustsüsteemidest on mitteinertsiaalsed. 18. Mida iseloomustavad kesktõmbejõud ja tsentrifugaaljõud? Kesktõmbejõud ehk tsentripetaaljõud on ringliikumises olevale kehale mõjuv jõud, mis on suunatud tiirlemise keskpunkti poole Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud on üks inertsijõududest, see tähendab, et tegu on vaid inertsist tuleneva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega. See tekib punktmassi või keha kõverjoonelisel liikumisel ja mõjub liikumissuunaga (trajektoori puutujaga) risti ja ringliikumise keskpunktist eemale. 19. Hooke’ seadus
Juhul kui keha on teise keha pinnal paigal ja me püüame teda välise jõu toimel liikuma panna, siis väikese jõu korral keha tavaliselt liikuma ei hakka, seda takistab pindade vaheline hõõrdejõud, nn seisuhõõrdejõud. Maksimaalset seisuhõõrdejõudu iseloomustatakse analoogilise valemiga Fm = µ s FN , kus suurust µs nimetatakse seisuhõõrdeteguriks. Samade pindade korral on seisuhõõrdetegur alati suurem liughõõrdetegurist. Kesktõmbejõud Ringjoonelisel liikumisel mõjub ringi tsentrisse suunatud kesktõmbejõud v2 F =m , r kus v joonkiirus ja r ringi raadius. Kiirendust a = v 2 / r nimetatakse kesktõmbekiirenduseks. Kesktõmbejõud ei kujuta endast eraldi jõuliiki, vaid annab jõu, mida tuleb rakendada ringjoont (või ringjoone kaart) mööda liikuvale kehale, et see saaks püsida ringjoonelisel trajektooril. Auto liikumisel teekurvis tekitab selle rehvide ja tee vaheline seisuhõõrdejõud.
seos v=wr Periood (T) on ühe pöörde sooritamise aeg (sekundites). Pöörleval liikumisel on sagedus. Sagedus (f) on ühes ajaühikus sooritatud päärete arv (Hz). Periood ja sagedus on teineteise pöördväärtused. T=1/f f=1/T T=2π/w f=w/2π Kesktõmbekiirendus on suunatud mööda raadiust ringjoone keskpunkti poole, seega risti joonkiirusega. Valem a=v2/r (m/s2) Kiirendust tekitab kesktõmbejõud F=ma (Newtoni II seadus!) F=mv2/r (nöör, hõõrdumine, gravitatsioonijõud)
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. F = 1 / T (T=periood) Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta. Tähis: cÜhik: m/s Põhivalem: = * r, (r=trajketoori raadius) Periood on millegi korduva muutuse tsükli kestus. Tähis: T T = 1 / f Kesktõmbekiirendus on kiirendus, mis on suunatud pöörlemiskeskpunkti poole. a = v2/r = 2r Ühtlasel ringliikumisel tekib kesktõmbejõud. F = mv2/r = m2r Vastavalt gravitatsiooniseadusele tõmbab planeet kaaslast jõuga F = G x mM / r2
kaarepikkused nim. ühtlaseks ringjooneliseks liikumiseks. Ringjoonel olevat kiirust nim. joonkiiruseks. V=const V Vektor ei =const V=L/t l-ringjoone pikkus Pöördenurk (=l/r)-näitab kui palju pöördub raadius aja t jooksul. Ühik rad =2 x pii rad 2pii rad=360 kraadi 1 rad umbes 57 kraadi a-kiirendus a=v2/r W (omega) nurkkiirus- näitab, kui suure pöördenurga läbib raadius ühes ajaühikus. W=/t. ühik rad/s. V=Wr Keha hoiab ringjoonel kesktõmbejõud. Ringliikine võib olla perioodiline. Seda isel. Periood ja sagedus. T-periood, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi. Ühik s t-aeg n- täisringide arv T=t/n f-sagedus, täisringide arv ühes ajaühikus f= 1/T=n/t ühik HZ Võnkumised Kahte liiki: Vaba ja suund võnkumised. Vaba võnkumise tekkiminetingimused: Peab olema jõud, mis viib keha tasakaalu asendist välja; hõõrdumine süsteemis peab olema väike. Vabavõnkumised on sumbuvad võnkumised.
ajaühikus tehtavate täisringide arvu. (f) 4. Mis vahe on nurkkiirusel ja joonkiirusel? Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga ( -oomega). Ühtlaseks ringjoonliseks liikumiseks nim. teepikkuse ja aja jagatist mitte lihtsalt kiiruseks vaid joonkiiruseks 6. Mis on kekstõmbekiirendus? Tee joonis Suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole ja on kiirendusvektoriga risti. 7. Defineeri kesktõmbejõud ja tsentrifugaalijõud Trajektoori kõverkeskpunkti suunatud jõud, mis põhjustab ringliikumist, nim. kesktõmbejõuks ehk tsentripetaaljõuks. Ringjooneliselt liikuvale kehale mõjuks nagu midagi keskpunktist eemale suunatud jõudu, nim. tsentrifugaaljõuks.' 8. Mis on võnkumise ja mis võnkesüsteem? Võnkumiseks nim. perioodilist edasi-tagasi liikumist teatud tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole
ajaühikus tehtavate täisringide arvu. (f) 4. Mis vahe on nurkkiirusel ja joonkiirusel? Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga ( -oomega). Ühtlaseks ringjoonliseks liikumiseks nim. teepikkuse ja aja jagatist mitte lihtsalt kiiruseks vaid joonkiiruseks 6. Mis on kekstõmbekiirendus? Tee joonis Suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole ja on kiirendusvektoriga risti. 7. Defineeri kesktõmbejõud ja tsentrifugaalijõud Trajektoori kõverkeskpunkti suunatud jõud, mis põhjustab ringliikumist, nim. kesktõmbejõuks ehk tsentripetaaljõuks. Ringjooneliselt liikuvale kehale mõjuks nagu midagi keskpunktist eemale suunatud jõudu, nim. tsentrifugaaljõuks.' 8. Mis on võnkumise ja mis võnkesüsteem? Võnkumiseks nim. perioodilist edasi-tagasi liikumist teatud tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole
ajaühikus tehtavate täisringide arvu. (f) 4. Mis vahe on nurkkiirusel ja joonkiirusel? Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga ( -oomega). Ühtlaseks ringjoonliseks liikumiseks nim. teepikkuse ja aja jagatist mitte lihtsalt kiiruseks vaid joonkiiruseks 6. Mis on kekstõmbekiirendus? Tee joonis Suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole ja on kiirendusvektoriga risti. 7. Defineeri kesktõmbejõud ja tsentrifugaalijõud Trajektoori kõverkeskpunkti suunatud jõud, mis põhjustab ringliikumist, nim. kesktõmbejõuks ehk tsentripetaaljõuks. Ringjooneliselt liikuvale kehale mõjuks nagu midagi keskpunktist eemale suunatud jõudu, nim. tsentrifugaaljõuks.' 8. Mis on võnkumise ja mis võnkesüsteem? Võnkumiseks nim. perioodilist edasi-tagasi liikumist teatud tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole
Valemid Seletus Valem Ühik/(märkus) kiirus s m/s v= t tihedus m kg = V m3 raskusjõud Fr = mg N (njuuton) üleslükkejõud Fü = gV N (njuuton) hõõrdejõud Fh = kN = kmg N (njuuton) elastsusjõud Fe = kl N (njuuton) (k - jäikus (N/m)) rõhk F Pa (paskal) p= S pindpinevustegur F N = l m vedelikusamba kõrgus 2 m h=...
a. Joonkiirus: () füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta. Ühik: meetrit sekundis. V= oomega korda r b. Nurkkiirus: () näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. Tähis oomega. Ühik: radiaani sekundis. Fii on pöördenurk, t on aeg. Nim ka ringsageduseks, sest on võrdeline sagedusega f. c. Kesktõmbekiirendus: - väljendab kiiruse suuna muutumist ajaühiku kohta. 8. Kesktõmbejõud ( ) ja selle suund. - annab kehale kesktõmbekiirenduse, kõveruskeskpunktile suunatud jõud, mis põhjustab ringliikumist. 9. Arvutusülesanded kehade liikumisest neile mõjuvate jõudude mõjul.
moodustab mingi sündmus kõikide vaadeldud sündmuste arvust. Joonkiirus- füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta Nurkkiirus-füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta (ω) 13. Kesktõmbekiirendus suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti 14. Tsentrifugaaljõud, tsentripetaaljõud Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud Tsentripetaaljõud ehk kesktõmbejõud 15. Ringliikumine looduses ja tehnikas. Näited. Looduses võime ringliikumist kohata eelkõige taevakehade juures Tehnikas on ringliikumise kohta palju näiteid. Autod sõidavad tänu pöörlevatele ratastele, informatsiooni salvestatakse pöörlevatele laserplaatidele ning magnetketastele, sidet peetakse ümber Maa tiirlevate tehiskaaslaste abil.
Ühtlase sirgjoonelise liikumise koordinaadi võrrand: x = x0 + vx ∙ t Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse võrrand: v = v 0 + at att Nihe ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel: s=v 0∙ t+ 2 Vaba langemine: Langemise aeg t= √ 2∙s −g (-g sellepärast, et keha liigub alla) Keha kiirus maapinnale jõudmise hetkel v =−g ∙ t=−g ∙ √ 2∙s −g Keha viskamine (paralleelselt maapinnaga): Lennu aeg t=...
Leia keskmine kiirus kogu liikumise vältel. Kirjuta liikumisvõrrandid, nihke võrrandid, kiiruste võrrandid, kiirenduste võrrandid. Visanda graafikud. Ülesanne : Veoauto liikumisvõrrand on x = -10t + 0,4t2 , jalakäija liikumisvõrrand aga x = 3 + 5t . Kirjelda liikumisi, joonesta graafikud. Kas auto ja jalakäija kohtuvad? Kui jah, siis kus ja millal? Ühtlane ringjooneline liikumine : periood, sagedus, joonkiirus, nurkkiirus, kesktõmbekiirendus., kesktõmbejõud Ülesanne: Hüdroturbiini tööratta raadius on auruturbiini töörattta raadiusest 8 korda suurem, pöörlemissagedus 40 korda väiksem. Võrrelda nende turbiinide rattapöia punktide joonkiirusi, nurkkiirusi ja kiirendusi. Harmooniline võnkumine : võnkumise võrrand , periood, sagedus, omavõnkesagedus, amplituud, hälve, matemaatiline pendel, vedrupendel, nende perioodid . JÕUD JA IMPULSS Vastastikmõjud : VM-de liigid, nähtus, suurus, jõud kui kiiruse muutuse põhjustaja
Kepleri 3 seadus – Iga planeedi tiirlemisperioodi(aasta kestuse ruut on võrdeline orbiidi suure pooltelje kuubiga. Planeet, mille orbiidi raadius on 4 korda suurem Maa omast, teeb tiiru ümber päikese 8 aastaga. v – keskmine kiirus ; s-läbitud vahemaa; t-aeg a-keskmine kiirendus, v1-algkiirus, v2-lõppkiirus, t-aeg s-teepikkus, mille konstantse kiirendusega liikuv keha läbib, kui alustab paigalseisust. Liikumishulk – keha kiiruse ja massi korrutis Kui kaks keha põrkuvad, võib liikumishulk küll ühelt kehalt teisele üle kanduda, kuid nende summaarne liikumishulk jääb muutumatuks m-liikuva keha mass; v-kiirus; p-liikumishulk -> isoleeritud süsteemi liikumishulk ei muutu Jõuvektor F – keha massi ja kiirenduse korrutis. F-jõuvektor(Njuuton); m-keha mass; a-kiirendus Newtoni 1 seadus: Kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt & sirgjooneliselt. Newtoni 2 seadus: Kiirendus o...
Kuidas on suunatud keha punkti kogukiirendus? (Põhjendada) Kuna tangensiaalkiirendus on 0; kuna arvväärtus ei muutu, on kogukiirendus samasuunaline normaalkiirendusega, st risti joonkiirusega, suunatud kõverustsentrisse. 12. Keha pöörleb konstantse nurkkiirusega ω. Kuidas on suunatud keha punktile mõjuv kesktõmbejõud ja kui suur see on? Fk = an ∙ m, kus an on normaali suunaline kiirendus ja m keha mass. Väga paljud jõud võivad olla kesktõmbejõu rollis. Kesktõmbejõud on suunatud ringi keskpunkti. 13. Hooke’ seadus. (Tähtede seletus ja vektorite suunad) Hooke’i seadus väidab, et suhteline deformatsioon on võrdeline deformeeriva pingega. ∆l F =k ∙ , kus Δl on absoluutne pikenemine, l – keha esialgne pikkus, F – l S venitav jõud, S – keha ristlõike pindala, k – materjalist sõltuv võrdetegur, mida nimetatakse elastsuskoefitsiendiks. F on suunatud kehast väljapoole(venitamine), samuti Δl.
trajektoorid ühesugused. Need on küll ringjooned ,kuid raadiused on ringjoontel erinevad. Seepärast on erinevad ka joonkiiresed ja joonkiirendus. Ühesugused on nii pöördenurk kui ka nurkkiirendus 2) Massikeskme arvutusvalem ? 3) Raadiusvektori arvutamine koordinaatide kaudu ? 4) Milliste kehade põrge on tsentraalne ? Kehade mille massikeskmed asuvad põrke ajal põrkejoonel. Kerakujuliste kehade põrked on alati tsentraalsed 5) Kesktõmbejõud ? Kesktõmbejõud annab kehale kesktõmbe- ehk normaalkiirenduse. Kesktõmbejõud on suunatud keha keskpunkti poole, ta on siis vastassuunaline kesktõukejõule. Kui summeerida sisejõud (kesktõmbe , kesktõuke) on tulemuseks 0 (newton III) 6) Vektorväli ? On ruumi osa ,mille igale punktile vastab kindel vektor lihtsaimad vektorvälja komponendeid on homogeene väli ( väli mille
Tegelikult on hõõrdumiseta süsteeme võimatu leida. Hõõrdejõudude mõjul muundub mehaaniline energia soojuseks. Energia jäävuse seadust saab kasutada näiteks elastsetel põrgetel. Tähtsamad perioodilised (korduvad) liikumised: 1)ring(jooneline) 2)võnkumisel 3)lained. | Kõverjooneliselt liigub keha ainlt kesktõmbejõu mõju s.o. kõveruse keskpunkti poole suunatud jõud, mis on liikumissuunaga, tööd ei tee, kiirust ei uuenda ega vähenda, muudab ainule liikumissuunda. Kesktõmbejõud ei ole uus jõuliik, selleks võib olla iga jõuliik. 1)gravitatsioonijõud,kuule, tehiskaaslastele maal 2)hõõrdejõud(kurvides sõitvale sõidukile) 3)elastsusjõud(hoorattale, käijale). Kaldkurvides on kesktõmbejõuks hõõrdejõu ja teepinna elastsusjõu summa vektorsumma. Kesktõmbekiirendus a näitab, kui kiiresti kiiruse suund muutub. a ei põhjusta kiiruse suurenemist ega vähenemist vaid näitab suuna muutumise kiirust. Perioodiks T nim ühe ringi läbimise aega, ühik 1s
· Mis on kohavektor? Mis on nihkevektor? Kuidas nad on omavahel seotud? Kohavektor on tõmmatud koordinaatide alguspunktist antud punkti. Nihkevektor on liikumise alguspunktist lõpp-punkti tõmmatud vektor. (nihkevektor on kohavektorite muut, nihkevektor tähistab kohavektori juurdekasvu ajavahemikus delta-t) · Näidata, et konstantse kiirendusega liikudes avaldub kiirus ajahetkel t järgmise valemi kaudu v=v0+a*t, kus v0 on keha kiirus ajahetkel t=0, a on keha kiirendus. v= = a*t + c (integreerimiskonstant, antud juhul v0) = a*t + v0 · Milline liikumine on vaba langemine, kas konstantse kiirusega, konstantse kiirendusega või lihtsalt kiirendusega liikumine? (Põhjendada) Konstantse kiirendusega, sest a=g=9,8 m/s2 · Kuidas on seotud nurkkiirus ja pöördenurk? Millises suunas on need vektorid suunatud? Nurkkiirus näitab ühtlase pöörlemise korral nurka, mille võrra keha ajaühiku jooksul pöördub. (parema käe kruvireegel) · Kuidas on seotud pu...
Difraktsiooniks nimetatakse valguslainete kandumist varju piirkonda. Varju piirkonnas lained interfereeruvad, kui lained on koherentsed. Varju piirkonnaks nimetatakse seda ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist: . Impulssi iseloomustab purustusvõime. Kehale mõjuv jõud F ja impulsi muutus p on omavahel Siit saame, et impulsi muutus . Mida lühema aja jooksul impulss muutub, seda suurem jõud mõjub kehale. Hooke'i seadus. Elastsel deformatsioonil tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega: Fe = - k l, kus Fe on elastsusjõud, l keha pikenemine ja k – jäikustegur . Jäikustegur näitab, kui suurt jõudu tuleb rakendada, et keha pikendada pikkusühiku võrra. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. Liikumisest tingitud energia on kineetiline energia Ek = mv2/2, kus m – keha mass, v – keha kiirus. Kehade vastastikusest asendist ting...
liikumisvõrrand sätestab koordinaadi (x, y, z) sõltuvuse ajast (t). Näiteks algkiirusega v0 vertikaalselt üles visatud keha liikumisvõrrand on järgmine: y(t) = y0 + v0t ½ gt2 liikumisgraafik: http://anmet.planet.ee/Graafikud%20ja%20diagrammid/target8.html kiiruse, teepikkuse ja aja vaheline seos: s=v*t Keha nihkeks liikumisel ühest punktist teise nim. neid kahte punkti ühendavat suunatud sirglõiku Keskmine kiirus on ajavahemikus keha poolt läbitud teepikkuse ja kulunud aja suhe. Kiirendus on kiiruse muut ajaühikus a= v/ t v=v-v0 Ühtlaselt muutuv kiirus kiirus mis muutub mistahes võrdsetes ajavahemikus ühepalju Liikumist kirjeldavad füüsikalised suurused on: *keha koordinaat x *keha poolt sooritatud nihe s *kiirus v *kiirendus a Ühtlane liikumine: X= x0+vt s=vt v=const. v=v0+at a=0 Ühtlaselt muutuv liikumine: x=x0+v0t+at2/2 s= v0t+at2/2 v=v0+at a=const Näidis: Võrdlen x=x0+v0t+at2/2 ning näen, et vaatluse alghetkel asus jalgrattur ...
Vahel räägitakse inertsjõust, mis tundub mõjuvat kiirendusega liikuvas taustsüsteemis olevale kehale. See ei ole tõeline jõud, sest ei saa näidata keha, mis seda tekitab. Näide: Järsul pidurdamisel lendavad autos olevad esemed vastu esiklaasi. Räägitakse ka tsentrifugaaljõust, mis tundub rebivat kõverjooneliselt liikuvat keha nö kurvist välja. Ka see ei ole tõeline jõud, sest ei saa näidata keha, mis seda tekitab. Küll aga on tõeliseks jõuks tsentripetaaljõud ehk kesktõmbejõud, sest siin saab alati näidata teise keha, mis sunnib uuritavat keha liikuma kõverjooneliselt. Kui tsentripetaalkiirenduse suuruseks saime v2 mv 2 a = , siis tsentripetaaljõu suurus on F = ja mõlemad on suunatud kõveruse r r sisse. Molekulaarjõud Molekulaarjõud on molekulide vahel mõjuvad jõud, mis olemuselt on elektrilised, ent
a = a n + a a = an² + a² = ( v²/R)² + ( dv/dt)² kuna = const , siis = d/dt ; = d/dt = 1/R( dv/dt ) = a /R a = R Ringliikumine on keha liikumine ringjoonelisel trajektooril. Ühtlasel ringliikumisel läbib keha võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. NB! Kuigi liikumise nimi on ühtlane, on jääv ainult kiiruse arvväärtus ehk moodul, aga kiirus kui vektor muutub, sest suund muutub on olemas kiirendus, mida nimetatakse kesktõmbekiirenduseks ning seda põhjustab kesktõmbejõud (taevakehade tiirlemisel gravitatsioonijõud). l Ringjoonel liikumise kiirust v nimetatakse joonkiiruseks, mille suund on alati puutuja sihil v = ,kus l on t r läbitud kaare pikkus
I kosmiline kiirus (ca 8 km/s). Esimese kosmilise kiiruse mõistet saab seletada tornist kivi viskamise näitega. Mida suurema kiirusega kivi tornist visata (horisontaalselt), seda kaugemale see tornist kukub. Kui anda kivile selline kiirus, et see jõuab enne teha tiiru ümber Maa, kui maha kukub, läheb kivi järgmisele ringile ja hakkab tiirlema ümber Maa. Kivi kukub Maast "mööda". Pöörlemine. Pöörlemine ja tiirlemine. Periood ja sagedus. Joonkiirus ja nurkkiirus. Kesktõmbejõud ja kesktõukejõud. Pöörlemise inerts. Jõumoment. Keha tasakaalu tingimus. Pöörlemine on selline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektooriks on ringjooned. Nende ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel, mida nimetatakse pöörlemisteljeks. Pöörlemisega väga sarnane liikumine on tiirlemine. See on keha liikumine ringorbiidil ümber mingi kehast väljaspool olevat punkti või telje. Näiteks Maa pöörleb ümber oma telje, aga tiirleb ümber Päikese. Periood
Liikumisel mõjuv hõõrdejõud on väiksem kui maksimaalne seisuhõõrdejõud. Fs ,max s FN Fk k FN Fs ,max maksimaaln eseisuhõõrdejõud s seisuhõõr det egur Fk liikumishõõrdejõud k liikumishõõr det egur FN pinnaga risti mõjuv jõud Fs ,max Fk Ringjoonelise liikumise korral tekkib kesktõmbejõud. Kesktõmbejõud on suunatud trajektoori kõveruskeskpunkti poole. mv 2 F r 4.Töö ja energia Energiad võib defineerida kui võimet teha tööd. Energia ühik SI-süsteemis on dzaul, tähis J. Olenemata energia liigist kehtib energia jäävuse seadus. Energia võib muunduda ühest liigist teise ja kanduda ühelt kehalt teisele, aga tema
Igasugune kõverjooneline liikumine on kiirendusega liikumine, seega ka liikumine ringjoonel, isegi kui see toimub ühtlase (ajas muutumatu) kiirusega. Ringjoonelisel liikumisel on palju rakendusi: tsentrifuug, tsirkulatsioonpump, gaasiturbiinid, ventilaatorid. Seetõttu vaatlemegi seda liikumisvormi eraldi. Joonis 3. Ringjooneline liikumine. Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel fikseeritud raadiusega on kiirusvektor suunatud puutuja suunas. Kesktõmbejõud mõjub kiirusega risti; see ei muuda kiiruse absoluutväärtust, kuid muudab kiiruse suunda. Ühtlase ringjoonelise liikumise tangentsiaal- (puutujasuunaline) kiirus: , kus r on raadius, T on tiirlemisperiood ja v on tiirlemissagedus dimensiooniga . tähistab nurkkiirust. Nurkkiirus on radiaanides mõõdetava pöördenurga suurenemise kiirus. Ühik: radiaani sekundis. Radiaan on nurk, millele vastav ringi kaare pikkus on võrdne raadiusega
Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel nimetatakse teepikkuse (läbitud joone pikkuse) ning aja jagatist mitte lihtsalt kiiruseks vaid joonkiiruseks. Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga. Radiaan (tähis rad) on SI-süsteemi tasanurga mõõtmise ühik Perioodiks nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul läbitakse üks täisring Sageduseks nimetatakse ajaühikus tehtavate täisringide arvu. 31.Mis on kesktõmbekiirendus ja kesktõmbejõud? Kesktõmbekiirendus on suunamuutusest tingitud kiirendus mis on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole ja on seega kiirusvektoriga risti. Trajektoori kõveruskeskpunkti suunatud jõudu, mis põhjustab ringliikumist, nimetatakse kesktõmbejõuks 32.Kuidas mõista ringliikumise kiirendust juhul kui kiiruse arvuline väärtus ei muutu? Tuleb välja, et ringliikumisel esineb kiirendus ka siis, kui kiiruse arvväärtus ei muutu. Kiirendus on ka ühtlasel
P = m(g+a) on siis, kui keha tõuseb. · Vabalangemine on kehade kukkumine õhutühjas ruumis. See toimub kiirendusega. · Raskuskiirendus on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha poolt tekitatava raskusjõu mõjul. · Kaalutus on see, kui keha kaal on null · Maa tehiskaaslane - Selleks, et mingi keha jääks Maa ümber tiirlema, peab ta saavutama sellise kiiruse orbiidile jõudmisel, et tekkiv kesktõmbejõud hoiaks teda orbiidil. 5. · Newtoni kolmas seadus Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on arvväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F2 ees on miinusmärk, kuna vastastikmõju tulemusena tekkinud jõud on vastassuunalised ja suuruselt võrdsed, kuid nad ei tasakaalusta teineteist. Et tasakaalustaks, tuleb panna ette miinusmärk.
Hõõrdetegur µ näitab, kui suure osa moodustab hõõrdejõud toereaktsioonist. µ= Fh / N. Inertsjõud on näiv jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvale kehale, kui me vaatleme seda keha paigalseisvana. Tuntuim inertsjõud on tsentrifugaaljõud. Tsentrifugaaljõud mõjub ringjooneliselt liikuvale kehale, mida me parajasti vaatleme paigalseisvana. Vahend, mis hoiab keha ringjoonelisel trajektooril, mõjutab keha kesktõmbejõuga (tsentripetaaljõuga). Kesktõmbejõud annab kehale kesktõmbekiirenduse ak = v2/ r. Vaadeldava kehaga seotud taustsüsteemis tasakaalustavad tsentrifugaaljõud ja kesktõmbejõud teineteist. NB! Millegi moment füüsikas = see suurus ise . mingi pikkus. Jõumoment M on jõu ja tema õla korrutis. Jõu õlaks nimetatakse jõu mõjumise sihi kaugust pöörlemisteljest. Jõumoment iseloomustab vaadeldava jõu mõju keha pöörlemisele. Jõumomendi ühikuks SI-süsteemis on njuuton korda meeter (1 N . m). Jõumoment kui vektor
F g=G ∙ 2 ; mg= 2 r R M g= R2 22. Mida näitavad on esimene ja teine kosmiline kiirus? Tuletada valem esimese kosmilise kiiruse arvutamiseks suvalisel taevakehal. Esimene kosmiline kiirus on selline kiirus, millega keha peab tiirlema, et liikuda Maa ringorbiidil. Teine kosmiline kiirus on selline kiirus, mis on vajalik saavutada, et Maa graviatsiooniväljast pääseda. kesktõmbejõud gravitatsioonjõud ⏞ 2 ⏞ mv R = G M ∙m R 2 √ ⇒ v= G M R 23. Millised jäävuse seadused kehtivad elastsel ja plastilisel põrkel korral? Kuidas muutub
Hõõrdetegur µ näitab, kui suure osa moodustab hõõrdejõud toereaktsioonist. µ= Fh / N. Inertsjõud on näiv jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvale kehale, kui me vaatleme seda keha paigalseisvana. Tuntuim inertsjõud on tsentrifugaaljõud. Tsentrifugaaljõud mõjub ringjooneliselt liikuvale kehale, mida me parajasti vaatleme paigalseisvana. Vahend, mis hoiab keha ringjoonelisel trajektooril, mõjutab keha kesktõmbejõuga (tsentripetaaljõuga). Kesktõmbejõud annab kehale kesktõmbekiirenduse ak = v2/ r. Vaadeldava kehaga seotud taustsüsteemis tasakaalustavad tsentrifugaaljõud ja kesktõmbejõud teineteist. NB! Millegi moment füüsikas = see suurus ise . mingi pikkus. Jõumoment M on jõu ja tema õla korrutis. Jõu õlaks nimetatakse jõu mõjumise sihi kaugust pöörlemisteljest. Jõumoment iseloomustab vaadeldava jõu mõju keha pöörlemisele. Jõumomendi ühikuks SI-süsteemis on njuuton korda meeter (1 N . m). Jõumoment kui vektor
1.Aatomi ehituse kvantitatiivse teooria loomisel, mis võimaldaks selgitada aatomite spektrite seaduspärasusi, avastati uued mikroosakeste liikumise seadused kvantmehaanika seadused. Thomsoni mudel oli esimene välja pakutud aatomimudel. Thomson oletas, et positiivne laeng täidab ühesuguse tihedusega kogu aatomi ruumala. Lihtsaim aatom, vesiniku aatom, kujutab endast positiivselt laetud kera raadiusega umb 10 astmel -8cm, mille sees asub elektron. Keerukamates aatomites asub positiivselt laetud kera sees mitu elektroni. Aatom sarnaneb keeskiga, milles rosinate rollis on elektronid. Rutherfordi katsed. Elektronide mass on aatomite massist tuhandeid kordi väiksem. Kuna aatom on tervikuna nautraalne, siis langeb järelikult aatomi massi põhiosa aatomi positiivsele laengule. Ta soovitas aatomi positiivse laengu uurimiseks aatomi sondeerimist alfaosekestega, need tekivad raadiumi ja mõnede teiste keemiliste elementide radioaktiivsel lagunem...
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 cm3 metalli sisaldab ca 1022 ...1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe, 1 cm3 ca...
Kui laminaarsel voolamisel liiguvad vedeliku kihid üksteise suhtes erineva kiirusega, siis tekib hõõrdumine, mis püüab takistada nende omavahelist liikumist. Mida suurem on takistav jõud, seda vaevalisem on vedeliku voolamine. Sellisel juhul öeldakse, et tegemist on paksu ehk viskoosse vedelikuga. C) Vedelikus mõjuvad jõud Vedelikus mõjuvad jõud jagunevad massi- ja pinnajõududeks. Massijõud on jõud, mis mõjuvad kõigile vedelikuosakestele: raskusjõud, inertsijõud, kesktõmbejõud, kesktõukejõud. Massijõud on võrdeline massiga: �� = � ∙ a Pinnajõud �� mõjuvad vedeliku pinnale ning on võrdelised mõjupindalaga. Nende jõudude hulka kuuluvad risti pinda mõjuv rõhujõud �� ja piki pinda mõjuv viskoossusest põhjustatud hõõrdejõud ��. D) Hüdrostaatiline rõhk, omadused Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga jaotatud kahte ossa. Neid osi peab
et pöörlemistelg püsiks. Kui keha pöördimpulss on suur ja jõud väike, jääb tema mõju märkamatuks: pöörlev keha säilitab oma ruumilise orientatsiooni Kui jõud on suur, hakkab keha pretsesseerima -tema telg pöördub ruumis, aga mitte mõjuvate jõudude suunas,vaid nendega risti. Tsentripetaal (kesktõmbe) vs tsentrifugaal (kesktõuke) jõud Tsentripetaaljõud ehk kesktõmbejõud on kõverjoonelisel trajektooril liikuvale kehale mõjuv jõud, mis on suunatud trajektoori kõveruskeskmesse (ringliikumise korral ringjoone keskpunkti). Tsentripetaaljõud hoiab keha kõverliikumises. Fkt =ma(n) = m* (v²/R). Nt rattaga sõites kallutatakse kurvi sisse poole. Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud on üks inertsijõududest, see tähendab, et tegu on vaid inertsist tuleneva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega. See tekib punktmassi või keha kõverjoonelisel
soojuseks ehk siseenergiaks). Perioodiline liikumine Ringliikumine on keha liikumine ringjoonelisel trajektooril. Ühtlasel ringliikumisel läbib keha võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. NB! Kuigi liikumise nimi on ühtlane, on jääv ainult kiiruse arvväärtus ehk moodul, aga kiirus kui vektor muutub, sest suund muutub on olemas kiirendus, mida nimetatakse kesktõmbekiirenduseks ning seda põhjustab kesktõmbejõud (taevakehade tiirlemisel gravitatsioonijõud). l Ringjoonel liikumise kiirust v nimetatakse joonkiiruseks, mille suund on alati puutuja sihil v = , t kus l on läbitud kaare pikkus. Kuna l = r , kus r on liikumisraadius ja on kaarele l vastav r
soojuseks ehk siseenergiaks). Perioodiline liikumine Ringliikumine on keha liikumine ringjoonelisel trajektooril. Ühtlasel ringliikumisel läbib keha võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. NB! Kuigi liikumise nimi on ühtlane, on jääv ainult kiiruse arvväärtus ehk moodul, aga kiirus kui vektor muutub, sest suund muutub on olemas kiirendus, mida nimetatakse kesktõmbekiirenduseks ning seda põhjustab kesktõmbejõud (taevakehade tiirlemisel gravitatsioonijõud). l Ringjoonel liikumise kiirust v nimetatakse joonkiiruseks, mille suund on alati puutuja sihil v = , t kus l on läbitud kaare pikkus. Kuna l = r , kus r on liikumisraadius ja on kaarele l vastav r
põhjustav tume aine, mida me praegu veel ei tunne. • Seda ainet ei ole õnnestunud näha mitte ühelgi lainepikkusel, raadiokiirgusest kuni gammakiirguseni. Me teame teda vaid tema gravitatsioonilise tõmbe järgi. Tumeda aine olemus ja järeldused sellest evolutsioonile on üks kaasaegse astronoomia olulisemaid küsimusi. • Kuidas saab ainult pöörlemise uurimisest nii põhjapanevaid järeldusi teha? Alljärgnev näiteülesanne illustreerib, kuidas pöörlemise kiirus ja kesktõmbejõud on omavahel seotud – kui on teada üks, siis saab arvutada teise. Ringliikumine looduses • Sügisel langevad puudelt lisaks lehtedele ka seemned. Näiteks vahtraseemned on kui propellerid – kukkudes nad hakkavad pöörlema. Miks see vajalik on? Sest niimoodi kukkudes takistab õhk langevat seemet rohkem ja see langeb kauem, mis omakorda annab tuulele rohkem aega seemet kaugemale kanda.
Hõõrdetegur µ näitab, kui suure osa moodustab hõõrdejõud toereaktsioonist. µ= Fh / N. Inertsjõud on näiv jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvale kehale, kui me vaatleme seda keha paigalseisvana. Tuntuim inertsjõud on tsentrifugaaljõud. Tsentrifugaaljõud mõjub ringjooneliselt liikuvale kehale, mida me parajasti vaatleme paigalseisvana. Vahend, mis hoiab keha ringjoonelisel trajektooril, mõjutab keha kesktõmbejõuga(tsentripetaaljõuga). Kesktõmbejõud annab kehale kesktõmbekiirenduse ak = v2/ r. Vaadeldava kehaga seotud taustsüsteemis tasakaalustavad tsentrifugaaljõud ja kesktõmbejõud teineteist. NB! Millegi moment füüsikas = see suurus ise . mingi pikkus. Jõumoment M on jõu ja tema õla korrutis. Jõu õlaks nimetatakse jõu mõjumise sihi kaugust pöörlemisteljest. Jõumoment iseloomustab vaadeldava jõu mõju keha pöörlemisele. Jõumomendi ühikuks SI-süsteemis on njuuton korda meeter (1 N . m)
o Detsibaar okeanoloogias 1 dbar vastab sügavus 1m (10 dbar 10m jne). · Tsentrifuug ja güroskoop. o Tsentrifuug kiiresti pöörlev seade, mille abil saab uurida tsentrifugaaljõu mõju seadmesse paigutatud objektile või eraldada objekti erinevaid koostisosi. Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud, tingitud pöörlemisest, lükkab vedelikuosakest tsentrist eemale. Tsentripetaaljõud ehk kesktõmbejõud, suunatud tsentri poole. Selle jõu allikaks on anuma põhi, mis ei lase tsentrist eemalduda põhjakihil, see omakorda järgmisel kihi jne. o Güroskoop e vurr on kiiresti pöörlev telgsümmeetriline keha. Güroskoopiline efekt seisneb selles, et güroskoobi asend praktiliselt ei muutu lühiajaliste häirituste mõjul. Ta püüab säilitada oma pöölemistelge. Kasutatakse nt lennunduses. · Pöördliikumise globaalsed efektid (K.E
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatolek on määratud peamiselt aine temperatuuriga. Agregaatoleku muutumisega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Seda iseloomustab siirdesoojus, mis on võrdne üleantava soojushulga ja ainekoguse massi jagatisega, ühikuks on 1 J/kg. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka...
gravitatsiooniline (mõjub kõikide kehade vahel, ainuke jõud, mis alati põhjustab tõmbumist,kaugmõju). 62. Valentselektronide kiht määrab perioodilisusesüsteemi mille perioodi ja valentselektronide arv ühtib rühma numbriga. 63. Mis on liikumine. Liikumine on keha asukoha muutumine ajas. 64. Keha liigub ringjoonel ühtlase kiirusega, kuhu on suunatud seda liikumist mõjutav jõud? Kas selline jõud üldse olemas? Kesktõmbejõud f mõjub kiirusega risti; see ei muuda kiiruse absoluutväärtust, kuid muudab kiiruse suunda. 65. Mille poolest erinevad ideaalne ja reaalne gaas? Maailmarum on keskmiselt väga hõre. Ometi ei kasuta me ideaalse gaasi võrrandit kõikide universumis toimuvate nähtuste kirjeldamiseks. Miks? Reaalne gaas: molekul ei ole punktmass, molekulil on ruumala, kokkusurumisel on vaja vähem tööd teha, molekulide vastasmõju arvestatakse
Kirjandusteos on kommunikatsioon. Inimteadus koosneb märkidest, mis on pörit avaramast kultuurikontekstist. Sõna tähendus on sõna kasutajaga osteses seoses. Sõnadel on mälu, neil on ajalugu, need on olnud varasemas tähenduses. Iga tekst hakkab alles lugemise käigus tööle, toimub vestlus tekstiga. Kokkuleppe otsimine oma pagasis kuuluva ja tekstiga. Ühiskond soovib fikseerida tähendusi nii, et kõik sõnad tähendaksid ainult ühte asja - monoglossia. Tsetripetaaljõud - kesktõmbejõud, toimub keeles, tõmme kindla fikseeritud tähenduse suunas Tsentrifugaaljõud - osutatakse märkide mitmetähenduslikkusele. Keel on kollektiivne, sest see võimaldab meil vastatsikku asjadest ühtemoodi aru saada. See on ühtne ja terviklik, kuid samas on seal võimalik ka mitmesugused tõlgendused. Poststukturalism Foucault - Diskursus (eespool mainitud) viis asjadest kõnelda, kuidas neid defineerida, neist rääkida, kuidas neist mõteldakse
Inertsjõud on näiv jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvale kehale, kui me vaatleme seda keha paigalseisvana. Tuntuim inertsjõud on tsentrifugaaljõud. Tsentrifugaaljõud mõjub ringjooneliselt liikuvale kehale, mida me parajasti vaatleme paigalseisvana. Vahend (nöör, tross vms), mis hoiab keha ringjoonelisel trajektooril, mõjutab keha kesktõmbejõuga (tsentripetaaljõuga). Kesktõmbejõud annab kehale kesktõmbekiirenduse ak = v 2/ r. Vaadeldava kehaga seotud taustsüsteemis tasakaalustavad tsentrifugaaljõud ja kesktõmbejõud teineteist. Mehaaniliseks tööks A nimetatakse jõu F ja tema mõjumise sihis sooritatud nihke s (keha poolt läbitud teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A = F s cos , kus on nurk jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Töö ja energia ühikuks SI-süsteemis on dzaul (1 J). 1 J = 1 N . 1 m . Üks dzaul on töö, mida
Inertsjõud on näiv jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvale kehale, kui me vaatleme seda keha paigalseisvana. Tuntuim inertsjõud on tsentrifugaaljõud. Tsentrifugaaljõud mõjub ringjooneliselt liikuvale kehale, mida me parajasti vaatleme paigalseisvana. Vahend (nöör, tross vms), mis hoiab keha ringjoonelisel trajektooril, mõjutab keha kesktõmbejõuga (tsentripetaaljõuga). Kesktõmbejõud annab kehale kesktõmbekiirenduse ak = v 2/ r. Vaadeldava kehaga seotud taustsüsteemis tasakaalustavad tsentrifugaaljõud ja kesktõmbejõud teineteist. Mehaaniliseks tööks A nimetatakse jõu F ja tema mõjumise sihis sooritatud nihke s (keha poolt läbitud teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A = F s cos , kus on nurk jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Töö ja energia ühikuks SI-süsteemis on dzaul (1 J). 1 J = 1 N . 1 m . Üks dzaul on töö, mida
Inertsjõud on näiv jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvale kehale, kui me vaatleme seda keha paigalseisvana. Tuntuim inertsjõud on tsentrifugaaljõud. Tsentrifugaaljõud mõjub ringjooneliselt liikuvale kehale, mida me parajasti vaatleme paigalseisvana. Vahend (nöör, tross vms), mis hoiab keha ringjoonelisel trajektooril, mõjutab keha kesktõmbejõuga (tsentripetaaljõuga). Kesktõmbejõud annab kehale kesktõmbekiirenduse ak = v 2/ r. Vaadeldava kehaga seotud taustsüsteemis tasakaalustavad tsentrifugaaljõud ja kesktõmbejõud teineteist. Mehaaniliseks tööks A nimetatakse jõu F ja tema mõjumise sihis sooritatud nihke s (keha poolt läbitud teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A = F s cos , kus on nurk jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Töö ja energia ühikuks SI-süsteemis on dzaul (1 J). 1 J = 1 N . 1 m . Üks dzaul on töö, mida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
