Õige püüdlus. 7. Õige ärksus. viimased kolm aga vaid munkadele. 8. Õige keskendatus. Sõna ,,õige" võib mõista kolmel erineval moel. Esiteks tähendab see vastavust õpetusele: õige vaade või arusaam Neljast õilsast tõest. Teiseks, eetilises mõttes nõuab sõna ,,õige" vägivallatust ning ausust kõnes, mõtteis ja tegudes. Kolmandas suhtes eeldab ,,õige" tasakaalu oskuslikku püsimist keskteel. Õige püüdlus Kesktee järgimisel võib viidata tarmukale püüdlusele, mida tasakaalustab mõistmine, mis võimaldab vältida fanatismi, vagatsemist ja enesepiitsutust. Õige tähelepanelikkus ja keskendumine tasakaalustavad teineteist. Õige tähelepanelikkus on hinnangutest vaba, enesekesksuseta pidev tähelepanu pööramine budistlikule teele, igapäevatoimingutele ja teistele olenditele. Pidev tähelepanelikkus on avatud, kohanev ja muutuv see kuulub igasse ajahetke
abivahend põhieesmärgi, muusika, saavutamiseks). Inimene tihti valib sellised tegevused, mille tulem on õnn. Elu eesmärk on olla õnnelik. Inimese elu mõte on teostada oma põhifunktsiooni- olla õnnelik. 70. Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas? Inimese loomupärane kalduvus mingitmoodi käituda ja elada. Habitus- harjumuspärane käitumise ja reageerimise viis. Võib nimetada positiivseks. Kalduvus, mida saab nimetada loomutäiuseks on kuldne kesktee kahe äärmuse vahel (liiasus ja vähesus-kesktee mõõdukus, mõõdukas inimene on õnnelik). Kalduvused, tänu millele elab inimene hästi. Mida rohkem voorusi inimesel on, seda parem. Pahed kuuluvad liialduse ja puudulikkuse juurde, tänu nendele elab inimene halvasti. 71. Millised eetika koolkondi Te teate eetiliselt õige ja vale teo eristamisel? Nimetage nad ja tooge välja nende positsioonide erinevused.
-Kolmas pool peab olema väga diskreetne peab vaatama, mida kummlaegi poolele räägib, peab teadma palju asjaolusid, et suuda leida see nn ,,kuldne kesktee". Kokkulepe: kumbki pool ei saavuta max seda, mida oleks tahtnud: võrdne võit/kaotus. Lepitaja võib olla kes iganes. Tuleb vaadata, et kas saavutatud kokkulepet on võimalik ka tagada. Eeldab riikide mõlemapoolset head tahet ja usku. Kui läbirääkimised ehk mitteformaalne viis ei toimi, tuleb pöörduda kesktee juurde Vahekohus. Osapooled võivad ka teoreetiliselt kokku leppida, et otsus mis tuleb arbitraazi kohtust pole kohustuslik osapooltele-ERAND! VAHEKOHUS (ARBITRAAZ) Osapooled enamasti tahavad, et sealt tuleks üks siduv vastus neile (et oleks kohustuslik). Ise lepivad kokku, et moodustavad enda jaoks ühe rahvusvahelise kohtu oma reeglite järgi. Tuleb lahendus, mida pooled on kohustatud järgima. Võib olla ka soovituslik ise otsustavad, kas otsus on siduv või mitte.
· kui on tammetõru, ei ole tamme; kui on tamm, pole enam seda tammetõru; järelikult tammetõrust ei saa kasvada tamm. Ei, Aristotelese arvates ei saa öelda, et kui on tammetõru, siis tamme üldse pole: tamm on esialgu vaid võimalikkusena olemas. · tammetõrul ja tammel pole midagi ühist: kui on üks, pole enam või veel teist. Aristotelese arvates iseloomustab eetiline loomutäius seda inimest, kes · suudab valida kuldse kesktee millegi liialduse ja puudulikkuse vahel. · käitub nii nagu on tema kohus. Ei, Aristoteles nii ei arvanud - küll aga oli see Uusaja filosoofi Immanuel Kanti seisukoht. · kes teeb teistele inimestele head. Ei, Aristoteles nii ei arvanud. Siiski on taoline arusaam eetilisest inimesest üpris levinud. Aristoteles arvas, et inimese hing · on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast.
Juhtimise kordamisküsimused. 1. Organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon- kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. On teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühised eesmärke. 2. Juhtimise definitsioon. Juhtimine- inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. On tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused. Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on anda tulemusi. Igal org. on vähemalt neli koostisosa : inimesed, tegevused, siseehitus ning varad (ainelised ja rahalised). Org. peab olema suunatud pidevale arengule ( loovus, uuendused, muudatused). Org. peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on m...
Indiviid vaba, teda ei tohi piirata, rahuldab oma vajadusi ise ehk iseseisev, kalkuleerib ehk ratsionaalne. Heaolu peab ise saavutama, isiklik panus on oluline, kohustus ja vastutus. Riik saab aidata nii, et sõelub välja kõige kehvemad. Heaolu on seotud majanduse arenguga, mida parem majandus, seda parem inimesele. Heaoluriik minimaalne riik, sest riik piirab ja on ebatõhus ning majanduslikult kahjulik; nähtamatu käsi ehk majandus paneb asjad paika. 24. Kuidas käsitleb kesktee: indiviidi, heaolu ja heaoluriik? Indiviid üksi kui ka kollektiivis; indiviid ja üks rahvas. Ühiskond ei tohi kaduda. Heaolu selekteeritakse ja universaalsus, heaolusegu. Sotsiaalsed tagatised. Heaoluriik riik panustab vastavalt vajadusele, ei tee kõike, vaatab, kas ta üldse saab lahendada. Väldib suuri muutusi, stabiilsus. 25. Kuidas käsitleb sotsiaaldemokraatia: indiviidi, heaolu ja heaoluriiki? Kuidas käsitleb sotsiaaldemokraatia: indiviidi, heaolu ja heaoluriiki?
meetoditega 3. Juht hindab protsesse ning on hea kuulaja, kaastundlik ja tähelepanelik 4. Kujundab meeskonda 5. Leiab ühise eesmärgi Jälgija-uurija 1. Teab, mis tema allüksuses toimub 2. Teab kõiki detaile ja fakte – elav arvuti 3. Nõuab tähelepanu pööramist detailidele, analüüsile, koosolekutele 4. Tema tähelepanu on protsessil, mitte inimestel 5. Oluline on leida kesktee efektiivse protsessi ja meeldiva töökeskkonna vahel 6. Juhi ülesanne on tegevusi koordineerida ja tervik moodustada Kordineerija-masinist 1. Ülesandeks on tagada, et õige inimene oleks õigel ajal õiges kohas ja teeks õiget asja 2. Organisatsiooni struktuuri ja selle toimimise efektiivsuse säilitamist 3. Aja planeerimise, organiseerimise ja personali jõupingutuste koordineerimise oskus 4. Kriiside lahendamine
Substantsi olemus põhjustab teatud omadusi, kuid sellest lähtekohast veel ei piisa. Kvantiteet on predikaadikategooria. Relatiivid on määratlused, mis sisaldavad suhet. Aristoteles õpetus keskteest. Aristoteles ei arva, et keskpaiga peab leidam äärmuste mingi aritmeetilise keskmisena. Ta ei arva, et äärmuslikke lahendusi peab alati välrima. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod. Mõnikord sobib jõuline emotsionaalne käitumine, teinekord jälle rõhutatud vaoshoitus. Kesktee on elu üldmääratlus, mis ei puuduta üksikuid tegusid. RENE DESCARTES. cogito ergo sum. Descartes on küps sõnastama läänemaise filosoofia kuulsaimat üksikut ideed. Ükskõik kui kaval jumalike võimetega varustatud paha vaim ka poleks, ta saab mind eksitada vaid siis, kui mina olen olemas. Ekslikud kujutlused saab sünnitada ainult siis, kui ma olen olemas mõtleva olendina. Cogito ergo sum- mõtlen, järelikult olen olemas. René
Prototüüpanalüüs Mingisusguse kategooria kõige tavalisem esindaja. Cruse'i näide prototüüpse esindaja kohta VEHICLE-sõiduk *tehtud teedel liikumiseks *sellel on liikumapanev jõud *liigub kiiremini kui inimene jalgsi *sellel on neli ratast *manööverdab *jne Mitte nii head= ei ole prototüüpsed sõidukid: RONG ei ole tehtud teede jaoks ega manööverda TRAKTOR ei ole ka teede jaoks JALGRATAS ei oma iseseisvat liikumapanevat jõudu Prototüüp e. kategooria kesktee · Tähenduse koonduvad prototüüpide ümber süstemaatiliselt · Mis sulle esimesena meelde tuleb? · Lisaks konkreetsetele objektidele ka nt. Tegevused, seisundid, omadused · Hüponüüm e alammõiste (pargipink kui istme kategooria osa) · Häperonüüm ehk ülemmõiste (iste) · Prototüüp kui keele ''säästumehhanism'' Metafoori teooria *õlekanded e. ''mappingud'' *kujundskeemid ARMASTUS ON TEEKOND (suhted on tupikus, teed viivad lahku, ühine elutee) AEG ON
Inimese loomust seletatakse mitte Jumala ega looduse, vaid kultuuri kaudu. Vana-Kreeka filosoof Aristoteles (384-322 e.m.a) Aristoteles pidas õnne jaoks oluliseks teatud isikuomadusi, mis kujunevad harjutamise käigus ning nimetas neid loomutäiusteks. Ta eristas intellektuaalseid ja eetilisi loomutäiusi. Tarkus ja arukus on intellektuaalsed loomutäiused. Eetiline loomutäius on oskus järgida kuldset keskteed asjades, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Näiteks on julgus kuldne kesktee hulljulguse ja arguse vahel. Utilitarist John Stuart Mill (1806-1873) oli Inglise filosoof Moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn(heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem
" (Vaher, Mägi 2006, lk 58) Teine ansambel oli Baltika, kus olid koos mitmekülgsete huvidega head pillimehed, kes andsid talle rohkesti uusi kogemusi. Laiemale publikule sai Tõnis Mägi tuttavaks 1971. aastal Eesti Televisiooni saate ,,Tere tulemast" kaudu. Repertuaar küll esialgu ei erinenud teiste noorte solistide omast, kuid juba oli tunda tema hääles rokilikku vitaalsust ja sugestiivsust, mis ennustas omanäolise solisti kujunemist. Teda ei rahuldanud estraadi kuldne kesktee. Hing ihkas enamat. Ta otsis seda jõulisusest, soul'i pingeväljendusest, bluusi tundesügavusest. (Erm 1989, lk 71) 12 Ta enda hingmuusika esimeseks plahvatuseks oli ,,Pimedale muusikule", mille ta pühendas hetkel lemmikuteks olnud pimedatele muusikutele (nt Ray Charles, Jose Feliciano, Stevie Wonder) ning mis tõi talle võidu filharmoonia laulvõistlusel. Üleliiduline tunnustus tuli
olemas. Seda hinnatakse sageli rahas, mida inimesed on valmis maksma, et üks või teine liik välja ei sureks või ökosüsteemide terviklikkus ja ökosüsteemsed hüved ning teenused säiliksid. Mittekasutusväärtus suurele osale elurikkuse pakutavastest keskkonnateenustest, mida otseselt ei kasutata, omistatakse kaudne mittekasutusväärtus. Heaolu on laiemalt mõistes vajaduste rahuldatus, antud kontekstis on tegemist kesktee leidmisel nii inimeste kui looduskeskkonna (eelkõige liikide) vajaduste rahuldamise leidmisel. Tihti muutub inimeste vajaduste rahuldamine kahjulikuks looduskeskkonnale, sest kasutatakse liialt loodusressursse. Pareto printsiip Pareto printsiip - hea on, kui heaolu ei kasva teiste arvel lisaks/abiks tulevad kompensatsioonid (neo-Pareto printsiip - hea on, kui need, kelle heaolu kasvab, kompenseerivad teiste heaolu vähenemise ja siiski nende heaolu kasvab...).
keskel veedame, nende vihkamisele ja hävitamisele. Armastus- Kui näed armastatut, siis mõistab inimene vaid maiseid asju. Jumalikest asjust mõtiskledes ära Venusega tegemist tee. P on raskemeelne, tusane. Kõikide hädade põhjuseks on väärarusaam. P arvab, et saatus on tema vastu karm olnud. Kui inimesed tajuksid kõrgemate kohtade viletsust, kohkuksid nad selle eest tagasi, mida on üritanud. Ka kõrgetel kohtadel olevatel isikutel on raske. Kõige parem on kesktee saavutada. Tarkuse peab alati vastu võtma, mida pakutakse. P-le ei meeldi linn, kus ta elab, roiskub jne. Linnade kaos tekitab ahastus. Alati kui leiad lugedes mingi mõju lause, siis ära usalda lihtsalt arusaamisvõimet, vaid vajuta see sügavale mällu ja tee hoolsa mõttetööga omaseks. Kui P lõpuks võrdleb end teiste inimestega, siis ei tundu tema elu nii hull midagi. Kolmas raamat- Armastus ja au- need on ahelad. Arm on meeletustest kõige hullem
Als er nach Tallinn kam, war er 18. Seit sie allein wohnte, muß sie viel arbeiten. Er war glücklich, weil er sie sah. Da es schon spät war, ging man schlafen. Lauseehitus (Syntax) saksa keeles on hiigelpeatükk, jäägu see puudutamata. Ainuüksi kõrvallause liike on mõniteist. Kommentaarides pole juttu saksa nimisõna soost ja arvust. Sellest saaks väga mahuka peatüki reegite ja eranditega. Need on toodud ära ka kõigis korralikes grammatikates. Leidke kuldne kesktee kahe äärmuse vahel proovige omandage kõik nimisõnad koos nende artiklite ja mitmusevormidega ja samas ärge hoolige sõnade soost ja mitmusest! Saksa nimisõna soost ja arvust (Geschlecht und Singular / Plural) mõningad kurioosumid. Näiteks on saksa keeles kesksoost(asisoost) st. sootud mõned kahtluseta naissoost olendid nagu" das Weib" - naine," das Huhn"-kana, "das Mädchen" - tütarlaps," das Fräulein" - preili. Kas see on saksa keele looja näpuviga?
1. Organisatsiooni mõiste Kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Organisatsiooni edukuse eeldused Org peab andma tulemusi, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Neli koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus, ainelised ja rahalised varad. Org peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 3. Juhtimise kui protsessi mõiste Inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Juhtimise funktsioonide definitsioonid (kavandami...
terminit ,,analüütika". Alles Immanuel Kant hakkas kasutama nimetust ,,formaalne loogika"). Süllogistika -- järeldamisõpetus. Tänapäevane matemaatilise loogika (mis on 100-%-liselt sümboliseeritud, formaliseeritud) haru ,,predikaatarvutus" baseerub otseselt Aristotelese süllogistikal. 5 ARISTOTELESE EETIKA Teos "Nikomachose eetika". Eetiline inimene on vooruslik. Vooruslikkust peab õppima. Vooruslikkus on kesktee äärmuste vahel (näiteks: optimism ja pessimism). Inimene on ühiskondlik olend. Kõik inimesed püüdlevad heaolu poole. Et olla õnnelik, peab suutma hoiduda nendes püüdlustes äärmustest. Ülimaks õnneks on vajalik vaimne tegevus ehk mõistusele tuginemine, mis eristabki inimest loomast. Mõistuse tähtsaim printsiip on eesmärk (telos). Aristotelese eetika keskendub teo tegija isikuomadustele. Immanuel Kanti (1724 1804) eetika on sellele vastupidine, Kanti eetika
5. Vahele jäetud kaasus, tähelepanuta kaasus 6. Ulatuslik tõlgendus. Piirav tõlgendus. 7. Teadmised õigusest on jumalikud ning teadmine ja õigluse ning ebaõigluse tundmine on inimlik 8. Senat ja Rooma rahvas 9. Soovitav isik, vastuvõetav. Ebasoovitav isik. 10. Võõras võimu alla kuuluvad isikud on kas isavõimu või mehevõimu või võlavõimu all 11. Läbi raskuste tähtede poole 12. Terves kehas terve vaim 13. Keelatud raamatute nimekiri 14. Oh püha lihtsameelsus! 15. Kuldne kesktee 16. Eriarvamus /eraldatud hääl 17. Tundmatu maa 18. Taval on suur jõud 19. Sõna otseses mõttes 20. Hea usk. Heas usus. 21. Halb usk. Halvas usus. 22. Vaikiv üksmeel. Vaikival üksmeelel. 23. Sõnaselgelt, rõhutatult. 24. Mitte palju, vaid põhjalikult. 25. Õnn on pime 26. Ja nii edasi 27. Jurist on tubli ja seaduse tundmise alal vilunud mees (iurisperitus = iurisconsultus) 28. Seadus on karm, kuid see on seadus 29. Riik on rahva asi / Riik kuulub rahvale 30
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? * Antiik kirjanudse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused u (I aastatuhande algusest) 8. saj eKr 5. saj pKr. Rooma kirjandus alates III saj eKr. * Vanakreeka kirjandus loodi Põhja- ja Kesk-Kreekas, Peloponnesose saarel, Kreetal Balkani poolsaarel; Väike-Aasia läänerannikul ja seal lähedal asuvatel saartel, Joonias kujunes välja kreeka kirjandus. * Rooma kirjandus on pärit Roomast, selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius Andronicus kohandas ladina keelde kreeka tragöödiad ja komöödiad ning Homerose eeposed. Tekkis 3. saj eKr. * Rooma kirjanikud olid pärit Kreekast, Roomast, Põhja-Italias, Aafrikast (orjana) 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa...
· Reiki vähendab närvipinget, rahustab hirmude korral ja pehmendab negatiivseid emotsioone. See on ka kasulik tehnika, mis juhib ja kaitseb sind läbi elu (Sirkel : 2007). 23 Lisa 5: Dr Usui põhireeglid Ära vihasta! Viha on energiat rööviv emotsioon. See võib vallanduda kas purustava või ülesehitava energiapuhanguna. Leia kuldne kesktee säästes ennast ja teisi. Tööta oma vihaga: leia vihastamise põhjus ja kõrvalda see lahenda probleem! Ära muretse! Võta endale pisike eesmärk vähemalt täna mitte muretseda! Mure võib olla tõeline aga ka ettekujutuse vili, mõistuse sünnitis. Mure vastand on lootus ja usaldus. Looda elust parimat. Kui tuleb ette midagi ootamatut, on oluline teada, et see on selles olukorras parim, ka siis, kui on äärmiselt negatiivne. See on õppetund
teatrijuhi tegevuse kohta. · Feldbach vastab sellele. Vaidleb Siimiskeriga. Leiab, et lavastuse puudused tulenevad pigem näitlejatest. · jne, jne, jne. Vanemuises tekkis kriisisituatsioon, Ird annab lahkumisavalduse. 10 kirjanikku saadavad kirja kollektiivile, et Irdi toetada. Lõpuks asi rahuneb. Sügisel jätkub. Küsimus oli selles, et publik eelistab vaadata kergemaid teoseid ja need, mis on kunstiväärtuslikud, toovad saali vähe publikut. Kuidas leida kesktee? 1964. aasta kriis Vanemuises Sellest poleemikast saigi näiliselt kriisi algus. Laiemateks teemadeks repertuaaripoliitika ja Irdi juhtumis- ja käitumisstiil. Jaan Saul kriisi võtmefiguur · Panso kooli I lennu lõpetanu · Peaosad Vanemuises · Mäss Irdi meetodi vastu · Otsene vandenõu nn Irdi-Kaidu diktatuuri kukutamiseks · Allkirjade kogumine Irdi vastu
- Esimesed katsed, et täpsustada inimese emotsionaalseid protsesse. - Arvamus: «On võimalik taandada kõiki jälgitavaid nähtusi algomadustele - soe/külm ja kuiv/märg => tuli (soe ja kuiv), vesi (külm ja märk), õhk (soe ja märg), maa (kuiv ja külm). Aristoteles (384-322 eKr) - «Nikomachose eetika» - Arvamus: «Inimesele kõige loomupärasem vältida tunnetes äärmusi ja leida mõistlik kesktee nende äärmuste vahel». Rene Descartes (1596 - 1650) - «Hinge kired» - Kuus põhiemotsiooni: üllatus, soov, armastus, rõõm, viha ja kurbus. Jaak Panksepa (1943 - …) Emotsiooniuurija - Anatoomiliselt ja keemiliselt eristuvad närviringed: hirmu-, huvi-, viha- ja seotuseringe. Charles Darwin (1809 - 1882)
õnnetusi saab vältida mõõdukuse ja vaoshoitusega. Kes ei ilmuta ülemäärast edevust ja ülbust, selle vastu on jumalad armulised. Kiire edu toob kaasa ka kiire languse, seevastu mõõdukus tagab püsiva pikaajalise edu. Ühe kuulsama kreeka poeedi, Ateena seadusandja Soloni meelest tuli nende tõekspidamiste järgi korraldada ka riigielu. Ta heitis oma luules kaaskodanikele ette saamahimu, äärmuslikke seisukohti ja ühiste huvide eiramist, enda poliitilist tegevust kujutas ta aga kuldse kesktee järgimisena riigi kui terviku huvides. Väga armastatud olid spordivõistluste võitjate auks loodud laulud, mida koorid kandsid ette kas juba võistluspaigas või siis võitja saabumisel kodulinna. Kõige kuulsamaks selliste poeemide autoriks tõusis V sajandi esimesel poolel eKr tegutsenud koorilüürik Pindaros. Paljud peavad teda silmapaistvaimaks Kreeka lüürikuks. Võitjate ülistamisega saavutas see suursugust päritolu poeet enneolematu kuulsuse.
Toob ohtralt tsitaate antiikaja suurvaimudelt. Seiku ja tähelepanekuid toob ka enda elust. · Elu õnne kehastab elu nauding seetõttu on teda ka epikuurlikuks filosoofiks peetud. · Kaitseb samuti loomulikkust ja imetleb elutäiust inimeses. · Rõhutab mõistuse ja eneseanalüüsi tähtsust. Tunnistab inimese muutlikku meelt. Näiliku ja tegeliku vastuolu teema (nagu hiljem barokis). · Taunib äärmuslikkust mõtetes ja tegudes, tasakaalustatud kesktee tähtsus. · Tema tunnuslause ,,Mida ma tean" väljendab tema kõige tunnuslikumat joont, skeptilisust. Võime teada küll palju ent iial ei tea me kõike. Mida targemad me oleme, seda enam mõistame oma teadmiste suhtelist ulatust. Niisiis ta oli relativistliku mõttelaadi algatajaid uusaegses filosoofias. · Raamatutest õpitud tarkusest veel väärtuslikum on avar elukogemus koos mõtisklusega. 11. Renessansi romaan ja novell (XV-XVI saj
Koht - TSG Õppeaine - Väitluskunst ja õiguse alused Periood 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega. Millest ja kuidas kõneleda...
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumal...
millegi teisega (Päike on suurem kui Maa) 4) Koht 5) Hetk 6) Tegevus (istub, valetab) 7) Tegevuse objektiks olemine (x-i istutatakse) Aristoteles õpetus keskteest. Aristoteles ei arva, et keskpaiga peab leidma äärmuste mingi aritmeetilise keskmisena. Ta ei arva, et äärmuslikke lahendusi peab alati vältima. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod. Mõnikord sobib jõuline emotsionaalne käitumine, teinekord jälle rõhutatud vaoshoitus. Kesktee on elu üldmääratlus, mis ei puuduta üksikuid tegusid. Praktiline süllogism a) püüdlen eesmärgile; b) usun, et ei saavuta eesmärki x, kui ei soorita tegu y; c) järelikult: hakkan sooritama tegu y Atomistika põhiprintsiibid. 7 Traditsiooniliselt peetakse antiikatomistika rajajaks Demokritost (460-371) tema tööde kohta teatakse peamiselt teiste autorite vahendusel, säilinud on üksnes üksikud fragmendid. Üldiselt peetakse Demokritust Leukippose õpilaseks
Erinevalt Kantist, on kohaste emotsioonide kogemine heale elule juhtimisele kesksed. Moraalsed voorused moraalselt põhjendatud. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita, et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki Aristotelese järgi: Kuldse kesktee teooria äärmuslike käitumisviiside vahel (nt Vaprus on hulljulguse ja arguse vahepeal) NB! Ta ei pea loetelu täielikuks ja lõplikuks, aga ta teab, et voorusi kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus.Teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Deontoloogiline on rohkem kui Platoni järgi (tarkus, vaprus, tasakaalukus ja õiglus).
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastiku...
Antiikkirjanduse eksamiküsimused 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Nimetus antiikkirjandus tuleb antiquus, antiqua, antikuum vana või muistne, põline, auväärne ja see omakorda tuleneb teisest lad. Keelsest sõnast ante vanem, enne või ees. Roomas kasutati antiqua Kreeka pärandi kohta. Enamasti arvatakse, et minevik on seljataga, tulevik ees. Tegelikult on vaid vastupidi minevik on läbielanute silme ees, seega on ees, ent tulevik on tundmatu, seega võiks hoopis see taga olla. Antiikkirjanduse definitsioon selle all mõeldakse vana-kreeka, vana-rooma kirjandust, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Antiikkirjandus kui vana ja muistne kirjandus on tinglik antiikkirjandus on Euroopa vanem kirjandus, kuid on olemas veelgi vanem kirjandus kui antiikkirjandus. Vana-Ida kirjandus on veel vanem (Vana-Egiptuse, Sumeri jne). Antiikkirjanduse termini võtsid kasutusele prants...
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 1. Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule (loovus, uuendused, muudatused). Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Kavandamine - organisatsiooni ja tema liikmete eesmär...
koorma heitmine; pidi lepitama rikaste ja lihtrahva vastuolusid. Tühistas võlad, vaesed ateenlased vabastati kohustustest. Keelati isikutagatisel laenud, võõrsile orjusesse müüdud osteti vabaks. Jagas kodanikud 4 varanduslikku klassi, õigused ja kohustused sellest sõltuvusse. 3 varakaimat klassi said õiguse olla valitud 400 nõukokku, neljas võis osaleda rahvakoosolekul. Soloni riigikorda hinnati hiljem väga kõrgelt, kesktee oligarhia ja demokraatia vahel. Peisistratos: Ateena türann, 561 esimene võimuhaaramine, kolmandal korral kindlustas võimu, valitses 546-527. Rahvameelne, siserahu ja heaolu periood. Lõi Atikas rändkohtud, talupoegadele sooduslaenud. Panathenaia pidustused. Peale surma pojad Hippias ja Hipparchos võimule, viimane tapeti homotüli käigus. Hiljem tähistati türannitapuna. Kleisthenes:Alkmeoniidi soost, Hippiase vastase opositsiooni juht. Ostis ära Delfi oraakli,
Kross on 70ndatest peale töömees, regulaarselt kirjutav kirjanik. Proosa aeg jaguneb 2 perioodiks. Esimesed järgud luules, 50ndate-60ndate luule tene järk, kolmas 70-80ndate proosa. Sealt edasi hilisproosa. Perioodipiiri paigutus lahtine, kirjutab eritüüpe tekste. "Wikmani poisid" teevad sissejuhatuse uuemasse järku. Kõige klassikalisem Jaan Kross umbes 70-87. Silma paistab ajalooaineline proosa. Tekstid erinevad, ei saa öelda, et kõik on täpselt ühtmoodi kirjutatud. Tegemist kesktee realismiga, aga kesktee heas mõttes. Kesktee haarab endasse võimalusi ja sinna hulka kuuluvad modernistlikud tekstiehituslikud nipid. Mõnedes teostes modernismivormivõtteid kasutab. Lühiromaan "taevakivi" kus vaatepunktide vaheldumine on hästi välja toodud. Kross on väga lihvitud elegantse kirjaniku keelekasutusega. Konstrueeritud keelekasutusega. See on tal kuidagi veres. Rääkis ka ilusasti täislausetega. Kross kontrollib teelt, ei märatse niisama, või siis väga väikeses ulatuses
o Pahed: uhkus, sovinism, hirm, ignorantsus, sentimentaalsus jne. · Kokku sai L. van Wensveen 189 voorust ja 174 pahet, mis on esinenud keskkonnaalases kirjanduses pärast 1970.-ndaid. Moraalsed ja mittemoraalsed voorused Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne. Tasakaalukas kesktee · Vooruste iseloomustus Aristotelese järgi: voorus on kahe äärmuse, liialduse ja puudujäägi vahel, olles "kuldne kesktee". · Julgus on kahe pahe vahepeal: arguse ja hulljulguse vahel. · Heldus on ihnsuse ja pillavuse vahepeal. Vooruste omandamine · Inimesed omandavad voorused teisi vaadeldes ja neid jäljendades. Moraal ei seisne mitte reeglite omandamises, vaid eeskujude järgimises. · Aristotelese juhis: "Tee seda, mida teeks hea inimene
FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine alga...
elada/käituda nii, et selle tagajärjeks on hea elu. Pahe inimese loomupärane ja halb kalduvus üht või teistmoodi elada/käituda nii, et selle tagajärjeks on halb elu. N: liigne ägesus, hulljulgus Arguse ja hulljulguse vahe vaprus Liigse kitsikuse ja headuse vahe mõõdukus Nende ideaaliks ongi kuldsed keskteed, mitte liigne headus/pahedus. Loomutäiusi saab endas arendada ja kujundada. Ma saan harjutada end eetilistes situatsioonides oma reaktsiooni ja saavutada kuldse kesktee. Selle kaudu peaks see õnn tulema. Väga praktiline õpetus!! 2. religioosne eetika ei tule mitte treenida, vaid uskuda. (Augustinus) Tegelikult inimene ise ennast õnnelikuks teha ei saa, vaid Jumal, kui ma usun ja/või armastan. Siis langeb mulle osaks jumalik arm, mis mu õnnelikuks teeb. Vähem õppida, rohkem loota, uskuda, armastada. 3. Romantismi eetika geenius minu seest suunab mind tegema asju, milleks ma olen loodud
b. Kui ühel planeedil elab miljon olendit ning teisel 2 miljonit olendit, siis kokku elab neil planeetidel 3 miljonit olendit. >> c. Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:49 matis Dialoogis "Laches" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt mehisus on a. arukas visadus >> b. teadlik riskeerimine. c. kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:50 matis Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b. Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et tervistusjumalale toodaks tänuohver. c
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2014 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatu...
Pöördub sagedamini konkreetselt Eesti ja rahvuslike teemade poole. Rahvuslik kultuurilugu tuleb kõigepealt luulesse. Krossi ajalugu paistab silma konkreetsemalt mineviku mõtestamisega seonduvalt. Alustab suurt proosat mitmeosalise romaaniga ,,Kolme katku vahel Balthasar Russow" (19701980). Esimene proosa periood 1970-1988 (Wikmani poisteni) kõige klassikalisem Jaan Kross. Tippteosed jäävad esimesse perioodi. 1. Kross on ajaloolise proosa algataja; 2. 2. kesktee realismi kirjutamise aeg ( 1960ndate lõpu modernsed katsetused 1970-1980ndatel asendatakse põhimõtteliselt realismiga uus tulemine. Krossil on kokkupuutepunkt modernistliku esteetikaga, sulatab osavalt modernistlikkust ja realistlikkust kokku. Tekstid on esteetiliselt radikaalsemad (vahelduv vaatepunkt teostes ,,Taevakivi" ja ka ,,Professor Martensi ärasõit"). Kasutab modernistlikes võtetest sisemonoloogi, sidudes seda realistliku kujutusega). 3
Rohkem fertiilseid järglasi annavad need, kes on keskkonnaga paremini kohastunud ehk kes saavad seal paremini hakkama. Looduse valiku surve all on korraga mitu tähtsat tunnust. Seotud kohasusega, meil peab olema sobiv kohasus, et piisavalt paljuneda, aga et ka ellu jääda, sest kui me tahame palju paljuneda, siis ei kasva väga ja kui tahame teistest palju tugevamad olla ja kasvada, siis paljunemine kannatab. Kohasus on suur siis, kui me oleme leidnud sobiva kesktee. Kohasus lühiajaline paljunemisedukuse mõõt, genotüübi panus tulevastesse põlvkondadesse. Mõõdetakse järglasi andnud järglaste järgi. Evolutisoon käib kogu aeg, nõrgemad liigid asendatakse kohasematega, toimub keskmise kohasuse suurenemine, evolutsioon toimub alati suurema kohasuse suunas. Kuna kõik üritavad paremaks saada, et teistest edukamad olla, on evolutsiooniprotsess pidurdamatu. Evolutsiooniline võidurelvastumine pidevalt üritatakse
või puuduse korral. Kuidas aga leida kuldset keskteed? Selleks on tarvis arukust, s.o dianoeetilist voorust. Kui arukusest tuleb puudu, siis tuleb lihtsalt järgida vooruslike inimeste eeskuju (mis on ju ka tegelikult üpris arukas). Arukus aitab teadmisi elusituatsioonidega kohandada. Kõik see nõuab kogemusi. Näiteks selleks, et olla mehine, on tarvis õppida olema mehine, läbida mehisuse kool. Kuldse kesktee mõõdupuud saab rakendada ainult selliste asjade suhtes, mis iseenesest ei ole ei head ega halvad. Näiteks tunded iseenesest ei ole ei head ega halvad; pahe tuleneb liialdusest või puudusest. Võtame näiteks enesekindluse (eneseusalduse), mis iseenesest ei ole ei hea ega halb. Kuid kui inimene on liiga enesekindel, siis see on pahe arulagedus. Kui inimene on liiga vähe enesekindel, siis on see samuti pahe argus, eneseusaldamatus
SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukolledzile) FLFI.00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9
kultuuri normide ajutisele omaksvõtmisele, mis aga lõppes kohe kaitsmise järel; teine näide: intervjuul jt "väravahoidmissituatsioonides kultuuride vahel tuleb paratamatult omaks võtta "väravahoidja" reeglid). Integratsiooni võib vaadelda kui konvergentsi keskele, n.ö. poolel teel kokkusaamist, mis kultuuridevahelises suhtluses toimib, kuid harvadel ideaaljuhtudel. Mõlemad pooled peavad tegema kompromisse, kusjuures üksikküsimustes pole kesktee isegi võimalik (nt kui ühes kultuuris pöördutakse kaasvestleja poole nimepidi ja teises mitte, siis "pooleldi" pöördumine pole võimalik: paratamatult tuleb valida kas ühe või teise kultuuri norm). Enamasti pole ka kultuuride sümboolsed kapitalid täiesti võrdsed. Tihti on poolel teel kokkusaamine üksikjuhtum, kus kummagi kultuuri esindaja on kultuuri kesktendentsidest kaugel. Kehastunud kultuuriline kapital on kultuuriline kapital indiviidis niihästi päritud kui omandatud
1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaring...
neis 23 tudengit. b. Kui ühel planeedil elab miljon olendit ning teisel 2 miljonit olendit, siis kokku elab neil planeetidel 3 miljonit olendit. >> c. Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:49 matis Dialoogis "Laches" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt mehisus on a. arukas visadus >> b. teadlik riskeerimine. c. kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:50 matis Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b. Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et >>tervistusjumalale toodaks tänuohver. c
neis 23 tudengit. b. Kui ühel planeedil elab miljon olendit ning teisel 2 miljonit olendit, siis kokku elab neil planeetidel 3 miljonit olendit. >> c. Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:49 matis Dialoogis "Laches" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt mehisus on a. arukas visadus >> b. teadlik riskeerimine. c. kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:50 matis Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b. Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et >>tervistusjumalale toodaks tänuohver. c
o Glasnost – salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine (ka avaldati info Tšernobõli katastroofi kohta 1986) o Järsk massiteabevahendite mõju, ühiskond muutus eriarvamuste suhtes sallivamaks o Poliitline liberaliseerimine, kontakt muu maailmaga o Tekkisid poliitilised liikumised -> erakonnad o Gorbatšov püüdis leida keskteed reformimeelsete ja vanameelsete vahel – jäeti seetõttu maha: kesktee otsimine ei meeldinud inimestele. G hoidis kinni sotsialismist ja tahtis säilitada NLi terviklikkust o Paranesid suhted NSVLi ja USA vahel (kohtumine Reykjavikis 1989) o 1988 Viidi Afganistaanist NLi väed välja o Moskva vähenda kontrolli Ida-Euroopas, Moskva heakskiidul Smi ühendamine o Senisest liberaalsem poliitika viis kommunistlike režiimide kokkuvarisemiseni idabloki maades, VLO lõpetas tegevuse 12
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdlus...
Rääkimine hõbe, vaikimine kuld (Eesti vanasõna). Vaikus on väga oluline ja vajalik!! Enesekehtestamine - On omandatav oskus, mitte iseloomujoon - Enesekehtestamine on oma tunnete, mõtete ja soovide väljendamine ning oma õiguste eest seismine teiste õigusi rikkumata. Või ei hävita teise inimese tundeid ja mõtteid. - Alistuv käitumine ( ei pea oma mõtteid ja tundeid oluliseks), agressiivne käitumine (seisan ainult oma mõtete eest) EI VÕRDU kehtestava käitumisega (kuldne kesktee, kus arvestan nii enda kui ka teiste inimesega) !!! Empaatiavõime On võime ära tunda, mõista emotsioone, mida kogeb teine olend. On vajalik teatud hulk empaatiavõimet, et suudaksime kogeda sümpaatiat või kaastunnet. Empaatiavõimet saab jagada kaheks: - Afektiivne empaatia e. emotsionaalne empaatia- võime elusolendile reageerida vastavalt tema vaimsele seisundile. Me näeme, et inimene on kurb ega lähe tema juurde. Võime reageerida teisele
tagandati Konstantinoopoli patriarhi kohal. Paarkümmend aastat hiljem süvendasid tüli Eutyches ja Kürillose järeltulija Dioskuros, kes väitsid, et Kristuse loomus muutus inimlikust jumalikuks, kui ta loodi nii Jumala kui inimesena. Neljas kirikukogu toimus jällegi Konstantinoopoli lähedal Chalkedonis 451. aastal. Chalkedonis osales üle 600 kirikuisa ning seda kontsiili peetakse kõige säravamaks ürituseks vana-aja kirikuloos. Efesose kirikukogu seisukohad tühistati ning püüti leida kesktee Antiookia ja Aleksandria koolkonna vahel. Kõlas otsus, mille järgi on Kristus on üks isik, kahe loomusega. Lahutatus sõnastati järgmiselt: need kaks loomust on temas täielikul kujul. Need on Kristuses segunematult, muutumatult, eraldamatult ja lahutamatult. 8. Kirikuisa Aurelius Augustinus. Kirikuisa Aurelius Augustinus sündis 354. aastal Põhja-Aafrikas, Numiidias. Noorena pöördus Augustinus ilmselt kristlasest ema mõjutusel manilusse. Manilus näeb
dialoogidena ning filosoofidest valitsejate suunamisele. vahendas meieni Ideaalilähedane oli Sparta riik. Sokratese seisukohti. Aristoteles Platoni Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast eksisteerib vaid meeltega tajutav maailm, õpilane, antiikaja idee on asja olemus, mis on määratletav üldistamise teel. mitmekülgseim Riigi eesmärk on tagada kodanikele õnnelik elu, selleks hoiduda äärustest ja leida kuldne õpetlane. kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel. Tegeles paljude ainevaldkondadega, andes paljudele teadustele nimed (loogika, füüsika, psühholoogia, retoorika, eetika). Teadusliku mõtteviisi sünd Pythagorase roll matemaatika kujunemisel teaduseks: Maailmakorraldus ja seaduspärasused põhinevad arvulistel suhetel. Püüdis sõnastada matemaatikas üldistavaid väiteid e. teoreeme. Hippokratese roll meditsiini arengus:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
