Budism Budism on maailmareligioonidest üks vanimaid. Budism sai alguses 563-483 eKr Põhja-Indias elanud kuningapoja Siddharta Gautama õpetusest. Kui Gautama nägi maailmas valitsevat kannatust, loobus ta oma rikkusest ja perekonnast ning läks rändama ja süvenes mõtlusse. Kolme aasta pärast jõudis ta ärkamiseni ehk täieliku teadmiseni maailmas valitseva kannatuste põhjustest. Ta sai buddhaks ehk "virgunuks". Gautama hakkas kuulutama oma õpetust, kuidas vabaneda sansaaras kannatustest. Buddha õpetus ehk dharma algab "nelja õilsa tõe" ja "kesktee" kuulutamisega. Neli õilsat tõde: On olemas kannatus, mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis ehk sansaaras. Kannatusel on põhjus, mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu (trisna). Kannatusest on võimalik vabaneda selle põhjuste kaotamise...
Vana-Kreeka filosoofia ja teadus. Maailma üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tuntuim on Pythagorase teoreem. Arstiteaduses oli oluline koht 5.-4. sajandil elanud arstil Hippok...
teejuhiks hilisemate õpetlaste ja teadlaste tõekspidamiste ja arvamuste kujunemisel. Filosoofiaid ei olnud Vana-Kreekas aga mitte ainult üks, vaid rohkem. Üksteise järel väljendasid oma mõtteid õpetlased Thalesest Aristoteleseni. Neist said kuulsad filosoofid - mehed, kelle mõtted ja tõekspidamised elasid inimestes edasi. Filosoof Sokrates leidis, et tähtis on vooruse olemuse mõistmine, Aristoteles aga oli veendunud, et äärmuste vahel tuleb leida kesktee. Loomulikult ei ühtinud filosoofide mõtted alati ja paljud teooriad ei kattunud. Kuid kahtlemata on filosoofial Antiik-Kreeka kultuuris väga oluline koht. Milline nägi välja Vana-Kreeka ühiskond ja kuidas toimis riigikorraldus? Tänapäeva Kreeka oli jaotatud linnriikideks - see ei olnud ühtne riik, vaid killustunud. Mitte kõik linnriigid ei olnud sarnased. Kaks tähtsamat neist olid Sparta ja Ateena, väga erinevad linnriigid. Võib öelda, et Spartas valitses
Kunstlikud on need asjad, milles ei peitu liikumise allikat. ARISTOTELESE ÕPETUSED Küsimusele miks? vastamiseks oli tema arvates neli võimalust: Mateeria iseärasusega, olemusest lähtudes, välise toimega, seatud eesmärgiga. Õnneliku elu eeldusteks nimetas Aristotelese loomutäiusi. Ta eristas dianoeetilisi (mõistuslikke) ja eetilisi loomutäiusi. Dianoeetilised loomutäisused on tarkus ja arukus Eetiline loomutäius on oskus valid kuldne kesktee asjades, mis pole head ega halvad. Kuna neid asju on palju, siis on ka eetilisi loomutäiusi palju. ARISTOTELESE ÕPETUSED Aristoteles uskus, et hing elusolenditel lihtsalt keha vorm ja peale surma see enam sellisena ei säili. Aktiivne intellekt on ainus hinge osa, mis on kehalisusest vaba ja see on igavene. Ilma selleta pole mõtlemine võimalik. Aristoteles jagas hinge kaheks: Mittemõistuslik hingejagu Mõistuslik hingejagu ARISTOTELESE ÕPETUSED
Sallimatus meie ühiskonnas Sallivuse üle pole iialgi varem vaieldud sedavõrd intensiivselt ja globaalselt kui viimastel aastatel. Põhjuseks see, et eelnevalt pole erinevusi ja igapäevakokkupuuteid teistsugusega nii vahetult kogetud. Sagenevad jutud sallivuse vajalikkusest näivad viitavat kasvavale sallimatuse pealetungile. Aristotelese pilgu läbi võiks sallivus kui voorus olla kesktee ühelt poolt ükskõiksuse ja teiselt poolt julmuse vahel. Sellegipoolest on sallivus sedavõrd avar filosoofiline kategooria, et selle üle arutledes on oht libastuda suur. Viljakas lähenemine eeldab mõiste selgepiirilist määratlemist. Ühes oma ettekandes juhib sellele õigusega tähelepanu Jaan Kaplinski: ,,Et teada midagi sallivusest, peaksime teadma, millal, kuidas ja miks me seda sõna kasutame ja mida see tähendab."
majandus sisemajanduse kogu-toodang 1 inim kohta suuenes 2korda, areng kiire ebaühtlane, raudtee võrk, konkurents ja hinnataseme langus, sadamate kaubandusfirmade areng, maailm globaliseerus- rahvusvahelisus kukkukasv, pinged kriisid ühiskondlikud liikumised liberalismi ja demok. võidukäik, tööandja ja töölise võitlused, revol. sotsialistid karl marx revolutsionistid sotsialismini reformidega vene enamlased lenin vägivald.rev. proletariaadi diktatuur tsentristlik karl kautsky, kesktee anarhistid ei diktatuur, atentaadid /20. saj alguses jaapan ja ameerika tõestasid end tootmises. Teaduse saavutused jätsid varju katastroofid. 1912-Titanic /1908-Lõuna-Itaalia maavärin. Pilvelõhkujad kujundasid New Yorki. Gaas asendati elektriga, kadusid hobutrammid. Sufrazett-naisõiguslane. PROGRESS. Antisemitism- juudivastasus(viinis, peterburis)sionistlik liikumine- pooldas juute, taastas heebrea keele. Hugo de Vries-DNA. Sündis Kvantmehhaanika. 1897- aatom/elektron
kodukootud kampsunid ning kihnu mustriga villased sokid ja kindad. Toomase meeltes mõlguvad koos Rootsi ja rootslasetega ka Eesti koos eestlastega. Seega eeldan, et eesti keelel ja meelel on võimalus ka väljaspool riigipiire. Muidugi on ka teisi peresid, kes heidavad Eesti üldse peast, kuid see ei tähenda, et väliseestlastes patriootide arv on olematu. Keel muutub. Arvatakse sageli, et muutuda saab kas ainult halvemaks või siis ainult paremaks, kuid on olemas ka kuldne kesktee, mille korral on pea võimatu otsustada kumba äärmusesse seekordne uuenduslik manööver liigitada. Arvan, et hetkel eesti keeles toimunud areguetappe või pidada just nimelt kahe otsaga asjaks. Uue põlvkonnaga ja kärme inglis keele pealetungiga on keel rikastatud mitmete laen- ja ka tsitaatsõnadega, samas on aga tolmuga kattunud vanemad ning kohmakamad väljendid sügavamale peitu pugenud. Kuid see ei tähenda, et keel kannataks
See on iseenesest ka mõistetav, kuna kõikide huve ei olegi võimalik kaitsta korraga, sest huvid on tihtipeale hoopiski vastandlikud või need on väga erinevad. Loogiline on ka see, et demokraatias ei saa probleeme lahendada konsensusega, vaid võimalik on see tihti ainult kompromissiga. Demokraatia on riigijuhtimine olukorras, kus on väga palju inimesi ja umbes sama palju erinevaid vaateid ja riik püüab leida sellises olukorras kuldse kesktee, täielikult välja tõrjumata kedagi. Arvan, et see ongi õige ja ainuvõimalik riigijuhtimine sellises ühiskonnas ja riigis, nagu seda on Eesti.
panna masinasse, mis selle lihtsalt ära sööb ja tagasi ei anna sentigi. Olen küllalt näinud mehi, kes passivat mänguautomaadi taga, silmadees jooksevad ka dollarid. Kuigi se võimalus seal võita on peaaegu et null. Ja kui on viimased sendid maha mängitut ,siis võib öelda, et selle inimese on raha enda võimusesse saanud ehk orjastanud. Järeldan, et kui raha üldse pole, siis ei ole hea, ja kui raha on liiga palju ,siis ka pole hea ,tuleb leida see kuldne kesktee. Rahaga peab oskama ümber käia. Raha on väärtus, mida saab asendada vähesega. Näiteks sõprusega, seega korjake raha, aga hoidke sõprust veel hoolsamini. Ja küll jõuate olla õnnelik. Raha loeb meid kõiki, vahe seisneb ainult selles, kas ta loeb meist välja kasumi või jääme eelarve negatiivse poole peale.
ülikond, mis on tehtud eurodest. Mõelge nüüd, inimesed hakkaksid teda rohkem austama ja teie palk tõuseks. See on ju täpselt see, mida te otsite, härra?" lõpetas oma kõne Noormees, kes proovis A.Ansipile oma disainitut ülikonda pähe määrida. Tegelikult tal see ka õnnestus nagu Preililgi. Mõlemale poliitikule meeldis mõte euro-ülikonnast ja seda ülikonda hakati teostama kui olid kaotatud kõik arusaamatused kõigi vahel. Leides selle kuldse kesktee anti joonised õmblejate kätte, kes siis pidid õmblema ülikonna, kus oleksid peal 500-eurosed kupüürid. Oli kätte jõudnud see tähtis päev, mil oli Eesti Vabariigi aastapäev ja samuti A.Ansipi või E.Savisaare särahetk, sest härra Toomas Hendrik pidi valima ühe poliitiku ülikonna ja seda terve päeva jooksul kandma. Trummipõrina saatel sisenes T.H.Ilves saali ja oi kui suur oli A.Ansipi ja E.Savisaare üllatus kui nad nägid, et presidendi seljas on hoopis
Aristoteles avaldab oma vaateid peamiselt tragöödia kohta. Aristoteles kui filosoof Aristotelest peetakse formaalse loogika loojaks, millest omakorda kõige tähtsamaks peetakse süllogismi kasutamist järelduste tegemisel. Et rõhutada loogika sõltumatust empiirilistest objektidest, kasutab ta mõistete ja sõnade asemel tähti, nagu tänapäevalgi tavaks. Aristotelese jaoks oli inimene poliitiline olend (homo politicus), kelle jaoks on parim kesktee egoismi ja altruismi, privaatsuse ja avaliku vahel. Aristotelese jaoks ei ole halb ja hea kaks äärmust, vaid hea asub alati kahe halva vahel (liiga vähe – hea – liiga palju). Aristoteles pidas heaks iga tasakaalustatud valitsemise vormi ja vihkas türanniat, väheste rikaste või pööbli võimu. Aristotelese järgi olid head riigivormid monarhia, aristokraatia ja politeia, halvad aga türannia, oligarhia ja demokraatia. Aristoteles demokraatiat ei pooldanud
1819 Liivimaa -//- 1849 Liivimaa Talude päriseks ostmine, teorent asendus raharendiga, toimus talude krunti ajamine 1856 Eestimaa -//- 6) Ärkamisaeg (eeldused, tegeleased, sündmused) Johann Voldemar Jannsen (saksameelne suund, koostöö sakslastega) I üldlaulupidu (1869), ,,Perno Postimees" Pärnus (1857), ,,Eesti Postimees" Tartus (1864), Vanemuine (1865) Jakob Hurt (eestimeelne suund, oma kesktee, üheõiguslus) püstitas ülesande saada suureks vaimult, Eesti Aleksandrikooli peakomitee president, Eesti Kirjameeste Seltsi president, algatas rahvaluule kogumise Carl Robert Jakobson (venemeelne suund, koostöö venelastega) ,,Sakala" viljandis, mitmete õpikute autor, pidas kolm isamaakõnet 7) Miks rahvuslik liikumine hakkas 19. Sajandi lõpus vaibuma? Jakobsoni ja Hurda vahel tekkisid lahkhelid. Hurt lahkus Peterburi, 1881 algas venestamine ja
Üks kord ta näeb tänaval askeeti ja ta näeb kui õnnelik ta on. Gaotama jätab pere maha ja hakkab askeediks. Jõuab füüsilise kokkukukkumise äärele. Läheb viigipuu alla ja jääb sinna kuni ta saab virgastatuks. Näeb nägemust, kus surmaingel Mara ründab teda ja talle pakutakse kõiki rikkusi ja asju, et ta askeetsusest loobuks, kuid ta ei võta vastu ja kui see nägemus läbi saab, siis ta on järsku virgunu, ärganu, Buddha. Kesktee. 4 õilist tõde, 8-osaline tee. Jõuab vabanemisseisundini. Esimesed, kes tema kõne kuulevad, on tema viis kaaslast, neist saavad tema esimesed õpilased. Neli õilsat tõde - Elu on kannatus - Kannatusel on põhjus - Vaibumine kannatus ja ümbersünd lakkavad, kui elujanu vaibub - Virgumisele viib 8-osaline tee 8 osa - õige vaade mõistetakse nelja õilsat tõde - õige kavatsus himudest, pahatahtlikkusest ja julmusest vabad mõtted
Vabadusest Vabadus on võimalus teostada asju, mida indiviid ise tahab. Võimalus talitada just nii nagu endale õige tundub. Paraku ollakse ühiskonnas kui grupis ning võimatu on lahkhelide mittetekkimine. Iga indiviid on vaba ning püüdleb sotsiaalse võrdsuse poole, kuid teda piirab ühiskond kui tervik teistest indiviididest, sest igal kodanikul on oma arvamus, nägemus ja väärtused. Kuidas aga saab moodustuda sotsiaalne kogum, mis üksmeelel organiseerib riigi rahumeelset toimimist kui indiviidid on nii erinevate vaadetega? Inimesed poleks suutelised omama sarnaseid kui mitte samasid põhimõtteid, et saaks toimima ühtne inimeste vabadus. Igaühele võib tunduda, et valikuid on piiramatult ning mõtlematult hakatakse kuritarvitama demokraatia mastaapseid võimalusi. Kuidas oleks võimalik arvestada kõikide huvisid nii et keegi ei satuks vähemuse hulka, kes teatud seadusi pole nõus täitma ega aktsepteerima? Jo...
Gautamale ennustati väiksena, et kui ta näeb häda ja viletsust, hakkab ta askeediks. Ta nägigi ja hakkas askeediks, aga see ei aidanud. Läks Bodhi-puu alla mediteerima, kuni saab valgustatuse. Saigi valgustatuks e. Buddhaks. 4 üllast tõde: 1. tõde kannatuses elu ongi kannatus 2. tõde kannatuse põhjusest kannatusel on põhjus, võrgutatus 3. tõde kannatuse lakkamisest 4. tõde teest kannatuse lakkamiseks (õilis 8-osaline tee kesktee, milles tuleb vältida äärmusi) Lunastusõpetus Lunastusseisund nirvaana (tühjus) Dharma Samsaarast saab välja vaid enda pingutusega, ainult mungad võivad välja pääseda. Jumalatel puudub roll inimese lunastuses. Inimene võib nirvaanasse jõuda ainult läbi 8-osalise tee. Kausaalsus põhjuslikkus, kõik asjad on millegi poolt põhjustatud AVIDYA teadmatus, nõmedus Kolm kalliskivi, millele toetub · Buddha · Dharma e. õpetus · Sangha e. kogudus
pooldas riigivormi, mis ei ole omakasupüüdlikku eesmärgiga, vaid milles riigivõim teenib kogu ühiskonda. Ta uuris ka ilmastikku ja taevakehade liikumist. Seejuures uskus ta ka, et Maa on kerakujuline. Õnneliku elu eelduseks on inimese enda teatud omadused - loomutäiused. Ta eristas dianoeetilisi ja eetilisi loomutäiusi. Dianoeetilised loomutäiused on tarkus ja arukus. Eetiline loomutäius on oskus valida kuldne kesktee asjus, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Näiteks hirm ei ole iseenesest ei hea ega halb. Kui inimene üldse hirmu ei tunne, siis ta on hulljulge, mis Aristotelese arvates õnne küll ei soodusta. Kui aga inimene liiga palju kardab, siis ta on arg. Asjad moodustuvad vormist ja mateeriast - need on olemas igal füüsilisel asjal. Mateeria ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Aristoteles eristas kahesuguseid asju: 1
RIKAS ELU , VAENE ELU Arenenud ühiskonnas pole võimalik täisväärtuslik elu ilma materiaalse rikkuseta, kuid raha ei ole ka see mis õnne ostab. Inimestel on erinevad väärtushinnangud ning seega erinevad arusaamad heast või halvast elust. Milline võiks olla kuldne kesktee omadused, mis kuuluvad täisväärtusliku elu arusaama alla? Tänapäeval on isikud väga konkreetsed kui on raha, siis on kõik suurepärane. Tõsi ta on, sest üheski Euroopa riigis ei saa ära elada õhust ja armastusest. Esiteks on temperatuur talviti väga madal ning inimene ei saa lihtsalt telgiga põõsa all magada. Isik kes seda harrastada üritab külmub tõenäoliselt surnuks ning sellel juhul ei saaks me rääkida mitte mingisugusest eksistensist
seisukohad. Väga olulised olid Aristotelese saavutused loogika vallas oma eelkäijate töid kasutades lõi ta tervikliku õpetuse selle kohta, kuidas teha korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi. Aristotelese õpetus avaldas järeltulevatele põlvedele erakordselt suurt mõju. Aristotelese arvates oli inimene riiklik elusolend st ilma riikliku ühiseluta ei ole inimene õnnelik. Samas oli õnnelikuks eluks vaja leida kesktee äärmuste vahel Aristoteles ei hinnanud ei aristokraatide võimu (rikkad rõhuvad vaeseid) ega ka demokraatlikku riigikorda (vaesed omavolitsevad rikaste kallal), tema arvates pidi võim olema keskmise jõukusega kodanike käes. Paljud filosoofid tegelesid ka matemaatikaga. 6. saj. eKr edendasid seda Pythagoras ja tema õpilased. Pythagorase arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Ta püüdis mõista arvude olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme
4. Tolerantsus- Sallivus aktsepteerimine teiste suhtes ja nende huvide suhtes, nt. Naiste hääleõiguse saamine, eri rasside abielu, jt (kõik, mis vanasti oli keelatud ja tabu, kuid nüüd on lubatud). 5. Nulltolerants- Leppimatus ja sallimatus kõige suhtes, millega ei tohiks ega ei saa leppida, nt. Kuritegevus, tapmine, varastamine jne. 6. Kompromiss- otsus, lahendus, milleni jõudmiseks mõlemad osapooled teevad nõudmiste suhtes järelandmisi, kesktee, nt. Üks tahab saada lõunaks riisi juurviljadega, teine tahab kartulit ja liha, kompromiss oleks riis ja liha. 7. Konsensus- Üksmeelne kokkulepe, millega kõik pooled on rahul, nt perekonnaga reisile minnes, tahavad kõik ühte kohta minna. 8. Enamusotsus- otsus, lahendus, mida pooldavad enamus osapooli, nt. Klassiekskursioonile minnakse klassi enamuse poolt valitud kohta. 9. Demokraatia põhimõtted vastuolude lahendamises: · Tegutsemine seaduse piires
,,Nicomachose eetika" Aristotelese üks eetikaalasemaid teoseid. ,,Voorused on ihasid reguleerivad iseloomujooned, mis on keskmised kahe vastupidise äärmusliku iseloomujoone vahel." Äärmuslikud iseloomujooned ongi pahed. Äärmused: liiga palju või liiga vähe. Hirm või kirg on inimese loomulikud tunded. Hirmu kontrollivaks vooruseks on vaprus, kuid kui seda liialt maha surutakse, on äärmuseks hulljulgus, vastupidiselt on argus. Vaprus on keskmine. Tuleb leida kuldne kesktee. Ütleb, et inimesed käsitlevad tihti vapruse teise poolena argust. Enamik voorusi asetsevad kahe äärmuse vahel. Kuidas määrata, mis on vooruslik? See sõltub olukorrast, inimestest ja asjaoludest. Ütleb, et keskmine on see, mida peab õigeks tark ja loomult täiuslik inimene. Ütleb, et kuigi voorus on mingis mõttes keskmine, ei tähenda see, et tunded peavad alati olema tasakaalustatud. On olukordi, kus tuleb tunded (viha, kirg jne) välja näidata.
Puurmani misa park jaguneb mitmeks osaks. Kige esinduslikum on lossi mbritsev nn. Puurmani misa park, mis kulgeb Puurmani alevikus piki Pedja je lnekallast. Parki piiravad phjast Tabiverest Laiusele ja lnest Puurmanist Tartu suunduvad maanteed. Pargi lnepoolset maanteega piirnevat klge ristab tellistest laotud pilkupdev mr, mille lunatipus paikneb osaliselt krohviga ketud vravatorn. Lunas on pargi piiriks osaliselt munakividega sillutatud lne-ida suunaline teelik. Pargi barokne alusstruktuur prineb 18. sajandist; barokkparki on 19. sajandi keskel romantismile iseloomulike vtetega mberkujundatud. Lossi mbritsev park on phja-luna suunal vljavenitatud ristkliku kujuga ning jaguneb tinglikult kaheks: eesvljak ja tagaosa. Pargi phjakljel, kummalgi pool sissesiduteed, asusid veel 19. sajandi teisel veerandil kaks 18. sajandist prinevat kivist aita, mida hendas kangialusega vravatorn. Tna thistavad sissesidutee alguses pargipiiri kaks 19. s...
pikka tulevikku. Kuid kui müüdavateks esemeteks oleks midagi, mis seondub ja on väga armastatud antud kultuurilised ühiskonnas, siis võib see pood osutuda vägagi edukaks. Kindlasti tuleks uut ettevõttet planeerides põhjalikult järele mõelda ning kaaluda kõiki erinevaid konflikte ja tagajärgi, mis see endaga kaasa tuua võib, eriti, kui plaanitakse seda rajada täiesti erinevasse keskkonda. Ning ka juhul, kui eesmärgiks on teist hävitada. Tuleb leida kuldne kesktee, kuidas kõik saaksid siin planeedil ilusti ja tülideta hakkama.
Joonia stiili näiteks võib tuua Nike templi Akropolis. Korintose stiil erineb joonia stiilist ainult kapiteeli poolest. Korintose kapiteeli alaosa ehk ehhiin on karika või vaasikujuline. Kasutati hulgaliselt taime motiive, kõige populaarsemad olid akantuselehed, väädid ja õied. Näiteks võib tuua Olümpieoni Ateenas. Kreeklaste poolt ehtitatud templid on lihtsad ja loogilised. Üldpildis valitseb rahulik harmoonia, kõik sulandub kokku. Kreeka arhitektid üritasid alati leida kuldse kesktee, vältides liialdusi ja äärmusi. Korda pidasid kreeklased väga tähtsaks. Kreeka templid on ehitatud valkjast ja hallist marmorist. Paljud reljeefid ja muud ehituskaunistused on aga üle värvitud rõõmsates toonides. Tänapäeval pole aga kahjuks värvidest midagi järel. ATEENA AKROPOL Kreeka ehituskunsti hiilgeaeg algas 5. sajandil e.m.a. Sel ajalb toimusid Ateenas suured ehitustööd. Ehtitustööd käsid vanal kindlusemäel Akropolil. Akropol oli Ateena
Kuno Ojala mälestused 1950-ndatest Jossif Stalini surm 1953.aasta märtsis ning 3 aastat hiljem Nõukogude rahvademokraatiamaades levima hakanud revolutsioonilised meeleolud, mis tipnesid Ungari revolutsiooniga on kahtlemata NL-i ajaloos tähtsal kohal. Seda eelkõige kahel põhjusel – rahvas julges kommunistlikule võimule vastu astuda ja samas saadi aru, et läänemaailma ei tee midagi ning nad on üksi jäetu. Poola ja Ungari sündmused jäid aga Eestist enamjaolt kõrvale. On küll mitmeid näiteid, et need meeleolud ka siia jõudsid nagu Tartu III KK poiste poolt loodud „Eesti Noorte Malev”, kelle liikmed levitasid Tartus ööl vastu 4.novembrit 1956 umbes 300 Ungari ülestõusu toetavat ja Eesti vabadust nõudvat lendlehte.1 Sellised näited olid aga tollal, kui alles mõni aasta tagasi oli Eesti sovetiseerimine lõpule jõudnud, üpris harvad. Selline rohkem infosulus elamine ning teadmatus iseloomustab ka praegu Põ...
usalda keegi enam seda lobisejat, töö keskkond muutub pingeliseks. See võib levida ka organisatsioonist välja ja hakata kahjustama kogu firmat. Saladused tuleks endale hoida, usaldusväärsus on oluline. Üks kõige raskemaid kohustusi võib olla töö ja kodu lahus hoidmine. Isiklikud probleemid tuleks hoida kodus, nii palju kui võimalik. Loomulikult pole võimalik kõiki asju peale tööd ajada, kuid kodu ei tohiks tööd liigselt segada. Tuleb leida kuldne kesktee nende kahe puhul. Samuti ei tohi tööl suhelda niimoodi nagu suheldakse kodustega. Raskeks läheb siis, kui on suhted kellegagi töölt, see hakkab segama keskendunud suhtumist. Väga oluline on teada, et sinatamine ei ole sobilik, kui just niimoodi pole varemalt kokku lepitud. Liiga semulik suhtlemine võõrastega näitab inimese harimatust ja keegi ei taha ennast harimatuna näidata. Kokkuvõtteks pean ütlema, et nõustun Manley Halli mõtteteraga: ,,Inimene ilma
· kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvuslike ideede levitamisel mängisid olulist rolli rahvakooliõpetajad ja erinevad seltsid. Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse (Õpetatud Eesti Selts; Eestimaa Kirjanduslik Ühing) Rahvusliku liikumise suunad: 1) rahvuslik liikumine eestimeelne suund Jakob Hurt oma kesktee, üheõiguslus. 2) venemeelne suund Carl Robert Jakobson; koostöö venelastega. 3) Saksameelne suund Johann Voldemar Jannsen; koostöö sakslastega. Rahvusliku liikumise keskusteks kujunesid Tartu, Peterburi(Johann Köler) ja Viljandimaa. Seal tegutsesid aktiivsed juhid, kes rahvusliku liikumise eesmärke üritasid ellu viia. 19.sajandil elas 40 000-60 000 eestlast Peterburis (edukad eestlased läksid sinna ja said seal kõrghariduse). J. V
ametkonnad. Inimeste vabadust taltsuvad seadused. Seadused võivad olla inimeste piiramiseks või nende kaitseks. Harva võetakse seaduste loomist kui lihtsalt ühiskonna reguleerivaid abivahendeid. Kui kõigile kehtiks vaid enda loodud vabaduse ja õiguste piirid, satuks need kindlasti konflikti ,,naabriga". Selle ennetamiseks ongi loodud ühtsed ettekirjutised nagu näiteks liikluseeskiri. Kõik vaid selleks, et ehitada mingigi kesktee kõikide vabaduste tarvis. Meie oleme oma valikul vabad, see tähendab, et peame valikuid tegema, vaatamata sellele vastutusele mida toob see vabavalik kaasa. Iga valik on vastutus iseenda eest. Kuid igaüks otsustab oma vabadustaset ise, sest peab aru saama kui palju vastutust ta suudab kanda. Vabadustase tuleks valida ka tagajärgedest lähtuvalt. Kõige eest peab maksma ja vabaduse tasu on vastutus, kõik ei hakka seda tasu maksma, just sellepärast loobuvad nad vabadusest.
saavutama, oskus luua usalduslik ja toetav töökeskkond ning oskus positiivselt tagasisidestada ja soodustada kaastöötajate isiklikku arengut. Nagu siit nähtub, peab hea juht tundma või oskama lugeda inimest ja inimloomust. Võib juhtuda, et algastme juhil, mõnikord ka keskastme juhil ei ole võimalik valida enda meeskonda. Sellisel juhul võib meeskonda sattuda erineva loomusega inimesi ja hea juht peaks leidma kuldse kesktee, kuidas need inimesed koos tööle panna. Niimoodi juhtus ka meie meeskonnas. Kahjuks ei suutnud aga juht meeskonda ühtsena toimima panna, mistõttu oli töökeskkond pidevalt pingeline ja emotsionaalne. See aga väsitab, raskendab tööülesannetele keskendumist ja ohustab seatud eesmärkide saavutamist. Mis on siis valesti või kuidas võiks olukorda lahendada? Kui ausalt öelda, siis kaldun arvama, et
14.11.2012 Slide 28 Slide 29 Tasakaalukas kesktee Vooruste omandamine Vooruste iseloomustus Aristotelese järgi: Inimesed omandavad voorused teisi voorus on kahe äärmuse, liialduse ja vaadeldes ja neid jäljendades. Moraal ei
1) Sokratesele ei meeldinud väga Ateenas demokraatia, kuna riigivalitsemisest said osa võtta ka need, kes ei teadnud vooruslikusest ja riigivalitsemisest midagi. 2) Platon pidas ideaalseks riiki, kus on kolm klassi a)tootev klass b)sõdurid c)valitsejad Valitsejad pidid olema filosoofid, sest vaid nemad suudavad eristada fakte arvamustest ja tunnevad voorust. 3)Aristoteles ütles, et inimene on poliitiline olend ja vajav riiki, et olla õnnelik. Tema arvates pidi leidma kuldse kesktee valitsemisvormide vahel, sest äärmused tekitavad tüli. Ta pidas ideaalseks Soloni-aegset Ateenat, kus aristokraatide õigusi oli kärbitud, kuid demokraatia polnud veel täielikult välja kujunenud. 4. Milliseid usupidustusi peeti vana Kreekas? Kuidas on need mõjutanud tänapäeva kultuuri? too 2 näidet. Vana-Kreekas peeti näiteks pidustusi veinijumal Dionysose auks. Nendest pidustustest arenes välja teater, millel oli algselt religioossne eesmärk, hiljem
olemusega: ta ongi loomult hea. Kolmandaks välise toimega, näiteks saab kellegi ninakirtsutamist seletada halva lõhnaga. Viimasena seatud eesmärgiga, näiteks saab vihmavarju kaasavõtmist seletada sooviga vihma käes kuivaks jääda. Õnneliku elu eelduseks on inimese enda teatud omadused, mida Aristoteles nimetas loomutäiusteks. Ta eristas mõistuslikke ja eetilisi loomutäiusi. Mõistuslikud loomutäiused on tarkus ja arukus. Eetiline loomutäius on oskus valida kuldne kesktee neis asjus, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Kuna neid asju, mis iseenesest pole ei head ega halvad, on palju, siis on palju ka eetilisi loomutäiusi. Näiteks pole hirm iseenesest ei hea ega halb. Kui inimene üldse hirmu ei tunne, siis ta on hulljulge, mis Aristotelese arvates õnne küll ei soodusta. Kui aga inimene liiga palju kardab, siis ta on arg. Kuldne kesktee on mehisus. (Lisa 4) 5.1 Aristotele filosoofiamõtte näide
Referaat EETIKA Hea ja õige mõisted eetikas Filosoofia EETIKA Hea ja õige mõisted eetikas! Eetika filosoofiaharu, mis uurib praktilistesse arutluskäikudesse kätketud mõisteid, nagu hüve, kohus, kohutus, ratsionaalsus, vabadus, valik, voorus, õigus. Aristoteles iseloomustas eetikat kõik inimlik tegevus ja toimimine on kantud tahtest midagi head korda saata. Kuid see mida me heaks peame, ei kattu kaugeltki igakord ühe või teise teo või toimingu otsese eesmärgiga ega saagi seda sest see, mida me heaks peame, peab õigupoolest haarama kogu meie tegevust kui niisugust, olema kõiki meie üksiktoiminguid ja nende eesmärke koordineerivaks üldiseks ning ühiseks eesmärgiks. Ja üks eetika põhilisemaid ülesandeid seisabki Aristotelese arvates selles, et ta peab hankima selgust tollesse meie elu tegelikkust ülimalt huvitavasse ning oluliselt puudutavasse probleemi. Seepärast koondub ka Aristo...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Mona-Theresa Võlma MINU EETIKA Essee Juhendaja: Argo Buinevits Tallinn 2011 Eetika on teadus kommetest ning tavadest ning on filosoofia aru, käsitledes ühiskondlikku ning individuaalset hakkamasaamist, elukorraldust eestika on väärtusõpetus. Läbi ajaloo on eetikal leitud erinevaid tahke, püütud eetikat seletada ning leida universaalset eetika vormi, mis seleteks elu, inimesi ning ühiskonda. Kolm põhilist eetika vormi on tagajärje-eetika, kohuse-eetika ning vooruse-eetika, mis omakorda veel jagunevad väiksemateks harudeks. Käesoleva eesseega ma püüangi välja selgitada, millise eetika järgi mina elan ning mis on minu tõekspidamised ja ideaalid. Tagajärje eetika jaguneb egoismi-eetikaks ning utilitarismi eetikaks. Egoismi- eetika teooria järgi peab ...
siseruumides esitatud valemit Päevavalgus kestvus (daylight autonomy) Aeg, mil väline takistamata horisontaalne valgustustihedus tööpäeva vältel antud valgustustihedust ületab Rusikareegel: Kontorites blokeeri otsene päikesekiirgus aga kavanda majad nii et neis oleks piisavalt hajuvalgust Rusikareegel: Eramu kavandamisel. Päikesekiirgus ja hajuskiirgus mõlemad võivad olla. Igale projektile ainuõige kuldne kesktee puudub on erinevad võimalused/lahendused millel kõigil on omad head ja vead. Lahendus probleemile leidub alati! Avalikühiskondlikud hooned = inimese silmad Passivsed varjestamised Lahendus otsese päikese blokeerimiseks. Rulood o Välised o Kahe klaasi vahel o Ruumis sees Lamellad o Välised o Kahe klaasi vahel o Ruumis sees Ruumi siseneb päevavalgus piiratud vaade. Milline arhitektuurne lahendus millisesse ilmakaarde
Minu eetika Eetika on filosoofia haru, mis kuulub väärtusõpetuse alla ning mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse seletamise ja põhjendamisega. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate küsimustega, mis erinevatel aladel võivad ilmenda. Teoreetilise eetika võib laias laastus jagada metaeetikaks, mis uurib pigem abstrakseid küsimusi, ja mitmesugusteks normatiivseteks teooriateks, mis arutlevad õige ja vale üle. Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on tagajärje-, kohuse- ja vooruseetika. Tänapäeva inimene on neid teooriaid enda jaoks mugavdanud ning samuti olen veendunud selles, et inimese isiklik eetika on normatiivsete teooriate kombinatsioon. Minu isiklik eetika on kombinatsioon tagajärje- ja kohuse-eetikast, kuid suurem osakaal on kohuse-eetikal. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. Deo...
Viise reinkarnatsioonist vabanemiseks oli mitmeid, üks võimalus oli elu askeedina (loobuda tava-pärasest elust ja piirata miinimumini oma igapäevaseid vajadusi). Budism Budism kasvas 6. saj. eKr välja hinduismist. Selle loojaks on Buddha ehk Siddharta Gautama. Algses budismis jumalaid ei olnud selle poolest erineb see hinduismist,kuid ka budistide jaoks oli oluline vabaneda ümbersündidest ja eluga paratamatult kaasnevatest kannatustest. Buddha arvates tuli selleks leida kesktee preestrite korraldatud uhkete ohvritalituste ja askeetide enesepiinamise vahel. Selleks keskteeks oli loobumine soovidest ja ihadest, aga ka ülekohtustest tegudest. Jumalad Indra. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Teine tase Kolmas tase Kõige tähtsam, igavesti Neljas tase Viies tase noor . Tormi-,päikese- ja sõjajumal Allusid äike ja pikne ka
otspunktidena. Telgede ristumisel tekkis neli põhilist elementi- tuli (soe, kuiv), vesi (külm,märg), õhk(soe,märg), maa(külm, kuiv). Nende elementide tõmbumine andis aluse rõõmu tekkeks, samas kui elementide eemaletõukumine põhjustas kurbust, valu, haigusi, vigastusi, õnnetusi. Teise Antiik-Kreeka filosoofi Aristotelese arvates oli inimesele kõige loomupärasem vältida tunnetes äärmusi ja leida mõistlik kesktee nende äärmuste vahel. Tänapäeva psühholoogid ütlevad aga, et see midagi, mida me kogeme, on emotsioon. Psühholoogia prototüüpilise definitsiooni kohaselt on emotsiooni kolm peamist omadust järgmised: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses 3
virgumisele ja vabanemisele. On olemas õpilasbudad, kes järgivad eelmiste budade õpetusi. Lisaks on erakbudad, kes j õuavad virgumiseni aga kellelegi sellest ei räägi. On ka taevased budad, teatud v ägede kehastused, millel pole ajalooliste isikutega mingit pistmist. · Kui buddha oli virgunud, hakkas ta jutlustama: Dharmaratta p öörlema/veeremapanek õpetas nö kesktee õpetust. Ohjeldamatu elu nautimise ja liha suretamise vaheline tee. Oma kogemuse virgumisest s õnastas ta nelja õilsa tõena: 1)Õilis tõde kannatusest viis isiksuse moodustajat valmistavad kannatusi. Inimine koosneb viiest elemendist ja moodustub tunnetest, teadmistest, soovidest jne ja need p õhjustavadki kannatusi. 2)Õilis tõde kannatuse põhjusest
koolkond elada;õnnelikuks saab saab ainult oma isiklike kui iseend omadusi arendades. muuta;voorus on hea iseloomuomadus;leida alati kuldne kesktee. Keskaja Vana-ida Mis on tõde? 10 käsku ja uskumine; Jumal valitseb kõige üle; algus 479 v religioonid ja Tõde on jumal. kui andeks palub kõigel on mõte. 800 antiik filosoofia pahateod, saab pkr;lõpp on õndsaks;pahategude 13saj. tunnistamine.
muusika, saavutamiseks). Inimese lõppeesmärk peitub tema erilisuses: mõistus. Inimese hea elu seisneb, selles kui ta saab oma elu mõistuse päraselt elada, siis puhkeb ta õitsele ja realiseerib oma loomuse erilisuse ja lõppeesmärgi. 6. Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas? Loomutäius inimese loomupärane kalduvus üht või teist moodi käituda ja elada, tänu millele inimene elab hästi. Kuldne kesktee kahe äärmuse vahel (vaprus, mõõdukus). Pahed loomupärased kalduvused tänu millele inimene elab halvasti. Äärmuslikkus: argus, hulljulgus; kasisus, liiasus. 7. Millised eetika koolkondi Te teate eetiliselt õige ja vale teo eristamisel? Nimetage nad ja tooge välja nende positsioonide erinevused. · Keskaja religioosne seisukoht seitse surma pattu ja seitse voorust. · Religioosse ja sotsiaalse hüve eetika: inimene peab käituma vastavalt...
Inimene kui ühiskondlik poliitiline isik. Platoni arvates võivad inimesed olla ka sellised, keda poliitika nii väga ei huvita. Aristotelese ei pidanud kedagi inimeseks, kes polnud kodanik ehk enamik rahvast, kes maailmas elas. 12. Milline on Aristotelese käsitluses hüvede hierarhia? tema arust pidi olema hüve, mis hõlmaks kõike. Eelkõige inimesest lähtuv. Kõrgemad hüved teadmised ehk tarkus, mõõdukus. Kesktee õpetus. Olemas ka väga palju väikesed hüved, eesmärgid, mis teevad protsessi. 13. Kas Aristotelese ja Platoni järgi eeldab vooruslikkus (loomutäiusearmastus) alati eneseohverdust? Platoni arvates vaid neil, kellel on ihalev hingejagu domineeriv, kuid teistele vähem. Kuid Aristotelese arust oli alati vaja eneseohverdust, kuna nõudis jube palju mõõdukust kõigis
isegi kõige tühisema lahkarvamuse puhul arveid klaarida, siis tänapäeva rootslased hoiduvad ig hinna eest konflikti sattumast. Nad usuvad, et alistumine on elegantne strateegia. Pealegi on see ligi kahe sajandi jooksul hoidnud riigi eemale sõdadest ja aidanud saavutada maailma üht kõrgemat elutaset. Mõõdukus läbib kogu Rootsi elulaadi. See lubab mõningaid kandilisi aukke ümmarguste punnitega sulgeda. Majanduslikus mõttes on see võimaldanud leida kesktee progressi ja humaansuse vahel, see on kapitalismi ja sotsialismi vahel. Tootmises leiavad kasutamist optimaalsemad lahendused. Sotsiaalselt paneb mõõdukus eelistama mõõdukust suursugusele, mahendab piire äärmusliku rikkuse ja vaesuse vahel ning muudab rootslased tüütult enesega rahulolevaks. Lühidalt on mõõdukus Rootsi Mudeli alustala. Patriotism Kogu maailmas koonduvad inimes oma rahvuslipu alla, väljendades oma rahvuslikku väärtust ja ühtekuuluvustunnet.
Kr. geograaf. olud,nende mõju tsivilisatsioonile.Mägine-mäed ei võimaldanud luua ühtset riiki, suhtlemine oli raskendatud. Meri-kaubavahetus kr. siseselt ja naabermaadega, see piirkond koloniseeriti, kolooniad toitsid kreekat.Ajalooperioodid(1-ÜK iseloomulikud jooned;2-tähtsamad sündmused;3-kultuurisaavutused)Kreeta- Mükeene per.(2000-1100 eKr) 1)*Ühiskonda juhtis sõjapealik koos sõjalise kaaskonnaga.*Lossid olid sõja-,kultus-,võimukeskused.*Kujunes kiri.2)*Knossose vallutamine ahhailaste poolt.3)*labürinditaolised lossid. Tume ajajärk(1100- 800eKr)1)*tuntud kui Homerose ajajärk*rahvaarv langes,kiri unustati*kr.langes tsivilisat. eelsele tasemele2)*osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia rannikule.3)Relvi ja tööriistu hakati valm. rauast. Tsivilisatsiooni uus tõus(8-6 saj eKr) 1)Aristrokraatia esiletõus*tihe välissuhtlus idamaadega*mägine maa, mis põhjustas väljarände*tekkima hakkasid linnriigid(sparta)2)Kr alfabee...
Maailmakorralduse teke- Thales (kõige aluseks vesi), Anaximenes (õhk), Anaximandros (apeiron, maailma ei saanud tekkida looduses esinevast ainest), Demokritos (aatomid). Inimese ühiskond- Sokrates (voorus), Sofistid (inimliku käitumise probleemid, hea ja halb on suhteline, seadused ja normid on inimese poolt tehtud, tugevad aluutavad nõrgad, absoluutset tõde ei ole), Platon (ideede õpetus, teosed dialoogidena), Aristoteles (idee avaldub konkreetsete asjade kaudu, kesktee, loogika). Inimese hingerahu- Epikuros (aatomid, surm on hingeaatomite ahela lagunemist, surma pole mõtet karta, surmahirmust ülesaades ja elu nautides saavutab inimene hingerahu), stoitsism (kõik toimis jumaliku korra järgi, jumaltest ja saatusest oi kõik ettemääratud, saatusele vastu ei saa ning see on mõttetu, tuli oma saatusega leppida ja hirmudest lahti saada, paratamatuse mõistmise ja
Ei teata tema arvamusi kunstiküsimustes, veel vähem üksikasju tema eraelust. Kunstilise alghariduse sai Velazquez Sevillas, pärast seda saadeti ta päris noore mehena Madriidi õnne otsima. Ta õppis järgemööda ka kahe tuntuma kohaliku meistri, Francisco de Herrera vanema ja Francisco Pacheco juures, kuid tema kunstnikuisiksuse väljakujunemisel ei mänginud vist kumbki mingit osa. Kui ta õppis Francisco Pacheco juures, kes oli vanade maitsete ja kuldse kesktee esindaja, kartlik ning jõuetu isiksusega maalija. Juba noorpõlvetöödes paistab ta välja oma elulähedase ja tugeva vormikäsitlusega. Ta vaimustus Hispaanias armastatud nõndanimetatud köögipiltidest (bodegones). Võimalik, et tal oli kasutada alalisi modelle sakuti ka väikseid esemeid, millest ta oma natüürmordid ja zanristseenid kokku seadis. Hispaania õukond tundus kunstnikele ikka veel ahvatleva tegevuspaigana. Noore
stipendiumit ja Tallinnas on tasuta ühistransport. Kuid kohati on mul tunne, et riigil ei ole ikka piisavalt raha. Paljud teed vajaksid remontimist, suur osa tänavaid on valgustamata ja leidub peresid, kes elavad alla inimväärseid tingimusi. Siin kohal on keeruline öelda, kas meie maksumäärad on siiki liiga madalad või leidub neid, kes ei täida maksukohutust või tõesti lähebki osa rahast kaduma. Usun, et praegu on meie riik leidnud kuldse kesktee maksumäärade osas. Keskmine eestlaste peaks jõudma makse tasuda aga samas on määrad piisavalt kõrged, et riigile tulu tuua. Artikkel leitav: http://www.governmentisgood.com/articles.php?aid=17&p=5
SITUATSIOONIÜLESANNE Probleem on kogu organisatsiooni tasandil. Otseselt esisneb probleem ettevõtte omanikul Riho Kullassepal, kes peaks ka probleemile lahenduse leidma. Probleemi mõju ulatus on suur, haarates kogu organisatsiooni, sest viis ettevõtte juba teisel väljaandeaastal pankrotti. Probleemi tunnused 1. Müügist ja reklaamist saadav tulu jäi oodatust väiksemaks. 70% müügitulust pidi laekuma ajalehtede müügist ja 30% reklaamist. 2. Klientide puudus, kuna põhilevi toimus kioskites kuid kliendid eelistasid kojukannet. 3. Lugejaskond polnud piisavalt suur, et ostaks spordipäevalehte. „Eestis pole pisavalt spordifanaatikuid, kes loeksid oma päevalehte.“ Põhjused kohe iga tunnuse kohta, eraldi 1. Riho Kullassepp paigutas raha valesti. Ta investeeris esimesel aastal algkapitali liigselt: ostis tugeva ülepakkumisega tehasehoone kesklinna lähedal, hankis kaasaegse ...
(Venemaa) 14. Sotsiaaldemokraadid – Õpetuste revideerimine. Järk-järgulised reformid. Vägivalde revolutisoon, tääliste huvide kaitsmine. (Saksamaa, Venemaa, Bulgaaria) 15. 20.sajandi rahvusvahelised liikumised – revisionistid, vene enamlased, tsentristid. 16. Revisionism – taotlesid Marxi õpetuste uuendamist. Järk-järgulised reformid. 17. Vene enamlased – Väfivaldne revolutsioon, proletariaadi diktatuuri kehtestamine. 18. Tsentristid – Kahe eelneva kesktee, keda enamlased seetõttu ründasid. 18. Vene- Jaapani sõda – 1904-1905. Huvide põrkumine Jaapaniga. Mõlemad tahtsid Hiinat enda riigi alla saada, samuti ka mõjuvõimu suurendamine maailmas. Jaapanit toetas USA, Inglismaa. Venemaa jääb alla, kuna ülehindas oma majanduslikkke võimalusi ning alahindas Jaapanit, Venemaa ühiskonnakorraldus oli maha jäämas. Moderne sõda – kasutati kaevikupositsioone, kiirlaskureid, miinipildujaid, sidevahendeid. 19. 1905
Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Suured teened loogikas, bioloogias, eetikas, kosmoloogias, riigiõpetuses jne. Igal asjal mateeria ja olemus. Asja nimetuses on asja olemus. Kaks olemasolu tegelikkus ja võimalikkus. Loomulikud asjad (taimed jne), kunstlikud (inimese poolt valmistatud asjad). Õnneliku elu eelduseks inimese enda teatud omadused, nn loomutäius. Mõistuslik ja eetiline loomutäius. Viimane oskus valida kuldne kesktee asjade vahel, mis iseeneset pole hea ega halb. Nt nagu hirm. Aristoteles oli heasüdamlik ja õilis. Nende kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. 3) Vana-Kreeka luule põhijooni Hellenismi ajajärgul luule õitseng. 4) Vana-Kreeka teatri põhijooni Kujunes välja Dionysosele pühendatud koorilauludest. Algul etendused ehk draamad koori ja ühe näitleja vaheline dialoog. Hiljem lisanud veel mitmeid näitlejaid, ent koorile jäi siiski keskne roll
Kolm osabaas, tüves, kapiteel kapiteelsamba ülemine kunstiliselt kaunistatud osa(koosn. Alumine on ehhiin ja ülem. abakus) entaastüvesel olev keskel väike painutus kannelüüridtüvest liigendavad kitsad püstvaod friis talastiku ülemine osa arhitraavtalastiku alumine osa naossammasterea taga asus risttahukakujuline kivisr seintega ruum Kreeka templites avalduvad kõik need jooned, mida tavaliselt omistatakse antiikkultuurile mõõdukuse, nn. Kuldse kesktee taotlus ja äärmuste ja liialduste vältimine. 11. KREEKA EHITUSMÄLESTISED Akropolkreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega 6.saj eKr kujunes välja joonia stiil. Poseidoni tempel on üks paremini säilinud aniitkkreeka ehitisi. Mille poolest on erilised Erechtheioni templi koja sambad? Kuidas neid nimetatakse? Templite sambad on joonia stiilis, aga ühe eeskoja tallastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud karüatiidid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
