Budism Budism tekib 5.- 4. saj eKr. Selle rajajaks on Siddharta Gautama (556-486 eKr ?). Kasvas üles väga luksuslikult (tõenäoliselt oli ta kuninga poeg). Ühel päeval sai Siddharta oma müüriga ümbritsetud kodust välja ja nägi kolme inimest: rauka, surejat ja askeeti. Selle tulemusel loobus oma seisusest ja hakkas elama askeedina ning õppima tõde kannatusest. Oma elu lõpul (80ndal eluaastal) jõudis nirvaanasse, üsna pärast seda ka suri. Kuulutas ,,keskteed" askeesi, kus ei minda äärmustesse. Buddha ise ei kirjutanud midagi, ent peale teda on pandud kirja hulga tekste, mis on peamiselt paali ja sanskriti keeles. Kõige tähtsam Tripitaka ,kolm korvi` pühakiri, mil on kolm osa: · kloostri reeglid · Buddha kõned · filosoofilised õpetused Eksistentsi omadused: · kõik on kaduv · kõik olemasolev on määratud kannatama · ühelgi olendil ei ole muutumatut mina Budismis...
5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis perenõustajate, suhtlemistreenerite ja koolitajate raamatuid, kus erinevas sõnastuses korratakse lapsest lähtuva kasvatuse tõdesid: laps on täiskasvanule võrdne partner loobuge sõnakuulelikkuse müüdist, laps ei pea kuuletuma
Kepid maksavad rohkem, kuna on jäigemad, tugevamad ja on mugavam sõita. Hästi odaval kepil võib materjal kildudeks lennata väga suurte miinuskraadide juures. klassikasuusad Raskem valida. Võiks olla 2 paari klassikasuuski: sulailma suusad, külmailma suusad. Mida raskem oled, seda jäigem peaks suusk olema. Kui võtta kaks paari, siis üks paar võiks olla kangemaid, millega sõita sulailmaga, millele pannakse kliistrit alla. Kuldse kesktee on kõigil olemas. Igas korralikus poes on `'Vänt'', millega pannakse paika pidamissoon. Tahkest soonist määritakse erinevatel kaugustel kliistrit suuskadele alla (oleneb suusa kangusest). Vabatehnika suuskade valimine Uisusuusa puhul on vaja teha selgeks pikkus ja kehakaal, mille järgi antakse parajad suusad. On hea kui on kaks paari: sulailma suusk ehk veesuusk, ning miinuskraadi suusk. Parim on siiski valida see `'kuldne kesktee'', mille puhul on suusk keskmise
nimed, mida kasutatakse tänapäevani. Ta lõi neil ka terminoloogia, mis on samuti tänini kasutusel. Tema esimene tähtis otsus oli, et asjad pole ainult mateeria, millest aineliselt koosnevad, vaid tähtis on asjade juures ka nende vorm. Maja ei ole ju ainult kuhi telliseid, et majast saaks maja, peab tal olema maja vorm. Maja võib olla ehitatud ja betoonist, kuid siiski on ta maja. Aristoteles uskus, et on olemas kuldne kesktee. Selle kohaselt asub voorus võrdselt kaugel kahest äärmusest, mis mõlemad on pahed. Heldus on kesktee priiskamise ja ihnuse vahel, julgus kesktee hulljulguse ja argpüksluse vahel. Eesmärgiks on tasakaalustatud isiksus. See ongi Aristotelese meelest tee õnnele. Egiptuse püramiidid Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Umbes kaks tuhat kuussada aastat eKr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi - Cheopsi, Hafre ja Menkaure,
Filosoofid Just tema arvas, et inimesed peaksid olema õnnelikud- Sokrates (ei võtnud raha õpetuste eest) Šoti filosoof- David Hume, kirjutas raamatu `` Traktaat inimhingest``, kuulsaim empirist 17 saj ratsionalismi isand- Descartes Selle mehe arvates pidi järgima kuldse kesktee reeglit- Aristoteles Mees, kes arvas, et peame käituma nii nagu me tahame, et meiega käitutakse- Immanuel Kant Loodusfilosoofid Väitis, et liikumine on näiv-Parmenides Väitis, et maailm koosneb numbritest- pütagoorlased Filosoofilised mõisted/terminid Maailma alge- arhe´ Allikas ei ole kogemus ja meelte andmed- ratsionalism (esindajad dogmaatikud) Arusaam, et mitte miski ei toimi põhjuseta- determinism Ühe asja tegemine põhjustab teist tegevust- kausaalsus
Nõrkused: Kahel esimesel puuduvad järglased, korruptsiooni oht, tööjõu puudus, mõnes grupis võib liiga palju inimesi olla. Aristoteles Ontoloogia - küsimus liikumisest 1) vorm ja sisu - keha ja mateeria (mateeria ehk aine) Keha on see, mis liigub. Mateeria on see, mis ei muutu. 2) Liikumise põhjendused? Võimalikkus ja tegelikkus? Igal asjal ja kehal on pontentsiaal ja võimalus seda teha. 3) Keha muutub koguaeg, aga sisu jääb samaks (veri) Kuldne kesktee - püsida koguaeg keskpäraselt Eetika 1) Eesmärk eudaimonia (toimimine mõistuse kohaselt) 2) Ka üksik inimene peab olema õnnelik. Selle saavutamiseks on kas: praktiline (kuldne kesktee) või teoreetiline Kuldse kesktee saavutamiseks (vooruslikuks olemine) - Argud, Julgus, Meeleheide,Rahulikkus ja Vaprus. Suudab leida igas asjas keskmise ning kõik inimesed peaksid olema nii.-
Selle põhjal võib arvata, et Aristotelese õpetuse järgi polnud hing algselt kuskilt pärit ja ta polnud igavene/surematu. Eetika oli Platoni jaoks kõlblus. Ta hindas voorusi. Kõige olulisem voorus oli Platoni jaoks headus. Selle all mõistis ta ideed, Päikest ja jumalust. Selleni jõudmine on suurim eesmärk. Aristoteles pidas eetikat teaduse loojaks. Vooruslikkus tähendas tema jaoks meisterlikkust. Voorus tuleb valida liialduse ja puuduse vahel leida kuldne kesktee. Näiteks lugupidamine enesest on kesktee edevuse ja alavääristamise vahel. Nii Platon kui ka Aristoteles arvasid, et iga inimene vajab riiki, et olla õnnelik. Platonile oli valitsusvormidest kõige vastuvõetavam aristokraatia ning ühiskond jagunes seisusteks. Igal seisusel olid oma õigused ja kohustused. Aristotelese kohalt pidid inimsed olema võrdsed, sest liigne rikkus ja liigne vaesus võisid põhjustada mässu. Mõlemad filosoofid ütlesid, et parem
See mõte meeldib mulle, sest see on loogiline, kui selle üle natuke mõtlema hakata. Tegelikkus ja võimalikkus on kaks erinevat nähtust. Asjade olemasolu, mida tegelikult olemas pole, on võimalik. Voorused jagas Aristoteles vaimseteks ja tahtelisteks. Et inimese olemuse määrab mõistusehing, siis on tema õnnestavaim tegevus mõtlemine. Sellega seostuvad vaimsed voorused, nagu tarkus ja arukus. Eetilisi voorusi iseloomustab võime olla mõõdukas, valida äärmustevaheline kesktee. Ei tohi olla näiteks liiga julge, sest see läheb juba hulljulguseks. Ei peaks olema ka liiga arg, sest see võib viia igava eluni või lausa isoleerituseni. Samas võib samal ajal olla väga julge, kuid ka väga arukas. Ka sellised voorused tasakaalustavad teineteist. Liigne julgus võib panna tegema rumalaid tegusid, kuid olles arukas, osatakse vältida suuremaid ohte, mis võivad tekkida ning oma elu või kellegi heaolu ohtu seada. Tuleb
Sellised on inimese valmistatud asjad: lauad, toolid, skulptuurid jne. Inimese tegevuse tulemusel realiseerub ainult üks olemus paljudest võimalikest. Näiteks saaks teatud puitmaterjalist valmistada laua, tooli või riiuli. Õnneliku elu eelduseks on inimese enda teatud omadused, mida Aristoteles nimetas loomutäiusteks. Ta eristas mõistuslikke ja eetilisi loomutäiusi. Mõistuslikud loomutäiused: tarkus ja arukus. Eetiline loomutäius on oskus valida kuldne kesktee neis asjus, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Kuna neid asju, mis iseenesest pole ei head ega halvad, on palju, siis on palju ka eetilisi loomutäiusi. Näiteks pole hirm iseenesest ei hea ega halb. Kui inimene üldse hirmu ei tunne, siis ta on hulljulge, mis Aristotelese arvates õnne küll ei soodusta. Kui aga inimene liiga palju kardab, siis ta on arg. Kuldne kesktee on mehisus. (Allikas nr. 2) Aristotelese vapruse määratlus: Vapper/mehine pole see, kes:
või saatust. On eetiline teooria või mõtteviis, mille kohaselt on inimese eesmärgiks õnneliku elu saavutamine. ,,kuldne kesktee" on Aristotelese arvates asjade tasakaal. Nt: kui inimene ei karda midagi, ei saa ta olla õnnelik, kuid kui ta on liiga palju kardab siis on ta arg, seega kumbi äärmuslik variant ei ole hea, Seega oleks temaarvates hea valida ,,kuldne kesktee", kuna see tagab õnne. Kuldne kesktee on mehisus. Jumalatõestus on tõestus jumala olemasolu kohta mõistuse abil. Filosoofia ( filos sofos ) tähendab tarkusearmastust, erutletakse erinevate eluliste küsimuste üle . nt : mis on õnn? Relativism - on filosoofias mis tahes seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi ja reaalsust ennast või muud taolist relatiivseks- sõltuvaks mingist vaatekohast. Koopamüüt Plaaton lõi selle, inimesed elavad nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid
loomuomane riiklik ühiselu. Ta ise: see muudab voorusliku käitumise elada õnnelikult väljaspool riik ühteaegu nii võimalikuks, kui ka õnnelikuks eluks oli vaja leid paratamatuks. Ideed on muutumatud ja reaalsed, kesktee äärmuste vahel: tasa meeltega tajutav maailm aga on hulljulguse ja arguse, pillami üksnes ideede muutlik ja ebatäiuslik koonerdamise vahel jne Sügavam järelemõtlemine ei kummuta koopia. moraalseid tõekspidamisi, vaid hoopis põhjendab neid. Võrdles ideid tõeliste esemetega ja
Miks on vaja inimeseõpetust ? Minu arvates on inimeseõpetus suhtlemisoskust arendav õppe aine. Selles tunnis õpib hindama erinevaid inimtüüpe ja käituma vastavalt olukorrale ning lahendama probleeme kuldse kesktee läbi. Inimeseõpetus kui õppeaine sisaldab endas palju eluks vajalike teadmisi ja oskuseid mida õpin ainult selle aine tunnis. Näiteks räägitakse selles tunnis tervislikest toitumis harjumustest ja milliseid toitaineid meil vaja on. Räägitakse miks tuleb hoiduda alkoholist ja teistest tervist kahjustavatest ainetest. Väga huvitav on esmaabi õpetus tund. Elus läheb kindlasti vaja kas või algelist esmaabi andmise oskust.
Maja ei ole ju ainult kuhi telliseid, et majast saaks maja, peab tal olema maja vorm. Maja võib olla valmistatud ka betoonist, kuid ta on ikkagi maja. Vorm on asjade olemas olemise seletus. Vormi mõiste jagab ta neljaks üksteist täiendavaks põhjuseks. Aineline põhjus millest see on? Toimiv põhjus mis selle tekitab? Vormiv põhjus mis annab sellele äratuntava kuju? Lõpp-põhjus miks see on? Aristoteles uskus, et on olemas kuldne kesktee. Selle kohaselt asub voorus võrdselt kaugel kahest äärmusest., mis mõlemad on pahed. Heldus on kesktee priiskamise ja ihnuse vahel, julgus kesktee hulljulguse ja argpüksluse vahel. Eesmärgiks on tasakaalustatud isiksus. See ongi Aristotelese meelest tee õnnele. ARISTOTELES´E FILOSOOFIA Inimelu on protsess, millel on temale eriomane liikumine. Järelikult peaks sellele rakenduma ka Aristotelese füüsika poolt kirjeldatud üldine liikumisekarakteristika
See on õige tõde kannatuse tekkimisest. See on janu, mis teostab uuestisündi, janu lõbu, janu elu, janu hävitamise järele. See on õige tõde teest kannatamise kaotamiseks, kaheksaosaline ülev tee, mille nimi on õige tunnetus, õige otsustamine, õige kõne, õige teotsemine, õige eluviis, õige pingutus, õige kaemus (kontsentratsioon). See on ülev keskmine tee elu vahel himudes, mis on madal ning tühine, ja enesepiinamise elu vahel, mis tume ja ebakasav, tühine on. See kesktee avab silmad ja mõistuse, viib rahule, tunnetusele, valgustusele, nirvaanasse." August Sommer, ,,Ülim usk. Usuõpetuse õpperaamat ja lugemik keskkooli V klassile", Tallinn 1933, lk 18-19.
See on õige tõde kannatuse tekkimisest. See on janu, mis teostab uuestisündi, janu lõbu, janu elu, janu hävitamise järele. See on õige tõde teest kannatamise kaotamiseks, kaheksaosaline ülev tee, mille nimi on õige tunnetus, õige otsustamine, õige kõne, õige teotsemine, õige eluviis, õige pingutus, õige kaemus (kontsentratsioon). See on ülev keskmine tee elu vahel himudes, mis on madal ning tühine, ja enesepiinamise elu vahel, mis tume ja ebakasav, tühine on. See kesktee avab silmad ja mõistuse, viib rahule, tunnetusele, valgustusele, nirvaanasse." August Sommer, ,,Ülim usk. Usuõpetuse õpperaamat ja lugemik keskkooli V klassile", Tallinn 1933, lk 18-19.
"Les leçons de ténèbres" Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre" Giuseppe Verdi "Rigoletto" Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) Mozart "Figaro pulm" (Cherubino ) Mozart "Don Giovanni" (Donna Elvira) Georges Bizet "Carmen" (Mercedes) Pilte... Konserdid Annely Peebo on andnud iga aasta jõlukonserte aga enamuselt esineb ikkagi välismaal Välislingid Riina Luik; Annely Peebo kuldne kesktee Annely Peebo; mezzosoprano Maris Meiessaar; Annely Peebo: õnn on meis alati olemas Viited Annely Peebo; Wikipedia; 2012 Laverdi; Annely Peebo; 2008 Annely Peebo; EPL artikkel; 2011 Tänan Kuulamast!
Pärast pikka aega kestnud meditatsiooni Põhja-Indias Varanai lähedal tänapäeva Bodh Gaya jõudiski ta virgumisele, ning sai budaks (buddha) ehk virgunuks.Budism õpetuse järgi oli enne Siddhrthat elanud meie maailmas juba neli nn maist budat: Dipankara, Krakutsanda, Kanakamuni ja Kasjapa.Saavutanud Valgustatuse ehk virgumise, hakkas Buddha kuulutama enda õpetust, kuidas vabaneda sansaaras kannatustest. See õpetus ehk dharma algas nelja õilsa tõe ja kesktee kuulutamisega. Neli õilsat tõde avaldas Buddha esmalt väikesele askeetide rühmale India linna Varanasi lähedal asuvas Sarnathi Hirvepargis. Buddha õpetas kasvavat budistlikku munkade hulka umbes 45 aastat, kuni oma surmani 80-aastaselt.
Sügis 2010 SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukool) Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (loeng + ES lk 9-21) 2. Platoni ideedeõpetus (loeng + ES lk 22-37) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (ES lk 37-43) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (loeng + ES lk 44-67) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee, eluviisid (loeng + ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-118) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses, tunnetuse võimalikkuse aprioorsed tingimused, transtsendentaalne filosoofia, aru kategooriad, mõistuse ideed, traditsioonilise metafüüsika kriitika (ES lk 197-213) 8. Kanti eetika: kohus, kategooriline imperatiiv (ES lk 213- 220) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism,
Giuseppe Verdi "Rigoletto,, Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) Mozart "Figaro pulm" (Cherubino ) Mozart "Don Giovanni" (Donna Elvira) Georges Bizet "Carmen" (Mercedes) Konserdid Annely Peebo on andnud iga aasta jõulukonserte aga enamuselt esineb ikkagi välismaal. Jõuluöö- http://www.youtube.com/watch?v=cgdYNa0meNw Eurovisioon 2002- http ://www.youtube.com/watch?v=tXTR3oPrVXI Välislingid Riina Luik; Annely Peebo kuldne kesktee, postimees, 16. november 2009. Annely Peebo: professionaalid ei nuta / ajakiri Naised 25. jaan. 2008. Maris Meiessaar; Annely Peebo: õnn on meis alati olemas, EPL, 13. detsember 2008. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia .org/wiki/Annely_Peebo http://www.youtube.com/watch?v=cgdYNa0meNw http://www.youtube.com/watch?v=tXTR3oPrVXI http://www.emic.ee/? sisu=interpreedid&mid=33&id=73&lang=est&action=view&method=biograaf Tänan tähelepanu eestJ
huvitavaid vahendeid. Õpetajal peaks olema õpilaste hulgas autoriteeti, mis tuleks tal välja teenida õpilasi ainest huvituma pannes, mitte neid karistades. Omades autoriteeti, peaks ta siiski austama ja arvestama õpilaste arvamusi. Samas ei tohi ta olla ka liiga palju mõjutatav. Kuna kõik õpilased ja kõik õpetajad on erinevad ei saa nad paratamatult kõik üksteisele meeldida. Kuigi mitmete tegurite puhul on lahenduseks kuldne kesktee, on siiski õpetaja omanäolisus ja positiivne õpetumisse suhtumine need, mis teevad temast hea õpetaja.
Tema arust oli tähtsaim ideede õpetus, ning filosoofia ülim eesmärk oli hüve idee mõistmine, mis pidi aitama tabada kõike muud ja käituma vooruslikult. Platoni õpilaste seast pärineb antiikaja mitmekülgseim õpetlane Aristoteles. Tema asutas kodulähedases Lykeioni gümnaasionis oma kooli. Aristotelesel oli väga lai silmaring, ning suurimad saavutused loogika vallas. Inimene oli tema arvates riiklik olend, kes ilma riigita ei eksisteeriks, kuid ütles ka et kõiges tuleb leida kesktee (nn kuldne kesktee). Ideaalseks riigiks pidas Aristoteles riiki, kus kodanikuõigused on eelkõige keskmise jõukusega inimeste käes. Tema õpetus avaldas järgnevatele põlvedele suurt mõju. Matemaatikaga tegeles juba Thales, kuid põhilise osa tegid ära Pythagoros ja tema õpilased. Nad võtsid küll palju eeskuju idamaadest, eriti mesopotaamiast, kuid just Kreekas sai matemaatikast teadus, kuna Pythagorose jaoks olid mesopotaamias ammu tuntud tõed loogilise sisuga
Väga hea on, kui kasutatakse tänapäevaseid ja huvitavaid vahendeid. Õpetajal peaks olema õpilaste hulgas autoriteeti, mis tuleks tal välja teenida õpilasi ainest huvituma pannes, mitte neid karistades. Omades autoriteeti, peaks ta siiski austama ja arvestama õpilaste arvamusi. Samas ei tohi ta olla ka liiga palju mõjutatav. Kuna kõik õpilased ja kõik õpetajad on erinevad ei saa nad paratamatult kõik üksteisele meeldida. Kuigi mitmete tegurite puhul on lahenduseks kuldne kesktee, on siiski õpetaja omanäolisus ja positiivne õpetumisse suhtumine need, mis teevad temast hea õpetaja.
ongi loomult hea). 3. Välise toimega (nt saab kellegi ninakirtsutamist seletada halva lõhnaga). 4. Seatud eesmärgiga (nt saab vihmavarju kaasavõtmist seletada sooviga vihma käes kuivaks jääda). Õnneliku elu eelduseks on inimese enda teatud omadused, mida Aristoteles nimetas loomutäiusteks. Ta eristas dianoeetilisi (mõistuslikke) ja eetilisi loomutäiusi. Dianoeetilised loomutäiused on tarkus ja arukus. Eetiline loomutäius on oskus valida kuldne kesktee neis asjus, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Kuna neid asju, mis iseenesest pole ei head ega halvad, on palju, siis on palju ka eetilisi loomutäiusi. Näiteks pole hirm iseenesest ei hea ega halb. Kui inimene üldse hirmu ei tunne, siis ta on hulljulge, mis Aristotelese arvates õnne küll ei soodusta. Kui aga inimene liiga palju kardab, siis ta on arg. Kuldne kesktee on mehisus. Aristotelese loogika õpetus koosneb 3-st osast: 1)järelõpetusest e
Asub Niluse jõe ääres. Vana-Kreeka templid Templid olid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Ehitati kivist ja marmorist. Kivide sidumiseks kasutati metall klambreid. Templid olid kaetud värviliste kaunistustega, mis ei ole säilinud. Esineb 3 samba stiili, ehk orderit. Templite projekteerimisel olid aluseks matemaatilised arvutused. Oluline oli saavutada harmoonia ja ideaalsed proportsioonid. Antiik arhitektuurile oli omane kuldse kesktee otsimine ning äärmuste ja liialtuste vältimine.
või kaob võimalus nende poole püüelda sootuks. Kindlasti leitakse end ristteel veel mitmelgi järgneval korral. Selgi hetkel mõtleme, kuhu keerata nägu, kuhu selg. Tähtsate otsuste langetamisel tuleks analüüsida iseennast, usaldada oma vaistu, esitada endale küsimusi: kas ma suudan?, mida ma sellest võidan?, kas teised valikud ei ole paremad? Läbi tuleks mõelda kõigi valikute plussid ja miinused ning leida nende seast nn kuldne kesktee. Sel ajal tuleb meeles pidada, et minnes mööda kõige lihtsamat teed, võime olla kindal, et me jõuame kohale, kuid läbitud vahemaa pole meile mitte midagi õpetanud. Valides aga raskema tee, saame ka teel olles uusi kogemusi, kuid lõpp võib jääda meile kättesaamatuks. Per aspera ad astra ladinakeelsed sõnad, mida võib pidada elu motoks, sest elu ilma raskusteta tähendab kogemusteta elu. Iga raskust ületades treenime ennast ning oleme
Minu Eetika Teatavasti on hoiakud inimestel elu jooksul välja kujunenud. Vaevalt, et keegi on sündinud teatud mõttemaailma- või seisukohtadega. Vastavalt meie poolt läbielatud kogemustele, sündmustele, võimalustele ja kohustustele me ka käitume, kas see on alati eetiline või moraalne, eks seda peab igaüks ise oma hinges tundma. Mind on isiklikult alati õpetatud olema aus ja viisakas. Olin suhteliselt tagasihoidlik, kõike otsustasid minu eest minu vanemad, kuid elu mind harinud, teinud omad korrektuurid ja pannud paika mängureeglid. Nüüd olen mina see kes otsustab ja ma püüan seda teha alati nii inimlikult kui vähegi võimalik. Püüan alati mõista inimest ja tema teguviisi, püüan kõike seletada. Olen arvamusel, et kõigel meie elus on teatud roll kanda. Kui osata järgida intuitsiooni, on võimalik elus ära hoida valed otsused ja teguviisid. Samas toetudes oma intuitsioonile ja tunnetele, võime jõuda oma eesmärkideni ja elada soovitud elu. Ee...
Kristina Piilik Juhtimine Eesti notaribüroodes Pea kõik inimesed puutuvad ametikohast hoolimata vähemal või rohkemal määral kokku kohustustega, mis on seotud juhtimisega. Ka siis, kui see ei ole nende peamine tööülesanne. See kehtib ka erialaspetsialistide puhul. Aga kahjuks – nagu rõhutavad ka T. van Rensburg ja G. Prideaux*1 – asetavad spetsialistid suurema rõhu oma tööga seotud tehnilistele oskustele ning juhtimise ja eestvedamisega seotud pädevused ei pälvi nii suurt tähelepanu, kui tegelikult vaja oleks. Seega kõrgharitud spetsialistid, nagu näiteks arst, kes peab erakliinikut, või kohtutäitur ja notar, kellel on oma büroo, peavad põhikohustuste kõrvalt tegelema ka üles- annetega, mis on seotud büroo majandamise ning töötajate juhendamisega. See kõik eeldab aga häid tead- misi juhtimisest ja eestvedamisest. Spetsialistide keskendumine ametiga seotud teadmistele ni...
Kristina Piilik Juhtimine Eesti notaribüroodes Pea kõik inimesed puutuvad ametikohast hoolimata vähemal või rohkemal määral kokku kohustustega, mis on seotud juhtimisega. Ka siis, kui see ei ole nende peamine tööülesanne. See kehtib ka erialaspetsialistide puhul. Aga kahjuks – nagu rõhutavad ka T. van Rensburg ja G. Prideaux*1 – asetavad spetsialistid suurema rõhu oma tööga seotud tehnilistele oskustele ning juhtimise ja eestvedamisega seotud pädevused ei pälvi nii suurt tähelepanu, kui tegelikult vaja oleks. Seega kõrgharitud spetsialistid, nagu näiteks arst, kes peab erakliinikut, või kohtutäitur ja notar, kellel on oma büroo, peavad põhikohustuste kõrvalt tegelema ka üles- annetega, mis on seotud büroo majandamise ning töötajate juhendamisega. See kõik eeldab aga häid tead- misi juhtimisest ja eestvedamisest. Spetsialistide keskendumine ametiga seotud teadmistele ni...
Arhalisel perioodil (u 800-500 a eKr ) toimunud kiired muudatused nõudsid Kreeka ühiskonna sisekorralduse täiustamist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Tähtsamad ja võimsamad neist olid Sparta ja Ateena. Linnriikide omavahelised suhted olid sageli vaenulikud ning siseolud ebastabiilsed. Kehtis enamasti kaks valitsemisvormi: aristokraatia ja demokraatia. On palju vaieldud, kumb neist oli edukam ning parem. Mina arvan, et kuldne kesktee oleks õigeim lahendus. Riigikord peaks eelkõige kodaniku huvide eest seisma. Sokratese poolt palju kritiseeritud demokraatia on üks ere valitsemise näide, kus rahva vajadused on rahuldatud, sest inimestele on antud võim-rahvas otsustab, mis on nende arvates õige ning kasulik. Turuplatsidel peetavatel rahvakoosolekutel said kõik kodanikud sõna sekka öelda ning uusi küsimusi püstidada. Seega rahvas sai valitsemises palju otsustada.
Kirgi kütab ka sotsiaalmaksu ümberjagamise viis. Kõige sagedamini peetakse naeruväärseks vaid 19 suurust lastetoetust, mida siiani on antud kõigile lastele. Arvan, et vanemad, kes on niigi jõukad, ei peaks saama riigilt igakuist lisaraha. Selle asemel tuleks aidata peresid, kellel on hädasti vaja lastetoetust, kuid mis võiks sel juhul suurem summa olla. Öeldakse, et kõik inimesed peaksid olema riigi ees võrdsed, kuid maksupoliitika puhul on kuldse kesktee leidmine võrdlemisi raske. Leian, et maksupoliitika õige reguleerimine aitab mõjutada majandust ja indiviidi toimetulekut. Maksud tuleks hoida piisavalt madalad, et inimesed saaksid tarbida vastavalt oma vajadusele. Samuti peaksid maksuprotsendid olema kõigile samad, et säiliks sotsiaalne võrdus ja motsivatsioon parema elu nimel.
IMPERIALISM:*19.saj lõpp*on suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas *Tunnused:*koloniaalvallutused *sõjalised vallutused*tehnika areng*riikide püüdlused maailma oma mõjusfäärideks jaot.*kõik riigid sõjakad TEHNIKA*masinaehitus(auto areng)*lennundus (tsepeliin,lennuk)*raadio(Marconi raadiosaade)*info eetri kaudu KOLONISEER-E: *suur huvi Aafrika vastu*Inglise-Buuri sõda(Aafrikas;buurid olid hollandi päritolu;buurid rajasid Transvaali ja Oranje vabariigi;Inglased lõid koonduslaagrid ja vallutasid valdused)*bokserite ülestõus ÜHISK.LIIKUM.-D : *revisionistid(usksid et Marxi õpetus vana;proletiaarid e.palgatöölised)*Vene enamlased(Lenini järgijad) tsentrisid(eesotsas Kausky;kuldne kesktee)*anarhisti(nende arvates tuli kodanli kord kukutada;ei pooldanud diktatuuri)*Sarnane-vankumatu usk e.progress MAJ.Elu MUUTUS:*globaliseerumine*rahaasutused/kaubandusfirmad kasvasid kokku*tööstus järjest rahvusvahelisemaks SÕJ...
end ühiskonnast eemale tõugatutena. Värske õhk ja vaikus on nende arvates vaid ettevõtjate ettekäänded, et nõudlikest kultuuriarmastajatest kaugeneda. Minu arvates on nad veidi liialdanud. Loomulikult Tallinna Vanalinnast on kauge tee Viimsisse, kuid seal oleks neil rohkem ruumi, et pühenduda oma tööle. Neil oleks linna kiire argielu asemel tasane rutiin, mida igaüks saaks omal tahtel mugavdada. See oleks kuldne kesktee, mida nad aga nähtavasti ei otsi. Probleemiks on ka naabrid, kes ei soovi, et uus õppehoone nende päikese ära varjaks. Kirke Kangro leiab, et need vastupanud on tegelikkuses vaid sügavama probleemi pealispind. ,,Kas insolatsiooniminutid üüritavas majas ja ,,süvendamise ohtlikkus" /---/ ongi see, mille pärast kunstiakadeemia endale uut hoonet ei saa, või on tegu mingisuguste huvide ristumisega?" kirjutab ta julgelt.
Kas massiimmigratsioon rikastab või ohustab Euroopat? Järjest rohkem tekib maailmariikides konflikte, mille tagajärjel on tsiviilisikud sunnitud immigreeruma enda kodumaalt ning otsima uue elupaiga. Praeguse aastaga on Euroopasse jõudnud immigrantide arv kahekordistunud ja usutakse, et tõuseb veelgi. Tänu massilisele inimestetulvale võitleb Euroopa pagulasteprobleemiga igapäevaselt ning üritab leida lahendust tekkinud ühiskondlikele vastuoludele. Arvatavasti enim murettekitavaks asjaoluks seoses immigratsiooniga on erinevate kultuuride segunemine. Immigrandid tulevad Euroopasse kardinaalselt erinevast kultuuriruumist ja üheltpoolt see rikastab Euroopat ja eurooplasi. Neil on võimalus tutvustada enda religiooni ja kombeid ning see võib olla väga kasulik Euroopa inimestele. Tänu sellele saavad eurooplased lähemalt teada tundma muid rahvuseid ja võibolla, et isegi neilt mõned tarkuseterad kõrva taha panna. Teise...
õpilasena, teine sõpradega koos olles, kolmas perekonnas. Tihti ei taheta teistele oma tegelikke tundeid, mõtteid. Neljandaks on vari, mis on negatiivne peidetud isiksuse osa, mida inimene peidab ja väldib. Mida ebakindlam inimene on seda projetseerib kurjuse osa, mida ei tunnistata. Viiendaks on arhetüübid, sisaldab kujundeid ja on täidetud konkreetse sisuga . Ema arhetüüp tähendab meie jaoks( hoolitsus,armastus jne). Oluliseimaks arhetüübiks on siiski Mina, ühtlasi on see ka kesktee alateadvuse ja teadvuse vahel. Hõlmab kõike(varju,persona,rollid).Koosneb teadlik ja alateadlik osa. Individulatsioon on iseendaks saamine. Mida vanemaks inimene saab sellega seoses muudub ka tema väärtushinnangud. Inimene saavutab tavaliselt kõik vajaliku oma 40-ndaks elu aastaks ja sealt ehitab ta edasi oma nn"redeli".
Nooruses võime olla täpselt nii naiivsed,et uskuda, et me unistused tõepoolest täituvad. Paraku ei ole kunagi head ilma halvata. Noorusel on ka negatiivseid külgi. Noored ei ole täiskasvanud ega lapsed. Mõnikord oodatakse noortelt sama mis täiskasvanutelt, teinekord aga heidetakse ette, et me nõume liiga palju vabadust. Me oleksime nagu kahe tõelise asja vahel ja tihtipeale toob see kaasa segadust. Sest kust me peaksime siis teama, kuidas käituda? Mingil viisil peame leidma kuldse kesktee. Tõsiasi on ka see, et nii mõnedki meist ei saa noorust sel viisil nautida nagu enamus. Niisiis, noorus on täis avastusi, mis võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. William Wordsworth Mis õnnis tunne elus olla koidikul, ent noorusaeg - see oli paradiis.
ka alternatiivselele vaatele." Sõna uundusi ja reeglite muudatusi tehes mingil spetsiifilisel erialal, näiteks arstiteadus, IT, bioloogia peaksid keeleuuendajad ja teadlased diskuteerima omaala proffidega, kes tajuvad selle erilala sõnavara paremini kui keeleteadalased ning teavad, mis on õige. Nemad oskaksid soovitada, kas keeleuuendajate poolt välja pakutud sõnad, reeglimuudatused on sobilikud. Tuleks leida kuldne kesktee mis sobib kõigile, nii konservatiividele, liberaadidele kui ka tavainimestele. Keelt uuendades peaks olema ettevaatlik ja mitte tegema väga suuri muudatusi. Uusi reegelid ja sõnu välja andes tuleks vaadata ka olukorda teise mätta otsast. Mingil määral on keele arendamist vaja. Eriti uusi sõnu, kuna aeg läheb koguaeg edasi, leiutatakse uusi asju ja neile oleks vaja eestipäraseid nimetusi, sest mida vähem on keeles laensõnu seda parem. Põhjala
voorustel välja paista laseme ja pahesid kontrollida suudame). Aristotelese jaoks oleneb voorus otsustamisest, enesevalitsemisest ja ihade tasakaalust- kõik see tuleb tema meeltmööda kogemusega. Kõige olulisem ja teema õnne olemuse ja eetilise õpetuse tuum on nn. kesktee- teooria. Eksimisest ja elu keerdkäikudes ekslemisest hoiab meid, juhul kui kasutame mõtlemisvõimet, oskus äärmustesse laskumisest hoiduda ja valida kesktee. Äärmus Kesktee Äärmus argus vaprus hulljulgus ihnus heldus pillamine tuimus püüdlus kirg salatsemine ausus lobisemine häbelikkus häbi tundmine häbitus A. pole ise kunagi kasutanud mõistet kuldne kesktee- see on hiljem ta teooriale külge kleebitud.
ainult vähesed justkui tuttavad. Majas toimub nii leinamine kui ka pulmad, ta on seltskondades kus ta ei tea kedagi, kuid alati oodatakse teda, et rääkida elust ja seal toimuvast. Majas olles kaob aja taju ära ja satub ühest olukorrast järgmisse, teda juhatatakse läbi erinevate tubade kus tal on võimalik enda jaoks olulistele eluküsimustele vastuseid või mõtteid saada. Ta oli mõtlik ja ka segaduses kuna ta ei tea kuidas sealt majast välja pääseda. ( Kuidas leiaksime muidu kesktee, kui me ei alustaks oma katseid äärmustest? 55 ) See on kirjutatud läbi minategelase nage me ise kogeks kõik seda. Teine osa on Kiri proua Rohumaale, selles osas püüab kirjanik seletada miks ta selle on kirjutanud ja tänab teda kriitika eest. Kolmadas satub tegelane ooteruumi, kus ta läheb arsti juurde kuid sealt ootamatult viiakse ta kohtusaali, olles milleski süüdi. Seal on seitse tunnistajat, kes räägivad oma elust, nad oleksid nagu ise süüalused.
9. Kahest pahast tuleb valida väiksem ex duobus mali minus est deligendum 10. Kaht jänest taga ajades ei saa kumbagi kätte duos lepores insequens, neutrum cepit 11. Kasuta päeva carpe diem 12. Keegi ei sünni targana doctus nemo nascitur 13. Kelle maa, selle usk cujus regio, ejus religio 14. Kiiremini, kõrgemale, kaugemale citius, altius, fortius 15. Kui tahad rahu, valmistu sõjaks si vis pacem, para bellum 16. Kuldne kesktee aurea mediocritas 17. Kuni hingan, loodan dum spiro, spero 18. Kus hundist juttu lupus in fabula 19. Kuula, vaata, vaiki audi, vide, sile 20. Kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas omnia mea mecum 21. Käsi peseb kätt manus manum lavat 22. Läbi raskuste tähtede poole per aspera ad astra 23. Ma ei õpi mitte kooli, vaid elu jaoks vitae, non scholae discimus 24. Maitse üle ei vaielda de gustibus non est disputandum 25
Rahvusliku ühtekuuluvuse vajalikkus on oluline nii inimesele endale, et tunda ühtekuuluvustunnet ja ka rahvusele, et jääda püsima. Sisemine terviklikkus on iga rahva ja kõigi aegade püsimise jaoks kõige olulisem element. Erimeelsel rahval ei saa kunagi olla stabiilsust, jõukust ja rahu. Ühtset eesmärki oma rahvusega on aga raske saavutada, kui maailmas eksisteerib nii palju lahkarvamusi. Kohati need küll rikastavad ja võivad olla kasulikud, kuid siiski tuleks leida kuldne kesktee, mis liidaks rahva ühtseks tervikuks. Alati on selliseid inimesi, nagu raamatus külarahvas, kes on valmis kõik vana unustama ja innukalt millegi uue poole pürgima. Samas on metsarahvast, kes tahavad vanadele tavadele kindlaks jääda ja uut mitte omaks võtta. Duellis kahe poole vahel, kus mõlemal on ühine eesmärk - rahvuslik ühtekuuluvus, ei ole oluline, kes väljub võitjana. Tähtis on, kui palju on igaüks valmis muutma iseennast, et säilitada rahva ühtne terviklikkus.
korda saata võib. Jumalategi küsimuses kaldun rohkem Epikuurlaste poole, kes väitsid, et jumalad võivad küll olemas olla, kuid nad ei loonud maailma, ning nad ei vaja inimkonna heakskiitu, seega pole neid mõtet ülistada. Pean end ise agnostikuks, sest usun kõiksusesse, kuid leian, et anda sellele kõiksusele nime pole võimalik. Kui peaksin otsustama, kumma filosoofia ma valiks, looksin ma hoopis mingisuguse kuldse kesktee mõlema filosoofia juures on ideid, mis mulle meeldivad, kuid leidub ka neid, millega ma absoluutselt nõus ei ole.
Kolmas tee ja sotsiaalliberalism: · solidaarsuspõhimõtte ühendamine positiivse vabaduse ideega · omavaheline sisuline lähedus · tähelepanu inimeste vaba algatuse ja osalusdemokraatia soosimine Vahevormid: · põhjamaade tsentrism- sotsiaal-liberaalsete ideede põimimine rohelise ja konservatiivse mõttega · kristlik demokraatia: kiriku ja kristliku moraali oluline osa solidaarsus kesktee vabakapitalismi ja sotsialismi vahel · rohelised: inimene kannab vastutust holism- küsimuste käsitlemine terviku seisukohast skeptilism progressi suhtes ,,Kosmoselaev Maa" edasikestmine ökonatsid Rahvuslus: · rahvused inimkonna loomulik jaotus · iga rahvus unikaalne · rahvus on poliitilise legitimeerimise ja inimese vabaduse allikas
Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" 1. Kas ja kuidas peab paika väide: ,,Kunstnik on ilusate asjade looja." (O.Wilde)? Kunst võib olla nii halb ja saatanlik kui ka hea ja jumalik. Miks mitte kompott mõlemast, kuldne kesktee. Iga looja on kunstnik. Pole oluline kas teoseks on raamat, maal või oma elutee loomine, kuid ilu on vaataja silmades. Mina leian, et kõik mis on tehtud hingega on ilus. Ükskõik, kui must ja räpane võib olla selle sisemus ja tagamõte, on kunstnik ilusate asjade looja. Oscar Wilde kirjutas imelise romaani, kus kunstik maalis jumaliku pildi armastusega, kuid lõi ilma juurde ühe koletise. 2. Iseloomusta Dorian Grayd. Dorian Gray ilu oli jumalik. Inimesed armusid temasse esimesest silmapilgust ja ei olnud määravaks kas tegemist oli mehe või naisega. Noormees oli samuti väga kergesti mõjutatav. Ta armastas tähelepanu, kuid uskus kõike, mis tundus vähegi targema inimese suust tulevat....
Paari aasta taguses Õpetajate Lehes on veel üks kasvatusteadlane, Maie Tuulik, kirjutanud: ,,Tänapäeval on traditsioon paljude otsustajate arvates primitiivne, sest on peavooludest kõrvale jäänud. Kui tahad ajaga sammu pidada, siis uuenda ja veel kord uuenda, kõlab käsulause." Kuidas aga saavutada tasakaalu traditsioonide ning innovatsioonide vahel, selles on küsimus. Eudaimonistlikult kollektiivset õnne tagada nii, et leiduks kuldne kesktee ja kõik osapooled oleksid rahul, pole vist siiski võimalik. Suurte uuenduste tuules võib vaat et täielikult kaduda igasugunegi tahtmine endisest kinni hoida. Mis jääb siis järgi meist endist, eestlastest, kui viie rikkaima riigi hulgas lõpuks troonil istudes üle õla vaadata ning seal vaid traditsioonide varemeid näha? Vastus on lihtne ääretu kurbus.
Tagajärjepõhise väärtusselituse tugevus on paindlikkus, mis lubab inimesel teha valik konkureerivate eetiliste printsiipide vahel. Paindlikkus on ka selle teooria nõrk pool, sest seab kasulikkuse printsiibist kõrgemale. Ta toob välja ka asjaolu, et mõnikord on raske kui mitte võimatu tagajärgi ette näha 3)Kuldreegel - Tee teisele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse. Kuldreegli rakendamine on seotud vastastikuse mõistmisega. 4)Aristotelese kuldne kesktee - seab oluliseks kompromissi leidmise olukorras, kus kõik teised variandid ei anna soovitud tulemusi. Igas situatsioonis see aga universaalne ei ole ning kuldset keskteed ei pruugi esinedagi. 3.Deontoloogiline ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline vastavuses teo iseloomuga (Kuldne reegel, Õigused – kohustused I.Kant kategooriline imperatiiv (Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks")
info ebatäielikkus. 4. Organisatsiooni suhted liikmete vahelised suhted, suhted tarbijatega, varustajatega jne. konfidentsiaalsus, kohustused, tööülesanded jne. Joonis 1. 10 käsku (Alland Parman, Miks Jeesus suri? Kehra, 1992 Eetikateooriate klassifikatsioon KLASSIKALISED TEOORIAD püüavad vastata kahele küsimusele: - missugune on õige inimväärne elu? - kuidas peaks inimene käituma? Klassikaliste teooriate hulka kuuluvad platonism, Aristotelese ,,kuldse kesktee doktriin", eudaimonism, hedonism, stoitsism, epikureism, kristlik eetika, I. Kanti ,,kategoorilise imperatiivi" doktriin jt. PLATONISM filosoofi Platoni ja ta järelkäijate idealistlik õpetus, mille järgi aistitavate asjade maailma kõrval ja sellest kõrgemal eksisteerivat mingi tõeline , mõistusega tabavate ideede maailm, kuna asjad on vaid ideede varjud. ARISTOTELESE ,,KULDSE KESKTEE DOKTRIIN" - Selles on keskne voorusõpetus. Voorused jagas ta vaimseteks ja tahtelisteks
seisukohad, ,,Noor-Eesti" liige 19. saj keskel elanud kirjakeele arendaja 20. saj alguse keelekorraldaja ja teadlane · Eesti keele uurija ja arendaja · Eesti kirjakeele arendaja ja uurija · Astmevahelduse looja · Abiks õigekeelsus sõnaraamatu · Uue kirjaviisi idee koostamisel · Arendas lauseõpetust · Oskas leida kõigile sobiva kuldse kesktee Ahrens · Lõi käänd- ja pöördkondade süsteemi Näited: kaheosaline eesti keele grammatika, Muuk võttis eeskuju kirjakeele arendamisel soome Näited: ,,Väike õigekeelsus-sõnaraamat", kirjutas keelest, leidis vanakirjaviisi olevat tarbetult mitu kooliõpikut, tema süsteemid siiani kasutusel keeruline 1838. a asutas Faehlmann : Õpetatud Eesti EKS i keelekonverentsid(4) eesmärgiks
-- ainult inimesele on iseloomulik loogiline arutelu ja mõistuse kasutamine. Aristoteles peab õnne jaoks oluliseks teatud isikuomadusi, mis kujunevad harjutamise käigus ning nimetas neid loomutäiusteks. Ta eristas intellektuaalseid ja eetilisi loomutäiusi. Tarkus ja arukus on intellektuaalsed loomutäiused. Eetiline loomutäius on oskus järgida kuldset keskteed asjades, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Näiteks on julgus kuldne kesktee hulljulguse ja arguse vahel. Aristotelese järgi peab hea olema vahepealne äärmuste vahel ja milleni jõutakse loogilise arutelu abil, tehes otsustuse nagu mõistlik inimene. Vajalikud tingimused, millele loomutäius toetub, on seega valik, vahepealsus, loogiline arutelu ja mõistlikkus. Inimese puhul ongi hüveks hinge võime tegutseda lähtuvalt loomutäiusest. Aristotelese järgi on loomutäius selle aluseks, mis paneb iga asja hästi tegutsema -- nii on silm
Jätkusuutlik haridussüsteem Eesti on väike riik, kes soovib jõuda maailma parimate hulka nii elukvaliteedi kui majandusliku võimekuse poolest. Ainus võimalus selleks on parimal viisil vääristada kogu meie inimvara. Teha saab seda vaid läbi kvaliteetse ja kättesaadava hariduse. Mitmete haridusnäitajate poolest on Eesti juba täna maailma tublimate hulgas. Seda eelist tuleb kasutada ja edasi arendada, sihiks olukord, kus õppimisest on saanud iga Eesti inimese elulaadi osa, kus kogu Eesti ühiskond on tark ja tegus. Mitmete Eesti ees seisvate probleemide lahendus sõltub täna otseselt just hariduses toimuvatest arengutest. Eesti hariduse jätkusuutlikumaks muutmiseks tuleks, muuta pidevat koolivahetust 1-12 klassini.Mina arvan et muidu lastel ei teki niimoodi oma kooli tunnet, kui nad pidevalt on sunnitud ühe etapi läbimise järel teise kooli minema.Koolis oli siiani õpetus õpetajakeskne. Õpetaja oli see, kes...
paremini sulanduda suurde halli massi. Hõimude traditsioone rikuvad ka pidevad turistide vood, kes sinna viivad igasuguseid asju mistõttu nende eristamine muutub ka aina raskemaks. Maailm mis on globaliseerunud ja mitmekultuurne on nagu kahe teraga mõõk, see toob rikkust meie igapäeva ellu, aga samalajal see hävitab kultuuride unikaalsust ja tekitab konflikte. Eks kuskil on sellele kõigel kuldne kesktee, kuidas säilitada ja sulandada. Kuidas olla avatud, aga samal ajal ka piisavalt suletud mõjutuste suhtes. Sven Erik Reinumets
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
