Mõõtmistel saame nt koordinaadi jaoks erinevad tulemused mikroobjekti lainelise aspekti tõttu ning see ei ole seotud asjaoluga, et meie aparatuur võib olla halb. Määramatuse seoses esinevaid suuruseid nim. komplementaarseteks. Nii on koordinaat ja impulss komplementaarsed, aeg ja energia on komplemen- taarsed. 11. Schrödingeri võrrand on kvantmehaanikas võrrand, mis kirjeldab füüsikalise süsteemi kvantoleku muutumist ajas. See on üheks kvantmehaanika keskseks võrrandiks ning kannab Austria füüsiku Erwin Schrödingeri nime, kes selle võrrandi aastal 1926 esmakordselt kirja pani. Schrödingeri võrrand leiab rohkem kasutust just mitterelativistlikus kvantmehaanikas. Asjaolu, st selles võrrandis on ajalised ja ruumilised vabadusastmed selgelt eristatud, muudab selle kasutamise relativistlikus kvantmehaanikas üldjuhul ebamugavaks. 12. Kaasaegne aatomimudel: • Elektronidel ei ole kindlalt kirjeldatavaid orbiite. On vaid määratavad erinevad
soovides ise juhtida NSV Liitu ja kommunistlikku liikumist. Maailma vaade • Trotski oli ilmselgelt marksist, tema nõudis puhtakujulist marksistlikku sotsialismi, st kasarmusotsialismi. Trotski nõudis, et toimitaks nõnda, nagu on kirjas Marxi "Kommunistliku partei manifestis": tuleb luua tööarmeed. Trotski nõudis töö militariseerimist. Töö peab muutuma sunniviisiliseks, selle peamisteks hoobadeks ja stiimuliteks on käsud ja karistused. Marksismi keskseks nõudeks oli: jaotada inimesed klassidesse – käskijateks, keda mitte keegi ei vali, ja rõhututeks. Trotski soovis just nimelt seda, ta nõudis avalikku orjust: teie hakkate tööle, mina aga juhin. • Lev Trotski sündis rikka juudist maavaldaja-kolonisti perekonnas Janovka külas Jelizavetgradi maakonnas Hersoni kubermangus tänapäeva Ukraina lõunaosas. Tema lapsepõlve keelteks olid ukraina ja vene keel. Õppis reaalkoolis Odessas ja Mõkolaivis. Koolis
Aastal purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed. 1806. Aastal põrmustasid prantslased Preisimaa. Napolen sai lüüa merelahingus 1805 aastal Trafalgaris. Inglismaa kindlustas veelgi oma ülemvõimu maailma meredel. Poola aladest moodustati Varssavi hertsogkond. Venemaa vallutas Rootsilt Soome. Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad panid Saksamaal aluse vana korra lagunemisele ja uue, kodanliku ühiskonna ülesehitamisele. Saksamaa jaoks oli see suurte reformide aeg. Suurte reformide keskseks muutuseks oli pärisorjuse kaotamine enamikus Saksa riikides. Põhjalikult korraldati ümber ka riigivalitsemine ja kohalikud omavalitsused. Kaotati aadlieesõigused. Osas Saksa riikides võeti kasutusele Tsiviilkoodeks. Muutused ühiskonnas pärast revolutsiooni · Võrdsus · Aadlike eesõiguse kaotamine · Vabadused · Absolutismi lõpp · Rahvuste suveräänsuse väljakuulutamine
käitumismudelite muutustest läbi tehnoloogia arengu. Raamatus seletatakse kuidas käituvad järjest nooremad põlvkonnad oma igapäeva tegemisi talitledes. Raamatus on Sherry Turkli objektideks vanema ja noorema põlvkonna esindajad, kelle küsitluste põhjal on tehtud analüütilised järeldused. 2.Raamatukaart Raamatust võib lugeda XX ja XXI sajandi tehnoloogia arengu varjukülgedest ja mida see endaga kaasa toob. Kuna teemat arendab autor ise, siis teema keskseks tegelaseks on autor ise. Autori eesmärgiks on juhatada inimeste tähelepanu probleemile, mis on liiga laialdaselt üle võtmas kaasaegset ühiskonda. 1980. aastatel oli valdav kirjanikku tsiteerides ,,romantiline reaktsioon. 1990. Aastatest alates on inimene hakanud hindama tehnoloogiat kui individuaalseid objekte. Teatavasti on tegelikult iga arvuti ja telefon täpselt samasugune. Inimkonna muutus on aga andnud arvutile emotsioone ja käitumismudeleid imiteerivaid
jesuiitidele, kes Louis XIV lähikondlastena silmakirjalikult kuninga autoriteeti õõnestasid. See näidend on üks tema loomingu kesksest teosest. Selle näidendi ilmumise õiguse eest pidi ta viis aastat võitlema kirikuringkondadega. „Tartuffe” kanti esimest korda avalikkuse ees ette 5. augustil 1667 ja sel oli väga suur edu. Näidendi põhiprobleemiks on iseloomusekriitika ja silmakirjalikkus. Näidend algabki nii, et Näidendi keskseks tegelaseks on vagatseja Tartuffe, kes asub elama Orgoni majja. Too Tartuffe on aga väga hea petis ning suudab majaperemehe ning tolle ema ümber sõrme keerata oma valedega. Sündmused lähevad nii kaugele, et Orgon soovib oma tütre Tartuffe’ile mehele panna ning kirjutab koguni oma vara tema nimele. Tartuffe on väga silmakirjalik tegelane, kes mängib pühakut , kui vaja, kuid sisimas on ta üks saamahimuline mees. Orgon ei
ka õpetajaid. Keskmeks nooremates klassides pidi kujunema kodulugu. Käisi mõtte järgi polnud mitte kui uus aine, vaid kui uus õppemeetod, mis arendab õpilaste vaatlusvõimet, iseseisvat tööd ja harjutab mõtlemist. Laps õpib tundma kodukoha loodust ja inimese tööd. Käis rõhutas, et lapsi tuleb õpetada mitte niipalju tõsiasju teadma, kui neid otsima ja leidma. (Eisner 1985: 9-10) J.Käisi süsteemi keskseks küsimuseks on õpilaste individuaalsus, iseseisev töö. Ta pidas eesmärgiks isiksuse kui ühiskonna liikme arendamist. Käis rõhutas, et mida tugevad on individuaalsus üksikinimeses, seda rikkam on ka ühiskond. (Eisen 1985: 10) J.Käisi toimetusel ja kooliuuendusrühma liikmete kaastööl ilmus aastatel 1931-1936 13 metoodilisest käsiraamatust koosnev sari neljas jaos „Uusi teid algõpetuses”, mis käsitlesid peaaegu kõiki algkooli õppeplaanis olevaid aineid
õukonnaetendused,madrigali- komöödiad. Esimene ooperiteater-TeatroSanCassiano Veneetsias. Mitu koolkonda: Veneetsia ooper, Napoli ooper. Mõlemas ajaloo ja mütoloogiaaineline süzee. Nap.ooperis suurem rõhk muusikal, väiksem osa vaatemängul. Ideaal: bel canto (kaunis laul). Tekkisid tõsine (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa). Oratoorium: sünnipaik:rooma. Nimetus sõnast oratorio (palvesaal). Eelkäija: liturgiline dr. O-s puudub lavaline tegevus, sisu vaid muus. vah.-ga. Keskseks tegelaseks jutustaja. Keel it. või ld. keelne. Koor on väga tähtis. Sümb. rahvast. Passioon on O alaliik, sisuks Jeesuse kannatused. Kantaat: algselt sarnanesid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega. Esitas solist. Sisu ilmalik. Kirikukantaat: pärit sksm-lt. Esitasid instr.ans., koor ja solistid. Sksm-l kantaat luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. Kirikukontsert: Esitasid solistid, koor ja orkester. Tugevad ooperimuusika mõjutused, samas säilinud vana polüf
Ametlikuks usuks jäi vaid vene õigeusk. 1840. aastatel algas Lõuna-Eestis usuvahetusliikumine - talurahvas hakkas astuma vene õigeusku. Samal ajal elas tõusu üle vennastekoguduste liikumine. Järva- ja Harjumaal hakkas levima Maltsveti liikumine, mis peagi sulandus ühte väljarändamisliikumisega. Suure muutuse usuelus tõid kaasa venestusreformid, millega kaasnes õigeusu aktiivne levitamine. Baltisaksa kultuurielu keskus oli Tartu. Ülikooli kõrval kujunes kunstielu keskseks Raadi mõis, kus käis koos tollane Tartu vaimueliit. Tallinnas edendasid baltisakslaste kunstielu Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Baltisaksa arhitektuuris valitses XIX sajandi esimesel poolel klassitsism, mis avaldus just mõisaarhitektuuris. Klassitsistliku arhitektuuri on palju Tartus. Näiteks Kivisild ja ülikooli hooned. 1870. aastate algus oli rahvusliku liikumise tõusuajaks. 1870.aasta teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema
). Asuti looma üleriigilisi kutsealaseid korporatsioone, nn kutsekodasid, millel oli kaugeid ühisjooni keskaegsete gildidega, kuid samuti Itaalia vastavate organisatsioonidega. 1935 Vapside juhtkond arreteeriti öisel koosolekul, kus olevat arutatud sõjaväelise riigipöörde plaani. Üle saja inimese mõisteti vangi. Avaliklusele edastati aga infot, et vapside populaarsus kadus. Opositsioonide keskusteks kujunes Tartu. Opositsioonilise ,,Tartu vaimu" üheks keskseks kandjaks oli tõusmas Ilmar Tõnisson (Jaan Tõnissoni poeg), kuid ta suri 1939. 8. 1936 aastal algatas riigivanem Päts kolmanda põhiseaduse koostamise. Selleks korraldati kõigepealt rahvahääletus, mis andis kõrge jah-sõna. Valiti spetsiaalne rahva kogu, mis vastas riigivanema soovidele. EV põhiseadus jõustus 1938 aastal. Uus põhiseadus nägi ette tugeva võimuga presidendi, kes pidi valitama otse rahva poolt 6 aastaks
kuivaks retsitatiiviks. ORATOORIUM Oratooriumi sünnipaik oli Rooma. Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule. Ka oratooriumide eelkäijateks olid liturgilised draamad. Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Tegemist oleks nagu ooperi kontsertettekandega. Tekst võis olla nii itaalia- kui ka ladinakeelne; keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Solistide aariates ja ansamblites väljendavad tegelased oma tundeid, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem kui ooperis. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue Testamendi 4 evangeeliumil (Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeelium). KANTAAT
rajamaa(indiaanlaste tskkel). Revolutsiooni teemas ei sedanud ta lesandeks lihtsalt minevikusndmuste esitamist, vaid kirjanikul pidi olema igus fantaseerida. Sealjuures ei tohtinud ta moonuada reaalse elu fakte. ("Salakuulajale", "Bravo"). Mereromaanides kajastuvad Cooperi laevateenistuse muljed ning neis on thtis koht seisuslikul elemedil. Ta paistab neis teostes silma meisterliku meremaastiku kujutajana. ("Loots", "Punane piraat"). Indiaani suguharude elu ksilevate romaanide keskseks teemaks sai indiaanlaste vitlus kolonisaatorite vastu ("Nahksuka jutud"). Romantikuna hindas kirjanik loomulikkust ja loodust. 6.Victor Hugo nimetas ise end prantsuse kultuuri lipukandjaks ning tnaseni ongi teda tunnustatud prantsuse romantismi kirjandusliku juhi ja sravaima isiksusena.Hugo kujunes romantismiajastu olulisimaks proosakirjanikuks Prantsusmaal. Erinevalt nidendeist on enamik tema romaane silitanud populaarsuse tnapevini. Thtsaimad neist on: "Jumalaema kirik Pariisis",
Nagu Senecagi, kelle tragöödiad on kirjutatud lugemiseks ja mitte lava jaoks, avalasid nii Plautuse kui ka Terentiuse komöödiad tohutut mõju palju hilisema ja erineva aja draamakirjanikele. Rooma teatrid erinesid paljus kreeka omadest: nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga. Koori kadumisega katkes ka viimane side ditürambiga ja orkestrat enam ei vajatud. Seepärast oli Rooma teatrimaja keskseks kohaks kõrge lava, mille ees paiknesid pingiread, taga oli aga keerukalt väljaehitatud, tihti kahekorruseline lavasein. Meie ajaarvamise esimesteks sajandieks oli rooma teatreid ehitatud kõikjal Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal ning Põhja-Aafrika kolooniais. Publiku jaoks püstitati varikatuseid, rahvast teenindasid puuviljamüüjad ja palavatel päevadel lõhnaveedusid. Ometi olid need teatrid vaid ilusad tühjad kestad, kus vaatajaile pakuti surevat kunsti. Rooma teatrites mängiti
Jahust või tangudest putrusid, samuti herneid ja ube hinnati ka suhteliselt mitmekesisematel talgu või peosöömaaegadel. Talupoegade toidulaud oligi mitmekesisem just pulmade ja jõulude ajal. Igapäevasteks jookideks olid kali ja mõdu. Nende kõrval pruugiti pulmades ka omavalmistatud õlut ja viina, mida põletati rukkist. Õlle ja viina turustamiseks rajati kõrtsid, kus mängiti pilli tehti kaupa ja levitati külauudiseid. Talupojad elasid rehielamu tüüpi majades. Selle keskseks punktiks oli rehetuba, millesse koondus kogu pere. Talvel peeti rehealuses ka loomi Talurahvariietus on mõjutatud Rootsi moevooludest pikitriibuline seelik, naiste pottmts, meeste murumüts PõhjaEestis, plisseeritud seelik, meeste põlvpüksid saartel. Talurahvakultuuri lahutamatuks osaks oli torupill. Arhitektuur Rootsi ajal tehti mahukaid ehitustöid neis linnades, kus sõjaga kaasnesid suured purustused ja tulekahjud Narva, Pärnu, Tartu. Sõdades vallutamata
südametunnistus on selle teooria juures olulisim. Ei ole oluline teo tagajärg, vaid hoopis tegu. Selle eetika pooldaja peab õigeks rääkida tõde, isegi siis, kui see ei tundu esmapilgul õige ja teeb haiget. Tema jaoks on valetamine alati vale. Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse kohusetundest tähtis on hea tahe. Vooruseetika keskmesse jääb isimese iseloom. Tegu ja selle tagajärg ei ole niivõrd olulised. Keskseks küsimuseks on: milliseks inimeseks ma peaksin saama? Raske on anda kindlaid piire sellele teooriale, sest ei ole öeldud, kuidas käituda. Inimese iseloom näeb ära antud olukorras, mis on õige ning kuidas peaks käituma. Kui inimesed käituks ainult kohusetundest lähtuvalt, siis ei oleks meie ümber seda sõbralikku ja armastavat õhkkonda. Tuleb lähtuda inimesest, mitte kohusetundest. Raske on öelda, milliseks inimeseks ma ise end pean või millisest eetikateooriast ma lähtun
imperialismileeriks ja rahuleeriks, mille moodustasid NSV Liit koos idablokiga ja millest pidi lähtuma igasugune areng. See tõi kaasa NSV Liidu eraldumise maailma teadusest ja kultuurist ning pidurdas ühiskonna edasist arengut. Lausa mõõdutundetult juurutati juhikultust. Stalini-keskses ühiskonnas räägiti ja kirjutati hommikust õhtuni "suure juhi" põhimõtetest, tema targast ja isalikust hoolitsusest nõukogude rahva eest jne. Stalin sai keskseks tegelaseks kirjandusteostes, kunstis, kinolinal ja teatrilaval. Stalinist lauldi laule. POLIITILINE ELU. NSV Liit oli autoritaarne riik. Kogu võimutäius oli koondunud Stalini kätte. Ta oli üheaegselt nii Kommunistliku Partei juht (1922-1953) kui ka Ministrite Nõukogu esimees.(kuni 1946. a. Rahvakomissaride Nõukogu). Võimu teostamisel tugines Stalin lähikondsete kitsale ringile - ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroole. Kuid ka Poliitbüroos toimus pidev võimuvõitlus erinevate põlvkondade
Hans Leberecht "Valgus Koordis" Hans Leberechti romaan "Valgus Koordis" on minu jaoks lugeda esimene ja ainuke sotsialistlikku realismi esindav romaan. Mõneti tundub teos natuke fantastilisena. Kõigepealt on väiksed ja vaesed head inimesed ja nemad asuvad võitlusesse suure ja kurjaga. Teel ületatakse igasugused raskused ja üheskoos saavutatakse võit kurjuse ja halva üle. Kõlab natukene muinasjutulikult. Üleüldse on kogu teos väga mustvalge ning halle varjundeid nagu polekski, aga samas see ju ongi sotsialistliku realismi tunnusjooni. Nõutud on võltsimatu ajaloolis-konkreetse tõelisuse kujutamine selle revolutsioonilises arengus ning ühtlasi peab teos ka kujundama ja kasvatama töötavat rahvast ideeliselt ümber sotsialismi vaimus. Kui näiliselt vastas sotsialistlik kirjandus ka kõikidele nendele nõuetele, siis tegelikkuses oli olukord pigem vastupidine. Kirjanduses vohas lõputu ilustamine ja sotsiaalne optimism, seejuures varjati tegelik...
või väärtuslik, ja mõnikord kasutatakse seda laiemalt kogu hinnanguliste terminite skaala kohta,alates limast hüvest kuni neutraalseni ja sealt edasi suurima halvani,hõlmates seega positiivsed,neutraalsed ja negatiivsed ,,väärtused". Pojman on ka välja toonud oma teoses väärtuskategooriad:Materiaalsed ja füüsikalised,majanduslikud,moraalsed,sotsiaalsed,poliitilised,esteetilised,usulised ja intellektuaalsed. Eetika, kui distsipliini keskseks mõisteks on väärtused. Väärtus on midagi, mis paneb inimesi tegutsema. See, et miski on väärtuslik, tähendab, et seda tuleks omada, selle poole püüelda või selle väärtust austada. See tähendab, et kui me peame õnne väärtuslikuks, siis tahame olla õnnelikud ning püüdleme selle poole.Väärtushinnangud peegelduvad inimese tegevuses, kuna nendest lähtudes valib ta käitumisviisi. Jälgides inimesi
ja kodanikuühiskonnale, sotsiaalne turumajandus, mis ühendab vabaturumajanduse ja avaliku sotsiaalturva süsteemi. Need, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed. Vasakpoolsetest poliitilistest on enamlevinud sotsiaaldemokraatia, radikaalsemat ühisonnajaotust, mis nõuab majanduse riigistamist ja rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel, tuntakse kommunismina. Sotsiaaldemokraatide keskseks väärtuseks on võrdsus- võrdsed võimalused kõigile(inimõigused, tasuta haridus ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd), majanduse pooldavad segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor, valitsus reguleerib majandust, suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse, tagab igale inimesele väärika elatustaseme. Vasak- ja parempoolsus on üksteisele lähenenud, laenates ja segades oma põhimõtteid ja
a. SOOJAD (punane, kollane, oranz) b. KÜLMAD (sinine, roheline, violetne) 2. Täiendvärvused on spektriringis asetsevad üksteisevastas paiknevad värvid. OMAVAHEL VÕIB SEGADA: 2 KUNI 3 ERI VÄRVI. Kunstiliigid Kujutav kunst jaguneb 3 suurde rühma: · Maal · Graafika · Skulptuur Maal jaguneb : · Temaatiline · Suurune · Tehnika Jagunemine temaatika järgi 1. Figuraalkompositsioon keskseks on inimene või inimeste grupp. A)zanrimaal kujutab inimeste igapäevast elu, töid, tegemisi, puhkust jne. B) ajalooline maal kajastab minevikus toimunud olukordi, ideelisi momente, inimesi. C) portree püütakse edasi anda nii sisemist karakterit kui ka välist sarnasust. D) aktimaal objektiks on inimese lahtiriietatud keha. 2.Maastikumaal annab edasi loodust, maakohti, pinnavaateid. 3.Meremaal 4.Interjöör sisevaade. 5.Natüürmaal vaikelu
Seal oli kujunemas välja totalitaarne diktatuur, mis taotles ühiskonna elu reeglitele allutamist ning kontrolli inimeste mõtteavalduste ning nende väljendamisvõimaluste üle. Inimestele pidi eeskujuks olema juht, keda tuli ülistada ning juhikultust pandi teenima kõik, mis oli temaga seotud. Ta pidi kõige paremini teadma, mida rahvas tahab, toetudes valitsevale või ainsale lubatud parteile. Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigitegelaseks oli Vladimit Lenin, kes peale rasket haigust 1924.aastal suri. 1927. aastaks suutis Jossif Stalin oma konkurendid kõrvale tõrjuda ning enda võim lõplikult kindlustada. Stalin panustas suurtööstuse eelisarengule, mis pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks. Kui tekkisid tõsised probleemid viljavarumisega otsustati minna üle kolhoosimajandusele. Majandusels juurdus range plaanimajandus. Stalini ainuvõim tugevnemisega kaasnes poliitiliste vastaste
* Loomadel signaaltunnused ja seksuaalkäitumine. *Sugurakkude biokeemiline sobimatus.* Liikidevahelise ristumise sobimatus võib avalduda ka peale viljastamist:hübriidid on eluvõimetud või viljatud. Erimaine liigiteke- liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. Erimaise liigitekke teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatud, mutatsioonid, geneetiline triiv, looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega. Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Selle põhi protsessid: *mitmekesistumine-see on makroevolutsiooni peamine protsess;selle aluseks on kohastumine uute elupaikadega *täiustumine-uute senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja areng(fotosüntees,aeroobne metabolism, geneetiline kood, eukarüootse rakutüübi kujunemine) *väljasuremine-
juba teose lehekülgede arvu. Selles eksistentsiaalses romaanis jutustatakse inimese teekonnast, irreaalsetest rännakutest, süüst, süüdimatusest ja süüdimõistmisest, eksistentsi raskusest, sellest, kuidas inimene tunneb end maailmas üldse võõra ja pagulasena. Pärast pikemat vaikimist hakkas alates 1961. aastast ilmuma Ristikivi 11 teosest koosnev ajalooliste romaanide sari, mis jaotub triloogiateks. Tema loomingu keskseks teemaks on Õhtumaa saatus alates ristisõdade ajastust 13. sajandil kuni tänapäevani. Esimest triloogiat ("Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) on nimetatud ajalookroonikateks. Teine triloogia koosneb ajaloolistest biograafiatest ("Mõrsjalinik" (1965) on pühaku, "Rõõmulaul" (1966) on kunstniku, trubaduuri ja "Nõiduse õpilane" (1967) teadlase, alkeemiku elulugu.
Vormiliselt on oluline konkreetsus ning püüe originaalsusele. Keeleliselt peaks luule olema ilus ning musikaalne. Ropendamine, argikeel, keelelõhkumised ja sõnamängud kaanonis ette tulla ei tohiks. Ka autori taust ning uskumused mängivad kaanonisse kuulumises rolli. Ta võib olla veidi hull, kuid mitte riigitruu. Ta on tähtis ja haritud persoon, kellele tuleb esitada kõrgeid nõudmisi. Alverit peetakse üheks eesti luulekaanoni keskseks autoriks. Luuletusi hakkas ta avaldama aastal 1931, kujunedes üsna kiiresti ka silmapaistvaks luuletajaks. Talle on omistatud mitmeid tunnustusi, sealhulgas ka Juhan Liivi luuleauhind. Ühtlasi annab Eesti Kirjanike Liit igal aastal välja temanimelise debüüdipreemia, mille nominendiks oma 2009. aastal ilmunud esikkoguga on olnud ka Jüri Kolk. Betti Alveri luuletust ,,Ei vaibu" ning Jüri Kolgi luuletust ,,Veel kord luule" võrreldes tekib vaieldamatult küsimus, kas nad saavad mõlemad
Lev Võgotski (1896-1934) Võgotski oli juudi päritolu Nõukogude psühholoog ja eripedagoog. Võgotski on uurinud kultuurpsühholoogiat, inimeste vahelist kommunikatsiooni ning inimese kõrgemaid vaimseid funktsioone sh. mõtte ja kõne omavahelistest seostest. Võgotski sotsiaalkultuuriline ehk kultuur- ajalooline teooria Võgotski teooria keskseks ideeks on lähima arengu tsooni mõiste. Jaguneb kaheks tasemeks: 1) mida laps on võimeline ülesande lahendamisel tegema iseseisvalt, 2) mida laps sooritab täiskasvanu või kompententsema eakaaslase abiga. Võgotski rõhutas eriti lapsest targema inimese rolli õppimisprotsessis ehk juhendaja sekkumist või tema abi. Õppimise käigus on olulisel kohal õpetajad, vane mad, eakaaslased, kes kõik on lapse jaoks olulised. Kunst, eelmäng ja laulud, metafoorid ja mudelid on kultuuri
hilisemat elutööd. Oma meditsiinialaste põhiõpingute kõrval kuulas Kreutzwald ka humanitaarainete loenguid ja luges rohkesti kirjandust. Ülikooliaastail kujunes välja tema valgustuslik maailmavaade. Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks. Tema kui rahvaluule ja -keele hea tundja maine ulatus ka kaugemate asjahuviliste ringkondadeni. 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks, 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks. Laialdane oli Kreutzwaldi kirjavahetus nii estofiilsete baltisaksa literaatidega kui ka teadlastega Peterburis, Helsingis ja Berliinis, samuti eesti haritlaskonna nooremate jõududega. Arstiametist Võrus vabanes Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse. Aktiivse kaastöölisena toetas ta C
Peaministriks sai M.Laar. Valitsus oli võimul muutumatul kujul 1994. kevadeni. 1992. a lõpus kinnitas Riigikogu ametisse Riigikohtu esimehe Rait Maruste. Kohalike omavalitsuste valimised toimusid 1993. oktoobris. 7. oktoobril kuulutas Riigikogu üleminekuperioodi lõppenuks ja põhiseadusliku riigi- võimu taastatuks. 1992. juunis viidi läbi rahareform. 1993. võeti Eesti Euroopa Nõukogu liikmeks. 1994. toimus Moskvas Vene-Eesti tipp-kohtumine, mille keskseks teemaks oli vene vägede Eestist välja viimine ja sõjaväebaaside ja -objektide (kokku 570) likvideerimine. Vene väed pidi Eestist lahkuma 1994. 31. augustiks. IV Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise võrdlus iseseisvumine 24. veeb. 1918. taasiseseisvumine 20. aug. 1991. iseseisvumiseks tuli pidada maha Vabadus- iseseisvumine toimus rahumeelselt tänu NL-s sõda 1918.-1920. alanud perestroikale, nn laulev rev.
3. Millal, kus ja millega seoses kujunes välja dramaatika kui kirjanduse põhiliik? Alates sellest, kui tragöödia hargnes teatrist Aischylose ajal Vana Kreekas, hakkas kujunema dramaatika ning arenes ka Sophoklese ja Euripidese abiga. 4. Millega seoses kujunes Antiik Kreekas välja teater kui iseseisev zanr?(kes oli sellele alusepanija?) Aischylos andis tragöödiale klassikalise kuju. Ta rõhutas teatri iseseisvust ja eraldas tragöödia kultusest. Aischylos muutis etenduse keskseks osaks tegevuse. Koorilaule tarvitas ta üksnes mõtisklusteks ja toimuva seletamiseks. 5. Nimeta kuulsamaid Antiik Kreeka tragöödiate ja komöödiate autoreid. Aischylos, Sophokles, Euripides 6. Nimeta vähemalt 3 Kreeka ja Rooma teatri erinevust! Millised olid sarnasused? Kreeka teater Rooma teater *Ehitati mäekülje, oli avatud *Ehitati lauskmaale, kõrgete müüridega *Näidentites koorid *Kooride puudumine (orkestra)
teritooriumil elavale rahvale ehk rahvusele Riiki hakati nägema rahvuslike huvide täideviijana. Rahvus kui riigikodanike peamine kogum peab valitsusepoliitikat suunama ja kontrollima Võrreldes varasemate riigivormidega, suhtub rahvusriik teisiti ka oma teritooriumisse, pidades seda peaaegu pühaks. Rahvusriigi piir on enamasti määratud rahvuse ajaloolise asula või looduslike oludega ega ole kergesti muudetav. Konstitutsiooniline riigikord Uusaegse riigi keskseks dokumendiks sai konstitutsioon ehk põhiseadus, milles olid täpselt kirjas riigi ülesanded, riigiasutuste võimupiirid ja kodanike õigused. Valitsejad, kellel võisid küll olla dünastilised õigused võimule, ei saanud enam omatahtsi riigielu korraldada, vaid pidid alluma ülimuslikele õigusnormidele. Konstitutsioonilise riigikorra kehtestas maailmas esimesena USA oma 1787. aasta põhiseadusega. Euroopas võeti esimesed põhiseadused vastu Poolas ja Prantsusmaal 1791.aastal
dikumarool, rääsunud rasv, aspiriini suuremad annused, mitmed antibiootikumid, lahtistitena kasutatavad mineraalõlid. Seedekanalist lümfi imendunud K-vitamiin transporditakse külomikronitega maksa, kus on tema põhidepoo. Mõningal määral talletatakse teda ka põrnas, südamelihases ja skeletilihases. Selle väikesed varud maksas ammenduvad kiiresti. K-vitamiini kataboliidid väljutatakse sulfaatide ja glükuroniididena. Biofunktsioonid Inimorganismi keskseks vitamiiniks on K2, mille põhiroll seostub verehüübimisega. K-vitamiini sõltuv karboksülaas tekitab γ-karboksüglutamüüljäägid ka verehüübimisega mitteseotud luukoe osteokaltsiinis (osaleb luukoe mineralisatsioonis) ning neerude ja platsenta valkudes. K-vitamiin on vajalik ka glükoosi fosforüülimiseks. Defitsiidist tulenevad probleemid Defitsiiti tavaliselt ei teki, sest vajadus on väike ning normaalses olukorras tagab soolte
Majanduses on konservatiivid sarnaselt liberaalidele riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve. Sotsiaalse heaolu tagamisel esmatähtis traditsiooniline kooslus- suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja roll. Pehmem haru on kristlik demokraatia. Vasakpoolsed ideoloogiad: enamlevinud sotsiaaldemokraatia, majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel nim kommunismiks. Keskseks väärtuseks on võrdsus e võrdsed võimalused kõigile. Majanduses pooldatakse segamajandust, erasektori kõrval eksisteerib riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Peamised
) tasalülitamiseks. 1949a toimusid massiküüditamised.Ööl vastu 26märtsi deporteeriti Eestist Siberisse 20722inimest.Teravik oli suunatud maaelanikkonna vastu,et hirmuõhkkonnas saavutada nende "vabatahtlik" kolhoosidesse ühinemine.1949märtsis küüditati ligikaudu 2,5%kodumaal elavatest eestlastest.1950a toimus küüditamine ka Pihkva oblastis,kokku 1400inimest,valdavalt eestlased ja lätlased. Stalinismi võimutsemine.Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks keskseks tunnusjooneks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus nn.kodanliku natsionalismi vastu.Esmalt hakati kondanliku natsionalisti silti külge kleepima Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele.Järjest avalikumaks muutus ka sisemine võitlus tollases ENSV võimuladvikus eelkõige juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel.1950a märtsis tuli Tallinnas kokku EKP VIII pleenum.Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku
Erandiks Rembrandt ja Hals, kes on teinud ka suuremaid maale. Tähtsaim kunstikeskus oli Amsterdam. Hollandi maalikunstis valitsevad pruunikad ja hallikad värvitoonid. väikesed hollandlased: Jan Vermeer van Delft Koloriit erines eredamate ja külmemate toonide poolest teistest Hollandi maalikunstnikest. 17saj II poolel Delfti linnas, säilinud u 30 tööd, kaasajal erilist kuulsust ei omanud. Vermeer avastati uuesti 19.saj Prantsuse kunstnike poolt, seal oli siis keskseks teemaks realism, eriti tööteema. Seda harrastas mees palju: ,,Ketrajad", ,,Pitsikuduja", ,,Teenija piimakannuga". Camera Obscura = varjude rojekteerimine töödele. Selle abil sai teha väga täpseid linnavaateid: ,,Delfti vaade", külmades toonides suur taevas. Harrastas ka maastikumaali. Varasemast loomingust on teada ,,Kupeldaja": elusuurused figuurid; tavaliselt kujutas interjööre 1 figuuriga.
põlvkond luules, kes uskus paremasse tulevikku, vabadusse *isikupära *luule teisenemine, luulebuum (1963-68) *luule arenes modernismini *optimistilik eluvaade *rooma maailma avastamisest *assotsiatiivne (ühendav) luule Tähtsamad esindajad: vanem põlvkond: D.Vaarandi: ISEL: *tugev lürism *"lihtsate asjade" teema *tundeline armastuslüürika *kasutab sageli rahvaluule kujundikeelt *vabavärss *mitmekihilised luuletused *luules kujunes keskseks kõige selle mõtestamine ja kuulutamine, mis on inimväärne ja oluline *käsitleb ka elu varjupoolt LK: *Unistaja aknal *Selgel hommikul *Rannalageda leib (inimväärse kujutamine) *Tuule valgel *Eestimaa mullad B.Alver ISEL: 1)inimlikkus, elutarkus (elu ja inimeseks olemise põhiküsimus) 2)eetiline, kõlbeline, esteetiline luule 3)inimlikkus, kannatused, rõõm, mure 4)Stiil: väga sõnatäpne ja osav; väga hästi vormitud; kasutab oma mütoloogiat LK:
*USA- Thoma Church, Garrett Eckbo, James Rose stiil jõudis ka siia Modernism (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina (inglise keeles modernity, modern times). Ühelt poolt modernismi kandjaks progress paljudes valdkondades, eelkõige teaduse ja tehinka areng ning tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust,
huvitavat asja. Seltskond istus mõnd aega kohvikus, ajas juttu, jõi kohvi ja sõi kooki. Mingil hetkel telliti arve. Ettekandja, kes ei teinud märkmeid, teadis täpselt, kes ja kui palju tellis ning esitas siis arve. Mõne aja möödudes pärast arve tasumist paluti ettekandjal öelda, kes ja mida tellis. Ettekandja aga ei mäletanud seda enam, põhjendades seda arve tasumisega. Lewin kasutas välja teooriat selle näite seletamiseks. Välja teooria keskseks ideeks on uurida indiviidi oma "väljas". See "väli" ehk "eluruum" on tegutsemise keskkond, sotsiaalne olukord inimese ümber. Lewin laenas välja teooria esitlusmeetodi füüsikast, kus räägitakse näiteks magnetväljast. Lewini teooria oli lähedalt seotud kommunikatsiooniga - teadmine on kommunikatsiooni tulemus. Räägitu on pärit samast teadmisest. Vajadus tulla toime teatud ülesannetega käivitab psühholoogilise pinge, mis vabaneb ülesande lahenemisel
lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. 14) Saksamaal olid kantaatide aluseks kas piibli- või koraalitekstid(solistid, instrumentaal- ansambel ja koor), Itaalias olid ilmaliku sisuga kantaadid(solist kammeransambli saatel). Nt. Bach'i ,,Kohvikantaat" ja ,,Talupoja kantaat" 15) Oratoorium erineb ooperist, sest puudub lavaline tegevus, sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega, nagu ooperi kontsertettekanne. Tekst võis olla nii itaalia- kui ka ladinakeelne; keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Nt. Händel'i "Messias", "Halleluuja".Hayden'i "Loomine" ja "Aastaajad" 16)Passioon (lad.k-kannatus) jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast ja kasvas välja Kristuse kannatusloo lugemisest altari ees, mida esitasid preestrid dialoogi vormis. Nt. Bachi "Johannese passioon" , "Matteuse passioon". 17)Viiulit kasutati soolo- ja ansamblipillina instrumentaalmuusika kontsertidel. Viiulimeistrid olid nt
eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale ning mujale Euroopasse; 1560. aastal tellis Prantsusmaa kuningas Charles IX Andrea Amatilt 24 viiulit, 6 vioolat ja 8 tsellot. Tuntuim prantsuse viiulimeister oli Jean Babtiste Vuillaume. Esimene viiulite valmistamise manufaktuur loodigi Prantsusmaal XVIII sajandi lõpul Mirecourt'is. Alpide, nn Tirooli koolkonna tuntuim meister oli Jacob Stainer. Saksamaalt teatakse Mittenwaldi koolkonda, mille keskseks dünastiaks olid Klotz'id.Prantsuse revolutsiooni ajal levima hakanud antiigi- ihalus tõi kaasa ka huvi vanade muusikariistade vastu ning peagi avastasid XIX sajandi muusikud nende pillide võlu ja vahepeal kõigi vanade asjade saatust jaganud pillid muutusid nõutud kaubaks. Vanad pillid ehitati uue, romantilise muusika nõuetele vastavalt 3
emotsionaalse värvingu. 13 Teater Teatrikunstis oli romantismiajastu umbes 18101850. Näitekunstis väljendus romantism peamiselt näitleja tõepärases, kuid tugevate tundmustega mängus. Lavakõne muutus elulisemaks ja intonatsioonirikkamaks ning seostus hoogsama zesti ja liikumisega. Romantismi kõrgpunkt oli 1830. aastail, kui lavastustes hakati rõhutama dekoratsiooni, kostüümi ja massistseenide ajaloolist tõepära. Keskseks kangelaseks sai isiksus, kes unistab vabadusest ja õiglusest ning astub võitlusse reaktsiooniga. 14 Kasutatud Kirjandus http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romantism.htm http://hingetugi.onepagefree.com/? id=17675&onepagefree=75f6363e4cf26b70096322371dced15c http://et.wikipedia.org/wiki/Romantism http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ernst_von_Baer http://en.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Virchow http://en.wikipedia.org/wiki/Matthias_Jakob_Schleiden http://en
Sotsiaaldemokraadid Mis on euroerakond? · Euroerakonnaks nimetatakse Euroopa Liidu liikmesriikide erakondade katusühendust. · Euroerakondade tegevus põhineb liikmeserakondade esindajate koosolekutel ja otsustuskogudel, poliitilisel juhtkonnal ja sekretariaadil. · Euroerakondi võib pidada liikmesriikide euroopastumise keskseks mõjutajaks. Liikmed ja koostöö korraldus · Alates Teisest maailmasõjast on sotsiaaldemokraadid mänginud olulist rolli valitsustes, asudes ülesehitama heaoluriiki. · Heaoluriigi kriisiga aastal 1970 hakkas sotsiaaldemokraatia aga liberaliseerumam väärtustades eneseteostust ja-väljendust, aktiveerimisele suunatud riigivõimu ja vähemuste õigusi. · ESP praegune president on Poul Nyrup Rasmussen Taani Sotsiaaldemokraatlikust Parteist.
Kordamisküsimused: Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatlike valimiste põhitunnused Üldine valimisõigus, kandidaatide võistlus, valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu. Erakonnad: PAREMPOOLSED ERAKONNAD Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit (IRL). VASAKPOOLSED ERAKONNAD Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond(SDE). OPOSITSIOONIERAKONNAD Keskerakond ja SDE. KOALITSIOONIERAKONNAD IRL ja Reformierakond. Millist ideoloogiat kannavad Eesti erakonnad? Reformierakond=liberalism, IRL=konservatism, Keskerakond=vasaktsentrism, SDE=sotsiaaldemokraatlik. Sotsiaalsed liikumised kollektiivse sotsiaalse käitumise vormid, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus (nt roheliste liikumine, abordivastaste liikumine). Survegrupid...
Kaitstakse rahvusliku kapitali ja ettevõtajate huve. Kohusetundlikult tööl käiv inimene peaks teenima piisavalt, et kindlustada nii enda kui ka oma pere toimetulek. Riik maksab abirahasid ja toetusi peamiselt nendele, kellel puudub perekonna tugi. Kohtusüsteemi ja korrakaitse arendamine on konservatiivide prioriteet. Pehmem haru on kristlik demokraatia. Pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Sotsiaaldemokraatia ja uusvasakpoolsus: Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus võrdsed võimalused kõigile. Ühisknd peab tagama kõigile võimaluse saada haridust, arstiabi, omandada elukutse ja leida töö. Majanduses pooldavad segamajandust. Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme.
konspektist. 3 Modernism Modernism (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on ühine mõiste modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel...'' [ Vikipeedia, Modernism, ,http://et.wikipedia.org/wiki/Modernism ]. Modernism tekkis 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi alguses seoses varasemaga võrreldes rohkemate kultuuriliste liikumistega ning rohkete revolutsioonide ja sõjaliste sündmustega. Varasematel ajastutel oli kirjandus mõeldud kõrgema klassi kodanikele, kuid nüüd hakkas lugemine üha enam levima töölisklassi seas.
HOOLDUS JA RIKKEOTSING Taavi Ragul AT-109 Hooldus Automaatkäigukasti hoolduse keskseks osaks on õli taseme ja seisukorra kontrollimine. Iga korralise tehnohoolde käigus tuleb kontrollida õlilekete puudumist, õli tasapinda ja kvaliteeti. Hoolde käigus tuleb kontrollida ka rikkekoodide puudumist ja teha kontrollsõit. Õlivahetus tuleb teha vastavalt tehnohoolejuhendile. Rasketel tingimustel töötamisel (taksod/haagised) tuleb õlivahetusvälpa lühendada. Koos õlivahetusega tuleb tavaliselt vahetada/puhastada käigukasti
mis ühtlasi on ka oluline ajasõlm Euroopas ühiskonnakihte ja nende tundeid ja vaateid seoses religiooni ja poliitikaga Saksamaal. Seda riiki iseloomustab 16. sajandil anarhia nii poliitiliselt korralduselt kui ka moraaliprintsiipide arusaamadelt. Kuna Lucien Fevbre on ise prantslane, võiks väita, et teos on kirjutatud neutraalsest vaatepunktist, oma emotsioone arvesse võtmata. Samuti ei ole käsitlus Lutherist religioosne, kuigi just katoliku kiriku langemine on siin keskseks teemaks. Võim saksamaal oli jagunenud mitmete institutsioonide vahel, kes kõik lähtusid omakasust. Erinevate ühiskonnakihtide vahel esinesid tugevad vastuolud ning linnas valistes kaupmeeste mentaliteet ja linnakodanlus. Katolik kirik seda aga heaks ei kiitnud. Kuna Lutherit ei katolik kirik ega ka muud usuõpetused ei rahuldanud, hakkas ta looma uut usuõpetust. Nõnda kirjutaski ta 1517ndal aastal välja oma ideedel põhinevad 95 teesi, legendi
Õiguste billiga. · Pr. 1791 a põhiseaduseg : louis XVI 1791-92 · Inglismaal William III . james II ei oldud rahul , kutsuti ta tütar Mary koor Williamiga, james pages pr.-le , enne kroonimist allkirjastas valitsejapaar parlamendi esitatud õiguste deklaratsiooni, mille kohaselt nõudsid kõik seadusaktid parlamendi mõlema koja kinnitust. Jamesi kukutamine ja williami troonile tulek kuulus revolutsioon Inglismaa sisepoliitiline areng 17.saj. Sisepoliitikas keskseks küsimuseks läbi sajandi kestnud võitlus monarhi ja parlamendi vahel. 1629 ABSOLUTISM · Parlamendi laiali saaatmine Charles I Stuarti poolt. (valitses II a. Ilma parlamendita) 1640 PARLAMENTAARNE MONARHIA · Pika parlamendi kokkutulek · Pikk parlament hakkas piirama kuninga võimu · 1640-1642 revolutsiooni rahulik aeg · 1642-1648 kodusõda (kavalerid ümarpead) Pikk parlament rahvaesinduskogu Charles I poolt 1640 aastal kokku kutsutud rahva
Arvustus „Tants aurukatla ümber“, Mats Traat „Tants aurukatla ümber“ on 1971. aastal ilmunud Mats Traadi romaan. Tegemist on eesti küla ajaloo kiire ja ülevaatliku käsitlusega XX sajandi algusest keskpaigani ning mille keskseks sümboliks ja võrdkujuks on aurukatel. Raamat on jagatud viieks tantsuks, iga tants kirjeldab selle perioodi peamisi probleeme ja olustikku ning näitab suhtumise muutumist katlasse. Karaktereid ja olustikku kujutab Mats Traat punktiirselt, teemat arendab ta põhikujundite (nt aurukatel, rehepeks, oinas) abil. Need kanduvad ühest peatükist teise ja saavad juurde uusi sümboltähendusi. Romaanis valitseb argine õhkkond. Esimese tantsu tegevus toimus 1941. aastal keisriaegsel Eestimaal. Kõige tähtsamaks sündmuseks oli aurukatla saabumine tallu, mida oli vaja viljapeksu jaoks. Aurukatel tõi masinate ajastu maale. Peremehe vanim poeg, kes õppis Tartu Ülikoolis, kirjutas pidevalt, et ted...
Ravenna 6.saj Ravenna. San Apollinare Nuovo Ravenna San Apollinare Nuovo Ravenna San Apollinare Nuovo San Apollinare Nuovo San Apollinare Nuovo. Ravenna Junius Bassuse sarkofaag 4 saj AD Varakristlik sarkofaag Wiener Genesis 6.saj BÜTSANTS 5.15.saj AD Bütsantsi impeerium TÄHTSAMAD SÜNDMUSED KEISERLIK HIPODROOM PROTSESSIOON vaeste ja rikaste kohtumispaik keskseks kaarikute tegelaseks võiduajamised, valitseja "Jumala jooksuvõistlused, asemik maa peal" eksootiliste loomade näitused, akrobaatide esinemised HARIDUS ALGKOOL GRAMMATIKAÕPINGUD RETOORIKAÕPINGUD 425.a. Konstantinoopolis esimene kõrgkool TEGEVUSALAD PÕLLUMAJANDUS vähe arenenud mitmekultuuriline (oluliseim
Eesti taluperemeeste Anton Hansen Tammsaare teos ,, Tõde ja õigus" kujutab Eesti ühiskonna arengut 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi esimese kahe kümnendini. Epopöa käsitleb inimeste suhet maa, jumala, ühiskonna ja iseendaga. ,, Tõde ja õiguse" esimene raamat räägib umbes 1870. aastast, kus kirjeldatakse pidevalt naaberperemeestevahelist konkurentsi ning suurt vajadust teisele kaikaid kodarasse vista. Teose keskseks teemaks on lakkamatu töö, mis kehastub lõputuks võitluseks maaga ning rikub nii mõnegi tegelase elu. Samuti kaasneb sellega tõe ja õiguse otsingud. Eestis on läbi aegade peremeestel olnud raske elu. Põlde on haritud ja seal söögipoolist kasvatatud juba aastasadu. 19. sajandi lõpul, kus puudusid tänapäevased võimalused künda maad traktoritega ja lõigata vilja kombainidega, pidid inimesed praktiliselt hakkama saama oma kahe palja käega. Saagi
J. Nocks) saadud äratus on suurel määral mõjustanud Kreutzwaldi kogu hilisemat elutööd. Oma meditsiinialaste põhiõpingute kõrval kuulas Kreutzwald ka humanitaarainete loenguid ja luges rohkesti kirjandust. Ülikooliaastail kujunes välja tema valgustuslik maailmavaade. Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks. Tema kui rahvaluule ja -keele hea tundja maine ulatus ka kaugemate asjahuviliste ringkondadeni. 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks, 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks. Laialdane oli Kreutzwaldi kirjavahetus nii estofiilsete baltisaksa literaatidega kui ka teadlastega Peterburis, Helsingis ja Berliinis, samuti eesti haritlaskonna nooremate jõududega. Arstiametist Võrus vabanes Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse. Aktiivse kaastöölisena
3. identifitseerimine rolimudeliga – iidolitega identifitseerimine, id vanematega (esmane ja tähtsaim). 4. kultuuriline mõju Hoiak : suunatud kindlale situatsioonile või objekitile, Korrastab erinevaid obj ja situsts suunatud tõekspidamisi. Hulk mõõdetav tuhandetes. Vahendab väärtusi käitumisse On hinnanguline, peegeldades meeldib/ ei meeldi sisu Väärtus: Seotud paljud eobj ja sit üheagselt Seotud selgelt määratletava tüekspidamisega Hulk mõõdetav kõmnetes. On isiksuse keskseks osaks. On hindamisstandard … … Miks hoiakud on püsivad? Miks hoiakuid on raske muuta? Kognitiivse dissonantsi teooria (Loen Festinger) Tunnetuslik ebakõla - üksteisele otseselt vastandlike hoiakute olemasolust tekkinud pinge. – kui pinge tekib, siis võime moonutada(info halba vagusesse seadmine, teistsuguse tähenduse nägemine) infot mis saime, võime unustada, võime mitte märgata mida nägime(ignoreerimine). Tunnetuslik tasakaal – hoiakute kooskõla, mida in eelistab nende
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
