kultuure. Selle algetest võrsunud tsivilisatsiooni kunsti, filosoofia ja poliitika järjepideva arengu kestvuseks on siiamaani olnud umbes 5 000 aastat. Ehki hiina kultuuri tavad, kombed ja traditsioonid on paikkonniti suuresti varieeruvad on seda läbi ajaloo ühte sidunud keelepiire ületav ühine hieroglüüfkiri, eliidile omaseks olnud ühine kirjanduslik ja kirjalik kultuurikeel wenyan, selle tuumaks olev klassikaline hiina filosoofia ning kesksed religioos-eetilised vaated. Ajaloo vältel on see kultuur endasse sulatanud sadu rahvaid ja nende keeli. Hiina kultuuri ja mõtteviisi eripäraks on ajupoolkerade asümmeetriaga seletatav neis domineeriv vasakpoolsus (seotud aju
•1995 – Tervisekaitselise Sihtkapitali nõukogu •1997-2001 Rahvatervise Arendusnõukogu •Rahastati projektitaotluste alusel, eesmärgiks luua nõudlus tervist edendavateks tegevusteks ja tekitada võimekust tegevuste elluviimiseks RIIGIEELARVE •Esimesed riiklikud programmid 1990-ndale alguses (AIDS’i programm, tuberkuloositõrje programm, laste ja noorte terviseprogramm)– ülevalt alla vertikaalse korralduse mudelil baseeruvad ühe valdkonna kesksed programmid Kohaliku initsiatiivi areng projektitaotluste esitamisel 1996 - 2004 600 500 400 300 Üleriigilised Lokaalsed 200 100 0 1996 1998 2000 2002 2004 Tervisedenduse paikkondlik võrgustik Arendusprojekt, aastast 1996 •Koolitus maakondade võtmeisikutele- Inglismaa, Soome, Norra, Holland, Kanada 1997 – Eesti Tervisedenduse Ühing 1997. tervisedenduse koordinaatorid maavalitsustes
Interdistsiplinaarsus- Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega. Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia. Logistika missioon- Logistika kesksed eesmärgid on majanduslik tõhus, klienditeeninduse kvaliteet ja paindlikus. Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. Omavahel seotud logistikategevused moodustuvad tarneahela. Tarneahel ehk logistiline võrgustik on toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisel kaasatud organisatsioonide, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info ja muude ressursside süsteem.
Aktiivsed, mitmekülgsed internetikasutajad – tegutsevad aktiivselt sotsiaalmeedias ja on hästi tabatavad näiteks suhtlusvõrgustike kaudu, aga ka teiste kanalite kaudu. Meelelahutuse-kesksed aktiivsed kasutajad – neid tasub püüda näiteks Youtube’i klippidega, samuti blogide ja foorumite kaudu. Praktilised, tööalased kasutajad – uudiskiri ja meiliturundus on head viisid selle kasutajani jõudmiseks. Praktilise info kesksed vähekasutajad – bänner internetipangas või mõnes muus praktilisema suunitlusega kanalis võib hästi toimida. Meelelahutuse ja sõpradega suhtlemise kesksed vähekasutajad – bänner MSN Messengeris, sotsiaalvõrgustikud, Youtube. Vähekasutajad – kodulehe ja teiste e-turunduse kanalite reklaamimine traditsioonilistes kanalites ja üritustel. 21 4. E-turunduse kanalid ja tegevused E-turunduse peamised kanalid Koduleht
Transduktsioon sensorites. Sensoripotentsiaali omadused. Sensoripotentsiaali transformeerumine aktsioonipotentsiaalide jadaks. Ärriti tugevuse kodeerimine meelesüsteemides. Adaptatsioon sensorites, selle biofüüsikalised mehhanismid ja bioloogiline tähendus. Sensorite jaotus adaptatsiooni kiiruse alusel. Sensor on raku või rakumembraani osa, kus tekib sensoripotentsiaal, mis juurdekuuluvates aferentides aktsioonipotentsiaalideks ümberkodeeritakse. On kesksed ja perifeersed sensorid. Kesksed sensorid on kõrvad, nina,silmad,keel . Perifeersed: kemoretseptorid termoretseptorid Osmoretseptorid Baroretseptorid propriotseptorid (kehahoiak) muud mehhanoretseptroid. asukoha järgi enterosensorid eksterosensorid stiimuli olemuse põhjal nt kemoretseptorid jms, stiimuli kauguse põhjal distantssensorid kontaktsensorid jne.
mainesse? Kuidas loomuldasa vastuolulist kooselu ühiskonnas vastuvõetaval või koguni parimal võimalikul viisil korralda? Just inimeste kooselu aluste, koos elamiseks loodud võimu- jm institutsioonide, erinevate huvide vastasseisus tekkivate konfliktide tasandamise, poliitiliste otsuste kujundamise ja elluviimise kesksetele probleemide väljaselgitamise, sõnastamise ja neile põhimõtteliste vastuste otsimisega poliitiline filosoofia tegelebki. Ajalooliselt on kujunenud kesksed küsimused, millele vastuste õigustamine on poliitikafilosoofia pärisala. Mis on võim ja miks mõned inimesed on võimupositsioonis teiste üle? Mis on riik, milline on selle loomus ja otstarve? Missugune riik on õiglane, missugune parim? Millest sõltub ühelt poolt riigi jõud ja võimsus ning teiselt poolt selles elava kodaniku väärikas rahulolu ja julgeolek? Kas on häid õigustusi olukorrale, et mõnel inimesel on rohkem omandit kui teistel
Kirjalikud allikad kultuurist puuduvad ning kogu info pärineb arheoloogilistest leidudest: kujud, kunst, arhitektuur, pitserid jne. Ehitised: Puudusid uhked templid, kultuskeskused Paleedes leidus kultusruume, kus ülistusobjektis oli keegi naissoost isik (preestrinna?) Knossose palee rituaalne keskus oli trooni saal Usundi/ühiskonna tunnusjooned: Naised kui austusobjektid, jumalannad - naisi on kujutatud rohkem kui mehi ning naised on kesksed Kujudel rõhutatakse naistel paljaid rindu Naised/jumalannad kujutatud nii astroloogia, looduse, loomariigi, keisrivõimu/poliitika ja muu valitsejatena Härjakultus - härg, poliitilise võimu sümbol, esineb ikonograafias; härg samuti pühaloom või ohvriloom, kellega tehti rituaale (näiteks härjavõitlus) Võimalik, et tegemist on matriarhaalse tsivilisatsiooniga Kreeka religiooni periood
J. Peterson, F. R. Faehlmann). Sentimentalism, romantism - 18.saj. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal, Püüti avada kannatava inimesesisemaailm, pöörati tähelepanu looduskirjeldustele, teoste keeleks oli ilukõne, kasutati kirja, päeviku ja eleegia vormi, Prantsusmaal Jean Jacques Rousseau, Venemaal Nikolai Karamzin, Eestis Suve Jaan. Romantism - pöörati pilk minevikku, püüe vabaduse poole, oluline oli jumalakunst, inimene oli eelkõige hingeline olend, peeti tähtsaks loodust, kesksed mõisted on armastus ja usk, eelistati luulet, proosat, ja romaane. Eestis Lydia Koidula, Eduard Bornhöhe, Saksamaal Johann Wolfgang Goethe, Prantsusmaal V. Hugo, A.de Musset, Inglismaal W.Scott, G.G.N.Byron, Venemaal M. Lermontov, Ungaris S.Petöfi, Soomes J.L.Runeberg 8 Realism, naturalism - said alguse Prantsusmaal 19.saj., püüdleb reaalsuse, tõepärasuse ja võimalikult täpse kujutamise poole
dusühendused. Kaitsevad kindla rühma huve, põhiees- märk riigivõimu mõjutamine. Huvirühma ,,musternäidis" n Edendamisrühmad: rohelised, naisliikumine, porno-graafia- ja abordivastased liikumised, karskusseltsid jt. Loodud ideede, poliitikate või väärtuste edendamiseks, liikmete isiklik heaolu teisane Huvirühmade teisenemine n 20. saj 1. poolel olid kesksed huvirühmad (A/Ü-d, kirik jt) enamasti suured hierarhilised ühendused oma ametnike, reeglite ja kindla arvestusega liikmete üle n Viimased aastakümned on endaga kaasa toonud uute ühiskondlike liikumiste ning rahvusvaheliste edendus- võrgustike tõusu. Vanad huvirühmad ei ole küll kuhugi kadunud, ent nende kõrval muutuvad uued ühendused üha olulisemaks, pakkudes aktiivsetele isenditele alter-
Kolmandaks on vaja hoida võidetud kliente. Viimaste säilitamine on suhtlusturunduse märksõnaks. Turundajal tuleb analüüsida nii kliendi hankimise kui säilitamise kulusid. Kliendikulud: x Kliendi hankimise kulu ühekordne kliendisuhte alguses, mida pikem on suhe, seda väiksem kulu. x Kliendi säilitamise kulu mitmekordne kogu suhteulatuses, väheneb suhte kestel, firma tulu suureneb. Suhtlusturunduse kesksed elemendid Väärtus: x kliendile pakutav väärtus on kliendi kogutulu ja kogukulu vahe x kliendi koguväärtus on kogum kasusid, mida klient loodab saada toote või teenusega: toote väärtus, teenuste väärtus, pakkuja personali ja imago väärtus x kliendi kogukulu on kogum kulusid, mida klient arvab kandvat toote või teenuse hindamise, omandamise ja tarbimisega: aja, raha, füüsiline ja vaimne kulu x kliendi väärtust aitab luua kogu väärtusahel Lubadus:
Sotsiaaleluasemete haldajate ( KOV, MTÜ, erainvestorid) vabadus üürnike valikul on väike ja riiklike reeglite täitmist jälgitakse rangelt. Selles süsteemis on sotsiaaleluasemete eraldamise aluseks keskselt kehtestatud sissetulekute piirmäärad (Luksemburg, Saksamaa, Prantsusmaa). Keskvõimu poolt koordineeritud detsentraliseeritud mudel, - keskvalitsuse poolt üldiste raamide piires on KOV-l vabad käed omaenda eluruumide jaotuse põhimõtete rakendamiseks, kesksed reeglid piirduvad sihtgruppide ja sotsiaalsete vajaduste hierarhia määratlemisega. Sissetuleku ülempiir jm kriteeriumid ei ole keskvalitsuse poolt määratletud. Omavalitsused viivad munitsipaalüürieluasemete elanike käsutusse andmisel ja koostöös sõltumatute sotsiaaleluasemete pakkujatega sotsiaaleluruumide jaotamisel ellu kohalikku poliitikat, kohaliku poliitika kontekstis arvestatakse piirkonna
Kui keeles on tekkinud sõna inimese iseloomustamiseks, et kui on olemas ja tähistab midagi, on see reaalselt olemas. Kogus inglis. k. sõnu, mida võib kasutada iseloomustamiseks. Sai u 18000 sõna. Sünonüümidega, ilma sai üle 4000. Omadusi inimese iseloomustamiseks jagatakse 3 gruppi tähtsuse järgi: 1) Kardinaalsed isiksuseomadused. Teised isiksuseomadused sellele allutatud. Üks võimukas 2) Tsentraalsed jooned. Rohkem kui 1, 5-10. Kesksed. Iseloomustavad tavaliselt inimest. 3) Sekundaarsed. Sõltuvalt olukorrast ilmnevad. Ei ole eriti tugevad, ei kasutata tavaliselt iseloomustamiseks. R. Cattell Võttis appi järgmise etapi- statistilised meetodid. Analüüs. Otsene seos kui on korrelatsioon. Leidisd teatud omaduste gruppe, isiksusefaktorid. Neid võib grupeerida. Faktor ongi grupp. Seotud omavehel omadused. Arvutas, palju selliseid gruppe olla võib. Neid oli tema arvutuste järgi 16. Tegi oma küsimustiku.
● Tuntumad ja paremad teosed varasemast perioodist on „Maarja laulatus“ 1504, „Madonna roheluses“, „Madonna ohakalinnuga“, „Ilus aednikunaine“. ● Töötas Vatikanis, kus talle anti ülesandeks kaunistada freskodega kolm piduruumi (stanza’t). Teos „Disputa“ näitab usutegelasi, tuntum on fresko „Ateena kool“, mis on pühendatud filosoofia ülistamisele – suurimad antiikmaailma vaimukangelased elavalt diskuteerimas üksteisega. Kompositsiooni kesksed figuurid on Aristoteles ja Platon. Teos on vaba, loomulik, liikuv, kuid jääb äärmiselt sümmeetriliseks, tasakaalustatuks ja harmooniliseks. Suure tööhulga tõttu oli sunnitud kasutama abilisi. ● „Sixtuse madonna“ – kompositsiooni täiuslikkuse vormikõne suursugususe, figuuride sügava hingestatuse ja koloriidi mõjukusega esindab see tahvelmaal renessansi kunstiideaali klassikalist väljendust.
haldusmenetluse seadustikes, eriseadustes, kohtupraktikas). Euroopa õigusruumis on haldusõiguse printsiipidena üldiselt tunnustatud näiteks järgmised põhimõtted: õiguskindlus, õiguspärane ootus, proportsionaalsus, mittediskrimineerimine, õigus olla haldusmenetluses ära kuulatud, õigus menetlusele mõistliku aja jooksul, tulemuslikkus ja tõhusus. Üha enam on mitmed haldusõiguse printsiibid - hea halduse kesksed põhimõtted - leidnud tunnustust ka põhiseaduslike printsiipidena. Hea halduse põhimõtted on otsesõnu kirja pandud ka mitmetesse põhiseadustesse. Näiteks tuleb Soome põhiseaduse § 21 lg 2 kohaselt seadusega kehtestada normid, mis sätestavad menetluse avalikkuse, õiguse olla ära kuulatud, õiguse saada motiveeritud otsus, õiguse edasi kaevata ning teised ausa õigusemõistmise ning hea halduse tagatised. Hispaania
pole. Virtuaalne tehnoloogia annab võimaluse lähtuda elementide geomeetriast ning sellega manipuleerida (Banerjee, Southworth 1990). Virtuaalse mudeli puhul viiakse reaalse linna visuaalne informatsioon linna virtuaalsesse mudelisse, kus luuakse ilustatud võimalused paremaks teeleidmiseks. (Omer 2005) 5 2. Viis linna elementi Kevin Lynch`i põhjal 1) Sõlmed – kesksed kohad, ristmikud jne. 2) Rajad– tänavad, kõnniteed, teerajad ja teised kanalid, mille mööda inimesed liiguvad. 3) Piirkonnad – võrdlemisi suured pinnad linnast, mis on eristatavad identiteedi ja karakteri poolest. 4) Servad – märgatavad piirid nagu näiteks seinad, ehitised, kaldajoon. 5) Maamärgid – hõlpsasti identifitseeritavad objektid, mis on viitamisel tunnuseks.
Kõige tihedamini oli asustatud Põhja- ja Lõuna- Eesti ning Saaremaa. Peamine tegevusala oli maaharimine, selle kõrval tegeleti loomapidamisega, peamiselt kasvatati koduloomi, eriti veiseid, Lääne-Eestis, kus oli enam rohumaid. Arenes kaubandus, tegeldi põhiliselt vahetuskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Tänu soodsale asendile oli eestlastel olulisel kohal ka vahenduskaubandus. Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades, kus paiknesid kesksed linnused ja asulad. Üks selline hakkas kujunema Tartus, ranniku tähtsaimaks kaubanduskeskuseks muutus Tallinn. Tegeleti ka vangidest orjade edasimüümisega ja raua tootmisega. Rauaajal suurenes varanduslik ebavõrdsus. Valitseva kihi moodustasid rikkamad suurmaaomanikud, kelle hulgast valiti ka vanemad. Suur osa linnuseid oli ülikute ja nende kaaskondade residentsideks. Elanike põhiosa moodustasid talupojad- maaomanikud, kes pidid ülikutele andamit tasuma.
liikumisse kaasatud organisatsioonis, inimesed, tehnoloogiad, tegevused, info ja muud ressursid. Tõhus logistika pöörleb ümber 5 põhiala: toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon (ehk süsteemsus) Peamised probleemid: liigsed varud, varude allahindlus ja mahakandmine; kauba puudus laos tellimuse korral ja tellimuse täitmise kiirus; hilinenud kauba kohaletoimetus; ebatõhus varude (laoruumi) kasutus; klienditeenindus ning probleemid tarnijaga Logistika kesksed eesmärgid – majanduslik tõhusus, klienditeeninduse kvaliteet ja paindlikkus. -- Logistikal on väga palju erinevaid definitsioone, mis kokku moodustavad ikkagi terviku kuna logistika pole pelgalt üks asi, vaid siiski on jõudnud tarneahelate ajajärku ning on osa tarneahela juhtimisest. 1986 – rahuldada klient; 1991 – süsteemse tulemuse saavutamine ja optimeerida tegevusi; 1998 USA – osa tarneahela juhtimisest; 1998 UK – tellimuse täitmise protsess ja aja optimeerimine --
piirkonnad -> pole olemas ka koorealuseid mälu, emotsioonide, agressiivsuse jne „keskusi“, on vaid struktuurid, mis vastavas funktsioonis on tingimata vajalikud. Süvastruktuurid ise ei õpi, kuid nende roll võib seostuda kõige keerulisemate psüühilise tegevuse vormidega ajukoorega koostöös. Ärkveloleku süsteem jaotub kaheks. Terve hulk kaasasündinud närvirakkude hulki, millest oleneb kaasasündinud liigutuste pagas. Ei kanna endas psüühilisi funktsioone, ei ole kesksed õppimiseks. Frontaalsagara neuropsühholoogia 11 Erinevad mikrotasandid (anatoomia). F koor jaotub tsütoarhitektoonilisteks aladeks. Erinevad koorepiirkonnad seostuvad väga spetsiifiliselt koorealuste struktuuridega, nt taalamusega, mis jaotunud tuumadeks, need omakorda seoses eri koorealadega. Psüühiline akt: tõlgendab valguskiirte abil tulenevat infot piirjoontena.
3. Millised järgmistest nähtustest võivad mõjutada poliitilise kultuuri kujunemist? a. ajalugu ja ajalooline mälu b. poliitiline reziim c. riigi rahvusvaheliste suhete süsteem d. religioon ja pärimuskultuur 4. Millised järgnevatest on poliitilise kultuuri keskseteks komponentideks a. Poliitikateadmised ja -uskumused b. Väärtused c. Tunded ja emotsioonid d. Poliitiline süsteem 5. Millised järgnevatest väärtusskaaladest on kesksed Geert Hofstede analüüsides? a. feminism/sovinism b. Lühiajaline/pikajaline orientatsioon c. Individualism/kollektivism d. Materialism/eneseväljenduslikkus 6. Millised järgnevatest väärtusskaaladest on olulised Inglehart-Welzeli maailma väärtuskaardil? a. individualism/kollektivism b. Ellujäämine/eneseväljenduslikkus c. Traditsioonilisus/ilmalik-ratsionaalsus d. Kommunism/kapitalism 7. Millised järgmistest omadustest iseloomustavad demokraatlikku poliitilist kultuuri? a
tulevikust · Tuuma formuleerimine · Visioon ja missioon tegevused ja protsessid, mida kavatsetakse teha, et visiooni ellu viia. · Positsioneerimine · Määrata tarbija ostupõhjus, mis annab teatud eelise. Omadused, tunnused, funktsionaalsed ja emotsionaalsed kasud, väärtused, kultuur ja personaalsus. Tuuakse välja erilised omadused. Näitab mina on brändil sihtgrupile pakkuda · Funktsionaalsed väärtused mida bränd tarbijale pakub · Kesksed väärtused mida bränd ja tarbijad jagavad · Väljenduslikud väärtused tarbija olemus. Millist tarbijat esindatakse. · Portfelli strateegia · Brändide omavaheliste suhete juhtimine. · Tootjabränd kuulub tootjale ja tootja tegeleb promotsiooni, hinnakujunduse ja muuga. · Müüjabränd müüjad ostavad tootjatelt kokku hulgikaupa ja teevad sellest oma brändi nt rimi makaronid · Brändimaja strateegia igast tootest luuakse oma bränd ja neid juhtakse
Urmas Vadi. 2001 ,,Suur sekund". Loob üsna argise olmelisusega rõhuva maailma + seda maailma nihestav sündmus või tegelane. ,,Unetute ralli" absurd. Tema absurd on psühholoogiliselt põhjendatud. Tal on see seotud hirmuga eksistentsi ees. Hirmutavad unenäod nt. Suureneb psühholoogiline tihedus. Berk Vaher. Teadlik töö oma käekirja kujundamisel. Kasutab väga erilisi keelendeid, rohkete epiteetidega metafooririkas stiil, võõrsõnad. Sensoorne intellektuaal kesksed on teatud tüüpi aistingud. Inspiratsiooniallikateks on unenäod. ,,Pilved asfaldile", ,,Kaval kuuldavus", ,,Lugulaul". Matt Barker (ehk Urho Abramov). Õuduskirjandus. Eesmärgiks hirmu tekitamine. Kuid tema tegelased on psühholoogiliselt veenvamad (ise on arst). Naturalistlikud episoodid (laibad, haiged). Palju tähelepanu inimeste füsioloogial. Palju vaimselt ebastabiilseid tegelasi. 12. Ervin Õunapuu ,,eesti gootika".
· 1805. aasta häbi ja ebaõnne aastad 1812 isamaa sõda, nooruspõlv peategelasel, ühtekuuluvustunne · väljendatakse ebamäärast seoisukohta kõrgklassi tasemel, inimesed ei mõistnud sõda 1814 napoleon lendas peale, ka peategelane läks sõtta 1825 dekabristide liikumine · kõik sündmused on mõjutanud tolstoid, vastavalt sellele ongi kujutanud · kesksed perekonnad: anna trubetskaja, rostovide perekonnast natasa, bolkonskite pere, krahv kirill bezuhhov, tema poeg 1856 dekabristide tagasi tulek beccalt tabelid tegelaste (pierre, natasa ja andrei bolkonski) · nt peterburis salongis lihtsalt istumine ja jutu rääkimine ei paku talle huvi, naine ootab last, ei pakku rõõmu · andrei lähtub otsingutest iseendast ei teegi välja lähedastest inimestest ,kes vajavad tuge
· Antikeel (= släng) on allkeel, mida kõnelevad ühiskonnas marginaalsetel positsioonidel olevad ja tihti seadusest väljapoole jäävad rühmad (vt Montgomery 1995: 96104). · Eripärane sõnavara · sotsiaalne släng (nt kooliõpilaste keel: esta, mata jms) · mitteametlik erialaterminoloogia (nt arvutiterminid) · Seostub pigem situatsiooni ja registriga Valdkonnad · asjad, kohad, teemad jms, mis on kasutajarühma elus olulised · koolis kesksed teemad Loogi järgi: · tüdruk, poiss, rumal inimene, eri stiili noored · alkohol, joomine, purjusolek, õlu, joodik, toit, raha · seks, suguelundid · kool/õppeained · suhtlusfraasid: mine ära, tervitus, hüvastijätt · hinnangud: vahva, vilets · kehaosad: tagumik, rinnad, nägu · rõivad: jalanõud · biotoimingud/tabutoimingud: väljaheited Allikad · raie ehk abstsisioon: resto, süst, võim
· Ei ole üldtunnustatud religiooni definatsiooni!! - Vana- Roomas oli sellel mõistel täiesti teine tähendus ja see ei olnud nii laialdane. - Usk jumalasse või jumalatesse- alternatiivne definitsioon, mis tekkis 19. sajandil. · Usk kui nähtus on olemas erinevates religioonides. Seda peaks vaatama kui üksikisiku või grupi hoiakut. Religioon ei piirdu ainult usuga. · Jumala definitsioon puudub!! - On paljuid religioone, mis pole jumala kesksed. · Püha on miski, mis erineb tavalisest, argisest ning seda peetakse inimest mõjutavaks jõuks. Pühad võivad olla loomad, isikud; samuti esemed, paigad, mida peetakse pühaks. - Pühadus on ligitõmbav, inimesed tahavad pühadega kohtuda ja seda kogeda- Otto · Müstika on religioosuse tüüp, mida inimesed usuvad, teadmata, kas see on tõsi või ei. (nt. Usk hauatagusesse ellu). · Religioon on süsteem, mis koosneb erinvatest elementidest
või püüd keskonnaga muganduvalt kohaneda. Allporti konseptsiooni põhimõisted moodustavad küll selge struktuuri, ent need on ebamäärased, laialivalguvad, mistõttu on osutunud raskeks testide konstrueerimine tema teooria kehtivuse kontrollimiseks empiirilistes uuringutes. Abraham Maslow humanistlik isiksuseteooria Maslow vaadete kujunemisel mängisid olulist osa eksistentsialistlik filosoofia, mille kesksed postulaadid võiks visandada järgmiselt: - Iga inimene on konkreetses ajas ja ruumis unikaalne, - Ehki kõik inimesed on oma keskkonna saadused, kannab igaüks oma elukäigu eest isiklikku vastutust, - Elu on meile kõigile esitatud väljakutse mõtestada oma individuaalne eksistents põhiolemuselt absurdses maailmas, - Tajudes oma vastutust saatuse ees, tunnevad paljud inimesed üksildust, ärevust ning meeleheidet,
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud. Esimesed eestikeelsed ülestähendused pärinevad 13. Sajandist. Algselt märgiti üles sõnu ja kohanimesid. Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi algupoolel Kullamaa käsikiri, kus olid sees kolm palvet (issameie, Ave Maria ja usutunnistus). 16. Sajandil esimene grammatika (Stahl), hakkas ilmuma ka ...
juurdepääsu tagamiseks. Dokumendid peavad olema loetletud ja kirjeldatud enne kui nad hoiustatakse, selleks luuakse arhivaalide loetelu. Arhivaalide loetelu on mõeldud asutuse väheaktiivsete dokumentide haldamise peamiseks töövahendiks. Loetelu peab olema täielik, st sinna kantakse ka toimikud, mis on tekkinud väljaspool kehtivat liigitusskeemi. Arhivaalide loetelu järgi saab hallata dok. kasutamist, juurdepääsu piiramist, dok. olemit, muud vajalikku nn andmekandjad. Arhiivipidamise kesksed protsessid on arhiivi korrastamine ja kirjeldamine. Arhiivi pidamine langeb kokku dokumentide pidamisega asutuses. Arhiiviväärtuse osa korrastamine on erinev tegevus. Kirjeldamine ja korrastamine on tegevuste kompleks, mille käigus luuakse arhiivi täpne esitus. 2 eesmärki: võimalus arhiivi ratsionaalselt hallata ja adekvaatse info leidmine. Korraldame arhiivi vastavalt (arhiiviskeemile) kirjeldussüsteemile. Korrastatakse füüsiliselt
......8 3.1.2. Empiiriline uurimus .................................................................................8 3.1.3. Arendusuurimus .................................................................................... 10 4. Uurimuse kavandamine........................................................................................11 4.1. Teema valik ja uurimiskava koostamine.......................................................11 4.2. Uurimuse kavandamise kesksed küsimused..................................................12 Probleem ja probleemiseade.........................................................................12 Meetodid.......................................................................................................13 4.4. Soovitusi uurimuse kavandamiseks...............................................................13 II TÖÖ KOOSTAMINE.....................................................................
- rahvusvahelised kuriteod - riikide kohustused rahvusvaheliste kohustuste ärahoidmisel ja menetlemisel - rahvusvahelise menetluse reeglid ❏ Nürnbergi tribunal tõdes: - “kuritegusid rahvusvahelise õiguse vastu ei pane toime riigid kui poliitilised abstraktsioonid ja ainult neid toime pannud isikuid karistades on võimalik rakendada rahvusvahelise õiguse norme” RAHVUSVAHELISED KURITEOD: ❏ Kesksed rahvusvahelised kuriteod: - genotsiidikuritegu - inimsusevastased kuriteod - sõjakuriteod ❏ Teised (võimalikud) rashvusvahelised kuriteod: - piinamine - agressioon - terrorism ❏ Kuriteo piiriülene mõõde pole siinkohal piisav (see ei muuda midagi rahvusvaheliseks kuriteoks) GENOTSIIDIKURITEGU: ❏ Teod, mis on toime pandud !!!kavatsusega!!! hävitada osaliselt või täielikult
on maalikunsti ajaloos esimene psühholoogiline portree. Da Vinci maalidele on omane eriline tuhmjas vine. Prantsusmaale Loire'i jõe orgu ehitatud Chambord'i lossi kavandi visandas tema. Raffael (1420 - 1483) Tema pintsli all sündisid kõige ilusamad madonnad. Raffaeli "Ilus aednikunaine" ja "Sixtuse madonna" esindavad kõrgrenessansi naisideaali. Oma madonnadega ülistab ta eelkõige emadust. Kompositsiooni alal saavutas ta täiuse Vatikani lossi seinale maalitud "Ateena kooliga". Fresko kesksed figuurid on Platon ja Aristoteles ja neile kahele on kunstnik suunanud kõik perspektiivi jooned. See teos on ülistus filosoofiale mitte religioonile ja seega omamoodi dissidentlus. · Renessanssikunsti näited Eestis Tallinnas on puhas renessanss-stiil kujutatud vaid ühe hoonega - Mustpeade majaga Pikal tänaval. Tallinna Raekoda on küll Gootistiilis kui tal on Renessanss-stiilis torn. Niguliste kirikus on välja pandud Saksa kunstniku Bernt Nodke "Surmatants". Tallinnast on pärit ka
27. Mis on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine? Kuidas võivad kultuuriti erineda? Sümbolid ja keel verbaalne suhtlemine Mitteverbaalne kommunikatsioon kehahoiak, zestid, suhtlemise vahemaa, sugude vaheline erinevus 28. Kuidas on omavahel seotud keel ja taju? Keel ja taju kuidas ümbritsevat maailma mõistetakse, tõlgendatakse. Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist. 29. Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid? Väärtused on kesksed arusaamad sellest, mis on tähtis, need moodustavad standardi, millega mõõdetakse norme. Väärtused ja normid kooskõlas mõjutavad ühiskonna liikmete käitumist neid ümbritsevas keskkonnas. Nt kui kultuuris on väärtustatud kõrgharidus, siis normid toetavad laste õppimist ja vanemate toetust selleks. 30. Mida tähendab rituaal, siirderituaal? Näited. Rituaalid kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks
kadusid ja ebakindlust. Uurides kaubavoogude juhtimise eeldusi, märgatakse, et pikemad läbimisajad, suurem ebakindlus, väiksem tellimuste sagedus ja ebaühtlane nõudlus põhjustavad suuremaid laoseisusid, väiksemat ringlemissagedust ja väiksemat paindlikkust. 1.11. Logistikatöö põhieesmärgid Logistika traditsioonilised eesmärgid Logistika abil on püütud enamasti kindlustada, et " õige toode oleks õigel ajal õiges kohas kliendi käsutuses". Logistikatöö kesksed eesmärgid on: · kuluefektiivsus · teenindustase ja teenindamise kvaliteet · paindlikkus Logistikas püütakse uurida lisaväärtuse loomist ettevõtete poolt ja väärtusahelate toimimist tervikuna. Logistika ei piirdu ettevõttesiseste toimingute uurimisega, vaid tegeleb ka logistilise ahela erinevate osapooltega. Ühiseks eesmärgiks on logistilises ahelas teostatavate kõigi toimingute arendamine. Logistika peamiseks eesmärgiks on saavutada olukorraga
tootmise ja jaotusega seotud otsuseid teeb riigi keskvõim. Selline keskvõim (valitsus, riigiorganid) võib olla nii diktaatorlik kui ka demokraatlik. Käsumajandus on nn reaalse sotsialismi majandus, kus turu reguleeriv toime on piiratud äärmiselt väheseks ning kogu majanduslikku aktiivsust hoitakse üleval kohustuslike plaanide ja muude käskude ning keeldude najal. Käsumajanduse näideteks on tavaliselt sotsialistlik või kommunistlik majandussüsteem, kus kesksed tootmistegurid maa ja kapital on ühisomanduses. Käsumajanduslikus majandussüsteemis: · teeb enamiku tootmise ja jaotusega seotud otsuseid üks keskus või majandussubjekt (riigi keskvõim, selleks volitatud asutused, institutsioonid), · on üksikisikute omandiõigus äärmiselt piiratud (enamik tootmisvahendid, sh maa ei saa olla eraomanduses), · on tootjate vabadused piiratud (riiklikud, kohustuslikud plaaniülesanded
põllunduskeskuste lähedale). Igal linnal 2 põhitunnust: linnamüür (piir ja kaitse), linnaõigus (maaisandate ja linlaste ning linlaste endi vahelised suhted). Linna juhtis raad. Korporatiivsed: gildid ja tsunftid. Tavaline 1000-2000. 60-70 linna 10000. Üksikud 100000. Levis hansakaubandus. London - uhke linn Lombardia, Toscana - üritasid vabaneda rooma ja saksa keisrite väe alt Sveits- mägilinnad Flandria - üritasid vabaneda prantsuse kuninga võimu alt Saksa - sõltumatud, hansa kesksed. Sisse veeti: luksuskaubad (siid, vürtsid) vill, karusnahad, mesi, vaha, raud, vili. Müüdi põllumajaduskaupu, riidekaupu. Sool, luksuskaup, tekstiil. c Ajalugu Page 31 Küsimused 21. jaanuar 2010. a. 8:13 1. Tänu kellele kasvas linna elanikkond? Miks? 2. Linna välisilme? 3. Muutus suhtumises abiellu? 4
täidesaadev võim (valitsus) ja kohtuvõim(riigkohus). Põhiseadusliku riigivõmu ülesehitamise algetapil pööradi suurt tähelpanu kaitse jõudude, piirivalve ja politsei loomisele. Iseseivuse taastamine lõi poliitislised ja majanduslikud eeldused üleminekuks turumajandusele. Majandusreformi põhialuseks oli rahareform, mis toimus 1992a juunis. Eesti kroon (EEK) seoti Saksa markaga (DEM) suhtes 1DEM=8EEK. Rahareformiga eralduti rubla tsoonist, mis võimaldas hakata teostama Eesti kesksed majanduspoliitikad. Iseseisvuse lõplikul kindlustamisel oli äärmiselt oluline okupatisooni armee lahkumine ja Eesti asuvate Vene sõjabaaside likvideerimine. 1992a septembris viibis Eesti teritooriumil ligi 40 000 Vene armee sõdurid. Võõrvägede väljaviimist toetasid rahvusvahelised organisastioonid ja avalikus. Sõjaväe väljaviimine oli pealmine küsimus Eesti-Vene läbiräägmistel, mis esijalgu ei andnud mingeid tulemusi
Bally teosed), Pariisi koolkond (põhiline A. Meillet, populariseeris Saussure'I) (viimased on vähemtähtsad), aga olulised on: - Praha lingvistiline ring (mõjukaim, olulisemad ideed sealt) - Ameerika strukturalism (iseloomulik metodoloogiline rangus) - Glossemaatika e. Kopenhaageni strukturalism (glossa - keel, kr. k) Saussure'i-järgsed semiootika koolkonnad: PRAHA LINGVISTILINE RING 1920-ndate alguses oli Praha oluline kultuurikeskus. Kesksed tegelased on vene emigrandid - vürst Nikolai Trubetskoi - Roman Jakobson (vaatles keelt alati kui praktilist suhtlemist) lisaks tegutsesid veel: - V. Mathesius (juhtiv tehhi keeleteadlane, jõudis oma artiklis "Keelenähtuste potentsiaalsusest" osati samadele ideedele kui Saussure, aga toetudes füüsikale mitte matemaatikale; eristas keeles kahte tüüpi energiat: potentsiaalset (seotud keelega) ja aktuaalset (seotud kõnega), kusjuures viimane tuleneb esimesest) - K
allikas. Sellele viitab neljas Protagoraselt säilinud fragment: Mis ühele polis`ele tundub õiglane ja ilus, see seda talle ka on, senikaua kui ta niimoodi arvab. (Theaitetos 167c) Arutluses, millega püütakse norme põhjendada, on siin jumalate tahte asemele astunud avalik arvamus – sellest pärinevad kõikvõimalikud väärtushinnangud ning nendega õigustatud normid, kaasaarvatud võimalik baasnorm. Nüüd käsitletakse polis`e arvamust sellena, mis konstitueerib kesksed ühiselulised väärtused nagu näiteks õiglus. Mis sellega muutub? Jumalate tahet käsitleti varasemal ajal muutumatu ja inimesele mitte-kritiseeritavana. Eespool toodud fragmendis aga osutatakse, et polis`e arvamus on muutlik. Asi omandab täiendava nüansi veel sellega, et Protagoras oli sofist – see, kes õpetas polis`e arvamust mõjutama. Avalik arvamus ei ole mitte üksnes muutlik, vaid on ka mõjutatav, kujundatav, manipuleeritavgi
Kogukonnaeetika (ethic of community) Interpersonaalsed kohustused esindavad teatud laadi moraali, mis erineb inidividuaalsete õiguste rõhutamisest, ning naised omavad valdavalt seda mõttelaadi (Carol Gilligan). Gemeinschaft ja gesellschaft suhted 1. Gemeinschaft = community, väiksemad rahvaorganisatsioonid, kus interpersonaalsed suhted mängivad eriti suurt rolli. Suhted on indiviidi identiteedi jaoks kesksed ning peegeldavad arusaamist iseenesest, mis on kooskõlas teistest sõltuva (interdependent) minaga. Nt tuumikperekond. 2. Gesellschaft = association; society, grupid mida kirjeldatakse tänaste Lääne ühiskondade joontega – kohtlevad suhteid imaginaarsetena, instrumentaalsete ning tulemuse saavutamise vahenditena. Nende gruppide esmane fookus on autonoomsetel indiviididel, kes on teineteisega seotud läbi sotsiaalsete tavade ja konventsioonide
Tunnete käsitlemist on samuti oluline õppida ja lubada ka negatiivseid tundeid nii, et nendega ei kahjustata ennast ega teisi. (Tallinn, Koolikiusamine) Lastepsühhiaatri Tuula Tammineni sõnul on tunnete äratundmine ja nende juhtimise õppimine lapse tulevase elu aspektist vähemalt sama tähtis kui teadmiste omandamine. Tunded on inimestevahelises vastastikuses mõjus, mis kujutab endast suures osas tunnete jagamist, reguleerimist ja kokkusobitamist, kesksed. Kui tunded on kadunud, ei teki moraali ega empaatiavõimet. (Tallinn, Koolikiusamine) Õpilaste oma tegevus on kiusamise vastases toimimises tähtis. Õpilased teavad palju paremini kui täiskasvanud, mis koolis toimub. Õpilaste osalemine eeldab alati täiskasvanu head juhtimist ja toetust. Tugiõpilaste, vaderklasside, õpilasomavalitsuse ja võrdsete lepitamise tegevused ning gümnaasiumi tasemel tuutorite tegevus loovad ja tugevdavad kooli ühisvaimu ja turvalisust
Kriitilised noorsooteooriad Kriitilised teooriad rõhutavad vastupidiselt, et heaolule vaatamata ei saa noored üldiselt ja eriti naised ning vähemusgruppide noored ressurssidest võrdselt osa ning nende seisukohad jäävad tähelepanemata. Eriksoni arenguteooria •Mõiste „elutee“ viitab üksteisele järgnevatele eluetappidele (lapsepõlv, noorukiiga, täisiga, keskiga, pensioniiga), mida mõjutavad sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid •Elutee kesksed põhimõisted on: ühiskondlik kontekst (sociohistorical time and place), indiviidi iseseisvad valikud (human agency and personal control), sündmuste/tegevuse aeg (timing in/of lives) ning seotud elud ja sotsiaalsed suhted (linked lives and social ties). •Elutee teooriasse on koondatud nii ühiskondlik kontekst, indiviidi isiklikud valikud, sotsiaalsed rollid ja elusündmused kui kõik omavahel seotud indiviidi elutee aspektid. Becki individualiseerumise tees
· ,,Milline on meie äri olemus ja mida me püüame teha oma tarbijate jaoks?" Taas küsimused: kellele, mida ja kuidas me pakume. 26. Tegeliku strateegia kujunemine kahe komponendi mõjul (3. loeng) · Missiooni sõnastus on organisatsiooni olemasolu vajalikkuse sõnastus. 1. Kavandatud eesmärgipäraste sammude astumine(kavandatud strateegia). Siin ei kajastu mitte omanike või juhtide kesksed eesmärgid, vaid see, 2. Reaktsioon ootmatutele muutustele (tehnoloogilised muutused, valitsuse astutud ida pakutakse oma tarbijatele või ka ühiskonnale laiemalt. sammud, tarbijate käitumise muutumine jms) ja konkurentide käitumisele. · Mõislik ei ole organisatsiooni missiooni defineerida läbi tehnoloogiate, Muutustele reageerimise käigus toimub tihti strateegia peenhäälestus, kuid
tähelepanu-ja üldistusvõimega arstide,õpetajate,taksojuhtide, aga ka kurjategijate juures. Sageli on kirjanikud ja ajakirjanikud head inimesetundjad. Selle psühholoogia nõrkus on halb verifitseeritavus (tõesuse kontroll) ja piiritlemata usaldusväärsus.Paljud käibetõed ja müüdid on osutunud vääraks ja sageli on nad omavahel otseses vastuolus(,,leidmaks tõde, vaata silma" vs ,,valetaja silm ei pilgu"). Filosoofiline psühholoogia tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedalt seotud psühholoogia uurimisainega. Eelteaduslikust ps-st erineb süsteemsuse ja range loogilise ülesehituse poolest.Põhifunktsioon tänapäeval on tegelikkuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks, oluliste gnoseoloogiliste(tunnetusteoreetilste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvate uute ideede genereerimine. Filosoofid püüavad lahti mõtestada psühholoogiateaduste faktide üldisemat
Bally teosed), Pariisi koolkond (põhiline A. Meillet, populariseeris Saussure'I) (viimased on vähemtähtsad), aga olulised on: - Praha lingvistiline ring (mõjukaim, olulisemad ideed sealt) - Ameerika strukturalism (iseloomulik metodoloogiline rangus) - Glossemaatika e. Kopenhaageni strukturalism (glossa - keel, kr. k) Saussure'i-järgsed semiootika koolkonnad: PRAHA LINGVISTILINE RING 1920-ndate alguses oli Praha oluline kultuurikeskus. Kesksed tegelased on vene emigrandid - vürst Nikolai Trubetskoi - Roman Jakobson (vaatles keelt alati kui praktilist suhtlemist) lisaks tegutsesid veel: - V. Mathesius (juhtiv tehhi keeleteadlane, jõudis oma artiklis "Keelenähtuste potentsiaalsusest" osati samadele ideedele kui Saussure, aga toetudes füüsikale mitte matemaatikale; eristas keeles kahte tüüpi energiat: potentsiaalset (seotud keelega) ja aktuaalset (seotud kõnega), kusjuures viimane tuleneb esimesest) - K
Tellija mahuarvulised küsimused eraldi. TALO-80 juhend. See on mõeldud kasutada traditsiooniliste hoonete, uusehitiste puhul detailsete töömahtude arvutuse juhendina ja töömahu loetelu Lk 18 teine pool koostamise juhendina. Ei ole lepingu tehnilist positsiooni. Juhend ei ole seotud mingi kindla töövõtu normiga ja ei mõjuta ka selle piire. Üles ehitatud TALO-80 klassifikatsiooni alused, kus pearühmad 2-5 tööliigikesksed, 6-9 konstruktsiooni elementide kesksed ja 8,9 üld- ja kaudkulude rühmad. PÕHISISU: töömahtude eritlemine ja kirjeldamine. Tuuakse mahtude eritlemise põhimõtted, millised mahud tuleb eelarves tuua omaette positsioonidena ja millest lähtudes tuleb töömahuloetelu üles ehitada. Eristatakse töid kõrguse, suuruse või kaalu, materjale liikide järgi. Toodud on mõõtühikud ja mõõtmistööd. Töömahud loetletakse konstruktiiv-teoreetilistena, mida võtab hindaja arvesse iga positsiooni puhul eraldi
Mõistatused esinevad tavaliselt lausetena, kuid on ka mõistatusmuinasjutte ja -laule. Näiteks: Mees ehitab metsas, raiub kirveta, ehitab maju. (Rähn.) mõistukõne vt allegooria. mõtteriim vt parallelism. mõttetera vt aforism. müsteerium Piibli episoodidele üles ehitatud keskaegne draama, mida kanti ette katoliku kirikus, hiljem kirikuesisel platsil. Müsteerium arenes välja kristlikust liturgiast (jumalateenistusest). Kuna ülestõusmispühad olid kirikukalendris kesksed, siis seostus vaimulik näitemäng eelkõige sellega. Esimesi näidendeid kandsid ette preestrid ja kooripoisid, hiljem lubati kaasa mängida ka tavakodanikel. Mänguplatsi keskkoha moodustas altar, sellest paremal asetses Taevas ja vasakul Põrgu. Muud tegevuskohad paiknesid kiriku külglöövides. Vanimas säilinud müsteeriumis "Aadama mäng" (12. sajand) kujutatakse Aadama ja Eva pattulangemist. müstifikatsioon väära autorinime, väljamõeldud kirjaniku, stilisatsiooni
Majandusarvestuse ajalugu Ei maksa arvata, et majandusarvestuse süsteem on alles hiljuti meie kiusamiseks välja mõeldud. Raamatupidamise algtõed pärinevad väga ammusest ajast. Inimestel oli ju vaja ka vanadel hallidel aegadel leida võimalus kasvõi toiduvaru arvestuseks ning siis leiti, et parimaks lahenduseks on andmete kivisse raiumine või puusse lõikamine. Tänapäeval vist enam mitte väga hästi toimiv viis.. Majandusarvestuse arengu algetappidel oli raamatupidamine väga lihtne ja selge (millega ei taha ma muidugi väita, et tänapäeval on asi ülimalt keeruline, ei) ning siinkohal on rõõm tunnistada, et raamatupidamisarvestus kui meetod on olnud ja on kindlasti ka edaspidi pidevalt arenev. Näiteks juba Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsale kinnitatud nööride abil - piitsanööril oli iga maksja kohta tema suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel seo...
Emic uurimisstrateegia, mis keskendub uuritavate inimeste endi seletustele, tähenduskategooriatele. Püütakse uurida ühiskonda seestpoolt, kuidas ise maailma tunnetavad. Toob esile, kuidas inimesed ise maailma näevad. Etic rõhutab pigem teadlase enda seletusviise, kategooriaid, tähendusi, mida uurija tähtsaks peab. Ühiskondi saab võrrelda üldskeemi põhjal. Võtmesümbolid, baasväärtused, kultuurifookus ühiskonnas on olemas teatud kesksed väärtused, mis seovad selle ühiskonna ühtseks väärtuseks. Ühiskonda saabki ainult selle abil tuvastada. Enkulturatsioon protsess, mis ühendab inimesed sarnaste ettekujutuste, kogemustega. See on kui inimese kultuuri sisestamine: I Individuaalne situatsiooniline õppimine laps ise vaatleb II Sotsiaalne situatsiooniline õppimine lapsele näidatakse ette, kuidas peab midagi tegema III Kultuuriline õppimine keegi sõna otseses mõttes õpetab
on selle üldnäitajad jmt. Hea oleks kirja panna ka organisatsiooni missioon. Millal turundusplaan on koostatud? Kes on koostaja? Millist ajaperioodi hõlmab analüüsiosa? Milliste toodete ja milliste sihtturgude jaoks antud turundusplaan on koostatud? Põhisuundumused tooteti ja sihtgrupiti. Milleks plaan on koostatud? Mida soovitakse saavutada? Situatsioonianalüüsi lühikokkuvõte võimalikult lühidalt ja konkreetselt. Välja võiks tuua kesksed tegurid, mille poolest erinetakse konkurentidest ning rõhutada erilisi tugevaid külgi, mille najal kavatsetakse teiste seast välja paista ainuomane omadus ehk USP (unicue selling point). Millised on põhilised turundusstrateegiad? Tootestrateegia Hinnastrateegia Turustusstrateegia Toetusstrateegia Kokkuvõte turunduseelarvest, sh ka ajaline jaotus. Muud olulised punktid Kindlasti tuleks kokkuvõttes välja tuua ka see, millist loodetavat mõju avaldab konkreetse
lepitud tasemel saavutada Kõike eelnevat on nö heade eesmärkide kui tulemuslikkuse kirjelduste sõnastamisel tihti raske saavutada. Eriti kehtib see juhul, kui eesmärki ei ole võimalik kirjeldada mingi kindla seisundi või näitajana, mis kokkulepitud ajaperioodi lõpul on võimalik kvantitatiivselt e tükk-haaval kokku lugeda. See iseloomustab paljusid avaliku sektori tegevusi, mis on protsessi kesksed ja kus lühiajalise ning kvantitatiivselt mõõdetava tulemuse (eriti töötaja või üksuse tasandil) kirjeldamine on seetõttu raskendatud. Eelnevat arvesse võttes on eesmärkide kirjeldamisel võimalik välja tuua jaotus, kus valdavalt käsitletakse sihtmärke ning lisaks on sisse toodud ka protsesside keskne lähenemine. Sellekohaselt on ära määratletud ajaperiood, mille jooksul tuleb kokkulepitud tegevusi eelnevalt määratletud kvaliteedinõuete tasemel sooritada.
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
