§2. Keskaja kirjandus Piibel 1) Mis on piibel? Kistliku õpetuse raamat, mis on ka ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Moraali või eetika kogumik lisaks sellele, et ta on püha raamat. 2) Kui vana on piibel? Vanemad osad pärinevad 12. Saj. eKr. Uuemad osad pärit 5. Saj. eKr. 3) Mis osadest piibel koosneb? 1. Vana-Testament 2. Uus-Testament Vana-Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles ning Uus-Testament kreeka keeles. Vana-Testament jaguneb 3-e osaks, Uus-Testament aga 4-ks osaks. Vana-Testament jaguneb seaduseraamatuteks, prohvetiraamatuteks ja kirjadeks. Uus-Testament jaguneb aga evangeeliumiteks, ajaloolisteks raamatuteks, õpetusraamatuteks ja rohvetiraamatuteks. Vana-Testamendi põhilised teemad on maailmaloomine, usunduse areng, pattulangemine, veeuputus ja Kaieni ning Abeli lugu. Uue-Testamendi peamised teemad on Jeesus Kristusest kui lunasta...
Jõukamad kui mittedemokraatlikud riigid Demokraatia tänased probleemid Inimeste võõrandumine poliitilisest otsustamisest Turumajanduse ja demokraatia pinged (otsustamise nihkumine, majanduslik maailmastumise mõju) Meedia ja demokraatia suhted (kaubastumine e kommertsialiseerumine, sotsiaalse vastutuse teooria) AVALIKU VÕIMU HARUD JA INSTITUTSIOONID Võimude jaotamise tasandid: Horisontaalne võimujaotus: kesksed võimuharud on erinevate rollidega; kujundada erinevad riigiaparaadi osad, millel on enam-vähem samad otsustamise tasandid, aga piiratud otsustusvõime. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu eristamine Vertikaalne võimujaotus: keskvalitsus vs KOV; ogu võimu proovitakse tuua mitte keskvalitsuse tasandile ja kujundatakse ka kohalikul tasandil teatud võimukontsenratsioon
või jäädes mõne üksikküsimuse juurde liiga pikalt peatuma. Autor peab oma mõtetes liikuma üha edasi ja sügavamale. 4) Nähtused tuleb esitada loogilises järjestuses. 5) Alati, kui midagi väidetakse, peab seda ka põhjendama. Kui ei suudeta esitatud väidet põhjendada, siis on mõistlik sellest pigem loobuda. Põhjendamata väited võivad tingida põhjendamatuid hinnanguid. 6) Teksti kesksed kohad tuleb tuua selgelt esile. Olulised mõtted võib väljendada teesidena, paigutades need lõikude algusesse või lõppu, teksti esimesse või viimasesse lõiku. 7) Näiteid on otstarbekas kasutada teeside tõestamiseks. Näide võib olla tõsiasi või väljamõeldis. Faktid on mõjuvamad, kuid mõnikord võib väljamõeldud näide osutuda sobivamaks. Näited peavad olema uued, huvitavad ja ülevaatlikud. Need ei tohi olla
Kooli ajalugu ja tänapäev Pedagoogika ajalugu Pedagoogika ajalugu uurib: Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Pedagoogika ajaloo allikad: 1. Maailmapedagoogika klassika J.A. KOMENSKY (Comenius) (1592-1670) "Didactica Magna" (Suur didaktika) J.J.ROUSSEAU (1712-1778) "Emile e. kasvatusest" J.H.PESTALOZZI (1746-1827) Kuidas Gertrud oma lapsi õpetab? (eesti k. Elavad sõnad) J. DEWEY (1859-1952) Õppimine läbi tegevuse (Learning by doing) "Democracy and Education" R. STEINER (1861--1925) waldorfkoolide rajaja 1919 avas esimese Waldorfkooli Stuttgartis Täna tegutseb maailmas 850 kooli ja 2000 lasteaeda, Eestis 6 kooli "Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast" "Kasvatuskunst" M. MONTESSORI (1870-1952) Lõi alus- ja alghariduse metoodika, mis levis Itaaliast kogu maailma. 2. Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasva...
Inimühiskonna arengu käigus kujunes varanduslikult tasemelt ja ühis- kondlikult positsioonilt enam-vähem võrdsete põlluharijate ja karjakas- vatajate suhteliselt väikestest ja omavahel lõdvalt seotud kogukonda- dest aja jooksul varanduslikult kihistunud ühiskond. Elati varasemast märksa rahvarohkemates ja jõukamates asulates kitsa ülemkihi juh- timise all. Sellest annavad tunnistust arheoloogide leitud rikkad ülikute matusepaigad, kesksed asulakohad ja suured, ilmselt terve kogukonna ühistööna valminud ehitised. Etnoloogia andmetest nähtub, kuidas rik- kamatest perekondadest moodustunud ülemkiht ja selle hulgast esile- kerkinud pealik korraldasid ühiskonna elu. Nad koondasid rahvast ühisteks ettevõtmisteks, olgu ehitustöödeks, pidustusteks või sõjakäi- kudeks, mõistsid kohut, juhtisid usulisi kombetalitusi ja korjasid rah- valt andamit, osalt ühiseks tagavaraks, osalt aga omaenda huvides. On
selge. Toimumiskoht: müüdis toimub tegevus teises maailmas, muistendis tänapäevamaailmas, muinasjutus pole see selge. Hoiak: müüdi lugu on püha, muistendi tegevus profaanne, muinasjutul võib olla nii püha kui ka ilmalik. Peategelane: müüdis on peategelaseks mitteinimene, muistendis inimene, muinasjutus võib olla nii või naa 11. Missugused on müütide (ja muinasjuttude) kesksed motifeemid? miks nad sarnased on pmst, see suur tabel müüdi, muistendi ja muinasjutu kohta 12. Too esile ühisjooned, mis on Eestiski tuntud muinasjutul "Mees, kes mõistab loomade keelt" (ATU 670, tuntud ka kui "Kuke õpetus") ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7). Ühisjooned: lavaline kaksus, mao kõne, kinkija (doonor) proovilepanek, samad tegelased, sugupoolerollide kehtestamine, hoiatus uudishimu/sõnakuulmatuse eest karistus. 13
lihasrakus, mitokondrite puudumise tõttu erütrotsüütides jne.) ja see on anaeroobne glükolüüs (vt. täpsemalt küsimus 36!). Selles rajas lõhustub glükoos laktaadiks e. piimhappeks. Lõplik lõhustumine (glükoosist tekivad süsihappegaas ja vesi) toimub aeroobsetes tingimustes (aeroobne glükolüüs). Glükogenolüüs on glükogeeni lõhustumine. See on maksa ja lihaste glükogeeni mobiliseerimine. Glükogenolüüsi kesksed momendid on: · ahelate lühendamine (sidemete 1,4 lõhustamine) · hargnemispunktide elimineerimine (sidemete 1,6 lõhustamine) · glükoos-1-P konversioon glükoos-6-P-ks 1. Ahelate lühendamine Glükogenolüüs lühendab korraga glükogeeni paljusid ahelaid, sest glükoosijääle on vaja vabastada kiiresti ja palju. Glükoosijääke eemeldab ahelate mitteredutseerivast otsast fosforülüütiliselt glükogeeni fosforülaas (glükogenolüüsi võtmeensüüm).
a. Kreutzwald oli Kalevipojaga mananud eestlaste silme ette vabaduses särava mineviku. Jakobsoni tõlgenduses said müüdid enam sisu ning konkreetsustki. Sissejuhatus minevikust rääkimiseks. Originaalpealkiri: „Eesti rahva valguse, pimeduse ja koidu aeg“ Taustaideed: See kõne asetub mingitesse suurematesse kontekstidesse, sellel on oma kultuuriline ümbrus. Kõnet ümbritseb mitu erinevat konteksti. Kõigepealt oluline laiem Euroopa romantismi kontekst ja kultuurilised hoiakud. Kesksed asjad: 18.saj-19.saj keskpaik. Selle sajandi jooksul erinevates euroopa maades tekivad kontseptsioonid. Selle sajandi jooksul muutub euroopa väga kiiresti. Muutused jätkuvad ka edaspidi. Romantismivaimu iseloomustab revolutsioonimõiste. 1789 Prantsuse revolutsioon. Revolutsiooni all ei pea üksnes mõistma poliitist sündmust, nt võim läheb ühe klassi käest teise kätte. Hiljem on ajaloolaste poolt esile toodud ka mitmeid madalama astme
vahelduvaid ilminguid või püüab see seletada mingit sotsiaalset nähtust? Kas nõuab uurimus käitumise või tegevuste kontrolli mingil tasemel või püüab see kirjeldada loomulikult toimuvaid asju? Kas uurimuse objektiks olev nähtus on tänapäeva või minevikku kuuluv, seega siis ajalooline? Uurimus võib olla kaardistav, kirjeldav, seletav või ennustav. (2004: 128 129) Uurimuses tuleb uuritav nähtus asetada mingisse teoreetilisse suunda, määratleda kesksed mõisted, püstitada hüpoteesid. Teooria ja mõiste peaksid olema lihtsad, selged, üldised, tõesed. Uurija töövahendid on mõisted, selleks tuleks olulisemad mõisted defineerida. UURIMISMEETODID Kvantitatiivses uurimuses on kesksed: · järeldused varasematest uurimustest · varasemad teooriad · hüpoteeside esitamine · mõistete määramine · katsekorralduse või andmete kogumise kaevandamine, milles on oluline, et vaatlusandmed sobiksid kvantitatiivseks,
Rüütliluule kõrgaeg oli u 12.13.sajandil. Rändavatest laulikutest said nimepidi tuntud luuletajad ja heliloojad trubatuurid ning anonüümsest kirjandusest autorikirjandus. Tänapäeval on nime järgi teada oma pool tuhat trubatuuri (neist 30 naised), kellelt on säilinud kokku üle 2500 luuleteksti. Sisult on elurõõmus, ülistati maist elu. Trubaduuridelt pärinevad kogu armastuslüürika kesksed kujundid ja romantilise armastuse kuvand. 9. Rüütliromaan Lisaks rüütliluulele sai peagi populaarseks ka rüütliromaan, mis hakkas levima eelkõige PõhjaPrantsusmaal truvääride suu läbi. Enamasti olid truväärid haritud linlased, kelle peamiseks loominguliigiks kujunes romaan. Esimesed truväärid lõid kroonikalaadseid teoseid oma isandate esivanematest, sõjakäikudest jms. Kogu rüütlikirjandusele on omane naise ülistamine. Üsna pea aga sai rüütliromaanide
- Need jooned iseloomustavad inimese psüühikat protsesside kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse jne seisukohalt - ... on näiteks võimed, temperament, iseloom, vajadused, väärtused, huvid Psühholoogias paremaks orienteerumiseks võime eristada kolme psühholoogiat: 1. Eelteaduslik psühholoogia - süstematiseerimata teadmised inimese loomuse ja käitumise kohta nn elutarkus 2. Filosoofiline psühholoogia - paljud filosoofia kesksed probleemid on seotud psühholoogiaga 3. Teaduslik psühholoogia - sai alguse 1879 aastal mil Wilhelm Wundt Saksamaal Leipzigis avas laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks Psühholoogia ja psühhiaatria - Mõlemad teadusharud uurivad psüühikat. - Psühholoogia kuulub ühiskonnateaduste hulka. - Psühhiaatria on arstiteadus. - Psühholoog ja psühhiaater omavad erinevat ettevalmistust, samas vajavad palju
lisavõimsust keskkonnatingimuste monitoorimiseks. Lugeja poolt väljastatud signaali vastuvõtmise ning saatmise osas käitub nagu eelmine. Ladustamine: Puiduriiulid- pikad pakid Liisturiiulid. Vertikaalse ladustamisele (liistud, lauad , metall puit) Moodulriiulitesse : naelad, seibid jne noppekaup. Ja peenkaup. Perforeeritud seintega ( augud seinas :d ) Tulekindlad kapid Tünniriiulid õlide jaoks. Varude juhtimise peamised viisid Tootmistegevuse ja selle juhtimise kesksed põhimõtted on · Lao poolt või tellimuste poolt juhitav tootmine · Tõuke ja tõmbe kohane juhtimine (push) · (JIT) just in time. Tegelikkuses peame hankima varusid ja hoidma materjali laos. Tagala kindlustamiseks. Seda tehakse juhul kui: · toodete saadavus ei ole pidevalt kindlustatud, · tarneahelad on pikad, · defitsiidist põhjustatud kulutused on suured, · Ostuhind on tavapäratult odav
tõestasime, et kaalutletud probleem oli raske. Pakutud algorütmid, mida nimetakse lähivaates, kaugvaateks on kohandatavad ja las kliendid ise valivad sobiva serveri jagamise viisis nii, et serveri ressurss on tõhusalt kasutatav. Kasutades modellerimist me õpime pakutud algoritmi ning näitame, et see on lihtne, ikka veel tõhus ja saavutanud kavandatud sihi. Kõneall oleval esitlusel me näitame meie algoritmi on ka võrreldav vahel parem kui kesksed aplad algoritmid, mis vajab ülemaailmset avarat arvutamist. Kokkuvõte Digitaalsetel aparaatidel olev suurendus nupp lubab meil uurida kujutisi mitmest vaatenurgast. Samuti varustab asjakohast võrdkuju strateegilise mõtlemise laadis. mõned inimesed eelistavad asju naha lahedalt, teised aga kaugelt. Mõlematel vaadetel on omad väärtused aga nad peavad olema parandatud olukorrad, ütleb Harvardi ärikooli kantsler. Et saada täit pilti, vajavad juhid lahi- kui ka kaugvaadet
4. Mida on teada saadud tähelepanumehhanismide kohta tähelepanueelseid vihjeid kasutavate katsetega? 5. Too näiteid mida teame tähelepanu neutraalsete mehhanismide kohta tänu primaatidel läbi viidud katsetest? 6. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid · Ajutüve retikulaarformatsioon · Taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad · Ajukoore otsmikusagar kui suunav ja koordineeriv piirkond · Silmaliigutusi reguleerivad kesksed · Kiirusagara moodulsüsteemid · Parema ajupoolkera dominantsus aktivatsioonis 7. Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanu protsesside jaotumises? 8. Mil moel võivad eelnevad hoiakud ja teadmised mõjutada keskkonnas olevate stiimulite märkamist? Minevikus tugevaid positiivseid või negatiivseid kogemusi ja emotsioone põhjustanud tegureid on kergem märgata. 9
2.Loeng Majandus ühiskonnas Mõisted: Ühiskond- otsaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastvad(identiteet). sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementie vahelised püsivad seosed ja vastastkune tgevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, orgaanisatsioon, pere..). Käsitletav erinevalt nt sotsiaal- majanduslik struktuur, institutsionaalne, tähendusstruktuurid jm kultuur ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid),koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale; -abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtte...
iga ühiskonna poliitilist kultuuri ning unikaalset ja eraldiseisvat fenomeni. 3.Millised nähtused võivad mõjutada politiilise kultuuri kujunemist? Ajalugu ja ajalooline mälu, poliitiline reziim, riigi rahvusvaheliste suhete süsteem, religioon ja pärimuskultuur. 4. Mis on poliitilise kultuuri keskseteks komponentideks? Poliitikateadmised ja -uskumused, väärtused, tunded ja emotsioonid. 5. Missugused väärtusskaalad on kesksed Geert Hofstede analüüsides? Lühiajaline/pikaajaline orientatsioon; individualism/kollektivism. 6. Missugused väärtusskaalad on olulised Inglehart-Welzeli maailma väärtuskaardil? Ellujäämine/eneseväljenduslikkus; traditsioonilisus/ilmalik-ratsionaalsus. 7. Missugused omadused iseloomustavad demokraatlikku poliitilist kultuuri? Pluralism, sallivus, isiklik seotus- ja vastutustunne. 8. Mis on kodanikukultuur?
jooksva majandustulemuse hindamine Nimetatud eesmärkide saavutamiseks on ettevõtte kuluarvestusesüsteemi realiseerumine järgmistes peamisestes komponentides: Kululiikide arvestus; Kulukohtade arvestus; Kulukandjate(objektide) arvestus; Tegevuste kulude arvestus Kululiikide arvestus peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad ettevõttes. Kesksed aspektid on seotud kulude registreerimise ja hindamisega. Kulukohtade arvestus peab selgitama, millises ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. 2
Proosakirjandusele iseloomulikku Kirjanduse takistamatu areng, ühiskondlikke muutusi ei kujutata Kirjandus on kõrvaltvaataja positsioonil 90ndatel aastatel pakub lugemismõnu ka intellektuaalile ja laiale lugejaskonnale (lugejasõbralik kirjutamisviis) 90ndate alguses domineerib veel vanem põlvkond (nt. Mati Unt) Proosauuenduste algus Kolm murrangulist teost 1990ndal aastal: Jaan Unddusk „Kuum“ (lugu noorest armastusest, sõnad on kesksed, maailma sõnastamine) Mati Unt „Öös on asju“ (postmodernistlik mäng, iroonia, lugeja eksitamine) Peeter Sauter „Indigo“ (kõnekeelsus, minakeskne tekst, lihtsad asjad, elu kirjeldus, eeskujuks ameerika beat-kirjandus) Peeter Sauter (s 1962) Kirjanik, näitleja, tõlkija Lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri „Indigo“, „Kogu moos“, „Euroopa hulgus“, „Tomatisupp“
äärmusele. Kõik haigused (ka vaimsed) on füüsilised haigused. Ravi eesmärgiks on muuta füüsilist olukorda ja parandada seda. Seda on kutsutud ka biomeditsiiniliseks vaateks inimesele. Kriitika: Kõike kogetut (nt subjektiivne valuaisting) ei saa samastada ajuprotsessidega. Nii näiteks võib ühes kultuuris või keskkonnas oleval inimesel valuaisting olla intensiivsem kui teises keskkonnas oleval indiviidil, ehkki ajuprotsessid võivad mõlema puhul paista identsetena. Tervishoiu jaoks kesksed nähtused – valu, kannatused, heaolu ja tähendused, mida omistatakse oma sümptomitele ja kogemustele (teisisõnu nende olulisus patsiendi jaoks) – on subjektiivsed ja personaalsed ning seetõttu ei saa neid taandada üksnes füüsilistele protsessidele. 2. Inimesed koosnevad nii mentaalsetest kui füüsilistest „osakestest“, kuid esimesed pole taandatavad teistele: sõltuvuslähenemine. See lähenemine arvestab eelmise kitsaskohtadega.
· Eliidi ringlus Eastoni poliitilise süsteemi puudused: · Paljude autorite arvates on võimatu kirjeldada poliitilist süsteemi adekvaatselt ilma, et näitaksime poliitiliste institutsioonide rolli selles süsteemis · On kohaldatav ainult demokraatlikele süsteemidele Poliitilised ideed Poliitilised ideed ja teooriad = poliitiline filosoofia Poliitilised ideed on poliitikateaduse osa, mis tegeleb ühiskonna- ja riigielu korralduse põhimõtete ja arusaamadega. Kesksed on kolm probleemi: 1. milline võiks olla mõistlik ja õiglane ühiskonnakorraldus (sh riik) 2. inimese koht ühiskonnas (inimese ja ühiskonna vahekord ja tasakaal) 3. ühiskonna ja riigi muutumine, selle põhjused Need probleemid võivad omavahel põimuda. Antiikmaailma poliitilised ideed. 3 1aastatuhande alguses eKr tekkis riiklus polise kujul
(laviinitaoline süsteem) tõmbamine toimub otse. Mure, kuidas sa tead, mis masinates veel Gnutella töötab (lahendused: paned listi kaasa, teed veebilehe, kus on nimekiri, iga kord kui päring tehakse, salvestab info kus päring tuli. Palju masinaid ja päringud läbivad kõik sõlmed läbi ning liikluse hulk läbi interneti on nii suur, et interneti ühendused ei pea vastu Kazaa/Skype- need kes tegid Skype, tegid enne Kazaa. Ajutised kesksed serverid e supernoded (arvuti), millega on arvutid ühendatud. Kesksed alto serverid saadavad laviinina infot, aga neid ei ole nii palju. Mobiilidega probleem supernode-ks tegemisega (mobiilid polnud nii võimsad). Kui MS ära ostis, siis MS tegi ümber ja tegi fix servereid pilve (supernoded) Structured Model DHT- keskset serverit pole. Gnutella tüüpi laiali saatmine. Igal masinal on infot teiste maisna kohta ehk iga masin sisaldab andmebaasi osa. Kui masin ei tea kus fail on, siis ta ei
uurimisied jäävadgi nende kahe mõiste vahele. Oluline on teadvustada, mis laadi uurimust me tegema hakkame. Emic aitab mõista eriti hästi kohalikke inimesi, nende kultuure, kuid ei võimalda eriti hästi võrrelda erinevaid kultuure omavahel. Etic võimaldab erinevaid ühiskondi võrrelda. Abstraktsem mõõdupuu, mis erinevates kultuurides ilmneb. võtmesümbolid, baasväärtused, kultuurifookus sünonüümid. Kõige esimene termin on kultuurifookus. Igas kultuuris on olemas teatud kesksed väärtused, mingid kesksed kultuuri elemendid, mis määravad selle kultuuri olemuse. Hästi palju kultuuri elemente, tohutu kirevus. Kuidas kultuuri eripärasid määratleda?? Kultuurifookus - Mõte selles, et mingis kultuuris on mingid väärused, millele kõik inimesed on fokuseerunud, mida kõik peavad tähtsaks, kui me suudame eristada need fookuses olevad väärtused, eripärad. Need kultuurielemendid on võtmesümboliks, et mõista kogu kultuuri, kogu
Vormi ja tähenduse struktuuri motiveerimatus kasvab: muutevormid tuletatud sõnad liitsõnad - juursõnad Leksikon, lekseem, lemma. Sõnaliigid Lekskon e sõnavara on keelesüsteemi kinnistunud sõnade allsüsteem. Kui palju on sõnu ühes keeles? Kui suur on tuumsõnavara, kui suur üldsõnavara? Põhimõisteid: sõna Tavainimesele täiesti iseenesestmõistetavad elemendid. Osalt seetõttu, et sõnad on primitiivontoloogia kesksed ülesehituselemendid, inimene kategoriseerib maailma suurel määral sõnade abil. Kusjuures maailm võib olla olemas ka ainult tänu keelele, ainult selle tõttu, et keeles on olemas vastav sõna (nt "haldjas"), mille vormi ja tähenduse kombinatsioon selle mõiste loob. Vt nt "ükssarvikute" kohta Fred Karlssoni "Üldkeeleteadusest" pt 1.4.3. Sõna II Sõna on kaua olnud grammatika traditsiooniline keskne mõiste. Alles 20
halvenemisega kaasnevad mõjud. Maailmas on ligikaudsete hinnangute järgi 75 000-80 000 söödavat taimeliiki ja neist umbes 7 tuhandet osatakse kasutada toiduks. Hetkel rajaneb inimkonna toiduainete tootmine vaid umbes 30 kultuuritaimel. 4 tähtsamat kultuuritaime: · nisu · riis · mais · kartul osatähtsus ületab kõigi ülejäänud toiduainete oma kokku. Teraviljade on meie maailmas nii kesksed, et nende tootmise kogumaht määrab nüüd ja edaspidi näljaküsimuse. Praegu tuntakse üle 100 liigi koduloomi. Neist tähtsamad on veise-, sea-, lamba- ja kodulinnu erinevad tõud. Valdav osa tarbitavast loomsest valgust pärineb lihatoodetest ja vaid 6% saadakse kalast. Kalasaagid suurenesid ajavahemikul 1950-1990 praegu viis korda. Nüüd on kogusaak hakanud järsult langema. Paljude püügi-, elu- ja kudemispaikade hävimine vähendab kalasaake edaspidigi.
õnn ja hea elu maa peal, hiljem ta muutus ja temast sai usund, kus väga tähtsal kohal olid preestrid, sest nemad olid ainsad, kes suutsid suhelda jumalaga ning ohverdasid õigesti. Algselt oli ta suulisepärimusega leviv usk, kuid see muutus varsti kui hakati kõike seda üles kirjutama ja kirjutati veedad õpetused, millel hinduism põhineb ehk pühakiri. India eeposed Ramajana & Mahabharata. Jumalate arv selles usundis on ~300'000'000. Puuduvad ka kesksed dogmad ja on palju suundi, kus mõni võib teistega olla vastuolus. Hinduismis on õigus austada igat jumalat, kuid siiski mõned tähtsamad jumalused. Kõige tähtsam on Brahma ehk looja, kuid teda ei kummardata otse. Arvatakse, et teised jumalad on tema erinevad kujud. Hinduism on korraga nii polüteistlik, monoteistlik kui atheistlik usund, kus on palju jumalaid, kes pärinevad ühest ning otseselt mitte kedagi ei kummardatagi alati. Peasuunad on: Visnuism austatakse
Huulte asendi filmimine või pildistamine 1781 ilmus Hellwagi uurimus, kus mainis esmakordselt (saksa keele) vokaalikolmnurka. Jones rajas vokaalinelinurga mõiste – vokaalid on oma naabritest võrdsel kaugusel. See on eri keelte vokaalidest sõltumatu süsteem. Rahvusvahelise Foneetilise Assotsiatsiooni tööna on ilmunud rahvusvaheline foneetiline tähestik ehk IPA (1888). Assotsiatsiooni loomisel olid kesksed isikud Passy, Jespersen ja Jones. IPAs peab olema iga hääliku tarvis eraldi märk või täht. Kasutab ladina tähestikku ja ka muid tähti. Keele osa Eeskeel Keskkeel Tagakeel Kõrgeim Predorsaal Mediodorsaal Postdorsaal koht Suulae Kõva suulagi Kõva suulagi Pehme suulagi osa Eesvokaali hääldamisel liigub eeskeel kõva suulae suunas: i, e, Ɛ ja a. Tagavokaali hääldamisel
Iisraellaste varasema ajaloo osas võib Vana Testamenti seetõttu usaldada vaid väga üldistes joontes. Moosese seadused Sõlmides Siinai mäel Moosesega lepingu, olevat Jahve andnud iisraellastele ka nende seadused. Leping ja seadused olid iisraellaste meelest lahutamatult seotud - seaduste täpne järgimine tähendas ühtlasi ka lepingust kinnipidamist. Kõige olulisema osa seadustest moodustasid nn. kümme käsku, mis võtsid lühidalt kokku iisraellaste kesksed religioossed ja eetilised tõekspidamised - kinnitasid ainujumalakultuse, keelasid jumala kujutamise, käskisid igal seitsmendal päeval puhata ning sätestasid põhimõtteliselt isiku, omandi ja perekonna kaitse. Kümnele käsule lisandusid aga üksikasjalikud ettekirjutused kõige erinevamates eluvaldkondades. Tõenäoliselt kujunesid need seadused pika aja vältel ja on suures osas Moosese ajast märksa hilisemat päritolu. Kuna aga iisraellaste pärimuse järgi kuulutas Jahve
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevat...
Toimumisaeg: müüdis toimub tegevus kauges minevikus, muistendis lähiminevikus, muinasjutus pole see selge. 2 Toimumiskoht: müüdis toimub tegevus teises maailmas, muistendis tänapäevamaailmas, muinasjutus pole see selge. 3. Hoiak: müüdi lugu on püha, muistendi tegevus profaanne, muinasjutul võib olla nii püha kui ka ilmalik. 4. Peategelane: müüdis on peategelaseks mitteinimene, muistendis inimene, muinasjutus võib olla nii või naa. 11. Missugused on müütide (ja muinasjuttude) kesksed motifeemid? puudus – puudus kõrvaldatud - ülesanne – ülesanne täidetud - keeld – keelu rikkumine - tüssamine – pettalaskmine ?? müüdi ja muinasjutu struktuur on sama; 12. Too esile ühisjooned, mis on Eestiski tuntud muinasjutul “Mees, kes mõistab loomade keelt” (ATU 670, tuntud ka kui “Kuke õpetus”) ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7). Ühisjooned: lavaline kaksus, mao kõne, kinkija (doonor) – proovilepanek,
Arete on kreekakeelne vaste sõnale "voorus". Aristotelese järgi: käitumise ja tundmise 3. Nimetage normatiivse eetika liike (vähemalt 2). Teleoloogiline eetika, - teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on muster: Tendents käituda, soovida ja tunda teatud viisil vastavates situatsioonides. Erinevalt Kantist, on kohaste emotsioonide kogemine heale elule juhtimisele kesksed. Moraalsed voorused moraalselt põhjendatud. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita, et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki Aristotelese järgi: Kuldse kesktee teooria äärmuslike käitumisviiside vahel (nt Vaprus on hulljulguse ja arguse vahepeal) NB! Ta ei pea loetelu täielikuks ja lõplikuks, aga ta teab, et voorusi kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus
Strateegia eripära väikeettevõtetes. Erinevused suurettevõtetest eesmärkide seadmisel: Omanikud ja juhid sageli ühed ja samad Üksikisikute ja ettevõtte eesmärgid ühtivad Eesmärkide valikut mõjutab ettevõtja elustiil, vanus, tervis, perekond Soov säilitada ettevõtte sõltumatust Erinevus toodete ja turgude osas: Võimalused omandada teadmisi ja infot on piiratud Oskused juhtidel sageli tootmise kesksed, mitte turu tundmisel baseeruvad Ressursside nappus Äriidee läbikukkumine katastroofiliste tagajärgedega Inimressursside piiratus millises ulatuses on võimalik juhtimist ja tegevusi spetsialistidele üle anda. Organisatsiooni ülesehitus: Omaniku (samas isikus juht) aja jaotamine. Osade funktsioonide eraldamine. TEGEVUSKESKKONNA, HARU- JA KONKURENTSIANALÜÜS 13
Õige õ tabamiseks on tarvis pos õ sügavat tundmist ja teaduslikku lähenemist. Õige õ allikad peavad olema selgemad kui pos õ-l. kehtivad õ-normid, ,mis on in poolt loodud, ongi pos õ. ülipos õ põhineb jumalikul ilmutusel, inimmõistusel. Nim ka loomu-loodusõ v mõistuseÕeks. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Pos õ normid vaid siis tõeliselt kehtivad, kui nad vastavad loomuõ-le. II Teema Õteaduse metodoloogia II.1. Süstemaatiline osa: kesksed mõisted Ões Erinevad Õkultuurid tähistavad kategooriaid (keskseid mõisteid) erinevate tähistega. Kesksed mõisted Õteaduses on inimene, tegu, ese, aeg, ruum ja kausaliteet. II.1.1. Inimene Ões Õ on selline, et on alati olnud seotud inimesega, alati inimeste poolt loodud ja inimestele suunatud. Normid on mõeldud inimeste jaoks. Nt keskajal loeti Õega seotud olevaks inimest, kes kuulus ühiskonna juurde läbi religiooni, tavade ja kommete
templi ülempreester, kelle autoriteet eriti Uue riigi lõpuajal kippus ohus- tama vaarao võimu. Templid olid olulised majandus-, haridus- ja kultuu- rikeskused. * Ametnikkond, kes osaliselt kattus madalama preesterkonnaga, koosnes kirjutajatest, arvepidajatest ja ülevaatajatest. Sugulusvahekordade, kin- nise informatsiooni valdamise ja kõrge õukondliku positsiooni tõttu oli suur osa neid korrumpeerunud (kui kasutada nüüdisaja mõisteid). * Kesksed riitused looduse taassünnile ja perioodilisele elluärkamisele pühendatud Osirise riitus, samuti surnu- ja teispoolsusekultus, mis tä- hendas surmaks valmistumist aegsasti eluajal, sh võimalusel hauakambri 112 www.folklore.ee/tagused Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast ehitamist ning vahendite kogumist mumifitseerimiseks ja rohketeks
korruselt otsekui vulkaanina välja paiskub. Bollyn viitab oma intervjuus Utah professor Steven Jones'ile, kes olevat kinnitanud, et kasutati termiitsegu (alumiiniumi ning raudoksiidi segu), millega kõrvetati läbi torni terasest kandetalad, et hoone kokku kukuks. ,,Torni keskel oli 47 tala ning kõik olid väga paksud. Need ehitised rajati, et nad peaksid igavesti vastu. Tollal ehitati hooned isegi ülearu tugevaks. Et neid alla tuua, pidi kõik kesksed talad läbi lõikama. See ongi peamine küsimus. Olgu, lennuk võis hoonet tabada. Aga miks pidi hoone kokku kukkuma? Selleks tuli lõigata. Vundamendist alates järjest ülespoole. Siin tulebki mängu termiit. Seda saab mässida ümber postide umbes nagu traati. Ja sa tead, et kui ta hakkab lõikama, teeb ta seda kindlal viisil. Näiteks seal lõigati seda diagonaalis." (10) 8 3.2. Kaksiktornid vajusid kokku teadmata põhjusel 2008
· Varaline karistus - Karistuse asendamine nt üldkasuliku töö, elektroonilise valve või sõltuvusraviga - Karistusest vabastamine tingimisi ja allutamine käitumiskontrollile - Muud mõjutusvahendid (nt alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid) Vangla tekkimine - Sotsioloogilises plaanis tekkis vangla 18. sajandi lõpus. - Vangla kui kinnine asutus, kus kurjategijate massi püütakse mõjutada spetsiaalsete vahenditega. - Kesksed mõjutamismeetodid kuni 19. sajandi keskpaigani: · Kõva töö; · Enesevaatlus; · Religioosne kasvatus. Vt Laine, M. (1997). Sissejuhatus kriminoloogiasse ja hälbiva käitumise sotsioloogiasse. Eesti Riigikaitse Akadeemia, Tallinn. Vangla tekkimise põhjused 1. Idealistlik mudel Humanismi võit barbaarse kohtumõistmise üle. Muutustele tõukas ideeline progress, ideaalid, teaduse arenemine. 2. Organisatsioonilis-funktsionaalne mudel
kokkuleppele väärtustes, mis kehtivad universaalselt. · Moraalipraktikate erinevus on seletatav samade väärtuste erineva tõlgendamisega ja erineva tähtsustamisega. · Universaalsetel moraaliprintsiipidel on objektiivne kehtivus, mis on seletatav sellega, et nad on sõltuvuses inimeste põhivajadustest ja soovidest, mis on sarnased. Väärtused ja hea elu Väärtusi uurib aksioloogia, mille kesksed küsimused on · Millist on eri tüüpi väärtused ja kuidas on nad üksteisega seotud? · Millised asjad või tegevused on väärtuslikud või head? · Kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? Mis on väärtused? · Väärtused on soovide objektid ja nad juhivad meie toimimist · Positiivsed väärtused on need asjad, mida soovime. · Negatiivsed väärtused on need asjad, mida väldime. · Väärtused võivad olla konfliktis. Väärtuste tüübid
eest. Karistusõiguse eesmärk Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate õigushüvede (põhiväärtuste) kaitse õigusvastaste rünnete eest. Näiteks tapmine on suunatud elu, vargus aga võõra vara vastu. Kuna nii tapmine kui ka vargus on keelatud ja karistatavad, siis järelikult peetakse elu ja vara ühiskonnas olulisteks väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõiguse kesksed mõisted on süütegu ja karistus. Kuriteo toimepannud isiku karistamisel on vähemalt kaks ülesannet: · mõjutada kuriteo toimepannud isikut hoiduma edaspidi kuritegelikust käitumisest; · kaitsta ning mõjutada ka teisi ühiskonnaliikmeid karistuse ähvardusel hoiduma kuritegelikust käitumisest. Karistusõigusel on väga kindel eesmärk võidelda kuritegevuse vastu. 4 Karistusõiguse põhimõtted
Materjalide kättesaadavus ja valik on antiigiretseptsiooni ja –tõlgenduste otsene mõjutaja. Antiigipärandi kasutusviise: 1)vahend protesti väljendamiseks oma kaasaja etableerituse ja konventsioonide vastu (n-ö revolutsiooniline eesmärk) 2)vahend traditsioonide toetamiseks (konservatiivne eesmärk) Retseptsiooni järgi tuleb ka mõista osalejate tundeid antiigi vastu. 29.Millised antiikkultuurist (ajaloost, kirjandusest, mütoloogiast) tuntud tegelased, autorid, teosed olid/on kesksed USA, millised Venemaa antiigitõlgenduses? USAs: a)moraalifilosoofid (nt Cato Distihhonid, Aisopose valmid, Cicero kõned, kirjad, traktaat Kohustusest jne) b)ajalooteosed (Livius Linna rajamisest alates, Florus,Sallustius jt) Luuletajaid (Homeros,Vergilius, Horatius jt) hinnati vähem. Ideaafiguurd Cicero ja Cato. Rooma konstutsioon 3.saj eKr (Polybiose ajalooteose 6.raamatu alusel) Venemaal: Aisopose valmid, Homerose-paroodia „Konnade ja hiirte sõda“ 1668
Eesti looduslikud pühapaigad Looduslikest pühapaikadest kõnelevad teabeallikad Looduslikud pühapaigad: Mitmekesised: olemuselt, väärtustelt, teabeallikate poolest Interdistsiplinaarne teema Uurimisseis ebaühtlane, uurimisvõimalusi on väga erinevaid, oleneb, kuhu keegi oma fookuse seab. Et terviklikult uurida, tuleb erinevat päritolu teave koondada ja süstematiseerida Uurimistööde käik: Olemasoleva teabe koondamine Süsteemne lähteteave on õnnestunud välitööde eelduseks. Erinevat päritolu allikad täiendavad üksteist. Fragmentidest moodustub esialgne tervik, mida tuleb välitööde käigus tihendada. Välitööd a) intervjuud külaelanikega b) paikade ülevaatus c) (arheoloogilised uuringud) Uurija enda järeldused Looduslikest pühapaikadest kõnelevad allikad ja vastavad distsipliinid: 1. Kirjalikud allikad: kroonikad, reisikirjad, kiriku ja kohtute materjalid, mit...
hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt, kas nad sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiks elada. Näide: raha laenamisest. 42.Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet. Vastuolu intuitsiooniga- moraaliseadus on püha ja eranditeta. Räägi alati tõtt isegi, kui see toob kaasa süütu sõbra maffiale väljaandmise. Emotsioonide eiramine- emotsioonidele jäetakse ebaadekvaatne roll. Samas voorusteoreetikud arvavad, et emotsioonid on moraalse tegevuse kesksed aspektid. Õigus II? 43.Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust. Jaotav õiglus ehk sotsiaalne õigus: Mis hüvesid tuleks jagada (rikkus, võim) Mille või kelle vahel jagada (elavad, surnud, tulevased põlved) Mis on õige jaotus (nt. Sissetulekute jaotamine). Korraldav õigus: Teenuse eest tasumine Kahju ja hüvituse vahekord Kuriteo ja karistuse vahekord. 44
Teiste süsteemide puhul ei ole majanduslikud faktorid olulised. Sa võid olla rikas ori, aga ori oled ikka. 4. Teiste stratifikatsioonisüsteemide puhul väljendub ebavõrdsus eelkõige isikuvahelistes suhetes . õigused ja kohustused. Isand ja ori, valitseja ja pärisori, kõrge ja madal kast. Klasside erinevusi väljendatakse aga teisiti, palkade ja töötingimuste kaudu. Kollektiivselt märgatav ja mitte ilmtingimata individuaalselt. Klass ja kiht on kesksed mõisted sotsioloogias. # Sellega seotud väga palju muid asju (ennustatavus): IQ, pere suurus, haridussaavutused, tervis, võimalus saada karistatud, maitse, kas tuled seksimise ajal põlevad või mitte ehk moraal On olemas üsna erinevaid käsitlusi. Erinevate teooriate jaotuse on esitanud Stanislaw Ossowski (1963) # Esimene valik: kas tegemist kvalitatiivse või kvantitatiivse jaotusega . st., kas klassid
o Regionaalne riikidevaheline koostöö o Riigi poolt toetatud regionaalne integratsioon o Regionaalne kokkukuuluvus o Euroopa integratsiooni teooriad Eelteooriad: föderalism funktsionalism, transaktsonalism Neofunktsionalism Valitsusvahelisus ja institutsioonid Regionalismi seletused erinevates teooriates Riigiülesed lähenemised: o Föderalism o (neo)funktsionalism Suveräänsuse kesksed lähenemised: o (Neo)realism o (Neo)liberalism Regionaalsed organisatsioonid ajaloos II MS järgne nähtus 50ndate ja 60ndate edu Langus 1970ndatel – 3. maailm Uus tõus 80ndate lõpus ja 90ndatel 1980ndad Külma sõja lõpp o Uus suhtumine oostöösse o Rahvusvahelise süsteemi detsentraliseerimine Majanduslikud põhjused o Euroopa edu o Globaalsed muutused Kolmanda maailma lõpp
·Esteetilised väärtused ·Poliitilised väärtused ·Moraalsed väärtused(see, mida tuleks moraalses mõttes taotleda, mis on moraalses mõttes hea). Moraalsete väärtuste ülimuslikkus, kui tahame olla moraalsed.Moraalsed väärtused reguleerivad inimeste käitumist. Kes väärtustavad moraali, tahavad käituda teatud viisil, olla teatud tüüpi inimesed. 17. Mis seos on väärtustel ja moraalil ? Mida tähendab, et moraalinormid põhinevad väärtustel ? Väärtused on moraali vallas kesksed. Väärtustest võib tuletada printsiibid, mis võivad saada tegevust juhtivateks väärtuste "kehastajateks". Väärtused juurduvad kultuurilistes konstruktides ning nad on aluseks moraaliprintsiipidele, millel põhineb moraaliarutlus. Moraali ettekirjutused puudutavad norme, mis põhinevad väärtustel. Normatiivsed standardid ja käitumist juhtivad normatiivsed reeglid kaitsevad teatud väärtusi. 18. Nimetage moraalseid väärtusi.
Milline on meie toodete omahind? Miks on meie kulud konkurentide omadest suuremad? Nimetatud küsimustele vastsuste saamise aluseks on ettevõtte kuluarvestuse süsteemi realiseerumine kolmes peamises komponendis: - kululiikide arvestus, - kulukohtade arvestus, - kulukandjate arvestus. Kululiikide arvestus peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad ettevõttes. Kesksed aspektid on seotud kulude määratlemise ja nende mahu hindamisega. Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude (eelkõige tootmislike) jaotumist kulukohtade lõikes. Kulukandjate arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate arvestus- objektide (kuluobjektide) tarvis tehtud ettevõttes kulusid. Kulukandjate arvestus
verelipiidide taset langetavavad ravimid lovastatiin, sim- Joon. 5 vastatiin jt). Tuleb rõhutada, et inimorganismis on palju küllastamata mittearomaatseid karbotsüklilisi ühendeid, mis on kesksed metabolismis, näiteks HO ⇒ steroolid (nt kolesterool, joon. 5); ⇒ vitamiinid (nt vitamiin A, joon. 9); K o le s t e r o o l ⇒ prostaglandiinid. ( b io m e m b ra a n id e e h it u s k o m p o n e n t ja s t e ro id h o rm o o n id e e e lla n e )
[seadustele allumisest] kui Konstantinoopolis. Olgu valitsus vabariiklik või monarhistlik, vabadus on ikka samasugune." · Vabariiklased on oma ebaloogilise vabadusemõistega inimeste pead segi ajanud · Riigi ülesandeks on tagada kord, mitte vabadus Jean Bodin o "Kontrrevolutsiooniline" suund: igasugune vastuhakk on põhimõtteliselt lubamatu. Mitte rahvas ei ole suverään, vaid riik! Kesksed mõtlejad: Jean Bodin ja Thomas Hobbes Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Bodini suveräänsusteooria: o Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega o Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolue et perpetuelle) o "Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule o "Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia,
kümnendikku töö põhiosa mahust. Sissejuhatus on n-ö töö visiitkaart, mille ülesandeks on äratada lugeja huvi ning anda lähteteave käsitletavast probleemist. Teoreetiline tagapõhi ja varasemad uurimused. Siin antakse ülevaade autori poolt püstitatud uurimisküsimuste senistest käsitlustest, nende uurimisel kasutamist leidnud teoreetilistest konstruktidest, samuti määratletakse töös kasutatavad kesksed mõisted. Tuuakse välja erinevate autorite lähenemised koos nende tugevate ja nõrkade külgedega. Samuti kirjeldatakse varasemate uurijate poolt saadud empiiriliste uuringute tulemusi ning osutatakse lahendamata küsimustele. Teisisõnu on see eelkoostatud referaadi põhiosa, sisuline pool. Meetodi osas kirjeldatakse täpselt ja detailselt, kuidas uurimus tehti, et lugeja võiks hinnata selle usaldusväärsust, ning selgitatakse täpselt kõike seda, mis on vältimatu
teatud funktsiooniga, ta on millegi vahendiks. Poeesia sõltub artes liberales' alla koondatud teadusvaldkondadest. Trivium grammatika, dialektika, retoorika. Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia. - Renessanss. Üleminek keskajalt uusaega. (Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro, Sidney, Du Bellay, Marco Gitolamo Vida, Julius Caesar Scaligeri ) Dante tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt Kesksed teoreetikud: · Itaalias Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro · Inglismaal: Sidney · Prantsusmaal: Du Bellay 14.-15. sajand kirjandus peab meeldival viisil õpetama, pühitsema voorusi ja piitsutama pahesid; alul lähtutakse Horatiusest, hiljem Aristotelesest Marco Gitolamo Vida (1527) De arte poetica (ladina keeles, heksameetris) esimene renessanssaja katse anda süstemaatiline ülevaade poeesia olemusest. Ehkki
Infoühiskond Globaalne ühiskond Võrgustiku kaudu ühendatud ühiskond Produktiivsuse kasv Industriaalühiskond uued energia vormid Võrgustikuühiskond info töötlemise uued meetodid, tehnoloogia täienemine Võrgustikuühiskonna olulised elemendid Tootmise paindlikkus erinevates kohtades, kiiresti muutuv, hästi kordineeritud Vertikaalne bürokraatia asendatakse horisontaalse organisatsiooniga Paindlik töö ja paindlik tööline Tootmise paindlikkus Kesksed mikroelektroonika põhinevad kommunikatsiooni tehnoloogiad Maksimaalne tootmise paindlikkus tehnoloogia, töökorraldus Organisatsioon Lame hierarhia Meeskonnatöö Edukust mõõdetakse kliendi rahulolu kaudu Tasud põhinevad meeskonna edukusel Maksimeeritakse kontakte varustajate ja klientidega Oluline on töötajate informeerimine, koolitamine ja ümberõpe Paindlik tööline Osaajaga töö Hooajaline töö FIE-d
Suur murrang algas eesti kirjandusteaduses 1980. aastate lõpus, sellest ajast peale jaguneb eesti kirjandusteadus kaheks. Osa uurijaid jätkab vana normaalparadigmat, teised tõid käibesse uusi kirjandusteoreetilisi kontseptsioone ning proovisid neid nii uue kui ka vana kirjanduse peal. Teine osa uurijaist sooritab aga otsehüppe post-suundadesse. 1990. alguses tutvustatakse ja tõlgitakse palju olulisi autoreid. Kõigepealt tõusevad 1990. aastate algupoolel välja mõned kesksed suunad: psühhoanalüütiline lähenemine (Hasso Krull, Jaanus Adamson jt); diskursuse analüüsist lähtuvad suunad (Tiit Hennoste, Arne Merilai jt); 1990. keskpaigast omaette projektina strukturalistlik narratoloogia (Epp Annus, Rein Undusk jt). Uuel sajandil on siin toimunud mõned olulised muutused. Nii on narratoloogiaprojekt vaibunud ja selle tegijad jätkanud hoopis teistsuguseid liine. Tugevaks suunaks on aga arenenud feminism (Eve Annuk, Mirjam Hinrikus jt) ja oluliseks tõusnud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
