Arhitektuur ja ehitatud keskkond XX sajandi Eestis Kursusee esmärk: vaadata, kuida suuem osa Eestist on ehitatud. 1. Poliitika ja majanduse antud võimalused – Raha, juriidiline raamistus 2. tellija olemasolu - arhitekti dialoog tellijaga 3. kes kavandas – arhitekt kui isiksus 4. Arhitektuuri institutsiooni ehitmine – kuidas ühiskond tajub kes on arhitekt mis on arhitektuur, kuidas toimub reproduktsioon, arhitektuuri toetav institutsioon, kriitika, väljaanded, muuseum. 5. Eesti arhitektuuri ehitamine – 20. sajand jaguneb 4. Suhteliselt vastandlikku perioodi. Seal on palju katkestusi, kirjanik Hasso Krull räägib katkestuste kultuurist, kus mitmel korral otsast peale on alustatud tühjalt kohalt. Eesti ja liivima kubermangud Tsaari Venemaal ehk tsaariaeg kuni 1917 Eesti Vabariik ehk eesti aeg 1918-1940 ...
saab süüdistada hooletut toimetajatööd. Kultuuri ja Elu artiklid on kirjutatud ajakirjanduslikus stiilis ehk iseloomulik on üldtermineid kasutav keeleline stiil, tekstisisesed viited allikatele, tuginemine oma arvamusele ja kogemusele, populaarteadusliku teksti elemendid. Ajakirja stiil on kergestijälgitav ja korralik. Intervjuud, esseed, kirjeldused??? Ajakirja mõju on tugevalt seotud väljaande rahvusliku suunitlusega. Nagu igas numbris, kerkivad ka selles esile kõik Kultuuri ja Elu kesksed ideed. Üks neist on see, et eestlased on palju kannatanud rahvas ja ajaloomälu ei tohi selles osas kustuda. Herbert Lindmäe artikkel ,,Hinnang M. Jakobsoni rahvusvahelise komisjoni raportile" käsitleb rahvusvahelisi raporteid, milles on liialt vähe rõhku pööratud sellele, et kui Eesti Teise maailmasõja ajal okupeeriti, siis just eestlased olid kannatajad. Artiklis toob ta välja mitmeid fakte, mis ei näita eestlasi sellises valguses, kuid peaksid
Seal on ühendatud traagiline muusikalisega. Mozart ise nimetas seda muusikaliseks draamaks. Tegevus toimub 17.sajandi Hispaanias, Sevillas, ta võtab sihikule Donna Anna, kuid talle saab saatuslikuks pidu, mil ilmub vaim. 3) „Võluflööt“ – Laulumängu ideeks oli valguse võit pimeduse üle, muinasjutuline ooper. Tegevus fantastiline, palju tegelasi, üheks toredaks peategelaseks oli linnupüüdja Papageno. 21 Missugused olid Beethoveni loomingu kesksed teemad? Iseloomusta Beethoveni muusikat (žanrid, peateosed) Loomingus esikohal instrumentaalmuusika: 9 sümfooniat, 32 klaverisonaati, kontserdid, kammermuusika. Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult iga detaili. Beethoveni muusika kõige iseloomulikumaks joonteks on peetud selgelt väljajoonistatud karaktereid, jõulisi filosoofilise alatooniga konflikte (pimedus – valgus, elu – surm, isiklik vabadus – saatus) ning pateetilisust ja
"sihikindel", "praktiline" ja "ettevaatlik". Ühele eksperimendis osalenud grupile viiest rohkem infot ei antud. Kuid ülejäänud neljale grupile anti veel üks omadussõna juurde, milleks olid "soe", "külm", "viisakas" ja "otsekohene". Asch jõudis järeldusele, et kaks antud täiendavat omadussõna " soe ja "külm" muutsid kujuteldava isiku omadusi märgatavalt, samas kui täiendavad omadussõnad "viiskas" ja "otsekohene" seda ei mõjutanud. Aschi väitel on soojus ja külmus kesksed isiksuse omadused. Seetõttu mõjutavad need sõnad üldistavalt teiste omaduste tajumisel, sest kaks teist sõna on omaduselt perifeersema tähtsusega (Hayes, 2002, 65-66). Aschi poolt läbi viidud 1946 aastal läbi viidud uurimus näitas esmast informatsiooni, mida inimese kohta saame. See osutub väga oluliseks, milline mulje meil temast kujuneb. Asch andis eksperimendis osalevate inimeste esimesele grupile omadussõnad, milleks olid
üle terve maailma. Temast sai üks humanistliku psühholoogia rajajaid ja suhtlemistreeningu algatajaid. Carl R. Rogers suri 4. veebruaril 1987. aastal operatsiooni tagajärjel. (http://www.tlu.ee/~arno/humanistid.pdf , slaid 8) Humanistlik psühholoogia psühholoogia põhisuund, mis peab psühholoogia eesmärgiks inimese eneseteostamisele kaasaaitamist ja team vabastamist neurootilistest sidemetest, aga mitte tema käitumise ennustamist ega kontrollimist. Humanistliku psühholoogia kesksed kategooriad on inimese potentsiaal, enesessesüvenemine, enda sõltumatuse ja täieliku vastutuse kogemine, eneseaktualisatsioon, loovus ja spontaansus. Sellest arenes suhtlemistreeningu peasuund. Humanistlik psühholoogia on hüljanud ranged teaduslikud mõisted ja loodusteadustest pärinevad katselised meetodid (loomade käitumist jälgides ei saa hinnata ega ette arvata inimeste käitumist). C. R. Rogersi teooria põhikonseptsioon
omavahel. Lisaks on kirjutatud õe rollist ja vastutusest tervishoiusüsteemis. Valisin järgnevad õendusteoreetikud, kelle töid ma lugesin ja analüüsisin: Florence Nightingale, Virginia Henderson, Hildergard E. Peplau ja Jean Watson. Õe amet on elukutse, mis on seotud erinevate inimestega. Eriala kohustab õdesid olema tähtsaks osaks ühiskonnas ning selleks, et aidata inimese, on paika pandud õenduse kesksed mõisted. Nendeks mõisteteks on inimene, tervis, keskkond ning õendus. Florence Nightingale ei defineerinud „inimest“, kui üksikut indiviidi, vaid inimese suhet keskkonnaga, ning nende vastastikku mõju. [1] Erinevalt Nightingale kirjeldab Virginia Henderson seevastu inimest kui individuaali, kellega õed vastastikult suhtlevad. Ta väitis, et indiviid vajab abi, et saavutada tervis ja sõltumatus või spetsiaalselt rahuliku surma
makse maksta ning perele suht näruselt ja hädavaevaliselt süüa osta. Tagajärjeks on inimeste õnnetus ning ühiskonna negatiivsus. Lahendus sellele ei olegi veel hetkel teada. Riik saaks ka tegelikult vähem raha võtta inimestelt, kuid siis jääb riik ise nii nippelt näppelt rahadega ning tekib riigil jamasid. Hetkel peavad inimesed lihtsalt lootma, et varsti pakutakse mõni hea lahendus välja. 15. Mis on majandusarengu jätkusuutlikus ja mis on selle kesksed arusaamad? Praegune areng ei tohi toimuda tulevaste põlvkondade arvelt. 16. Millised on maksude liigid? Kirjeldage nende olemust. RIIKLIKUD JA KOHALIKUD MAKSUD: RIIKLIKUD - tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. KOHALIKUD - eklaamimaks, parkimistasu, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks. Kohalikud maksud laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Kohalikud maksud võib kehtestada
11. Isiklik puhtus. Patsient tuleb hoida puhtana ja kuivana kogu aeg ning nahk tuleb hoida piisavalt niisutatuna. 12. Lootus ja nõuanded. Patsiendiga tuleks ära hoida ilma põhjuseta rääkimine ning talle nõu andmine ja isiklikest asjadest rääkimine. 13. Haige jälgimine. Patsienti vaadeldes tuleks kõike vajalikku dokumenteerida. Vaadelda tuleb lisaks patsiendile veel ka ümbritsevat keskkonda. Need 13 kriteeriumi on Nightingale'i teooria kesksed, kuid ei ole kõik kaasatavad. Nightingale uskus, et õendus oli kutsumus ning õendusabi saajad olid terviklikud indiviidid vaimsete mõõtmetega. Õdedelt oodati, et nad kannavad hoolt hingeliste vajaduste eest, mis patsiente muretsema pani. Samuti uskus ta, et õed peaksid olema kaasatud terviseedenduses ning terviseõpetuses, kus õpetatakse haigeid ja neid, kes ennast hästi tunnevad. Kuigi Nightingale'i teooria koostati kaua aega tagasi vastuseks keskkonna reformile, siis on need
P-hüviste koosluse hinnaindeks e-vahetuskurss P*-hüviste koosluse hinda välisvaluutas e(reaalne)=1, kui eksisteerib võrdne ostujõud Vahetuskurss: 21. Vahetuskurss poliitikainstrumendina Kui vahetuskursid on vabalt kõikuvad, määrab nende taseme rug, mitte pol mõjud või keskpank. Fikseeritud või juhtiud vahetuskurssidega rahasüsteemid: Bretton Woodsi süsteem, Euroopa Rahasüsteem (EMS) nind Eesti valuutakomitee. 22. Optimaalse valuutapiirkonna teooria; kesksed kriteeriumid valuutapiirkonna piiritlemiseks Regioon, kus sisemised fiks vahetuskursid ning välised vabalt ujuvad vahetuskursid garanteerivad nimetatud majanduslike eesmärkide (hinnataseme stab, täieliku tööõive ning väliskaubanduse tasakaalu) optimaalse realiseerimise. Kesksed krit sellise territooriumi piiritlemiseks on ressursside mobiilsus, vahetuskursi muutlikkus ning maj avatuse ja mitmekesisuse aste. o Optimaalne valuutapiirkond I (Mundell 1961)
RURAALGEOGRAAFIA 2016. Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa) 3) Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) TERRITORIAALSED TASANDID Nodaalne (kompaktsus) vs haja-asustus Linnalised vs mitte-linnalised omavalitsusü...
Suuruse määrab: Inimeste hulk, kes on valmis mind aitama, potensiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu. Nii ühiskonna kui üksikisiku omadus. Poliitiline kultuur: poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütede muster. Seob inimeste poliitilised ja mittepoliitilised hoiakud. Suur vs väike võimu distants, ind vs kollektivism, maskuliinsus vs feminiinsus, ebamäärasus vs kindlustunne, lüi vs pikaajaline orientatsioon, positiivne hoiak. Kesksed komponendis: poliitikateadmised ja –uskumused, väärtused, tunded ja emotsioonid. Avalik arvamus: mõjutab poliitikat läbi valimiste, arutelude, jälgimiste. Avaliksfäär: meedia, toimivad inimesed kodanikena, avalik ja mitte formaalne kommunikatiivne ruum, millele on tagatud kõigi ligipääs Geert Hofsted: väärtusskaala kesksed analüüsid: lühi-ja pikaajaline orent. Individualism, kollektivism. Demokraatlik polkultuur: sallivus, seotus- ja vastutustunne, pluralism Kodaniku kultuur: G
RURAALGEOGRAAFIA 2017. Kordamise teemad. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) o madal asustustihedus; o taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; o tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; o tugev identiteet kodupaiga suhtes; o alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; o maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Regioonid (OECD järgi) o Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) o Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, ... Pärnumaa, ... Valgamaa) o Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Kõrgeimate ja madalaimate linnastumisastmetega riigid maailmas o Belgia 97 Uganda 13 o Island 93 Bhutan 1...
põhivastasteks pole mitte liberaalid, vaid vasakpoolsed. Traditsioonilise konservatiivse suuna väljakujunemine, enesemääratlus kui stabiilsuse hoidja suures radikaliseerumise protsessis. Muud Euroopa piirkonnad üldlevinud vasakpoolse poliitilise kultuuri teke, konservatiivid kui parempoolne, ent pigem varjujäänud pool. Ida-Euroopas konservatism kui rahvuslus, muud sarnased jooned L-E'ga puuduvad. Kesksed mõisted: traditsioon ja aeglased muutused, kiired poliitilised otsused kui radikaalsus; uskumus inimloomuse ebatäiuslikkusest, inimese poliitilise võimetuse tunnistamine; orgaaniline ühiskond, mis jaguneb selgelt valitsejateks ja valitsevateks, mingi ühiskonnagrupp suunab ja juhendab teisi; võim kui positiivne nähtus, stabiilsuse ja ühisuse looja (vt autoritaarne ühiskond kui/kas üldse konservatiivne, üldlevinud arvamuse kohaselt
o lüürilist/lürismi). Lüürika on subjektiivne (isiklik ja intiimne): sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunnete/mõtete meenutamine ja kehtestamine, mina avamine ja pihtimine. Luuletused kõnelevad lüürilise mina vaatepunktist, mis ei tarvitse autoriga täielikult kattuda (siiras ja rolliluule) b. sonetid, oodid, hümnid, pastoraalid, eleegiad, haikud, tankad, luuletused 13. Millised on värsiõpetuse kesksed mõisted? Millised on tavalisemad värsijalad? a. Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste (silpide ja sõnade) süsteemipärase kordamise ja vastandamisega. Silbid on rõhulised/rõhutud ja lühikesed/pikad. Värsirütm võib lähtuda silbirõhust, silbivältest, silbiarvust, silbiarvude koosmõjust ning sõna-/lauserütmist. Rütmid jagunevad silprõhuliseks, rõhuliseks, vabavärsiliseks ja välteliseks/silbiliseks
Romantism 19. saj. euroopa kirjanduses sai valitsevaks suunaks romantism. Romantikutele on oluline inimese sisemaailm, tema tunded ja mõtted, mis vastanduvad tegelikkusele(argipäevale). Romantismi kesksed mõisted on armastus, vabadus ja usk. Armastus on romantikute käsitluses kõike haarav tunne, mille objektiks võib olla nii inimene, loodus kui isamaa. Romantikud valivad elust need punktid, mis neile on olulised ning võimendavad neid tundeliselt. 1)Tundeelu rõhutamine 2)Subjektivism ja individualism,( tähtis on kirjaniku mulje elust, mitte objektiivne elu ise.) 3)Idealism ja fantaasia valitsemine 4)Vabaduse ülistus nii ellusuhtumises, kui loomingulise printsiibina.( ei tunnustata karme reegleid) 5) Melanhoolia( sügav kurvameelsus) 6) Looduse ülistus ja usklikkus( eriti armastatakse ürgloodust ja romantikud on usumüstikud) 7) Zanritena põhiliselt romaan ja luule. Romantism...
see järgmise sajandi keskel. Romantikud pöörasid pilgu minevikku. Nad otsisid kaugetcst aegadest neid ideaale, mida ei leidnud kaasajast. Romantikutele oli inimene eelkõige hingeline olend. Seepärast oli neile tähtis inimese sisemaailm, tema tunded, mõtted ja üllad teod. Üle kõige hindasid romantikud loodust, mida nad pidasid täiuslikuks Jumala kunstiks. Inimene oli nende arvates osa loodusest. Looduse kujutamises heiastus romantikutele inimese hingeelu.Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk. Armastus oli romantikutele kõikehaarav tunne, mille objektiks võis olla nii inimene, loodus kui ka isamaa. Romantikud olid sageli hardalt usklikud. Nende arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti.Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantism eestis. Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, "kihistumata muinasühiskonda"
*************************************************************************************************************** ************************************************************************************** "Viktoria" on armastusromaan, milles Hamsun kujutas meisterlikult looduslähedaste erakute individualistlikku mässu ühiskonna vastu. Knut Hamsuni "Victoria" räägib suurest armastusest ja siin raamatus on mitmeid kohti, kus kirjeldatakse armastust väga pikalt ja erinevalt (574) Kesksed tegelased Victoria ja Johannes, kes aina üritab enda armastust tema vastu tõestada. Johannes ja Victoria on tundnud üksteist lapsest saati, aga nad on pärit erinevatest perekondadest. Victoria on rikas ja ilus lossipreili. Johannes on möldri poeg ja ta tunneb loodust väga hästi. Mõisahoonet kutsuvad kõik teoses Lossiks. Johannen armastas Victoriat juba noorena piiritult. Victoria on temast huvitatud, aga ei saanud täpselt öelda, kui sügav on tema kiindumus
Olukorrast lähtumist- esinemine, käitumine ja sobilik riietus. Paindlikkust- olukorraga kohanemine, ootamatustest jagusaamine, materjali kohandamine vastavalt kuulajate huvidele Isikupära- loomulik käitumine, iseendaks jäämine. Logograaf- kõnekoostaja Kõneks valmistumine algab kõne eesmärkide seadmisest ja sõnumi sõnastamisest. Materjali kogumine. Tuleks arvestada suhtluse mõjujõudu suurendavate teguritega: Elulisus- inimelu kesksed teemad Konkreetsus- selge ja täpne teave. Reaalsus- tegelikkuses olemasolev ja lähedane Põnevus- ootamatu ja intrigeeriv teave. Konfliktsus- vastandamine, võitlus jms Omasus- harjumuspärane Huumor- hea nali Kõneleja stiil Kolm põhistiili: Madal ehk kerge stiil- kõnekaunistusteta ning mõeldud teadete edastamiseks ja õpetamiseks Keskmine stiil- kujundirikkam, mõeldud meelelahutuseks, keskuteluks ja vestluseks.
läbivaatamine. · Andmete kogumisel kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid. · Uurimisobjektid valitakse eesmärgipäraselt, mitte juhusliku valimi menetlust kasutades. · Uurimuse kava kujuneb uurimise käigus. Uurimus viiakse läbi paindlikult ja kava muudetakse, arvesse võttes muutunud olusid. · Juhtumeid käsitatakse kui ainulaadseid ja vastavalt sellele tõlgendatakse ka andmeid. Kvantitatiivses uurimuses on kesksed tunnused: · järeldused varasematest uurimustest · varasemad teooriad · hüpoteeside esitamine · mõistete määratlemine · katsekorralduse või andmete kogumise kavandamine, milles on oluline, et vaatlusandmed sobiksid kvantitatiivseks, arvudes mõõtmiseks · katseisikute või uuritavate isikute valimine · muutujate moodustamine tabeli kujul ja andmete korrastamine statistiliselt käsitletavaks
Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri...
Selle alla võiksid minna õpetused ja soovitused tervislikust toitumisest ja eluviisi järgimisest. Suur roll on õel ka ühiskonnas tervikuna ja see on hästi väljatoodud Õe Eetika Koodeksis: koos teiste ühiskonna liikmetega osaleb inimese tervist edendavate ja säilivate sotsiaalsete probleemide lahendamisel, otsuste vastuvõtmisel ning elanikkonna heaolu tagamisel (Õe eetika koodeks). Õendusteadus toetub neljale valdkonnale, mis on ka õenduse kesksed mõisted: inimene, tervis, keskkond, õendutegevus. Inimene Iga inimene on kordumatu ja ainulaadne. Elukaar, elutee ehk elukäik on sama ainulaadne ja kordumatu nagu inimene ise, ja see on omane igaühele. Aga hoolimata sellest põhivajadused ja elukaare perioodid on kõikidel ühesugused. Erinevad õendusteoreetikud on inimese mõisted ka erinevalt defineerinud.Kultuuri teooria järgi on inimene kultuuriline olend, hooliv ning võimeline muret tundma teise inimese heaolu ja
2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile). Järjest ulatuslikumaks muutus meie esivanemate kaubitsemine lähemate naabrite – liivlaste, soomlaste, karjalaste, vadjalaste ja balti rahvastega. Peamiselt tegeldi vahetuskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodavateks kaupadeks olid hõbe, pronks, raud, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid ja muu luksuskaup, mis jõudis siia esmajoones läänest. Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades, kus paiknesid kesksed linnused ja asulad. Ranniku tähtsaimaks kaubanduskeskuseks muutus Tallinn((Mäesalu, A. , Lukas, T. , Laur, M. , Tannberg, T. 1997. Eesti Ajalugu I). Suhted naaberrahvastega olid üldiselt rahumeelsed, ehkki oma aja kommete kohaselt korraldati üksteise juurde aeg-ajalt röövretki. Vaenlaste eest otsiti varju linnustes, pelgupaikades metsades ja soosaartel. Nende harvadel puhkudel, kui vastased mõnd linnust piirama hakkasid, piisas sageli lunamaksust (Adamon, A. ja Karjahärm, T
· Kogutud ja transkribeeritud materjal esitatakse keelekaartidena. Igal kaardil on üks keeleline nähtus, mis on territoriaalselt varieeruv Kaarte on kahte tüüpi: · 1.tsitaatkaardid (display maps) esitavad konkreetsed vormid vastavalt esinemisele · 2.sümbolkaardid (interpretative maps) esitavad keelenähtusi üldistatuna sümbolite abil 2.2. Eesti kohamurded: põhiliigendus ja peamurrete kesksed jooned Pajusalu jt 2002/2009 murdeliigendus: · Peamurded: põhjaeesti eP ja lõunaeesti eL · Murderühmad: südaeesti eS ja kirderanniku eR · Murded: · eS: saarte murre S, läänemurre L, keskmurre K, idamurre I, · eL: Mulgi murre M, Tartu murre T, Võru murre V, · eR: rannamurre R, Alutaguse murre A · Murrakurühmad, Murrakud Põhjaeesti ja lõunaeesti peamurrete kesksed erinevused:
1.Realism(aeg, tunnused) Realism kirjandusvooluna paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Realism tähendas tollajal vastuseisu eelkõige romantismile, ent peaaegu kogu sajandi vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Kui romantikute töödes leidus rohkesti realismi meenutavaid lehekülgi, siis realistidel, olgu tegu Stendhali, Balzaci või Dickensiga kohtab rohkesti romantiliselt liialdatud tegelasi. Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduste ja ilustusteta. Tõeotsingutel kohtas realist sageli niisugust, millest romantik oleks tagasi kohkunud näiteks äärmise sotsiaalse ebavõrdsuse moraalilagedaid allikaid, kuritegelikku allmaailma ning raha ja võimuahnitesmist väärastunud inimpsüühikat. Ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga, selletõttu on XIX sajandi realistlikku suunda kirjanduses nimetatud ...
Kuigi poliitika tegemine sarnaneb pühendatusele ja pühenduvusele, otsuste tegemises nähtakse tavaliselt kui põhielementi. Samas võib olla raske genereerida kuidas ja miks otsused tehakse. Otsused on kohe kindlasti tehtud erinevatel viisidel indiviidide poolt ja gruppide poolt ning ka väikeste organisatsioonide ja suurte organisatsioonide poolt ning demokraatlikus ja autoritaalses võtmes. Sellegi poolest, mõned kesksed teooriad poliitilises otsuste tegemises on loodud. Neist kõige olulisemad on järgnevad: · ratsionaalsed osalejate mudelid · kuhjuv mudel · bürokraatliku organisatsiooni mudel · usu-süsteemi mudel, mis jaguneb oma korda: 1. sügavakooreline usk 2. koore-lähedane usk 3. teisejärgne usk Poliitilise protsessi etapid Poliitilise protsessi etapid saab jaotada nelja järgnevasse kategooriasse: · pühendunud poliitikaga
merekooli. Seejärel teenis ta 5 aastat NSV Liidu mereväes, töötas 6 aastat Siberis geoloogiaekspeditsiooni liikmena ning oli 15 aastat elukutseline kütt Siberi taigas. Samal ajal kirjutas Baturin luulet, proosat, näidendeid ja esseistikat. Ta on oma raamatuid ise illustreerinud ja ka näidendeid ise lavastanud. Tema teoseid on tõlgitus vene, ukraina ja leedu keelde. Baturin on Eesti kirjanike liidu liige aastast 1973. N.Baturin on saanud romaanipreemiaid ja dramaturgipreemiaid. Sisu ja kesksed tegelased 1 Peategelane hakkab jutustama oma elust, sattumisest loodusrahva hulka. Raamat algabki Niika- Nganassaani sattumisega taigasse ja tema sünnimüüdiga. Nganassaan tähendab 'inimene'. Selle nimega kaasneb ka kohustus olla Nganassaan- saada inimeseks. ,,Seda ei tehta kaks korda, seda suudetakse vaevu üks kord eluea jooksul". (lk 8) 2 Toimub laat, mis on ühtlasi ka kosjasobitamise paik. ,,...paks mõrsja maksis rohkem kui kõhn; sinija rohesilmseil olid kerged eelised
iseloomulikke jooni. NT Moliére, Kristjan Jaak Peterson, Friedrich Robert Faehlmann, Friedrich Reinhold Kreutzwald. · Romantism- Sai Euroopas valitsevaks kunstisuunaks 18. Sajandi lõpul, Eestisse jõudis see 19.sajandi keskel (rahvuslik ärkamisaeg). Romantikutele oli oluline inimese sisemaailm, tema tunded ja mõtted, mis vastanduvad tegelikkusele argipäevale. Hindasid eelkõige loodust, jumala kätetööd. Kesksed mõtted on: armastus (kõike haarav tunne, mis võib olla ni inimese, looduse kui ka isamaa vastu), vabadus ja usk. Keelestiili tõi ta vabadust ja liikuvust, sõnavaras olid tooni andvad, salapärased, ilusad, tundelised sõnad. Põhizanrid olid romaan ja luule. NT George Gordon Noel Byron (inglane), Alfred de Musset (prantslane), Lydia Koidula, Eduard Bornhöhe (eestlased) Romantismi põhitunnused: 1. Tundeelu rõhutamine 2
mõju arvatav ulatus ja iseloom 15) ,,Saastaja maksab"- on põhimõte, mille järgi kulud, mis tehakse saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja. Põhimõtte rakendamise vahend on keskkonnavastutus. Sellega saab mõjutada tarbijate valikuid keskkonnahoidlike toodete ja teenuste ostmiseks, sest nende hinnad kajastavad tootmisega seotud keskkonnakulutusi 16) Keskkonnaõiguse kesksed mõisted- 17) Keskkonnaoht-kui ulatusliku keskkonna reostamise, mis võib põhjustada soovimatuid ja ohtlikke keskkonna muutusi(nt :kliimamuutus, liigirikkuse muutused, keskkonnakemikaalid, invasiivsed võõrliigid, tolmlejate vähenemine ka inimese kavandatud ja korraldatud tegevuse tagajärjel kahjustuse , vigastuse ja surma puhul) 18) Keskkonnarisk (tavalise riski ja keskkonnariski erinevus?) tavaline risk-peamiselt
aastast. Lisaks ta hindab, millised teadmised on lisandunud uuringutest. Uuringu tulemustest teeb ta soovitused, millised faktorid oleks olulised mõistmaks kuritegude teooriaid. Need 273 artiklit, mida ta leidis, jagunesid eri teemade vahel. Kõige suurem osa, 95 artiklit, oli feministide kriminoloogia vallas. Lisaks on palju artikleid teemadel sooline lõhe, üldistamine ja retsidiivsus. Kokkuvõtlikult tehakse tulemusted. Esiteks, on tõendeid, et kesksed kuritegude teoreetilised korrelaadid (halb kasvatus, nõrk enesekontroll, halva mõjuga kaaslased ja majanduslikud raskused) on soost sõltumatud, aga nende kogemuste vahendajad ei pruugi olla. Teiseks, mõned faktorid, mida on peetud eriti oluliseks naiste õigusrikkumistes (lapse väärkohtlemine, vaimsed probleemid) ei pruugi olla nii suure mõjuga. Siiski on ebaselge suhe ohver olemise ja kuritegevuse vahel ning mil määral mõjutavad kannatused teistele liiga tegemist. Kolmandaks
uus info, kritiseerimine, teaduse areng. See oli läbipaistev ning kõigile arusaadav. Esimene entsüklopeedia. Pedagoogika, mil moel kasvatada ja mõjutada last. Iseloomulik Prantsusmaale, Inglismaale, Saksamaale. 1.4. Sentimentalism on 18. sajandi kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Euroopas. Näiteks Rousseau. 1.5. Romantism on 18. sajandi kirjandusvool Euroopas. Näiteks Byron, Heine. Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk. Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo, inglane Walter Scott. 2. Moliere`i elulugu (vihikust) ja näidend "Don Juan". Ta oli kodanlane, isa pidas õukonnas tänapäeva disaineri nime kandvat ametit. Vanaisa armastas teatrit
üleüldiselt. Ohutuskultuur kui termin tekkis seoses Tsernobõli katastroofi põhjuste uurimisega. Ohutuskultuur moodustab organisatsiooni (ettevõtte või asutuse) tegevustavadest ja üksikisikute hoiakutest, mille tulemusena ohutust mõjutavad tegurid omandavad tähtsuse ka organisatsiooni juhtimisel. Ohutuse erinevaid alasid on tavaks olnud käsitleda lahus. Räägitakse liiklus-, töö-, kodu- ja vaba aja ohutusest, toote- ja keskkonnaohutusest. Kesksed ühiskondlikud süsteemid, seadusandlus, juhtimine jne planeeritakse ja teostatakse iga osaala kohta eraldi. Tehnika arenemise ja töö iseloomu muutumisega on ka ohutusprobleemid muutunud. Ohutegurid ei ole enam üksikud, kergesti tunnistatavad ja märgatavad, uusi sünnib kogu aeg juurde. Varem loeti ettevõtte ohutustegevuse eesmärgiks ainult paranenud ohutust ja tervishoidu. Tänapäeva edumeelse käsitluse järgi tulevad ohutust edendava tegevuse edud nähtavale palju laiemalt,
kirjutatud. Muud allikad. Valmistumine intervjuuks ja vaatluseks. Valmistuda intervjuuks. Küsimused tehti juba tuuma analüüsimise käigus. Nüüd jagada küsimused allikate kaupa ja viimistleda, uurida allikate tausta ja leppida intervjuud kokku. Faktide kontrollimine. Võimalikult ruttu ja enne kõike muud üle kontrollida uudise tuumaks valitud faktid. Kui selgub, et faktid on valed, siis on aega uus tuum leida. Siis üle kontrollida muud kesksed faktid, millel uudis seisab. Mõelda sellele, mis allikad võimaldavad fakte kontrollida. Ja ideaalis peaks fakte kontrollima vähemalt kahest sõltumatust allikast – eriti oluline, ründav, vastuoluline ja ebausutav info. Info kogumine. Kui taustamaterjal on hangitud, ettevalmistused tehtud ja faktid kontrollitud, siis saab asuda uue info kogumisele. Info hankimiseks kasutada: kirjalikke materjale, isiklikku vaatlust ja intervjuusid inimestega
NB! Õppimise aluseks ja eelduseks peetakse õppija kogemust Ise olen oma teadmiste looja Õppija peab olema aktiivne, õpetaja peab pakkuma võimalusi Õppimist reguleerib õppija tegevus, peetakse oluliseks kaasõppijate kogemust ningsotsiaalset konteksti (rühmatöö, sotsiaalne arutelu) 10. REFLEKSIOON 11. TÄISKASVANU KUI ENNASTJUHTIV ÕPPIJA (TUNNUSED). ENESEJUHITAVUSE KESKSED ASPEKTID. ENESEJUHITU ÕPPIMISE TOETAMISE VÕIMALUSED 12. TÄISKASVANUHARIDUSE LIIGID (FORMAALNE, MITTE-FORMAALNE, INFORMAALNE) MÕISTED Andragoogika- kunst ja teadus, mis aitab täiskasvanuil õppida (M.Knowles). Täiskasvanupedagoogika, 20.saj alguses kujunenud pedagoogikaharu. Täiskasvanuharidus- täiskasvanud õppija organiseeritud õppetegevus, mis ei sõltu õppe sisust, tasemest või meetoditest, see võib asendada või olla jätkuks esmasele
RURAALGEOGRAAFIA EKSAMIKONSPEKT MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) 1. madal asustustihedus; 2. taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; 3. tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; 4. tugev identiteet kodupaiga suhtes; 5. alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; 6. maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, ... Pärnumaa, ... Valgamaa) 3) Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Kõrgeimate ja madalaimate linnastumisastmetega riigid maailmas Kõrgeimad: Belgia (97%), Island & Venetsu...
· on ulatuslikke ainult IT-ga täidetavaid ülesandeid · lubatud on ainult lühikesed seisakud Terviklus · töödeldav teave peab olema õige · vigu peab saama avastada ja vältida Konfident- · kriitilistel aladel kõrged salastatuse nõuded siaalsus · kontidentsiaalse teabe kaitse peab olema täpselt määratletud Üldtoime · IT väljalangemine halvab asutuse kesksed tegevusalad või · õõnestab tugevalt asutust või kolmandaid osapooli Mõõdukas turvakaitse Käideldavus · lubatavad ei ole tähtaegade ületamist põhjustavad seisakud Terviklus väiksemad vead on lubatavad ülesannete täitmist tõsiselt kahjustavaid vigu peab saama avastada ja vältida Konfident- · tagajärgi tuleb ainult sisemiseks kasutamiseks määratud teabe
Realistlikromaan sündis 19. Sajandil . 20 sajandi moodne romaan keskendus inimese sisemaailmale ja loobus traditsioonilistest romaani printsiipidest. (Franz Kafka). Eesti kirjandusse jõudis romaan 19 sajani lõpus. (Eduard Vilde). Karakteri käsitlus romaanis: Karakteri käsitlus romaanis lähtub sellest, et inimest ei kujutata antud sotsiaalses olukorras täielikult. 9 september: Romaanis avatakse tegelaskuju järkjärgult. Kesksed tegelased avatakse põhjalikumalt, kõrvaltegelaste kohta vähem. Romaanis avatakse karakteri ajalugu. Vähemal või rohkemal määra olenevalt ideest saame teada päritolust, lapsepõlvest. Peategelase arengu protsess saab teada. Peamine vahend, kuidas tegelaskuju avatakse on tegevus. Kõigepealt avaldub tegelase karakter teguvuses ja pärast dialoogis. Dialoogist avab meile tegelase mõtte ja tundemaailma. Kolmas karakteri avamise vahend on tegelase vaatepunkt
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ3-6 KJ MAOHAAVANDTÕVEGA PATSIENDI ÕENDUS Iseseisev töö Kohtla-Järve 2009 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Haavandtõbi on haigus, mille puhul mao ja kaksteistsõrmiksoole algosa limaskest hakkab mitmesuguste faktorite koosmõjul seeduma. Oluline osa on maomahla peptilisel toimel. Haavand tekib siis, kui kahjustavate faktorite summaarne toime ületab limaskesta kaitsva toime. Tekib limaskesta defekt, mis paraneb armi tekkimisega; on juba tekkimise momendist krooniline ja võib retsidiveeruda. Haavandtõvel eristatakse kaks vormi, mis erinevad etiopatogeneetiliselt ja kliiniliselt: mao- (ulcus ventriculi) ja kaksteistsõrmiksoole (ulcus duodeni) haavand. Kesksed mõisted: Õenduslugu - sisaldab tähtsaid elulooliseid ja tervise kohta käivaid andmeid patsiendi kohta (Roper jt 1999:59). Õendusplaan - on õe ja patsiend...
3.8 Majandustehingud, mis muudavad meie bilansikirjeid | 03.11.2004 Me teame, et bilanss annab ülevaate firma majandustegevuse hetkeseisust kindla kuupäeva seisuga, konkreetse arvestusperioodi lõpul (kuu, kvartal, aasta). Samas on ju üsna kindel, et peale bilansipäeva on veel tekkimas tehinguid, mis muudavad bilansi eri kirjeid mitte enam selles, vaid juba järgmisena koostatavas bilansis. Tegutsevas majandusüksuses ikka ostetakse-müüakse kaupa, arvestatakse töötasusid, soetatakse põhivara jne. Kõikide tehingute järel on toimumas muutused bilansi alarühmade kirjetes - kas suurenemine või vähenemine. Võimalikke bilansi väärtuste muutusi on neli rühma. Esiteks muutus toimub nii aktivas kui passivas samaväärses summas. Sellisel juhul suureneb bilansi üldine väärtus, ehk bilansimaht ühtlaselt nii aktiva kui passiva lõppsumma (ikka eraldi, mitte kokku liites). Näiteks: kui ostetakse kaupa lattu edasimüügiks ning arve eest ei tasuta ...
realiseeruvad õpetajate omavaheline toetus ja ühine vastutus. Tunnete käsitlemist on samuti oluline õppida ja lubada ka negatiivseid tundeid nii, et nendega ei kahjustata ennast ega teisi. Lastepsühhiaatri Tuula Tammineni sõnul on tunnete äratundmine ja nende juhtimise õppimine lapse tulevase elu aspektist vähemalt sama tähtis kui teadmiste omandamine. Tunded on inimestevahelises vastastikuses mõjus, mis kujutab endast suures osas tunnete jagamist, reguleerimist ja kokkusobitamist, kesksed. Kui tunded on kadunud, ei teki moraali ega empaatiavõimet. *Õpilaste oma tegevus on kiusamise vastases toimimises tähtis. Õpilased teavad palju paremini kui täiskasvanud, mis koolis toimub. Õpilaste osalemine eeldab alati täiskasvanu head juhtimist ja toetust. Tugiõpilaste, vaderklasside, õpilasomavalitsuse ja võrdsete lepitamise tegevused ning gümnaasiumi tasemel tuutorite tegevus loovad ja tugevdavad kooli ühisvaimu ja turvalisust
Temperatuur palatis peab olema soe, nii et patsient ei tunne külmavärinaid. Samal ajal peab palat olema tuulutatud. Tuleb pöörata tähelepanu ka sellele, kui palju valgust on palatis. Tihti inimesed jäävad haigeks pimedates ruumides ja ei saa seal terveks, kuna neid ei viida üle valgesse ruumi. Needsamad faktorid olid olulised mitte ainult haigetele, vaid ka muutusid haiguse ennetamise põhimõteteks õendusaluses. Florence Nightingale´i teooria kesksed mõisted Nightingale ei kasutanud oma teoorias väljaarendamisel mõisteid, mida tänapäeval kasutatakse. Edasi esitatud skemaatiline ülevaade on koostatud hiljem tema raamatute analüüsi põhjal. (A.Vesterdal, 1998) Inimesekäsitlus Inimest vaadeldakse bioloogilis-psühho-sotsiaalse olendina, kes on füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse keskkonna mõjuväljas. Tervis ja keskkond
neilt laenati ornamendid, mis olid nii kosmilised (meander), kui kohalikku loodust jäljendavad (palmett). Kasutati sideaineta plokke, mis seoti vajadusel pronks-klambritega. Hoopis erinevalt oli Roomas ehitusmaterialiks põletatud savitellis, mis hiljem kaeti marmoriga. Sideaineks oli vulkaanilise tuha koostisega rooma betoon. Rooma kunsti tõid ornamendi etruskid, muutes arhitektuuri lausa ornamendi keskseks. Kreekas hinnati otstarbekust ja lihtsust, ehk siis oldi konstruktsiooni kesksed ja vormiti välja kuni tänaseni toimivad lahendused ehituskunstis. Uusimaid ehitusvõtteid tarvitati Kreekas templites. Arhailisel perioodil olid templid väga lihtsad puidust antide templid. Kõige levinum ja tüüpilisem Kreeka tempel oli perifeer, hiljem tuli dipteer ning hellenistlikul ajal ka roomlaste seas levinud ümmargune monopteer. Kreeka templi sees oli jumala kuju ja templis käisid vaid preestrid, sisearhitektuur oli väga lihtne. Rahvas käis
juhtlõigu sisu valimine ja juhtlõigu vormistamise põhimõtted. Sisu valimine jaguneb põhireegliks ja lisareegliteks, mida saab koondada nelja rühma: faktide hulk, faktide valimise lisareeglid, isikute, organisatsioonide ja nende nimede kasutamine juhtlõigus ning arvamuste ja allikate toomine juhtlõiku. Juhtlõigu sisu valimine Juhtlõigul on kaks eesmärki. See peab olema nii: • Resümee, mis annab lühidalt loo kõige uudisväärtuslikumad punktid, kesksed faktid, tuuma. • Lugeja huvi ja tähelepanuärataja, et lugeja tahaks lugu ka edasi lugeda. Juhtlõiguinfo valimise põhireegel Juhtlõigu mineva info valimise põhireegel on lihtne: juhtlõiku lähevad alati ja ainult sündmuse kõige usaldusväärtuslikumad faktid. • Esiteks tähendab see, et sinna ei panda uduseid, kontrollimata fakte või sündmusi, mis võib-olla toimusid. Ei panda ka sündmusi, mis võib-olla juhtuvad tulevikus, kui
hinnang, kes Eestis on tasakaal saavutatud. 60. Mis vahe on võimu- ja programmiorientatsiooniga valitsustel? Võimuorientatsiooniga valitsusel on ideoloogiline vahemaa suur, programmiorientatsiooniga valitsusel väike. Suhtes partneriga asetab võimuorientatsioon oma huvid esikohale, programmiorientatsioon proovib leida ühisosa. Võimuorientatsioonil on otsustusstiiliks kauplemine, programmiorientatsoonil on ratsionaalne, konsensuslik. Kesksed küsimusel on võimuorientatsioonil poliitiliselt tundlikud, kuid lahendatavad, programmiorientatsioonil on tähtsad ja kesksed strateegiad. 61. Võrrelge avaliku teenistuse karjääri -ja positsioonisüsteemi. Karjäärisüsteem: Tööleasumine riigiteenistusse Sisenemine madalamale astmele Karjäär automaatne Palk madal, kõikidel samal astmel ühesugune Soodustused: suured Positsioonisüsteem: Tööleasumine konkreetsele ametikohale
Liszti ja Ferenc Erkeli teosed Ferenc Kölcsey kaotab 6-aastasena oma isa, 11-aastasena oma ema; jääb ühest silmast pimedaks häbelik, tagasihoidlik iseloom Pest: juuraõpingud avaliku elu tegelasena ei tunne end üksinda tema riigikogus peetud kõned on tähelepanuväärsed esseistlikud teosed, luuletused, riigikogu kõned Esseistlikud teosed Rahvuslikud traditsioonid (1826) kesksed mõtted: rahvusliku stiili arengukäik Ungari rahvuslikud traditsioonid ja tagasipöördumine nende juurde , Hoiatused oma vennapojale, moraalne testament kesksed mõtted: kodumaa ja inimkond teadmiste olulisus emakeel indiviid ja kollektiiv · Luuletused , Tühisuste tühisus (1823), Hümn (22. jaanuar 1823) stoiline ja samal ajal ka äärmiselt ratsionalistlik ja küüniline vaateviis viide piiblile,
4. Igal indiviidil on õigus ja kohustus säiltada oma elu, tervis ja heaolu. Inimene on vastutav ka oma lähedaste eest, kui need ei ole võimelised end ise hooldama. 5. Enesehooldus on käitumine, mis kujuneb sotsiaalsetest ja teadvustunud kogemsutest. Enesehooldust õpitakse vastastikuse mõjutuse kaudu ümbritseva keskkonna kultuurist. 6. Enesehoolduslikku käitumist mõjutavad inimesest endast johtuvad seesmised ja ka välised tegurid. Enesehooldusmudeli kesksed mõisted: · Enesehooldusvalmidus · Enesehooldusvajadus Nende omavaheline suhe määrab patsiendi enesehoolduskäitumise. Kui see suhe ei ole tasakaalus, tekib vajadus korvava hoolduse järele. Selle hooldusliigi andjaks võib olla perekond, lähedased, sõbrad, töökaaslased või ametlik tervishoiusüsteem. Enesehooldusvalmidust mõjutavad tegurid · Seesmised tegurid: vanus, sugu, aistingute
....................................................................... 7 3 Sürrealism Sürrealism Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas, siis veel dadaistide hulka kuuluv, André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). I maailmasõja järgses Pariisis ei haaranud võidurõõm sugugi mitte kõiki kunstiinimesi. Sõja lõppedes saabusid mitmed Zürichi dada liikmed Pariisi, kus nad kohtusid mässumeelse seltskonnaga, kelle vaimseks liidriks oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. 1924. a
William Shakespeare "Hamlet" 1. Teose tegevusaeg - Tegevuse toimumise aeg on varane keskaeg, tõenäoliselt 17 sajand, tegevuse aeg on ligikaudu 1 kuu. Kuid näitemängu kesksed teemad ja ka õukondliku elu- olu kujutamine vastavad suures plaanis Elizabethi ajastu kaanonitele. 2. Tegevuse toimumis paigad (kuidas autor neid kirjeldab) - kogu sündmustik, välja arvatud kaes stseenis (IV, 4 ja V, 1) leiab aset Helsingöri lossis, Taani kuninga residentsis. Esimene vaatus- Helsingöri loss. Terrass lossimüüril; paremal ja vasakul torniuksed. Tähevalge, väga külm. (Riiginõukogu saal, Tuba Poloniuse majas, Lahtine koht lossimüüri
PRESIDENT BORISS JELTSIN (1991-1999) ESIMESED ÜMBERKORRALDUSED. Pärast 1991. a. augustiputsi läks võim Venemaal demokraatlike poliitiliste jõudude kätte. Venemaa ees seisid suured ülesanded. Oli vaja luua demokraatia põhimõtetel toimiv riik ja turureegleid järgiv majandus, tekitada venelastes uus identiteet, korraldada ümber suhted Läänega ja leida endale koht maailmas. Esmaülesandeks kujunes nõukoguliku võimustruktuuri lammutamine. Kõigepealt keelustati NLKP tegevus ning ministeeriumides toimus ulatuslik kaadrivahetus. Uue majanduspoliitika raames lasti vabaks hinnad (1992), püüti juurutada vabakaubandust ning toimus ulatuslik erastamine. Nii loodeti lammutada senine riiklik majandusmehhanism ning tekitada arvukas eraomanikekiht, et üle minna läänelikule turumajandusele. Kuid kavandatud ümberkorraldused ei andnud loodetud tulemusi, mistõttu planeeritud kolmekords...
Laps ise otsustab oma õppimise üle. Sotsiaalpedagoogikas rõhutati ühistööd ja ühtekuuluvust. Tuliseks teemas oli ka klassi ja kooli omavalitsus (Tuulik, 2001:72). Reformpedagoogika sünonüümiks on lapsekeskne pedagoogika (Tuulik, 2001:72). Kasvatuse lapsekesksus on lapsest lähtuv pedagoogika. Lapsekeskse pedagoogika esimeseks esindajaks oli Jean Jacques Rousseau. Rousseau rõhutas lapsepõlve ainulaadsust ja lapse isikupära. Tema pedagoogika kesksed teemad on lapse enesesuunamisvõime ja sisemine arengusüsteem. Lapses peitub sünnist saadik liikumapanev jõud, mis juhib tema arengut õiges suunas. Rousseau arvates tuleb kesksele kohale seada laps, mitte teadmine (Hytönen). Progressiivpedagoogilise suuna algatajaks oli John Dewey, kes mõjutas kogu 20. sajandi lapsekeskse teooria kujunemist kõige rohkem. Progressiivpedagoogiline suund tahtis rajada vana kooli asemele vabama ja õpilase kesksema kooli
SISUKORD SISSEJUHATUS Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö sisehaiguste õenduse aine läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada kirjanduse abil pleuriiti, määretelda õendusprobleeme koos põhjendusega, villest antud probleem on tingitud ja õendustegevuse eesmärk vastavalt igale probleemile. KESKSED MÕISTED Õenduprotsess on süstemaatiline, sihipärane tegutsemisviis, kuhu kuulub seeria ühistoiminguid, mida tavaliselt on nimetatud vajaduste määratlemiseks, planeerimiseka, õendustegevuse rakendamiseks ja tulemuste hindamiseks.(Roper jt 1999:23). Õendusdiagnoos on kutsealastel teadmisel põhinev otsustus patsiendi reageeringuist olemasolevaile või võimalikke seisundi muutustele või vajadustele. Diagnoos selgitab, mis on juhtumas. (Uiga 2002:13). Õendusprobleem on midagi, mis teeb muret patsiendile või teda hooldavale isikule. ( Uiga 2002:22). Õendushooldusplaan on õe ja patsiendi/kliendi poolt koostatud tegevuskava, milles...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
