Venemaale.1721a.Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiti Uusikaupunki rahuleping. 19saj. Napoleonisõjad. Osalesid peaaegu kogu Euroopa.Napoleon oli ebaseaduslikult võimu haaranud valitseja.Auahne ja soovides kõiki Euroopa riike enda alluvusse.Selles osutusid vastupane kaks suurriiki Inglismaa ja Venemaa. Waterloo lahingus purustati Napoleoni väed,Venemaa ja teiste suurriikide koalitsioonide ühendamises 1815a. 20saj. I maailmasõda 1914-1917aAtantide ja Keskriikide vahel.Atandid olid:Inglismaa,Prantsusmaa,Venemaa ja teised liitlased.Keskriigid olid:Saksamaa Austria-Ungari ja Bulgaaria.Algas 1914a.Saraajevo atentaadiga ja lõppes Compiegne-i vaherahuga 1918a.Sõda tõi kaasa suure tehnika arengu.Kasutusele võeti autod,pommituslennukid(esimesed õhurünnakud tehti Zepeliiniga)ja kuulipildujad.Uued riigid:(1917)Soome; (24.02.1918)Eesti;Leedu,Tsehhoslovakkia,Poola,Ungari,Läti (1918)ja Iirimaa(1919). 2) 17saj. Inglise revolutsioon ja Kodusõda
tarbeesemete areng, konveiersüsteem. Tööstuslik tootmine võimaldas relvastada ja varustada sadade tuhandete , varsti aga ka miljonite meestega armeesid. 5.Millised olid julgeolekuriskid Euroopas 20. sajandi algul? -Kujunesid vastanduslikud sõjalispoliitilised liidud. Kõik suurriigid tahtsid enda tugevnemist ja teiste nõrgestumist. Haripunkti jõudsid Inglismaa ja Saksamaa, kes tahtsid saavatada suuremat osatähtsust maailmas. Keskriikide bloki(e kolmikliit) eesmärgid: Saksamaa-Võim Euroopa mandril(Pr), kolooniad. Austria- Ungari: Balkan(serbia). Itaalia: Pr. Oht, Liibüa P-Aafrikas. Atanti eesmärgid: Pr: Sm. Vastasus. Vene: Türgi vastasus-pääseda vahemerele, Balkan. Ingl: Püsimine maailma ülemvõimuna, ei meeldinud, et tasakaal Euroopas hakkas halvenema. 6.Kas sõjalis-poliitiliste liitude teke oli võimalus sõda ära hoida või viis see pigem Euroopa sõjale lähemale? Põhjenda oma arvamust.
kilomeetreid edasi. • Vastaste väed nõrgenesid & Venemaa muutus murelikuks oma väe reservipuuduse tõttu ja pidurdas pealetungi. !2 • Rumeenia toetus tekitas Antandile rohkem kahju. Liitlane sai lüüa & Venemaa pidi rinnet pikendama. • Saksa sai sündmuste kokkulangemiste tõttu enda käsutusse naftaväljad, arendati allvee- ja õhuvägesid, paranes Keskriikide toiduvaru. 6. Maailmasõja lõpuperiood: • 1917 toimus Venemaal riigipööre, võimule tulid enamlased. • Venemaa & Saksamaa vahel toimus pidev rahu sõlmimine (nt. Bresti vaherahu). • Venemaa loobus Ukrainast ja Baltikumist. Saksamaa tungis edasi. • Saksat ründasid liitlased (Inglismaa, USA, Prantsusmaa). Saksamaa suruti alla. • Saksamaa sunniti alla kirjutama 11. novembril 1918 rahulepingule Compiegen’i metsas. Saksamaa pidid:
Venemaa plaan: • Loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal, lähtudes eeldustest, et saksa põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega.Loodeti oma massiivsele armeele (6.milj. Meest) kuid väljaõpe ja relvad olid iganenud. Inglismaa plaan: • Lootis Saksamaad purustada liitlaste abiga pakkudes neile finantstuge ja ise vähe sõjaliselt sekkuda.Mandrile taheti saata esialgu ainult 70 000 meest. 8. Olulised sõjasündmused 1914-1918. 9. Keskriikide kaotuse, Antanti võidu põhjused. • Saksa väed olid kurnatud, • Rahvas kaotas usu oma armeesse, • Vale taktika, • Majandus ei suutnud rahuldada sõjaväe nõudmisi, • Saksa liitlased jätsid ta maha 10. Muutused ühiskonnas, majanduses ja sõjanduses seoses I maailmasõjaga. • elatustase langes, tekkis toidupuudus, levisid epideemiad, kehtestati üldine töökohustus • mitmed väikesed riigid lootsid kehtestada iseseisvust (Soome, Eesti, Läti)
Revolutsiooni põhjused:Soov laiendada kodanikuvabadust, soov reformida senist aegunud riigikorraldust, talurahva vastuolud mõisnikega, viletsad majanduslikud olud, vasakpoolsete illegaalsete parteide kihutustöö. Algas 9.Jaanuar 1905, Ajend Verine pühapäev Peterburis. Tagajärjed: Venemaal algas konstitutsionalismi ajajärk, riigiduuma volitused olid piiratud, keiser säilitas laialdase võimu, laienesid kodanikuvabadused, paranes töölise ja talupoegade olukord ja vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. Suurriigid: Suurbritannia- parlamentaarne monarhia, sotsiaalsete grupide vahettegemine, kaheparteiline süsteem- toorid ja viigid. Oli suurim koloniaal riik. Vaenlane oli Saksamaa, kes võttis suuna maailmapoliitikale. Loobus isolatsiooni poliitikast ja otsis liitlasi. Prantsusmaa- vabariik. Palju parteisid(pahempoolsed väikekodanlikud parteid ja paremäärmuslased tugevnesid) Agaarne iseloom majandusel. Kapitali viidi palju riigist välja. Vaen...
võimsa ahelmäestiku Himaalajast põhja pool, mille ta nimetas Transhimaalajaks. [2] Rootsi maateaduslik selts asutas Hedini-nimelise kapitali geograafiliste uurimiste toetamiseks ja rida nimekamaid Euroopa ülikoole austasid Hedini audoktoriks valimisega. Reisi teaduslike tulemustena valmis 12-köiteline teos ,,Southern Tibet". [1,3] Maailmasõja ajal ei saanud Hedin ette võtta kaugemaid uurimisreise. Ometigi ei püsinud ta ka kodus, vaid rändas sõjategevuse piirkonnis, eriti keskriikide poolel, külastades lääne- ja idafronti ning Palestiinat, Süüriat ja Mesopotaamiat, kuid ka Belgiat, Prantsusmaad, Saksamaad ja Luksemburgi. [7] Hedin oli maailmasõja ajal äge keskriikide pooldaja ning avaldas rea poliitilisei brosüüre, milles hoiatas eriti Rootsit Venemaa eest. [1,3] 1923. aastal sooritas Hedin ümbermaailmareisi läbi Põhja-Ameerika, Jaapani, Mongoolia ja Siberi, mille kohta on avaldatud teosed ,,Pekingist Moskvasse" ja ,,Grand Canyon". 1927-
selle toetusel inglaste kaitsest läbi tungida.Inglased kandsid küll raskeid kaotusi,kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa.Mürkgaasid said tuntuks ka hiljem Esimese Maailmasõja lahingutes.Kaitseks selle vastu võeti kasutusele gaasimaskid,mistõttu mürkgaaside kasutamine jäi suurema sõjalise efektita. · Gorlice lahing(2.mai 1915.aastal) Saksamaa eesmärgiks oli Venemaa sõjast välja sundida.Ta proovis otsustada sõja saatust idarindel,kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest. Vene armee poolt saadi tagasilöök,kuid nende rinne suudeti murda 35 km ulatuses läbi ning Saksa-Austria vägi sundis Vene väed Galiitsiast lahkuma. · Verduni lahing (21.veebruar 1916.aastal) Saksamaa majaduslik olukord oli küllaltki kehv.Saksamaa tahtis anda pealelööki läänerindel,aga Prantsuse ja Briti armee oli ajajooksul oluliselt kasvanud.Saksamaa sooviks oli anda aga löök vastaste Verduni peakindlusele
Eesti neile edukalt vastu. Edu saavutatigi, kuna Venemaa oli I maailmasõjast kurnatud ning nõrgaks jäänud. Samamoodi käitusid veel mitmed väikeriigid, sest I maailmasõda aitas kaasa rahvaste iseseisvumisele. Seda võib pidada vägagi positiivseks, et suurriikide varemetele tekkisid väikesed rahvusriigid. Kõige suuremaks võitjaks võib pidada riike, kes sõdisid Antanti poolel, sest just nemad alistasid Keskriikide sõjalise liidu. I maailmasõja võitjad said Saksamaalt sõjavarustuse, kuhu kuulusid ka allveelaevad ja ookeanilaevastik. Veelgi suuremat kasu sai Antant 28. juunil 1919. aastal, kui sõlmiti Saksamaaga Versailles´i rahuleping. Sellega sai Prantsusmaa tagasi kaotatud ala Elsassi ja Lotringi ning pidi loovutama alad ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Lepingu alusel pidid võitjariigid tagasi saama ka sõjakahjud e reparatsioonid
Eesti alade haldusjaotus muinasajast tänapäevani, võõrvõimude vahetumine Kuni Muistse vabadusvõitluseni alguseni (13. saj alguses) oli Eesti ala võõrvõimudest vaba. Territoorium oli jaotatud maakondadeks (8+5), need omakorda kihelkondadeks ja küladeks. 1227, veebruar Muistse vabadusvõitluse lõpp, Eesti alad jagatakse 4 maahärra vahel: · Põhja-Eesti Taanile · Kagu-Eesti Tartu piiskopile · Kesk- ja Edela-Eesti Ordu valdusesse · Saared ja Lääne-Eesti Saare-Lääne piiskopile 1227, suvi Põhja-Eesti ja Tallinn lähevad Ordu valdusesse (s.o. Mõõgavendade ordu) 1238 Stensby rahulepinguga annab Liivi ordu Põhja-Eesti alad Taanile tagasi Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud kui Liivimaa, Taani alasid Põhja-Eestis nimetati Eestimaaks. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti alad Saksa Ordule 1347 Saksa ordu kõrgmeister annab Põhja...
I maailmasõda toimus aastail 1914-1918. Sõja põhjuseks oli jaotatud maailma ümberjaotamine, kuna Saksamaa oli jaotamisele hiljaks jäänd, ajendiks oli Fernandini tapmine Serbia poolt. Sõjalised blokid olid Keskriikide blokk (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia) ja Antant (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa). I maailmasõda lõppes Saksamaa kaotusega 11.11.1918. kell 11:11 Compiqne'i vaherahuga. Tulemuseks oli 10000000 hukkunut, 20000000 invaliidistunut ja tohutud materiaalsed kahjud. Pariisi rahukonverents toimus aastail 1919-1920 ning sellest võtsid osa 27 riiki. Versailles'e rahulepingu saab jagada punktideks: 1.) Territooriumi kaotus Saksamaa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi Prantsusmaale, Suudeedimaa Tsehhoslovakkiale ning eraldama Poolale Poola koridori. 2.) Sõjalised piirangud Liitlased okupeerisid Reini tsooni 15-ks aastaks ja muutsid demilitariseeritud tsooniks. Keelati omada: suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennuke...
nurjata bolsevike plaanid allutada nõukogude korrale kogu Euroopa. 1922. aasta lõpuks suutsid enamlased oma võimu kinnistada Ukrainas, Valgevenes ja Kaukaasias. Detsembris 1922 moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL), kuhu kuulusid peale Venemaa ka kolm eelmainitud ala. Vladimir Lenin (18701924) oli Venemaa enamlaste juht, oktoobripöörde korraldaja ja Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht Türgi vabariigi tekkimine Keskriikide poolel sõdinud Türgi oli ainuke riik kaotajate poolel, kes julges Antandi survele vastu hakata ning saavutas tänu sellele rahulepingu ümbervaatamise.Osmanite riigi tükeldamise olid liitlased juba siis otsustanud, kui maailmasõda alles käis. Antandi väed hõivasid mitu Türgile kuulunud piirkonda. Pärast maailmasõja lõppu muutus olukord Türgis äärmiselt segaseks. Antandi riigid olid andnud türklaste võimu all olnud rahvastele lubadusi aidata neid oma riigi loomisel
USA-d iseloomustad kiire,majanduslik ja poliitiline areng ning ühiskonnas valitses optimistlikud meeleolud. Raudteede ehitamine, põllumajandustoodede kokkuost ja töötlemisi ning pangalaenude süsteemi arenemine.välis:USA leidis, et kõik riigid peaksid liberaalse turumajandusliku kapitalismi mängureeglitest kinni pidama ning loobuma äri takistamist majanduslike meetoditega. Jõulike sekkumine Kesk- Ameerika riikide siseasjadesse. RAHVUSVAHELISED SUHTED:sõjalised liidud- keskriikide blokk (ka kolmikliit) Kujuneb välja 19. sajandi lõpus Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. 1879.Saksamaa - Austria-Ungari liiduleping. Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi võitluses oma "loomuliku vastase" Prantsusmaa vastu. 1882. Itaalia ühineb Saksa /Austria-Ungari liiduga.Samas oli Itaalia kõikuvatel seisukohtadel ehk ebakindel partner - näiteks sõlmis Itaalia 1902. a
Ungari vahel. Venemaa sõjaplaani oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria- Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. 5) Nimeta Versaille lepingu 3 punkti 1)Saksamaa kaotab kolooniad 2)Saksamaa kaotab ligi 10% oma territooriumist 3) Sõjahüvitiste ehk reparatsioonide maksmine 6) Nimeta I MS peamised sõjatandrid ja kelle vahel need olid? Prantsusmaa-Skasamaa piir, Beliga-luksemburgi pool prantsusmaast, Balkani poolsaar, Balti riikide alad. Antanti ja Keskriikide, põhiliselt Saksamaa-Prantsusmaa ja Saksamaa-Venemaa 7) Miks astus Vm. I MS-st välja ja millal see oli? Kodsõda mõjutas, majanduskriis ja raske olukord riigis. Bresti rahuga sõlmiti leping, 3. Märtsil 1918 8) Millised uued riigid tekkisid I MS järel? Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Venemaast eraldusid Poola, Läti, Leedu, Eesti ja Soome. Balkani poolsaarel tekkis uus liitriik Jugoslaavia 9) Nimeta I MS uued relvad Kiire tulega kuulipildujad, mürkgaas- kloor, sõjalennukid
I variant (üksi tehes): Vali kolm ühiskonnagruppi ja kirjelda nende olukorda I maailmasõjast tingimustes: 1. Mis probleemidega kokku puutusid? 2. Mis neid põhjustas? 3. Kuidas püüti neid lahendada või mis muutus sõja tulemusel? Vali üks riik. Too välja motiivid, mida riik soovis sõjaga saavutada; rinded, kus võideldi ja tähtsamad lahingud koos tulemusega. Anna ülevaade ka siseriiklikust olukorrast sõja ajal. Paaristöö puhul valige viis ühiskonnaklassi ja kaks riiki (üks Antandi hulgast ja teine Keskriikide poolelt). Lisa juurde allikad, mida kasutasid. NAISED Naised moodustasid märkimisväärse osa tööstuslikust tööjõust juba enne esimest maailmasõda, ehkki nad olid peamiselt keskendunud tekstiilitööstusele. Sõja ajal värvati aga suur hulk naisi töökohtadele, mille jätsid vabaks sõjas võitlema läinud mehed. Uued töökohad loodi ka sõjategevuse raames, näiteks laskemoonavabrikutes. Ehkki naiste palkamine nn meestetööks oli esial...
1)Sõjaplaanid: 1. Saksamaa Tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale purustada riik ja seejärel suunata jõud Venemaa vastu 2. Venemaa Sõjategevus kahel rindel 3. Prantsusmaa Prantsuse Saksa piirile ehitati kindlustused 4. Inglismaa Lootis liitlaste peale ja kindlustas neid rahaga 2) I Maailmasõja põhjused: - Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. - Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. - Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. - Prantsusmaa soov saada revanš kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. - Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade...
ja sõjalisi kohustusi. Sõja tulemused Tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigik (Jugoslaavia). Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Sõja tulemused Saksamaa kaotas osa territooriumi, asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium suurenes. Itaaliast sai suurriik. USA seisus tõusis Osalejad Algul osales Keskriikide poolel 3 568 000 meest ja Antandi poolel 6 179 000 meest. Sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% maailma rahvastikust. Kokku mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73 515 000 meest.
Maailm kahe maailmasõja vahel Rohkem kui neli aastat kestnud Esimene maailmasõda lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil kirjutati alla Compiègne´i vaherahule. Antandi riigid (Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia) saavutasid võidu Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria) üle. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos Taipingi ülestõusu järel. Sõjajärgsetel aastatel räägiti palju sellest, et ilmasõja koledused ei tohi kunagi korduda. Sõlmiti kokkuleppeid ja loodi organisatsioone, mis pidid aitama rahumeelselt lahendada riikidevahelisi tülisid. Kuid juba varsti hakkasid kõik suurriigid taas hoogsalt suurendama oma sõjalist jõudu
Türgi) ja neutraalsed riigid (võiks ka neid käsitleda eraldi blokkina). Kaks esimest olidki loodud võimu suurendamiseks ja laiendamiseks (Keskriigid) ja nendele tasakaaluks (Antant). Peale julgeoleku see tähendas ka ohtu lokaalse kriisikolde tekkel nägid lepingud ette blokke tervikuna ``mängu`` astumist. Peale sõda lõppu kaotaja oli küll terve blokk, aga võitjate puhul oleks korrektsem rääkida eraldi riikidest. Peakaotaja oli keskriikide blokk Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi ja Saksamaaga selle keskel. Vaatamata kord edukale, kord edutu sõjategevusele varises see lõpude lõpuks kokku. Kaotuse põhjuseks võiks olla Schlieffeni plaani läbikukkumine Marne`i lahingu tagajärjel ja sellele järgnev kaheaastane kaevikusõda ning liitlase Itaalia kaotamine. Sõja venimise tõttu kiirvõit Läänerindel ebaõnnestus ning see ei lubanud jõudude koondamist Venemaa vastu
kool I MAAILMASÕDA nimi klass Koht ja aeg Eellugu. 1879 oli sõlmitud liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a. oli sellega liitunud ka Itaalia. 1902. a. oli sõlmitud Prantsuse-Itaalia leping, millega Itaalia kohustus jääma sõja korral erapooletuks. Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia lepingulist ühendust hakati nimetama keskriikide blokiks. 1893. a. sõlmitud Vene-Prantsuse liidulepinguga oli alanud teise bloki kujunemine. 1904. a. aprillis sõlmiti Inglismaa ja Prantsusmaa vahel leping, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale (Südamlik leping). 1904. a. tekkis Vene-Inglise konflikt. Selles olukorras pakkus Saksa keiser Venemaale moraalset toetust, kuid see kõik ebaõnnestus. 1905. a. suvel, kui Venemaa oli juba üsna lüüa saanud Jaapani käest, tegi Saksamaa uue katse Venemaad lahti
väed läänerindelt ära idarindele ning nad alustasid rünnakut Varssavi poole. Alguses läks plaani päraselt, kuid hiljem oli tunda järjekordseks positsioonisõjaks. Venemaa vasturünnak algas 1916. aastal, kus murti läbi Austria-Ungari kaitseliinist ning liiguti mitukümmend kilomeetrit edasi, tekitades vastasele suuri kahjustusi. Hiljem aitas rünnata Rumeenia. Peale seda sai kahjuks Saksamaa endale Rumeenia naftaväljad, sellega kaasnes Keskriikide varustamine toiduainetga. Kuigi mõlemad sõdivad pooled olid saatnud enamiku oma jõududest Euroopa lahinguväljadele, möllas sõda ka mujal. Antandi riigid vallutasid Saksamaa kolooniaid, võttes emamaast lõigatud alad ja tugipunktid
ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Kuid kes jäid suures I maailmasõjas võitjateks ja kes kaotajateks? Peale sõja lõppu oli kaotajaid terve blokk. Peakaotaja oli keskriikide blokk Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi ja Saksamaaga selle keskel. Vaatamata kord edukale, kord edutu sõjategevusele varises see lõpude lõpuks kokku. Kaotuse põhjuseks võiks olla Schlieffeni plaani läbikukkumine Marne`i lahingu tagajärjel ja sellele järgnev kaheaastane kaevikusõda ning suure liitlase Itaalia kaotamine. Sõja venimise tõttu kiirvõit Läänerindel ebaõnnestus ning see ei lubanud jõudude koondamist Venemaa vastu. Sõdimine kahel rindel läks
idarindele uue juhtkonna ning nemad suutsid vene väed juba purustada. Edukam oli vene vägede tegevus Austria Ungari vastu. Kokkuvarisemise ära hoidmiseks tõid sakslased oma väed läänerindelt ära idarindele ning alustasid rünnakut Varssavi poole. Venemaa vasturünnak algas 1916. aastal , kus murti läbi AustriaUngari kaitseliinist ning liiguti mitukümmend kilomeetrit edasi, tekitades vastastele suuri kahjustusi. Saksamaa sai endale Rumeenia naftaväljad ning sellega kaasnes Keskriikide varustamine toiduainetega. Kuigi mõlemad sõdivad pooled olid saatnud enamiku oma jõududest Euroopa lahinguväljadele, toimus sõda täies hoos ka mujal. Mere sõjal kasutati esimest korda ka allveelaevu, üks uputas isegi suure inglise reisilaeva Lusitania. Sellegi poolest polnud merel suuri lahinguid. Sõda lõppes 11. novembril 1918. aastal. 28. oktoobril algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks. 9
Kuigi sakslased kuulutasid võidu, jäi tegelik võit pigem Inglismaale. Kuna Venemaal algas revolutsioon astus ta sõjast välja Saksamaale kuulutasid sõja Ameerika Ühendriigid. 1918: Sakslased alustasid uut pealetungi Pariisile, kuid see kukkus läbi Sakslastel sai jõud otsa. Septembris tegi väejuhatus ettepaneku keisrile alustada rahuläbirääkimisi. 11.11.1918 Compiegne’i vaherahu – Saksamaa annab alla 9. Keskriikide kaotuse, Antanti võidu põhjused. Kaotus: Liitlasriigid ei toetanud enam Saksamaad Saksamaa ei olnud valmis nii pikaks sõjaks, oli arvestanud välksõjaga, niiet ressurssidest jäi puudu halb paiknemine sõjas (keskel), võidelda tuli mõlemalt poolt Keskriigid ei saanud merd kasutada Võit: Serbia visa vastupanu Austria vastu Antantile tuli appi USA Inglaste tark tegutsemine merel – blokeeriti saksa rannik 10
Kuigi sakslased kuulutasid võidu, jäi tegelik võit pigem Inglismaale. Kuna Venemaal algas revolutsioon astus ta sõjast välja Saksamaale kuulutasid sõja Ameerika Ühendriigid. 1918: Sakslased alustasid uut pealetungi Pariisile, kuid see kukkus läbi Sakslastel sai jõud otsa. Septembris tegi väejuhatus ettepaneku keisrile alustada rahuläbirääkimisi. 11.11.1918 Compiegne’i vaherahu – Saksamaa annab alla 9. Keskriikide kaotuse, Antanti võidu põhjused. Kaotus: Liitlasriigid ei toetanud enam Saksamaad Saksamaa ei olnud valmis nii pikaks sõjaks, oli arvestanud välksõjaga, niiet ressurssidest jäi puudu halb paiknemine sõjas (keskel), võidelda tuli mõlemalt poolt Keskriigid ei saanud merd kasutada Võit: Serbia visa vastupanu Austria vastu Antantile tuli appi USA Inglaste tark tegutsemine merel – blokeeriti saksa rannik 10
Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. Venemaa loobus AustriaUngari rünnakust ja alustas Prantsusmaa soovil pealetungi IdaPreisimaale, saksa armee aga purustas Vene armee, ka idarindel tekkis positsioonisõda, mis vajas miljoniliste armeede olemasolu. Kui Türgi astus sõtta Keskriikide poolel tekitas see Kaukaasia, Egiptuse ja Mesopotaamia rinde. 23. augustil kuulutas Saksamaale sõja Jaapan ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad. 7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse, mis kuulus Saksale. Aasta 1915 Antanti riigid püüdsid läbi murda läänerinnet, mis ebaõnnestus. Sakslased kasutasid Ypres'i lahingus mürkgaasi (19.apr 1915), üritades läbi tungida inglaste kaitsest. Suudeti rünnak tagasi lüüa
Lisandusid uued poliitilised suunad nagu kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Liberaalide langus soodustas aga tööliskonna huve kaitsvate sotsialistide ning sotsiaaldemokraatlike esiletõusu. Vabaturumajanduse tähtsamaiks kaitsjaiks muutunud konservatiivsetest erakondadest said juhtivad paremerakonnad. Milline roll oli Poola ajaloos Jozef Pitsudskil? Teda peetakse Poola riigi loojaks. Esimese maailmasõja aastail moodustas ta Keskriikide poolel võitleva Poola leegioni. Hakkas võitlema iseseisvuse eest oma endiste liitlastega. 1918.a. Poola iseseisvus ja selle juhiks sai Pitsudski, täites ühtlasi ka sõjaväe ülemjuhataja kohustusi. Pärast võitu sõjas Nõukogude Venemaaga kuulutati ta marssaliks.1926.1928. Ning 1930.a. oli ta Poola peaminister ja aastast 1926 sõjaminister ja relvajõudude peainspektor. Iseloomusta Gustaf Mannerheimi. Ta oli iseseisva Soome riigi pooldajate sõjaväe ülemjuhataja
Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ja teiste nõrgestamisest. Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. Koloniaalvallutused ja imperialism: Koloonia - territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all. Imperialism- Suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata Miks kolooniaid vallutati: majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule). liigse rahvastiku väljaviimiseks. vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine). valitseja / eliidi / rahvuse auahnus. soov pärismaalasi tsiviliseerida jne. Inglismaa ja Prantsusmaa Tänu Edward VII paidlikule ja seltskondlikule suhtlemisele ...
Esimene Maailmasõda 1914 1918 Sõja põhjused: Suurriikide soov kindlustada oma ülemvõim Euroopas, seejärel kogu maailmas Taheti kolooniaid ümber jagada Kättemaks (?) Muud soodustavad tegurid: Sõja romantiseerimine Ohu alahindamine Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus diplomaatiast kaalukamaks Sõjatehnika areng Ajend: Atentaat A-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile 28.06.1914 Sõjaplaanid: Saksamaa: nim Schlieffeni plaaniks. Nägi ette Pr kiire purustamise ja seejärel vägede suunamise itta Ven vastu. Teostamiseks koondati suur osa armeest läänerinde paremale poolele. Sõda kavatseti 3-4 kuuga võita. Prantsusmaa: nim plaan 17ks. Eesmärgiks seati Prantsuse-Preisi sõjas kogetud lüüasaamist vältida. Saksa piiril tugev kindlustussüsteem, Belgia piir jäeti vabaks. Plaani kohaselt pidid hõivama Elsassi ja Lotringi nin...
sotsialistlikuks süsteemiks ning algas kapitalismi üldkriis. Saksamaal, Austrias, Poolas, Soomes ja Argentiinas tekkis sõja lõpus ning mitmel pool mujal varsti pärast sõja lõppu rev. marksistlik partei. Peale Venemaa toimus revolutsioon ka Saksamaal, Austria-Ungaris, Türgis ja Bulgaarias. Esimeses maailmasõjas ei lahendatud seda põhjustanud vastuolusid. Versailles-Washingtoni lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge. Esimeses maailmasõjas osales algul Keskriikide poolel (3 568 000 meest) ja Antandi poolel (6 179 000 meest). Üldse mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73 515 000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 (Venemaal umbes 18 miljonit, Suurbritannias 8 miljonit, Prantsusmaal 8 miljonit, Itaalias 5 miljonit, USA-s ligi 4 miljonit) ja Keskriikides 25 160 000 meest (Saksamaal 13 mln. Austria-Ungaris 9 miljonit). Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad.
Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt. Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki). Esimese maailmasõja põhjusteks olid: · imperialistlike suurriikide vastuolud · tooraineallikate · kapitali...
Sõdivate koalitsioonide koosseis: (Vt. õpik lk.54) Keskriigid (4 riiki): Antant (34 riiki): Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Türgi (1914) Suurbritannia Bulgaaria (1915) Jaapan Itaalia! (1915) USA (1917) jne. · NB! Miks liitusid Keskriikide blokiga Bulgaaria ja Türgi? Bulgaaria üritas saada revanssi Teises Balkani sõjas 1913.a. saadud kaotuse (ka territoriaalse) eest. Türgi soovis tagasi saada Esimeses Balkani sõjas kaotatud alad. · NB! Miks vahetas sõja alguses poolt Itaalia? Keskriikide võidu korral Itaalia poleks oma eesmärke täiel määral täita suutnud. Itaalia vastuolud Austria-Ungariga Aadria mere äärsete piirkondade kuuluvuse pärast. 1.5. Sõjaplaanid: · Saksamaa: nn
Eesti 20. sajandi I pool 1905.a. puhkesid kogu Tsaari-Venemaal sisemiste vastuolude tulemusena rahutused; need rahutused, mis hõlmasid ka Balti kubermange (st. ka Eesti ala) on saanud koondnimetuse 1905.a. revolutsioon. Revolutsiooni puhkemist kiirendas Venemaa kaotus Jaapanile 1904-1905 toimunud sõjas. Revolutisooni tulemusena lubati Eestis tegutsema hakata parteidel. Eestis kujunesid välja mõned vaskpoolsed ja liberaalsed erakonnad. Eestlased said 1905. aasta revolutisooniga esimese tõelise õppetunni edasiseks vabadusvõitluseks. Teatud edu saavutasid eestalased ka kohaliku omavalitsuse tasandil eestlaste kontrolli alla läksid paljud linnaomavalitsused. Eesti Vabariigi iseseisvumisprotsess: Eesti iseseisvumise eeldused: 1. Kultuurilised eeldused: · kirjakeele ühtlustumine · eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik · rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (näiteks laulupeod) pidamine ·...
vallutamata territooriumeid. Kolooniaid vallutati, kuna seal olid head maavarad või mingid asjad mida oma turule tuua, sind austati kui sul oli palju kolooniaid, vallutajate sõjalised strateegilised huvid, valitseja auahnus. Samuti aga ka paljud kolooniad iseseisvusid. Sõjalis-poliitiliste liitude kujunemine: Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgendamine. Suurimad kolooniariigid olid lõpuks võimsa laevastikuga inglismaa ja saksamaa. Keskriikide blokk ehk kolmikliit - 1894 sõlmis Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu kuna prantsusmaa vajas liitlast saksamaa vastu. Samuti sõlmis ka Saksamaa Poola ja Baltikumiga seega see hirmutas Venemaad. 1904 - Prantsusmaa ja inglismaa lepinguga jagati ära kolooniavaldused Aafrika põhjaosas. Nad sõlmisid selle kuna nad kartsid Saksamaa võimsuse kasvu. 1907 - Inglismaa ja Venemaa leping, millega jagati ära Aasia alad. Konfliktikolded esimese maailmasõja eel: 1) Esimene Marako kriis
Esimene maailmasõda Sõja algus 1914.aasta 23.juulis tapsid salaorganisatsioonid Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Kuna Serbia seljataga seisis Venemaa, oli Viinil Saksamaalt abi vaja. Austriale anti teada, et väljaastumisega ei tohi viivitada ja Berliinis olid kõik suureks sõjaks valmis. Venemaa oli nõustunud Serbiat aitama. Samal ajal oli Prantsusmaa presitent teatanud, et prantslased täidavad oma liitlas kohustusi. 1914. aasta 28. juulil kuulutasid Ungari ja Austria Serbiale sõja. Saksamaa kuulutas 1. augustil ja Venemaa 3. augustil Prantsusmaale sõja. Saksamaa esitas ka Belgiale ultimaatumi, nõudes oma vägede lubamist Belgia territooriumile. Belgia keeldus ning pöördus abi saamiseks Inglismaa poole. London nõudis Belgia neutraalsuse austamist, kuid vastust saamata ...
Arutleti sõjaplaani. 8. Mis toimus:28.06.1914, 28.07.1914, veebr - märts 1917, okt -nov 1917, 11.11.1918, 1918-1920 28.06.1914 - Tapeti Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand 28.07.1914 - algas esimene maailmasõda 1917 veebr-märts - Veebruarirevolutsioon 1917 okt - nov kommunistide riigipööre 11.11.1918 - Compiegne'i vaherahu 1918 1920 Eesti vabadussõda 9. Miks Itaalia hakkas sõjas võitlema Antandi poolel aga Bulgaaria ja Türgi Keskriikide poolel? Põhjendage vastust! Lootis saada kolooniaid. Tahtis nõrgestada Austria-Ungari. Bulgaaria ja Türgi tahtsid alasid merel. 10. Kuidas muutus taktika I maailmasõja ajal? Tooge näiteid, millised tehnilised uuendused seda võimaldasid? Hakati pidama positsioonisõdu. Võeti kasutusele mürkgaasi, lennukeid, tanke. 11. Mis muutused tõi I maailmasõda kaasa majanduses? Majandust reguleeriti. Mõnel maal kehtestati üldine töökohustus. Naised asusid tööle
puudutanud see neid mingilgi moel. 1917. aastaks olid siiski Saksa allveelaevade rünnakud USA tsiviilaluste vastu ja Saksa valitsuse ilmsiks tulnud katsed õhutada Mehhikot sõtta oma põhjanaabri vastu põhjustanud ameeriklaste avalikus arvamuses raevupuhanguid, mis motiveerisid murelikku Wilsonit pöörduma Kongressi poole saamaks volitusi sõja kuulutamiseks. Ameerika ressursid ja inimjõud kallutasid jõudude tasakaalu lõplikult Keskriikide, s.o Saksamaa ja Austria-Ungari kahjuks ja 11. novembril 1918 lõppes sõda, mida tol ajal tunti Suure Sõjana. Tundetud numbrid peegeldavad selle sõja õudusi: rohkem kui 9 miljonit surnut ja sellest poole võrra enam vigastatud noori mehi, poegi, abikaasasid ja isasid, kuid ka tohutu hulk kaotatud meisterlikke oskusi ja vaimuandeid. Hauad Põhja- Prantsusmaal ja Belgias ning sõja mälestusmärgid üle Põhja-Ameerika annavad tunnistust 53 000 hukkunud Ühendriikide sõdurist
tühistab. Sellele vaatamata pidasid paljud Venemaal Bresti rahu reetmiseks. Venemaa väljumine sõjast oli raskeks hoobiks Inglismaale ja Prantsusmaale. Saksamaale oli oma käed idas vabastatud ning võis nüüd kõik jõud koondada läände sõja lõpetamiseks ühe otsustava rünnakuga. 2. Kuidas on Bresti rahu sõlmimine ja tühistamine mõjutanud? 1) Venemaa- Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Keskriikide vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta. Nõukogude Venemaa oli sunnitud selle rahulepinguga loovutama Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola. Venemaa ühelt poolt, ja Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi teiselt poolt annavad teada, et nende vaheline sõjaseisukord on lõppenud. 2) Eesti- pidas Eesti Ajutise Valitsuse delegatsioon Berliinist määratud Saksa
Mõisted!! Antant - Esimeses maailmasõjas Keskriikide vastu sõdinud riikide ühine nimetus. Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa Keskriigid - riigid, mis sõdisid Esimeses maailmasõjas Antandi vastu: Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria Balkani Püssirohukelder - Balkani poolsaare hüüdnimi 20. sajandi algul seal valitsevate pingete tõttu Schlieffeni plaan kindralstaabi ülema von Schlieffeni üksikasjalik plaan, kuidas ette valmistada ja pidada sõda kõigepealt tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale ja purustada riik pooleteise kuuga, seejärel suunata kõik jõud Venemaale Positsioonisõda - kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud rindel Ypres'i lahing lahing, kus saksalsed kasutasid esminest korda mürkgaasi, inglased ei osanud seda arvata, ohvriks langes 15 000 sõdurit, kellest kolmandik suri Somme'i lahing Prantsuse- Inglise vägede pealetung, Somme'i lahingus kasutati esimest korda lennuväge ja tank...
osadega. "See osa keskläänest omab osa kõigest ameerikast - osa põhjast, osa lõunast,osalist linnastunud, osaliselt põllumaine, suured eramaad ja osa kasvavaid linnu." väidab The Economist. "Aidatäis liiva su mõtete tasuks", the Economist, 20 Detsember 2005.Enne 1984 a. Ameerika Ühendriikide Sensuse Büroo pidas Ohiot Kekpõhja osaks. See ala nimetati ümber Kesklääneks ja jagati kaheks. Ohio on nüüd Ida-Põhja Keskriikide alas. ohio on indiaani mini, mis viitab sõnapaarile "hea jõgi". Ohio jõgi määrab selle osariigi lõunapiiri.Selle osariigi auks on nimetatud palju laevu, nt "USS Ohio". Ohio on olnud mitmel korral presidendi valimistel omanud suurt tähtsust. 2004-dal aastal võitis G.W.Bush seal 50,8% häältest ja sellega ka sai ta Ameerika Ühendriikide presidendiks. Ka otsustas Ohio presidendi 1948.aastal, kui Harry S. Truman alistas Thomas Dewey. Ja veel 1976.
Venemaa pidi loobuma osadest oma aladest: Ukraina, Baltimaad, Valgevene. Ukraina oli viljakas maa, kus olid suured viljavarad ja viljakas pinnas toiduks. Baltimaad olid strateegilise tähtsusega: sadamad 18) Sõjategevus läänerindel 1918. aasta kevadel ja suvel. Kevadel 1918 aastal õnnestus sakslastel Teises Somme'I lahingus edasi liikuda. Juulis 1918 toimus teine Marne'I lahing, kus sakslaste edasitung peatati. Augustis 1918 Amies'I lahinguga õnnestus Pr. Sakslastest puhastada. 19) Keskriikide sõjast väljaastumine. Sept. 1918. pöördusid sõjaväelased keisri poole palvega alustada läbirääkimisi Sept. 1918 alustas rahuläbirääkimisi Bulgaaria Okt. 1918 sõlmis vaherahu Türgi Nov. 1918 kapituleerus A-U 20) Versailles' rahukonverents: aeg, osalenud riigid, valitsenud õhkkond, tulemused 18.01.1919 algas, Wilsoni rahuplaan lükati tagasi. Rahuleping arvestas peamiselt Prantsusmaa ja UK huve. Rahulepingule kirjutati alla 28.06. 1919
augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga.Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia- Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Esimeses maailmasõjas osales algul Keskriikide poolel umbes 3 568 000 meest ja Antandi poolel kuskil 6 179 000 meest. Üldse mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73 515 000 meest.Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad.11.november 1918.aastal kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i metsas kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne'i vaherahule,mis lõpetas Esimese Maailmasõja.Vaherahu tingimused olid Saksamaale väga rasked.Ta pidi
[ Wilhelm II oli vaid sada päeva keisrina valitsenud Friedrich III poeg ja esimene Saksa keisri Wilhelm I pojapoeg. Wilhelm II oli inglise kuninganna Victoria vanim lapselaps. Tema üks käsi oli sünnitrauma tagajärjel äärmiselt nõrk, Wilhelm jaksas seda vaevu tõsta,kuid teine käsi oli seevastu väga tugev. Wilhelm tavatses sõrmust kanda nii,et selle kivi oli sissepoole pööratud ja kätlemisel teretatava ihusse tungis. -SEEGA TORE MEES] I Maailmasõjas oli Saksamaa Keskriikide juhtriik. Tema liitlased olid Austria-Ungari,Bulgaaria ja Türgi. 8.jaanuaril 1918. aastal tegi USA tollane president W.Wilson teatavaks oma nn ,,Wilsoni 14. Punkti'' millega Saksamaale pakuti võimalust lõpetada sõda ilma reparatsioonimakseteta. Tol hetkel Saksamaa Keisririik loobus ning jätkas Ida-Euroopas pealetungi. 24.veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti vabariik, 25.veebruaril 1918 jõudsid Saksa väed aga Tallinnasse ja Eestis algas esimene Saksa okupatsioon
juuli kuulutas sõja Vene mobilisatsioon 1. aug Sks kuulutab sõja Venemaale 2. aug Sks ründab Luksemburgi ja seejärel Belgiat 5.- 9. sept Marne lahing Pr ja In Sks vägesid taganema läänerindel algab positsioonisõda Idarindel toimub A-U slaavlaste deserveerumislaine Vene poolele üle minek Serbia võitlus A-U vastu edukas, väikerahvaste suveräänsuse laine 1915 Sõtta astuvad Bulgaaria ja Itaalia - kes oli algselt keskriikide poolel. Sõtta astub ka Bulgaaria Serbia vastu. Serbia saab Bulg vägede käest lüüa ja sõdalased taanduvad. Sks asumaade kaotamine, ei olnud ressursse ja ülekaal Sks vastaste käes. Läänerindel püsib positsioonisõda, mürkgaaside kasutusele võtt. 22. aprill Ypres'i lahing Sks väed kasutavad esimest korda keemiarelva, kuid see ei aidanud siiski rindest läbi murda. Saksamaa hakkas panustama Venemaa nõrgestamisele, et saada rahuleping ja sõda lõpetada. Itaallaste
Polnud sellises seisus, et osaleda sõjas) imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni (1917) tagajärjel jagunes maailm kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks ning algas kapitalismi üldkriis. 13. Serbia saatus? - 14. Kelle poolel osales Itaalia? Mida tähendas Itaaliale kaotus Camporetto all? - Itaalia osales antandi poolel. 15. Kelle poolel sõdisid Türgi ja Jaapan? Kus tegutsesid? - Türgi sõdis keskriikide poolel ning tegutses Balkanil ja Jaapan sõdis antandi poolel ning tegutses Atlandi ookeanis ja Hiinas. 16. Kuidas mõjutas olukorda merel Inglismaa osalemine sõjas? - Sõjad Saksamaaga. Saksamaa üritas Inglismaa laevastikku purustada, uputas reisi- ning kaubalaevu. 17. Millal ja kelle poolt kuulutati välja piiramatu allveesõda? Mida see tähendab? - 1915a. Saksamaa alustas piiramatut allveesõda Inglismaa vastu, mis tähendas vastaste
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased
21.-25. august 1914 piirilahing Prantsuse-Inglise väed said lüüja ja rinne liikus Pariisi lähedale Marne'i lahing 1914 Sakslaste edasiliikumine pandi seisma (Pariisi lähistel); Schlieffeni plaani läbi kukkumine; algas positsioonisõda Positsioonisõda hästi kindlaustatud kaevikuliinidest oli peaaegu võimatu läbi murda; muutus toimus tankide kasutuselevõtuga Ypres 1915 mürkgaas Sõtta astus Itaalia Austria-Ungari vastu ehk Antandi koosseisus Sõtta astus Bulgaaria Keskriikide koosseisus ja purustas Serbia väed 1915. a koondas Saksamaa peamised jõud idarindele, kuis manööversõda oli veel võimalik; murti läbi Vene kaitseliinidest Verduni lahing 1916 soov Pariisi külje all Prantsuse väed verest tühjaks lasta. Lõppes Saksa lüüasaamisega ning kokku umbes miljoni mehe surmaga Somme'i lahing 1916 Inglased võtsid kasutusele tankid ja suudeti Saksa kaitsest läbi murda. Mõlemad pooled kokku kaotasid umbes 1,3 miljonit meest
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased
sakslastel prantslasi murda, sakslased kandsid lahingu lõppedes ise hoopis olusisemaid kaotusi kui Prantsusmaa. Somme'i lahing, 1916, 1. juuli Võeti esimest korda inglaste poolt kasutusele tankid. Rumeenia astus sõtta Antandi poolel Sellest tuli aga Antandile hoopis häda, kuna sakslased vallutasid Rumeenia ning said enda käsutusse Rumeenia naftaväljad, mis võimaldasid laiendada allvee- ja õhusõda, paranes ka Keskriikide varustamine toiduainetega. Jüüti merelahing, 1916, sügis Briti laevastik varitses Saksa laevastikku Taani ranniku lähedal ning astuti lahingusse. Kuigi kannatada said mõlemad pooled võis võidu panna pigem Inglismaa arvele, kuna Saksa laevastik käitus edaspidi passiivselt ning lahkus vaid harva oma baasidest. Ei olnudki pöördelisi lahinguid, oli kurnamissõda hoopis. -.- Toimunud muutused Naiste olukord Sõja ajal pidid naised ära tegema ka meeste tööd
Läänerinne 22. apr 1915 kasutasid sakslased Ypres´i all gaasi. Oli paigutatud 6000 ballooni, mis sisaldasid 160 tonni gaasi (kloor). Palju hukkunuid. Hiljem hakati kaitseks kasutama märga riidetükki, mis seoti suu ette (kloor lahustub vees). Hiljem töötati välja gaasitorbikud. Gaasi hakkasid kasutama mõlemad pooled. Mais 1915 astus Entente´i poolel sõtta Itaalia. Võitles peamiselt AustriaUngari vägede vastu. Okt 1915 astus Bulgaaria sõtta Keskriikide (Kolmikliidu) poolel. Tungis kallale Serbiale, Serbia armee purustati. Serblased põgenesid Korfu saarele, kuhu oli juba varem asunud Serbia valitsus. Serbia vastu võitles ka Austria-Ungari. Sõjategevus merel 1915. a 1915. a kuulutas Saksamaa välja piiramatu allveesõja. Inglismaa ümbrus kuulutati sakslaste poolt sõjatsooniks, plaanis oli blokaadiga Inglismaa murda. 1915. a mais uputasid sakslased Inglise reisiauriku Lusitania. Hukkus üle 1000 i, sealhulgas ka ameeriklasi
Compiegne'i rahu. Sellega lõppes otsene sõjategevus, kuid püsivate rahulepingute väljatöötamiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mille istungeid peeti Versailles' lossis. Seetõttu nimetatakse seda ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega pidid nõustuma sakslased (nad tahtsid tulevikus ka oma kannatuste eest võitjariikidele kätte maksta). Sõja lõppedes olid Antandi riigid Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austria-Undari, Türgi ja Bulgaaria). Lisaks nõudis sõda miljoneid inimelusid ning jäi inimestele pikaks ajaks meelde. Seetõttu ei tahetud enam korrata läbielatud sõjakoledusi. Selle vältimiseks sõlmiti palju kokkuleppeid ja organisatsioone, et riikidevahelisi tülisid rahumeelselt lahendada. Muutused toimusid ka kaardil, näiteks kadusid kaardilt Saksa, Austria-Ungari, Türgi ja Vene keisririik.Venemaa osast tekkisid Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Poola.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
