44 000 5660 (haagise tühimass) 8365 (veduki tühimass) = 29 975 kg Leian teljekoormused valemiga: Haagise mass koormaga 5660 + 29975 = 35 635 kg (täismass 39 000 kg) Leian teljekoormuse tagasillale tejekoormuse arvutamise valemiga: L*H=F*A F(haagise tagasildadele) 35 635(koorma tegelik mass) * 4305 (raskuskeskme kaugus sadulast) / 5800(tagatelje keskpunkti kaugus saulast) = 26 450 kg Leian igale haagise teljele langeva koormuse 26 450 / 3 = 8817 kg lubatud (tehase poolt lubatud 9000 kg) Haagise koormus vedukile 35 635(haagise tegelik mass) - 26 450(haagise tegelik mass tagasildadele) = 9186 kg Vedukile langev koormus kokku 8365(veduki tühimass) + 9186 = 17 551 kg
W.G.Golding ,,Kärbeste jumal" Räägin oma ettekandes William Gerald Goldingu romaanist "Kärbeste jumal". Golding sündis 19. septembril 1911 Edela-Inglismaal. Ta ise on öelnud, et kogu ta lapsepõlv (isegi kogu ta elu) on olnud lausa õudusttekitavalt viisakas. Ta õppis Oxfordis kirjandust ning töötas nii hoolekandeasutuses kui õpetas ka inglise keelt, kirjandust ning filosoofiat Salisbury koolis. 1940-1945 teenis Golding Briti sõjaväelaevastikus ning võttis osa dessantoperatsioonidest, mistõttu nägi ta II Maailmasõja jubedusi ka oma silmaga. Kui varem uskus ta enda sõnul kindlalt inimese täiuslikkusesse, siis peale seda kogemust, lõid tema humanismi selged enesekindlad ideed vankuma. Sõja lõppedes naases autor taas Salisbury, kus valmis ka tema esimene romaan. 1983. aastal sai kirjanik Nobeli preemia, (tõustes pärast pisikest pausi taas maailma keskpunkti). William Gerald Goldingu kirjutatud ...
mida käivitab Volta patareist saadav alalisvool; unipolaarmootori, sest selle keskel avaldab mõju ainult üks kahest magnetpoolusest, mille ringjad jõujooned panevad vooluahela liikuma ja säilitavad liikumisoleku. Energiat anda see mootor ei saanud; see oli füüsikariist aga mitte tehniline masin. Faraday avastas ja tõestas, et vooluga juhtme magnetjõud ei mõju risti juhtmega, vaid piki suletud ringjooni ümber juhtme kui keskpunkti punkt. Need jooned on magnetvälja jõujooned. Reaalsetes mehhanismides vajaliku võimsusega elektriajamid said võimalikuks alles pärast elektromagnetismi avastamist ja esimeseks elektromagnetiliseks elektriajamiks tuleb pidada Michael Faraday katseseadet, mille ta valmistas 3. septembril 1821 ja milles voolust läbitud varras pöörles ümber seisva magneti (joonis 4). Faraday esimest elektriajamit võib nimetada elektromagnetiliseks segistiks, sest pöörlev
Lõputu laetud silindri väli E(r)=1/2 0* /r Ühtlaselt laetud tasandi väljas on tugevuse suurus mistahes kaugusel ühesugune E=/20 Kahe erinimeliselt laetud tasandi piirkonnas on liituvad väljad ühesuunalised, mistõttu resultantvälja tugevus on E=/0 Sfääriline pind, mille r < R , ei sisalda laenguid, mistõttu E(r)=0 . Seega ühtlase pindtihedusega laetud kera sisemuses väli puudub.Väljaspool seda pinda on väljal samasugune kuju nagu sfääri keskpunkti paigutatud niisama suure punktlaengu väljal. Punktlaengu q1 väljatugevus teise punktlaengu q2 asukohas F12 q q q E1 = = k 12 2 = k 12 q2 r q2 r Elektriväli juhi sees ja juhid elektriväljas Elektriväli juhi sees - Juhtides elektriväli puudub nii välise välja puudumisel kui ka selle olemasolul. Viimasel juhul tekivad juhi pinnal elektrilaengud, millist nähtust nimetatakse elektrostaatiliseks induktsiooniks. Et juhi sees on aine elektriliselt
F K M E L D A Ringjoon (punane) läbi punkti H, mis puudutab sirget g ja suurt ringjoont, arvuti leiab keskpunkti K ja raadiuse KM. (Ruudukesed – puutujate valikupunktid) Joont, mille otsas asuvad 16 mm pikkused suured nooled, võib ehitada antud 20 mm kaugusele abijoonest BC käsuga OFFSET: O↵ (käsu OFFSET lühiväljakutse) Selgitused: Current settings: – kasutatav seadistus Erase source = No – algse joone kustutamine – EI Layer = Source – kiht kuhu paigutatakse rööpne kujund – algse kujundi oma
peamise diagnoosina; see on tavaline häire alguse korral hilisemas eas. 4 Paanikahäire (F41.0) esinemine märgitakse viienda koodinumbriga: · F40.00 Agorafoobia paanikahäireta · F40.01 Agorafoobia paanikahäirega Sotsiaalfoobia Sotsiaalfoobia on seotud hirmuga sattuda väikeses grupis (vastandina rahvahulgale) teiste inimeste tähelepanu keskpunkti. Sotsiaalfoobia tagajärjeks on tavaliselt teatud sotsiaalsete situatsioonide vältimine. Esineb võrdselt nii meestel kui naistel (M=N). 2.1 Kulg · algus noorukieas. · adekvaatse abi puudumisel võib muutuda krooniliseks. · sotsiaalfoobia võib olla piiritletud või difuusne. Sotsiaalfoobiad on tavaliselt seotud madala enesehinnanguga ja kriitikakartusega. Kaebustes võivad sageli esiplaanil olla ärevuse somaatilised sümptomid, mida patsient võib
Globaalselt vaadates on logistika valdkondadele ohuks majanduskriisid, poliitilised häired ning sellest tulenevad õigusaktide muudatused. Kõige suuremaks ohu tekitajaks on inimfaktor. 9. septembril 2001. aastal kaaperdasid Al-Q`idah'ga seotud terroristid kaks Boening 767 lennukit ja juhtisid need Maailma Kubanduskeskusesse, kaksiktornidesse. Peale seda terroriakti on lennundusjulgestus on tõugatud avaliku tähelepanu keskpunkti. Samal ajal kui suureneb reisijateprotsent, peavad paranema tootlikkus ja efektiivsus reisijate käsitlemisel sadamates ja lennujaamades, suureneb vajadus saavutada parem turvalisuskontroll saabuvate ja minevate reisijate üle. On vaja leida sobiv kompromiss reisijaivoogude sujuvuse, kulude ja turvalisuse vahel. Turvalisuse lisamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid strateegiaid. Oluline on saada võimalikult täpne eelinformatsioon riskisaadetistest ja reisijatest. Üha rohkem kasutatakse
7. Kuidas muutus inimeste ellusuhtumine (17-18) Itaalia linnade sõltumatud ja rikkad kodanikud olid ise harjunud maailmas läbi jõuda. Nad uskusid oma võimetesse ning tahtsid näidata oma võimekust ja rikkust, rajades uhkeid losse ning tehes suurejoonelisi pidusid. Sellised inimesed ei nõustunud keskaegse ellusuhtumisega, et inimene on jumala kõrval mittekeegi. Kui ennem tunti huvi vaid jumala vastu ning selle üle, mis juhtub pärast surma, siis nüüd tõusis tähelepanu keskpunkti inimene ise koos maise eluga. See ei tähendanud, et jumalat enam ei usutud. Lihtsalt leiti, et inimene on Jumala loomingu tipp ning inimese kaunis välimus väärivad senistest rohkem tähelepanu. Ideaaliks hakati pidama võimekat ning väärikat inimest, mitte mingit kerjust. Üha enam hakati rõhku panema haridusele ning inimese võimete arendamisele. Ka maalikunstis oli näha muudatust enam ei kujutatud inimeste asemel mingeid
Läätse optiliseks keskpunktiks 0 nimetatakse läätse keskel optilisel peateljel asuvat punkti. Paralleelse valgusvihu koondumise kohta läätse optilisel peateljel on hakatud nimetama fookuseks. Kumerläätse fookuseks (F) nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Mida kumeramad on läätse pinnad, seda lähemal läätsele on fookus. Fookuskauguseks nimetatakse läätse keskpunkti ja läätse fookuse vahelist kaugust (f). Läätse iseloomustavaks suuruseks peale fookuskauguse on läätse optiline tugevus. Läätse optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust: optiline tugevus = 1/fookuskaugus. Läätse optilist tugevust tähistatakse tähega D ehk optilise tugevuse valem on D = 1/f. Läätse optilise tugevuse mõõtühik on 1 dioptria ( lühend 1 dptr).Üks dioptria on sellise läätse
armastus” Renessanssi iseloomustavad - EELKÕIGE humanism & suur huvi antiikkultuuri vastu - maise ja rõõmsameelse elu ülistamine humanistid (ladina keeles humanus = inimlik) - filosoofid, teadlased, kunstnikud ja kirjanikud, kes asusid võitlema inimese õnne eest humanism – elutunnetus, mis hindab kõrgeima väärtusena vaba, mitmekülgset ja väärikat isiksust keskpunkti tõusis inimene oma loomupäraste huvide, õiguste ning taotlustega, vastupidiselt keskajal sisendatud uskumusele, et inimene on patune olend ja maine elu vaid ettevalmistus teispoolsuse elule ideaal “tundeline inimene, kes on ise rõõmu allikas” mees pidi olema ülimehelik, naine ülinaiselik naise parimaks vanuseks peeti küpsust, 35-40a, raseduse ilu individuaalsus soodustas trükikunsti areng
Geoid on kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga. Maa massi ebaühtlase paiknemise tõttu Maa sisemuses koonduvad loodjoonte suunad ebaregulaarselt ja seepärast on geoidil suhteliselt keerukas kuju, mistõttu geodeetiliste arvutuste puhul asendatakse geoid selle matemaatilise mudeliga ellipsoidiga. Suurring on ring, mille tasapind läbib Maa keskpunkti. Meridiaan on suurringi kaar ühest poolusest teiseni. Ekvaator on suurring, mille tasapind on täpselt risti Maa pöörlemisteljega. Paralleelid on paralleelsed ekvaatori tasapinnaga, ning ühtlasi risti Maa pöörlemisteljega. 3. Geograafilised koordinaadid Maakera põhja- ja lõunapoolust ühendav joon on maakera pöörlemistelg, sellega risti olev suuring on ekvaator, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks
LÄÄTSE FOOKUS punkt läätse optilisel peateljel, kus koonduvad optilise peateljega paralleelsed kiired. Fookuse tähis on F Kumerläätse fookuseks nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Nõgusläätse fookuseks nimetatakse punkti optilisel peateljel, kus koonduvad läätse läbinud hajuva kiirtekimbu pikendused. 18. Mis on läätse fookuskaugus? FOOKUSKAUGUS on läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. Fookuskaugus sõltub läätse materjalist ja läätse pinna kujust. Fookuskauguse tähis on f. Fookuskauguse mõõtmiseks on vaja kõigepealt määrata läätse fookus. Seejärel tuleb mõõta läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. 19. Mis on läätse optiline tugevus? Valem, tähiste selgitustega. Ühik. LÄÄTSE OPTILISEKS TUGEVUSEKS nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust.
Ideaalse soojusmasina töötsükkel:4-taktiline. I takti nim = /t raadiuse pöördenurk t selle moodustamiseks Tsentripetaalkiirendus:kesktõmbekiirendus ühtlasel ringliikumisel, sisseimemistaktiks. Sulgub väljalaskeklapp, avaneb sisseimemistakt. kujunud ajavahemik suunatud ringjoone keskpunkti poole ja ta suuruse saab arvutada joon- kui Imetakse sisse õhku natuke madalamal atmosfäärirõhust. Sisselasketakti Newtoni I:inertsis: Keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt/seisab paigal, kui nurkkiiruse kaudu väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. käigus suureneb ruumala ning rõhk väheneb
seotud nii, et keha kuju muutumine ei ole võimalik. Taustsüsteem kehade süsteem, mille suhtes kehade kinemaatikat vaadeldakse. Liikumisseadus kui punkt liigub ruumis, siis tema koordinaadid muutuvad ajas (x=x(t), y=y(t), z=(t)). Nihkevektor , kohavektori juurdekasv vaadeldava aja jooksul, kohavektor () määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistukus. Kulgev liikumine kõik keha punktid liiguvad keskpunkti suhtes ühesuguse kiirusega. Kui keha punktid liiguvad keskpunkti suhtes erineva kiirusega, on tegu pöörleva liikumisega. 2. Kiirus. Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus. Kui on punktmassi liikumise kinemaatiline võrrand, siis hetkkiirus ja keskmine kiirus , millest teepikkus . Pöörleva keha punktide joonkiirused . Ühtlane liikumine on keha sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese läbib liikumise kestel mistahes võrdsete
y - y1 x - x1 = y 2 - y1 x 2 - x1 57. Punktidega >A(a;0) ja B(0; b) ehk telgiõikudes määratud sirge x y + =1 a b 58. Punktiga A( x1 ; y1 ) ja tõusuga k määratud sirge y - y1 = k ( x - x1 ) 59. Tõusuga k ja algordinaadiga b määratud sirge y = kx + b 60. Nurk sirgete y = k1 x + b1 ja y = k 2 x + b2 vahel k1 - k 2 tan = 1 + k1 k 2 MUUD 61. Lõigu AB keskpunkti koordinaadid, kui A( x1 ; y1 ) ja B ( x 2 ; y 2 ) ja keskpunkt on x + x 2 y1+ y 2 C ( x c ; y c ) , siis C 1 ; 2 2 62. Lõigu AB otspunktid on A ja B ning punkt C jaotab lõigu suhtes m:m mx + nx1 my 2 + ny1 C 2 ; m+n m+n 63. Ringjoone võrrand, kui keskpunkt on K ( a; b) ja raadius r ( x - a ) 2 + ( y - b) 2 = r 2
keskkonna piiripinnal. o Murdumisnurk nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. o Kumerlääts keskelt paksem, koondab valgust. o Nõguslääts keskelt õhem, hajutab valgust. o Fookus punkt, kus pärast läätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk (tähis: F). o Fookuskaugus läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus (tähis: f). o Optiline tugevus läätse fookuskauguse pöördväärtust (D=1/f). o Tõeline kujutis kujutis, mida saab tekitada ekraanile. o Näiline kujutis kujutis, mida ekraanile tekitada ei saa, kuid mis on silmaga vaadeldav. o Lühinägija näeb lähedasi esemeid hästi, kaugeid halvasti.
Tegi kaastööd väikesele provintsi-teatrile, alates 1939. õpetas inglise keelt, kirjandust ja filosoofiat Salisburys. Abikaasa oli keemik, neil oli kaks last. II ms. ajal teenis Briti sõjalaevastikus, siis naases Salisburysse ja valmis tema esimene romaan. 1960. aastatel jäi Golding vabakutseliseks, elas avalikkusest tagasitõmbununa maaüksinduses ega avaldanud elu lõpupoole enam midagi. Alles Nobeli preemia 1983. aastal tõi ta taas kogu maailma tähelepanu keskpunkti. Kirjutama, eeskätt luuletama, hakkas Golding varakult, kuid vähese eduga. 1934. avaldatud luulekogule (23.a.) ei pööranud kriitikud suuremat tähelepanu ja 30-40ndatel kirjutatud, paroodiatena mõeldud romaanidele ei leidnud ta üldse kirjastajat. Enda sõnul uskus ta naiivselt inimese täiuslikkusesse. Pärast II ms. lõid tema humanismi selged enesekindlad ideed vankuma. Ta jõudis järeldusele, et läbi kogu ajaloo on inimkond olnud iseendaga lõputus sõjas. Inimene on
REFERAAT LINNADE TEKE JA LINNAKULTUUR Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Keskaegsete linnade tekkimine 4. Linnade välisilme 5. Müürid ja privileegid 6. Elu linnas 7. Linnakultuur 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga, linnamüüride vahel elas inimeste koguarvust vähem kui kümnendik. Sellest hoolimata etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja võttis aega, enne kui peamiselt kaubandusest ja käsitööst elujõudu ammutav uut tüüpi linn välja arenes. Linn tähendab tootmist, kaubandust, äri, kirjalikku kultuuri, kogu piirkonda hõlmavat arenenud haldussüsteemi. Keskaegsete linnade tekkimine Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu mingit tähtsust, sest barbarite va...
Langemisnurk [alfa] - nurk langenud kiire ja pinna ristsirge vahel. Murdumisnurk [gamma] - nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. 4. KÜSIMUS: Mis on lääts? Mis on fookus ja fookuskaugus? (lk 34-35) VASTUS: Lääts läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Fookus (F) punkt, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Fookuskaugus läätse keskpunkti ja läätse fookuse vaheline punkt. 5. KÜSIMUS: Kujutiste konstrueerimine kumer läätses: a) Ese asub kaugemal kui b) Ese on fookuse ja kahe c) Ese on läätse ja kahe fookust: fookuskauguse vahel: fookuskauguse vahel: ·vähendatud ·Suurendatud ·Suurendatud ·Ümberpööratud ·Ümberpööratud ·Samapidine
Vahemerre -Vahemere vesi on tihedam ja seega veetase madalam) – TIHEDUSHOOVUS Hoovuste tähtsus: Soojusvahetus erinevate laiuste vahel Setete transportijad- savi või muda Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) Mõju kliimale 6. Miks tekivad tõus ja mõõn? Selgita tõusu ja mõõna mõju rannikutele. Tõusu ja mõõna tekitavate jõudude toimel võtab maailmamere pind ellipsoidi kuju, mille pikem telg suundub Kuu keskpunkti poole. Kuul on loodete tekkimises põhiosa. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on korrapärased (perioodilised), kuid nende periood pole igas kohas ühesugune. 7. Selgita mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel. Mõistetes lahti seletatud! 8. Too näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele. Süvendamine muudavad lainetuse mõju ja setete liikumist. Otsene mõju on ehitustegevus rannikul (sadamaehitised), kaudselt jõgede paisutamine, kus piiratakse setete juurdevoolu
Leian koorma kaalu: 44 000 5650 (haagise tühimass) 8365 (veduki tühimass) = 29 985 kg Leian teljekoormused valemiga: Haagise mass koormaga 5650 + 29985 = 35 635 kg Lubatud täismass: 39 000kg Leian teljekoormuse tagasillale, teljekoormuse arvutamise valemiga: LxH=FxA F(haagise tagasildadele) 35 635(koorma tegelik mass) x 4172,5 (raskuskeskme kaugus sadulast) / 5800(tagatelje keskpunkti kaugus sadulast) = 25 635 kg Leian igale haagise teljele langeva koormuse25 635 / 3 = 8545 kg lubatud Tehase poolt on lubatud: 9000kg Kood 1109. Autorongi lubatud suurim tegelik mass(Määrus nr 42) [4] Haagise koormus vedukile 35 635(haagise tegelik mass) 25 635(haagise tegelik mass tagasildadele) = 10 000 kg Vedukile langev koormus kokku 8365(veduki tühimass) + 10 000(haagise koormus vedukile) = 18 365 kg Veduki lubatud täismass on 26 500 kg
Difraktsiooniks nimetatakse valguslainete kandumist varju piirkonda. Varju piirkonnas lained interfereeruvad, kui lained on koherentsed. Varju piirkonnaks nimetatakse seda ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist: . Impulssi iseloomustab purustusvõime. Kehale mõjuv jõud F ja impulsi muutus p on omavahel Siit saame, et impulsi muutus . Mida lühema aja jooksul impulss muutub, seda suurem jõud mõjub kehale. Hooke'i seadus. Elastsel deformatsioonil tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega: Fe = - k l, kus Fe on elastsusjõud, l keha pikenemine ja k – jäikustegur . Jäikustegur näitab, kui suurt jõudu tuleb rakendada, et keha pikendada pikkusühiku võrra. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. Liikumisest tingitud energia on kineetiline energia Ek = mv2/2, kus m – keha mass, v – keha kiirus. Kehade vastastikusest asendist ting...
Väiksema maa-ala täpne suuremõõtkavaline (harilikult 1:500 – 1:5000) kujutis on (topograafiline) plaan; erinevalt kaartist ei arvestata plaanil maakera kumerust. Topograafiline kaart an enim levinud geograafia kaartide alaliik. 3.Kirjelda vertikaali mõiste. Vertikaal –Maasfääri lõikumisel tasandiga , melle mingis punktis asub safari normal, same normaallõike ehk vertikaali.Esimene vertikaal- vertikaal mis on risti antud punkti meridiaani tasandiga.- Surringjoon - sfääri ja selle keskpunkti läbiva tasandi lõikejoon. 4.Alumkantaraad Kus mõnedes kaardiprojektsioonides ei ühti projektsiooni poolus geo poolsusega ja nende projektsiooni pooluseid ühendatava teljega risti olevate tasandite ja maasfääri lõikejooni . See tähendab, et mingi punkti almukantaraat on sellest punktist igas suunas võrdsel kaugusel olev joon ehk lühidalt samakaugusjoon. 5.Meridiaan.Paralleel Meridiaan
*Speyeri toomkirik 11.saj lõpp-12.saj lõpp - inimesed, loomad -15 saksa keisrit maetud - 58 stseeni - inglased usuvad, et nende esiisad tegid * Worms- keisri kroonimiskompleks *Kõige kuulsam- Pisa kompleks - *Krüpt- uus nähtus, kiriku sisse matmine -kellatorn, katedraal -torn 8 m keskpunkti suhtes kaldu -ristimiskirik-babtisteerium- tsentraalehitis, suur kuppel, tüüpiline basiilika *Püha Markuse kirik ( San Marino) - bütsantsi stiilinäide -portaal- suur ümarkaar ( 5 tk) Romaani: *lubimört, peamine: ümarkaar ( Vana-Rooma) *ARHITEKTUUR-kivi *Ottode kunst-kirik,linnus-peamine aeg *Bergfried (S) 30-40 m tornlinnus *Donjon ( P) *donjonikompleks *Tower-nelinurk, kindlus-vangla *Windsor, ümmargune, LND *Crac des Chevaliers (Assüüria, kotkapesa)
asetsevad nende tasanditega ristuval liikumatul sirgel – tinglikult nulliks. Nullpunkti valik võib olla suvaline, tavaliselt pöörlemisteljel. Kuigi tavaliselt käsitletakse selliseid pöörlemisi, mille võetakse maakera raskusjõuväljas selleks maapind. korral pöörlemistelg läbib keha keskpunkti, ei pea pöörlemistelg Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk üldsegi keha läbima. nähtus. Gravitatsioonijõud avaldub kehade vastastikuse deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt Pöörlemisel ümber liikumatu punkti liiguvad kõik keha punktid mööda tõmbumisena
y - y1 x - x1 = y 2 - y1 x 2 - x1 57. Punktidega >A(a;0) ja B(0; b) ehk telgiõikudes määratud sirge x y + =1 a b 58. Punktiga A( x1 ; y1 ) ja tõusuga k määratud sirge y - y1 = k ( x - x1 ) 59. Tõusuga k ja algordinaadiga b määratud sirge y = kx + b 60. Nurk sirgete y = k1 x + b1 ja y = k 2 x + b2 vahel k1 - k 2 tan = 1 + k1 k 2 MUUD 61. Lõigu AB keskpunkti koordinaadid, kui A( x1 ; y1 ) ja B ( x 2 ; y 2 ) ja keskpunkt on x + x 2 y1+ y 2 C ( x c ; y c ) , siis C 1 ; 2 2 62. Lõigu AB otspunktid on A ja B ning punkt C jaotab lõigu suhtes m:m mx + nx1 my 2 + ny1 C 2 ; m+n m+n 63. Ringjoone võrrand, kui keskpunkt on K ( a; b) ja raadius r ( x - a ) 2 + ( y - b) 2 = r 2
nurgast. Kolmnurga kolmas nurk 180°-70°-30°=80°. 90°-80°=10° 70°-10°=60°, 30°-10°=20° Otsitavad nurgad on 90°-60°=30°, 90°-20°=70°, 180°-30°-70°=80° 16.Ringjoone märkimata jäänud keskpunkti leidmine - märkida ringjoonel kolm punkti nii, et tekivad ühise otspunktiga kõõlud; poolitada kõõlud sirkli abil; kõõlude keskristsirgete lõikepunkt ongi ringjoone keskpunkt NB kõõlude keskristsirgeid võib joonestada ka kolmnurga abil 17.Kolmnurga konstrueerimine Ül.1113 ümberringjoone raadiuse abil - võrdhaarne Täisnurkse kolmnurga hüpotenuus on c. kolmnurk: antud on alus ja ümberringjoone Leida kolmnurga ümberringjoone pikkus ja
- vajum dreenimata olekus, nn algvajum s 0, mis ei - pinnastammid ja muud mullatööd; - tunnelid Bussineq ülesande lahendamisel ja teisenduste ole põhjustatud pinnase mahu vähenemisest, vaid kõvas, riketeta kaljupinnases ilma eriliste tegemisel saame ühtlaselt jaotatud koormusega ainult nihkedeformatsioonist ja toimub nõueteta veetiheduse suhtes. Kategooria 3 eriti ristkülikulise pinna keskpunkti vajumi samaaegselt koormuse suurenemisega keerukad või rasketes geotehnilistes tingimustes B vundamendi laius, vundamendile; - filtratsioonkonsolideerumisest ehitised - risk inimestele ja varale on tavatult p pinge talla all põhjustatud vajum s1, mis toimub teatava aja suur, - erakordsed ja väga suured ehitised väga
Keskkonda valguskiir murdub pinna ristsirge poole ehk murdumisnurk on Langemisnurgast väiksem. - valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda valguskiir murdub pinna ristsirgest eemale ehk murdumisnurk on langemisnurgast suurem. 17.Mis on läätse fookus? Läätse fookus(F)on punkt mille koonduvad optilise peateljega paralleelsed kiired. 18.Mis on läätse fookuskaugus? Läätse fookuskaugus (OF = f) on läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. 19.Mis on läätse optiline tugevus? Valem ,tähiste selgitusega, ühik. Läätse optiliseks tugevuseks nimetame läätse fookuskauguse pöördväärtust. D- optiline tugevus(1dptr) f fookuskaugus(1m) *Mõõduühik on 1 dioptria. 1 dptr= üks dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on üks meeter. 20.Silm, selle ehitus. Prillid. Silma ehitus: silmalääts, läätse pingutav lihas, sarvkest, klaaskeha, võrkkest,
ellu viia. Osalusdemokraatia- iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Selle puhul on kodanikul võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Sinna kuulub ka mitmesuguste kodanikufoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus. See on kindlamini juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus(skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus. Elitaardemokraatia- keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokraatia suund. Ei tähenda ei rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale. Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. Ei tähenda seda, et kui poliitik on kord rahvalt mandaadi saanud, ss sellega on talle antud täielik otsustamis- ja tegevusvabadus. Valimiste funktsioonid- peamine funktsioon on tagada võimu
Aga need olid ungarlased, kes tõid lõplikult sisse esimese kaasaegse lõhnaõli. Valmistatud lõhnav õli oli segatud alkoholi lahus. Parfümeeria kunst arenes edukalt Renessanssi Itaalias ning 16. Sajandil võeti üle Itaalia täiendused Prantsusmaal Catherine de 'Medici isikliku lõhnastaja, Rene le Florentin poolt. Tema labor oli salajase läbikäiguga oma korteritega seotud, selle tõttu ei saanud valemeid keegi varastada. Prantsusmaa sai kiiresti Euroopa keskpunkti parfüümide ja kosmeetikatoodete tootmisel. Parfüümi essentsi saamiseks kasvatati palju lilli, mis algas 14. sajandil. Sellest kasvas Lõuna-Prantsusmaal suur tööstusharu. Renessanssi perioodi, kasutasid parfüüme peamiselt jõukad inimesed ,et varjata keha lõhnu, mis tulenesid harvaesineva pesemise tõttu. Isegi praegu, jääb Prantsusmaa Euroopa keskuseks parfüümi projekteerimise ja kaubandusega. 2.Parfüümide koostisained ja nende kasutamine
Näide(kiirenev liikumine): Tekst kahjuks puudub.. Antud: Vo=0m/s, V=12m/s, t=3s, g=10m/s Leida: a, S Lahendus: S= Vot+ at2 / 2 a=V-Vo / t a= 12-0 / 2=4m/s2 S=at2 / 2 S= 4*9 / 2=18m *8)Auto kineetiline energia: Liikuvate kehade energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks, see sõltub keha liikumise kiirusest Ek=mV2 / 2, ühikuks dzaul J 2)Liikumine kurvis kesktõmbejõud , liikumine kumeral ja nõgusal sillal. Ringliikumisel tekib kesktõmbejõud, mis on samuti suunatud pöörlemise keskpunkti. F=mV2 / r Liikumine kumeral sillal: Auto massiga 2t liigub üle kumera silla, mille kõverusraadius on 40m kiirusega 36km/h. Kui suure jõuga rõhub auto sillale selle keskosas? Antud: m=2t=2000kg, r=40m, V=36km/h=10m/s(36*1000/3600) Leida: F=? Lahendus: F=mg mV2 / r F=m(g - V2 /r) F=2000(10-2,5)=15000N=15KN Liikumine nõgusal sillal: Auto massiga 2t liigub üle nõgusa silla, mille kõverusraadius on 40m kiirusega 36km/h. Kui suure jõuga rõhub auto sillale selle keskosas?
Referaat krool Tallinn 2008 Ujumine on inimeste ja muude loomade vees liikumise meetod. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumisstiilidest on esindatud · koeraujumine kaapeliigutustega ujumine · küliliujumine kasutusel vetelpäästes · vabaujumine e. krool · seliliujumine · rinnuliujumine e. "konn" · liblikujumine e. "delfiin" Kõikidest väljatoodutest on krool lihtsaim ja kiireimini õpitav. Kuigi "delfiin" ja "konn" on tegelikult nimetus jalgade tööle, võisteldakse ikkagi neljas erinevas ujumisstiilis vaba, selili, rinnuli ja liblikujumine. Vabaujumine tähendab tavaliselt krooli, sest see on kiireim ujumisstiil, kuigi ujuja võib ise valida, millist stiili ta kasutab. Rinna ujumisasend krooli juures annab kätele hea liikuvuse, seevastu selili kroolis on käte liigutamine suhteliselt raske, kuna liikumine peab t...
1sr. 1 lx (luks) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm jaotub ühtlaselt pinnale 1 m 2. 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s 2. 1 Pa on rõhk, mille korral 1m2 pinnale mõjub jõud 1N. 1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. 1 T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. 1 V on selline elektrivälja potentsiaal, mille korral 1-kulonilise laengu lõpmatusse viimisel tehakse 1J tööd. 1 V on selline pinge, mille korral 1 kulonilise laengu ümberpaigutamisel elektriväljas ühest punktist teise tehakse 1J tööd.
Sõna jõud ja jõuetus Kirjand Inimesed soovivad enda ümber ainult peegleid, mis neid peegeldaksid, samal ajal kui nemadki on ainult peegelpilt. Nagu see lõpmatusse ulatuv peegelduste rida, mis tekib, kui kaks peeglit kitsas koridoris vastastikku asetada. Tavaliselt tehakse nii labasemat sorti hotellides; peegelduse peegeldused. Pole algust ega lõppu, pole keskpunkti ega sihti. 18. sajandi lõpul pani Liivimaal sündinud ja hiljem arstiteadusega tegelenud Garlieb Merkel eestlastele üldisema diagnoosi, võrreldes meie rahva minevikku ja tulevikku. Üldiselt kõlab tema diagnoos nagu praegune ähmaste silmadega vanainimese või tulevikureformerite oma: tee mis sa teed, aga vanasti oli tunduvalt parem! Praegu kuuleme taolist käginat ka Reformierakonna miitingutel ning loeme kusagilt Postimehest ülestähendusi "uue" Eesti ohvritelt
liikumisvõrrand sätestab koordinaadi (x, y, z) sõltuvuse ajast (t). Näiteks algkiirusega v0 vertikaalselt üles visatud keha liikumisvõrrand on järgmine: y(t) = y0 + v0t ½ gt2 liikumisgraafik: http://anmet.planet.ee/Graafikud%20ja%20diagrammid/target8.html kiiruse, teepikkuse ja aja vaheline seos: s=v*t Keha nihkeks liikumisel ühest punktist teise nim. neid kahte punkti ühendavat suunatud sirglõiku Keskmine kiirus on ajavahemikus keha poolt läbitud teepikkuse ja kulunud aja suhe. Kiirendus on kiiruse muut ajaühikus a= v/ t v=v-v0 Ühtlaselt muutuv kiirus kiirus mis muutub mistahes võrdsetes ajavahemikus ühepalju Liikumist kirjeldavad füüsikalised suurused on: *keha koordinaat x *keha poolt sooritatud nihe s *kiirus v *kiirendus a Ühtlane liikumine: X= x0+vt s=vt v=const. v=v0+at a=0 Ühtlaselt muutuv liikumine: x=x0+v0t+at2/2 s= v0t+at2/2 v=v0+at a=const Näidis: Võrdlen x=x0+v0t+at2/2 ning näen, et vaatluse alghetkel asus jalgrattur ...
aru) · ROMAANI kohmakus, ebaloomulik habeme ja juuste kujutamine · GOOTI realismisuunaline areng, figuurid pikemad ja saledamad, MAALIKUNST · miniatuurmaal raamatuillustratsioonid · raamatutes külluslikud initsiaalid · tekkis uuesti tahvelmaal esimesed tiibaltaritele LINNADE TEKE · eeldused/põhjused: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht · linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats, omavalitsusega linnal turu lähedal ka raekoda · kaks olulist tunnust linnamüür ja linnaõigus · RAAD linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan, koosnes bürgermeistrist ja raehärradest · PATRITSIAAT linnaaristokraatia · VÄIKEGILD ühe linna käsitöötsunftid · SUURGILD kaupmeeste ühendus (kodanikuks võetud)
Nõgusläätsed on kõik keskelt õhemad kui servadest. Nõgusläätsed hajutavad valgust. Kiirte käik läätsedes 1) Valguskiir, mis langeb läätsele paralleelselt optilise peateljega, kulgeb pärast läätse läbimist läbi fookuse. 2) Valguskiir, mis langeb läätsele läbi fookuse, kulgeb pärast läätse läbimist paralleelselt optilise peateljega. 3) Kiir, mis langeb läbi läätse keskpunkti ja ei murdu. Läätse optiline tugevus Fookuse kaugust läätse keskpunktist nim. fookuskauguseks (f- fookuskaugus (m)). Kuna nõgusläätsedel on ebafookused, siis loetakse nende fookuskauguseid negatiivseks. Läätse optiliseks tugevuseks nim. tema fookuskauguse pöördväärtust. D=1/f ühik= dioptria(dptr). Nägemine Lõhinägev silm näeb teravalt lähedasi esemeid. Kaugetest esemetest tekib aga terav kujutis võrkkesta ette.
propageerimist, rühmade moodustamist ja juhendamist. Anna Raudkats leidis aktiivseid kaasalööjaid oma õpilaste seast Tallinna Tütarlaste gümnaasiumis ja toetust Kalevi võimlemisosakonna poolt. Peagi moodustati tema initsiatiivil esimene Kalevi naisvõimlemisrühm. Õnneks ei pidanud Anna Raudkats alustama päris tühjalt kohalt. Naiste tervise ja tütarlaste kehalise kasvatuse olukord oli ajakirjanduse vahendusel juba tõusnud eestlaste ühiskondliku tähelepanu keskpunkti. Ajakirjanduses rõhutati, et võimlemine on vajalik mitte üksnes meestele, vaid ka naistele ja tütarlastele. Kuid see ei olnud veel kaugeltki naisvõimlemine. Seisukoht, et naiste võimlemine peab meeste omast sisuliselt erinema, alles küpses. Anna Raudkatsi Soomes õppimise ajal sealnegi naisvõimlemine alles püüdis iseseisvuda, vabaneda Lingi ja sookolite võimlemise jäikusest, muutuda dünaamilisemaks ja plastilisemaks. Selle
Keha kiirendus ja talle mõjuv jõud on suunatud ringjoone tsentri poole. Fk= anm 17. Miks ja millistes taustsüstemised tuleb kasutada inertsijõudu? Taustsüsteemid jagatakse kaheks: inertsiaalsed ja mitteinertsiaalsed. Enamik looduses esinevatest taustsüsteemidest on mitteinertsiaalsed. 18. Mida iseloomustavad kesktõmbejõud ja tsentrifugaaljõud? Kesktõmbejõud ehk tsentripetaaljõud on ringliikumises olevale kehale mõjuv jõud, mis on suunatud tiirlemise keskpunkti poole Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud on üks inertsijõududest, see tähendab, et tegu on vaid inertsist tuleneva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega. See tekib punktmassi või keha kõverjoonelisel liikumisel ja mõjub liikumissuunaga (trajektoori puutujaga) risti ja ringliikumise keskpunktist eemale. 19. Hooke’ seadus. (Tähtede seletus ja vektorite suunad) F= -kx, k- konstantne tegur, keha jäikus/materjali elastsusmoodul, x- deformatsiooni nihe
( r)=0. Lõpmata pika laetud silindrilise pinna sisemuses väli puudub.
Väljatugevus väljaspool pinda on määratud üksnes laengu joontihedusega ja
kaugusega silindri teljest r.
Negatiivselt laetud silindri väli erineb positiivselt laetud silindri väljast ainult
vektori E suuna poolest.
· Laetud sfäärilise pinna väli.
Väli, mille tekitab ühtlase pindtihedusega laetud sfääriline pind raadiusega R.
vektori E siht igas punktis läbib sfääri keskpunkti, väljatugevuse suurus aga on
kera keskpunktist loetud kauguse r funktsioon.
Kujutame sfäärilise pinna raadiusega r. selle pinna kõigi punktide jaoks
En = E( r).
o Kui r>R, siis jääb kogu välja tekitav laeng q pinna sisemusse. .
o Kui r
* Ringjoont, mis lbib kolmnurga tippe nimetatakse kolmnurga mberringjooneks. 41. Kolmnurga siseringjoone keskpunkt . * Ringjoont, mille keskpunktiks on kolmnurga nurgapoolitajate likepunkt ja raadiuseks selle punkti kaugus kolmnurga kljest , nimetatakse kolmnurga sirgjooneks. 42. Korraprane hulknurk. * Hulknurka millel on vrdsed kljed ja vrdsed nurgad, nimetatakse korrapraseks hulknurgaks. 43. Korraprase hulknurga mberringjoon. * Korraprase hulknurga keskpunkt (O) raadiusega , mis vrdub keskpunkti ja tipu vahelise krgusega (K) ...... ringjoont nimetatakse selle hulknurga mberringjookeks. 44. Korraprase hulknurga siseringjoon. * Ringjoont, mille keskpunktiks on hulknurga keskpunkt ning raadiuseks r apoteem , nimetatakse hulknurga siseringjooneks. 45. Korraprase hulknurga mbermt. * Korraprase hulknurga mbermt vrdub klgede arvu r ja kljepikkuse a korrutisega 46. Korraprase hulknurga pindala. Korraprase kolmnurga pindala vrdub aluse ja krguse poole korrutisega. 47 . Pstprisma pindala.
nõrgem). 2. -lagunemine. Neutron muutub prootoniks ja aatomi tuumast eraldub elektron. Tuumalaeng suureneb 1 võrra, massiarv jääb samaks ja element liigub ühe ruutu võrra tahapoole. l- elektron kui - osake on suure läbitungimisvõimega ( Klaasist, betoonist ei tule läbi.) 3. - lagunemine Prootonid ja neutronid paigutuvad aatomituumas ringi, mille tulemusel vabaneb energia. Elemendi tuumalaeng ja massiarv jäävad samaks. Ümberpaigutus lähtub sellest, et kõik tahaks tuuma keskpunkti minna. -kiirgus on väga tugev ja suudab läbi tungida väga paljudest materjalidest. ( Kinni peatab kiirguse ainult plii või siis meetripaksune betoonsein). 10. TUUMAREAKTORI JA POMMI VÕRDLUS. Tuumareaktor Sarnasus Tuumapomm Kontrollimatu reaktsioon
Klaa Murdumisnurk 0 15 30 45 60 75 90 s ° ° ° ° ° ° ° Kumerläätseks nimetatakse läätse, mishajutab peeglile langeva valguskiire. Nõgusläätseks nimetatakse läätse, mis koondab peeglile langeva valguskiire. Kumerläätse fookuseks (F) nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Läätse fookuskauguseks (f) nimetatakse läätse optilise keskpunkti ja fookuse vahelist kaugust. Läätse optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust Silm on nägemiselund. Valguse murdumise tõttu silmas tekib silma võrkkestale vaadeldav eseme kujutis. Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud erutuvad valguse toimel, erutus kandub piki nägemisnärvi peaajusse, kus tekib kujutispilt esemest. Silmaläätse kumeruse ehk fookuskauguse muutumine võimaldab teravalt näha nii lähedasi kui ka kaugeid esemeid.
keskendumisobjektita lihtsalt istumise ja sellega sarnanevate praktikate puhul oleme lihtsalt kogemuses avalduvale avatud, kohalolevad selles, mis meeles hetkest hetkesse esile kerkib. Eksisteerib kaht liiki meditatsioone: 1. Kontsentratsiooni tee inimene istub vaikselt ja koondab tähelepanu ühele asjale mantrale ehk pidevalt korratavatele palvetele, mingile pildile, küünlaleegile või mandalale kujutisele, mis on konstrueeritud nii, et pilk jõuab ikka ja jälle pildi keskpunkti. Kontsentratsiooniga pöörab mediteerija oma teadvuse välismaailmast ära, et saavutada sügava lõdvestuse seisund. Seega on kontsentreeruva meditatsiooni tulemus inimese lõdvestumine. 2. Koondatakse tähelepanu meelte välisärritajast vabastamiseks keha seisundile, aistingutele nt hingamisele, huulte asendile. Üritatakse meditatsiooni abil laiendada argielu teadvustamist. Paljud inimesed on hakanud ka tänapäeval meditatsiooniga tegelema ja selleks on mitmeid põhjuseid
on Kaarmise küla, Koidu küla, Parila küla, Pärni küla, Tamsalu küla, Unimäe küla. Terves Kaarma vallas, kus asub ka Randvere on kokku 4411 inimest 2010 aasta seisuga. Kaarma vallas on Randvere kõige suurem piirkond. Randverele kuulub kokku 19küla, kus elab kokku 875inimest. Eraldi Põlluküla külas, ehk minu kodu külas elab 58 elaniku. Randvere asub enam-vähem Saaremaa keskpunktis, kuid siiski loetakse seda Saaremaa keskpunkti läänepoolsemaks kohaks. Kuressaarest 9 kilomeetrit Kihelkonna, ehk loode poole. Joonis 3. Pildil on Kaarma valla piirkonnad ja sinisega on tehtud Randvere. 2.1 Oo kivi ja selle legend Randveres Laheküla külas on pesitsemas Oo kivi ehk niinimetatud hobusekivi, mis on Saaremaal vägagi tuntud. Olen kuulnud ka legende selle kohta päris paljusid, kuid kõik on ikka sama põhimõttega, et Suur Tõll lõi pea hobusel maha ja hobune muutus kiviks. Kuid räägin ka legendist siis pikemalt.
Liigitatakse kumer ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed on keskelt paksemad kui äärest ja nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärest. Kumerläätsele langevad valguskiired lõikuvad peale läätse läbimist, seda nimetatakse fookuseks. Nõgusläätse läbides aga hajuvad valguskiired hoopis ja pikendused lõikuvad, seda nimetatakse näivaks fookuseks. Sfääri pindasi omavad kehad(peavad läbi paistma) 38. Kujutise konstrueerimine läätses-kaks kiirt,läbi läätse keskpunkti ja läbi fookuse. Tähised: A-Töö (ühik 1 J(dzaul) U-Pinge (ühik 1 Volt) q-Laeng (ühik 1 C(Kulon)) I(nagu Ilves)-Voolutugevus (ühik 1 Amper) A t-Aeg (ühik 1 sek) s F-Jõud (ühik 1 Njuuton) N k-konstant Coulomb'i seaduses 9*10astmel9 K-konstant Ampere'i seaduses 2*10astmel-7 r-Raadius (ühik 1 Meeter) m l(nagu loll lammas või Laat või Laar)-pikkus (ühik 1 Meeter) m B-Magnetinduktsioon (ühik 1 Tesla) T E(nagu Einike)-Elektrivälja tugevus (ühik 1N/C)
Veeteede navigatsiooniseadmed läbi läätse nähtavat vaatepiiri. Samaaegselt liigutatakse valgusallikat püstsihis seni, kuni hõõgkeha keskpunkt näib asuvat vaatepiiril. 2 meetod Selle fokuseerimismooduse puhul tuleb plekitahvlist välja lõigata ketas, mille läbimõõt on võrdne läätse metallraamisise välisläbimõõduga. Ketta keskpunkti puuritakse auk, millest pistetakse läbi ripploodi nöör. Nööri pikkus koos loodikuuliga peab võrduma läätse poole läbimõõduga. Ketas asetatakse läätsele nii, et selle servad ühtiksid läätse raamistusega. Ripploodi nöör ühtib sel juhul läätse fookust läbiva vertikaalteljega. Loodkuuli asendi järgi kontrollitakse ja reguleeritakse valgusallika paiknemiskõrgust. Ekraani abil fokuseerimine A B
aastal pärast poolõe Sofia Aleksejevna ebaõnnestunud paleepöördekatset. Alguses valitses ta koos oma poolvenna Ivan V-ga, aga pärast Ivani surma 1696. aastal sai ta Venemaa ainuvalitsejaks. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor Aleksejevits, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma patriarh Joakimi toetusel Peetri tsaariks, minnes mööda tema vanemast poolvennast Ivanist. Ent peagi algasid streletside rahutused hovanstsina, mille provotseerisid Miloslavskid Peetri vanema poolõe Sofja Aleksejevna juhtimisel. Streletside mässu ajal 1682. aastal tapeti alaealise Peetri silme all paljud tema sugulased (Narõskinid). Nii kuulutati tsaarideks mõlemad vennad Peeter ja Ivan, kusjuures Ivan kuulutati "vanemaks"
2+3=3+2=5 a+b=b+a Nt. 2 Korrutamise jaotuvusseadus : Summa korrutamiseks mingi arvuga võib korrutada selle arvuga iga liidetava ja tulemused liita. Ühes reas on 3 + 5 ringi, kahes reas on 2 · (3 + 5) = 2 · 3 + 2 · 5 = 16 ringi. Punaseid ringe on 2 · 3, valgeid ringe on 2 · 5. Kokku on 2 · 3 + 2 · 5 = 16 ringi. a · (b + c) = a · b + a · c Diameeteriks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone punkti ja läbib ringi keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust. Diameeter on raadiusest 2 korda pikem. Ruutjuurealust avaldist (b² - 4ac) nimetatakse ruutvõrrandi ax² + bx + c = 0 diskriminandiks ja tähistatakse tähega D. Näide 1 Kui D > 0, siis on ruutvõrrandil 2 reaalarvulist lahendit. Näide 2 Kui D = 0, siis on ruutvõrrandil 2 ühtivat (võrdset) reaalarvulist lahendit. Näide 3 Kui D < 0, siis ruutvõrrandil ei ole reaalarvulisi lahendeid. Eratosthenese sõel meetod algarvude leidmiseks. Selgitus :
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
