läätsele paralleelselt optilise peateljega langevad valguskiired pärast murdumist. 41. Läätse fokaaltasandiks nimetatakse tasandit, mis on risti optilise peateljega ja mis läbib läätse fookust. 42. Kujutise konstrueerimisel läätses kasutatakse nn mugavaid kiiri: 1.kiir, mis langeb läätse optilise peateljega paralleelselt, murdub läbi fookuse 2.kiir, mis langeb läätsele läbi fookuse, murdub paralleelelt optilise peateljega 3. kiir, mis langeb optilisse keskpunkti, ei murdu. 47. Läätse suurendusseks nimetatakse kujutise ja eseme joonmõõtmelist suhet.
Kiirus ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel näitab, millise nihke sooritab keha ajaühikusÜhtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes ajavahemikes võrdsed nihkedKiirendus ühtlaselt muutuval liikumisel näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikusÜhtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrraKiirendus ühtlasel ringliikumisel on suunatud ringjoone keskpunkti poole ja on arvuliselt võrdne a=v2/rMass iseloomustab keha inertsust ja vastastikust külgetõmmetJõud iseloomustab kehade vastastikmõju tugevustResultantjõud ehk jõudude vektoriaalne summa on jõud, mille mõju kehale oleks samasugune kui talle rakendatud jõudude koosmõjuNewtoni 1. seadus: Keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulligaNewtoni 2
Mõisted Fookuskaugus - kaugus fookusest peegelpinnani piki optilist peatelge Fookus punkt, kuhu koonduvad paralleelsed valguskiired Optiliseks peatelg sirge, mis läbib sfääri keskpunkti C ja fookust F Valguse kiirus erinevates ainetes v(õhk)= 300 000 km/s v(vesi)= 225 000 km/s v(klaas)= 200 000 km/s v(teemant)= 124 000 km/s Valguse murdumisseadus
(NB! vektormärkidega!) E=E1+E2+E3+...+En 12. Elektrivälja jõujooned: 1)algavad pos. laengutelt, lõppevad neg. 2)jõujooned on pidevad 3)jõujooned ei lõiku 4)mida lähemal laetud kehale, seda suurem jõujoonte tihedus JOONIS! 13. JOONISED: pos., neg., samanimeliste ja erinimeliste laengute joonised 14. Homogeenne EV: selline EV, mille elektrivälja tugevus on välja igs punktis suuruselt js suunalt ühesugune. 15. Ühtlaselt laetud kera elektriväli: JOONIS! E=kq/r2 r-väljapunkti ja kera keskpunkti vaheline kaugus. 16. Lõpmatu tasandi EV: JOONIS! Laneguga tasand, mille mõõtmed on küllalt suured võrreldes vaadeldava punkti kaugusega tasandist E=k - pindtihedus 17. Laengu pindtihedus: laengu suursu pindalaühiku kohta 19. Polaarne dielektrik: polaarsed dielektrikud koosnevad molekulidest, mille pos. ja neg. laengu kese ei ühti. 20. Mittepolaarne dielektrik: mittepolaarsed dielektrikud koosnevad molekulidest, mille pos. ja neg. laengu kese ühtib. 22
Neediava ristlõike pindala d 02 A0 = 4 Lõike tugevustingimus: Juhendis oli kirjas, et needi voolepiir on 175MPa: Juhendis oli märgitud, et kui neetide arv on suurem kui 6, siis tuleb valida suurema läbimõõduga needid. Seega valin uued: Suurendan veelkord: Vastavalt juhendile valin: Nurkterase telje asukoha arvutamine: Needid tuleb paigutada nurkterase sisekülje keskele: k- nurkterase sisekülje keskpunkti kaugus äärtest Sarnaste kolmnurkade tunnust arvestades: Lisaks: Seega: Kui on tagatud äärmiste neetide tugevus, on tagatud ka kogu ülejäänud tarindi tugevus. Koormuse F-suunalise komponendi suurus: Äärmistele neetidele mõjuv tegelik kogujõud: Neetide tegelik lõikepinge ja tema kontroll lubatuga: Neetide tugevus lõikele tagatud Neetide lubatud muljumispinge vastavalt juhendile: Kontrollin nurkterase tugevust:
Gravitatsioonile alluvad kõik kehad olenemata massist ja keha mõõtmetest. Njuutoni poolt on sõnastatud ülemaailmne seadus ( valem): F= Gkorda m1m2 jagatud r(ruudus) Seletus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga (väärtus= ) Raskusjõud: Raskusjõud võrdub keha massi ja vabalangemise kiirenduse korrutisega mis on suunatud vertikaalselt maa keskpunkti poole.( valem) F=mg Raskusjõudu mõõdetakse dünamomeetriga ehk vedrukaaluga. Maast kaugenedes raskusjõud väheneb. Raskusjõud on kehakaalu põhjustajaks. Kaal on jõud, millega keha rõhu alust või riputus vahendil pingutades niiti või vedru. Kehakaal mõjub alusele, raskusjõud, kehale endale. Keha mis liigub maagravitatsioon väljas ühtlaselt kiirenevalt ülespoole, tekib tõusmisel ülekoormus ehk kehakaal suureneb. F=mg F=mg+ma F=ma F=m(g+a)
Spieker’i punkt Theodor Spieker [spi:ker] (08.08.1823 – 09.04.1013) – saksa matemaatik. Töötas gümnaasiumiõpetajana. Kirjutas 1862 geomeetriaõpiku, mida Saksamaal kasutati ligi pool sajandit. Uuris mediaalkolmnurga siseringjoone omadusi. Spieker’i punkt - S Kolmnurga ABC mediaalkolmnurga KLM siseringjoone, nn. Spiekeri ringjoone keskpunkt - S Spieker’i punkt - S Spieker’i punkt osutub kolmnurga ABC siseringjoone keskpunkti ja Nagel’i punkti ühendava lõigu keskpunktiks. Spieker’i punkt - S Torricelli punkt • Evangelista Torricelli [torritšelli] (15.10.1608 – 25.10.1647) – itaalia füüsik ja matemaatik.Töötas aastast 1642 Firenze ülikooli professorina. Töid matemaatikast, mehaanikast, optikast jm. Oskas kindlaks määrata kujundi raskuskeskme koordinaate, uuris joonte omadusi. Torricelli punkt - T • Kolmnurga ABC külgedele sellest
KUI STEP1=1 JA RESET ON VAJUTATUD SIIS MANIPULAATOR LIIGUB ÜLES JA SIIRE PR LÕIKU STEP2 A "STEP1" M0.0 A "RESET" I0.3 R "STEP1" M0.0 16 R "MANIPALLA" Q1.1 -- MANIPULAATOR LIIGUB ALLA S "MANIPYLES" Q1.0 -- MANIPULAATOR ÜLESSE S "STEP2" M0.1 Network: 4 STEP2=>STEP3 KUI STEP2=1 JA MANIPULAATORI KÄPP ON ÜLEVAL, SIIS KÄPP LIIGUB VÄLJA JA SIIRE PR LÕIKU STEP3 A "STEP2" M0.1 A "MANIPYLEVAL" I1.0 R "STEP2" M0.1 R "MANIPSISSE" Q1.5 -- IMINAPP LIIGUB KESKPUNKTI POOLE S "MANIPVALJA" Q1.4 -- IMINAPP LIIGUB KESKPUNKTIST EEMALE S "STEP3" M0.2 Network: 5 STEP3=>STEP4 KUI STEP3=1 JA MANIPULAATORI KÄPP VÄLJAS, SIIS KÄPP LIIGUB VASAKULE JA SIIRE PR LÕIKU STEP4 A "STEP3" M0.2 A "MANIPVALJAS" I1.5 R "STEP3" M0.2 R "MANIPPAREMALE" Q1.2 -- MANIPULAATOR KEERAB PAREMALE S "MANIPVASAKULE" Q1.3 -- MANIPULAATOR KEERAB VASAKULE S "STEP4" M0.3 Network: 6 STEP4=>STEP5 KUI STEP4=1 JA MANIPULAATORI KÄPP VASAKUL SIIS KÄPP PEATATDA,VAAKUM VÄLJA
hinda tõsta siis tulem suureneb. Käesolevas ülesandes tõi hinna tõus kaasa tulemi suurenemise soja turul ja vähenemise aprikooside turul. Järelikult võib väita, et soja nõudlus on hinna suhtes mitteelastne ja aprikooside nõudlus on hinna suhtes elastne. Siinkohal peab tähele panema, et sellised elastsused on iseloomulikud just nendele konkreetsetele hinnamuutustele. e) Arvutage nõudluse elastsus küsimuses b) olnud hinnamuutuse alusel. Elastsuste arvutamiseks kasutan järgnevalt keskpunkti meetodi. Soja nõudluse hinnaelastsus: Aprikooside nõudluse hinnaelastsus: ( )⁄ ( )⁄ ( )⁄ ( )⁄ 9 5) Tabel iseloomustab Kalja ja Koka nõudlust.
ettevaatlikuna. Ärevust põhjustavad olukorrad: · Enese maksmapanek olukorrad, kus inimestel tuleb meelekindlalt oma õigusi kaitsta, öelda välja eriarvamus või nõuda vastust esitatud küsimusele. Sitket sihilepüüdmist läheb vaja järgmistel kordadel: kaebuse esitamisel teeninduse kvaliteedi kohta, bürokraatiatõkke vastu protestimisel, agressiivse isikuga suhtlemisel, järjekorrast kinnipidamise nõudmisel. · Teiste tähelepanu keskpunkti sattumine avalik esinemine, filmivõtted, pildistamine, intervjuu, küsimustele vastamine suures auditooriumis jne. · Keerukas etikett ja tseremooniad - ametlikud vastuvõtud, pulmad, matused, ametlikud lõunad. Niisugused olukorrad kujunevad siis, kui eri kultuuride, rahvuslike, etniliste või keelerühmade esindajate kohtumine kutsub esile suhtlemisraskusi ja ajab kohalviibijad segadusse.
Sõltub massist ja kaugusest. Gravitatsioonijõudu nim. jõuks, mis iseloomustab kehade vastastikmõju tugevust. Maa külgetõmbejõud ehk raskusjõud 2) Mis on vaba langemine, mis on selle tähis ja keskmine väärtus? Vaba langemine nim. kehade langemist gravitatsiooni jõul vaakumis (õhutühjas ruumis) 3) Mis on raskuskiirendus, millest see sõltub, kuhu on see suunatud? Vaba langemise kiirendust nim. raskuskiirenduseks, alati suunatud Maa keskpunkti poole Tähis: g (gravitatsioonivälja tugevus) Keskmine raskuskiirendus maapinnal: 9.81 m/s2 4) Võrdle erinevate kehade allakukkumist õhus ja vaakumis, millised on nende erinevused ja milleston need tingitud? Kehade allakukkumine õhus: Ühlaselt muutuv liikumine, kiirendus ei sõltu keha massist, materjalist ja kujust, raskusjõud tõmbab kõiki kehasid enda poole sama tugeva jõuga
Maa orbiidil. Universumis on kõik liikumas. Maa teeb ööpäevaga ühe pöörde ümber oma telje-meie kogeme seda päeva ja öö vaheldumisena. Kõik teised planeedid ja Kuu, iga väiksemgi kivi kosmoses ning igaüks nendest loendamatutest tähtedest pöörleb ümber oma telje. Samaaegselt pöölemisega liiguvad need objektid ka läbi kosmose. Samal ajal Päike, Maa ja kõik teised kehad, mis moodustavad Päikesespüsteemi liiguvad kui ühtne tervik. Nad tiirlevad ümber Linnutee Galaktika keskpunkti. Oma asukohast Linnuteel vaatame me kosmosesse ja näeme galaktikaid. Galaktikad asuvad parvedes, mis kiirustavad eemale nii meie Galaktikast kui ükteisest. Mida kaugemal on parv, seda kiiremini see kaugeneb. Universum paisub kogu aeg ja on tekkimisest saadik alati nii teinud. Arvatakse, et Universum sündis umbes 13 miljardit aastat tagasi plahvatuses, mida nimetatakse Suureks Pauguks ja on sestsaadik koguaeg muutumas.
8 Nüüdisajal : esindus- ehk vahendatud demokraatia. . Sünonüümne tähendus liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Hääletamine toimubteatud aja järel toimuvatel valimistel. 9 Osalusdemokraatia. Iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülhne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. 10 Elitaardemokraatia. Keskpunkti moodustab huvide esindamine ja mandaadi valdamise põhimõte. Iseloomustav oskus arvestada enamuse(rahva) huvidega, vaagida neid ja olulisemaid ellu viia. 11 Miks on vaja valimiste funktsioone? Miks on vaja valimisi? 12 Valimised tagavad valimiste koosseisu vahetumise. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse : iga 4a. tagant President valitakse : Iga 5 aasta tagant, 13 Valimiste kaudu esitavad kodanikud nõudmised riigivõimule.
20. Seisuhõõrdejõud on nähtus kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal 21. Liugehõõrdumine on nähtus kus hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist 22. Deformatsioon on keha kuju muutus; tõmme, vääne, nihe, surve, paine 23. Elastsusjõud on jõud, mis tekib keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel. Fe=- k*(delta)l 24. Ringjoonelist liikumist nimetatakse kehaliikumist mööda ringjoonelist trajektoori 25. Pöörlemine on keha tiirlemine ümber oma keskpunkti 26. Periood on täisringi sooritamise aeg T=t/N 27. Sagedus on täisringide arv ajaühikus f=N/t 28. Joonkiirus on kiirus ühtlaselt ringjoonelisel liikumisel teepikkuse ning aja jagatis
Vahevektor on vektor, mis ühendab vektorite lõpp-punkte ja on suunatud vähendatava vektori poole. a + b ( ax - bx ; ay - by ) Vektori korrutamisel arvuga k saame vektori, mis on pikkuselt võrdne arvu |k| ja vektori a pikkuse korrutisega. k a ( k x1 ; k y1 ) Kui k 0, siis vektor k a on samasuunaline vektoriga a . Kui k 0, siis vektor k a vastassuunaline vektoriga a Kui punktid A( x1; y1 ) ja B( x2 ; y2 ), siis selle lõigu keskpunkti C( xc ; yc ) koordinaadid on x 1 + x2 y 1 + y 2 x c= 2 ja y c = 2 Vektorite u ja v skalaarkorrutiseks nimetatakse nende vektorite pikkuste ja vektorite vahelise nurga koosinuse korrutist. Definitsioonvalem u v = ( u ) ( v ) cos . Kui vektorid on samasuunalised, siis skalaarkorrutis võrdub nende vektorite pikkuste korrutisega. Ristuvate vektorite skalaarkorrutis on 0.
arvestatavaks regionaalseks sadamaks Edela-ja Lõuna Eestis. Pärnu sadama tagamaaks on Pärnu, Viljandi, Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakonnad ning Lääne-ja Järvamaa. Tagamaal asub oluline osa Eesti sadamate kaudu väljaviidavatest tooraineressurssidest (kuni 45% metsaressursist ja kuni 65% turbaressursist) ja töötlevast tööstusest. Sadam asub Liivi lahte suubuva Pärnu jõe suudmealal. Sadama keskpunkti (esimene laevade manööverdusala keskkoht) koordinaatideks on φ=58°23’N; λ=24°28,8’E. Sadama akvatooriumi üldpindala on 2 256 800 m². Sadama maa-ala üldpindala on 396 598 m². Sadamas suurima vastuvõetava laeva pikkus on 140 m ja laius 45 m. Suurim lubatud laius ei kehti maksimaalse lubatud süvise korral ja määratakse sel juhul igakordselt sadamakapteni poolt. Sadama süvendatud laevatee (kanali) üldpikkus on 6200 m, kanali deklareeritud sügavus
moodustajate oma pöörlemistelje suhtes. 40. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkoonust sirgeid mööda? Tasapind lõikab pöördkoonust mööda kahte lõikuvat sirget, kui lõikav tasand lõikab koonust kahte moodustajat mööda ja läbib ühtlasi ka koonuse tippu. 41. Nimetage kõik teist järku jooned. Ellips, hüperbool, parabool 42. Skitseerige konstruktsioon ellipsi punkti saamiseks, kui on antud ellipsi teljed (kaasdiameetrid). Joonestame ümber keskpunkti ringid raadiustega a ja b, valime suuremal ringil vabalt punkti ja tõmbame raadiuse, ühtlasi saame ka punkti väiksemal ringjoonel. Võtame saadud lõigu kolmnurga hüpotenuusiks ja joonestan täisnurkse kolmnurga, mille täisnurgaga nurk märgib ära ellipsi punkti. 43. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Silindriline kruvijoon on pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuva punkti trajektor, kui silinder pöörleb ühtlaselt ümber oma telje 44
Ristisõja tagajärjed:Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusse, ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud.Ida- ja läänekristlus on eraldi tänapäevani. Kolme ristisõja edukus: õnnestus vallutada Edessa ja Antiookia ning 1099.a ka Jeruusalemm.Ristisõja eesmärk oli saavutatud. Linnade taasteke ja majanduse areng:keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna: käsitöö,kaubandus,turvalisus ja soodne asukoht.Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti - katedraal ja turuplats, turuplatsi lähedal paiknes ka raekoda.Turust sai alguse linnade ja linlikkuse kiire areng. Hansa liit:tekkis 1160.a kaupmeeste koondumisel.14-16. saj ühendas Hansa liit ligikaudu 170 linna.Tänapäeva Eestist Tallinn,Tartu,Pärnu,Viljandi. Keskaja Teadus - keskajal viljeldud teadusi nim.skolastikaks.Toetuti autoriteetidele. Põhilise autoriteedina kerkis esile Aristoteles.Suurt trolli teaduses mängis ka Roger Bacon, kes tegi teadustöid ja esitas ka tulevikukujutlusi
aastal toodi ta põrm Eestimaale ja maeti Tallinna Metsakalmistule. Selle kohta on olnud palju arvamusi, et kas see ikka oli õige tegu ta oma mehe ja laste kõrvalt ära tuua. 1944.a. detsembris esimese koolina Eesti NSV-s anti Pärnu 2. Gümnaasiumile Lydia Koidula nimi. 1979.a. pidi kool kolima ümber Metsa tänavale ja liituma tollase Pärnu 8. Kaheksaklassilise Kooliga. Pärnus on Koidula mälestussammas. Oma päritolu tõttu sattus Koidula juba noorelt tärkava eesti rahvusliku elu keskpunkti. Pidas kirjavahetust Eestist huvitatud õpetlastega Soomes, Saksamaal ja Ungaris. Eesti esimesel laulupeol 1869 esitati laule tema sõnadele, ta ise jäi peokülalistele meelde "kui ilmutus kõrgemast maailmast". Koidula tähendus eesti rahvuslikus identiteedis on ülisuur, tema romantiline isamaalüürika - luuletused "Mu isamaa on minu arm", "Sind surmani", "Jutt" jpt - on 150 aasta jooksul olnud eestlaste enesetunnetuslik koostisosa.
Kuu ja Maa Maa raskusjõud hoiab Kuud tiirlemas ümber Maa. Kuu raskusjõud mõjutab omakorda Maad. Kui Kuu on otse mere kohal, siis tõmbab tema raskusjõud merevett enda poole, põhjustades tõusu, kui Maa pöördub, siis satub Kuu maismaa kohale ja algab mõõn. Maa raskusjõud Maa vastaskülgedel olevad inimesed seisavad üksteise suhtes pea alaspidi. Aga maailmaruumi nad ei kuku. Nad püsivad igal pool kindlalt Maa pinnal. See on sellepärast, et raskusjõud tõmbab kõiki kehi Maa keskpunkti poole. ,,Allapoole'' tähendab alati Maa keskme poole. Raskuskese Suurt ja kogukat eset, näiteks redelit on kõige parem kanda, toetades seda keskkohast. Redeli raskus tasakaalustub tema keskpunktis, mida nimetatakse raskuskeskmeks ja mis enamasti ühtib tema massikeskmega. Alt laieneva raske keha raskuskeha asetseb madalal, seepärast ei kuku selline keha kergesti ümber. · Isaac Newton · Inglise teadlane Isaac Newton (1643-1727) oli esimene, kes mõistis raskusjõu
Palju on neid, kes kulutavad rohkem energiat ja aega, kui saaks ka vähemaga. Noored püüdlevad hea elu poole, üritades tõsta oma sissetulekuid ja positsiooni, tehes karjääri ja olles edukamad tuttavatest. ,,Õnnevalem" ei toimi kui mõni tähtis komponent sellest välja tõrjuda. Tänapäeva ühiskonnas on selleks puuduvaks osaks just aeg enda jaoks. Usun, et kui inimesed soovivad elamise kogemust nautida, siis peaksid noored oma püüdluste keskpunkti väliselt hiilguselt ja rahapakkidelt sisemiste väärtuste ja tasakaalukuse poole nihutama. Inimesed arenevad kogu elu jooksul ja just enda poolt valitud suunas. Tänapäeva noorte arengupüüdlusi iseloomustab kahjuks soov teistest rohkem teenida ja tarbida, kuid välise hiilguse katte all vohab aga vaimne rahutus. Õnne otsitakse rahahunnikute varjust, kuigi tõelist rahuldust pakkuvad väärtused seisnevad hoopis milleski muus.
2. Mis on füüsikaline suurus? - Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ja mis võimaldab inimesel objekti tähise ning mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada. Füüsikalised suurused on näiteks skalaarsed suurused, vektorsuurused või üldiselt tensorsuurused. 3. Mida tähendab geotsentriline maailmasüsteem? - Geotsentriline maailmasüsteem on maailmasüsteem (universumi mudel), mis paigutab Maa universumi keskpunkti. 4. Kes ja mis aastal pakkus välja teooria heliotsentrilisest maailmasüsteemist ja mida see tähendab?- Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes asuva Päikese. Mikolaj Kopernik pakkus selle välja. 5. Miks me loeme Päikest ja selle ümber tiirlevaid planeete süsteemiks? - Sellepärast, et nad moodustavad kui ühtse terviku ehk süsteemi. 6
sirget. Läätse optiliseks keskpunktiks O nimetatakse läätse keskel optilisel peateljel asuvat punkti. Kumerläätse fookuseks (F) nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Fookuse kaugus läätse keskpunktist sõltub läätse materjalist ja läätsepindade kumerusest. Mida kumeramad on läätse pinnad, seda lähemal läätsele on fookus. Fookuskauguseks nimetatakse läätse keskpunkti ja läätse fookuse vahelist kaugust. Läätse optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust: optiline tugevus (D) = 1 ___________ Fookuskaugus Kumerlääts ja nõgus lääts: Kujutised Kujutis saab olla pärispidine ja ümberpööratud, suurendatud, vähendatud, tõeline või näiline. Tõelise kujutise saab projietseerida seinale. Näilist kujutist ekraanile tekitada ei saa, see on ainult silmaga vaadeldav.
Veeti ka sisse erinevaid rikkuseid, eriti kulda ja hõbedat, mis tagas hindade revolutsiooni. Kujunes välja orjakaubandus ning maailmakaubanduse keskuseks kujunes Euroopa ja Vahemere asemel sai Euroopa majanduslikuks keseks Atlandi ookeani rannik. Kõik eelnev muutis tollast maailmakäsitlust meeletult. Maadeavastused poleks aga võimalikud olnud ilma 14. sajandil Itaaliast alguse saanud renessanssita, mis tõi tähelepanu keskpunkti inimese. Lagunes keskaja universaalsus vaimne vabanemine. Inimeste maailmapilt muutus, Jumalat ei peetud enam kõige olulisemaks, esile kerkis n-ö ideaalinimene, näiteks Da Vinci, kes oli pädev nii kunstis kui ka teaduses. Arenesid loodusteadused, eriti astronoomia ja arstiteadus. Laialdaselt levis empriiline teadus, toimusid murrangulised avastused teadlaste poolt: Mikolaj Kopernik lükkas ümber arusaama, et maailmapilt on geotsentriline ning väitis, et see on hoopis heliotsentriline
värsireas: Achilleuse viha. ,,Odüsseia" tegevustik kestab 40 päeva. Teemaks on Ithaka kuninga Odysseuse tagasipöördumine Trooja sõjast, tema seiklused ja rännakud. Värsimõõduks eeposes on daktüliline heksameeter. 6.sajandil enne meie aega hakati Ateenas regulaarselt Homerose eeposeid ette kandma. Rapsood ei laulnud, vaid deklameeris luuleteoseid. Atika ajajärk Atika ajajärku iseloomustab: a) Vaimses liikumises tähtsal kohal kirjandus b) Kirjanduse keskpunkti tõusis konflikt, sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega, kuulaja vaatajaga c) Optimistlik vaade kultuurile, usk inimese ja inimmõistuse jõusse d) Ühiskond jõudis suurima majandusliku, poliitilise ja kultuurilise õitsenguni e) Alguse sai nüüdisaegne teater. Esimest korda astusid rahva ette näitlejad. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud
Pöörlemisperiood - ajavahemik, mille jooksul läbitakse 1 täisring [T - s; T = t/n] Pöörlemissagedus - ajaühikus tehtavate täisringide arv [f - Hz; f = 1 / T] Joonkiirus - ühtlase ringliikumise teepikkuse ja aja jagatis [v = l / t] Nurkkiirus - võrdne ajaühikus sooritatava pöörde nurgaga [v = ω*r; oomega; ω = 2πf - pöörlemissagedus; ω = 2π/T] Kesktõmbekiirendus - ringjoonelisel liikumisel kiiruse suuna muutust iseloomustav kiirendus, alati suunatud ringi keskpunkti poole [a k = ω2 * r] Tsentripedaaljõud - kõveruskeskpunkti suunatud jõud Tsentrifugaaljõud - ringi keskpunktist eemale mõjuv jõud; virtuaalne jõud Taevakehade liikumine toimub gravitatsioonijõudude mõjul [F = G * M * m / r 2 ] [T = 2π √ R3 / G*M] 1h 24min - aeg, millega tehiskaaslane (200km) teeb tiiru ümber maa I kosmiline kiirus - 8km/s, keha muutub maa tehiskaaslaseks II kosmiline kiirus - 11,2 km/s, keha lahkub maa mõjusfäärist ja muutub päikese tehiskaaslaseks
Juba 20. Sajandil oli tulnud juurde paljusid teleskoope. Üks väga laialt levinud teleskoop on reflektor. Erinevad teleskoobid Optiline teleskoop (joonis 1) - Optilised teleskoobid suurendavad kaugete objektide nurga suurust ja ka nende heledust. Selleks et optilise teleskoobiga midagi näeks on vaja kasutada ühte või mitut kumerat optilist elementi, tavaliselt on nendeks klaasist läätsed või peeglid. Need koguvad valgust ja muud elektromagnetilist kiirgust keskpunkti. Mõtet, et valguse kogumise element võiks olla ka peegel hakati läbi töötlema peagi pärast refraktori leiutamist. Potentsiaalsed eelised peeglite kasutamisel olid suured. Toodi välja palju lahendust ja mõni ehitati isegi valmis, kuid tulutult. Aastal 1668 aga Isaac Newton ehitas esimese praktilise reflektori mis kasutas peegleid ja selle nimeks pandigi Newtoni reflektor. Optilisi teleskoope kasutatakse nii astronoomias, kui ka mujal. Kolm peamist optikalist
1m, siis F= G. (1*1): 1ruudus ehk F=G. Näeme, et gravitatsioonikonstant võrdub arvuliselt gravitatsioonijõuga, millega tõmbuvad kaks 1 kg massiga keha, kui nende vaheline kaugus on 1m. 6. Mida nimetatakse raskusjõuks? Valem, seletused, ühikud. Raskusjõud on maa külgetõmbejõud. Inimese praktilises elus kõige tähtsam gravitatsioonijõud. F=mg, g - vaba langemise kiirendus 9,8 m/s2, m - keha mass - kg, F- raskusjõud (N, njuuton). Vertikaalselt alla maa keskpunkti suunas. 7. Millist deformatsiooni nimetatakse elastseks? Elastsed on need deformatsioonid, mis kaovad pärast välisjõudude mõju lakkamist. 8. Mis on elastsusjõud? Keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Vastassuunaline. Välise jõuga arvuliselt võrdne. 9. Hooke'i seaduse sõnastus ja valem koos seletuste ja ühikutega. Millest sõltub keha jäikus? Elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega. (Hooke'i seadus kehtob
La traviata Hanna-Marii Kaljas Helilooja Giuseppe Verdi Giuseppe Verdi oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Click to edit Master text styles Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise Second level tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja Third level armastas. Fourth level Lemmikzanriks oli tal ooper. Fifth level Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meeldejäävad meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tegelased Violetta Valèry - sopran Alfredo Germont - tenor Giorgio Germont, tema isa - bariton Flora Bervoix, Violetta sõbratar - mezzo...
Itaalia linnad keskaja lõpul . Peamised kaubanduslinnad olid Veneetsia ja Genova, mis rikastusid täna vahenduskaubandusele Vahemerel. Sisemaal olid tähtsamad linnad Milano ja Firence, kus kaubanduse kõrval etendasid suurt rolli ka käsitöö ja riidetootmine. Rahamajandus edenes eriti Firences , mis sai kuulsaks oma pankadega. Inimeste ellusuhtumise muutumine renessanssi ajal . Varem tunti huvi peamiselt Jumala vastu ja selle vastu, et mis juhtub pärast surma, ent nüüd sattus tähelepanu keskpunkti inimene. Leiti, et inimene on Jumala loomingu tipp ja talle tuleb rohkem tähelepanu põõrata. Üha rohkem pandi rõhku haridusele. Sellist maailmavaadet nimetatakse humanismiks. Renessanssi ajal avastati taas antiikkultuur ja pöörati tähelepanu vanaaja poeetidele, filosoofidele ning kunstnikele ja prooviti neist eeskuju võtta. Renessanss ja humanistlik maailmavaade käisid käsikäes, sest just humanistlik ellusuhtumine sundis tähelepanu pöörama
Idapoolseim punkt asub Tservona Zirka küla ääres Milovski rajoonis Luganski oblastis. Selle punkti geograafilised koordinaadid on 49°15'38"N 40°13'40"E. Ukraina geograafiline keskpunkt asub Tserkassõ oblastis Spoljanskõi rajooni keskuse Spola linna ja Matusivi küla vahel Marjanivka küla põhjapoolses ääres. Selle punkti geograafilised koordinaadid on 49°01'39"N 31°28'58"E. Ukraina äärmuspunktide alusel arvutatud riigi geograafilise keskpunkti geograafilised koordinaadid on 48°22'58"N 31°10'56"E. Ukraina pinnamood on üsna mitmesugune ja eriilmeline. 70% Ukraina territooriumist hõlmavad madalikud, 25% -- kõrgustikud ja vaid 5% -- mäestikud, sellega on territooriumi keskmine üldkõrgus 175 meetrit. Ukraina territooriumi suurim osa paikneb Ida-Euroopa lauskmaa edelaosas ja talle on iseloomulik tasane ja künklik pinnamood. Vaid riigi lõunaosas onKrimmi mäestik ja lääneosas on Ukraina Karpaadid.
värsireas: Achilleuse viha. ,,Odüsseia" tegevustik kestab 40 päeva. Teemaks on Ithaka kuninga Odysseuse tagasipöördumine Trooja sõjast, tema seiklused ja rännakud. Värsimõõduks eeposes on daktüliline heksameeter. 6.sajandil enne meie aega hakati Ateenas regulaarselt Homerose eeposeid ette kandma. Rapsood ei laulnud, vaid deklameeris luuleteoseid. Atika ajajärk Atika ajajärku iseloomustab: a) Vaimses liikumises tähtsal kohal kirjandus b) Kirjanduse keskpunkti tõusis konflikt, sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega, kuulaja vaatajaga c) Optimistlik vaade kultuurile, usk inimese ja inimmõistuse jõusse d) Ühiskond jõudis suurima majandusliku, poliitilise ja kultuurilise õitsenguni e) Alguse sai nüüdisaegne teater. Esimest korda astusid rahva ette näitlejad. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud
1. Teoreemid ja mõisted kolmnurgast 2. Mediaanlõik - Kolmnurga mediaaniks nimetatakse elementaargeomeetrias kolmnurga tipust vastaskülje keskpunkti tõmmatud lõiku või selle pikkust. Kolmnurgal on kolm mediaani. Kõik nad lõikuvad ühes punktis, mida nimetatakse mediaanide lõikepunktiks. Jaotab tipupoolse osa suhtes alumise osaga 2:1. 3. Kesklõik - Lõiku, mis ühendab kolmnurga kahe külje keskpunkte, nimetatakse kolmnurga kesklõiguks. Kolmnurga kesklõik on paralleelne kolmnurga ühe küljega ja võrdub poolega sellest küljest.Nende ristumiskoht on kolmnurga ümberringjoone 4
Mõisted ja valemid 1. Kaht sirget, millel on ainult üks ühine punkt, nimetatakse lõikuvateks sirgeteks. 2. Kolmnurga tipust vastasküljeni tõmmatud ristlõiku nimetetakse kolnurga kõrguseks. 3. Ruuduks nimetatakse võrdsete lähiskülgedega ja võrdsete lähisnurkadega nelinurka. 4. Ringjoone diameetriks nimetatakse lõiku, mis ühendab ringjoone kaht punkti ja mis peab läbima ringjoone keskpunkti. 5. Ringjoone kõõluks nimetatakse lõiku, mis ühendab ringjoone kaht punkti. 6. Kolmnurka, mille üks nurk on täisnurk nimetatakse täisnurkseks kolmnurgaks. 7. Algarvuks nimetatakse naturaalarvu, millel on ainult kaks tegurit. 8. Kordarvuks nimetatakse naturaalarvu, millel on enam kui kaks tegurit. 9. Hariliku murdu, mille lugeja on nimetajast suurem, nimetatakse liigmurruks. 10. Sirgnurgaks nimetatakse nurka, mille haarad moodustavad sirgjoone. 11
Tõke valmistatakse metallist või muust sobivast materjalist, tõkkelatt puidust või muust sobivast materjalist. Tõke koosneb kahest jalasest ja kahest postist, mis on täisnurkselt kinnitatud mõlema jalase otstesse. Postide vahele on kinnitatud tõkkelatt. Tõkke konstruktsiooni tugevdamiseks on postid maapinna läheduses ühendatud põikliistuga. Tõkke konstruktsioon ja kaal peavad tagama tõkke ümberajamise jooksusuunas tõkkelati keskpunkti rakendatud vähemalt 3,6 kg horisontaalsuunalise jõu puhul. Tõkete kõrgus võib olla reguleeritav tingimusel, et vastavalt on reguleeritavad ka tõkkejalastel asuvad vastukaalud. Vastukaalud peavad tagama, et igal kõrgusel on tõkke ümberajamiseks vajalik jõud vähemalt 3,6 kg, kuid mitte üle 4 kg. 10 kg vertikaalsuunalise jõu rakendamisel ei tohi tõkkelati paine (koos tõkkepostide võimaliku deformatsiooniga) ületada 35 mm
rahuldab võrrandit |F1X| + |F2X|=2a Ellipsi kanooniline reeper ristreeper {O;e1 ,e2} Ellipsi kanooniline võrrand: Punkte F1 ja F2 nimetame ellipsi fookusteks. Meie esimeseks ülesandeks on kirjeldada ära kõik ellipsi punktid. Selleks tuletame võrrandi, mida peavad rahuldama suvalise ellipsi punkti koordinaadid. Fikseerime ühe ellipsiga tihedalt seotud ristreeperi {O;e1 ,e2} järgmisel viisil: Ristreeperi alguspunkti ehk pooluse O paigutame lõigu F1F2 keskpunkti. Ühikvektori e1 valime selliselt, et ta oleks samasuunaline vektoriga F1F2. Ühikvektori e2 valime selliselt, et e1 e2 ning et {O;e1 ,e2} oleks parema käe ristbaas (siis {O;e1 ,e2} on parema käe ristreeper). Eelpool valitud ristreeperit nimetatakse ellipsi kanooniliseks reeperiks. Reeperi valikuga tekivad ka kõigi punktide koordinaadid. Ellipsi suvalise punkti X korral saame kirjutada X(x1; x2). Toome sisse järgmise suuruse: c := 1/2|F1F2|.
punktides ühesugused. Geoidil on kaks tunnust: 1. Geoid on igal pool kumer 2. Loodi ehk raskustungi jooned on igas geoidipunktis risti tema pinnaga. Geoidil suhteliselt keerukas kuju on tingitud maasiseste masside ebaühtlasest paiknemisest. Nii koonduvad loodjoonte suunad (loodjoon on maapinnaga risti olev joon) ebaühtlaselt, mitte ei suundu maakera keskpunkti, mistõttu geodeetiliste arvutuste puhul asendatakse geoid selle matemaatilise mudeli ellipsoidiga. Täpsemalt pöördellipsoidiga - see tähendab, et analoogselt maakerale pöörleb ellips ümber oma telje. Geoidi täpsustamine toimub pidevalt igas korraliku geodeetilise teenistusega riigis ning see toob kaasa muudatused geograafiliste koordinaatide väärtuses. Geoidi andmeid ei muudeta segaduste vältimiseks siiski eriti tihti (umbes kord kümnendis on juba üsna sage).
tegemist absoluutse murdumisnäitajaga), langenud/murdunud kiired ja pinnanormaal on ühes tasandis, mida suurem on langemisnurk seda suurem on peegeldunud kiirte hulk) Fotomeetria on optika haru, mis tegeleb valgusenergia mõõtmisega. Lääts – läbipaistev keha, mis on piiratud kahe sfäärilise pinnaga. Läätsel on omadus valguskiiri koondada või hajutada. Koondav lääts: optilise peateljega paralleelne kiir läbib peale läätses murdumist fookuse F; optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda; suvaliste paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis Hajutav lääts: optilise peateljega paralleelsete kiirte pikendused koonduvad fookusesse F; optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda; paralleelsete kiirte kimbu pikendused koonduvad fokaaltasandis Tõeline kujutus – antud punktis lõikuvad valguskiired ja sinna jõuab valguseenergia. Kui asetada sinna punkti ekraan, tekib ekraanil kujutis. Läätse valem Suurendus
hüperboloid, elliptiline 52. Skitseerige kolmvaates üldine teistjärku pind paraboloid,hüperboolne paraboloid. (elliptiline koonus,ellipsoid, ühe- ja 42. Skitseerige konstruktsioon ellipsi punkti kahekatteline hüperboloid, elliptiline saamiseks, kui on antud ellipsi teljed paraboloid, hüperbolne paraboloid). (kaasdiameetrid)? Joonestame ümber 53. Kuidas tekib joonpind? Tekib sirgjoone keskpunkti rinkid raadiustega a ja b, valime liikumisega nii, et ta lõikaks etteantud suuremal ringil vabalt punkti ja tõmbame juhtjooni. raadiuse, ühtlasi saame ka punkti vöiksemal 54. Nimetage kõik teist järku joonpinnad. ringjoonel. Võtame saadud lõigu kolmnurga Laotuvad joonpinnad: Kooniline pind hüpotenuusiks ja joonestan täisnurkse (sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma
Lõikuvad sirged Sirged, millele on üks ühine punkt. Ristuvad sirged Sirged, mi,s lõikuvad 90 kraadise nurga all. Kolmnurga kõrgus Lõik, mis on joonestatud kolmnurga tipust vastasküljeni ja mis on sellega risti. Ruut Nelinurk, mille kõik nurgad on täisnurgad ja küljed on võrdsed. Ringjoone diameeter Lõik, mis läbib kahte punkti ringjoonel ja keskpunkti. Täisnurkne kolmnurk Kolmnurk, mille üks nurk on täisnurk. Algarv Arv, mis jagub ainult 1 ja iseendaga. Kordarv Arv, millel on rohkem kui kaks tegurit. Liigmurd Murd, mille lugeja on nimetajast suurem Lihtmurd Murd, mille nimetaja on lugejast suurem Sirgnurk Nurk, mis on 180 kraadi Paralleelsed sirged Sirged, millel puudub ühine punkt Romb Nelinurk, mille küljed on võrdsed. Naturaalarvu tegur Arv, millega naturaalarv jagub
poolt tekitatud kogemust, sõltub üksnes inimese enda mõistusest. 9 Kanti mõttekäik sarnaneb siin Platoni omaga, sest jagab samuti maailma kaheks üks neist on meile kättesaamatu, teine aga kogetav. Antud temaatika puhul on mainitud filosoofide õpetustel ka üks oluline erinevus: 10 kui Platon põlgab maailma sellisena nagu see meile ilmneb, siis Kant seab selle oma teooria keskpunkti, st tähtsustab vahetut kogemust enam kui kättesaamatut objektiivset reaalsust. 11 Kanti oma õpetusega võib pidada ratsionalismi (arusaam, mille kohaselt kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest) ja empirismi (arusaam, mille järgi teadmised pärinevad kogemusest) ühendajaks. Kuidas ta seda teeb? 12 Ta kinnitab, et teadmine saab alguse
vastavalt võrdsed teise kolmnurga külgedega ja ühe kolmnurga kõik küljed on vastavalt võrdsed teise kolmnurga nurkadega. 4) Nurgapoolitaja iga punkt on nurga mõlemast haarast ühel ja samal kaugusel. 5) Võrdhaarse kolmnurga alusnurgad on võrdsed. 6) Võrdhaarse kolmnurga tipunurga poolitaja poolitab kolmnurga aluse ja on alusega risti. Lõik 1) Sirget, mis on risti lõigugaja läbib lõigu keskpunkti, nimetatakse selle lõigu keskristsirgeks. 2) Lõigu keskristsirhe iga punkt on selle lõigu mõlemast otspunktist ühel ja samal kaugusel. Nurgad Sirgnurk - 180° Täisnurk 90° Nürinurk Üle 90° Teravnurk Alla 90° Pikkusühikud 1 kilomeeter 1000 meetrit 1 sentimeeter 10 millimeetrit 1 meeter 100 sentimeetrit Pinnaühikud 1 ruutkilomeeter 100 hektarit (ha) 1 000 000 ruutmeetrit 1 hektar 100 aari (a) 1 aar 100 ruutmeetrit (m²)
piirpinnal. · Valguse täielik peegelduminepeegeldumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnalt, kui sellega ei kaasne murdumist teise keskkonda. · Lääts läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. · Lääts optiline peatelg sirge mis ühendab läätse kerapindade keskpunte · Kumerläätse fookus punkt kus pärast kumer läätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. · Fookuskaugus läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus · Läätse optiline kaugus läätse fookuskauguse pöördväärtus · Kujutis tekitatakse läätsega. · Okulaarmikroskoobi või muu optikariista silmapoolne lääts · Silm nägemiselund · Liikumise suhtelisus keha liikumine on alati suhteline ja sõltub sellest millise keha suhtes liikumist vaadeldakse · Võnkliikumine liikumine mis kordub kindla ajavahemiku järel · Võnkeamplituud võnkuva keha amplituudiasendi kaugust tasakaaluasendist
ekvaatoril tõuseb 110 kraadini ja ööse -180 kraadini. Kuu siseehitus Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. Kuu koor on paksem kui Maa koor, ulatudes 70 kilomeetrist nähtaval poolel 150 kilomeetrini tagaküljel. Vaatamata vedelast rauast tuumale ei ole Kuul üldist magnetvälja. Kuu sisehituse ebasümmeetria tõttu on nihutatud ka Kuu raskuskese: geomeetrilise keskpunkti suhtes asub ta kolm kilomeetrit Maa suunas ja üks kilomeeter vasakul (Maalt vaadatuna). Maa Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies Maa on ainuke planeet meie Päikesesüsteemis, mis ei ole saanud oma nime kreeka mütoloogiast, vaid vanainglise ja germaani keelest. Päikese süsteem ja seega ka Maa tekkis umbes 4, 6 miljardit aastat tagasi. Maa kaugus Päikesest: 150 miljonit kilomeetrit.
võiksid purustada ta hapra keha. Kuigi millimallikas rändab peamiselt passiivselt, tuulte ja hoovuste poolt edasikantuna, on ta vähesel määral võimeline ka iseseisvalt ringi ujuma. Seejuures on loom toiduhankimise ja edasiliikumise probleemi lahendanud üheaegselt. Kummiku rütmiliste 5 kokkutõmmetega kammivad kombitsad mikroskoopilisi planktonoleseid kummiku alumise külje keskpunkti kokku. Seal aga, nagu teame, asub looma suuava. Nagu paljud teisedki Läänemere idaosas elavad loomad, on ka meie vete millimallikad mõnevõrra väiksemad kui nende suguvennad ja -õed soolasemates ja soojemates meredes. Jah, tõepoolest, millimallikad on lahksugulised loomad jagunedes isasteks ja emasteks. Selle aasta juulikuu keskel olin seoses tööasjadega Läänemere läänekaldal Saksamaa ja Ka millimallikate paljunemine on üsna omapärane. Raske on ette kujutada, et nii
Inglismaal, kuninganna Elisabethi valitsusajal levis renessanss alles 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses. Saksamaa ja Itaalia renessanss on väga erinevad – Itaalias oli see lopsakas, ülevoolavalt dekadentlik, Saksamaal ja Madalmaades range, minimalistlik. Mainitakse Karolingide renessanssi 9. sajandil, räägitakse 12. sajandi renessanssist Prantsusmaal. Renessanss võttis üle mingid aspektid, tõi teatud asjad perifeeriast tähelepanu keskpunkti. Sel ajal said ilmselt alguse ka Veneetsia karnevalid. Renessanss – taassünd. Ühiskonda reguleeriv seadustik, kiriku-õigus – ühiskond võtab ettekujutuses jumalikud normid, see on iseloomulik keskajale. Rooma tsiviilõiguse abil toimus rehumaniseerumine tavaõiguse?????????? Inimese kontseptsioon muutus ka teoloogilises plaanis. Linnades sündis koos kaupmeestega uus aja kontseptsioon, mis levis ka kroonikatesse. Tuuakse sisse Taeva ja Põrgu vaheline ruum, Purgatoorium
ühendava lõigu pikkus d on leitav valemiga d = ( x2 - x1 ) 2 + ( y2 - y1 ) 2 . y Valemit saab põhjendada B Pythagorase teoreemiga. y2 d y2 - y1 y1 A x2 - x1 0 x1 x2 x Lõigu keskpunkt Punktide A(x1; y1) ja B(x2; y2) vahelise lõigu keskpunkti C koordinaadid on leitavad valemitega 1 1 x0 = ( x2 - x1 ) , y0 = ( y2 - y1 ) . 2 2 y B y2 y0 C y1 A 0 x1 x0 x2 x Sirglõigu ja sirge tõus Positiivset nurka x-telje positiivse suuna ja sirge (sirglõigu)
055 301.209 12.652 S12 111.057 299.125 12.647 S13 111.058 296.409 12.675 3 PUNKTIDE KOORDINAADID 4 2. LAUAPLAADID KÕRGUSEL 10.720 LAUD 5 3. LAUA VÄLJAMÄRKIMINE LAUAPLAADI KOORDINAADID Lauaplaadi joonis: Lauaplaadi keskpunkti koordinaadid: XM = 106.00 YM = 299.00 Lauaplaadi nurkade koordinaadid: Nurgad X Y A 105.775 229.600 B 105.775 298.399 C 106.225 229.601 D 106.226 298.399 Kontroll: LA-B arv = 299.6 - 298.399 = 1.201 LA-B mõõt = 1.201 LA-C arv = 106.225-105.775 = 0.45 LA-C mõõt = 0.45 LB-D arv = 106.226-105.775 = 0.451 LB-D mõõt = 0.451 LC-D arv = 299.601 298.399 = 1.202
Üks kauneim neis Tituse kaar. Triumfikaared ei olnud väravad, need püstitati alles mõned aastad pärast saavutatud võitu. Triumfikaar on laia kaareavaga kivist massliiv ning meenutab vanade kindlusväravate ehitusskeemi. Ehitati ka Roomas rohkesti ametiteatreid. Võimsam neist Colosseum- neljakorruseline ovaalse põhiplaaniga hoone. Ehitis mahutas u.50000 inimest, seal oli 80 sissekäiku. Selle sisemus võlub vormide selguse ja lihtsusega, väljast Colossumi vaadates torkab silma igasuguse keskpunkti või aktsendi puudumine. 3 üksteise kohal olevat kõrgete sammastega arkaadidevööd ning veel neljas , mis tõenäoliselt hiljem juurde ehitati. Panteon, mis ei ole sugugi väiksema tähtsusega Colossumist , tema müürid on laotud kahest tellisekihist. Kõige mõjukam on Panteoni kupliruum- 42m kõrge ja ka sama lai. See oli kõigi jumalate tempel. I sajandi keskel loodi termid. Neid ei saa lihtsalt nimetada saunadeks, see
Nõudluse hinnaelastsuse liigid: ED <1 mitteelastne nõutava koguse suhteline muutus on väiksem hinna suhtelisest muutusest ED > 1 elastne nõutava koguse suhteline muutus on suurem hinna suhtelisest muutusest ED =1 ühikuelastne nõutava koguse suhteline muutus on võrdne hinna suhtelise muutusega ED = täielikult elastne kogus muutub ühe hinnaga ED =0 täielikult mitteelastne hind muutub, aga kogused jäävad samaks Tavaelus on koefitsendi väärtus ED>0 Kaareelastsus ehk keskpunkti elastsus ei arvutata ei alg- ega lõpppunkti suhtes, vaid nende aritmeetilise keskmise suhtes. Elastsus ja kogutulu TR (total return) kogutulu, võrdub müüdud hüvise koguse ja hüvise hinna korrutisega. TR=p·Q Kui nõudlus on elastne, on hüvise nõutava koguse protsentuaalne kasv hinna protsentuaalsest langusest suurem ja kogutulu kasvab. Kui nõudlus on ühikuelastne, on hüvise nõutava koguse protsentuaalne kasv võrdne hinna protsentuaalse langusega ja kogutulu jääb samaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
