- Kui Maa tõmbab kukkuvat õuna jõuga 1N, siis õun tõmbab maakera vastu täpselt sama suure jõuga. - Selles väljendubki mõju ja vastastikmõju e. Newtoni III seadus: 2 keha mõjutavad teineteist võrdsete vastassuunaliste jõududega. 13) Gravitatsioon- F= G m1xm2 : r2 (x on korrutusmärk) 14) Raskusjõud- gravitatsioonijõud Maa või mõne teise taevakeha lähedal. Valem: F=mxg m= keha mass kg, g= 9,8 m/s2 (raskuskiirendus) - Raskusjõud on alati suunatud Maa keskpunkti ega ole seepärast maakera kõigis punktides samasuunaline. - Kõrguse kasvades raskuskiirendus väheneb. 15) Impulss ehk liikumishulk- Keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada sõltub selle kiirusest ja massist. P=mv p-impulss (1kgxm:s), v-keha kiirus (1m/s2), m- keha mass (1kg) - Impulss näitab liikuva keha võimet teisi kehi mõjutada. - Impulsi muutumise kiirus- võrdne jõuga 16) Vektor- Tal on kindel suund + arvväärtus 17) Skalaarne suurus- Tal on ainult arvväärtus
Aluse tõstekruvidest viia ümarvesiloodi mull keskele. Peale seda keerata tahhümeetrit lähteasendi suhtes 180 kraadi. Lubatud mull kõrvalekalle on 0,5 jaotist. 3. Optilise loodi kontrollimine. Optilise loodi viseerimistelg peab kokku langema tahhümeetri põhiteljega. Kinnitada tahhümeeter statiivile ja horisonteerida silindrilise vesiloodi järgi. kinnitada põrandale paberileht ja abiline märgib sellele optilise loodi niitristiku keskpunkti järgi pliiatsiga punkti loodi kolmes asendis (120° vahedega). Kui kolmnurga külje pikkus on väiksem kui 2 mm, on lood korras. Viseerida optilise loodi jaotiste keskpunkt kolmnurga keskele, kasutades justeerimiskruve. 4. Kollimatsioonivea kontrollimine. Pikksilma horisontaalne pööramistelg peab olema risti pikksilma viseerimisteljega. Umbes 300 m kaugusel olevale punktile, seejuures pikksilma vertikaalnurk ei või olla üle 2°, teha
0 5 10 x on (10; 0). algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Näide 1(järg) Kolmanda tipu (C) abstsiss on 5, kuna tema projektsioon x-teljele (punkt D) asub võrdkülgse kolmnurga alusel AB ning võrdkülgse kolmnurga korral kõrgus (lõik CD) ühtib mediaaniga (kolmnurga tippu ja vastaskülje keskpunkti ühendava lõiguga). Täisnurksest kolmnurgast ADC y C (5; 5 3) leiame Pythagorase teoreemi põhjal 8 kaateti DC: DC = 10 2 - 52 = 5 3 6 See ongi kolmnurga kolmanda tipu 4 ordinaadiks: 2 C = (5; 5 3)
võrdsetel kaugustel. Ringjoone pikkus arvutatakse valemiga: p = 2r Kaar Kaar on ringjoone B pikkus punktist A punkti B. Kõõl B Kõõl ühendab kaht mitte kõrvutiasuvat punkti ringjoonel. A Raadius ja diameeter Ringjoone raadius on sirglõik, mis ühendab ringi keskpunkti ringjoonega. Ringi diameeter on ringi keskpunkti läbiv kõõl. Diameeter on kahe raadiuse pikkune. d = 2r Ring Ringjoon koos ringi sees oleva tasandiga moodustavad ringi. Ringi pindala saab arvutada valemiga: Ringi ümbermõõduks on ringjoone pikkus.
1 lx (luks) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm jaotub ühtlaselt pinnale 1 m 2. 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s 2. 1 Pa on rõhk, mille korral 1m2 pinnale mõjub jõud 1N. 1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. 1 T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. 1 V on selline elektrivälja potentsiaal, mille korral 1-kulonilise laengu lõpmatusse viimisel tehakse 1J tööd. 1 V on selline pinge, mille korral 1 kulonilise laengu ümberpaigutamisel elektriväljas ühest punktist teise tehakse 1J tööd.
Õhukese läätse paksus on väike võrreldes eseme kujutise kaugusega Kujutise konstrueerimine: kasutatakse kolme kiirt 1) Optilise peateljega paralleelselt langev kiir läbib pärast läätsest väljumist peafookust F (koondav lääts) või kulgeb nii, et selle pikendus läbin ebafookust (hajutav lääts), 2) Peafookust läbiv või ebafookuse suunas langev kiir kulgeb pärast läätse läbimist optilise peateljega paralleelselt 3) Optilist keskpunkti läbiv kiir säilitab oma suuna Läätse valem: 1/a+1/k=1/f >> 1/a+1/k=D Märgid läätse valemis: Koondav lääts (nõguspeegel) f>0; a>0; k>0tõeline; k<0näiv Hajutav lääts (kumerpeegel) f<0; a>0; k<0näiv Joonsuurenduseks nim kujutise joonmõõtmete suhet eseme joonmõõtmetesse: s=H/h=|k|/|a|, kus H kujutise kõrgus, heseme kõrgus LUUP. MIKROSKOOP. Suurema vaatenurga korral tekib võrkkestal ka suuem eseme kujutis. Vaatenurga suurendamiseks kasutataksegi luupi
1) Millist nähtust nimetatakse gravitatsiooniks? Kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. 2) Millest sõltub kehadevaheline gravitatsioonijõud? a) Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. b) Mida suurem on kehade omavaheline mass, seda väiksem on gravitatsioonijõud. 3) Millist jõudu nimetatakse raskusjõuks? Milline on raskusjõu suund? Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõud on suunatud Maa keskpunkti. 4) Kirjuta valem, mille abil arvutatakse raskusjõudu. F = mg ,kus F on kehale mõjuv raskusjõud, m on keha mass ja g on tegur. 5)Millisel planeedil mõjub kehale kõige suurem raskusjõud? Jupiterile. 6) Arvuta kui suur raskusjõud mõjub 45 kg raskusele poisile Maal, Kuul ja Marsil. Maal:F=45*9,8= 441 N/kg Kuul:F=45*1.6=72 N/kg Marsil:F=45*4=180 N/kg 7) Märgi joonistele keha liikumise suund kui kehale mõjuvad samaaegselt mitu jõudu.
7. Võrrand on võrdus, mis sisaldab ühte või mitut muutujat, mida vaadeldakse tundmatute suurustena. 8. Determinant on lineaaralgebras funktsioon, mis seab igale ruutmaatriksile vastavusse skalaari, ning on üks olulisemaid matemaatilisi konstruktsioone lineaarvõrrandsüsteemi uurimisel. 9. Juurvõrrand on võrrand, milles muutuja esineb juuritavas. 10. Kui punktid A(x1; y1) ja B(x2;y2) on lõigu otspunktid, siis selle lõigu keskpunkti C(xc;yc) koordinaadid on 11. Vektor on lõik, millel on suund, siht ja pikkus. 12. Vektoreid saab liita, kui liita vektorite vastavad koordinaadid. 13. Vektori vastandvektoriks nim. vektorit, millel on antud vektoriga sama siht ja pikkus, kuid vastupidine suund. 14. Vektorid on kollineaarsed ehk samasihilised, kui nad asuvad ühel ja samal sirgel või paralleelsetel sirgetel. 15. v= lp - ap 16. Vektori pikkus võrdub koordinaatide ruutjuure summast. 17. sin= vastask./hüp.
pruugi olla parim kaitse eesti kultuuriruumile. Mõnikümmend aastat tagasi peeti jätkusuutlikust arengust rääkides silmas enamjaolt ühiskonna ja looduse kooskõla. Ökoloogiline tasakaal pole oma tähtsust kaotanud tänapäevalgi, kuigi selle kõrval on hakatud arutlema ka ühiskonna enese jätkusuutlikkuse üle. Enam ei vaielda, kas valida majanduskasv või keskkonnahoid, selle asemel üritatakse neid kahte kokku kombineerida. Arutelu keskpunkti on tõusnud inimene koos oma arengu- ja elukeskkonnaga. Jätkusuutlik valitsemine on suurelt seotud võimu kasutamisega. Võimu all mõeldakse võimulolijate tahte ning otsuste pealesurumist ka teistele. Võimulolijad ei saa valitsetavate arvamust siiski täielikult ignoreerida, sest terrori abil on tänapäevamaailmas üha keerulisem võimul püsida. Siit järeldades peab võim korraldama valitsemist sedamoodi, et rahvas võimu
ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE liikumine, mille korral keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra KIIRENDUS kiiruse muutus ühes ajaühikus Tähis: a KIIRENDUSE SUUNAD - 1. kiireneval liikumisel: a>0 (positiivne) 2. aeglustuval liikumisel: a<0 (negatiivne) LIIKUMINE MAA MÕJUL liikumine, kiirendusega. Kiirendus on üldiselt alati ühesugune ja võrdub 10 m/s2 Valemites asendub a väärtus g väärtusega. Pean meeles: g-vektor on alati suunatud alla (maa keskpunkti suunas) 1. liikumine vertikaalselt alla kiirenev g= 10 m/s2 2. liikumine vertikaalselt üles aeglustuv g= -10 m/s2
juba peigmees ning tema pruudiks on häbematu sakslanna Karolina Ivanovna. Peale seda Goljadkin lahkub arsti juurest, pidades teda rumalaks. Härra Goljadkin asub Olsufi Ivanovitš Berendejevi juurde, kuid teda ei lasta sisse. Riiginõuniku juures toimub pidu, mis on pühendatud tema tütre Klrara Olsufjevna sünnipäevale. Seistes Berendejevi eeskodas, otsustab Goljadkin salaja läbi pääseda ning asub tantsusaali, kus Goljadkin satub tähelepanu keskpunkti ning tunneb ennast alandlikuna. Ta aetakse sealt välja. Goljadkin põgeneb „vaenlaste eest“. Väljas on niiske,udune, lörtsine novembriöö. Ta seisab tükk aega kaldapeal ning vaatab tumedat veed. Ta kohtab seal läheduses kedagi, kes on üllatavalt tema enda sarnane. Hiljem ta kohtab teda veelgi, ka enda korteris, kes on tema teisik. Kui Goljadkin jaoskonda tööle läheb hommikul, kohtab ta taas oma teisikut, kes seal samuti töötab
7.loeng Kõverjooned ja kõverpinnad, üldised teist järku pinnad, kruvipinnad, tsüklilised pinnad, aksonomeetria Tsükliliseks pinnaks nimetatakse pinda, mis tekib püsiva või muutuva raadiusega ringjoone suvalisel liikumisel. Tsükliliste pindade hulka kuuluvad kõik pinnad, millel on ringjoonekujulisi lõikeid: torukruvipinnad, kõik pöördpinnad, üldised teist järku pinnad. Rõngaspind tekib ringjoone pöörlemisel pmber telje, mis asetseb selle ringjoone tasapinnas, kuid ei läbi ringjoone tsentrit. Rõngaspinnaga piiratud keha nimetatakse rõngaks. Rõngaspinna kuju sõltub pöörlemistelje asukohast meridiaanringjoone suhtes. Rõngaspinnad: a)telg möödub ringjoonest- tekib auguga rõngaspind (toor). b)telg puutub ringjoont- tekib iseennast puutuv rõngaspind. c)telg lõikab ringjoont, kuid ei läbi keskpunkti- tekib iseennast lõikav rõngaspind. Kruvipinnad: Objekti niis...
Kera, selle pindalad ja ruumala. Keraks nimetatakse pöördkeha,m is tekib ringi (või poolringi) pöörlemisel ümber diameetri.' Kera pinda nimetatakse SFÄÄRIKS. Kera lõiget keskpunkti läbiva tasandiga nimetatakse SUURRINGIKS. Sfääri mistahes punkti kaugust kera keskpunktist nimetatakse kera RAADIUSEKS. 2. Mõningad mõisted, mis on seotud kera, ringi ja ringjoonega: Ringjoone puutuja sirge, mis puutub ringjoont (kera pinda) ainult ühes kohas ja on risti ringi (kera) raadiusega Kaare pikkus ringjoone või sfääri kahe punkti vaheline kaugus, mis arvutatakse järgmise valemiga L=x·R
tähelepandava värvuse, näiteks „red” (punane); jooneliik Continous; Kontuur – kontuurjoontele; jooneliik Continous; Teljed – telgjoonte jaoks, jooneliik CENTER; see on esialgu kasutatavaks kihiks Kihtide kujundamse aken, käsuga LAYER on seadistatud vajalikud kihid Loomulikult on vaja eelnevalt kasutaa käske UNITS ja LIMITS (milleks?) Esimesena on kasutatavaks kiht – Teljed. Valime suurema ringjoone keskpunkti joonestusvälja keskpunkti lähedale, näiteks nii, et punkt A (210,150) ja väiksema ringi keskpunktiks on siis algandmete järgi punkt B (210, 55): Töö 3 Klamber 2 A B Kiht Teljed
nurgast. Kolmnurga kolmas nurk 180°-70°-30°=80°. 90°-80°=10° 70°-10°=60°, 30°-10°=20° Otsitavad nurgad on 90°-60°=30°, 90°-20°=70°, 180°-30°-70°=80° 16.Ringjoone märkimata jäänud keskpunkti leidmine - märkida ringjoonel kolm punkti nii, et tekivad ühise otspunktiga kõõlud; poolitada kõõlud sirkli abil (ehk joonestada nende keskristsirged); kõõlude keskristsirgete lõikepunkt ongi ringjoone keskpunkt NB kõõlude keskristsirgeid võib joonestada ka kolmnurga abil 17.Kolmnurga konstrueerimine Ül.1113 ümberringjoone raadiuse abil - võrdhaarne Täisnurkse kolmnurga hüpotenuus on c.
liikumised. (survegrupp rohelised, vähemused, usuorganisatsioonid - õigeusukirik, seltsid laulu selts, emakeeleõpetajate selts, ametiühingud teetööliste ametiühing, erakonnad SDE, IRL, korteriühistud jne.) Riigi tunnused: territoorium, rahvas, majanduslik tegevus, rahaühik, sotsiaalsüsteem, transpordisüsteem, valitsus, rahvusvahelini tunnustatus, Põhiseadus, kohtusüsteem, Riigivõimu tunnused: 1. seaduste loomine 2. omab üht keskpunkti 3. maksude kogumine/kehtestamine 4. rahva esindamine rahvusvahelisel areenil 5. igapäevaelu korraldamine 6. kasutab vajadusel vägivalda Riigiasutuse tunnused: 1. omab kindlat struktuuri 2. saab riigilt raha 3. jälgib seadusi Sotsiaalne mobiilsus inimeste või inimgruppide liikumine staatuslikel hierarhia skaalal horisontaalselt või vertikaalselt. Sotsiaalne staatus konkreetse inimese positsioon konkreetses ühiskonnas, mis sõltub antud
16. Kahe keha jõu mõju on omavahel võrdne ja vastassuunaline/sama suunaline. 17. Kehade vastastikusel mõjutamisel saadud kiirendused on võrdelised/pöördvõrdelised nende kehade massidega. 18. Suletud süsteemi kogu impulss on/ei ole jääv. 19. Liikumishulga, ehk impulsi jäävuse seaduse rakenduseks on reaktiiv liikumine. 20. Keha kaaluks nimetatakse : kehamassi, mis avaldab raskust sellele asetuvale pinnale,kus on vastav keha. 21. Raskusjõud mõjub alati Maa keskpunkti suunas. 22. Raskusjõud on/ei ole keha kaalu olemasolu põhjus. 23. Kaaluta olek- keha avaldab/ei avalda alusele/riputusvahendile survet. 24. Keha kuju muutumisel tekkivat jõudu nimetatakse deformatsiooniks. 25. Kirjuta kõik 5 deformatsiooni liiki: ...................................................................................................................................... ....................................................................................................
kui ühe kolmnurga kolm külge on võrdsed teise kolmnurga kolme küljega siis on kolmnurgad võrdsed 7. võrdhaarne 33. Kui ühe kolmnurga kaks külge ja nendevaheline nurk on vastavalt võrdsed teise kolmnurga kahe külje ja nendevahelise nurgaga, siis need kolmnurgad on võrdsed 8.ristkülik 34. Kui ühe kolmnurga külg ja selle lähisnurgad on vastavalt võrdsed teise kolmnurga külje ja selle lähisnurkadega, siis need kolmnurgad on võrdsed 9.võrsed 10.Romb 11. kaht punkti 12. läbib keskpunkti 13. ringjoon 14. algarvuks 15. kordarv 16. naturaalarvu kordne 17.naturaalarvu tegur 18.lihtmurd 19.on murru lugeja ja nimetaja jagamine ühe ja sama nullist erineva arvuga 20.on murru lugeja ja nimetaja korrutamine ühe ja sama nulist erineva arvuga 21.nürinurk 22.teravnurk 23.kõrvunurkadeks 24.ühe 25.sama nurga 26.üksliikmete summa
ÜHTLANE RINGLIIKUMINE Ühtlasel ringliikumisel trajektoor on ringjoon ja kiirusvektori pikkus ei muutu. Samuti on konstantne nurkkiirus. Nurkkiirus on suurus, mida mõõdetakse pöörlemisnurga ja selle tekitamiseks kulunud aja suhtega. Z P z r P0 X x O 0 xz-tasandil on ringjoon raadiusega r. Mööda seda ringjoont toimub liikumine vastupäeva. Liikumine algab punktist P0, millele vastab nurk 0. Seda nurka nimetatakse algfaasiks. Teatud aja t pärast on punkti asukoht P ja sellele vastav pöörlemisnurk . - 0 Nurkkiirus = t Nurka mõõdetakse radiaanides. Radiaan on kesknurk, millele vastava kaare pikkus on võrdne raadiuseg...
rüütlivägi. See koosnes feodaalidest, kel oli piisavalt suur sissetulek, et muretseda endale korralik sõjavarustus. Sellele lisaks vajas rüütel veel head sõjaratsut Pikema sõjakäigu jaoks pidi rüütel muretsema endale kilbikandja, kannupoisi, vibumehe jne Linnakultuur Keskaegsete linnade kujunemisloost saab esile tuua 4 võtmesõna: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats Linna südame ümber oli alllinn, seda ümbritses eeslinn, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega Linn koosnes kitsastest tänavatest, läbikäikudest ja siseõuede võrgustikust. Tänan kuulamast! J
Vana-Kreeka kultuur keskendus inimesele Üheks tähtsaimaks kreeklaste maailmavaate aspektiks oli see, et nad asetasid inimkonna universumi keskpunkti. See tol ajal uudne ja ainulaadne inimesele keskenduv mõtteviis muutus püsivaks ja on säilinud tänapäevani. Seda iseloomutab kõige paremini fakt, et kreeklased lõid oma jumalad iseeneste näo järgi. Varasemas ajaloos polnud ükski teine kultuur selleni jõudnud. Vanas Egiptuses ja Mesopotaamias olid mitmed jumalused kui sulamid erinevatest olenditest: naise keha ja kassi peaga või härja pea ja lõvi kehaga. Nad olid olendid, kes erinesid
Peeter I Peeter I ehk Peeter Suur oli vene tsaar aastatel 1672-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser 1721. aastast kuni oma surmani 1725. aastal pärast Uusikaupunki rahulepingut, mis näitas venelaste taotlust saada Euroopa suurvõimuks. Peeter I peetakse Venemaa ajaloo üheks edukamaks valitsejaks, mille eest on talle antud lisanimi Suur. Isiklikku Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor III, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma Peetri tsaariks, minnes mööda tema vanemast poolvennast Ivanist, kuid hiljem algasid rahutused ning tsaari...
kuid teised küljed ei ole paralleelsed (nimetatakse haaradeks) 23.Diagonaal on nelinurga vastastippe ühendav lõik. 24.Ringjoone kõik punktid asuvad ühel ja samal tasandil ning on ringjoone keskpunktist samal kaugusel. 25.Ringi moodustab ringjoone sees olev tasandi osa koos ringjoonega. 26.Raadius on matemaatiline lõik, mis ühendab rongjoone punkti keskpunktiga. 27.Diameetriks nimetatakse sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone punkti ja läbib ringi keskpunkti. 28.Algarvuks nimetatakse arvu, millel on ainult kaks jagajat. 29.Kordarv on arv, millel on vähemalt kolm jagajat. 30.Kõik arvud, millega antud arv jagub, on selle arvu tegurid. 31.Arvu kordsed on kõik need arvud, mis antud arvuga jaguvad. 32.Vastandarvud on arvud, mis erinevad ainult märgi poolest. 33.Mis tahes positiivse arvu ja arvu 0 absoluutväärtus on võrdne arvu endaga, negatiivse arvu absoluutväärtus on võrdne tema vastandarvuga 34
Peeter I Siim Rauno Steven Lapsepõlv ja noorpõlv · Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. · Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor Aleksejevits, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. ....jätk · Nii kuulutati tsaarideks mõlemad vennad Peeter ja Ivan, kusjuures Ivan kuulutati "vanemaks" tsaariks. Regendiks sai aga Sofja Aleksejevna, kes oli faktiliselt täie võimuga valitseja ning kõrvaldas Peetri ema Natalja Kirillovna täielikult riigi juhtimise juurest. Sofja Aleksejevna valitsemise ajal elas Peeter oma emaga Moskva-lähedastes külades Kolomenskojes ja Preobrazenskojes. Hõõrumised
Arnold Schering (April 2, 1877 in Breslau, Germany March 7, 1941 in Berlin, Germany) saksa muusikateadlane. Kasvas Dresdenis, õppis viiulit Annengümnaasiumis kuni 1896 aastal. Õppis Berliinis muusikakoolis viiulit Joseph Joachimi juures. 1898-1902 õppis muusikat Berliinis ja Leipzigis, kirjutas desertatsiooni Vivaldi instrumentaalkontsertite ajaloost (saksa, Geschichte des Instrumentalkonzertes bei Antonio Vivaldi), mis tõi selle helilooja taas tähelepanu keskpunkti. Ise tegutses Leipzigi konsis professorina, siis Berliinis muusikateadlasena, Halles oli professor.
Mart Toome ja Andrus Vaarik. Kõik need näitlejad suudavad suurepäraselt oma tegelaskujude kaudu viia publiku ajas tagasi 1880. aastatesse. Kogu etenduse vältel suhtlevad näitlejad publikuga. Nad mõtisklevad koos vaatajatega ning tulevad ka lavalt maha publikule lähemale, et tekitada rohkem huvi tegelaskuju probleemi vastu. Lavakujundus on väga napp, kui välja arvata kergesti lagunevad toolid. Siiski sobib see napp lavakujundus väga hästi, kuna see jätab tähelepanu keskpunkti näitlejad. Lavastus hõlmab lühijutte „Paks ja peenike“, „Missugune kolmest“, „Diplomaat“, „Albioni tütar“, „Õnnepojuke“, „Koomik“ ja „Maailmale nähtamatud pisarad“ ning lühinäidendeid „Abieluettepanek“ ja „Karu“. Läbivaks teemaks on viin ning meeste ja naiste vahelised suhted. Seega suunas 1880. aastatest pärit lavastus vaataja tähelepanu probleemidele, mis olid siis ja on ka praegu
3. MU on probleemi lahenduse otsimisel põhinev lühike teoreetiline uurimus, mille koostamisel kirjutaja toetub kirjandusallikatele. 4. MU on probleeme püstitav lühike kvantitatiivne uurimus, mille koostamisel kirjutaja teeb statistilise analüüsi ja toetub loogilisele mõtlemisele. IX Uuringu valiidsust ja täpsust illustreeritakse tihti märklaua abil. Millise täpsusega ja valiidsusega on uuring, kui tabamused on märklaua keskpunkti ümber? Märgista õige vastus! 1. suure täpsuse ja väikese valiidsusega 2. suure valiidsusega ja suure täpsusega 3. väikese täpsusega ja suure valiidsusega 4. väikese valiidsusega ja väikese täpsusega X Mille poolest erinevad kvantitatiivne ja kvalitatiivne uurimus? Too kaks näidet ja kirjuta need punktiirjoonele! Kvantitatiivsele on omane täpselt piiritletud numbriline andmebaas, kvalitatiivsele pigem sõnad kui numbrid.
1. Põhilised punktid ja jooned Maa pinnal Maakera telg Maa keset läbiv mõtteline telg, mille ümber ta pöörleb. Maa geograafilised poolused punktid, kus Maakera telg lõikab Maa pinda. Meridiaanid pooluseid läbivad suurringi kaared. Ekvaator Maakera teljega ristuv ja maakera keskpunkti läbiva tasandi ning Maa pinna lõikejoon. Paralleel ekvaatori rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. Tõelise meridiaani tasand püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge. Vaatleja meridiaan tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. Tõelise horisondi tasand Vaatleja silma läbiv rõhttasand. Esimese vertikaali tasand tõelise meridiaani risttasand. 2. Navigatsiooni põhimõisted: TK; KK; MK, kursinurk, TP; KP; MP, d,
ka ta kasvule, ta oli 197cm–204cm pikk. Peeter Suur oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, samuti väga ägedaloomuline. Peeteri vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovitš ja tema teine abikaasa Natalja Narõškina. Peeter kasvas Moskva lähistel Preobraženski külas. 1676. aastal suri Vene tsaar, Peeter Suure isa, Aleksei Mihhailovitš ning 6 aastat hiljem, aastal 1682, suri ka Peeter I poolvend tsaar Fjodor Aleksejevitš, mis pani Peeter I võimuvõitluse keskpunkti. 1689. aastal, pärast poolõe Sofia Aleksejevna ebaõnnestunud paleepöördekatset sai Peeter I troonile. Ainuvalitsejaks sai ta 1696. aastal, kui ta poolvend Ivan V suri. Peeter Suure esimene iseseisev sõjaretk toimus juba koheselt peale ainuvalitsejaks saamist, 1696ndal aastal. Peetri algatusel töötati välja suurt laevaehituse kava. Selle rahastamiseks viidi sisse uut liiki koormised. 1700. aastal algas Peeter I’se eestvedamisel Põhjasõda Rootsiga, et
Programmilise muusika(e mõte e sisu) seda väljendat i sõnadega.Kui tegemist oli instrumentaalse teosega, siis pandi pealkiri heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Moto e idee Poeem-üheosaline unistav või ülevalt poeetiline instrumentaalteos. Sümf.poeem-sümf.orkestrile kirjutatud poeem Suur ooper- kujunes Pr.maal,nimekaim meister Giacomo Meyerbeer ajaloolise ainestikuga heroiline oope r,suur tähtsus on massistseenidel ja kooridel. Lüüriline ooper- kujunes saj. II pool. tähelepanu keskpunkti tõusid inimeste intiimvahekorrad. .Ainestikuna kasutati kuulsaid kirjandusteoseid.Ooperi autorid ei püüdnud edasi anda teose filosoofiat,vaid keskendasid tähelepanu peategelaste isiklekele vahekordadele. Operett(e väike ooper)-suur roll on muusikata tekstil,episootidel,dialoogidel, kuhu põimitaks nalju ja satiiri.Ka tantsudel on väga oluline roll. Operett kuulub meelelahutuse kunsti valdkonda.Operett jaguneb: 1)Satiiriline Pariisioperett 2)Meloodiline Viinioperett
ringikujulisele orbiidile ümber planeedi, mille pinnalt ta oma lennuteekonda alustas. Esimene kosmiline kiirus sõltub planeedi/keha massist ja mõõtmetest. Teine kosmiline kiirus ehk paokiirus on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda. Paokiiruse arvutamine ve on paokiirus, G on gravitatsioonikonstant, M on taevakeha mass, millelt lahkutakse ja r on kaugus taevakeha keskpunkti ja paokiiruse arvutamise punkti vahel, g on gravitatsioonikiirendus sellel kaugusel ja on standardne gravitatsiooniline parameeter.
võistluseks ja sõjaks. Erines tegelikust, sest kasutati nüri relvu ja asja mõte polnud tappa. 9. Kuidas nimetati keskaegase armastusluule kirjutajaid? – Trubaduurideks ja minnesingeriteks. 10. Kuhu rajati keskajal linnad? Mille poolest erineseid need maa-asulatest? - Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Linnal on 2 keskpunkti – katedraal ja turuplats. Omavalitsusega linnal paiknes turuplatsi lähedal ka raekoda. Kaks olulist linna tunnust: linnamüür ja linnaõigus. Linna kaitsesid privileegid. 11. Selgita mõisteid: Tsunft – käsitööliste vennaskond. Sell – Meistri abiline, õpipoiss, kes elas meistri juures ja allus tema korraldustele. Tulevane meister Sedööver – Skraa – käsitööliste põhikiri, mida kasutati tsunftides. 12.Iseloomusta Vahemere ja Hansakaubandust
leida OSNAP / END abil: Vastame, et ringi keskpunkt asub mingi joone lõpus ja sisestame juhtsilbi END: Ülesanne II Tihend 21 Arvuti küsib: mille lõpus? : {punkt (roheline ruufuke) joone DE lõpu lähedal ehk punkti E lähedal} ↵ ja kui sinna on ilmunud punane ruuduke – lõpupunk vajutame hiire vasakpoolsele nupule, millega kinnistasime ringi keskpunkti asukoha ja sisestame ringi raadiuse Tulemus: A(235,185) C E D G B(235,65) F Ülesanne II Tihend
Ringliikumine on liikumine,kus keha punktide trajektoorid on ringjoonekujulised.Ringliikmuise erijuhid on ringjooneline liikumine ja pöörelmine. Kesktõmbekiirendus väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. ak = v2/ r , ak = 2 r Nurkkiirus näitab, kui suur pöördenurk läbitakse ajaühikus. = / t . Nurkkiiruse SIühik on üks radiaan sekundis (1 rad/s). Seda ühikut esitatakse lühidalt kujul 1 s1. Periood on ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring. T , = 2 / T, T=2 / Sagedus v või f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SIühikuks on herts (1 Hz = 1/s). Üks herts on üks võnge sekundis. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused: f = 1 / T, = 2 v e f= /2
Kirjandusvool Aeg Omadused Näited Harmoonia, kangelased, Huvi inimese olemuse vastu. Vana- Kreekas toimus mõtterevolutsioon: universumi Homeros ,,Ilias", ,,Odüsseia" keskpunkti asetati INIMENE, mitte Alkaios, sappho, Anakreon antiik 8.saj eKr-5.saj pKr jumal. Aischylos, Sophokles (trag) Kreeklased lõid jumalad oma näo järgi, Plautus, Terentius (kom)' selleni pole inimmõte enne küündinud. Horatius, Vergilius (luule) Tähtsaks usk ja kiriku mõju
Kas keskaja võimustruktuurid olid inimest kaitsvad või hävitavad? Keskaeg algas 1535. aastal. Siis olid võimul vasallid ja piiskopid. Vasallid ja piiskopid elasid linna ja talupojad maal. Talupoegade elu maal oli poole raskem ja keerulisem kui vasallide ja piiskoppide elu linna. Kuna talupojad pidid koguaeg raskeid töid tegema. Keskaegse orduriigi valdused sirutusid katkematult Leedu piirist kui Soome laheni. Tähtsamateks tugipunktideks olid Viljandi ja Tallinn. Orduriik jagunes väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid foogid ja komtuurid. Liivi ordut juhtis ordumeister. Tähtsamaks Vana -Liivimaa maahärraks oli Riia piiskop. Riia peapiiskopile, nagu ka teistele piiskoppidele, kuulus teatavatel aladel nii vaimulik kui ilmalik võim ja seal oli ta täieõiguslik vürst. Neid alasid nimetati tema stiftiks. Piiskoppide vaimulikku võimkonda nimetati diötseesiks ja kogu Vana-Liivimaa jagunes eri piiskoppide d...
16. Astendamine 1. võrdsete tegurite korrutise leidmine, kus an on aste, a astme alus ehk astendatav ja n astendaja ehk astmenäitaja. 2. negatiivse astendaja korral a-n =1/an. 17. Biruutvõrrand neljanda astme võrrand kujul ax4+bx2+c=0. 18. Diagonaal hulknurga kaht mitte ühele küljele kuuluvat tippu ühendav lõik või sirge. Hulknurga kaht mitte ühele tahule kuuluvat tippu ühendav lõik. 19. Diameeter ringjoone keskpunkti läbiv lõik, mis ühendab ringjoone kaht punkti. Sfääri keskpunkti läbiv lõik, mis ühendab sfääri kaht punkti. 20. Diskriminant avaldis, mis on ruutvõrrandi lahendivalemis juuremärgi all. 21. Eukleidese teoreem täisnurkse kolmnurga kaateti ruut võrdub selle kaateti projektsiooni ja hüpotenuusi korrutisega : a2=fc ja b2=gc 22. Geomeetriline keskmine ruutjuur kahe positiivse arvu korrutisest. 23
PüP pühkeplaks pühid käsi plaksutades · Ummisjaluhüpe a la sulghüpe, jalad koos hüpe · Polkavõte poisil käed tüdruku pihal, tüdruku käed poisi õlgadel. SULGVÕTE=POLKAVÕTE · Süldvõte käed laiali ? galopivõte · Vallasvõte poisil parem käsi ümber tüdruku piha, tüdrukul vasak käsi poisi õlal. · TIISELVÕTE ????? · Vikkel poiss ja tüdruk vaheldumisi, vastakuti. Sissejuhatus rütmikasse 20.sai. esikümnel tõuseb muusikapedagoogide tähelepanu keskpunkti uus süsteem, mille kallal töötas Sveitsi muusikapedagoog ja helilooja Emilie Jaques-Dalcroze. Alates 1892.a., olles Genfi konvervatooriumis muusikateoreetiliste (solfedzo ja harm.) ainete õppejõuks, kujundab ta välja oma uue süsteemi: muusikalise - rütmilise kasvatuse kontuurid. Märgates oma üliõpilaste võimetes suuri erinevusi muusikalise kuulmise ja rütmitunde vahel, eraldab ta õpetamise tervikust ühe komponendi - RÜTMI. Rütmitunne on arendatav absoluutselt kõikidel.
murdub erinevalt. Füüsikaseadus on füüsikaterminite abil väljendatud loodusseadus. Lääts ja kujutis Läätseks nim kõverpindadega ümbritsetud läbipaistvat keha, mida kasutatakse valguse koondamiseks või hajutamiseks. Läätsi liigitatakse kõverpindadeks ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed koondavad valgust. Nõgusläätsed hajutavad valgust. Läätse keskel paikneb läätse optiline keskpunkt. Läätse optilist keskpunkti läbivat joont nim läätse optiliseks teljeks. Läätse fookusi läbivat joont nim optiliseks peateljeks. Punkti, kus koondub kumerläätse läbinud optilise peateljega paralleelne valgusvihk, nim läätse fookuseks. Läätse iseloomustatakse arvuliselt fookuskauguse ja optilise tugevuse abil. Fookuskauguseks nim läätse keskpunkti ja fookuse vahelist kaugust. Optiliseks tugevuseks nim fookuskauguse pöördväärtust. Optiline
s 3 4 3 Variant 2. Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, plokist 2 massiga m2 ja kaksikplokikujulisest rattast 3 massiga m3 ja inertsiraadiusega i3 keskpunkti C suhtes. Keha 1 libiseb karedal kaldpinnal kaldenurgaga ja hõõrdeteguriga , ratas 3 veereb kaldpinnal kaldenurgaga ja veerehõõrdeteguriga . Leida ketta 3 nurkkiirus ja nurkkiirendus hetkel kui keha 1 on liikunud üles mööda kaldpinda teepikkuse s võrra. 5 Antud: m1 = 2m ; m2 = 4m ; m3 = 12m ; r2 = r ; r3 = r ; R3 = 2r ; i3 = r ; =30°; = 45° 4 µ = 0,3 ; = 0
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: 16.10.2008 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 8 OT: IMPULSIMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS Töö eesmärk: Töövahendid: Kuuli kiiruse määramine Ballistiline keerdpendel, kuulid, ballistilise keerdpendli abil. ajamõõtja, mõõtejoonlaud. JOONIS Teoreetilised alused Katse seisneb õhupüssist lastud kuuli impulsi mõõtmises selleks ettenähtud katsestendiga. Kuul lastakse plastiliiniga täidetud pendli kausikese pihta. Kuna põrke kestvus on palju väiksem pendli võnkeperioodist, siis ei jõua pendel põrke ajal tasakaalust välja minna. Kuuli kiirus avaldatakse valemist: 40 1 ...
· Rahvas ise ei osale, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele · Rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega valimistel · Nüüdisdemokraatia peamine vorm · Näiteks Riigikogu valimised Osalusdemokraatia · Rahva pidev ja mitmekülgne kaasamine poliitikasse · Otsese demokraatia täiuslikum variant · Kodanikul on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel · Levinud Skandinaavias ja USA-s Elitaardemokraatia · Keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte · Esindusdemokraatia suund · Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutlust demokraatiast · Võimule saab eliit, kes oskab arvestada rahva huvidega Vabad valimised · Funktsioonid 1. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine 1. Vahendada võimudele kodanike nõudmisi 2. Rahva usalduse indikaator 3. Hariv (valimistel tarbime rohkem poliitilist teavet) · Põhimõtted
Selle näiteks on süit ,,Hane- ema" , süidi iga osa on üks muinasjutt. Seda orkestrisüiti on kohandatud lühiballetiks. Ka balleti ,,Adélaide" saamislugu on sarnane. Ballett ,,Boolero" oli Vene baleriini Ida Rubinsteini tellimus. Maailmakuulsuse saavutas siiski orkestripalana. See kujutab endas 18 variatsiooni ühele teemale, kus muutub ainult orkestratsioon ja dünaamika. Lavamuusika Lavamuusikas jõudis Ravel muusikaüldsuse tähelepanu keskpunkti balletiga ,,Daphnis ja Chloe", mille tellis Vene impressaario Sergei Djagilev. Balleti aluseks on antiikkirjaniku Longose samanimeline romaan. Seda muusikat esitatakse sageli ka kahe orkestrisüidina. Ravel jõudis kirjutada kaks ooperit, neist tuntum on ,,Hispaania tund". See on buffo- laadis muusikaline komöödia. Teiseks on ühevaatuseline ooper ,,Laps ja võlumaailm", mis on lüürilis- fantastiline ooper. Muinasjuttude ja mänguasjade värvika maailma helidesse panekuks kasutas Ravel
9.Läätsed Kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistev keha. Kumerlääts- koondavad valgust Nõguslääts- hajutavad valgust Optiline tugevus- läätse fookuskauguse pöördväärtus D=1/f. Optilises tugevuse mõõtühik on 1 dioptria, siis kui fookuskaugus on 1m. Fookus on punkt optilisel peateljel, kus koonduvad läätsele paralleelsed langevad valguskiired peale läätses murdumist. Fookuskaugus on läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. Fk sõltub läätse materjalist a läätse pinna kujust. Fk tähistatakse f. Fk mõõtmiseks on vaja kõigepealt määrata lääts fookus. Seejärel tuleb mõõta läätse keskpunkt ja fookuse vaheline kaugus. Fookuskauguse pöördväärtus on võrdne eseme kauguse ja kujutise kauguse pöördväärtuse summaga. 1/f=1/k+1/a
Keiti-Katriin Käige, Maarit Olbri, Arida Muru Austatud uurimistööde kaitsmise komisjoni esimees, komisjoni liikmed, juhendaja, kaasõpilased ja külalised. Meie oleme 11 humanitaar klassi õpilased: Keiti Käige, Maarit Olbri ja Arida Muru. Esitame oma praktilisetöö „Muusikanädal Tallinna Nõmme Gümnaasiumis“ kaitsekõne. Teatavasti on aasta 2015 kuulutatud Eestis muusika aastaks. Seda sooviga tõsta sellel aastal Eesti mitmekülgne muusikaelu tähelepanu keskpunkti, sest muusikal on midagi, mis kõiki puudutab. Sellest saime meiegi inspiratsiooni praktilise töö ideeks. Teema on meile endale südamelähedane ja Tallinna Nõmme Gümnaasiumis on alati muusikat austatud. Leiame, et õigeid väärtushinnanguid ja traditsioone peab jätkama. Tahtsime meiegi oma kooliellu tuua rohkem helisid. Töö esimeseks eesmärgiks oli panna proovile õpilaste muusikalised teadmised ning loomingulisus
maakoor vahevöö välimine tuum sisetuum Maa tuum · Maa sfäär 2900 km sügavusest kuni Maa tsentrisse. · S lained sellest edasi ei levi, mis viitab selgelt tuuma välimisosa vedelale olekule. · Arvatavasti on Maa tuumas ülekaalus metallilised elemendid, (raud, nikkel, veidike väävlit, hapnikku, räni). Tuuma jaguneb: · VÄLISTUUM - 2900- 5200 km (ulatus 2300 km) · SISETUUM - 5200 km sügavusest kuni Maa keskpunkti (6378 km). Juhib S-lained kuid väga aeglaselt, mistõttu arvatakse et see on lähedal aine ülessulamis temperatuurile. Vahevöö · on koore tuuma vahele jääv Maa sfäär (Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni). · Oletatavasti koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiseks tüübiks on peridotiit (Fe ja Mg silikaatidest oliviinist ja pürokseenidest koosnevad kivimid). Vahevöö jaguneb kaheks osaks: · ÜLEMINE VAHEVÖÖ - hõlmab litosfääri
Renessanss · XIV saj muutus maailmavaade · Tähelepanu keskpunkti sattus inimene · Otsiti eeskuju antiikajast · Renessanss taassünd, humanism inimlik · Sai alguse Itaaliast, · XVI saj levis üle kogu Euroopa · Jõukus oli moes. Rajati uhkeid paleesid. · Linna kaunitsamiseks telliti kuntsinkelt maale ja skulptuure. · Haridus oli tähtis · Ei usutud elusse peale surma · Hakati hindama inimese keha ja hingeharmoonilits tervikut
MIS ON TEADVUS? TEADLIKKUS ISEENDAST JA OMA KESKKONNAST. MIS ON ÄRKVELOLEKUTEADVUS? KUI OLEME ÄRKVEL JA PIISAVALT ERKSAD NING TAJUME ENNAST JA KESKKONDA. KAS ME TEADVUSTAME ÄRKVEL OLLES KÕIKE? MIKS? EI; 1) ME EI MÕTLE OMA KEHAST TOIMUVATELE PROTSESSIDELE; 2) OSA TEGEVUSI VÕIB MUUTUDA AUTOMAATSEKS JA ME EI TEADVUSTA NEID ENAM. MIKS ON UNI OLULINE? 1) UNI KAITSEB MEID SEL AJAL, KUI ÄRKVELOLEMINE JA RINGIKÄIMINE OLEKS VÄGA OHTLIK (AITAB HOIDUDA AKTIIVSUSEST JA SÄILITADA ENERGIAT); 2) UND ON VAJA MEIE SEESMISTE JÕUVARUDE TAASTUMISEKS; 3) TAASTAB KNS'I, MEELEELUNDITE JA LIHASKONNA JÕUVARUSID; 4) SOODUSTAB MÄLU, ERITI PÜSIMÄLU KINNITAMIST. MILLEST SÕLTUB UNEVAJADUS JA KUI PALJU PEAKS MAGAMA? 1) SÕLTUB SELLEST, KUI PALJU PÄEVA JOOKSUL ENERGIAT KULUTATAKSE, ET SEDA ÖÖSEL TAASTADA; 2) TURVALISUSEST; MAGAMA PEAKS UMBES 7-8H. KUIDAS UND UURITAKSE? UNEKESKUSES EEG-GA NING SILMALIIGUTUSTE JA LIHASAKTIIVSUSE REGISTREERIMISEGA (EEG ABIL RE...
A 2 B2 k 1 k 2 = -1 t 1 t 2 ( sirged t 1 ja t 2 on risti ) k 2 - k1 tan = , kus on kahe sirge vaheline teravnurk 1 + k1 k 2 Lõigu keskpunkti koordinaadid x1 + x 2 x0 = 2 , kui A( x1 ; y1 ) , B( x 2 ; y 2 ) y+y y 0 = 1 2 2 · Ringjoon (x a)2 + (y b)2 = r2
On inimesi, kelle kehakeel annab meile mitmesuguseid märguandeid. Silma jäävad näiteks seelikusaba krudimine, kandadel kiikumine jne. Variante on palju! Publiku ees esinedes käib punastaja peast närveerimise tõttu läbi väga palju mõtteid. Tihtipeale on esimeseks küsimuseks just see, et ,,Ma loodan, et ma ei punasta," ,,Appi, ei tea, kuidas ma välja näen," ,,Mida teised minust mõtlevad," ,,Väga hirmus!" Peamiselt kardetakse olukordi, kus satutakse tähelepanu keskpunkti ja kus viimne kui üks inimene kuulab ainult teda. On ka variante, kus inimene tegelikult ei pruugi erilst sorti häbeneja olla. Punastama paneb ka avalik kiitus, tänuavaldus, õnnetunne ning enesega rahulolu. Viimaks olemegi kui nõiaringi suletud: mida rohkem ennast teadlikult jälgime ja punastamist keelame, seda tihedamini me tegelikult punastame. Loomulikult mõjutab esinemist ka halb kuulajaskond, kes niheleb ja sahkerdab ning kus mõnel hetkel väike kõrvalepõige kõrvalistuja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
