Muutub ajas. ( nt kui mõõdame ruumi täna ära, saame 4 m, siis 4 aasta pärast on sama ruum ikka 4m, kui aga ostame täna midagi, mis maksab 10 eurot, siis 4 a pärast see maksab kindlasti rohkem.) Raha kui väärtuse akumulatsiooni vahend- raha võib kui ostujõudu omavat väärtust koguda--see toimib ainult siis, kui esimesed 2 punkti on täidetud. Raha loomine Kui varem kasutati rohkem sularahaga, siis Keskpank sai reguleerida, palju raha ringluses läbi käib. Kui aga kommertspangad hakkavad üha rohekm vahendama majandustehinguid, hakkab raha loomise protsesis osalema rohekm pangad, keskpanga funktsioon hakkab taanduma. Oletame... Otsutame teha ühe panga. Pank on valmis, võime hakata tegutsema juba. Kõige pealt on tarvis saada kuskilt raha, et hakata sellega toimetama. Oletame et leidsime mõne kliendi, raha hakkas laekuma. Hoiustas 100 raha, meil kohustus see kunagi talle tagasi maksta
kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel. Laenude võtmist mõjutavad põhiliselt intressimäärad. Intressimäär on oma olemuselt hind, mida makstakse raha laenuksvõtmise eest ja saadakse raha laenuandmise eest mingil perioodil, mida väljendatakse protsentuaalse osana laenusummast. Euroopa Keskpank saab euroala intressitaset mõjutada muutes näiteks pankade refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi ja teisi keskseid intressimäärasid. Nimetatud intressimäärad panevad paika alumise ning ülemise intressitaseme mille alusel europangad võivad Keskpangast laenu võtta või oma raha hoiustada. Kui nüüd Euroopa Keskpank on otsustanud oma keskseid intressimäärasid tõsta, siis paratamatult kasvavad ka pankadevahelise rahaturu intressid ning vastupidi. Laenude võtmise põhjused:
1960.aastate lõpuks tekkis tolliliit ( 6 riigi vahel kaotati tollid, ülejäänutele ühtne tollimaksumäär) 1985- avaldati Valge Raamat siseturu loomise kohta NELI VABADUST ehk tootmistegurite vaba liikumine 1) kaupade 2) teenuste 3) kapitali 4) isikute vabaliikumine ei ole tänaseks veel realiseerunud ÜHTNE RAHA 1988- J.Delors´ mõte luua Euroopa Majandus-ja Rahaliit 1.jaan 1999- arveldusrahana euro 1.jaan 2002 sularahana Suurbritannia, Taani, Rootsi ei Loodud Euroopa Keskpank Eurole ülemineku plussid: ....................................... ........................................ ................................ Miinused: .......................................... ..........................................
1 Aktsionärid - Shareholders Juhtimine - Management Tööjõud - Workforce Organisatsiooniskeem - Organisation chart Nõukogu - Board of directors Esimees - Chairperson Tegevdirektor - Managing director Aktsiaseltsi personal - Company officers 2 Värbama - Recruit Positsioon - Position Soovi avaldama - Apply for CV(curriculum vitae)(resume) Sooviavaldus blankett - Application form Nimekiri - Short list Kandidaadid - Candidates Intervjuu - Interview Palkama -Hire Värbamis agentuur - Recruitment agency(search firm) 3 Jaekaubandus - Retailing Jaemüüjad - Retailers Laod Stores(shops) Firmakauplus - Outlets Kett (kaubanduskett) - Chains Ärikeskus - Shopping centres(malls) Hüpermarket - Hypermarkets Kaubahall/hüpermarket - Superstores Kaubanduskeskuste rajoon? - Retail park Kaubamaja - Department stores 4 Franchising (siuke värk, et ostad litsentsi kasutamisõiguse) Franchisor (litsentsi omanik) Franchisee (litsentsi ostja) Franchise agreement...
....................................................................................6 Euroopa Liidu Nõukogu.............................................................................................................8 Euroopa Parlament...................................................................................................................10 Euroopa Komisjon....................................................................................................................12 Euroopa Keskpank...................................................................................................................13 Majandus- ja rahaliit.................................................................................................................15 Euroopa kohus..........................................................................................................................18 Regionaalpoliitika.......................................................................................
Rahasüsteem-on ajalooliselt välja kujunenud ja ühiskondliku kokkuleppe või riigi seadustega reguleeritud raha emiteerimise ning ringluse korraldus. Rahasüsteem koosneb järgmistest põhielementidest: Rahaühik Seaduslikud raha liigid-metall,paber,elektrooniline Raha emiteerimise kord-raha tagamine,käibesse laskmine,käibest eemaldamine Raharingluse organiseerimise ja reguleerimise eest vastutav institutsioon- keskpank, valitsus,riigikassa Rahasüsteemide liigitus raha VORMI järgi: Metallrahasüteeem-aluseks mingi väärismetall Paberrahasüsteem-paberist raha Arveldus-ehk kontorahasüsteem-elektrooniline ehk e-raha Kinkekaardid ja taara Rahaüsteemide liigitus VALUUTAKURSI liigi järgi: Rahvusliku maksevahendi puudumine e. ametlik või formaalne nn dollariseerimine
· Kõrge ja püsiv majanduskasv · Õiglane sissetulekute jaotus Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega ehk rahalise stabiilsuse tagamisega. Raha stabiilsusena käsitatakse enamasti hinnataseme stabiilsust ehk madalat inflatsiooni. Riigi keskpanga majanduspoliitiline ülesanne on madala inflatsioonitaseme hoidmine. Keskpank reguleerib raha pakkumist või raha hinda ehk intresse. Rahapoliitika soodustab riigi majanduse kasvu. Keskpank mõjutab intresse( kui intressid on madalad võetakse rohkem laenu). Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil. Valuutakomiteed iseloomustab kolm tunnust: 1. fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes. Eesti kroon on fikseeritud euroga. 2. kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja välisvaluutareservidega. 3. valuuta on täielikult konventeeritud. Seda on võimalik vahetada.
· Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks. · Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks, kui intressimäär peaks tulevikus tõusma. 14. Rahapoliitika Ekspansiivne rahapoliitika eesmärgiks rahapakkumise ja kogunõudluse suurendamine. Kitsendav rahapoliitika rahapakkumise vähendamine ja selle kaudu kogunõudluse pidurdamine. Situatsioonikohane rahapoliitika rahapoliitilisi otsuseid teeb keskpank. Automaatne rahapoliitika rahapoliitika kujutab endast ettemääratud reeglite kogumit ja keskpank ei saa seda oma igapäevaste toimingutega muuta. Keskpank juhib finantssüsteemi, viib ellu rahapoliitikat, erineb kommertspangast. 15. Töötus ja inflatsioon Töötus olukord, kus inimesed, ke stahaksid olemasoleva palgatsaseme korral töötada, ei suuda tööd leida. Tööjõud 15-aastased ja vanemad inimesed, kes töötavad või on registreeritud töötutena.
[email protected] Kodune ÜLESANNE: Töötada V2LJA MAJANDUSPOLTIILISE ESSE TEEMA EHK ARVAMUSARTIKLI PEALKIRI näiteks: kuidas muuta perepolitikat? kuidas saavutada eelarve tasakaal praeguses olukorras`? pealkirjas peab oleme n2ha millise aktuuaalse maj. poliitika tegevusega ma tahan tegeleda.järgmise reede õhtuks kirjalikult! (vaatab kas aktuaalne? piisavalt selge ?,millega ise tegelad,?jõukohane.) KIRJANDUS: Kohustuslik: MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED. Mati Raudjärv EUROOPA MAJANDUS POLIITIKA ALUSED. soovitatav: EESTI TEE EUROOPA LIITU,UNISTUS EUROOPA LIIDUST. Raig. MAJANDUSPOLIITIKA KONSPEKT MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED *Majanduspolitiika on osa ühiskonnapoliitikast. Uurimisobjektiks: 1)majanduskord,-korrapoliitika 2)majandusstruktuur,-struktuuripoliitika- majandus harud majanduse sees. 3)majandusprotsessid,-protsessipolitiika-turundus,hinnad,tollimaks RIIGI ÜLESANDED: 1)Väline julgeolek 2)Sisemine julgeolek 3)Ühisko...
30.Mis on valuuta vaba kurss. see tähendab seda, et kõigile kehtestatakse ühesugune valuuta ostu ja müügi kurss. 31.Mis on devalveerimine? ehk devalvatsioon on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. 32.Mis on deflatsioon? inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. 33.Mille poolest erinevad erapankade ja keskpanga ülesanded raharingluses? Keskpank on avalik-õiguslik põhiseaduslik institutsioon, mille ülesanne on hoida hinnastabiilsust ehk tagada raha ja raharingluse stabiilsus. Oma ülesannete täitmiseks peab keskpank olema valitsusest sõltumatu. Keskpanga sõltumatus ei saa olla absoluutne, vaid seaduses peavad olema sätestatud panga eesmärgid, millest sõltuvad tema tegevuse raamistik ja vastutus. Erapankadega on aga nii, et raha hoiustajana müüb pank oma klientidele usaldust. Kui pank hoiaks kogu
Aega kulus 1 tund 21 minutit Punktid 60,0/60,0 Hinne 120,0, maksimaalne: 120,0 (100%) Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis reaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid nominaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kogunõudluse vähendamine. Vali üks: Tõene Väär
Essee teemal "Eesti Pank" 25.veebruaril käisime klassiga ekskursioonil Eesti panga muuseumis. Seal tutvustatakse Eesti raha ja selle ajalugu, kõneldakse keskpangast, selle tegevusest ja ajaloost. Kuna Eesti Panga ja Eesti riigi ajalugu on tihedalt seotud, annab muuseumi väljapanek aimu ka Eesti riigi kujunemise loost. Muuseum asub Eesti Panga hoonekompleksi vanima hoone ehk punastest telliskividest maja esimesel korrusel. Hoone on nii seest kui ka väljast säilitanud oma algupärase, enam kui saja aasta taguse väljanägemise. Asub Estonia puiesteel Estonia teatri ja Solarise keskuse poolses küljes, sissepääsu on tornide ja siniste muuseumi lippude järgi. Ma sain eesti pangast palju uusi infot. Praegu tean, et Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank. Eesti Pank on Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. 2011. aasta algul v...
3) ülekannete teostamine. hoidmine; 3)Järelvalve kommertspankade üle. 4)Kommertspankade kohustusliku reservi hoidmine ja neile laenu andmine. 3. Kas Keskpank saab omatahtsi raha juurde trükkida ja seda siis käibele lasta? Põhjenda ! Ei saa. Vastavalt rahaseadusele peavad kõik käibele lastud Eesti kroonid olema tagatud kulla või välisvaluuta reservidega. PANGAÜLEKANDED: Pangasisene - maksjal ja saajal on mõlemal konto samas pangas. Siseriiklik - maksja ja saaja pangakontod on erinevates pankades ühes riigis Välismakse - makse toimub välisvaluutas ja/või maksja ja saaja pangakontod asuvad erinevates riikides.
sarnaste omadustega kategooriateks. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avalik sektor- võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Ül: rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest instit. Riik- võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide (kohus, keskpank, seadusandlik ja täidesaatev võim, järelvalveinst.) kaudu. Erasektor- kuuluvad kasumit taotlevad ettevõtted. Turg juhib majandust nähtamatu käega. Riik peab sekkuma kui esinevad turutõrked. Mittetulundus sektorite eesmärk ei ole teenida kasumit. Nad teevad seda oma algatuslikult, nn oma lõbuks, et aidata lahendada sotsiaalseid ning majanduslikke probleeme. Sotsiaalne mobiilsus- inimese või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumuse
Euro (lühend EUR, tähis ) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. Euro kui rahaühik jaguneb 100 sendiks. Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja ettevõtetes. 1. jaanuaril 2002 tuli euro ringlusse ka sularahana. Eurot kontrollib Euroopa Keskpank. 1999. aasta juulis alanud trükkimis- ja vermimistööde tulemusena on ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte. Hetkel on ringluses 11,836 miljardit rahatähte, mille koguväärtus on 684 miljardit eurot ja 80,677 miljardit münti, mille koguväärtus on üle 20 miljardi euro. Ringlusesse lastud euromündid kaaluvad kokku 692 335 tonni. Euro eelised on vahetuskursiriski kadumine, mis kergendab rahvusvahelist kaubandust ja
ELil on mitmeid muid institutsioone ja institutsioonidevahelisi asutusi, millel on konkreetsed ülesanded: · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab kodanikuühiskonda ja tööturu osapooli; · Regioonide Komitee esindab piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi; · Euroopa Investeerimispank rahastab ELi investeerimisprojekte ning toetab Euroopa Investeerimisfondi vahendusel väikeettevõtteid; · Euroopa Keskpank vastutab Euroopa Liidu rahapoliitika eest; · Euroopa Ombudsman tegeleb kaebustega, mis on esitatud seoses ELi institutsioonide ja asutuste tegevusega; · Euroopa andmekaitseinspektor tegeleb inimeste isikuandmete puutumatuse kaitsega; · Väljaannete talitus avaldab teavet ELi kohta; · Euroopa Personalivaliku Amet värbab töötajaid ELi institutsioonidesse ja muudesse asutustesse;
samal ajal hoida fikseeritud kurssi. Tõene 7. Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist. Väär 8. Seotud kursi puhul on reservidega kaetuse nõue leebem kui fikseeritud kursi puhul. Tõene 9. Üheaegselt pole võimalik rakendada fikseeritud kurssi, kapitali mobiilsust ja sõltumatut rahapoliitikat. Tõene 10. Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a. Tõene Test 12 ja test 13 rahaturg ja -poliitika 1. Rahapakkumise kasv tõstab intressi. Väär 2. Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina. Väär 3. Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. Väär 4. Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti. Tõene 5. Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde. Tõene 6. Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv. Tõene 7. Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega. Väär 8
Riigi rahapoliitika ehk monetaarpoliitika kolm põhilist vahendit on: diskontomäär; kohustuslik reservinõue; avaturu operatsioonid. Diskontomäär e pangamäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Kohustuslik reservinõue on keskpanga poolt kommertspankadele kehtestatud nõue, mis sätestab miinimumi, kui suure osa hoiuste kogusummast peavad kommertspangad reservi jätma. Avaturu operatsioonid tähendavad, et keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel. Sarnaselt fiskaalpoliitikale võib ka monetaarpoliitika olla kas majandust laiendav (ekspansiivne) või kitsendav. Ekspansiivne rahapoliitika tähendab diskontomäära alandamist, kohustusliku reservinõude suurendamist ja valitsuse võlakirjade kokkuostmist avatud turgudelt. Kitsendav rahapoliitika tähendab, et keskpank tõstab diskontomäära ja kohustusliku reservi nõuet ning müüb valitsuse võlakirju, vähendades seeläbi rahapakkumist. 53
Euroopa majanduspiirkonda.3 1991 aastal alustati riigis struktuuriliste reformidega, mille tagajärjel erastati kõik riigile kuuluvad ettevõtted (ka pangandusasutused), ainsa erandiga ettevõtted energia- ja põllumajandussektoris. Islandist sai kiiresti vabaturumajandusel põhinev riik, kus arenes kiiresti ettevõtlus, loodi ettevõtteid mis tegelesid biotehnoloogia, arvutitarkvara ja välisinvesteeringutega. Kolm kõige olulisemat muudatust toimus rahanduses. Esiteks muudeti Islandi keskpank (Central Bank of Iceland, CBI) riigist sõltumatuks. Teiseks Keskpank ja valitsus leppisid kokku inflatsiooni sihtmäärale suunatud reziimi ning kolmandaks muudeti fikseeritud krooni kurss kõikuvaks. Aastal 2007 koosnes Islandi pangandussüsteem kolmest suurest pangast, mis võtsid enda alla 85% kogu riigi pangandusest. Enne kriisi algust oli kolme panga laenude ja varade hulk kokku umbes 168 miljardit eurot. 4 Kreeka majandus
samal ajal hoida fikseeritud kurssi. Tõene 7. Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist. Väär 8. Seotud kursi puhul on reservidega kaetuse nõue leebem kui fikseeritud kursi puhul. Tõene 9. Üheaegselt pole võimalik rakendada fikseeritud kurssi, kapitali mobiilsust ja sõltumatut rahapoliitikat. Tõene 10. Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a. Tõene Test 12 ja test 13 – rahaturg ja -poliitika 1. Rahapakkumise kasv tõstab intressi. Väär 2. Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina. Väär 3. Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. Väär 4. Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti. Tõene 5. Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde. Tõene 6. Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv. Tõene 7. Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega. Väär 8
poliitika kooskõlastamine ning EL ühtne majanduspoliitika. Liitumiseks on vajalik välja töötada majanduspoliitiline programm, ühtlustada seadusandlus, täita Maastrichti kriteeriumid: · inflatsioon ei tohi ületada 1,5% liidu kolme kõige madalama inflatsiooniga riikide keskmist · pikaajalised intressid mitte rohkem kui 2% võrra · eelarve defitsiit kuni 3% SKP-st · riigivõlg kuni 60% SKP-st · vahetuskurss peab olema püsiv vähemalt 2 aastat. 01.01.1999 Euroopa Keskpank. Fikseeriti euroga liitunud valuutade kursid, euro tuli käibele arveldusrahana. 01.01.2002 euro käibel sularahana. Ühisraha kasutuselevõtuga peaks: · suurenema turu efektiivsus · kaduma lisakulud, mis kaasnevad erinevate valuutade olemasoluga · suurenema rahvusvaheline stabiilsus. Probleemid ühisraha kasutuselevõtul: · usaldus uue raha vastu · väheneb võimalus opereerida rahapoliitikaga sisemajanduse toetuseks · suureneb risk kaubandusdefitsiidi kontrolli alla saamiseks.
kohustusliku reservimäära alandamine. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 39 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kaudsete maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 40 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Raha pakkumine suureneb, kui keskpank tõstab kohustusliku reservi määra. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 41 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 42 Õige Hinne 1,0 / 1,0
66. SKT deflaator - näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste hindade muutumist mingil ajavahemikul. 67.Deflatsioon on Riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus 68. Otsene välisinvesteering- Regionaalne integratsioon paigutab kohaliku tööstuse ümber liikmesriikide vaheliselt.. 69. Portfelliinvesteeringud- investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita 70. Valuuta odavnemine- Devalveerimise korral muudab keskpank fikseeritud vahetuskurssi nii, et omavaluuta väärtus välisvaluutades väheneb. Samuti võib keskpank omavaluutat välisturgudelt tagasi osta, vähendades nii omavaluuta pakkumist välisturgudel. Selleks saab ta kasutada oma valuutareservi. Selline poliitika on siiski lühiajaline, kuna valuutareservis olevad varad võivad otsa lõppeda ja siis järgneb ikka devalveerimine. 71. valuuta kallinemine - Revalveerimise korral muudab keskpank fikseeritud
farmaatsiasektoris ning oluline tehnilistes tööstusharudes, eelkõige lennunduses, relvatööstuses ja tarkvara tootvas sektoris. London ekspordib peamiselt toodetud kaupu ja impordib materjale, nagu naftat, teed, villa, toorsuhkrut, puitu, metalli ja liha. Inglismaa eksportis möödunud aastal üle 30000 tonni veiseliha, väärt ligikaudu £ 75000000. Prantsusmaa, Itaalia, Kreeka, Holland, Belgia ja Hispaania on suurimad veiseliha importijad Inglismaalt. Suurbritannia keskpank, mis määratleb intressimäärasi ja rakendab rahapoliitikat, on Bank of England Londonis. London on ka koduks Londoni börsile, mis on peamine väärtpaberibörs Suurbritannias ja suurim Euroopas. London on üks rahvusvahelisi juhte rahastamises ja suurim finantskeskus Euroopas. Traditsioonilised raske ja töötlev tööstus on Inglismaal viimaste aastakümnete jooksul järsult vähenenud, nagu nad on seda ka terves Suurbritannias. Samal ajal, teenindavad tööstusharud on jõudsalt arenenud
DEMOKRAATIA LEVIK Demokraatia eeldusteks on arenenud majandus, rahva heaolu ja haritus. Lääneliku demokraatia pealesurumine Aasia ja Aafrika riikidele ei õnnestunud. 1980.-1990. aastatel keskenduti reformidele, mis viiakse läbi kohalikke olusid, tavasid, traditsioone arsvestades. Jõuti järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut rohkem kui majandus. Mõned rikkad riigid (Saudi Araabia, Kuveit) ei ole demokraatlikud. Mõned vaesed riigid (Mali, Botswana) on. Demokratiseerumise lained: · 1826-1922 selle lõpetas totalitarismi ja autokraatia võimulepääs · Teise maailmasõja lõpuga algas lühike teine laine: Lääne-Euroopas taastati demokraatia, 1953-1956 stalinismi kokkuvarisemine suurendas mõnevõrra vabadust Ida-Euroopas · Kolmas laine algas diktatuuri kokkuvarisemisega Portugalis 1974.aastal, Autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas, Nõukogude liidu ja sotsialism...
India Geograafiline olustik Induse tsivilisatsiooni kujunemine Induse tasandik Gangese jõgikond 3 aastatuhat eKr. Arenes niisutuspõllundus Kujunes Pronksiaegne Induse tsivilisatsioon Induse tsivilisatsioon Harappa, Mohendžo Daro, Lothal 3 aastatuhandel eKr Elanikkond ~ 40 000 Põlluharijad Nisu,oder, datlid Puuvillakasvatus Loomasöödaks Tekstiilitooraine Linnad Kindlustatud tsitadell Templid, keskküttega saun, suured hooned (võimalik,et paleed) Viljahoidla( keskpank) Korrapärane põhiplaan Tänavad, teed paralleelsed Linnad Käsitöö, kaubandus Kindlustatud sadamad Sidemed läänenaabritega Eluiga ~ 1000 aastat Üleujutused Maavärinad Sissetungid Mohendžo Daro tänapäeval Aarjalased Loodest Indiasse Indoeuroopa keel Hindude esivanemad Kujunes sanskriti keel Tänapäeva kirjakeel Veedad - ühiskonnak...
· Elanikkond elab sellel maa-alal ja allub seadustele. · Suveräänne (täielik sisemine ja väline iseseisvus) riigivõim - sõltumatu võimu teostamine. Võim kehtestab õiguskorra riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena. Riigi ainuõigus: · Kehtestada seadusi · Koguda makse · Rakendada sundi Riigi institutsioonid on avalikud vastutavad otsuste eest: · seadusandlikud institutsioonid · täidesaatvad institutsioonid · kohus · keskpank · järelvalveinstitutsioonid riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed (ombudsmanid) Riigiasutustele iseloomulikud tunnused: · kindel sisemine struktuur ja hierarhia · moodustatakse riigi poolt kindlate ülesannete täitmiseks · rahastatakse riigieelarvest · töötajaskond palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad) Ülesanne · Õ lk 32 (uus õpik) · Õ lk 37-39 (vana õpik) · Sõnasta avaliku sektori ülesanded.
Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa Liidu institutsioonid · Euroopa Parlament · Euroopa Komisjon · Euroopa Liidu Nõukogu · Euroopa Ülemkogu · Euroopa Kontrollikoda · Euroopa Kohus · Euroopa Keskpank · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee · Regioonide Komitee · Euroopa Ombudsman Ajalugu Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud
Eesti 2015. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 8,5 miljardit eurot. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 15 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Varimajandus on üks osa varjatud majandusest. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 16 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Range rahapoliitika abil püüab keskpank vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 17 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö rahvuslikust printsiibist. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 18 Vale Hinne 0,0 / 1,0
Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 9. Millised Euroopa Liidu riigid ei kuulu rahaliitu? Rootsi, Taani, Ühendkuningriik. 10. Mis on eurogrupp? eurogrupp on eurotsooni liikmesriikide rahandusministrite mitteametlik kohtumispaik. 11. Nimeta vähemalt seitse Euroopa Liidu institutsiooni. Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Kohus, Euroopa Keskpank, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Ombudsman, Regioonide Komitee. 12. Mis on Lissaboni Leping? Lissaboni Leping ehk reformileping on leping, mis kirjutati alla 13. detsembril 2007 aastal Lissabonis Euroopa Liidu tippkohtumisel. Leping muutis Euroopa Liidu lepingut ning Euroopa Ühenduse asustamislepingut. Sellega suurendati liidu tõhusust, demokraatlikku legitiimsust ning liidu välistegevuse sidusust. Lissaboni leping jõustus 1
rahvusvahelisest kaubavahetusest Vali üks: a. USA b. Austraalia c. Kanada d. Saksamaa e. Araabia Uhendemiraadid Tagasiside Õige vastus on: Austraalia. Küsimus 7 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Riigi keskpanga kulla- ja välisvaluuta reservid vähenevad, kui Vali üks: a. ei kehti mitte ükski eelnimetatud olukordadest b. maksebilanss on puudujäägiga c. keskpank paigutab reservi välismaistesse pankadesse d. keskpank paigutab reservi kodumaistesse pankadesse e. maksebilanss on ülejäägiga Tagasiside Õige vastus on: maksebilanss on puudujäägiga. Küsimus 8 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Detsembris 1998 maksis üks Suurbritannia naelsterling keskmiselt 1,7 USA dollarit ja 1 USA dollar 7,8 Rootsi krooni. 10 000 naelsterlingit maksev BMW ja 84 000 SEK-| maksev Volvo maksid dollarites vastavalt Vali üks: a. 17 000 ja 8400 dollarit b. 17 000 ja 1077 dollarit c
majandusellu.). keinsianism (kriisi ravi poliitika): a) riigi sekkumine majandusellu e riik hakkab maj reguleerima; b) kapitaalmahutuste stimuleerimine e antakse krediiti/laenu eesmärgiga, et rohkem tarbitaks; c) kulude suurendamine suuremaks kui tulud ehk vähem toota, rohkem tarbida; d) raha emissioon (esialgu inflatsioon, mis tuleb õigel ajal peatada, ja siis järgmineb deflatsioon, kui maj on elavnenud) riigi kontrolli all e keskpank hakkab raha juurde trükkima riigi kontrolli all. Roosevelt: a) alustas kohe reformidega; b) 100 päevaga 70 seadust; c) 5. märtsil sulges kõik USA pangad (enne kriisi oli 23 000 panka); d) andis välja seaduse, mis tegi ettepaneku farmeritel vabatahtlikult tootmist vähendada; kahju korral riik maksis kahju kinni; e) kes ei olnud nõus tootmise vähendamisega, siis riik ostis ülejäägid ära ja müüs odavamalt elanikele
edukaks üleminekuks tarvis omada usaldatavat valuutat nii vahetuse tööriista, arvestusühiku kui ka väärtuse säilitajana. Selleks ei sobinud sugugi inflatsiooniline rubla, mida kaheksakümnendate aastate lõpul hakati kutsuma okupatsioonirublaks. Mis oli rahareformi eesmärk? 1992. a. juuni rahareformi üks põhieesmärke oli luua usaldusväärne valuuta, mille vahetuskurss on suhteliselt stabiilne. Valuutakomitee põhimõtete rakendamine tähendas seda, et Eesti keskpank erinevalt traditsioonilisest keskpangapoliitikast ei püüa saavutada kompromissi valuuta stabiilsuse, tööhõive taseme ja rahvusliku kogupro- dukti kasvutempo vahel vaid hoolitseb üksnes oma valuuta konverteeritavuse ja stabiilse vahetuskursi säilitamise eest. Eesti Pank (EP) ei laena ka riigile riigieelarve tasakaalustamiseks ega tegele riigi väärtpaberite müügiga. Selline keskpanga sõltumatus on ajutiselt teravdanud tema suhteid valitsuse ja parlamendi valitsus- koalitsiooniga
majanduse vereringet,tagades raharingluse Inimesed hoiavad pankades oma sääste ning pank omakorda laenab seda raha teistele eraisikutele ja ettevõtetele Eestis tegutses iseseisvuse algusaastail üle 40 panga kuid nenede arv on pidevalt vähenenud kuna konkurents on suurenenud.Suuremad pangad Eestis on Hansa- ehk Swedbank ja Ühispank ehk S.E.B. Pankade üle teostab järelvaadet Eesti Pank,mis on Eesti riigi keskpank Eesti Pank pole reaalne pank mis laene annab vaid nagu selle hoiused on teised pangad.Sealt saavad laenu äärmisel juhul vaid pangad Puhkemajandus ja turism Puhkemajandus ja turism tegelevad puhkuse korraldamisega Puhkemajanduse ja turismi arngut soodustab pikk rannajoon ning omapäraste saarte ja siseveekogude rohkus.Unikaalsed on ka meie rabad. Takistuseks turismi arendamisel on aga Eesti muutlik ilm ja lühike,külmavõitu suvi.
.......lk6 4.4.Euro poolt või mitte ja leheküljed..lk6-7 3 1.urost üldse Euro (lühend EUR, tähis ) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. Euro kui rahaühik jaguneb 100 sendiks. Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja firmades. 1. jaanuaril 2002 aastal tuli euro ringlusse ka sularahana. Eurot kontrollib Euroopa Keskpank. 1999. aasta juulis alanud trükkimis- ja vermimistööde tulemusena on ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte ja üle 56 miljardi mündi. Euro eelised on vahetuskursiriski kadumine, mis kergendab rahvusvahelist kaubandust ja koostööd, ning ühistele huvidele orienteeritud rahapoliitika ja hindade suurem läbipaistvus, mis teravdavad rahvusvahelist konkurentsi tarbija kasuks. Euro on üks maailma tähtsamaid valuutasid, sest stabiilsus- ja kasvupakt tagab selle stabiilsuse.
Paralleelselt põhitegevusega peab parlamendiliige pühendama aega ka oma ringkonnale. Kohtade jaotus Parlamendikohad jagatakse reeglina proportsionaalselt, vastavalt iga riigi elanike arvule. Igal liikmesriigil on kindel arv parlamendikohti, mis ei või olla suurem kui 99 ja väiksem kui 5................................................................................................................... 9 Euroopa Keskpank................................................................................................................ 10 Euroopa kohus...................................................................................................................... 11 Majandus- ja rahaliit ning euro.............................................................................................. 12 Regionaalpoliitika.......................................................................................................
Mis on kaupraha? a. kauprahana on keelatud kasutada karusid, kuna see võib mõne äriosalistest ära süüa b. kauprahaks saab kasutada WTO-s registreeritud kaupu c. kauprahaks olid ehted, relvad, tööriistad, karusnahad, kariloomad jne. d. mingi salasõna või parool, mille teadmisel on võlad koheselt kustutatud Krediitraha on raha: a. millega kustutatakse pangalaene b. polegi sellist raha c. mida saadakse krediidiasutustest laenu või liisinguna d. mida keskpank kulla vastu ei vaheta Millised on raha põhifunktsioonid? a. maksevahend b. väärtpaberi turu käivitamine c. akumulatsioonivahend d. elanike heaolu mõõt e. väärtuse mõõt Kas raha ülekandemehhanism kujutab endast: a. raha pakkumise ja majandusliku aktiivsuse muutuste vaheliste seoste analüüsi b. internetil põhinevat rahvusvaheliste rahaülekannete turvalisuse tagamise süsteemi c. tavalist pankadevahelist arveldust d. pangatšekkide abil tasumist
(5 punkti) 3. Elanike sissetulekute jaotamise kohta on teada järgmist: a) Joonista Lorenzi kõverad (20 punkti) b) Kummal aastal on sissetulekute jaotus ebavõrdsem? (5 punkti) 4. *2 Selgita, mis on Baasraha (High powered Money, monetary base money), kuidas see erinab tüüpilistest rahaagregaatidest M1, M2? Mida selles kontekstis tähendab finantsvõimendus (financial leverage) ja kuidas saab keskpank seda kontrollida? (10 punkti) 2 Ülesanne loengutes osalenud tublidele.
Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 valitsuse dekreediga määratud täitma seadusliku maksevahendi rolli valmistatud väärismetallist suurema alternatiivkuluga kui kuld kauprahana otseselt vahetatav kulla vastu Question 7 Raha pakkumine väheneb, kui Complete Select one or more: Mark 2 out of 2 keskpank tõstab kohustusliku reservi määra rahabaas väheneb pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiendava reservi määra kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustuslikule resrvile) Question
• Rahvahääletusele ei saa panna (PS §106, lg 1): - eelarve; - maksude; - riigi rahaliste kohustuste; - välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise; - erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise; - riigikaitse küsimusi. • Seadused kuulutab välja Vabariigi President (§ 107) • Vabariigi Presidendi seadlused • Vabariigi Valitsuse ja selle liikme õigusaktid Rahandus ja riigieelarve Eesti Pank • Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank. Eesti Pank on Euroopa Keskpankade Süsteemi liige • Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal. Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest (PS § 111) • Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne rahapoliitika, mille kujundamisel Eesti Pank koos teiste eurosüsteemi liikmetega osaleb. Eesti Pank viib ellu euroala ühtset rahapoliitikat Eestis
39. ostujõu pariteedi teooria puudused Ostujõu pariteedi korral oleks valuutakurss õige. Igapäevaselt see aga ei toimi. Erinevate riikide majandustsüklid on erinevad, tööviljakuse kasv on erinev, ühe hinna seadus ei kehti alati. 40. valuutakursside süsteemid Kolm erinevat: ujuvate valuutakursside süsteem (keskpank ei sekku valuutaväärtuste kujunemisse,reservidega kaetus pole oluline); fikseeritud VKS (rahasüst, milles keskpank on sidunud koduse raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega v väärismetalli kogusega; reservidega kaetus 50%); reguleeritult ujuv kurss (rahasüst, milles keskpank sekkub valuutaturgudel kursi kõikumiste vähendamiseks. 41. riigitulude sise- ja väliallikad Sise: omal maal toodetud rahvatulu, rahva rikkus. Välis: teistelt riikidelt saadavad laenud, välismaised investeeringud 43 Eesti Vabariigi rahandussüsteem
Viis juhtivat USA investeerimispanka lõpetasid oma olemasolu endisel kujul: Bear Stearns müüdi edasi, Lehman Brothers pankrotistus, Merill Lynch müüdi edasi, Goldman Sachs ja Morgan Stanley vahetasid oma silti, lakkasid olemast investeerimispangad seoses eriliste riskidega ning hädavajalikkusega saada täiendavat toetust Föderaalse reservisüsteemist. Kuna finantsturgudel langes oluliselt kommertspaberite emiteerimine, eriti finantssektori osas, otsustas USA keskpank hakata ostma ettevõtete tagamata lühiajalisi võlakirju, kommertspabereid. See pretsedenditu samm oli globaalne otsus, sest see laienes ka väljapoole Ameerika Ühendriike baseeruva peakontoriga pankadele, kellel on New Yorgis harukontorid ja mis peaks aitama parandada ka suuremate Euroopa pankade likviidsust. Kõik suured keskpangad, Euroopa Keskpank (EKP) ja USA Föderaalreserv koos paljude teiste tähtsamate Euroopa ning aasia pankadega otsustasid langetada oktoobris 2008 intressimäärasid
See tõi kaasa enneolematu õitsengu kaevanduste investeeringutel. Kasu levis mitmel viisil: tööhõive ning palkade tõusu näol erinevates tööstusharudes üle kogu riigi. Joonis 3. Tarbija hinna inflatsioon, väljendatud protsentuaalselt. Allikas : http://www.worldbank.org/ Erinevad statistikad ning prognoosid näitavad, et Austraalia inflatsiooni määra protsent on tulevikus 2,2%- 2,5% vahel stabiliseerumas ( kuni aastani 2020, allikas: http://www.statista.com/ ) Uus Meremaa Keskpank rakendas poliitikat, mis seadis eesmärgiks hoida inflatsioon vahemikus 0– 2%. Ülemist piiri tõsteti 1996. aastal 2%lt 3%le. 90ndate esimesel poolel oli vahetuskurss suuresti indikaatoriks, mille alusel poliitikat kohaldati, et hoida inflatsioon soovitud vahemikus. Uus-Meremaal on suur mõju inflatsioonile just impordihinnal ning samas avaldavad majandusaktiivsusele mõju ka vahetuskursi muutused. 4 3
o nõudluse poolne surve (palgakasv) o tooraine kallinemine maailmaturul (nafta, toiduained) o suletud ja avatud sektor o Otsene ümberjaotamine: o laenuandjatelt laenvuvõtjatele (keskklassi kasuks) o vanadelt noortele o nominaalse sissetuleku (toetused) saajatelt reaalvara omanikele o töövõtjatelt tööandjatele o Turusignaalide moonutatus ja valed pakkumisotsused o o Pangasüsteem: o kommertspangad ja riigi keskpank. o kommertspanga põhilisteks funktsioonideks on: o klientide raha hoiustamine ehk võõrvahendite juurdetõmbamine o laenuandmine ja investeerimine kui kasumi saamise allikad o pangatehingute(maksed, valuutavahetus) teostamine o keskpanga funktsioonid: o kodumaise raha emiteerimine: o tehniline emissioon o kodumaise rahakursi juhtimine, selle määramine
suhtes 7-8 6. Kokkuvõte 8 7. Pildid rahatähtedest 8 8. Kasutatud materjaal 9 2 2. Sissejuhatus Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank, kes hoiab käigus Eesti rahasüsteemi ehk teostab riigi rahapoliitikat. Ta tegutseb sõltumatult teistest riigiasutustest ning ei allu Vabariigi Valitsusele. Eesti Panga kõrgeim organ on Nõukogu ning selle igapäevast tööd juhib president, kelle ametiaeg on viis aastat. Oma tegevusest peab keskpanga president regulaarselt aru andma Eesti Panga Nõukogule. Eesti pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. aastal ja loodi kolme
1. Eesti pank · Eesti pank on Eesti Vabariigi keskpank. EP on 1919a EV keskpanga asutatud Eesti Panga õigusjärglane. · Eesti Pank on juriidiline isik, tal on oma põhikiri, pitsat, vapp ja muu seadusega lubatud atribuutika. · Eesti Pank juhindub oma tegevuses EV põhiseadusest, EP seadusest, muudest seadustest ja oma põhikirjast. · Eesti Panga õiguslikku seisundit võib muuta ainult EP seaduse muutmiseseaduse kaudu. · EP ülesannete täitmiseks annab Eesti Panga nõukogu välja otsuseid ning EP
Välisvõlg Finantsteenuste kontroll ja reguleerimine Riiklik kontroll Riigi keskpangal on kontroll Finantsteenuste osutamine tugineb rahanduspoliitikale (riikide keskpangad) Keskpank laseb käibele sularaha (kontrollib otseselt/kaudselt finantsteenuste osutamist) Rahvusvahelised finantsorganisatsioonid (rahastavad suuri projekte, reguleerivad riikide koostööd) - Rahvusvaheline valuutafond IMF - Maailmapank WB - Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengu Pank EBRD - Euroopa Keskpank ECB Finantsteenuste geograafia On kohaga vähe seotud Ülikõrge koondumine enim globaliseerunud teenusteliik Maailma suurimad finantsressursse käsutavad keskused paiknevad New Yorkis, Londonis, Tokyos ja muudes suurlinnades Pangandusteenuste liidrid on USA, Suurbritannia, Prantsusmaa,Kanada, Jaapan, Saksamaa, Sveits Väikeriikides rahandusteenus peamine majandusvaldkond Luksemburg, Liechtenstein, Hongkong, Taiwan
võtma. Rootsi veel ei kasuta. Vähem arenenud riigid peavad euro saamiseks täitma nn. Maastrichti kriteeriumid: Inflatsioon ei või ületada 3% Eelarve puudujääk ei või ületada 3% SKTst Avaliku sektori laenukoormus ei või ületada 60% SKTst Euroopa Liidu välistest riikidest kasutavad eurot Monaco, Andorra, San Marino, Vatikan, Kosovo ja Montenegro. Euroopa Liidu valitsemiskorraldus On olemas riigile omased valitsemisinstitutsioonid: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, keskpank, kuid veel palju teisi juhtimisel osalevaid asutusi. Euroopa Liidu Ministrite nõukogu = Euroopa Liidu nõukogu teostab seadusandlikku võimu koostöös Euroopa Parlamendiga. On peamine seadusandlik organ. Koosneb liikmesriikide ministritest. Kokku tulevad need ministrid, kelle valdkonna küsimusi parajasti arutatakse. Tähtsaim õigusakt on määrus otsus arvamus. Igal riigil on hääli vastavalt rahvaarvule
Tarbimisühiskond-ühiskond,kus elatustase ei piira elanikkonna tarbimist ja kaubavalikul lähtutakse hinnast Reklaamiroll- 1.müüa kaupa 2.anda ostjale infot 3.teenida kasumit Tarbijakaitse eesmärk-tutvustada inimesele tarbija põhiõigusi ja teadvustada tarbijakohustusi Tarbijakaitse ülesanded- 1.Levitada tarbijaõigustealast teavet 2.Jälgida et müüjad täidaks kehtivaid reegeleid Tarbija õigused-1.nõuda ja saada kaupa ja teenust, mis vastab nõuetele 2.saada kaupade kohta vajalikku infot 3.saada tarbimisõigusalast teavet 4.saada abi kui õigusi on rikutud Tarbija kohustused-1.lugeda läbi kasutusjuhend 2.jälgida hoolikalt hooldustingmärke 3.säilitada ostutsekk 4.enne ostulepingu allkirjastamist lugema läbi ja tutvuma tingimustega Müüja kohustused-1.vastutada müüdava kauba eest 2. Anda tõest infot müüdava kauba kohta 3. Andma tseki koos kaubaga ÜRO(1945)-1.tagada rahvusvaheline rahu ja julgeolek,2. arendada riikidevahelisi sõbralikke suhteid Ees...
,,Kuidas toimib võim tänapäeva ühiskonnas?" Võimu võib leida peaaegu kõikidest inimsuhetest ja ühiskonnasfääridest. Näiteks ei ole ka väga üksmeelses peres kõik selle liikmed absoluutselt võrdsed, vaid kellelgi, näiteks vanaisal või emal, on suurem mõjuvõim. Poliitikat ja poliitikas tehtud otsuseid pole võimalik analüüsida võimuküsimust kõrvale jättes. Tulenevalt võimu laiast levikust, on tal väga erinevaid avaldumisvorme. Võimu tuntuimaks teoreetikuks on Saksa sotsioloog Max Weber. Ta on öelnud: ,,võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine." Kuidas toimib võim tänapäeva ühiskonnas? Võim on ühiskonda kuulunud selle algusest peale, sest mõeldamatu on ühiskond, mida üldse ei suunata ega reguleerita. Tänapäeval võib suures laastus tuua välja kaks võimu valdkonda. Üheks suurimaks on kindlasti riigivõim. Vanasti võimu teostamisel tugineti tollal au...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
