Parlamendi ülesanne on teostada demokraatlikku järelevalvet Euroopa Liidu üle. Tal on õigus Euroopa Komisjon umbusaldusavaldusega ametist vabastada. Selleks on vaja kahte kolmandikku häältest. Parlament jälgib ELi tegevuspõhimõtete igapäevast elluviimist, esitades suulisi või kirjalikke küsimusi Euroopa Komisjonile ja nõukogule. Ametisolev Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja annab parlamendile aru olulisematest nõukogu langetatud otsustest. Euroopa Keskpank Euroopa Keskpank, mis asub Saksamaal Frankfurdis, haldab ELi ühisraha eurot ja kaitseb hinnastabiilsust ELis.EKP vastutab ka ELi majandus- ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. Eesmärk Euroopa Keskpank (EKP) on üks ELi institutsioonidest. Selle põhieesmärkideks on: · hoida hinnad stabiilsena (hoida inflatsiooni kontrolli all), konkreetselt euro kasutusele võtnud riikides.
Reaalne SKP Aasta jooskul toodetud kaupade ja teenuste kogusumma, mida korrigeeritakse baasaasta indeksiga; Hinnataseme muutustega kohandatud skp väärrtus. See leitakse kui nominaalne skp jagatakse skp defolaatoriga SKP deflaator Kirjeldab riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutmist SKP komponendid Näitavad kui palju me loome lisandväärtust ning kui palju me tarbime ja investeerime Automaatne fiskaalpoliitika Teatud ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevase tegevusega muuta. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika Avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete muutmine valitsuse poolt vastavalt konkreetsele majandusolukorrale, Keskpank teeb otsuseid. Defitsiidiga finantseerimine Avaliku sektori kulutuste finantseerimine laenu abil, et katta vahet, mille võrra avaliku sektori kulutused ületavad maksutulusid Riigivõlg Riigieelarve akumuleerunud defitsiitide summa. Eelarve puudujääk
ja sarnasused? Fiskaalpoliitika on rahanduspoliitika ehk eelarvepoliitika. Kui aga valitsus kasutab fiskaalpoliitikat majanduse kokkutõmbamiseks, vähendades avaliku sektori kulutusi või suurendades makse, on tegemist kitsendava fiskaalpoliitikaga. Majanduse koomale tõmbamine, vähendatakse avaliku sektori kulutusi või tõstetakse makse. Monetaarpoliitika on rahapoliitika. Kitsendav rahapoliitika tähendab, et keskpank tõstab diskontomäära ja kohustusliku reservi nõuet ning müüb valitsuse võlakirju, vähendades seeläbi rahapakkumist. Kitsendav rahapoliitika tähendab, et keskpank tõstab diskontomäära ja kohustusliku reservi nõuet ning müüb valitsuse võlakirju, vähendades seeläbi rahapakkumist. Nii fiskaal- kui monetaarpoliitika saavad majandust kitsendada ja laiendada. Fiskaalpoliitikat teostab valitsust, monetaarpoliitikat teostab keskpank. Mõlema eesmärk on riigi majandust
c) c) raha baas suureneb; d) raha multiplikaator väheneb. 21. Finantsvõimendus kujutab: j a) firma aktsiakapitali ja omakapitali suhet; b) firma omakapitali ja varade suhet; c) firma c) firmavõlgade võlgadeja jaomakapitali omakapitalisuhet; suhet; d) firma poolt tehtud investeeringute ja sellest saadava kasumi suhet. 22. Raha pakkumine väheneb kui: a) keskpank ostab kommertspankadelt väärtpabereid; b) keskpank langetab diskontomäära; c) keskpank keskpank suurendab suurendab kommertspankade kommertspankade kohustusliku kohustusliku reservi reservi suurust; suurust; d) keskpank vähendab kommertspankade kohustusliku reservi suurust;
*Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. (27) Euroopa Liidu institutsioonid: · Euroopa Parlament · Euroopa Komisjon · Euroopa Liidu Nõukogu · Euroopa Ülemkogu · Euroopa Kontrollikoda · Euroopa Kohus · Euroopa Keskpank · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkommitee · Regioonide Kommitee · Euroopa Ombudsman Euroopa Parlament · 785 liiget · Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. · Asukoht on Strasbourg'is. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luksemburg. · Volitused : õigus anda seadusandlikke akte, rahandusalased volitused, järelvalve
kõrge ja püsiv majanduskasv õiglane sissetulekute jaotus Riigil on võimalik majanduspoliitilisi eesmärke saavutada rahapoliitikat või fiskaalpoliitikat kasutades. Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega. Raha stabiilsusena käsitletakse hinnataseme stabiilsust ehk madalat inflatsiooni, mis näitab ka raha ostujõu säilimist. Rahapoliitika teostamine on majanduspoliitikast institutsiooniliselt eraldatud ning tavaliselt keskpanga ülesanne. Keskpank reguleerib raha pakkumist (käibeloleva raha hulka; tulemusena hindade kasvutempo alaneb) või raha hinda (intresse). Rahapoliitika eesmärk on ka soodustada riigi majanduse kasvu. Keskpank mõjutab intresse ning intresside tase määrab investeeringute mahu. Keskpangal tuleb tihti lahendada dilemma: kas piirata inflatsiooni ning leppida majanduse madalama kasvutempoga või soodustada majanduse kiiremat arengut kõrgema hindade kasvutempoga leppides. Selle vältimiseks kehtib keskpangal
Arveldus- ehk kontorahasüsteem Rahapoliitika olemus: ehk monetaarpoliitika, selle all mõistetakse riigi keskpanga tegevust, üks osa riigi majanduspoliitikast. Rahapoliitika eesmärgid: Majanduse üldine kasv Hindade stabiilsus Kõrge tööhõive Maksebilansi tasakaal Sobiv välisvaluutakurss Rahapoliitika teostamise vahendid: Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) – tehinguid algatavaks pooleks keskpank. Vormiliselt teostatakse tavapäraseid väärtpaberite ostu-, müügi- või repotehinguid. Läbi selliste operatsioonide suudab keskpank rahaturu likviidsust muutes ehk lühiajaliselt raha kokku ostes või turule paisates üsna efektiivselt juhtida lühiajaliste intresside kujunemist Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) – pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks
Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 4 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ühiskondliku kogukasulikkuse saame, kui lahutame ühiskondlikust kasulikkusest maha erakasulikkuse. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Raha pakkumine suureneb, kui keskpank tõstab kohustusliku reservi määra. Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus suurendab valitsuse ostude mahtu. Valige üks: Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 7 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 13 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas suurendab valitsuse maksutulusid. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 14 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 15 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis raha pakkumine kasvab. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 16 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
pole just eriti kindlust tekitav, kui võlakirjade müügiga saadud ja juurde trükitud raha eest ostetakse sarnased instrumendid tagasi. Mõni aeg tagasi oli Briti valitsusel plaanis müüa suures mahus võlakirju, kuid oksjonil jäi müümata 100 miljoni naela eest, see viis Briti võlakirjade hinna langusse. Mis meenutas 2002. a juhtunut, kui valitsuse korraldatud oksjon läbi kukkus. Suurbritannia turul toimuvas olevat süüdi keskpank, kes aeglustab oma ostutempot, ning selle tulemusena langesid võlakirjafutuuride hinnad kõige järsemalt pea kuu aja jooksul, kuna investorid hakkasid kartma, et keskpank ei ostagi kokku 75 miljardi naela jagu varasid, mida pangalt lähema kolme kuu jooksul oodatakse. Turustrateegide hinnangul ei tähenda oksjon siiski seda, et Suurbritanniat võiks tabada finantseerimiskriis, kuigi valitsus plaanib tänavu suuremahulist laenu võtta.
vahend- pärandus, kingitus. 3. Milline alljärgnevaist on seaduslik maksevahend: -asendusraha -sularaha- on seaduslik maksevahend! ( Riigi poolt või riigi nimel emiteeritud rahamärgid on seaduslikeks maksevahenditeks, mis on kohustuslikud vastuvõtmiseks kõikidele majanduse subjektidele! -kaupraha -pangaraha. 4. Millised on keskpanga rahapoliitilised instrumendid? Refinancing Policy -The Purchase of Bill of Exchange -The Extension of Loans against Collaterial (Lombard Policy)- keskpank annab laenu väärtpaberite tagatisel- laen(tähtajaline)tagasiostmisel on hind kõrgem. Open Market Policy- riigi väärtpaberite ost-müük. Foreign Exchange Policy(välisvaluuta poliitika- on kohustatud hoidma +-1,5%) -Foreign Exchange Rate Policy -Swap Policy- tulevikutehingud, valuutalaenud. Minimum Reserve Policy.(reservipoliitika- keskpank kehtestab kommertspankadele kohustusliku reservimäära) 5. Mida näitab avatud valuutapositsioon? (mõiste)
Nii et teatud tingimustes on alternatiivraha isegi likviidsem kui sularaha. Aga põhimõtteliselt on sularaha likviidsem. Likviidsuse tingimus on see, et sellega ei kaasne täiendavad kulutusi. Sularahaga makstes neid kulutusi ei ole, kuid kaardiga makstes on teenustasu/ülekande tasu vms ja kaardil on kuutasu. Seega jah, sularaha kõige likviidsem, kuid osad alternatiivrahad võistlevad sellega väga lähedalt. RAHA LOOMINE JA MÕÕTMINE Raha ringluse stabiilsuse eest vastutab keskpank (see on tema üks põhifunktsioone). Samas on teada, et suurem osa majandustehingutest tänapäeval toimub ülekannetega mitte sularahas. Seega on selliste tehingute allikaks erinevad pangahoiused/pangakontod. Pangahoiustelt tehtavaid tehinguid aga keskpank otseselt ei kontrolli. Sularahas toimuvad tehingud on tänapäeval väiksemas mahus võrreldes ülakande rahaga. Kuna keskpank vastutab raha emissiooni eest, siis peab ta ringluses olevat raha massi mõõtma ja arvestama ühiskonna ja
garantii - rahaasendaja · 1200 eKr Hiinas käibevahendiks kaurikarbid · 1000-500 eKr Hiinas rahaks miniatuursed tööriistad · 687 eKr Lüüdias tahumata mündid · 600-300 eKr Hiinas algelised ümarmündid · 600-570 eKr mündid levisid Kreekasse · 550 eKr lüüdlased valmistavad hõbe- ja kuldmünte · 336-323 eKr Aleksander Suur kehtestab kulla ja hõbeda suhte 1:10 · 323-30 eKr kasutatakse Egiptuse viljaaitu pankadena. Aleksandrias asub keskpank. Esmakordselt tehakse rahaülekandeid. · 269 eKr roomlased valmistavad ja lasevad käibele hõbemündid · 765 pKr saab Inglismaal hõbepenn peamiseks mündiks · 812 paberraha kasutuselevõtt Hiinas seoses vase puudujäägiga müntide vermimisel · (Bailey, G., Law, F. Raha ajalugu) · 970 võeti Hiinas paberraha iseseisva rahana kasutusele · 1156 Konstantinoopolis esimene teadaolev valuutavahetus: 115 Genua naela 460 bezoti vastu
- Majandus- ja eelarvepoliitika kooskõlastamine - Stabiilsus- või konverentsiprogrammid - Maastrichti kriteeriumide täitmine - Eelarvetetasakaalu nõuete järgimine Maastrichti kriteeriumid Inflatsioonikriteerium Intressikriteerium Vahetuskursi kriteerium Riigieelarve kriteerium Riigivõla kriteerium EMU teine tugisammas: - Ühtne rahapoliitika - Teostavad eurosüsteem ja Euroopa Keskpank - Eesmärgiks madal inflatsioonitase ehk hinnastabiilsus
kaasajal on raha definitsioon oluliselt laiem, sest kupüüride ja müntide kõrval kasutatakse ka mitmesuguseid muid maksevahendeid. Tänu sellele võib raha kasutada mitmes definitsioonis: 1) Osa on seaduslik maksevahend ehk sularaha ( seaduslik maksevahend on raha emiteerinud riigi poolt seaduslikuks maksevahendiks kuulutatud paberraha ja mündid, mida tuleb vastu võtta mistahes maksete sooritamisel. Väljaarvatud rikutud raha, mida võib vastu võtta ainult Keskpank ja teistel kohustust ei lasu.Rikutud paberraha peab olema tuvastatav üle 50% ja peal peab olema loetav seeria ja number. Mündi puhul peavad eristuma riik ja aastaarv. 2) Kõik ülejäänud maksevahendid, mida aktsepteeritakse kuuluvad teise rühma. II rühma maksevahendid erinevad üksteisest likviidsuse poolest. Likviidsus tähendab seda, kui kiiresti ja ilma täiendavate kuludeta saab mingit vara rahaks vahetada.
kompromiteerinud rahasüsteemi vastu. Rahareformist alates on valuutakomitee põhimõtted Eesti rahasüsteemi alusena end igati õigustanud. Eesti rahasüsteem on stabiilsena vastu pidanud nii spekulatiivsetele rünnakutele kui ülemaailmsele raha- ja börsikriisile, kroon mitte ei erguta, vaid ohjeldab üldist hinnatõusu. Eesti rahasüsteemil on maailmas senituntutega võrreldes mõned erinevused. Nimelt ei tunne maailm üldjuhtumil süsteemi, kus valuutakomitee kõrval eksisteerib ka keskpank. Õigemini, kus keskpank viibki läbi valuutakomitee rahapoliitikat. Tavapärase valuutakomitee puhul on muud keskpanga ülesanded, näiteks pangajärelvalve jmt ära jaotatud kas valitsus- või muude avalikõigulike institutsioonide vahel. Eestis valvab kekspank nii valuutakomitee toime üle kui täidab ka paljusid kekspanga traditsioonilisi ülesandeid. Eripäraks on ka see, et valuutakomitee tingimustes lasub ebastabiilsuse suhtes tundliku finantssüsteemi järelevalve raskuspunkt keskpangal
5. Netoeksport võrdub kaupade ja teenuste impordi ja ekspordi summaga VALE, netoeksport = eksport - import 6. Mida rohkem valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi, seda suurem on kitsendava fiskaalpoliitika mõju majandusele ÕIGE 7. Mida suurem on kohustuslik reservinõue, seda suurem on raha multiplikaator VALE, raha multiplikaator on suurema kohustusliku reservinõude korral hoopis väiksem. 8. Keskpank võib mõjutada kas intressimäära või rahapakkumist, kuid ei saa mõjutada mõlemat üheaegselt VALE, keskpank võib mõjutada, rahapoliitika kaudu, nii intressimäärasid kui ka rahapakkumist. 9. Lühiperioodi Phillipsi kõver näitab seost hinnataseme tõusu ja töötasumäära suurenemise vahel VALE, lühiper. Philipsi kõver näitab hinnataseme tõusu ja tööstusmäära vahelist seost. 10
kahekohalise numbrini. Põhjus, miks inflatsiooni on nii palju kajastatud, on see, et liiga kõrge inflatsiooni tase on üks põhitakistusi euroalaga liitumisel. Eesti on euroga liitumise plaane pidanud juba mitmel korral muutma, esialgselt oli plaanis eurole üle minna juba 1. jaanuaril 2 2007. Paraku ei suudetud Maastrichti kriteeriume täita. Seda kuupäeva on pärast seda iga aasta aasta võrra edasi lükatud. Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank ( Vabariigi Valitsus juuni 2009, 3) hindasid Eesti valmisolekut euroalaga liitumiseks viimati aastal 2008 ja aruannetest selgus, et Eestil jäi Maastrichti kriteeriumitest täitmata ainult üks hinnastabiilsuse kriteerium. Miks on Eestis inflatsioon nii kõrge püsinud? Eesti tarbijahindade kasv on püsinud suhteliselt kiirena juba ELga ühinemisest alates. Inflatsiooni on suurendanud eelkõige nafta-ja toiduhindade kiire kasv maailmaturul, samuti administratiivsed hinnatõusud.
45. Rahapakkumine on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumist mõõdetakse rahaagregaatide abil 46. Raha ringluskiirus- on näitaja, mis mõõdab iga rahaühikuy keskmist kasutamiskordade arvu teatud ajaperioodil 47. Kohustuslik reservinõue on hoiuste protsentuaalne osa mida kommertspangad on seadusega kohustatud hoidma sularahas või deposiitidena keskpangas 48. Automaatne rahapoliitika on teatavate ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevaste tegevustega muuta 49. Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele antavatelt laenudelt küsitav intressimärr 50. Rahapoliitika on keskpanga tegevus majanduse finatstingimuste mõjutamisel 51. Keskpank- on pankade pank. Tavaliselt on keskpank valitsusest suhteliselt sõltumatu insitutsioon, mille põhiliseks eesmärgiks on rahapakkumise ja finantssüsteemi juhtimine 52
M1 ehk kitsam rahaagregaat · Sularaha majanduses + residentide nõudmiseni hoiused M2 ehk laiem rahaagregaat · M1 + residentide tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused · Rahapakkumine (MS) Edaspidi mõistame rahapakkumise MS all kitsamat rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudmiseni hoiused) · Kuidas rahapakkumine kujuneb? Rahapakkumist majanduses kontrollib keskpank. · Keskpank · Reguleerib otseselt ringluses oleva raha hulka majanduses · Kontrollib kaudselt pangakontodel hoiustatava raha hulka Rahanõudluse kujunemine. Risk, likviidsus, intressimäär. · Kolm tegurit, mis raha nõudlust mõjutavad: · Oodatav tootlus Intressimäär mõõdab raha hoidmise alternatiivkulu
tähendab seda, et valuutakurss võrdsustab erinevate valuutade ostujõu, elimineerib erinevate riikide hinnatasemete erinevuse(hinnataseme erinevus tuleneb nt. tollides, transpordist, konkurentsist). 39. Ostujõu pariteedi teooria puudused Kolm erinevat: ujuvate valuutakursside süsteem (keskpank ei sekku valuutaväärtuste kujunemisse,reservidega kaetus pole oluline); fikseeritud VKS (rahasüst, milles keskpank on sidunud koduse raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega v väärismetalli kogusega; reservidega kaetus 50%); reguleeritult ujuv kurss (rahasüst, milles keskpank sekkub valuutaturgudel kursi kõikumiste vähendamiseks. 40. Valuutakursside süsteemid Majandusteoorias käsitletakse kolme erinevat valuutakursside süsteemi: 1)Valbalt ujuv valuutakursi süsteem on rahasüsteem, milles kekpank ei sekku oma valuuta väärtuse kujunemisse; on raha hind, mis kujuneb
Deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus Majanduspoliitka Eesmärgid: · Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega · Kõrge ja püsiv majanduskasv · Õiglane sissetulekute kasv Rahapoliitika( institutsionaalselt eraldatud täitevvõimust, teostab sõltumatu keskpank) Raha väärtuse säilitamine( raha stabiilsus= hinnataseme stabiilsus=madal inflatsioon) Kuidas see toimib: keskpank reguleerib raha pakkumist (käibeloleva raha hulka) või raha hinda(intresse) Soodustada majanduse kasvu( võime mõjutada intresse tagab selle, et suudetakse mõjutada ettevõtteid) Eesti rahapoliitika baseerub VALUUTAKOMITEE SÜSTEEMIL, mida iseloomustab: · Fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes · Eesti panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla- ja välisvaluutareservidega · Eesti valuutat on võimalik vahetada igal ajal välisvaluutavastu
Thtsad sisseveomaad on ka Saksamaa, Venemaa ja Rootsi. 1992 teostati rahareform. NSV Liidu rubla asendati krooniga, mis seoti Saksa marga kursiga. 2004. seoti kroon euroga. 1.01.2011 leminek eurole. Majanduspoliitika eesmrgid: 1) elustandardi kasv; 2) tisthive tealise elenikkonna hulgas; 3) stabiilsed hinnad; 4) madal inflatsioon. RAHA LIIGID- sularaha, elektrooniline raha SELLE LESANDED- maksevahend, arvestushik EESTI PANK *Eesti Vabariigi keskpank *teostab jrelvalvet *sularaharingluse korraldamine *kattevara KOMMERTSPANGAD- *Hoiustamine *Laenud *Pensionifondid Eestis niteks Swedbank, SEB jne. EURO- 1.01.1999 elektroonilisena 1.01.2002 sularahana. 18 riiki eurotsoonis. Eurotsooni juhib Euroopa Keskpank ECOFIN- EL rahanduse ja majanduseminstrite tippkohtumine Eesti Panga President- Ardo Hansson Euroopa panga president hetkel itaallane Mario Dragi. MAKSUD- Milleks? : hishuvede pakkumine : julgeolek, sotsiaalkaitse, infrastruktuur, haridus
Rahapakkumine ja intressimäärade reguleerimine võimaldab keskpangal mõjutada majanduses toimuvat. Rahapakkumise suurendamisega ärgitatakse inimesi kulutama ning investeerima, rahapakkumise vähendamisel on vastupidine mõju. Tänapäeval on majandusteadlaste seas levinud arusaam, et stabiilse majanduskeskkonna tagamiseks on kestev kuid madal hinnataseme tõus vajalik. Inflatsioonimäära langemise eest soovitud vahemikku vastutavad üldiselt keskpangad. Nii Euroopa Keskpank kui ka Ühendriikide Föderaalreserv on seadnud eesmärgiks 2% inflatsioonimäära. Inflatsiooni vastandprotsessi nimetatakse deflatsiooniks. 9 Majanduspoliitika Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt. Majanduspoliitika on üks osa ühiskonnapoliitikast ja hõlmab kahesuguseid abinõusid:
Inflatsioon aeglustub Sisemajanduse koguprodukt suureneb Rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine on keskpanga ülesanne. Rahapoliitika eesmärgid: 1. hindade stabiilsus 2. majanduskasv 3. kõrge tööhõive 4. finantsturgude stabiilsus 5. intressimäära stabiilsus 6. välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitika teostamise vahendid: · Vabaturu operatsioonid - keskpank ostab või müüb riigi võlakirju. Kui keskpank müüb võlakirju, siis kommertspankade reservid vähenevad, seega raha pakkumine väheneb. Kui keskpank ostab valitsuse võlakirju, siis raha pakkumine suureneb. Selle tulemusena võlakirjade hinnad tõusevad ja intressimäärad langevad. · Diskontomäär - intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank tahab suurendada raha massi, siis ta alandab diskontomäära, mille tulemusel kommertspangad võtavad keskpangast rohkem laenu.
Ülesanded: 1. vahend kaupade ja teenuste vahenduseks 2. arvestusühik hindade, hüvede ja kohustuste ühtse mõõdupuuna 3. rikkuse kogumise vahend omadused 1. püsiv väärtus 2. kaasaskantavus 3. äratuntavus 4. jagatavus 5. turvalisus 6. kulumiskindlus PANK raha koondav ja säilitav, laene andev ning klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav asutus. Pank on äriettevõta. PEAÜLESANNE on kasumi teeninine. Riigi rahastabiilsuse eest vastutab keskpank e emissioonipank. Emissioon väärtpaberite ringlusse laskmine. Meie keskpank on Eesti Pank. Eestipanga presidendi nim ametisse vabariigi president, panga nõukogu nim riigikogu. VÄÄRTPABERID väärtpaberid on panga või fondi amerlikus vormis välja antud dokumendid, mis tõendavad osamaksu tasumist või laenu andmist. Väärtpaberi omanikul on õigus saada osakasu e dividendi või laenuprotsendi e intressi. Levinumad väärtpaberid: 1. aktsiad e omandusosatunnistused 2
Tilsiti rahu 1807. Venemaa nõustus prant. vallutustega. Tsiviilkoodeks sätestas inimeste võrduse Seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ja Kiriku lahutamise riigist. Napoleoni ajal võeti Tsiviilkoodeks, Katoliku usk kuulutati pran usuks, loodi Riiklik keskpank, soodustati tööstusev. Suured reformid tõid saksmaale päris- orjuse kaotamise, kodanikuõigused juutidele, tsiviilkoodeks, vandemeeste kohus, ilmalik abielu, riigivalitsus ja omavalituse ümber korraldus. Pran.oli liidetud belgia, illüüria, osa Itaaliast, Holland, loode-saksamaa. Liitlased- austria, Preisimaa, venemaa, taani Sõltumatud- inglismaa, rootsi, Portugal, türgi. Saksa liit- 41 saksa riiki, loodi viini kongressi otsusega. Püha liit- monarhide liit, revol. liikumise
.................................................................................................. 8 Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu......................................................................... 8 Euroopa Parlament......................................................................................................................9 Euroopa Komisjon.................................................................................................................... 10 Euroopa Keskpank.................................................................................................................... 11 Majandus- ja rahaliit (EMU).....................................................................................................11 Euroopa Kohus..........................................................................................................................12 Regionaalpoliitika..............................................................................................
õigustikku, esitada kaebuse Euroopa Kohtule. Euroopa Liidu täidesaatva asutusena viib komisjon ellu nõukogu otsuseid, näiteks ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas. Komisjon on suuresti vastutav Euroopa Liidu ühise poliitika, näiteks teadusuuringute, arenguabi, regionaalpoliitika jne eest. Ta haldab ka nende valdkondade eelarvet. Komisjoni teenistuses on 36 peadirektoraadi ja talituse ametnikud, kes asuvad põhiliselt Brüsselis ja Luxembourgis. Euroopa keskpank Euroopa Keskpank, mis asub Saksamaal Frankfurdis, haldab ELi ühisraha eurot ja kaitseb hinnastabiilsust ELis. EKP vastutab ka ELi majandus- ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. Euroopa Keskpank (EKP) on üks ELi institutsioonidest. Selle põhieesmärkideks on: · hoida hinnad stabiilsena (hoida inflatsiooni kontrolli all), konkreetselt euro kasutusele võtnud riikides. hoida finantssüsteem stabiilsena tagades, et finantsturgude ja
Avalik ja erasektor Riigi tunnused · Riik on alati seotud võimu teostamisega. · Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · Riigi otsused on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli oma kindla territooriumi üle. · Riigi institutsioonid on avalikud. Riigiasutused · Kohus · Keskpank · Seadusandlik võim - parlament · Täidesaatev võim valitsus · Järelvalveinstitutsioonid riigikontroll, inspektsioonid Riigiasutuste tunnused · Kindel sisemine struktuur ja hierarhia. · Moodustatakse riigi poolt kindlate ülesannete täitmiseks. · Saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest · Töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud Erasektor · Ettevõtted kuuluvad erakapitalile. · Eesmärk taotleda kasumit ja kuulumine
siiani ühinenud VALE Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods'i konverents VALE Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist VALE Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a ÕIGE Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. ÕIGE TEST 9 Rahapakkumise kasv tõstab intressi VALE Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv ÕIGE Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina VALE Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde ÕIGE Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti ÕIGE Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. VALE Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega VALE Keinsistide rahanõudluse %-elastsus on suurem kui klassikute omal. ÕIGE Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist ÕIGE
siiani ühinenud VALE Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods'i konverents VALE Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist VALE Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a ÕIGE Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. ÕIGE TEST 9 Rahapakkumise kasv tõstab intressi VALE Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv ÕIGE Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina VALE Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde ÕIGE Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti ÕIGE Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. VALE Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega VALE Keinsistide rahanõudluse %-elastsus on suurem kui klassikute omal. ÕIGE Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist ÕIGE
7. Kui reaalne intressimäär ning reaalne rahvatulu on konstantsed, siis vastavalt kvantitatiivsele rahateooriale ning Fisheri efektile, toob rahapakkumise kasv 1% endaga kaasa: inflatsioonimäära kasvu 1% ja nominaalse intressimäära kasvu 1% 8. Raha funktsioonideks on kõik välja arvatud: rikkuse, jõukuse näitaja (raha funktsioonideks on vahetusvahend, arvestusühik, akumulatsioonivahend) 9. Ostes avaturuoperatsioonide (OMO) käigus riiklikke võlakirju riigi keskpank: suurendab rahapakkumist 10. Krediitkaardid kuuluvad: ei M1-e ega M2-e koosseisu 11. Raha hoidmise alternatiivkulu mõõdab: nominaalne intressimäär 12. Kui rahapakkumine hoitakse konstantsena, siis nominaalse intressimäära tõus ....... rahanõudlust ning (üldine) hinnatase ....... : vähendab; tõuseb 13. Kui isik, kes ostab 90-ne päevase riigikassa võlatähe (riigiveksli), siis ei tea ta: ex post reaalset intressimäära 14
väheneb. Paljud riigid on sunnitud vastu võtma võõrtööjõudu. 15. sektorid Õ lk 29 - 30 Esimene ehk avalik sektor(riigi-ja omavalitsusasutused Tallinna Ülikool), teine ehk erasektor(eraettevõtted AS Regio, OÜ), kolmas ehk mittetulundussektor(kodanikuorganisatsioonid SA,MTÜ). 16. iseloomusta põhjalikult avalikku sektorit Õ lk 31 - 33 Tuumaks on riik. Iseseisev kohus, seadusandlik ja täidesaatev võim on eraldiseisvad. Kohus ja keskpank peaksid olema sõltumatud neist mõlemast. Järelvalveinstitutsioonid. Avalik haldus riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus täitmaks poliitikas püstitatud eesmärke. Seadusandlik võim seaduste kehtestamine, täidesaatev võim riigi igapäevane juhtimine. Avalik-õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile, samas riik kontrollib ja rahastab(kultuur, haridus, tervishoid). Seega koosneb avalik sektor riiklikest ja avalik-õiguslikest
· Itaalia · Kreeka · Küpros · Luksemburg · Malta · Portugal · Prantsusmaa · Saksamaa · Slovakkia · Sloveenia · Soome Euro Euro (lühend EUR, tähis ) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. Euro kui rahaühik jaguneb 100 sendiks. Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja ettevõtetes. 1. jaanuaril 2002 tuli euro ringlusse ka sularahana. Eurot kontrollib Euroopa Keskpank. 1999. aasta juulis alanud trükkimis- ja vermimistööde tulemusena on ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte. Hetkel on ringluses 11,836 miljardit rahatähte, mille koguväärtus on 684 miljardit eurot ja 80,677 miljardit münti, mille koguväärtus on üle 20 miljardi euro. Ringlusesse lastud euromündid kaaluvad kokku 692 335 tonni. Eesti üleminek eurole · Pikka aega ei õnnestunud Eestil kõrge inflatsioonitaseme tõttu lähenemiskriteeriumidele vastata.
Käsitlus II lisaks eelnevatele komponentidele on ka pangaarved . Emissioon- väljalaskmine, ringlusesse suunamine. Antud kontekstis siis sularaha ringlusesse suunamine keskpanga poolt. Raha loomise protsess Kommertspankade tegevus , mille käigus nad annavad laenudena välja panka hoiustatud raha. Kuna seda kasutatakse mingite tehingute eest tasumiseks jõuab see osaliselt või kogumahus tagasi panka. Selleks et keskpangal oleks ülevaade raha loomise protsessi üle kehtestab keskpank kommertspankadele kohustusliku reservi nõude- see on seaduslik summa mida kommertspangad peavad kohustuslikus korras hoidma keskpangas Finantssüsteem- selle moodustavad pangad jt rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel ( intuitsioon , kus raha liigub nendelt , kellel on selle ülejääk neile kellel on tekkinud ajutine raha puudujääk) Intressimäär- hind, mida makstakse raha laenuksvõtmise eest ja saadakse raha
milline on vara hinna stabiilsus ja selle ennustatavus. Raha likviidsus: vahetatavus a) sularaha kõige likviidsem vara; b) krediitkaart; c) jooksev konto; 4 d) tähtajaline pangakonto (hoius); e) lühiajalised riigikassa võlakirjad; f) pikaajalised valitsuse võlakirjad; g) aktsiad; h) materiaalne põhivara, vallas- ja kinnisvara Raha emission (väljalaskmine,loomine) ·Sularaha- emiteerib riik, valitseja, keskpank ·Hoiuseid, arveldusraha, aktsiaid (väärtpabereid) võivad emiteerida (luua) ka pangad, kompaniid Emissiooni tingimused ·Emiteerija tagatis, tagamiskohustus, lunastuskohustus; ·Väärtpabereid tagavad ettevõtted ( väärtpaber- omandi- või võlatunnistus) oma varaga ·Kui raha valmistamise kulud on väiksemad kui nominaalhind, siis tekib täiendav emissioonitulu PANGANDUSE ARENG PANGANDUSE AJALUGU Raha kasutuselevõtt tekivad pangad kui rahaasutused.
Euroopa Liidu majanduslik olemus Majanduspoliitika eesmärk Tagada püsiv majanduskasv Tagada suurem tööhõive Tagada paremad sotsiaaltagatised Ühtse turu ja suure kaubandusbloki kooskõlastamine Maastrichti kriteeriumid Nõuded, mille riik peab täitma enne kui ta saab ühineda euroalaga Inflatsioonikriteerium Intressikriteerium Vahetuskursi kriteerium Riigieelarve kriteerium Riigivõla kriteerium Inflatsioonikriteerium Hinnastabiilsus Tulutaseme ühtlustumisega kaasneb hinnakonvergents ehk hinnataseme ühtlustumine ELi riikide keskmise hinnatasemega Intressikriteerium Riigi suutlikus säilitada majanduse tasakaalulist arengut ka pikemas perspektiivis Arvestatakse eelarvekriteeriumi ühekordset täitmist, mis viitab eesolevatele võimalikele probleemidele Vahetuskursi kriteerium Vahetuskursi stabiilsus 16 15,9 15,8 15,7 15,6 ...
EL-i liikmesriikide keskpankade juhid; liikmesriikide keskpankade sõltumatuse tagamine; riikide eelarvepuudujäägi vähendamise eeskirjade kehtestamine. Kolmandas etapis 1. jaanuaril 1999 võeti 11 riigis kasutusele euro, millest sai Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Prantsusmaa, Portugali, Saksamaa ja Soome ühisraha. (Kreeka ühines 1. jaanuaril 2001). Sellest ajast alates võttis Euroopa Keskpank üle EMI kohustused ja hakkas vastutama rahapoliitika eest, mida määratletakse ja rakendatakse eurodes. 10 1.jaanuaril 2002 tulid nimetatud 12 riigis käibele euro paberraha ja mündid. Riiklikud vääringud kõrvaldati käibelt kaks kuud hiljem. Sellest ajast alates on eurotsooni riikides, kus elab enam kui kaks kolmandikku EL- i elanikest, sularahatehingute ja pangaülekannete tegemisel ainsaks seaduslikuks maksevahendiks euro. 3
pangatähtede käitlemisel ühiseid kvaliteedistandardeid ja ehtsuse kontrollimise nõudeid. Euroopa Keskpangal on ainuõigus otsustada europangatähtede kujunduse, raha ringlusesse laskmise mahu, ringlusesse lastavate nominaalide ja muude sarnaste küsimuste üle. Eurosüsteemi kuuluvad keskpangad viivad need otsused ellu. Euromüntide kujunduse ja tehniliste detailide üle teeb aga otsuseid Euroopa Nõukogu, samas kui Euroopa Keskpank kiidab heaks ringlusesse lastavate müntide mahu. Ühisraha kasutamisega kaasnevad aga mõningad probleemid, sest ühe euroala riigi riskikäitumine võib mõjutada kõiki ühisraha kasutajaid. Kuna varem puudusid karmid kriteeriumid, mille alusel oleks saanud euroala reeglite vastu patustajaid korrale kutsuda, leidsid mõned riigid, et euroalasse kuulumine tagab neile ka edaspidi madalad intressimäärad
kodanikud; · Euroopa Liidu Nõukogu, mis esindab liikmesriike; · Euroopa Komisjon, mille ülesanne on kaitsta liidu kui terviku huve. · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab kodanikuühiskonda ja tööturu osapooli, · Regioonide komitee esindab piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi, · Euroopa Investeerimispank rahastab ELi investeerimisprojekte ja abistab väikese suurusega ettevõtteid Euroopa Investeerimisfondi; · Euroopa Keskpank vastutab Euroopa rahapoliitika eest, · Euroopa ombudsman tegeleb kaebustega, mis on esitatud ELi institutsioonide ja asutuste vastu, · Euroopa andmekaitseinspektor tegeleb inimeste isikuandmete puutumatuse kaitsega, · Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus avaldab teavet ELi kohta, · Euroopa Ühenduste Personalivaliku Amet värbab töötajaid ELi institutsioonidesse ja muudesse asutustesse.
e. Ükski ei ole õige, vaid hoopiski.. Küsimus 10 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Absoluutse eelise printsiibi kohaselt: Vali üks: a. Võib olla loomulik ehk looduslik eelis b. Võivad erri riigid toota kaupu erineva efektiivsusega c. Võib riiggil olla omandatud eelis d. Kauplevad tänapäeval vähesed riigid e. On kõik nimetatud väited õiged Riigi keskpanga kulla- ja välisvaluuta reservid vähenevad, kui: Vali üks: a. Keskpank paigutab reservi kodumaistesse pankadesse b. Keskpank paigutab reservi välismaistesse pankadesse c. Maksebilanss on ülejäägiga d. Maksebilanss on puudujäägiga e. Ei kehti mitte ükski eelnimetatud olukordades Küsimus 12 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Väliskaubanduse diferentseerimisega seotud piiranguteks võivad olla: Vali üks: a. monetaarsed b. tehnilised c. fiskaalsed d. füüsilised e. Kõik nimetatud piirangud Küsimus 13 Valmis
investeerimispangad (aitavad ettevõtetel ja valitsusel hankida rahalisi vahendeid teistelt finantsinstitutsioonidelt, tegutsevad diileri ja vahendajana väärtpaberiturul); kaubanduspangad (tekkisid põhiliselt seoses väliskaubandusega; algselt vekslite aktseptimispaigad, tänapäeval pakuvad muidki teenuseid eksportijaileimportijaile, korraldavad aktsiaemissioone, haldavad investeeringuportfelle). Panku võib eristada ka omandivormi järgi (riigi ja erapangad). Keskpank erineb äripangast. Eesti Pank Eesti Pank asutati Eesti Ajutise Valitsuse 1919.a. 24.veebruari otsusega. Siis kinnitati ka panga põhikiri. Panga põhikapitaliks assigneeriti riigikassast 10 miljonit marka. Võeti vastu esimene summa jooksvale kontole ning Eesti Pank alustas regulaarset tegevust. Eesti Panga esimene president oli Mihkel Pung ( märtsokt 1919), seejärel oli ajavahemikus okt 1919 okt 1926 Eesti Panga juhiks Artur Uibopuu. Eesti Panga kõige kauaaegsem president oli enne II
EESTI PANGA AJALUGU Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks ,,Eesti panga ajalugu", kuna Eesti Pank on üks osa Eesti ajaloost. Teema on huvitav ja aktuaalne, sest praegune majandussurutis paneb mõtlema sellele, et kas seda oleks suudetud ära hoida? Eesti Pank hoiatas 2007ndal aastal majanduse jahtumise eest, kuid see ei pidurdanud kedagi ja kõik jätkus nii kui varem. Soovisin teada saada, mis on keskpank ja milleks see vajalik on. Samuti oli minu jaoks väga huvitav teada saada, kust ja kuidas pangandus üldse alguse sai. Töö eesmärgiks sai Eesti Panga ja panganduse ajalugu ning kokkuvõtlikult sellest ülevaade anda. Referaat koosnebki üldisest panganduse ajaloost, keskpankade olemusest ja tekkimisest. Uurisin põhjalikult Eesti Panga ajalugu ja tema funktsioonist keskpangana. Loodan, et referaadi lugemine on sama huvitav kui selle koostamine. 1. PANGANDUSE TEKKIMINE
Sellist fikseerimist kasutatakse ebastabiilsetes majandustingimustes raha usaldusväärsuse tõstmiseks. Seda metoodikat kasutavad enamasti vastloodud riigid. 1973 aastal läks enamik maailma juhtivatest riikidest üle reguleeritult ujuvale valuutakursside süsteemile. 2) INTRESS- näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Suurriikides juhib riigis kehtivat intressimäära keskpank. See tähendab, et keskpank määrab intressimäära millega ta annab laenu kommertspankadele.Eesti intressimäärad on otseses sõltuvuses finants- turgudest.Madalad intressimäärad viivad majanduse arengule. 3) INFLATSIOON- on üldine hinnatasemetõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine.Inflatsioon on majanduslik nähtus, mis kaasneb majanduskasvuga. Seda püütakse hoida teatud tasemel
Euroopa Ülemkogu, – Sümboliseerib et nimetuseks saab Euroopa identiteeti ''Euro'' – Nii rahale kui ka rahvale kes seda kasutama peavad suurepärane – Tähendus igalpool sama Euroala ● Rahapoliitikat juhib ● Enne Dijsselbloemi Keskpank juhtis Luxemburgi ● Rahandusministrid rah. Minister Claude moodustavad Juncker, alates 2005 Eurogrupi ● ● alates 21.jaan 2013 juhib Hollandi rahandusminister Jeroen Dijsselbloem Raha ● Paberrahal Euroopa ● Kirja poolt kõik kaart ning Lipu kujutis mündid ühesugused ● Teine pool lähtuvalt
kogutoodangu tasemeks. 11. Järgnevatest väidetest üks ei kehti fluktuatsioonide kohta muutused kogutoodangus ja tööhõives on regulaarsed ning etteennustatavad 12. Majandusteadlased eeldavad, et palgad ja hinnad on pikal perioodil paindlikud, palgad ja hinnad on lühiperioodil jäigad, majandus liigub pikal perioodil täishõive tasemele = kõik nimetatud on õiged 13. Alljärgnevalt on toodud seisukohad kogunõudluse kohta. Milline neist on vale? kui keskpank suurendab rahapakkumist, siis majandus liigub piki AD kõverat, reaalne kogutoodang suureneb ja hinnatase alaneb. 14. Rahapakkumise kasvu pika perioodi efekt väljendub järgmises: hinnatase tõuseb ja kogutoodang jääb samale tasemele 16. Mis alljärgnevast on vale: rahaautomaatide kasutusele võtmine põhjustas rahanõudluse suurenemise 9. Kogunõudlus ja IS-LM mudeli ülesehitus 1
) Tegelik rahakordaja ehk raha multiplikaator mm arvutatakse: mm = ( 1 + Cr) / ( Cr + Rr + Xr) kus : Cr - sularaha osatähtsus; Rr - kohustusliku reservi määr; Xr - täiendava reservi määr Tulemus: Raha multiplikaatori väärtus väheneb, kui murru nimetajas olevatest määradest kas või üks suureneb. Rahanduspoliitika püüab mõjutada Rr i, seega poliitika efektiivsus sõltub osaliselt ka sellest, mis juhtub määradega Xr ja Cr . Avatud turu operatsioonid: Kui keskpank müüb väärtpabereid siis kommertspangas on raha vähem . Kui keskpank ostab väärtpabereid siis kommertspangas on raha rohkem. Reservimäära Rr muutumine: Kui Rr kasvab siis kommertspangas on raha laenude jaoks vähem. Kui Rr väheneb siis kommertspangas on raha laenude jaoks rohkem. Diskontooperatsioonid : Kui diskonto protsent kasvab, siis rahapakkumine väheneb. Kui diskonto protsent kahaneb, siis rahapakkumine suureneb. KESKPANK:
Kontrolltööks Sunday, March 28, 2010 11:18 PM 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Maj poliitika kuulub maj teaduste hulka ja on sarnaselt teiste valdkondadega tihedalt seotud ühiskonnateadustega. Maj pol teooria uurimisobjektiks on praktiline majanduspoliitika st. suure hulga intsitutsioonide (valitsus, keskpank, parlament, rahvusvah org ja huvigrupid) tegevus, et mõjutada majanduslikke protsesse ühiskonnas. Maj pol teooria põhieesmärgiks on kirjeldada nende institutsioonide tegevust, hinnata nende ajendeid ja ka tegevuse tagajärgi. Maj pol hõlmab maj pol eesmärkide, abinõude ja strat uurimist, samuti ka maj arengu prognoosi. Eesmärgiks on prakt maj pol tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemaks, parandades otsustusprotsessi, konfl situatsioonide lahendamist jne. 2
kasutatakse kitsamas tähenduses 28 voliniku ehk volinike kolleegiumi kohta, laiemas tähenduses aga kõigi 32 666 Euroopa Liidu ametniku kohta, kes töötavad Euroopa Komisjoni struktuuriüksustes peadirektoraatides ja talitustes. Komisjoni sisemised töökeeled ja peamised menetluskeeled on inglise, prantsuse ja saksa keel. Komisjoni liikmed ja nende "kabinetid" (vahetud meeskonnad) töötavad Brüsselis Berlaymonti hoones. Euroopa keskpank Euroopa Keskpank (lühend EKP) on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab euroala rahapoliitika eest 17 Euroopa Liidu liikmesriigis, kes on võtnud kasutusele ühisvaluuta euro. Pank asub Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis.Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on määratlemata, kuid seda on mõistetud kui kahte kuni kolme aastat, nii et ajutiselt võib inflatsioon 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
