Kirik ja tööturu osapooled pole sotsiaalpoliitikas aktiivsed. Sellest tulenevalt Skandinaavia: Rakendab universaalse HR põhimõtted. Lähtekohaks vaeste seaduse traditsioon. Algselt pakutakse kaitset vaid eakatele abivajajatele, seega - means-tested. Hiljem vaesustest asendatakse universaalse flat-rate hüvitisega. Sotsiaalkaitse tugines sotsiaalse kodakondsuse printsiibile “citizenship as social right”. Skandinaavia HR väljakujunemine, 20. saj. Keskpaik: Sots–dem/universaalne/ Skandinaavia heaoluriik Heaolu riik: Ulatuslikud avalikud teenused, Maksud on tähtsamad kui sots.kindl. maksed, Tööturu osapooled (korporatism) tähtis vaid mõnel maal (SWE, DNK), Sots-dem. parteid ja feminism olulised (tõend võimu ressursi mudelile) 3 Kommunistlik HR: müüdid ja tegelikkus Müüdid: Seal polnud HR-i
d) Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja e) Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu f) Tõeline ja vaba valik g) Liitlaste ja sõprade kaitsmine h) Barbarite mentaalne võimetus end valitseda 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed · "Universaalmonarhia" anti-imperiaalne loosung 16.-18. saj. Euroopas. Kaasneb türannia, mis lämmatab Euroopale omased "vabadused" · Kuni 17. saj. keskpaik Hispaania oht; siis võttis Louis XIV teatepulga üle · Vastukaaluks "jõudude tasakaalu" idee. Säilitab Euroopa vabaduse. Idee juured 16. saj. alguse Itaalias (Guicciardini kirjeldus Itaalia tasakaalust) · 1713 kirjutati "balanss" kui eesmärk sisse Utrechti rahulepingusse. 18. saj. poliitika koalitsioonide pidev muutumine, et tasakaal säiliks 7. Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad Kaubandus- ja rahuimpeeriumid
kuulus I looduskaitseseaduse projekti komisjoni Teodor Lippmaa – Looduskaitseseaduse uusprojekt, Looduskaitse Nõukogu esimees Eerik Kumari – käsiraamat „Looduskaitse“ 1973; Loodusuurijate Seltsi komisjoni liige; ENSV Teaduste Akadeemia juht Jaan Eilart – Eesti Looduskaitse Selts; Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi juhataja 1417 – I vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 19. sajandi keskpaik – teadusliku loodushoiu algus Eestis 1886 – regulaarse keskkonnaseire algus 1910 – Baltimaade esimene looduskaitseala Vaika linnukaitseala (Artur Toom) 1924 – Harilaid, Järvselja reservaat 1925 – Hiiumaa jugapuud 1927 – Linnulaht; I veepuhastusjaam Eestis 1930 – Abruka lehtmets 1935 – Eesti I looduskaitseseadus 1936 – alustati looduskaitseregistri pidamist; Looduskaitse Nõukogu (Teodor
Raha valmistamine oli keerukas protsess, millega kaasnesid hõbedakaod. Tuli tasustada ja ülal pidada müntla personali. Mida väiksem oli valmistatav rahaühik, seda rohkem kulus selle tegemiseks tööd, seda kallim oli raha omahind. Müntmeister, raad ning maaisandad soovisid ka tulu saada. Lahendus: vähendada valmistavate müntide hulka, nende kaalu ja hõbesisaldust aga siis langes ka väärtus? Liivimaa rahaarvestus: 13.-16. sajandil: Ojamaa, Riia: 1) 13. saj - 13, saj keskpaik - 224 g (kaalumärk): 1 hõbemark = 4 rahamarka; 1 rahamark = 8 ööri; 1 öör = 3 öörtugit; 1 öörtug = 12 penni; 1 rahamark = 228 penni. Liivimaa: 1) 13. saj keskpaik - 14. saj II pool - 208-209 g (kaalumärk): 1 hõbemark = 6 rahamarka; 1 rahamark = 6 killingit; 1 rahamark = 8 ööri; 1 öör = 3 öörtugit; 1 öörtug = 12 penni; 1 rahamark = 288 penni. Hõbemark -> rahamark - > killing - > öör - > öörtug - > penni. 2) 14
Albert Bandura · Vaatlusõppimine · Kaudne õppimine · Enesetõhusus (self-efficacy): uskumus, et ma saan mingi asjaga hakkama Eesmärgid Pervin (2003) iseloomustab eesmärke järgmiselt: 1. Eesmärkidel on kognitiivne, afektiivne ja käitumuslik komponent 2. Eesmärgid on (indiviidisiseselt) hierarhiliselt organiseeritud, kuid see hierarhia ei ole kõigis olukordades ühesugune 3. Eesmärgipärasel käitumisel on algus, keskpaik ja lõpp 4. Eesmärgi ja käitumise seost iseloomustavad: 1. multideterminatsioon (sama käitumine võib teenida mitut eesmärki) 2. ekvipotentsiaalsus (sama eesmärgi võib saavutada mitmel moel) 3. ekvifinaalsus (erinevad eesmärgid võivad viia sama käitumiseni) 5. Eesmärkide süsteem muutub arengu käigus komplekssemaks. Tegevused, mis varem on olnud vahendid mingi eesmärgi saavutamiseks, võivad muutuda omaette eesmärgiks. Eesmärgipärane käitumine
Euroopa muinaskultuurid Tarkust jagas Ain Mäesalu Muinaskultuurid algavad inimese tulekuga ja lõppevad riikide tekkega, asjade kirjapanekutega jms. Uurime arheoloogilisi allikaid, kuna mis sealt muud ikka alles on. ,,Arheoloogia", ütles Platon ja kordas siis, ,,archaios(vana, muistne)+logos(teadmine)". Arheoloogia ei tähenda ainult materiaalset kultuuri, vaid ka ühiskonnas valitsevat, millal, miks rajati jms. Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna. Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilist...
teises kohas vahet ei olnud, eriti ei kasutatud (kuulsaim „Siiditee“ käis jalgsi). Sellega kaasnes kompassi praktilise tähenduse avastamine (Hiinlased küll leiutasid). Laevanduse, navigatsioonioskusega, laeva sõjalise kindlustamisega, mobiilsusega tekkis olukord, mis aitas kaasa Euroopa domineerivaks muutumisele. Vestfaali süsteem Vestfaali rahu, mis lõpetas 30-aastase sõja (ka 80-aastane sõda, millest 50 aastat seotud Madalmaade iseseisvumisega Hispaaniast), 17. sajandi keskpaik. Rahuleping kirjutati alla väga erinevate osapoolte poolt, erinevatel ajahetkedel. Lepingus fikseeriti otseselt ja kaudselt terve rida aspekte: 1) Riigid on suveräänsed! (Bodini suveräänsus tuleb praktiliselt mängu) Ühe riigi käitumist teiste riikidega ei saa mitte keegi (vähemalt mitte paberi peal ja ametlikult) suunata. Riigid peavad leidma käitumisetee ise. Tegelikult ei realiseerunud kohe, ka mitte tänase päevani mitte, teatud survet avaldatakse ikkagi, aga tähtis on põhimõte
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas li...
Kui mitu aastat järjest vili ikaldus, tuli näljahäda. Need kestsid ka siinmail peaaegu 19. Sajandini, kui hakati kasvatama kartulit. 14. sajandil tuleb sisse suur nälg. Algabki kroonika suure näljahäda kirjeldamisega. Nendest sündmustest on saanud inspiratsiooni Bornhöhe. Indrek Hargla apteeker Mechiori lood - mees valdab sõnakunsti ja sisu on ka. Tallinnas 14. Sajandil tegevus. ,,Liivimaa vanem riimkroonika" (eesti keelde tõlgitud 2003) Pärineb 13. Sajandi lõpust. 12 sajandi keskpaik kuni 1290 aastateni. Annab teatud läbilõike selle sajandi sündmustest, kusjuures keskseks on läti hõimude alistamisega seotu. Kroonika on olulisem Läti ja Leedu ajaloole, kuid on ka arvestatav Eesti ajaloo algallikas.. Teada, et kroonika oli liivi ja saksa ordus ametlik lauaraamat. Loeti ette avalikel söömaaegadel. Balthazar Russow ,,Liivimaa kroonika" Kroonika ilmus esmakordselt Rostockis 1577. aastal. Käsitleb vana Liivimaad ja elu-olu
20.saj konservatiivid: Konrad Adenauer- neokonservatismi rajaja, Saksa riigi rajaja, EL üks rajaja Silvio Bertusooni- Itaalia poliitik Margaret Thatcher Georg W. Bush Ronald Reagan 21.saj: David Cameron- enne Brexitit, nüüd Theresa May Angela Merkel- Saksamaa kristliku-demokraatliku riigi juht, liidukantsler Urmas Reinsalu- IRL juht Sotsialism 19. saj keskpaik, seoses töölisklassi (proletariaadi) kujunemisega. Marx, Engels "Kommunistliku partei manifest". Ideoloogia on läbi teinud suuri muutusi, algsest radikaalsusest on paljuski loobutud. 1. ülim väärtus on võrdsus, tänapäeval peetakse silmas eelkõige võrdseid võimalusi 2. ühiskond peab tagama igale oma liikmele: inimõigused võimaluse saada haridust võimaluse omandada elukutse võimaluse leida tööd.
annetusi kreeka pühamutele, naine oli kreeklanna, tema ajal oli kaukasusest tunginud üks rändrahvas kimmerlased ja olevat rünnanud Gordoni ja Midas sooritas eneka. 7 saj keskpaikus. Võis olla Midase kääbas ja haud. Sargon II ajal 8 saj lõpul oli Mita tekitas sargonile muret ja lõpuks tunnistas Sargoni ülemvõimu. Lydia. Sardis oli suhteliselt läänepool, tõusis esile Phrygia langusega 6 saj I poole keskpaik. Lydia kuningatel olid tugevad sidemed kreekalinnadega tulenevalt asukohast. Lydia kuningatel oli kindlasti tugev kreeka müju , vütsid naisi kreeklannade hulgast , pool kreeklased emad oli kreeklannad.Tuntud on , et teadaolevalt esimesena 7 saj I poolel hakkasid müntima väärismetalli.Märgistasid pitsatiga. Kasutasid palgasõudreid ja ka kreeka omasid, ja et maksta neile ühtses rahas. Lydia kuningas kõige kuulsam oli Kroisos, kes kreekapärimuses oli päratult rikkas,
kõik veenid ja närvid. Suguaktil toimub naise ja mehe vahel vedelike vahetus. Tema arvates tervest kehaosast tulev seeme annab terve lapse, haigest kehaosast pärinev aga haige lapse. Sagedased vahekorrad suurendavad peenise suurust, suguelust hoidumine aga vähendab seda. Sellesse perioodi kuulub ka "Kaama-suutra" väljaandmine IV saj.e.Kr. Indias. Esmakordselt tõlkis "Kaama-suutra" inglise keelde Richard Burton 1862.a. 3. Renessanss kuni 19.saj. keskpaik Domineerivaks mõjuks oli Euroopas ristiusk, mis seksuaalsuse peale üsna vaenulikult vaatas. Tuleriidade võis viia süüdistus seksuaalvahekorrast saatanlike olenditega, süüdistus homoseksualismis. Voorust kaitsti voorusevööga, onanismi "raviti" kastreerimisega. Sellest perioodist pärineb ka termin "süüfilis" - 1530a. avaldas itaalia arst Fracastoro poeemi seakarjus Syphilusest, keda Jumal karistas loomuvastase "sõpruse" eest sigadega parandamatu suguhaigusega. 13.saj
On autasustatud auhinnaga ,,Aserbaidaani Austatud Kunstitöötaja" (1976), Aserbaidaani Riigi Auhind (1980), Sõltumatuse Orden (1998). Rahvusassamblee liige, Aserbaidaani Kirjanike Liidu esimees. ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (1979) Peategelased. Raamatu peategelane on Bakuu professori poeg kirjastuses töötav Zaur. Põhiliselt käsitletakse tema suhteid ema Tähminä ning vanematega, ka naise Firängjizi ning tolle venna Spartakiga.Tegevusaeg on 1960. keskpaik, tegevuskoht Bakuu ja ka Moskva. Raamatu alguses on Zaur koos naisega pulmareisil Aafrikas, Dakari linnas. Ta silmitseb Atlandi ookeani randa ja talle tuleb meelde oma armulugu töökaaslase, hilisema telediktori Tähminäga. Ka nemad olid kunagi sarnases rannas viibinud. Ta saab aru, et Tähminä on olnud tema elu tõeline armastust, millest ta ei suuda vabaneda. Tähminä oli abielus, väga ilus naine, ent tal ei olnud lapsi. Ta oli üle kahekümne aasta vana. Teda
needki spetsiaalse tellimuse peale. ,,Esther" 1689, ,,Atalia" 1691 mõlemad puht poeesia teosed, tüdrukutekooli SanSiri jaoks. 1680 ühendati Hotel de Bourgogne Molieri trupiga Comedi Frances. Käis üleüldine tsentraliseerimine: üks usk, üks teater, üks kuningas. Racine suri nagu korralik jansenist. Racine lõpetabki ühe suure ajastu tetari ajaloos. 12) Klassitsistlik lava ja -näitekunst. Teatriajastu kõrgpunkt 16. sajandi lõpp ja 17. sajandi algus ja keskpaik. Keskaegse teatri lagunemine: aadama mäng eelpool piiri, miraaklid juba hoopis teist tüüpi teater. Saab alguse kõrgteatri ajastu. Keskaegne teater nimetusena ei ole just eriti täpne. See mis eksisteeris keskajal sõna ranges tähenduses ei olnud teater. Teater on vaatemängu kunst, mis eeldab teatud püsikomponentide olemasolu. Näitleja, publik ja roll. On tarvis et see tegutseja ei tegutseks iseendana vaid tegutseks mingis rollis, kujutaks kedagi teist. Vaataja ja näitleja kaks
· On säilinud Hadrianuse villa Tiburi (Tivoli) villa · Tiburi asus 30 km Roomast väljas · Villa on väike, kuid teda ümbritseb suur park · Pargis on ohtralt skulptuure, mõned templid ja tiik, kust peegeldub villa fassaad · On säilinud ka Hadrianuse mausoleum, mis ei ole küll keisri tehtud · Hiljem ehitati mausoleum ümber ja muudeti kindluseks (Püha Ingli kindlus) · Saabus aga suur segaduste aeg, mis kestis üle 50 aasta (3. saj keskpaik kuni 3. saj lõpp) · Lakkamatud kodusõjad ja välisvaenlaste sissetung · Rajatakse Rooma linna kaitsemüürid · Riigi ühendas taas keiser Diocletianus 3. saj lõpul · Ka Diocletianus on rajanud suuri ehitisi · Tema termid olevat ületanud isegi Caracalla termid (need pole küll säilinud) · Osaliselt on säilinud Diocletianuse loss Illüürias (Dalmaatsia Horvaatias) Aadria mere rannikul · Loss asub tänapäeva Spliti linna juures
sõdu, mis ulatusid Eesti alale. 12401241 teostas Liivi ordu oma teadaolevalt edukaima pealetungi ida suunas, vallutades ajutiselt Vadjamaa lääneosa ning Pihkva. Kuid pärast 1242. aasta Jäälahingut teostus 1240. aasta eelne olukord ja ehkki liivimaalaste ja venelaste sõjad jätkusid edaspidigi, ei saavutanud kumbki pool kuni 15. sajandi teise pooleni märgatavat ülekaalu. Olulist stabiliseerumist märkis sealjuures 14. sajandi keskpaik, mil nii Liivimaa idapiirile kui ka Vene vürstiriikide läänepiiridele rajati rida uusi piirilinnuseid. Lõuna pool pidas Liivi ordu tihti liidus Saksa orduga võitlust paganliku Leeduga, leedulaste retked ulatusid eriti 13. sajandil, mil ka Liivimaa lõunapiiril polnud veel tihedat kindlustuste võrku, tihti Eesti alale. Viimased Liivimaa- Leedu sõjad olid 15. sajandi esimesel poolel, kui Liivi ordu toetas kohati veel Saksa ordut. Alates 1470
pulmatantsud ja instinktiivne käitumine. Etoloogia klassikud on George Romanes, Karl von Frisch, Jakob von Uexküll, Konrad Lorenz, Niko Tinbergen. Etoloogia Eestis Eestis on esimesi end võrdlev-etoloogiliseks nimetavaid uurimusi Leopold von Schroederi töö (1888) eestlaste (ning soomeugrilaste ja indogermaanlaste) pulmakommetest. Loomade käitumise uurimisega tegeles suviti Puhtus viibides 1920ndail ja 1930ndail aastail Jakob von Uexküll. 1970. aastail tegelesid lindude etoloogiaga Jüri Keskpaik ja Vilju Lilleleht. Parasiitsete kiletiivaliste etoloogiaga, hiljem ka imetajate ja teiste loomade etoloogiaga on tegelenud Aleksei Turovski. Sipelgate etoloogiaga on tegelenud Vambola Maavara ja Ants- Johannes Martin. Lindude käitumisökoloogiaga tegeleb ka Raivo Mänd. Loomade käitumise vastu on loodusteadlased huvi tundnud juba üsna ammu. Aastasadade vältel realiseerus see huvi peamiselt erinevate loomade mitmekesiste käitumisavalduste kirjeldamises
1517. a sõitis kroonimisele laevaga, purjeil embleem Heraklese sammastega, tekstiga "Plus Oultre" (edasi kaugemale). Karl V apologeedid: ühendab Euroopa nagu Caesar ja Augustus ning läheb kaugemalegi. "Rahvusvaheline press" kriitiline (pamfletisõjad). Karl ise 1535 ametlikult paavstile: ei ole universaalriigi ambitsioone! "Universaalmonarhia" anti-imperiaalne loosung 16.-18. saj. Euroopas. Kaasneb türannia, mis lämmatab Euroopale omased "vabadused". Kuni 17. saj. keskpaik Hispaania oht; siis Louis XIV Vastukaaluks "jõudude tasakaalu" idee. Säilitab Euroopa vabaduse. Idee juured 16. saj. alguse Itaalias (Guicciardini kirjeldus Itaalia tasakaalust). 1713 kirjutati "balanss" kui eesmärk sisse Utrechti rahulepingusse. 18. saj. poliitika koalitsioonide pidev muutumine, et tasakaal säiliks. 1 7. Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad
sajandi keskpaigas. Paul Broca (1824-1880) lokaliseeris kõnekeskuse, eeldades ka intelligensuse seost aju piirkondadega (- ehitusega). Tal oli ka oluline roll füüsilise antropoloogia metoodiliselt väljakujunenud teaduseks vormimisel. Broca sügavam panus oli teha lõpp mõnda aega aju käsitlemisel valitsenud holistlikule lähenemisele (nt Pierre Marie, 1853-1940), mis vaatas aju tervikuna, mida ei saaks jagada funktsionalistlikesks osadeks. 19. sajandi keskpaik andis psühhiaatriale ka degeneratsiooni mõiste (Benedict Morel, 1809- 1873)). Eelduseks oli bioloogiline determineeritus vaimuhaiguste tekke puhul. Nö environmentalistide juures usuti keskkonnatingimuste hukatuslikku mõjusse, mis puudutab tulevaste põlvede vaimset tervist (Eestis Juhan Luiga). Degeneratsiooni mõiste domineeris ühiskonnakäsitlusi 19. sajandi lõpus, 20. sajandi alul. Tegemist oli geneetikaeelse pärilikkusküsimusega, mis tunnistas keskkonna tähtsust.
katteteguri k jagatise ning dispersioonihinnanguks uruut(xi) selle jagatise ruudu. Kui xi määramatus antud 90%, 95% või 99%-lise usaldatavusvahemiku kujul, siisvõib eeldada, et kasutati normaaljaotust ja jagame esitatud määramatuse normaaljaotuse jaoks kehtiva teguriga. Kui kättesaadava info põhjal võib väita, et sisendsuuruse Xi väärtus jääb vahemikku a a,i kuni a ü,i.eeldame, et Xi väärtusen umbes normaaljaotusega, siis Xi parim hinnang on vahemiku keskpaik. Leian vahemku poollaiuse (a ü,I+a a,I)/2=ai, siis u(xi)=1,48ai. Kui puuduvad täpsed andmed xi võimalike väärtuste kohta antud vahemikus, siis eeldatakse, et Xi- l on võrdne võimalus esineda kogu vahemikus (ühtlane jaotus-ristkülikjaotus).Siis Xi hinnang xi=(a ü,I+a a,I)/2 ja dispers. U2(xi)=(a ü,I-a a,I)ruut/12. Võib kasutada ka sümmeetrilist trapetsjaotust, siis Xi hinnang xi=(a a,I+a ü,I)/2, dispers
Kiriku õigus ei olnud veel riikliku õiguse osa, kuid mõjutas sellele vaatamata õiguspraktikat, sest teda toetasid vaimulikud mõjutusvahendid ja piiskoppide (ilmalik) mõjuvõim. Mõningates piirkondades saavutas ta ülevõimu isegi riikliku õiguse suhtes. Olulisemad allikad: 1. apostlikud kaanonid 2. Corpus canonum 3. ühe või teise kirikuisa kaanonite kogumikud 2. Justinianuse seadustekogust kuni vahetult pärast CIC jõustumist koostatud tõlgete kadumiseni 6. saj. keskpaik - 7. saj. I pool Perioodi tähtsaim sündmus oli CIC koostamine, millele järgnes selle tõlkimine kreeka keelde. Ladina originaalid sattusid pärast Justinianuse surma unustusse. CIC ühtlustas õppetöö, olles ise nii programm kui õpitav seadus. CIC baasil ilmusid õiguskoolide professorite kommentaarid, mis avaldati üliõpilaste poolt kirjapandud tekstidena. Justinianuse Novellides toimus ühelt poolt ius civile ja ius honorariumi harmoniseerimine (näit pärimisõiguses),
kõige stiilipuhtamal kujul esines Prantsus maal. Ajalooline taust: Gooti stiil on seotud linnade ja uue seisuse linnakodanike (k äsitöölised, kaup m ehed) tekke ga. Gooti stiilile avaldas m õju ini meste liikuvam eluviis, side m ed teiste piirkondadega ja selle tagajärjel suurenenud püüd toreduse poole. Oluliselt m õjutasid ka ristisõjad (11.13. sajand). Tähtsai m kunstitellija oli endiselt katoliku kirik. Võib eristada etapid: 1) varagootika 12.saj. 13. saj. keskpaik 2) õitseaeg 13. saj. kp.14. saj. kp. 3) hilisgootika 14. saj. kp.16. saj. Arhitektuur Endiselt on tähtsai m kirikuehitus ehk sakraalarhitektuur. On toimunud rida muutusi v õrreldes ro maani stiiliga, mis või maldavad teha gooti kirikutele suure mad aknad, se e aga o makorda muudab ehitised valgemaks, avaramaks, kergemaks, õhulisemaks: * ümarkaare ase m el on kasutusel teravkaar * rõhutatakse vertikaalsust * roidvõlvid asuvad raskete rist ja silinderv õlvide ase m ele
koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist TERMINID: Sotsiolingvistika koodivahetus - rohkem kui ühe keele kasutamine ühes vestluses Sotsiolingvistika eelkäijad • keelegeograafia ja murrete uurimine alates 19. sajandi teisest poolest • murrete uurimises oli alguses esiplaanil “tõelise” ja “vana” keele otsimine, maalähedus vastandina linnastumisele jms • ideaalne informant (keelejuht) oli vana maamees, kes oleks elu jooksul võimalikul vähe liikunud 20. sajandi keskpaik • terminit sotsiolingvistika hakatakse kasutama keele ja ühiskonna seoste uurimise tähistamiseks • nii mõnedki keeleteadlased märkavad, et norm on pigem mitmekeelsus kui ükskeelsus ja keeleline suhtlus nõuab muidki teadmisi kui grammatika ja sõnavara • Uriel Weinreich Languages in contact 1953: iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda ainult ühe keelega: koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus. Tänapäeval selgete tüüpide olemasolus kaheldakse. • 1960
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke.
13.Milles seisneb kultuuri loolisus? Iga kultuur põhineb lugudel ja samuti räägib iga kultuur oma loo. Lood on inimkultuuri ja inimkoguduse loolisus. Lood aitavad kultuuri/kultuure paremini mõista, samuti aitvad mõista keskseid küsimusi, mis on läbi aegade inimestel kerkinud. Inimesed on kultuuri kandjad ning kultuur on kui muster, see on jutustav kuid ka analüüsiv. Lood on ka üleüldiselt iseenesestmõistetavad, näiliselt lihtne stuktuur (algus, keskpaik ja lõpp; tegelased, vaatepunkt v toppn, kontekst). Lugudes on sageli sarnaseid elemente erinevates kultuurides tekivad mingisugused ühised jooned. Lood on olulised ja universaalsed. 14.Milline toime on lugudel? Lugudel on oluline ühiskondlik, psühholoogiline roll, lugude abil loome endale maailma. Lugu annab mingi tähenduse ja mõistmise erinevatest asjadest. Seega on lood vajalikud maailma mõistmiseks, viis eksperimenteerida erinevate ,,minade" ja identiteediga, mõelda
Nõukogude võim püüdis kaval olla. Mõnd sunniti kirjutama patukahetsuskirju. Oli ka see võimalus, et mõnd tegelast eksponeeriti, et näidata, et kedagi ei represseerita. Stagnatsiooni jätkub, pingete esilepaiskamine jätkub, ühiskonna muutumine algab. Muutused algavad siis kui riigi- ja parteijuhid hakkavad surema. 82, 83, 84, 85 nagu muutuks, aga ei muutu midagi - segased ajad. Modernistlikud katsetused, eksistentsialismipoleemika, Valtoni poleemika. 70ndate keskpaik, siis näeme, et avangardsus kiiresti taandub sellest kultuuripildist. Ta ei kao, aga muutub nisikaubaks. Pigem traditsionalistlikud tendentsid. Püsimise vastupanukirjandus, püütud selgitada etnosümbolistliga. Ökoloogilised küsimused jne. Võib märgata, et 60ndatest kasvavad tendentsid välja. Kui üldine hoiak muutub traditsioonisõbralikumaks. Kirjanduses ka alternatiivid, maldadumine kui alternatiiv.
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
0896149239 KUSTAS RUS EMT 600 0.0914153228 URMAS HEINMETS Elisa 400 0.091865003 IVI REITER Elisa 800 0.0924397265 GERDI VAHURI Elisa 500 0.0982005457 RAIVO SUVISTE Elisa 3000 0.1004821425 ULVI VALTNA Tele2 2700 0.1074302508 TIIU ÕISPUU Elisa 100 0.1090815718 MAREK SCHMIDT Elisa 1900 0.1115903691 KÜLLI KÖÖP Elisa 1400 0.1151149421 KERT KESKPAIK Tele2 2300 0.1169359336 KATRIN ROOP EMT 1900 0.1172222016 KRISTJAN VRAGER Tele2 300 0.1188388515 KNUT HANGA Elisa 700 0.1204091178 INGRID EINAS Elisa 2600 0.1248663115 ENN KROOS Elisa 700 0.1254421612 AS STANDARD Elisa 200 0.1262355409 KERSTI KULL EMT 1800 0.1265413676 MARE SARAPUU Tele2 3000 0.1272478939
Katolik: abielu üks sakrament, samas mitteabiellumine pole taunitav.(Rooma kat vaimulikud ei tohi abiellida). Lahutusi ei luba Prot: mees on vastutav pool, vanapoiste üle tehti nalja, seksuaalsus on kohustuslik- askees taunitav. Teist korda abielluda ei tohi. Ilmastiku muutumine varauusajal, selle mõju demograafilistele protsessidele. 17.saj Eur dem. kasv pidurdus. Ilmastiku tõsine mõju- jahe kliima- ikaldusaastad- nälg. suurem suremus Nn väike jääaeg. 16.saj keskpaik kuni 17.saj lõpp. Kliima järsk jahenemine. Jäätunud Bodeni järv(4 korda sajandi jooksul), lumemaastikud Madalmaades. 17.saj lõpus põhjustas tõsise näljahäda. Külma kliima üheks põhjustajaks on peetud ka 1696. aastal toimunud Etna vulkaani purset, mille tagajärjel vähenes maale jõudva päikesekiirguse hulk. 18. sajandi esimestel aastakümnetel kliima soojenes, talved ja kevaded Looduskatastroofid. Palju ohvreid nõudnud üleujutused. Ohvrite rohkeim Lissaboini maavärin 18
abikaasa). Rossini on ise maininud, et tema ideaalid on lihtne meloodia (melodia semplice) ja selge rütm (ritmo chiaro), kusjuures tuleb mõista, et meloodiaga kaasnevad ka virtuoossed kaunistused. Rossini ,,firmamärgiks" peetakse sageli ka pikki crescendosid orkestris (kusjuures sama rütmimotiiv kordub kogu aeg), aga see esineb juba varasemates itaalia ooperites ning ulatub tegelikult tagasi Mannheimi sümfooniaheliloojate koolkonda (18. sajandi keskpaik ja teine pool). 16 1824 suundus Rossini Pariisi (vt grand opéra). Pärast 1830. aastat kirjutab ta instrumentaalmuusikat, laule, kirikumuusikat (Stabat mater, Petite Messe solennelle väike pidulik missa) Itaalia romantiline ooper (alates 1820. aastad). Uus: Keskpunktis on (kõrgest soost) üksikisiku saatus, kes kannatab teiste intriigide tõttu. Sentimentaalsed süzeed, õrnad, sageli hullumeelsusse langevad daamid
EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust. Arheoloogia jaoks võib potikillul olla palju suurem väärtus kui väärismetallil. Tänapäev...
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viiva...
???3.Ameerika Ühendriikide sünd · Konkistadoorid- 16. Saj Florida · Paljud lahkusid Euroopast usuvaenamise pärast · Koloonia- ümber asunute elupaik · Suur suremus 50% · Kolooniates olid juhtivatel kohal inglased ja prantslased · New York 1626 asutasid hollandlased · 1763 jäid prantslased ilma oma Põhja-Ameerika asumaadest · Quebeci provints prantsus keelne · 18.saj keskpaik Am idarannikul 13 kolooniat · Põhja pool kujunes farmerlus olulised aktiivsus ja ettevõttlikkus · Lõunas suured istandused · Lõuna poolsed pooldati kuningavõimu, põhjas vabariiklik · Plantaatorid · 1775 2mln +0,5 musta · 1775 aprill kokkupõrge Lexingtoni Forti juures · 1773 Bostoni teejoomine · 1776 Philadelphia kontinentaalkongresspoliitiline iseseisvus · Luua oma armeeülemjuhataja George Washington · 4
Talude päriseksostmine oli Liivimaal rohkem, sest siin oli kroonumõisaid rohkem ja kroonumõisa maade ostmine oli soodsam. Põllumajanduse arengu põhijooned 19. sajandil Teoorjuslik mõisamajandus 1830.aastatel Eestimaa kubermangu pool viljasaagist läks viina tootmiseks. Liivimaal oli viina tootmise osakaal väiksem. Põllumajanduslikku haridust sai Riia Polütehnilises Instituudis, mille keskpunkt oli tehnilisel valdkonnal. Mõisamajanduse ratsionaliseerimine 19.saj II veerand, keskpaik. Talude rentimine, viinatööstuse ümberkorraldamine. Esiteks hakati kasutama uusi masinaid, mis olid efektiivsemad, teiseks vahetati toorainet, teravilja asemel hakati viina tootmiseks kasutama kartulit. Arengusuunad 19.saj lõpupoolel Teravilja kasvatuse tähtsus langes, eriti vähenes rukkikasvatus, mõisapõldudel laienes kartuli ja lina kasvatamine. Põllumaade laiendamine uute maade kasutuselevõtmise teel. Eelkõige oli tegu maade kuivendamisega. Aurumasinad 1860.aastatest peale
1494-1553 eluaastad. Prantsuse renessanssi kirjanduse suurkuju, samas täiesti erandlik, kelle sarnast ei ole ka euroopas mujal. Paistab kirj-s silma ja on omale püsiva koha kaanonis taganud ühe suurteosega ,,Gargantua ja Pantagruel". Prantsuse renessanss ei kujunendu eriti ulatuslikuks, algab 16. saj algusest, eriti kaugele ei lähe. Saj keskel vallandus kodusõda kat ja portestantide vahel, mis lõhestas prantsusmaa. Renessanssi kõrgaeg Prantsusmaal 16. saj keskpaik. Rabelais kõrval veel tähtsad Marguerite de Navarre (Francois I õde) Ronsard ja Du Bellay. M de N peateos Heptameron seitsmest päevast. Raam aja üldine laad Boccacioga sarnane, aga vaimne laad teine. Tegelikkuse kujutamine ei ole eesmärk, vaid filosoofiliste ideede väljendus. Oli kloostris mungana. Seal luges antiigi teoseid ja õigusalaseid teoseid. Tema vaimule see kloostrielu ei vastanud. Pääses sealt. Hakkkas tegelema ilmalikuma teadusega. Õppis arstiteadust
Madalmaades algas tööstuspööre enne raudteede väljaehitamist tänu arenenud veetranspordile. Raudteede väljaehitamine peegeldab riigi majanduslikku arengutaset. 1840. aastatel oli raudteede hulk USAs võrreldav Venemaaga, kuid oli kvalitatiivselt kõrgemal tasemel.); · monopoolsete õiguste asendumine vaba ettevõtluse ja konkurentsiga. Tööstuspöörde toimumine riikide kaupa oli alljärgnev. · Suurbritannia alates 1769 kuni 19. sajandi keskpaik. · Prantsusmaa 18. sajandi lõpust 1860. aastateni. · Saksamaa 19. sajandi algusest 1880. aastateni. · USA 19. sajandi algusest 1850. aastateni. Sel ajal oli lõunaosariikides veel orjus. USA eripära oli see, et tööstus ja põllumajandus olid eraldiseisvad nähtused. · Venemaa 1830. aastatest kuni 1920. aastate lõpuni. · Eesti alates 1820. aastatest. o Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond TÖÖSTUSÜHISKONNALE
National Theatre- neorenessanss, Tsehhi Grand Opera, Pariis- neobarokk Bode Museum- neobarokk, Saksamaa Volkstheater- neobarokk, Austria Historitsistlik arhitektuur Eestis 19. sajandi keskpaik ja teine pool Valdav osa Eesti mõisadest on endale midagi külge saanud hisortismiajastust- Sisustus kaootiliselt paigutatud Hooned: Alatskivi mõis Kagu-Eestis asuv Alatskivi mõis mõjub üllatuslikult. Selliste tornide ja sakiliste frontoonidega ehitisi kohtab Baltimaadel harva.
Poliitilise võimu silmis muutub see tekst kahtlaseks. Retseptsioon on poliitilisest poolest väga tugevalt mõjutatud. Hästi läbi kirjutatud tekst. ) Hugo Raudsepa kannatustee (1973, Viiu Rausepp-Tulk) ilmunud väljaspool Eestist. Ta elu viimane järk kujuneb draagiliseks ta vangistatakse ja sureb hiljem vangilaagiris. Võib öelda, et ta loomingi jaguneb üsna selgelt neljaks perioodiks 1) tähendusetu periood, midagi ei tule välja Noor Eesti ajal; 2) 20ndate algus ja keskpaik, kus algavad draamaotsingud; 3) kõrgperiood mahub aastatesse 1929-1934; 4) hilislooming heterogeenne, on häid näiteid professioniaalsest draamaloomingust, kuid kõikuv. Võrreldes varasema rahvalikukomöödiaga, on Raudsepal eneseiroonilise peegelduse võimet. Rahvalikud komöödias peab peretütar mehele saama viimases vaatuses. Ta üritab 30ndate keskpaigas sõjalipatriootlikku kirjandust avaldada, aga neist teame kahtlemata vähema
paiknevate reostusallikate suhtes 3) KMH suhtes (peab teatama neile, keda võib mõjut piiriülene reostus LM piirkonnas) 4) laevadelt pärineva reostuse suhtes 5) lõbusõidulaevade suhtes 6) jäätmete tuhastamine LM tuleb keelata. Välisõhk 27 19saj20saj keskpaik (linnaõhk, sudu, kõrged korstnad), 20saj keskpaigast (õhusaaste kauglevi, happevihmad, transport). Õhukihtide inversiooni tõttu saastekihid ei haju! 1979 Genfi piiriülese õhusaaste kauglevi konv (E: 2000): kohustab igati vähend saasteainete heitkoguseid (sh piiriülene mõju), igakülgseks koostööks (infovahetus, tehnol arendus), mõõtejaamade seirevõrgustikule. Piiriülene õhusaaste kauglevi = õhusaaste, mille allikas asub
kelle relvastus piirdus küll vanade püssiloksude ja venelastelt võetud mõõkadega, ligikaudsete arvestuste järgi võeti Põhjasõja ajal Rootsi vägedesse umbes 15 tuhat eestlast, kellest mõnigi tõusis ohvitseriks IV Vene aeg 4.1 Eesti Põhjasõja järel Rahvaarvu muutumine: 1695 350 000 1710: sõjategevus Eestis 120 000140 000 lõppenud 18. sajandi keskpaik 500 000 minnakse üle euroopalikule demograafilisele käitumisele 1850 730 000 peale seda perioodi väheneb nii sündimus kui suremus kuni aastani 1940 kasvas rahvaarv 1,6 korda Balti erikorra kujunemine: vaatamata selle, et Venemaa võit kujundas põhjalikult ümber jõudude vahekorra PõhjaEuroopas, ei saanud Venemaa vallutatud alade kestvamas püsimajäämises sugugi kindel olla, Rootsi lüüasaamine
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud ...
võimalik tekstis ümber paigutada. Kompositsiooni puudumine lubab seda lugeda nt tagant ettepoole. See pole tekst, mis jutustab sulle mingit lugu, vaid nägemuslik kirjeldus sellest, kuidas tegelane maailma tajub. Siin on aga ka üks erand 1998 aastast pärit raamat ,,Kogu moos". Selles raamatus näeme ka natuke teistsugust Sauterit selle kogu lood on küll klassikalise kompositsiooniga novellid, kus on nii algus, keskpaik kui lõpp. Sauter selles raamatus nelja novelliga tõestab, et ta suudab kirjutada ka klassikalist tegevust arendavat teksti. Sauterlikkus See on stilistiliste võtete kogum, mis eesti kirjanduses paljuneb ja eesti kirjandusele järgnevatel kümneditel omaseks saab. Eriti iseoomustab see aastatuhande vahetuse kirjandust. See kirjandus proovib oma keele ja kirjutamislaadiga lõhkuda kirjanduslikke või sotsiaalseid tabusid ja stereotüüpe
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused....
Põhjus: ülemist rida (transiidiga seotud planeetide sünnipositsioonid) võib üldiselt vaadata kui eluvaldkonda, milles transiit toimima hakkab. Tegevus: keskmine rida (maja, läbi mille transiidis planeet liigub) on areen, millel peamine sündmus toimub. Mõju: alumine rida (majad, mida valitsevad sünnikaardis transiidiga hõlmatud planeedid) on eluvaldkonnad, mida transiidi mõju puudutab, seega on tulemus. Need ridadega defineeritud piirjooned: algus, keskpaik ja tulemused on rusikareegel ja nendega töötamisel tuleb olla paindlik. Mõnikord on võimalik, et sündmused tunduvad mõjutavat kõiki eluvaldkondi. B.Brady: Predictive Astrology Teljestiku kasutamine Lähtudes teljestikust (joonis 4) kirjeldavad põhjust 5. ja 11.maja (ülemine rida). 5 maja on lapsed, loomingulisus, armukesed, puhkus ja 11.maja on sõbrad, grupid, emotsioonitu osalemine
Rahavstiku etniline koosseis. Eestlasi oli rahvastikust absoluutne enamus, Rootsi ajal oli see üle 90 protsendi, edaises ajal se veel tõusis, 18 saj löpul oli see umbes 95 protsenti. Esimese hingeloenduse aegsed andmed 1782 on jõutud tulemuseni, et tollal oli baltisakslasi rahvastikus umbes 2,5 protsenti (umbes 12 000 inimest). Ülejäänud olid rootslased (üle 1% veic), venelaste osakaal umebs 0,6 %. Mehi-naisi oli hinnanguliselt enamvähem ühepalju, 19 saj keskpaik aga oli mehi juba 10 % vähem. (Keskmine eluiga keskajal oli umbes 25 aastat. ) Keskmine oodatav eluiga: (18. saj tervikuna) sünnihetkel 35 aastat, 20 aastaselt 51 aastat. See tuleneb sellest, et esimesel eluaastal oli laste suremus väga suur, umbes 200 promilli. St iga viies laps suri enne 1. eluaastat. Ligi pooled lastest surid enne täisealiseks saamist. Kui aga nn "lapsepölv üle elatud" siis see suremus langes trastiliselt. Laste puhul olid erinevad
Mõnel pool on eelduseks, et hakatakse hoolitsema oma vanemate ja vanavanemate eest Aasia kultuurides. Laste saamine on erinev erinevates maades. Nt oma vanaduspõlve kindlustamine on arengumaades eriti oluline. Meie mõtleme siin rohkem selle peale, et enda elu edasi viia, enda elu sisustada, et seltsi oleks rohkem. Üleminek täisikka Küsitakse, kas see on eraldi periood. Omaette elamine, laste saamine, iseseisva perekonna loomine jne. Kaua see kestab? 18.-20-ndate eluaastate keskpaik või lõpp? Murdeiga on konfliktne aeg samas mitte ainult vanematega. Kognitiivne areng 38 Selle perioodi juures toimub olulisi muutusi just psüühilistes protsessides. Piaget' formaalsetes operatsioonides on see mõtlemise periood. Mõtlemisest mõtlemine ehk reflektiivse mõtlemise ehk metamõtlemise võime. Abstraheerimise võime.Kognitiivne areng ei vasta alati emotsionaalsele arengule. Nt ka iseenda identiteedi leidmine
Impressionism XIX saj lõpp -XX saj algus. Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni, vahendasid hetkemeeleolusid ja tundeid, taotlesid väljenduslaadi hoogsust ja ilu. Eesti kirjanduses Marie Under, Friedebert Tuglas. 3 Ekspressionism 1910.-1920. aastate keskpaik, sai alguse Saksamaal. Seotud I maailmasõjaga. Kesksel kohal oli autori eneseväljendus. Iseloomustas traagiline elutunnetus, esitati süngeid ja võikaid elupilte, kritiseeriti ühiskonda ja valitsevaid olusid. Nn inetuse-eetika, sagedased on surma-, enesetapu- ja maailmalõpumotiivid. Väljendab ühiskonna moraalset ja intellektuaalset kriisi, tsivilisatsiooni langust (eeskujuks filosoof Friedrich Nietzsche lause "Jumal on surnud"). Eesti
sõnastusega. Kuueliikmelise pontifekside kolleegiumi üks liige pidi kodanikke nõustama eraõiguses responsum’eid jagades. Need olid tasuta ning ühtlasi arendati sel viisil õigust edasi. Pontifeks-juristide algatatud traditsiooni kujundada õigust peamiselt just vastuste andmisega üksikjuhtumite lahendamiseks jätkati hiljem veel sajandeid. Kogu religioosse õiguse perioodi oli õigus pontifekside käes ning nende tõlgendada. 2) Eelklassikalise õiguse periood (3. saj keskpaik eKr kuni 82 eKr) Kuni 3. saj. keskpaigani oli õigus salajane, preestrite pärusmaa. Aastal 254 eKr hakkas aga esimese ülempreestrina Tiberius Coruncianius avalikult eraõiguslikes küsimustes vastuseid andma ja eraõigust õpetama. Sellest hetkest kadus preestrite monopol õiguse üle ja seda võib pidada eelklassikalise õigusteaduse alguspunktiks. Eelklassikalised juristid, nn veteres olid esimesed, keda mõjutas kreeka filosoofia.
erinevatele kaubagruppidele tehtavate kulutuste vaheline seos. Ettevõtjale pakub huvi seos müügist saadava tulu ja reklaamikulude vahel. Seost kirjeldava mudeli (ehk seose kuju) leidmiseks kasutatakse regressioonanalüüsi. Mudel võib sisaldada kas ühte või mitut argumentsuurust. Näiteks müügitulu võib sõltuda peale reklaamikulude veel paljudest muudest suurustest hinnad, üldine majandusolukord, ajategur (aasta algus, keskpaik või -lõpp) jms. Seose kuju kahe nähtuse vahel määrab geomeetriline joon, millele hajuvusdiagrammil olev punktide parv on kõige lähedasem. Kõige sagedamini on selleks sirgjoon ning sel puhul räägitakse lineaarsest seosest. Kuid võib ette tulla ka teistsuguse kujuga seoseid, mille puhul punktiparve iseloomustamiseks sobib paremini mingi kõverjoon. Seda geomeetrilist joont nimetatakse ka regressioonijooneks. Praktikas uuritakse samade
UURINGUTE ANDMETEL on lapsega laulmine ja tantsimine parimad tegevused uute seoste tekitamiseks ajus. Imikud armastavad muusikat ja rütmi. Looteperioodil tundsid nad südamelööke ja kuulsid vere ringlemist. KEERAME KÜLILI See on lõbus mäng,mille käigus ergutatakse last end keerama. · Aseta laps pehmele ja siledale pinnale selili. Selle mängu jaoks sobivad vaibaga kaetud põrand või laia voodi keskpaik. · Mängi karuga lapse näo ees. Karu liigutades võid lugeda järgmist salmi: "Tantsib tore karumõmm, vantsib vahva karujõmm. Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm, kuni pikali käib kõmm!" (Lase karul maha kukkuda.) · Kui oled kindel, et laps jälgib karu, liiguta seda küljele nii, et lapse silmad ja loodetavasti ka keha karu liikumisele järgneksid. · Korda salmi, liigutades karu kaasa. Kui laps mängust väsib, proovige järgmisel päeval
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
