Keskkonnaprobleemid Eestis Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Nimetatud keskkonnapr...
Laanepüü Kassikak k Vint Punajalg- Tilder Tihane Inimtegevus • Ehitus- ja pabetpuidu tootmine ; • Jahindus, kalapüük ; • Tselluloosi tootmine ; • Maavarade kaevandamine: nafta ja maagaasi, maakide kaevandamine ja vedu ; • Puidu varumine ja niiskes paraskliimas juurviljakasvatus ; • Hüdroelektrijaamade ehitamine, sest okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. Keskonnaprobleemid • Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. • Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid. • Suured metsatulekahjud, mis võivad haarata sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasi. • Palju metsa on ka hävinud torujuhtmete ja veehoidlate rajamisel. • Halvasti mõjubmetsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus: Happevihmad. • Veekogude reostamine ja veevarude ammendamine, seda eriti just neis piirkondades kus on suured
Kuidas parandada Eestis keskkonnakaitset 1. Kasvuhoonegaaside emissioonide ülempiiri rikkumise trahvistamine riiklikul tasemel. Praegu maksavad ka firmad, kelle tegevus pakub märkimisväärset ohtu keskkonnale, tavalist maksu saastamise eest. Vähemalt lähemad 30 aastat tuleb Euroopa Liidus arvestada CO2 emissioonide hinnatasemega üle 20/t, kuid keskmiselt 50/t perioodil 2010-2050. Idee oleks selles, et ettevõtted, kes ületavad neile lubatud maksaksid lisatrahve. Spetsialistid on seisukohal, et kasvuhoonegaaside maksustamisega võib mõnel põllumajandusettevõttel tekkida majanduslikult üle jõu käiv maksukoormus, mis võib ettevõttele kaasa tuua konkurentsiraskusi ka välisturul. 2. Luua igasse Eesti maakonna omavalitsusse keskkonnakaitse osakond. Praegusel ajal tegelevad keskkonnaprobleemidega omavalitsustes arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna töötajad, kes on kindlasti adekvaatsed tegelema ka keskkonnaproblee...
Keskkonnakaitse 1. Keskonnakaitse põhieesmärgid: · keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine · inimese tervise kaitsmine · loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine · meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegelda piirkondlike ja ülemaailsete keskkonnaprobleemidega 2. Globaalsed keskkonnaprobleemid. Loodus on oma tasakaalu kaotanud tänu paljude inimeste egoistlikule tegevusele (ehk "raha eest saab kõike osta" või siis "võtame kõik mis võtta annab - elame ju vaid üks kord"). Pillav ja saastav eluviis viib inimesed olukorrani, mil inimkonnal muutub Maal normaalne eksisteerimine võimatuks. Niisiis kaevame me sõna otseses mõttes iseendile ja oma lastele "hauda" - loodus suudab alati ellu jääda, sest meie ümbritsev keskkond on alati olnud pidevas muutumises. Tekib ainult üks "väike" küsimus - kas ka inimesed suudavad uues keskkonnas...
Must meri Geret Perv ja Ode Maria Punamäe 8.b Asukoht Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri Koordinaadid 43°- 49° N 34° - 46° E Suurus ja soolsus Pindala Soolsus 422 000 km2 16-18 Sügavus Võrdlus maailmamerega Keskmine (35) 1315 m u. poole väiksem Maksimaalne 2210 m Kliima ja taimestik Soojusvööde parasvöö Taimestik rannikul kasvab lähis- troopiline taimestik Elustik Loomad , kalad Meduus Meriroos Merihobu Astelrai Ansoovis Stauriid Skumbria Võrdlus...
Keskkonnaprobleemid Eestis Keskonnaprobleemid on saanud üha aktuaalsemaks teemaks eestlaste elus. Enamus meist loodab, et selle probleemiga tegeleb keskkonnakaitse ja teised asjakohaste teadmistega inimesed. Tegelikult peaks iga eestlane mõtlema sellele, et mida ta ise saaks looduse heaks ära teha, sest teadupärast suured muutused saavadki alguse väikestest tähelepanekutest. Millised aga on Eesti peamised keskkonnaprobleemid ja kuidas saaks igaüks meist aidata? Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks. Metsi ohustavad põllumaade laiendamine ja kontrollimatu igapäevase tarbepuidu raiumine. Kuid ka see on metsadele halb, kui sinna loopida prügi või muul viisil metsa reostada või kahjustada. Eestlastele on juba väga ammusest ajast olnud mets tähtis selle poolest, et seal on mõnus lõõgastuda ja tunda ennast looduse lähedal. Tihti aga kiputakse unustama, et iga pisem...
Helehallid mullad Seal ei ole ainult liivaluited Taimestik ja Loomastik (Taimed): palju põõsaid, Aaloed, Kaktuseid, Magun ja palmid (Loomad): Kilpkonnad, Skorpionid, Kõrbekivitäks, Varaanid, Lõgismaod ja veel palju roomajaid. VARAAN > Inimtegevus Oaasi põllundus, odrakasvandused, tapipalmid, hirss ja maisikasvandused Rändkarjakasvandus (Lambad ja kitsed jne.) KESKONNAPROBLEEMID Puhta ja mageda vee puudus Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. Sageli esineb kõrbes liivatorme samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist TÕSINE PROBLEEM > LISAINFO Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides.
SISSEJUHATUS Teiste riikide seas pole Portugal väljapaistav või tihti mainitav. Vaatamate sellele agasellel riigil on ka oma plussid, oma eelised ja antud riik ka erineb oma rahvaarvu, majanduseja geograafilise asendiga teistest riikidest, arvestades ka turism ja oma keskonnaprobleemid. See referaat on pühendatud Portugali üldandmete, rahvastiku, majanduse, turismi Referaadi eesmärk on uurida Portugali, selle ,,talitluse" ja tähtsuse maailmas.Probleemid: 1. Uurida Portugali üldandmeid, geograafilise asendi ja looduslikuid tingimusi ning osalemine erinevates rahvusvahelistes organistatsioonides. Referaadis käsitletakse ka Portugali loodusvarasid, metsa-,põllu- ning eneergiamajandust ja turismi arengut. 2
kivistumisel suure rõhu tõttu. a) Lubjakivi- kasutatakse lubja saamiseks, tsemenditööstuses, ehituses- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. b) Liivakivi - kasutatakse pmst ehitusmaterjalina. · Moondekivimid- tekivad maakoore sügavamates kihtides suure rõhu või temperatuuri tõttu · Kivimringe- kivimid on pidevas muundumises 7. Maavarade kaevandamisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskonnaprobleemid · Kaevanduses töötamine- kahjustab tervist, hävitab põllumaad ning kaevanduste sulgnemisega kaasneb tööpuudus ja massiline väljaränne piirkonast. Lisaks on ohtlik. · Keskonnaprobleemid- muldade hävimine, põhjavee taseme muutused ja reostumine, maapinna sissevarisemine 8. Maalihete tekkepõhjused ja võimalikud tagajärjed Maalihe on maakoore pindmise osa liikumine nõlvadel, kus terved
tegevusele. Paljuski on selline pillav ja saastav eluviis viinud olukorrani, mil inimkonnal võib muutuda Maal normaalne eksisteerimine võimatuks. SUURIMAD OHUD: 1. ÖKOLOOGILINE KRIIS : vihmametsade hävimine 2. GLOBAALNE SOOJENEMINE : kasvuhoone gaasid 3. OSOONIKIHI HÕRENEMINE: CO2 tase atmosfääris 4. HAPPELINE DEPOSIOON: happevihmad 5. KÕRBESTUMINE: 6. PINNASE EROSIOON : mullastik ei jõua taastuda KESKONNAPROBLEEMID EESTIS Keskonnaprobleemid Eestis ei erine globaalsetest probleemidest, kuid on meile siiski enam südamelähedasemad ja reaalsemad. Suurimateks probleemideks on: 1. Õhu saastumine linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjuvad negatiivselt inimese tervisele ja loodusele 2. Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke. 3
Päikeseenergia Jaanika Sunni, Andra Vebus Päikeseenergia Taastuv Alternatiivne energia Eelised Taastuv ja lõputu Kättesaadav kõikjal Kättesaamiseks ei pea reostama Päikeseenergia hind ei kõigu Kasutamine ei reosta Puudused Päikesepaneeli maksumus Halb ilm mõjutab energiat Öösel pole elektrit Kasutamine Eestist Eesti ja Saksamaa päikesepaneelide tootlikus on aastas ligikaudu sama Märt kuni oktoober 90% eesti kogutoodangust. Keskonnaprobleemid Fotoelemendi kasutamisel tekivad kasvuhoone gaasid ja selle tootmiseks kasutatakse keskkonnale ohtlikke metalle Faktid päikeseenergia kohta Maa pinnale jõuab ühe aastaga kaks korda rohkem kiirgust kui meie saaksime kõigist oma taastumatute energia allikatest. Kallid päikesepaneelid Kaks tootmisviisi Kui minna üle ainult päikeseenergiale, siis õhu saaste väheneb 90% võrra. Päikesepaneele kasutatakse ainult rikastes riikides Päikeseenergia jaamad puuduvad ee...
Beringi meri Beringi meri asub vaikse ookeani loode osas. Joonis1. Beringi mere asend 2.Mere nimi Meri sai oma nime Vitus Beringi järgi kes avastas selle mere. 3.Ääremeri Beringi meri on ääremeri. Seda merd lahutavad ookeanist aleuudi saarestik. 4.Suurus Meri võtab enda alla 2.3 miljonit km2 vaikse ookeani pindalast. 5.Sügavus Põhja ja ida osas on meri madal, keskmiselt 200m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Kõige sügavam koht ulatub 5500m. 6.Soolsus Soolsus on seal 30-33%. See on 2% madalam maailmamere keskmisest soolsusest. Soolsus on küllaltki keskimine. Vaikse ookeaniga on ühendus hea. Suubuvad jõed on Kuskokwin, Yukon ja Anador. 7.Vee temperatur ja jääolud Beringi merel on valdavalt külm kliima. Veepinna kihil suvel jäävad temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku. Suurema osa aastast on Beringi meres ajujääs. 8.Vee liikumine Sealt saab alguse külm Kuriili hoovus. Pinnahoovused ...
• Lisaks on puidu ning puittoodete eksportijatest maailmas teisel kohal Korraldus • 18. ja 19.sajandil oli suureks ohuks metsatustumine, kuid 20. ja 21.sajandil uute korraldusmeetmete käsile võtmine on aidanud probleemi vähendada. • Praegu raiutakse maha alla 1% metsast aastas ning pööratakse väga suurt tähelepanu uude puude istutamisele. Joonis 3: Istutatud noor kuusik Keskkonnaprobleemid • Keskonnaprobleemid Kanadas seoses metsandusega on kasvuhoone gaaside hulga suurenemine, sest puude vähenemisel ei seota õhust enam nii palju CO2 ära. • Samuti on väga suureks probleemiks bioloogilise mitmekesisuse kadumine elukohtade hävitamise tõttu Kasutatud materjalid • https://en.wikipedia.org/wiki/Forestry_in_Canada • Joonis 1: https://jiyeon-geography-forest.weebly.com/5-types-of-commercial-forests.html • https://et.wikipedia.org/wiki/Metsandus • http://www.nrcan
Parasvöötme keskkonnaprobleemid Põhilised keskonnaprobleemid: · Veekogude reostumine · Tööstusjäätmed · Õhusaastus tööstuspiirkonnas · Veeressursside ammendumine Veekogude reostumine : · ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. · Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt. · Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv · vesi (7%).
Helehallid mullad Seal ei ole ainult liivaluited Taimestik ja Loomastik (Taimed): palju põõsaid, Aaloed, Kaktuseid, Magun ja palmid (Loomad): Kilpkonnad, Skorpionid, Kõrbekivitäks, Varaanid, Lõgismaod ja veel palju roomajaid. VARAAN > Inimtegevus Oaasi põllundus, odrakasvandused, tapipalmid, hirss ja maisikasvandused Rändkarjakasvandus (Lambad ja kitsed jne.) KESKONNAPROBLEEMID Puhta ja mageda vee puudus Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. Sageli esineb kõrbes liivatorme samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist TÕSINE PROBLEEM > LISAINFO Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides.
mereline õhk,Troopiline õhk. Läänemeri on poolsuletud sisemeri, mis on ookeaniga ühenduses vaid kitsaste väinade kaudu. Mere keskmine sügavus on 52m, kõige sügavam on Landselothi süvik 459m. Läänemeri on riimveeliik, keskmine soolasus maailmameres on 35¤Voo, Läänemeres 8-10¤Voo. Riimvesi - ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18 (mõningail andmeil 0,5...30). Läänemere Keskonnaprobleemid on: · Eutrofeerumine veekogu kinni kasvamine, mida põhjustab toitainete tõus veekogus. · Naftareostumised laeva kaitsevahendid annavad raskemetalle, mis lahutuvad vettesse. · Väike isepuhastusvõime Vesikond maaala,millelt veekogu saab oma vee Lang jõelõigu või jõe keskmine langus Langus - lähtme ja jõesuudme kõrguse vahe meetrites Jõgede veereziim on perioodiliselt: Kevadine ja sügisene suurvesi; ja talvine ning suvine madalvesi
SAHARA KÕRB Nimi PAIKNEVUS Maailma suurim kõrbeala. Laiub Aafrika põhjaosas. Pindala üle 8 milj. km2. Ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. KLIIMA Kuumemaid kõrbealasid. Madal ja tasane pind. Varjus kõrgeim temp. 58°C. Liiv kuumeneb kuni 90°C. Talvel harva võib esineda öökülma. Aastane sademete hulk on alla 100mm Mõned aastad on täiesti kuivad. MULLAD Liivakõrb, mulda ei esine. Palju kruusa ja klibuvälju e. regid. Liivaluidetes tekivad huvitavad kipskristallid. TAIMEDE KOHASTUMUS Lehed on väikesed, nahkjad või on muundunud. Paksud lehed, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike. Varred või lehed on suutelised säilitama endas niiskust. Õitsevad ning viljuvad väga kii...
Maavarade kasutamine Kasutatavad maavarad Põlevkivi Diktüoneemakilt Turvas Maagaas Nafta Fosforiit Lubjakivi ja savi Liiv ja kruusaliiv Mineraalvesi Kokkuvõte Kõik need probleemid on omavahel seotud.Kõige suurem probleem on maailmale ülerahvastumine.Ülerahvastumisest saavad alguse ka kõik teised globaalsed probleemid:toidupuudus, nakkushaigused, keskonnaprobleemid, linnastumine, vaesu jne. Kasutatud materjal http://www.slideshare.net/guestbb16f2/toidupuudusmaailmas www.miksike.ee/docs/referaadid2009/Toidupuudus_karolinavardja.ppt www1.pshg.edu.ee/failid/PEDOSFAAR.ppt www.vk.edu.ee/uliopilastele/Materials/Other/Keskkonnakaitse/.../3B2005.ppt http://www.slideshare.net/chryssy/koloogilised-globaalprobleemid
BERINGI MERI 1.MERE ASEND Beringi meri asub Vaikse ookeani põhjaosas.Läänest piirab seda Kamtsatka poolsaar, loodest Tsuktsi poolsaar, kirdest Alaska, lõunast Aleuutide saarestik. Joonis1. Beringi mere asend 2.MERE NIMI Beringi meri on oma nime saanud meresõitja Vitus Bering'i järgi, kes elas 1681.1741. aastatel. Ta oli Taanis sündinud, kuid vene päritolu meresõitja, kommodoor. 3.ÄÄREMERI Beringi meri on ääremeri, mis on ühenduses Põhja-Jäämerega Beringi väina kaudu.Beringi merd ümbritsevad Aleuutide saarestik ja üks suuremaid saari on seal Saint Lawrence 4.SUURUS JA SÜGAVUS Võtab enda alla 2,3 miljonit km² Vaikse ookeani põhjaosast. On Põhja- ja idaosas madal, keskmiselt 200 m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Kõige sügavaim koht ulatub 5500 m. Kirdes ja põhjas on mandrilava.Beringi meri on umbes kaks korda suurem kui tema kõrval asuv Ohhoota meri. 5.SOOLSUS Soolsus jääb seal 30-33 ...
Käbilind Laanepüü Kassikak k Vint Punajalg- Tilder Tihane Inimtegevus • Ehitus- ja pabetpuidu tootmine ; • Jahindus, kalapüük ; • Maavarade kaevandamine: nafta ja maagaasi, maakide kaevandamine ja vedu ; • Puidu varumine ja niiskes paraskliimas juurviljakasvatus ; • Hüdroelektrijaamade ehitamine, sest okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. Keskonnaprobleemid • Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. • Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid. • Palju metsa on ka hävinud torujuhtmete ja veehoidlate rajamisel. • Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus: Happevihmad. • Veekogude reostamine ja veevarude ammendamine, seda eriti just neis piirkondades kus on suured kaevandused ja tselluloositööstused. Kasutatud kirjandus: • http://et.wikipedia
Halogeenalkaanidega seotud keskonnaprobleemid Halogeenalkaanid on sünteetiliselt toodetud ja äärmiselt mürgised, kuid nende ühendid on siiski leidnud laialdast kasutust erinevates jahutusseadetes ja aerosoolides. Ning nende kastutusest tekkinud keskkonnaprobleemidele hakati tähelepanu pöörama alles eelmise sajandi lõpusirgel. Üks olulisemaid keskonnaprobleeme, mis on seotud halogeenalkaanidega on kindlasti osoonikihi hõrenemine. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihis olulise hõrenemise Antarktika kohal. Pikka aega arvati et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kartused inimõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, milles kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised ühendid ehk feroonid ja broomiühendid, need on keemiliselt püsivad ained mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadu aastaid seega piiratakse ...
haigused, halb hügieen. Miks need probleemid tekkivad: sest reostunud vesi tekitab haigusi ning paljd surevad noorena ära, auto kütuse ebatäielik põlemine, halvasti ventileeritud ahjuküttega majad, mootorsõidukid, hügieeni nõuded on halvad. Sudu:ilmastikunähtus, suitsust ja selle lisanditest koosnev mürgine udu. Probleemid arengumaade linnades :haigusi tekitavad hügieeni eiramine veega varustamisel,puuduv prügikogumise süsteem.mexico sotsiaalsed ja keskonnaprobleemid: paljudel pole vett, pole kanalisatsiooni,paljud on töötud,suur suremus,infrastruktuur aeglane,õnnetuse tagajärgi raske kõrvaldada, mürgised heitgaasid.
12. Millega tegelevad börsid, kus asuvad maailma suuremad börsid? Aktsiatega,võlakirjadega,,fondidega,osakutega ; New York, Tokyo, London 13. Millised tegurid on põhjustanud turismi kiiret arengut? Transpordi areng,sissetulek,infolevik, reklaam, elatustaseme tõis, turismiteenuste pakkumine, erinevad paketid, soodustused 14.Miks on turism muutunud kaasajal üheks olulisemaks majandusharuks? Toob riigile raha sisse, luuakse uusi töökohti 14. Milliseid keskonnaprobleemid võivad kaasneda massiturismiga? Suureneb koormus loodsele, võivad hävida looma-,taimeliigid, liigne tallamine
Autor tugineb teooriale, et majutusettevõtete juhid on küll kursis keskkonnaprobleemidega, kuid neil puuduvad tihti vajaminevad teadmised nende probleemidega tegelemiseks. Pean lõputöö teoreetilist käsitlust huvitavaks, kuid veidi ehk pealiskaudseks. Sooviks näha rohkem detailidesse laskumist. Lõputöös ei peegeldu autori huvi teema kohta, sest teema on selline, mida oleks ehk võimalik veidi laiemalt käsitleda. Samas on lõputöö kaasaegne, sest keskonnaprobleemid on hetkel väga aktuaalsed ning samuti meeldis põhjalik uuring erinevate ökoloogiliste ja keskkonnasäästlike sertifikaatide ning märgiste kohta. Milliseid andmekogumismeetodeid kasutati? Kuidas hindate saadud andmete kvaliteeti? Andmekogumismeetodiks valiti ankeetküsitlus, mis saadeti laiali veebipõhiselt. Saadud andmete kvaliteet on üsna keskpärane. Arvestades, et tagasi tulid vaid nende ettevõtete arvamused, kellel on internet igapäevakasutuses. Lisaks sellele
· Kalapüük tervikuna on aasta-aastalt kasvanud, kuid see on peamiselt toimunud vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (kalavarud ei suuda taastuda ülepüügi tõttu). Kalavarude vähenemise põhjused · Massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale · Maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega · Keskonnaprobleemid moodne püügitehnoloogia rikub mere ökösüsteeme Mõisted · Vegetatsiooniperiood e. taimekasvuperiood- ajavahemik, mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad · Ekstensiivne põllumajandus-seda iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta. · Intensiivne põllumajandus-tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete ja
peaks karistama sama moodi nagu teisi selle seaduse rikkujaid. 10.Millega tegeleb Rahvusvaheline Kriminaalkohus? On alaline kohus mõistmaks õigust genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude üle. 11.Nimetage ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmesriigid. Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Suurbritania, Hiina Rahvavabariik. 12.Globaalprobleemid jagatakse nende avaldumisviiside järgi kaheks. Millisteks? Keskonnaprobleemid, sotsiaalprobleemid 13.Mis on infosõja eesmärkideks? Psühholoogiline mõjutamine 14.Nimetage kübersõja ja infosõja põhiline erinevus. Kübersõda toimub küberruumis, infosõja jaoks pole ruum piiratud 15.Millist sõda nimetatakse ebaõiglaseks sõjaks? Vallutussõda ja aktsioon teiste rahvaste alistamiseks ja nende riisumiseks. 16.Millist sõda nimetatakse õiglaseks sõjaks? Enesekaitsesõda ning võitlus vabaduse ja demokraatia eest. 17
........................................................................................17 3.5.1.3. Lennujaamad........................................................................................18 3.5.1.4. Maanteevõrgustik.................................................................................18 3.6. Turism............................................................................................................................18 4. KESKONNAPROBLEEMID JA GLOBAALSED PROBLEEMID............................19 KOKKUVÕTT.........................................................................................................................20 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU..................................................................................21 21 SISSEJUHATUS Teiste riikide seas pole Portugal väljapaistav või tihti mainitav. Vaatamate sellele aga
settimine settimine mattumine,kivistumine mattumine,kivistumine sulamine,tardumine soojus,rõhk TARDKIVIMID MOONDEKIVIMID (graniit,basalt) sulamine soojus (kilt,gneiss) tardumine rõhk 8.Maavarade kaevandamisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskonnaprobleemid: Mineraalse toorme, näiteks sulfiidsete Ag,Cu,Zn,Pb jt maakide tavameetodil kaevandamine halvendab oluliselt keskkonna seisundit, rikkudes maastiku, reostades põhjavett mürgise kaevanduse jääkveega.Vääveldioksiidi paiskumine atmosfääri. Maavarade ammendumine. 9.Maalihete tekkepõhjused: Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse maaliheteks(nõlvaprotsessideks). Tuul, vesi, inimjõud.Teede ehitus, karjäärid, metsaraie, hoonete rajamine. Gravitatsioon
0,12 Siseveekogud 0,02 0,47 Toodang Kodumaal tarbitav: nisu oder suhkrupeet riis puuvill Väljaveoks minev saak: tsitrusviljad taliköögiviljad veiniviinamarjad piparmünt teod Kasvatatavad loomad ja keskonnaprobleemid 30% põllum toodangust annab loomakasvatus. Põhilised kasvatavad loomad: veised, lambad ja kitsed. Lisaks peetakse eesleid, muuli, hobuseid ja kaameleid. Põhilised keskonnaprobleemid: kõrbestumine ja ülekarjatamine. Lisaks erosioon ja puhtavee reostusprobleem. Majandus Euroopa ja Aafrika vahel sidelüliks olemine soodustab turismi, põllumajandust ning tekstiilitööstust. Oluliseks loodusressursiks on kalavarud, fosfaatide kaevandused ja vee- energia. 2000
ÖKOTURISMI VÕIMALUSTEST EESTIS Mari Maasika Kuu 1 Tartu Etteaste Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi 40.aastapäeva konverentsil, 14.03.1998 Tartus Ökoturismi sõna üha sagedam kuulminelugemine tekitab ebalust. Kõik `öko' eesliitega sõnad tooks nagu lihtsa lahenduse keerulistele probleemidele. Kallake oma ökoautodesse ökokütust ja lahenevad kõik liiklus ja õhusaasteprobleemid. Kallake oma ökoprügi ökoprügikastidesse ja lahenevad kõik jäätmeprobleemid... Kahtlemata seostub " ökotamine " enamusel ideega loodusressursside säästmisest ja üldise tarbimisorgia piiramisest. Reisimine ja turism aga kasvab! World Tourism Organization raporteerib viimaste aastate pideva kasvuna maailmas 4%, Riigi Turismiamet Eestis 7%. Suureneva nõudlusega kõikvõimaliku ökotoodangu järgi kaasneb "rohepesu" ka turismis ökosilti kleepitakse toodetele, mille sisul pole ökoturismiga miskit ühist. Mis on ökoturism? Ökoturism on vastutustundlik reisim...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper KESKKOND JA JÄÄTMEMAJANDUS Iseseisev töö Juhendaja Kamilla Lüdikainen Tartu 2011 SISUKORD 1. Keskonnaprobleemid.....................................................................................................3 1.1. Eesti suurimad keskkonnaprobleemid....................................................................3 1.2. Globaalsed keskkonnaprobleemid..........................................................................4 1.2.1. Ökoloogiline kriis............................................................................................4 1.2.2. Globaalne soojenemine......
10. klassi geograafia III kursuse kontrolltöö kordamisküsimused 1.Selgita mõisted Ekstensiivne põllumajandus - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab vähene tootlikkus kasutatava maa pindalaühiku kohta. intensiivne põllumajandus - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab suur tootlikkus kasutatava maa pindalaühiku kohta; põhineb arenenud tehnoloogia ja arvukate äriteenuste kasutamisel. ökoloogiline ehk mahepõllumajandus - vähesel määral või ainult looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutav põllumajandus. Kuna saagikus on üldjuhul väiksem, on mahepõllumajanduse tooted kallimad. muldade erosioon - materjali ärakanne vooluvete, tuule, liustike, lainete kulutava tegevuse tagajärjel. Veeringe - vee ringkäik maakeral maailmamere, atmosfääri, maismaa ja organismide vahel. Veereziim - vee hulga või taseme muutumine ajas (veekogudes, soodes, mullas jm). Metsatüüp - ühetaoliste metsakoosluste kogum. okasmets, l...
Nõukogude Liit ja Eesti NSV aastatel 1945-1985 Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. Likvideerisid vana kaardiväe (varasemad partei juhtkonnaliikmed). Arreteeriti juhtivatel kohtadel olevaid inimesi (süüdistused olid väljamõeldud või tühised). Toodi liiduvabariikidesse sõjavägesid, et inimesi hirmutada. Repressioonid:Vara natsionaliseerimine; kolhooside loomine; (märtsi)küüditamine; arreteerimised poliitilistel põhjustel (nt. saksa sõjaväes sõdinud inimesed). 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? V:See oli vajalik NL sõjalise võimsuse kindlustamiseks. 3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda? V:Rasketööstuses töötavad inimesed olid eelistatud, üldise...
miljarditesse dollaritesse. Miljoneid kulutatakse ka vangistatud seaduserikkujate üle kohtu mõistmiseks ja vanglate ülalpidamiseks. 11 KOKKUVÕTE Colombia kuulutas end iseseisvaks aastal 1810. Colombia populatsioon on kasvanud viimase 19 aastaga jõudsalt. Põhilised loodusvarad on nafta, maagaas, kivisüsi, rauamaak, nikkel, kuld, vask, smaragdid ja hüdroenergia. Peamised keskonnaprobleemid on raie, pinnase ja vee kvaliteedi kahju liigse putukamürgi tõttu, õhu saastatus (eriti Bogotas), sõidukite heitegaaside tõttu. Colombias sündis 2009 aastal viimaste andmete järgi keskmiselt iga 1000 inimese kohta 19,6 inimest, ning sureb 5,5 inimest iga 1000 inimese kohta. Colombia eksport on suurem, kui import. Colombia iseärauses on peamiselt mäetööstust, energia, kohv ning narkosõjad. 12
Ekvatioraalne 12 kuud Ferraliitmullad kakaopuu, 1000- kohvipuu, 2000mm/a kautsukipuu, õlipalm Maailma toidu-ja keskonnaprobleemid Praeguseks oleme me asustanud ligi 85% Maast, aga see ei tähenda, et ülejäänud 15% ei oleks inimesi. See näitab, et on koht, kus on tihe asustus ja kohti, kus on ka nõrki. Arengumaades on ligi 800 miljonit inimest inimest, kes on pidevalt näljas ja aastas sureb nälja umbes 40 miljonit aastat. Rohkem tuleneb see vaevusest. Kõige suurem probleemid on: Lõuna-Aasias Aafrikas Lõuna-Ameerikas Antide juures
Säästev areng ja keskonna kaitse Tallinn 2010 Säästev areng on maailma üks prioriteete. Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Säästva arengu saavutamiseks on vaja määrata kindlad arengueesmärgid. Siis oleks võimalik tegutseda nende eesmärkide nimel ja kindlate normide järgi teha erinevatesse valdkondadesse investeeringuid. Ökoloogiline tasakaal Ökoloogilise tasakaalu säilitamine Eesti looduses on meie keskne tingimus. See on Eesti panus globaalsesse arengusse, järgides printsiipi, mille kohaselt kõikidel elukeskkonna tasemetel peab valitsema tasakaal nii aineringetes kui energiavoogudes. Üldiseks eesmärgiks on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutusse. Keskkonnakaitse põhifunktsiooniks ei ...
põhjapoolsetes riikides suurem. Kuna hapestumine ei ole lokaalse iseloomuga vaid globaalsega siis seetõttu tuleb ka meil sellele tähelepanu pöörata. Happelise depositsiooni vähendamiseks tuleb vähendada saasteainete, eelkõige lämmastikoksiidide ja vääveloksiidide, õhku paiskamist. 8 Kasutatud allikad 1) Anttila.P, Ojanen.M, Puhakka.M, Vuorisalo.T, Frey. T Globaalsed keskonnaprobleemid 1996 lk 155-165 2)Eerme,K. Keskkonnaõpetus 1996 lk 56-58 3)K.Lipp ,,Happesademed" Kättesaadav:http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/Happesademed.aid-4439 20.05.09 9
Rapla Ühisgümnaasium Elen Tatrik 8B Autod Uurimistöö Rapla 2010 Sissejuhatus Ma kirjutan oma uurimistöös autodest . Autod on küll poiste teema, kuid ma kirjutan sellest ikkagi , sest mulle meeldivad väga autod . Küsin erinevatelt inimestelt autode ja nendega kaasnavate probleemide kohta . Uurimustöö tegin sellel teemal , sest tahan teada , kas inimesed teavad mis asjad üldse autod on ja mis keskonnaprobleemid nendega kaasnevad . Oleks tore teada , kas inimesed on sellel teemal targemad või mitte . Kokku küsitlen 20-nt inimest erinevatest vanusteklassidest , nii on ka vastused mitmekülgsemad . Esimese poole uurimistööst uurin internetist , mis on auto ja kuidas seda rühmitatakse . Autod Mis on auto ? Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul
Ketri Nõlvak 11R, 2015 Kanada põllumajandus Looduslikud eeldused Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas, mille koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm territooriumi. Selle rannikut ümbritsevad: läänest Vaikne ookean, põhjast Põhja-Jäämeri ja idast Atlandi ookean. Maismaapindala järgi (9 093 000 km²) on Kanada maailmas neljas (7% kogu maailma maapinnast). Samuti on ta ka maailma kõige pikema rannajoonega riik (202 080 km). Kanada keskmine populatsioon on 3 inimest ruutkilomeetri peale. Arvestades riigi suurust on keskmine väike, sest riigi lähis- ja arktilistel aladel on äärmiselt raske elada nii loomadel kui ka taimedel. Suurem osa Kanada populatsioonist on kogunenud lõunapoolse USA piiri äärde, sest seal on võrreldes teiste kohtadega riigis parem kliim...
Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultravioletkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta. Kuna keskonnaprobleemid on üheks minu huvialaks, siis olen ma mitmete aastate vältel kogunud materjale muuhulgas ka osoonikihi olukorra ja seda puudutavate probleemide kohta. õnneks on viimasel ajal seda teemat Eestis ka küllalt sageli puudutatud. Nendest allikatest sain suurt abi antud referaati koostades. Värskete osoonikihti puudutavate andmete saamisel oli suureks abiks ülemaailmne arvutivõrk internet. Osoonikiht
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud...
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia sell...
Ühiskonna eksam Pilet 1 1) Nüüdisühiskonna kujunemine : Nüüdisühiskonna tunnusjooned: - Inimõiguste tunnustamine - Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus) - Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - Tööstuslik kaubatootmine - Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus Anastav majandus - korilus, küttimine, kalastamine Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast. Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv(suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäe...
Tuleks parandada loodusvarade kaevandamise ja edasise töötlemise tehnoloogiaid; Loodusvarasid tuleb tarbida säästlikult, et nad jõuaksid taastuda; Kasutama peaks rohkem taastuvaid loodusvarasid. 21 9. Rahvastiku kasv ja toidupuudus Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem, sest just ülerahvastumisest saavad alguse kõik teised globaalsed probleemid, näiteks: toidupuudus, nakkushaigused (AIDS), keskonnaprobleemid (õhu-, vee- ja mullastiku saaste), vaesus jm. Suremust on vähendanud: Teaduse areng (arstiteaduse areng) Toitumistingimuste paranemine Heaolu kasv (elutingimuste paranemine) Põhjused: Maailmas elab hetkel ligi 7 miljonit inimest; 12 aastaga kasvas elanike arv 5 miljardilt 6-le; Maailmas on kolm piirkonda kus kasv on oluliselt kiirem kui lubatud. Need on: Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia; Arenenud riikide rahvaarvu vähenemine võrreldes arengumaadega, mistõttu võib maailma tabada
20 m ning 70 m vahel. Termoklinist ülespoole on pinnavesi (surface water) ning allapoole põhjavesi (deep water)) Hapniku sisaldus (Hapniku sisaldus sõltub temperatuurist. Pinnavetes on tavaliselt hapniku 7 kuni 9 ml liitri kohta. Sügavamalt kui 140 m hapniku ei ole üldse - redokskliin (redoxcline). Redokskliinist allapoole keemiliste ja mikrobioloogiliste protsesside tagajärjel tekib vesiniksulfiid (H2S)) PÕHILINE Läänemere keskonnaprobleemid: · Kõrge eutrofikatsiooni tase põhjuseks: - Väetiste intensiivne kasutamine - Sünteetiliste pindaktiivsete ainete kasutamine - Fossiilsete kütuste ja puidu põletamine tagajärjed (20.sajandil): - Primaarse produktiivsuse kasv (30-70 %) - Veeõitseng - Klorofülli kõrgendatud sisaldused - Suurenenud organiliste ainete akumulatsioon põhjasetetes (70-190%) - Suurenenud makrobentose biomass (kuni 100 %) - Sagenenud hapniku defitsiidi juhtumid - Vetikate levimissügavuse vähenemine.
õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultravioletkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta. Kuna keskonnaprobleemid on üheks minu huvialaks, siis olen ma mitmete aastate vältel kogunud materjale muuhulgas ka osoonikihi olukorra ja seda puudutavate probleemide kohta. õnneks on viimasel ajal seda teemat Eestis ka küllalt sageli puudutatud. Nendest allikatest sain suurt abi antud referaati koostades. Värskete osoonikihti puudutavate andmete saamisel oli suureks abiks ülemaailmne arvutivõrk internet. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
