ELEKTRIENERGIA TOOTMINE, TARBIMINE JA ÜLEKANNE Referaat Tallinn 2010 ...................................................................................................................................................2 ....................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA........................................4 2. TUUMAENERGIA.................................................................................................................5 3...
Emil Nolde Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte, huvitavaid maske (nt. Aafrika) ning algeliselt ja kirglikult salapäraseid maastikke. Ta ei kasuta piirjooni, ainult vorme ja värve. Nolde maalides oli hästi väljendatud liikumist. 1) Mask Still Life III 2)The last supper 3) Dance Around the Golden Calf Ernst Ludwig Kirchner Ekspressionist. Ta oli graafik, skulptor ja maalikunstnik. Maalis naisi (eriti prostituute), keskonda ja oma emotsiooni. Väljendas tundeid kunsti kaudu. Oma teostes kasutas vihjeid Aafrika kunstile 1)"Autoportree sõdurina",(tundis võimetust maalida sõja tõttu.) 2)”Street, Berlin” 3) Kopf des Malers Erich Heckel Nurgelistes töödes olevad figuurid piinatud ja tugevas ängis. Kunstnik vaimustus vene romaanikirjanikest. 1)Autoportree 2)lamav Franz 3)Maja Dangastis Karl Schmidt-Rottluff Ekspressionist
........................................18 Mittemateriaalne keskkond ....................................................................................... 19 Virtuaalne keskkond.................................................................................................. 19 Sotsiaalne keskkond...................................................................................................20 2 ÖKOLOOGILINE ARENGUKESKKOND JA SELLE MÕJUSFÄÄRID................... 21 7. 2.1 Keskonda mõjutavad süsteemid............................................................................ 22 2.1.1 Mikrosüsteem................................................................................................... 22 2.1.2 Mesosüsteem.....................................................................................................22 2.1.3 Eksosüsteem..................................................................................................... 22 2.1
mis on esinevad sesoonselt pooluste kohal ja võivad laieneda ekvaatori suunas. Pangasmäestik- maakoore rebetuspiirkonda, laamade lahnemispiirile tekkiv kerkinud ja vajunud kiviplokkidest koosnev mäestik. Pedosfääri-biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Pedosfäär regureelib olulisel määral biosfääris toimuvid biogeokeemilisi aineringeid(toiteelemndid, vesi). Pikilained-seismilised lained, mis levivad keskonda oma liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenivate impulssidena. Pinnalained-seismelised lained, mis levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. Pinnase libisemine ehk lihe-nõlvaprotsess, mille puhul settekeha või kivimiplikk liigub äkiliselt nõlvakallakuse suunas mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas või kivimiplokis endas materjali segunemist ei toimu. Pinnase nihkumine ehk nihe ehk defluktsioon-kõige aeglasem nõlvaprotsess
veebilehel, lugedes seal uudiseid ja ilmagi et tavakasutaja aru saab tungib pahtahtilk programm läbi veebibrausei tavakasutaja arvutisse ja hakkab seal igasugust pahndust tegema. Tehtes arvuti aeglaseks, visates igasuguseid uusi ,,aknaid" veebibrauseris sisse, kui ka kasutaja klahve lugema mis viib välja lõpuks mingi sugusete paroolide salvestamiseni. Kuid õnneks töötavad on nende vastikute viiruste ja muude pahatatlike programmide vastu paljud inimesed,kes üritavad seda keskonda meile paremaks ja mugavakas teha igastuguste viirusteõrjete, tulemüüride jpm Rämpspost ehk Späm Rämpspost rikub interneti Mis asi on Rämpspost ehk Späm? Späm on mitmele inimesele saadetu reklaam elektrooniliselt, ilma et keegi oleks seda tellinud. Kõige levinum viis on e-maili teel. Esimene ,,späm" saadeti juba aastal 1978, kus firma DEC saatis umbes 400 inmesele rekaalmsõnumi
Tabel 2. Parima teenindusega pangad. (Autori koostatud). Nr. Panga nimetus Tulemus protsentides 1 BIGBANK 93,6% 2 Danske Bank 90,8% 3 Nordea Pank 87,6% 7 Selline halb hinnang Eesti pankadele on pärit esiteks sellest, et Eesti klient hindab ettevõtet ja teenindust kui tervikut. Hinnatakse nii füüsilist keskonda, kui ka telleri välimust ja teenindust ning lisaks muudab eestlase hinnangu madalaks ka pangas pakutavate teenuste hind, mugavus ja vajalikkus. Pangatöötajad ise peavad teenindust kõrgtasemeliseks. Tuntumate eesti pankade juhid arvavad aga et eestlased ongi kriitilise meelega ja sellest on ka tingitud negatiivne hinnang. Eerika Vaikmäe-Koit ütles, et klienditeeninduse üldine tase Eestis on tõusnud ja SEB küsib iga päev 250 kliendilt
Vanema õiguste taastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. Kokkuvõte Minu töö eesmärgiks oli uurida, millised on lapsevanemate õigused ja kohustused. On väga tähtis, et iga lapsevanem teaks ja jälgiks neid, kuna nende rikkumine võib tuua kaasa väga suuri probleeme. Iga laps vajab hoolitsust ja turvalist keskonda, kahjuks aga kõik vanemad seda oma lastele ei paku. Minu arvates on väga õige see, et kohtul on õigus lapsevanematelt, kes kohtlevad oma lapsi halvasti ja ei hoolitse nende eest piisavalt, võimalus vanemlikud õigused ära võtta. Nii tagatakse lapsele terve arengukeskkond ja parem tulevik. Sain referaati tehes palju uusi teadmisi, ja tulevikus, olles ka ise lapsevanem, tean millised on minu õigused ja kohutused ja proovin neid täita nii hästi kui võimalik. Kasutatud kirjandus
Väline pehmemädanik puidu pikaajalisel ebaõigel säilitamisel malts ja lülipuidu kahjustus puitulagundavate seente poolt. Kahjustunud puit on ehituses seennakkuse allikas. Putukkahjustused Puidus putukate poolt tekitatud käigud ja avad. Eristatakse pindmist, pinnalähedast, sügavat, läbivat ja suurt tõuguriket. Tõugurkked tekivad puidus peamiselt tõugu kasvuajal ki nad puitu närivad. Kui puit viiakse metsast üle uutesse tingimustesse ja tõugud satuvad uude keskonda, siis tavaliselt nad hävivad. Ehitustehnilisest seisukohast on aga hoonete puitu kahjustavad putukad kõige kardetavamad. Puitukahjustavaid putukaid võib nende elutingimuste järgi jaotada kolme gruppi: 1. Valmikud ja vastsed, kes tuuakse metsas kahjustatud puiduga üle hoonetesse, näiteks puidusikk ja puiduvaablane. 2. Saeveskites seisvat puitu kahjustavad näiteks sinisikk ja hääletu toonesepp 3
milles leidub neile rikkalikult toitaineid. Sealt levivad hüüfid edasi läbi rakuõõnsuste koobaspooride rakuseintesse või siis söövitavad ensüümide abil augud otse läbi rakuseinte. Seened ei kahjusta kuiva puitu. Arenemiseks vajavad seente eosed: toitaineid; hapnikku; soojust; niiskust (vähemalt rakuseinte küllastuspunkti ulatuses); suhteliselt happelist keskonda (pH 2...7) 3.1. Sinetus-, rohetus- ja hallitusseened Sinetus ja hallitusseened põhjustavad puidu värvi muutust. Sellised seened toituvad puidurakkudes olevatest lahustatud ainetest ega kahjusta seepärast rakuseinu, Need seened ei mõjuta märgatavalt puidu tugevust. Hallituseente hüüfid on sageli värvusetud. Sobiv niiskus mütseeli arenguks ja eoste tekkimiseks on 20...120oC Hallituseened eritavad mõnikord spetsiifilist lõhna, mis võib tundlikele inimestele allergiat põhjustada
Suurim hajuvõimsus Pmax. - on võimsus millele vastav vool kuumutab termotakisti kõrgeima lubatava temperatuurini t_max. Kuid termotakisti ise asub +20° c keskkonnas. Takistuse temperatuuritegur _r näitab termotakisiti takistuse suhtelist muutust temperatuurimuutuse 1K kohta. on ajakonstant sekundites, mille vältel +120°c hoitud termotakisti asetatuna +20°c temperatuuriga keskonda jahtub sedavõrd, et tema temperatuur langeb 63 K (kelvin) võrra. Fototakistid pooljuht elementi mille takistus väheneb nähtava valguse või IP kiirguse mõjul, takistuse muutus põhineb sise foto efektil, mis tähendab elektronide siirdumist juhtivustsooni kristallistruktuuris. Tähistus SF number järgi kuid näitab materjali. Põhiparameetrid o Pimetakitstus Rp valgustamata fototakisti takistus 20°c juures.
saab välja tuua küll kõige tähtsama, kuid mõndagi terviku jaoks olulist jäetakse ka kõrvale ja kogu pilt jääb skemaatiliseks." (Keskkonnaõpetus. Kalju Eerme. Õppematerjalid). Kokkuvõte Norilsk maailma suurima niklitootjana, kuid samal ajal paraku ka maailma suurima happevihmatootjana omab kindlasti väga suurt tähtust tänapäevasel metallurgiaturul. Kahjuks kaasnevad sellise toote valmistamisel väga paljud keskonda saastavad probleemid. Kõige mõjurikkamad näited on happevihmad ja õhusaaste. Happevihmade käigus saavad kahjustada nii loodus, paljud selles piirkonnas elavad organismid, sealhulgas ka inimesed ning lisaks arhitektuur. Ka õhusaaste põhjustab mitmeid probleeme. Näiteks inimestel tekivad liigse õhu saastatuse tõttu hingamisteede haigused. Lahenduseks Norilski Nikkel kinnitab, et kavatseb 2015.- 2020. aastateks vähendada oma saastemahtu lausa kahe kolmandiku võrra. Loodame,
vastavuses erinevate akadeemiliste ainetega ja õpilase vajadustega iga ala piires. (http://www.addresources.org/article_strategies_classroom.php). 2. Käitumuslik sekkumine 7 Käitumusliku sekkumise eesmärk seisneb selles, et aidata õpilast käitumise väljakujunemisel, mis soodustab nende isiklikku õppimist. Hästi paigutatud klassiruumid ennetavad palju distsiplinaarseid probleeme ning kindlustavad ümbritsevat keskonda, mis soodustab õppimist. (http://www.addresources.org/article_strategies_classroom.php) Sekkumise eesmärgiks on võimalikult palju kiita. Kuna kiitmise aspekt antud lastele on õppimisel väga tähtis. Samuti positiivsed suhted kaaslastega ja koolipersonaliga. Kuna eelpoolnimetatud mängivad suurt rolli positiivse keskkonna loomisel (Cooper, Ideus 1996: 49). · Kiitmist ja tunnustamist tuleb kasutada kui laps on saavutanud soovitut tulemust.
Teadvus ja alateadvus Hüpnoosi aluste mõistmiseks on oluline aru saada teadvuse ja alateadvuse erinevusest. Teadvust seletatakse kui teadlikkust väliskeskkonnast ja iseenda olemasolust, seisundist ning tegudest. Teadvust iseloomustab kõige selgemalt ärkveloleku teadvus, kus tajume ennast ja keskonda enda ümber. Teadvuse põhiülesandeks on tähelepanu juhtimine ja suunamine. Samuti analüüsib meie teadvus infot ning võtab vastu otsuseid. Kõik info ümbritsevast maailmast läheb teadvusse, kus infot analüüsitakse ja suunatakse see alateadvusse. Alateadvus salvestab kõike sisse tulevat infot ja võtab selle kasutusele. Omandatud info abil tekitab alateadvus emotsioone ja mõtteid. Alateadvuses paiknevad inimese mälestused, harjumused ja käitumismudelid. Kõik reaktsioonid põhinevad informatsioonil, mis on säilitatud alateadvuses. Alateadvus juhib ka organismi mittetahtelisi funktsioone nagu vereringe, südametöö või hingamine. Hüpnoosi peetakse se...
kuni kooli minekuni, siis sai alguse desotsialiseerumine ehk tuleb loobuda mingil määral varasematest sotsialiseerumise tulemustest ning harjuda, omaks võtta uued. Järgneb koheselt resotsialiseerumine, nüüdseks lütseumi kasvandikud omandavad uusi väärtusi ja norme selleks, et täita uusi rolle kooliõpilastena. Mõjutajateks peategelaste sotsialiseerimises võib eelnevast tulenevalt pidada vanemaid, kooli, õpetajaid, keskonda ja miks mitte ka riigi (ainuvalitseja) tegevusele järgnenud sõjaseisukorda Napoleoniga, mis filmi esimeses pooles veel valitseb. Nagu noorte puhul ikka kuuluvad mõjutajate hulka ka eakaaslased ja sõbrad. 7 5. HÄLBEKÄITUMINE Sotsialiseerumise käigus muutuvad ja püsivad normid eeldavad kinnipidamist. Filmi peategelasteks olevad noored poisid aga teatavasti armastavad piire kompida ja kohati
sõltub tasust, otsib vastutust, võime kasutada fantaasiat, leidlikkust ja loovust probleemide lahendamisel, inimese intellekti võimalusi kasutatakse ainult osaliselt. 11. Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda üldiselt jaotatakse? Organisatsiooni keskkond- on kogu organisatsiooni tegevust nii organisatsiooni seest kui väljaspoolt mõjutavate tegurite kogum. Organisatsiooni keskonda jaotatakse sisekeskkonnaks ja väliskeskkonnaks. 12. Makrokeskkonna tegurid: rahvusvahelised-, majanduslikud-,sotsiaalkultuurilised-,poliitilised ja õiguslikud-ja tehnoloogilised tegurid 13. Mikrokeskkonna tegurid: konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased. 14. Sisekeskkonna tegurid: omanikud, juhatus, töötajad, juhtimine, kultuur. 15
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Kätlin Plaksting KS-41 Naftareostus ja selle mõju veekogule referaat Juhendaja: Olga Preiman Tallinn 2009 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Naftareostuse allikad...................................................................................................................5 Naftareostuse mõju veekogule....................................................................................................7 Naftareostuse vätlimine ja kõrvald...
2.3 Vaated Vaadetega manipuleerimiseks lisasime selle jaoks vastava tööriistariba, mis peaks asja lihtsustama. Iso - kolmvaade Top - pealtvaade Front - eestvaade Right - paremalt vaade Back - tagantvaade Left - vasakult vaade Juhul kui kindla vaate saamine pole oluline, siis joonistusalas vaadete muutmiseks kasutame järgmisi nuppe. Orbit - võimaldab meil 3D keskonda ümber ekraani keskpunkti Pan - võimaldab vaadet "lükata ja tõmmata" Zoom - suumimine Zoom Extents - suumib kogu objekti/objektide ulatuses, mahutab kogu töö ekraanile Tegelikult üsna peagi te neid ei kasuta vaid võtate abiks hiire, mis muudab protsessi kiiremaks ja lihtsamaks Orbit - hoia all hiire rullikut ning liiguta hiirt Pan - hoia all Shift ja hiire rullikut ning liiguta hiirt Zoom - keri hiire rullikut
kakk e. laanekakk Aegolius funereus, Kassikakk+ Bubo bubo, Kodukakk Strix aluco, Kõrvukräts Asio otus, Lumekakk Nyctea scandiaca, Sooräts Asio flammeus, Värbräts Glaucidium passerinum, Loorkakk Tyto alba, Vöötkakk Surnia ulula. Tutvustame siinkohal neist mõnede arvukust Rootsis: Kassikakk ehk öökakk: Kassikakk on suurim Rootsi kaklane. Kassikakk on Rootsis looduskaitse all. Kassikaku liigi vähenemise algas 1950-ndatel ja 60-ndatel. See oli eelkõige tingitud keskonda järjest enam sattuvate toksiinide pärast. 60-ndatel hakkas Rootsi enam tähelepanu pöörama kassikakule.(nordensark.se) 1960 sai alguse esimene kaklaste liiki kaitsev projekt. See hõlmas Göteborgi , Hallandi , Bohusläni , Dalslandi , Västergötlandi ja Smålandi. Projekt oli nii edukas, et lõpetati 1983-ndal aastal. Haudepaare viidi üle ka teistesse riikidesse. (wikipedia.org) Rootsis on kassikakk levinud peaaegu kogu riigis. 2000-ndatel elab hinnanguliselt Rootsis
arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid.) Objekti jäävuse mõistmise areng (Piaget` järgi): Refleksid (0-1,5 kuud)-1-4 kuul hakkavad seostuma. Laps ei hakka kadunud asja otsima, võib vaadata kohta, kuhu see kadus. Esmased tsirkulaarreaktsioonid(6 nädal–4 kuu)–laps omandab esimesi harjumusi (ntpöidla imemine). Õpib tundma oma kehaosi ja avastama esemete omadusi. Teisesed tsirkulaarreaktsioonid(4-8 kuu)-uurib keskonda, kordab teatud tegevusi( nt raputab kõrinat, uurib oma riideid jm), tekib haaramine. Kordamine viitab objektide äratundmisele ja mälu tekkimisele. Koordineeritud teisesed tsirkulaarreaktsioonid(9-12 kuu)–tunneb huvi käitumise eesmärgi vastu, selle saavutamiseks rakendab koordineeritud tegevuste jada (nt haaramise puhul). Laps oskab eset otsida, kui ta seda osaliselt näeb.
Tervisepsühholoogia Kasutatud kirjandus: Linda Brannon, Jess Feist. Health Psychology, an introduction to behavior and health. 2003.aastal Eestis toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetuste statistika. Manteeamet, 2004 Lapsed Eestis. ÜRO Tallinn, 2000 Laapotti, S. What are young female drivers made of? Turun Yliopisto, Turku 2003 Vigastuste ennetamine. Enne 1970, nii psühholoogid, kui ka peaaegu kõik teised, nimetasid tahtmatuid vigastusi õnnetusteks - termin, mida seostati juhuse, saatuse ja paratamatusega. (Whilliams & Lund, 1992). 1970 ja 80 aastate jooksul, muutis William Haddon viisi, kuidas psühholoogid ja teised asjatundjad käsitlesid tahtmatuid vigastusi. Selle asemel, et käsitleda neid lihtsalt inimeste vältimatute vigade tagajärgedena, vaatavad tervisepsühholoogid neid nüüd kui tingimustekompleksi, mis sisaldab: 1. individuaalseid käitumismudeleid 2....
distantsitsoonist.Kõik need omadused kokku annavad teisele osapoolele informatsiooni ja loovad neile pildi kuidas me reageerime neile ja ennast tunneme antud olukorras.(E- ope 2014) Silmside on väga tähtis rääkides kuna see annab teisele osapoolele teada ,et sa kuuldad kas teda aktiivselt.Keskmine aeg mis silma tuleks vaadata on 5-7 sekundit. Rohkem kui see muudab vestlus partneri ebamugavaks.(E-õpe 2014) Keha hoiakuga näitame enda suhtumist ümbritevasse keskonda. Samuti näitab see meie tundeid välja. Näitena saab tuua ,et sirge seljaga paraneb meie enesekindlus aga kui inimene on küürus tunneb ta ennast pigem hädisena (E-õpe 2014). Kui kalduda vestluse ajal ette ehk vestluskaaslase poole näitab see huvitatust ja seda ,et inimene on meeldiv. Kui aga partnerit jäljendada ehk tema kehakeelt järgi teha saab sellest tavaliselt välja lugeda ,et on tõmme teise osapoole vastu. (Navarro, Karlins 2010)
(õhul na =1,0002918) Mõningate ainete keskonna absoluutsed murdumisnäitajad na jää - 1,31 kivisool - 1,54 suhrur - 1,56 etüülalkohol - 1,36 klaas -1,8 .....1,4 teemant - 2,42 nelgiõli - 1,53, kvarts - 1,55 vesi - 1.33 oliivõli - 1,46 rubiin - 1,76 Joonisel 2 on kujutatud olukorda , kus valgus läheb hõredamast keskkonnast (näiteks õhk) tihedamasse keskonda ( näiteks - klaas ) Valguse murdumisel kehtib kiirtekäigu pööratavus. S.t valgus levib mõlemas suunas üht teed pidi ( õhk klaas ja vastupidi klaas õhk ). 28 Kui valgus läheb hõredamast keskkonnast tihedamasse keskkonda siis langemisnurk on alati suurem, kui murdumisnurk ( > ) . Kui valgus läheb opiliselt tihedamast keskonnast optiliselt hõredamasse keskonda ( klaas õhk ), siis langemisnurk on väiksem, kui murdumisnurk. ( < ).
niivõrd vähe, et tema takistus ei muutu üle ühe protsendi ümbrustemperatuuril 20°C 3. Suurim hajuvõimsus Pmax see on võimsus, millele vastav vool kuumutab termotakisti kõrgeima lubatava temperatuurini t max kui termotakisti asub 20°C keskonnas. 4. Soojuslik ajakonstant (tau) - see on aeg sekundites, mille vältel 120°C juures hoitud termotakisti viiduna 20°C temperatuuriga keskonda jahtub sedavõrd, et tema temperatuur langeb e korda (63 K võrra). 5. Takisti temperatuuri tegur R see on termotakisti takistuse suhteline muutus protsentides. Temperatuuri muutuse 1°K kohta temperatuuril 20°C. Transistor soojeneb skeemis kui radikas ei suuda ära jahutada transistorit on ohu vältimiseks, et trans läbi ei läheks on radika
Eesti Energia prognooside alusel keskmiselt 16 protsenti. 4 Tulevik Me peame hakkama mõtlema oma tuleviku peale kuna Eesti ainuke resurss tänu millele me saame elektrit akkab otsa saama ning nüüd tuleb leida mingid muud võimalused. Seega tuleb hakata uurima millised taastuvad energiallikad on kõige sobilikumad Eestile ja mis omakorda kahjustaks kõige vähem meie keskonda. Tuuleenergia Tuule jõudu kasutati juba ammustel aegadel. 1970. aastate naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma. Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia jõudsasti arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA's, Taanis, Hispaanias ja Indias. Maailma suurim tuulikupank asub Californias, kus töötab ligi 14 000 tuulikut. Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4..
vahel tsentrifugaalpumbaga . Pumba esimeses astmes on tsentrifugaaltööratas , keeristööratas tõstab survet KEERISPUMBAD kasutusalad: Abikatelde toitepumbad. Vee magestites vaakumpumbad. Magevee jahutuspumbad. Kombineeritud tsentrifugaalpumbaga vaakumpumbaks. Pumba põhiparameetrid . Q = 0,15 - 100 m/ h , p = 5,5 Mpa. ( minimaalne 2 Mpa ) N= 1440 - 2800 p /min. Pumba eelised : -lihtne konstruktsioon -väike kaal ja gabariidid -võivad pumbata keskonda igas olekus kuiva imememise omadus arendatav surve on 3-5 korda suurem kui sama diameetriga tsentrifugaalpumbal. Pika tööeaga ,ega vaja erilist järelvalvet. Puudused . -madal kasutegur ,mis on tingitud pööristest ringkanalites ja vedeliku hõõrdumisest vastu keret. Pöörispump tuleb enne käivitamist täita veega. Kuivalt ei tohi pöörispumpa käivitada isegi lühiajaliselt, kuna tihend vajab määrimist. Enne käivitamist tuleb avada imi ja surveventiil
Isel soojusläbikandetegur Väävliühendid põhjustavad ka korrosiooni. Gaasiline kütus k=Q/(tdS) antakse komponentidena: CO+H2+CH4+H2S+CO2+SO2+N2+ Soojusläbikanne tasapinnalises seinas. Soojusläbikanne- soojus …=100% . levib järjestikku konvektsiooni ja kiirguse teel seinapinnale, Kütuse kütteväärtus. See on soojushulk, mis eraldub 1kg läbib soojustjuhtiva seina ja väljub teise keskonda. tahke- ja vedel või 1norm kuupmeetri gaaskütuse täiel Soojusvoog soojusläbikande korral: q=t1-t2/(1/1+/+1/2), põlemisel. Vahet tehakse ülemise ja alumise kütteväärtuse [W/m2]. q=t/Rt. q=kt, k-soojus-läbikandetegur sõltub vahel. Alumine kütteväärtus on ülemisest kütteväärtusest soojusjuhtivust mõjutavatest teguritest ja soojusläbikandest. väiksem põlemisproduktides oleva veeauru
sulav tuhk (t3>1425C), keskmiselt sulav tuhk korral. 34.Soojusläbikanne tasapinnalises seinas. (t3=1200...1425C) ja kergesti sulav tuhk (t3<1200C). Soojusläbikanne- soojus levib järjestikku konvektsiooni 39.Kütuse lendosa ja koks. Tahkekütuste ja kiirguse teel seinapinnale, läbib soojustjuhtiva seina ja kuumutamisel kütuse orgaaniline osa laguneb, mille väljub teise keskonda. tulemusena eralduvad gaasilised produktid--kütuse lendosad. Lendosade hulk sõltub kütuse keemilisest vanusest, vähenedes selle suurenemisega. Kõige
kommunikatsioon ja usaldus.ühine eesmärk välistab vajaduse bürokraatia järele.kui ettevõte kasvab siis võib suhtlemine katkeda..päärab tähelepannu personaalile esitatavatele nõuetele(ring ja jooned läbi ringi keskpunkti).2.iseloomulik bürokraatlikus ja formaalsus. Väikearvuline juhtkond kontrollib spetsialistide ja valdkondade vahelist koostööd.tööjaotatakse ratsionaalselt töötajate vahel.sobib stabiilsesse keskonda kuid suurte muutuste korral puruneb.personali jaoks turvaline ja etteaimatav(nagu selveril).3.maatrikstruktuuriga ettevõtetele iseloomulik, kus võim asvub jõujoonte ristumispunktides.. töötajal sageli mitmekorde või ühine vastutus.põhineb asjatundlikkusel.vajadus võimu järele vähendab individeaalse kontrolli ja meeskonna töö rakendamine.operatiivseid otsuseid saab teha kiiresti, see teeg org paindlikuks(joonis ruudustik ja punktid).4.iseloomulik indiviidi tähtsustamine
Ei osata arvestada partneriga, s.t. kujutada ette partneri rolli.Suhtlemismotiivide arenematusest tulenevad negatiivsed hoiakud, vähene vajadus luua kontakte ja jätkata dialoogi. Oskamatus töötada kirjalike tekstidega, kust võiks hankida teavet suhtlemisest ja käitumisnormidest. Teema: Kõne ja psüühilised protsessid Millises vanuses on millised tunnetusprotsessid juhtivad? Milleks on see teadmine õpetajale vajalik? Taju - kuni 5 a. Laps uurib keskonda ja tutvub sellega. Tajude põhjal tekivad konkreetsed, seejärel üldistatud mälukujutlused, mälu peamine funktsioon on tuttavate objektide äratundmine.Algub räägib laps ainult sellest, mida tajub - kõne on situatiivne ja sõltub lapse tegevusest. Kasutatavad sõnad kuuluvad baassõnavarasse. Ka kõne mõistmine sõltub situatsioonist. Kui laps hakkab kasutama verbi minevikuvorme, annab se tunnistust sellest, et lapse kõne hakkab toetuma ka mälule.
=E/Eo- nim. mustsuse astmeks. On erinevatel kehadel ja materjaalidel katseliselt kindlaks määrtud ja toodud tabelites. Nt: oksüdeerunud sile raud =(100-500C) 0,72-0,84; poleeritud alumiinium =0,04-0,06; lumi = 0,8 valguskiirgust peegeldab hästi, aga infrapunakiirgust neelab täiega, vesi = 0,96 17.Soojusläbikanne tasapinnalises seinas. Soojusläbikanne- soojus levib järjestikku konvektsiooni ja kiirguse teel seinapinnale, läbib soojustjuhtiva seina ja väljub teise keskonda. Soojusvoog soojusläbikande korral--> k-soojus-läbikandetegur sõltubsoojusjuhtivust t1 t 2 t t mõjutavatest q 1 2 teguritest ja soojusläbikandest. R- termiline 1 1 R takistus konvektsioonile. 1 2
tunded ja reaktsioonid). Te ei saa teha, teie toimimine on piiratud. Tervise erinevad kontseptsioonid Funktsionaalne- milline on organismi suutlikkus täita ühiskonnas oma rolli. Väärtushinnangutele põhinetakse. Majanduspoliitiline- rõhutatakse indiviidi vastutust tervise eest, pööratakse vähe tähelepanu teistele teguritele. Sotsiaalpoliitiline- rõhutatakse sotsiaalse keskkonna olulisust ja seda mõjutavat poliitlist keskonda. Meditsiiline- negatiivsuse kaudu, tervis, kui puudub haigus. Ei tehta kultuurilistest jne teguritest. Akadeemiline- psüholoogia ja sotsioloogia koostiosana- tervis kui biopsühhosotsiaalsete teguritega seotud. Statistiline- määratletud norm, läbi organismi erinevate näitajate, kui näitaja on normis, siis terve, kui ei siis haige Holistlik, vaata tagasi. Tervise ja haiguse käsitlused läbi ajaloo Vaimu ja keha suhe- haigus seotud kurja vaimuga
SOOJUSTEHNIKA Soojustehnika mõisted. Soojustehnika on rakendusteadus, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi. Samal ajal on ta ka tehnikaharu, mis tegeleb nende nähtuste rakendamisega praktikas. Soojustehnika teoreetilised alused rajanevad järgmistel erialustel: 1. Termodünaamika 2. Soojuslevi e. Soojusülekanne (soojusvahetus) 3. Soojusmootorite teooria 4. Soojusjõu seaduste teooria Soojustehnika hõlmab veel soojuse tootmist, soojusenergeetikat, soojuse vahetut kasutamist tööstuses ja olmes. Soojust toodetakse nüüdisajal erinevat tüüpi kolletes, edasi põlemiskambrites ja ntx. Sisepõlemismootorite turbiinides ja seda soojust saadakse kütuste keemilisest energiast. Vähemal määral toodetakse soojust tuuma-, päikese- ja elektrienergiast. Tööstuses tarbivad soojust eelkõigge mitmesugused tööstusahjud, kuivatid ja väga erinevat tüüpi soojusvahendid. Olmes aga tarvitatakse soojust peamiselt kütteks. Soojust transpor...
23. Nim õppiva organisatsiooni töötajate iseloomulikke tunnuseid? Õpihimulised, arenemisaldid, õpivad koos õppima. Uus maailmanägemine. Isiklik meiterlikkus, avatus. Pühendumine. II Juhtimine muutuvas keskkonnas kordamisküsimused 1. Mida võib mõista organisatsiooni keskkonna all?Kuidas organisatsiooni keskkonda jaotatakse? Organisatsiooni keskkonna all võib mõista keskkonda, milles organisatsioonid töötavad. Organisatsiooni keskonda jaotatakse: SISEKESKKOND:Inimesed, organisatsiooni kultuur ja juhtimine, seadmed VÄLISKESKKOND: Muu maailm, mis mõjutab organisatsiooni Mikrokeskkond:vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib.(Kliendid,, tarnijad, konkurendid) Makrokeskkond:Moodustavad selle paikkonna kultuurilised põhiväärtused ja majanduslikud, poliitilised ja õiguslikud tingimused. 2. Nimeta organisatsiooni makrokeskkonna peamised osad?
Suhtelise niiskuse määramiseks: *psühromeetriline meetod- selle töö põhineb 2 ühesuguse termomeetri kasutamisel. Üks on märg ja teine kuiv v 2 takistus termomeetrit. Joon 6lk 1 pa märg riie>>pa õhk . aurustamiseks on vaja soojuskaod. Märja temp hakkab vaikselt langema kui riide temp on kõrgem ss toimub konvejktiivne ülekanne vee ja õhu vahel *hügromeetriline meetod- *kaste punkti meetod Ilmne soojus on konvetsiooni antakse kehalt mingisugusesse keskonda. Seda mis antakse õhule auruga nim varjatud soojushulk qv Kui tabelit ei ole, ss leitakse diagrammi pealt hügromeetriline meetod ja hüdromeetri tööpõhimõte hüdromeetrite kasut suhtelise niiskuse saamisek. Joon 8 lk 1. Põhielemendiks juushüdromeetrite puhul on hüdromeetri tundlik element millena kasut hüdroskoopsetest materjalidest niite, millel on omadus õhu niiskuse muutumisel muuta on pikkust. Hoonete ja ruumide sisekliima ja selle kujundamine
antropoloogiline mõistmine siiski ülikoolides ja uurimisinstituutides. Antropoloogide vaheline suhtlus toimub rahvusvahelistel konverentsidel ning kirjanduse ja meedia kaudu. Vastava kirjanduse hulk on aastatega järjest kasvanud. 5 LOCAL ORGANISATION Kõige klassikalisemad antropoloogilised analüüsid põhinevad selgepiirilise süsteemi kultuursete ja sotsiaalsete organisatsioonide detailsel kirjeldusel, mis võib olla küla või linnastunud keskond. Kohalikku keskonda on kerge metodoloogiliselt uurida. Kohalikke kogukondi võib uurida kui need oleksid ennast hoidvad (kuigi tegelikkuses see pea kungi nii ei ole). Väikeste, suurte ja kõikuvate süsteemide uurimiseks kasutatakse samu meetodeid ja loogikat. NORMID JA SOTSIAALNE KONTROLL Iga sotsiaalne süsteem vajab reegleid, mis lubatud, mis mitte. Kirjutamata reegleid nimetatakse normideks. Normide olemasolu ei taga ühtset mõistmist ega täitmist. Normide rikkumisele järgnevad karistused.
Ta ei taha olla vaba, tahab omada suhteid inimestega ja on seetõttu üksi. Kokkuvõte: võõrandumine pole sotsiaalne, vaid psühholoogiline nähtus. See on sisuliselt psühholoogiline reduktsionism. Pidas väga oluliseks armastust, pidades seda tõhusaks raviks võõrandumise vastu. W.Reich. (1897-1957). Freudomarksism. Oli psühhiaater, kes tegutses vaeste linnaosades ja jõudis järeldusele, et psüühilistest hädadest ülesaamiseks tuleb parandada sotsiaalset keskonda. Hädade põhjus on seksuaaltungi mahalaadimatus. Tuleb läbi viia seksuaalrevolutsioon, astuda välja väikekodanliku moraali vastu, arendada loomuliku armastuse võimet. Reichi järgi isiksuse struktuuris 3 kihti: 1. Pealispinnaline kiht- vaadeldav sotsiaalse kooperatsioonikihina, koostöökiht. Valelik, väärastunud kiht. Varjab seda sotsiaalse viisakusega. 2. Vahekiht-antisotsiaalne kiht. Koondab alateadlikke impulsse, jõhkruse, sadismi puhanguid. Väärastunud alateadlikud tungid. 3
kiirenduse mõju on tühine. Soe, niiske õhk tõuseb ja kondenseerub pilvedeks. Õhurõhk on vahetult ekvaatori ümbruses madal (soe niiske õhk). Tuulevaikus võib kesta nädalaid. Samas võib ka ilm sealt vastupidi tõsist märulit korraldada . Järgmine vaikusevöönd on 30 kraadi juures nö hobulaiused. Cromwelli ekvatoriaalne vastuhoovus 6000 km pikk , 400km lai ja 100m sügavusel . Ekvaatoril on ookeanis nö jõgi mis liigub tuultele vastu ja tasakaalustub keskonda , ilmslet seetõttu et veemass jab inertsi töttu maha ja jääb mulje nagu liiguks teises suunas või midagi sellist. El nino Peruu ja Tsiili rannikul asset leidev loodusnähtus Paari aastase vahega tuleb rannikule soe vesi mitte külm vesi ja see viib toitained minema ja tekitab vihmi , mis on küll kõrbetele kasulik kuid võivad katastroofiliseks kasvada. Võib kuid kui ka aastaid Tegijapoiss 2010 kesta. ENSO suur atmosfääri ja ookeanide kompleks , millest El Nino on üks
Kiindumine algab beebi reaktsioonist hooldajale ja küpseb aktiivseks partnerluseks teistega. o Vanemate ja lapse suhete kvaliteet 6 ja 18 elukuu vahel loob vundamendi lapse arengu mitmesugustele aspektidele o Suhted erinevad ka kultuuriti o N.ameerika emad stimuleerivad oma lapsi naerma ja rääkima, Jaapani emad aga püüavad neid vaigistada. Kokkuvõte. Väikelapseeas vajavad lapsed: 1. Turvalist, innustavat keskonda, kus nad saavad õppida sündmusi ette nägema ja valikuid tegema. 2. Intiimseid, püsivaid suhteid sooja, reageeriva hooldajaga, kes on tundlik lapse huvide, vajaduste ja elurütmi suhtes. 3. Enda arvestamist elu dialoogis aktiivse osalejana, mitte treenimise pasiivse vastuvõtjana. 4. Küllaldast ruumi uurimiseks, esemeid käsitlemiseks ja teisi lapsi, keda vaadelda, jäljendada ja kellega seltsida 6.4. Koolieeliku areng.
matkida. Neis sõnumeis seostatakse soovitav toode tihtipeale mõne tuntud ja lugupeetud isikuga. 13. Mis on firmareklaam? Ettevõtja peab teiste omasuguste seas silma paistma. Korralikult disainitud oma nägu jätab ettevõtjast arenenud mulje ja veenab klientuuri ettevõtte poolt pakutava kauba või teenuste erilises kvaliteedis. Organisatsiooni reklaam aitab luau üleüldist usalduslikkuse ja tuttavlikkuse keskonda, samal ajal kui brändi reklaam näitab konkreetseid usalduslikke ja funktsionaalseid kasusid, mida organisatsioon pakub. Organisatsiooni reklaami põhiline sõnum on see, et inimestele meeldib olla tuntud firma klient. Uurimistulemused on näidanud, et mida enam inimesed organisatsioonist teavad seda enam väidavad nad , et organisatsioonil on usaldusväärsed tooted ja teenused. Samas kui ei tunta organisatsiooni, siis pole motet reklaamida ka organisatsiooni tooteid. 14. Mis on firma imago
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND...........................................................
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AN...
St kõrgemad klassid peavad kasutama standardvarianti enam kui madalamad. Kokku: igas ühiskonnas, kus naistel ja meestel on võrdne juurdepääs normivormile, kasutavad naised iga stabiilse sotsiaalselt stratifitseeritud variaabli normivariante rohkem kui mehed (Hudson 1996: 195). Samasugune sooline erinevus on leitud olevat juba laste kõnes. Lisaks sellele universaalile võib märkida ka mõningaid muid meeste ja naiste keelelisi erinevusi: - naised sobituvad uude keelelisse keskonda minnes kiiremini sinna sisse, mehed säilitavad enam vanu keelelisi jooni (murdejooni, sotsiaalseid jooni); - keskklassi naised tegutsevad normikeele poole suunduvate muutuste heaks, töölismehed juhivad neid muutusi, mis viivad standardvariantidest eemale; - sotsiaalrühm mõjutab meeste kõnet enam kui naiste oma; - vanad naised kipuvad säilitama murret, samal ajal kui nooremad naised just veavad keelelisi innovatsioone. 3.4. Keel ja vanus
keskendumine pole midagi, mis peaks olema teadusliku mõtlemise vundament. o Ta leiab, et inimese konspektsioon on seotud humanitaarsete teadmistega VMS. · Pole oluline inimese mina vaid keegi. Inimene sieneb keelestruktuuri, mis teda ees ootab. · Lacan: o inimne siseneb keelde ja keele kaudu hakkab osutama sellele millest ta on ilma jäänud, ta hakkab kuuluma keelde ja tema indetiteet tuleb selle kaudu, et ta hakkab kuuluma keele keskonda. Populaarkultuuri teooriad loeng 12 Faucault · Teadusega on tal järgmised probleemid: 1. Teadus eeldavab, et on olemas mignisugne objektiivsed teadmiste kogu, mis ootab avastamist. 2. Teadlastele kuulub objektiivne teadmine, mis on oma olemuselt neutraalne. 3. Teaduse saavutused on kasulikud kogu inimkonnale · Kogu seda modernsust iseloomuss veendumus, et on olemas erapooletu teadmine ja
(alla 1 min.). Siinjuures on oluline millises keskonnas toimub valgu süntees. Paljud valgud sünteesitaks membraanseoseliste ribosoomide poolt nii, et valk satub peale sünteesi kohe membraani ja sel juhul toimub valgu struktuuri teke (järjestuse voltumine) membraanis. Membraanis on tegemist hüdrofoobse keskkonnaga, mis aitab tekitada spetsiifilisel valgu konformatsioonil. Teised valgud aga sünteesitakse vabade ribosoomide poolt ja nad satuvad peale sünteesi tsütoplasmasse vee keskonda (hüdrofiilne keskkond), mis ei jäta oma mõju avaldamata valgu voltumisele ja sel juhul tekib teistsugune valgu ruumiline struktuur. Valkude struktuuri teke ei toimu siiski ainult keskonna toimel n.ö. iseenese tarkusest. Valgu struktuuri teket sünteesi käigus ja selle järgselt suunavad erilised valgud - molekulaarsed `chaperonid' e. 'lapsehoidjad'. Need valgud võtavad sünteesitava polüpeptiid juba ribosoomis oma rüppe ja aitavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
