KUNSTIAJALUGU Ladina keelsed väljendid 1. Citius, altius, fortius = kiiremini, kõrgemale, tugevamini (kaugemale) 2. Per aspera ad astra 3. Cogito, ergo sum = mõtlen, järelikult olen 4. Tabula rasa = puhas leht 5. Alma mater = helde, toitev ema (Ülikoolis) 6. Terra icoglita 7. Sit tibi terra levis (s.t.t.l) = olgu muld sulle kerge 8. Per se = iseeneses 9. Manus manum lavat = käsi peseb kätt 10. Pecunia non olet = raha ei haise 11. Lupus in fabula non mordet lupum = hunt hunti ei murra 12. Lupus in fabula = kus hundist juttu.... 13. Homo homini lupusest = inimene on inimesele hunt 14. Otium reficit vires = uhkus taastab jõu 15. Ab urbe condita (a.u.c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutus...
4.2. Vaatluskohas Et säilitada kohanemist pimedusega, peate vältima pimestavat valgust juba enne vaatlema asumist ning alati kasutama ainult punast valgust jätma silmadele piisavalt aega pimedusega kohanemiseks (vähemalt 20 minutit pärast valgustatud ruumist väljumist) Valige hoolikalt vaatlussuund: see ei tohi olla varjatud puude või muude asjadega ega olla valgustatud Kuu või kunstliku valguse poolt vaatlusvälja keskme kõrgus horisondist olgu 50° -- 70° ärge vaadake otse radiandi poole. Optimaalne kaugus tsentri ja radiandi vahel on 20° -- 40°. Märkige üles tsentri koordinaadid (vt. punkt 5.1). Seejärel seadke oma varustus valitud suunda. Kui teil on diktofon, kontrollige selle tööd -- muidu võite kaotada kõik oma andmed. Veenduge, et suudate seda pimedas käsitseda. Enne, kui alustate, kulutage mõned minutid et meenutada: kus asus teie kaardil voolu radiant
haruldaste hüperhiidudeni, mille absoluutsed heledused on suuremad kui -10. Samas on ülihiidude tihedus Päikese omast palju väiksem. Üks väga massiivseid tähti on Eta Carinae, mille mass on Päikese massist umbes 100...150 korda suurem. Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste tähtedega, moodustades kaksiktähti või üldisemalt mitmiktähti. Kaksikute tähtkuju heledaim täht Kastor on kuuiktäht. Kastori süsteemi keskme moodustavad kaks kuumadest tähtedest koosnevat kaksiktähte, kaugemal tiirleb tihe jahedate kääbustähtede paar. Tähed tekivad reeglina gruppidena, mida nimetatakse täheparvedeks. Tähed ei jaotu universumis ühtlaselt, vaid on tavaliselt grupeerunud galaktikatesse. Tüüpilises galaktikas on sadu miljardeid tähti. Hüperhiid Hüperhiidudeks nimetatakse kõige suurema absoluutse heledusega tähti, mida tähistatakse harilikult heledusklassiga 0
Nende ellips on väga suur ekstsentrilisusega. Kui komeet läheneb Päikesele, paneb see komeedi tolmu ja gaasi välja paiskama, tekitades niiviisi komeedisaba. Päikesesüsteem on osa Linnutee galaktikast, umbes 100 000 valgusaastase läbimõõduga spiraalgalaktikast, ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte, mille hulgas meie Päike on üsna tüüpiline. Päikesesüsteemi kauguseks Galaktika keskmest hinnatakse 25 000 kuni 28 000 valgusaastat. Ta tiirleb ümber galaktika keskme kiirusega umbes 220 kilomeetrit sekundis ning teeb ühe täistiiru 226 miljoni aastaga. Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Maale lähim Päikesesüsteemi-väline täht on Proxima Centauri, mis asub Maast 39,9 triljoni kilomeetri ehk 39,9
päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps. Päikesesüsteemi ja teiste kosmiliste objektide päritoluga tegeleb kosmogoonia. Päikesesüsteem on osa Galaktikast, spiraalgalaktikast, mille läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte, mille hulgas meie Päike on üsna tüüpiline. Päikesesüsteemi kauguseks Galaktika keskmest hinnatakse 25 000 kuni 28 000 valgusaastat. Ta tiirleb ümber Galaktika keskme kiirusega umbes 220 kilomeetrit sekundis ning teeb ühe täistiiru 226 miljoni aastaga. Päikesesüsteemi orbiit paistab olevat väga ebaharilik. Ta on esiteks väga lähedane ringjoonele ja teiseks on ta peaaegu täpselt sellel kaugusel, kus orbitaalkiirus vastab spiraalharusid kujundavate kompressioonilainete kiirusele. Nähtavasti on Päikesesüsteem jäänud spiraalharude vahelisse piirkonda suurema osa aja jooksul, mis elu Maal on eksisteerinud.
Vürtsid olid ühed peamised luksuskaubad, kuna nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid hinna poolest. Nende tarvitamine oli prestiizi märgiks ja kuulumist ühiskonna kõrgkihti. Vürtside kõrval kasutati ka teiste vürtside ja ürtide segusid. Peale toitude rohke vürtsitamise oli nooblile köögile iseloomulik toitude värvimine ja 13 Mänd, 2004, lk.61 14 Maahärraliku võimu kohapealne esindaja. kallerdamine. Pidusöögi keskme moodustas siiski liha, kala ja leivatooted. Pearoana serveeriti loomaliha (lehma- või nuumhärjaliha). Peamiselt serveeriti toiduna värsket liha, aga kasutati ka soolaliha.15 Liha või kala oli kallerdises esindussöök. Keskaja köögile oli iseloomulik nii toidu värvi ja maitse kui ka vormi muutmine tundmatuseni. Road vormiti taime- või loomariigist võetud eeskujude järgi.16 Pidusöögi oluliseks osaks oli ka lauakaunistused ja üllatusroad. Traditsioonilised üllatusroad
20. Mis on g-jõud? Millised on elusorganismi häired raskuskiirenduse kasvamisel? Bioloogilistele süsteemidele mõjuv raskuskiirendusega kiirendusjõud. Raskendatud on jäsemete liikumine, hingamine ja siseorganid on kokku surutud. 21.Mis on keha inertsimoment? Inertsimomendi ühik, valem. Keha inertsimoment iseloomustab pöörleva keha massi ja selle paigutust pöörlemistelja suhtes. Ühikuks ml2 on ning valemiks 22. Mis on massikese (raskuskese) ja kuidas saab leida keskme koordinaadid X,Y,Z ruumis? Massikese on punkt, milles lõikuvad kõik keha või kehade süsteemi kulgliikumist põhjustavate jõudude mõjusirged, ehk punkt, kuhu oleks nagu koondunud kogu keha mass. 23. Pöörleva (veereva) keha kineetilise energia valem. 24. Deformatsiooni liigid. Hooke`i seadus. Liikideks on tõmme, surve, nihe, vääne ja paine. Elastsusjõud on võrdeline keha deformtsiooniga e kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega. 25
kaudu. Absurditeater umbusaldas rangeid loogilisi skeeme, põhjuslikke seoseid järgivat mõtlemist ning isegi keelt kui tunnetuse tööriista. Absurditeater eelistas keha- ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid, mis olid suunatud pigem meeltele kui mõistusele. Absurditeatri peateema oli inimese olemisseisund maailmas see on loomult universaalne, üldinimlik. Absurditeatri suured sümbolpildid kirjeldasid elu korrastava väärtusastmiku puudumist. Keskme ja tähenduse kaotanud maailmas on inimene iseendast ja kaasinimestest võõrandunud, seistes väljaspool ühiskonda ja ajalugu, silmitsi elu vastuseta põhiküsimustega. Absurditeater hülgab otsustavalt draama traditsioonilised väljendusvahendid: ei jutustata lugusid, puudub konflikt, karakter laguneb, tegevus hääbub. See on seisunditeater inimese sisemine reaalsus (hüljatus, üksindus, hääbumine, surmakogemus jne) kehastub lavalistes kujundeis
kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nland. Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik järgijas- ja toetajaskond. Algselt kuulusid ilmalike (ilmikute) hulka eeskätt jõukad linnakodanikud, kes moodustasid Buddha ajal majandusliku ja poliitilise eliidi. Nende ülesandeks oli eelkõige koguduse majanduslik toetamine. Nad järgisid igapäevaelus Skjamuni õpetust, mille keskme moodustasid ilmalikele mõeldud käitumisjuhised. Hiljem tõusis ka ilmalike seast tuntud õpetajaid ning ilmalike roll on erinevates budistlikes kultuurides olnud erinev. Seadmuseratas ehk Dharma ratas (Vello Väärtnõu illustratsioon) Tekstid ja koolkonnad Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. Juba esimestel sajanditel peale Buddha parinirvaanat hakkasid Buddha sõna erinevate versioonide ning tõlgenduste põhjal kujunema koolkonnad
vedelik tõuseb kuni raskusjõud tasakaalustab pindpinevusjõu. · Kui kapillaaris on mittemärgav vedelik, langeb vedeliku nivoo kapillaaris allapoole kui anumas. TAHKIS Tahkis ehk tahke aine säilitab kuju ja ruumala. · Osakesed paiknevad tihedalt ja korrapäraselt · Osakeste vahel esineb tugev vastastikmõju · Osakesed võnguvad korrapäratult ümber mõttelise punkti, mida vahetavad harva. Tahkiste soojusliikumine seisnebki osakeste võnkumises kindla keskme ümber. Mida suurem on võnkumise kiirus, seda kõrgem on temperatuur. VEDELIK Vedelik on voolav. Vedelik säilitab ruumala, kuid ei säilita kuju. Vedelik võtab alati anuma kuju, milles vedelik on. Vedelik on raskesti kokkusurutav. Vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedelikes esinevad ülekandenähtused. · osakesed paiknevad tihedalt ja korrapäratult · vastastikmõju osakeste vahel tugev
Aristoteles Sissejuhatus "Tema surmast möödus kaks tuhat aastat, ilma et maailma oleks sünnitanud ainsatki filosoof, keda oleks saanud kasvõi ligilähedaseltki tema vääriliseks pidada" Bertrand Russel. Loomulikult on Aristotelesega. Filosoof, kes oli kursis Sokratesega, kes veetis 19 aastat Platoni akadeemias ja kes kirjutas teoseid loogikast, keemiast, botaanikast, täheteadusest, mehhaanikast, kultuuri ajaloost, kohtupraktikast ja see oli ainult lühike loetelu, mida ta elu jooksul põhjalikult uurida ja mille kallal töötada.Hakates kirjutama seda tööd oli kange tahtmine kirjutada meie läänefilosoofia isast Sokratesest või tema parimast õpilasest Platonist, kuid olles tutvunud nend kõigiga taas põhjalikumalt langes valik Aristotelese kasuks. Aristoteles on mulle kõige südamelähedasem, kuna tema ratsionaalne ja fakte otsid loomus on minu loomusega kõige sarnasem. Lisaks äratas erilist huvi tema suur kriitika Platoni maailma "kahestumise" ...
nähtava valgusena) kui ka tähetuulena ja neutriinode voona. Tähe näivat heledust mõõdetakse näiva tähesuurusega. Stellaarastronoomia uurib tähti ja nende erinevate arengujärkudega kaasnevaid nähtusi. 3 Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste tähtedega, moodustades kaksiktähti. Kaksikute tähtkuju heledaim täht Kastor on kuuiktäht. Kastori süsteemi keskme moodustavad kaks kuumadest tähtedest koosnevat kaksiktähte, kaugemal tiirleb tihe jahedate kääbustähtede paar. Tähed tekivad reeglina gruppidena, mida nimetatakse täheparvedeks. Tähed ei jaotu universumis ühtlaselt, vaid on tavaliselt grupeerunud galaktikatesse. Tüüpilises galaktikas on sadu miljardeid tähti. Tähtede elu viimased hetked Moodsa käsituse järgi sünnivad tähed tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilvede tihenemise teel.
Asjad laval mõjutavad näitlejate liikumist ja mänguvõimalusi. · Ringikujuline - nelinurkne. Lava põhikuju määrab üldise ruumilahenduse. Nelinurksel laval on hõlpsam jäljendada interjööre ja luua "neljanda seina" efekt. Ringikujuline lava on mänguplats. Muidugi saab nelinurkse lava teisendada mänguareeniks, kui paigutada osa vaatajaid poolkaares lavale. · Keskendatud - hajutatud. Esimesel juhul on ruum korrastatud mingi keskme ümber (laval domineerib mingi objekt, näiteks keskaja vaimulikus teatris altar), teisel juhul on ruumi osad võrdväärsed. · Interjöör - välisruum. See jaotus lähtub näidendist ning näitab, missugust ruumi lava kujutab. Rekvisiit on ese, mis kujutab teatud objekti. Sarnasus selle objektiga ei ole oluline, sest rekvisiidi funktsioon võib selguda ka kontekstist, kus seda kasutatakse.
m F = mg = (-) Joonis 2.16 PRAKTILISED JÄRELDUSED: 1. Ühtlase pingejaotuse korral ( = const) pikkepinge resultant N rakendub läbi ristlõikepinna keskme (piki varda telge) ning muud sisejõud puuduvad; 2. Et tekiks ühtlane pingejaotus peab kõigi pikikoormuste resultant F rakenduma piki varda telge (puhta pikke tingimuseks ongi, et varda teljesihiliste koormuste resultant rakenduks piki varda telge). 2.5. Nihkepinged pikkel 2.5.1. Pinged pikikoormatud varda kaldlõikes Ühtlase ja sirge varda (ühtlasel) teljesihilisel tõmbamisel (Joon. 2.17):
Saadud fotod Universumist sisaldavad nii teaduslikke fakte kui ka esteetilist ja emotsionaalset tooni. Mida sügavamale Universumisse vaatame, seda kaugemal ruumis ja ka ajas ( minevikku ) me neid taevaobjekte näeme. Alloleval fotol näeme kogu Universumi struktuuri alates meie Päikesesüsteemist kuni kaugeimate galaktikate superparvedeni. Meie planeet Maa tiirleb ümber Päikese. Päike tiirleb ümber Linnutee Galaktika keskme ja Galaktika omakorda triivib Universumis Kohalikus Galaktika- parves. Galaktikad moodustavad parvesid ja need omakorda superparvesid. Joonise on koostanud Kenneth Eward. 6 7 3 Galaktikad Universumis moodustavad tähed hiiglaslikke süsteeme, mida nimetatakse galaktikateks. Galaktikad tekivad ja kujunevad välja alles väga pika aja jooksul. Nende struktuur on pidevas muutumises
raamatute avaldamine ning kehtestati eeltsensuur. Riik tellis kirjanikelt positiivset elukujutlust ja rahvuslikkust. Tuntuim teos sellest ajast Albert Kivikase ,,Nimed marmortahvlil". Jätkusid romaanivõistlused. 34 aastal tehti võistlus, mille auhinnaks oli 10 000 krooni. 38 aastal elustati võistlus taas. Selle võitis Karl Ristikivi teosega ,,Tuli ja raud". 1938 tõusis esile luuletajate rühmitus Arbujad. Luule 1922-1944 1920 aastate alguse luuletajaskonna keskme moodustasid Siuru ajal esilekerkinud poeedid (Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu). Poeedid jagunesid klassikuteks ja modernistideks(katsetajad). Sõda jättis jälje luuletajate hingeellu. Protestiti ebavõrdsuse ja vägivalla vastu ja mõeldi inimkonna saatuse üle. Mitmekülgsed sünteesijad olid Under, Semper ja Visnapuu. Klassikalise traditsiooni järgijad olid Adson ja Adamson. Modernistlikud luuletajad olid Barbarus ja Hiir. Traditsioonilist luulet iseloomustas murdeluule
midagi kaasa ning on harjunud keha juurest põgenema · Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c)? Nii kuidas nad ise soovivad, loomulikult kui neil õnnestub ta kätte saada ning tal ei õnnestu nende eest põgeneda Küsimused Heideggeri Sissejuhatus metafüüsikasse kohta: · Mis on Heideggeri arvates metafüüsika põhiküsimus? Miks?- ,,Millepärast on ülepea olev ega pigem eimiski?" sest metafüüsika käib nimetusena kogu filosoofiat määratleva keskme ja tuuma kohta · Mida peab Heidegger küsimiseks, ,,teada-tahtmiseks" ja teadmiseks (lk. 38-40)?- Küsimine on teada tahtmine. Tahtmine on otsustanud olemine. Teadmine on: suuta seista oleva ilmsuses, sellele vastu pidada. Küsimused Platoni Politeia kohta: · Mida koopa allegooria sümboliseerib? Sümboliseerib vangistust · Kirjeldage inimeste olukorda selles koopas. Mida nad peavad tõelisuseks? Neil on kehaliikmed ja kael ahelais, mistõttu on pea sama kohapeal
inimsuhet, tekitada alaväärsustunnet, viha või sõltuvust teisest või teha kõiki neid asju koos. Ühe või enama teesulu tulemusel võib teine inimene muutuda järeleandlikuks, allaheitlikuks, või hoopis vastupanu osutada, vaielda. Need vestlustõkked kipuvad alandama teise eneseväärikust ja kahandama tema motivatsiooni. Nad vähendavad tõenäosust, et teine otsustab ise ja suurendavad tõenäosust, et ta asetab hinnangu keskme endast väljapoole. Teesulud on meie kultuuris laialt levinud: neid kasutatakse enam kui 90% vestlustest, kus ühel või mõlemal suhtlejal on mingi probleem või tugev vajadus. KUULAMISOSKUSED Sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl – need sõltuvad küllalt suurem määral teie kuulamisvõimest. Mõne eksperdi arvates suudame efektiivselt kuulata vaid kolmandiku või kaks kolmandikku koguajast.
klooster-ülikoolideks (tuntuim Indias Nālandā). Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik järgijas- ja toetajaskond. Algselt kuulusid ilmalike hulka eeskätt jõukad linnakodanikud, kes moodustasid Buddha ajal majandusliku ja poliitilise eliidi. Nende ülesandeks oli eelkõige koguduse majanduslik toetamine. Nad järgisid igapäevaelus Šakjamuni õpetust, mille keskme moodustasid ilmalikele mõeldud käitumisjuhised. 5.4. Budistlikud koolkonnad: Kuna erinevate Buddha järgijate versioonid tema õpetusest lahknesid, tekkisid ka mitmed koolkonnad. Aja jooksul toimus mitmeid jagunemisi. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 14 Umbes 1. saj eKr toimus budismis lahknemine, mille tulemusel tekkis kaks suunda:
põhjuse-tagajärje suhete rida. Positivistliku lähenemise võime jagada kaheks: biograafiline ja võrdlev suund. Biograafilise suuna oluliseks keskmeks sai arusaam, et kirjandusteos on kirjaniku isiksuse ja ümbruse peegeldus. Ehk nagu pani selle kirja Hippolyte Taine: tähtsad on rass/tõug, miljöö ja moment, millest Wilhelm Scherer tegi puhtalt kirjanikukeskse kolmiku: päritu, õpitu ja läbielatu. See asetas kirjanduse uurimise ja teoste seletamise keskme kirjaniku elulukku. Võrdlev meetod kitsamas mõttes on kahe maa kirjandussuhete uurimine, laiemalt igasugune kirjanduste, kirjandusvoolude, kirjanike või teoste võrdlemine, olgu tüpoloogiline või geneetiline. Selle oluliseks keskmeks saab kirjanduslike mõjude uurimine, ideede, kujundite, motiivide vms laenude otsimine. 4. Võrrelge autori biograafia käsitlemist positivismis, vene vormikoolkonnas ja poststrukuralistlikes mõttevooludes.
i =1 h Iy kujundi inertsimoment kesktelje y suhtes, n sama paksusega ribade arv; [m4]; bi i-nda riba laius, [m]; ei i-nda riba keskme kaugus y-teljest, [m]; ribade paksus (kõigil ühesugune), [m]. h kujundi mõõde kesktelje ristsihis, [m]; Joonis 5.12. Priit Põdra, 2004 76 Tugevusanalüüsi alused 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED 5.4.5
i =1 h Iy kujundi inertsimoment kesktelje y suhtes, n sama paksusega ribade arv; [m4]; bi i-nda riba laius, [m]; ei i-nda riba keskme kaugus y-teljest, [m]; ribade paksus (kõigil ühesugune), [m]. h kujundi mõõde kesktelje ristsihis, [m]; Joonis 5.12. Priit Põdra, 2004 76 Tugevusanalüüsi alused 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED 5.4.5
· Talvel toovad tuulisemat, soojemat ja sademeterikkamat ilma. Talvel mõnukord läänetsüklonite võimutsemine kuu ja rohkemgi: lumi kaob, ilm soojeneb, pungad puhkevad. Enamasti liiguvad tsüklonid üldises läänevooluus läänest itta, Põhja-Antlandilt Euraasia mandri kohale. Tsükloni eesosas valitsevad kagu-ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Tsüklonis valitsevad tuulesuunad ja ka õhutemperatuur (eriti talvel) oleneb meie jaoks sellest, kus osume tsükloni keskme suhtes. Selle järgi ka ilmaennustused. Atmosfääri frondid on erisuguste õhumasside kokkupuutepiir. Frondi nimi tuleb sellest, kumb õhumass peale tungib. Reeglina sisaldab tsüklon nii sooja kui ka külma fronti. ANTITSÜKLON ehk kõrgrõhkkond. Tuulte suund seespoolt väljapoole. Antitsüklon on tsüklonist suurem. Keskmes laskuv õhuvool. · Suvel tulevad antitsüklonid idast, kagust ja lõunast. Toovad kaasa pilvitu ja sooja ilma.
53. Missugune on GZ kõvera aluse pinna miinimumväärtus kreeninurkadel 30º kuni 40º? 54. Millise minimaalse kreeninurga juures võib olla GZ kõvera maksimum? 55. Millise minimaalse kreeninurga juures võib olla kaadumisnurk? 56. Kas IMO ilmakriteerium võtab arvesse lainetuse toimet? 57. Kuidas mõjutab ilmakriteerumi tulemust laeva purjepinna suurus? 58. Kuidas mõjutab ilmakriteerumi tulemust laeva purjepinna keskme kõrgus? 59. Kas ilmakriteeriumi tulemus sõltub laeva kimmikiilude mõõdetest? 60. Milline on GM-i miinimumväärtus mereleminekuks IMO res.749 kohaselt? 61. Kui suur on laeva umbkaudne BML laeva pikkusega võrreldes? 62. Kumb mõjutab BML suurust rohkem laeva pikkus või laius? 63. Mis on trimm? 64. Kas trimmi olemasolu mõjub laeva kiirusele positiivselt või negatiivselt? 65. Kuidas mõjutab trimm laeva juhitavust? 66. Millest sõltub trimmiv moment? 67
Kuidas eraldatakse lahustes osakesi teineteist tsentrifuugi abil? Tõukejõu ja raskusjõu resultantjõud on erinev erinevate komponentide jaoks, mille tõttu nad asuvad erinevatel kaugustel teljest ja sadestuvad erinevates kohtades. 23. Mis on keha inertsimoment? Ühik. Valem. Keha inertsimoment iseloomustab pöörleva keha massi ja selle paigutust pöörlemistelje suhtes. 1kg*m 2 n I = m1r1 (ml2) 2 i =l 24. Mis on massikese(raskuskese) ja kuidas saab leida keskme koordinaadid X, Y, Z ruumis? Gravitatsioonjõud mõjub süsteemi kehadele keha igas punktis ning resultatjõu rakenduspunkt on raskuspunkt ehk massikese. 1 1 1 x= m x i mi y= m yi mi z= m z i mi 25. Pöörleva (veereva) keha kineetilise energia valem.
Soojusõpetus. 1. Mikroparameetrid, makroparameetrid. Soojusliikumine. Soojusnähtusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameetriks nimetatakse ühelaadseid, olekuid või protsesse kirjeldavat suurust, mille iga väärtus määrab mingi kindla objekti, oleku või protsessi. Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku kirjeldamisel. Nendeks on näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nendeks onnäiteks molekuli mass, molekuli kiirus. Soojusnähtusi seletatakse molekulaarkineetilise teooria või termodünaamika abil. Esimene kasutab peamiselt mikroparameetreid, teine makroparameetreid. Molekulaarkineetilise teooria põhialused põhinevad kolmel väitel: a) Aine koosneb molekulidest. b) Osakesed on pidevas liikumises. c) O...
· J. Semper · F. Tuglas · M.Under Teosed: · ,,Iseseisvus ja meie,, · ,,Noorsoo kriis,, 8. 1960. aastate luuleuuenduse aegu avardusid eesti luule piirid oluliselt. Kasvas nii eestilik kui euroopalik substraat, mis asus senise plakatliku sotsrealismi asemele, traditsioonile tugineva arbujalikkusega põimusid modernistlikud võtted. Domineeris tendents avatusele, kaanoni igakülgse avardamise vaim. Kui sula oli lõppenud ja algas stagnatsioon, liikus eesti luule taas arbujaliku paradigma keskme suunas. Loobuti vabast vormist ja kujundite pillavast küllusest ning koos nendega ka sotsiaalsest optimismist. Luule muutus uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks (nt. Betti Alveri "Korallid Emajões"). Luule Kuuekümnendad oli luulekümnend. Kodumaine Eesti luule arenes modernismi, XX sajandi moodsate voolude tähe all. Võib täheldada huvi haiku, tanka ja teiste ida luulekunsti võimaluste vastu
on tavaliselt ülekuumenemisandur, mis rõhu langedes seiskab kompressori. 27 2.22 Spiraalkompressor Spiraalkompressori tööelemendid on kaks lindikujulist spriaali. Üks neist on servapidi kinnitatud staatori otsseina külge, teist aga ringitab (küürimis- või poleerimisliigutuse sarnaselt) esimese keerdude vahel (pöörelda ta seal ei saa) võllile ekstsentriliselt kinnitatud ketasrootor. Spiraalsete lintide ehk ribide vahel tekib keskme poole liikuv ja mahult järjest vähenev töökamber, milles külmutusainet surutakse sujuvalt kokku. Spiraali liikudes töökambri maht esialgu suureneb ja seal tekib hõrendus, mistõttu külmutusaine tungib spiraalide avatud välisotste vahelt sisse. Seejärel suleb liikuv spiraal külmutusaine tagasipääsu ja hakkab seda nihutama spiraalide ühise keskosa suunas, samal ajal pidevalt ahenevas töökambris kokku surudes. Tõusnud rõhk avab keskosas oleva
mängustiilist ja iga mängija ülesandest. Mõned poolkaitsjad mängivad rohkem kaitses, teised ründavad rohkem aega vastaste väravat. Mõnikord on raske vahet teha, kas on tegemist poolkaitsja või ründajaga. Eristatakse kaitsvaid poolkaitsjaid, keskpoolkaitsjaid, ründavaid poolkaitsjaid ja äärepoolkaitsjaid. Kaitsev poolkaitsja Kaitsvad poolkaitsjad asendavad tänapäeval varematel aegadel populaarseid vabakaitsjaid. Nad võtavad sisse koha kaitsjatest väljaku keskme pool ning nende ülesandeks on vastase ründemängu kahjustada. Peale selle nõutakse neilt sageli osalust mängu ülesehitamisel. Neil peab olema hea väljakutunnetus ja söödutäpsus. Nad peavad kiiresti ära tundma mängusituatsioonid, näiteks kui pall on just saadud ning on võimalik on alustada vasturünnakut. Sageli nimetatakse kaitsva poolkaitsja positsiooni positsiooniks number 6. Kuni viimase ajani on kaitsvad poolkaitsjad enamasti kandnud särginumbrit 6. Keskpoolkaitsja
jne. Treimisel saadavad pinnad on : silinder- , koonus- , kuju- , keermestatud pind ja tasane otspind. Lühikesed toorikud kinnitatakse treipadrunitesse. On olemas isetsentreerivad kolmepakilised ja mittetsentreerivad neljapakilised ehk lihtpadrunid. Universaalsel kolmepakilisel treipadrunil on kolm pakki, mis liiguvad keskme poole või eemalduvad sellest üheaegselt. Pakid tsentreerivad tooriku täpselt (tooriku ja spindli teljed ühtivad). Isetsentreeriva padruni pakid kuluvad ebaühtlaselt.Seepärast tuleb neid perioodiliselt üle treida või lihvida. Toorik kinnitatakse või vabastatakse võtme pööramisega.Seejuures tuleb võtit hoida kahe käega pidemeotstest. VÕTIT EI TOHI JÄTTA PADRUNISSE, SEST SEE VÕIB PÕHJUSTADA ÕNNETUSE!!! Tooriku kinnitamine tsentritesse.
Siiberkompressoritel on tavaliselt ülekuumenemisandur, mis rõhu langedes seiskab kompressori. 2.22 Spiraalkompressor Spiraalkompressori tööelemendid on kaks lindikujulist spriaali. Üks neist on servapidi kinnitatud staatori otsseina külge, teist aga ringitab (küürimis- või poleerimisliigutuse sarnaselt) esimese keerdude vahel (pöörelda ta seal ei saa) võllile ekstsentriliselt kinnitatud ketasrootor. Spiraalsete lintide ehk ribide vahel tekib keskme poole liikuv ja mahult järjest vähenev töökamber, milles külmutusainet surutakse sujuvalt kokku. Spiraali liikudes töökambri maht esialgu suureneb ja seal tekib hõrendus, mistõttu külmutusaine tungib spiraalide avatud välisotste vahelt sisse. Seejärel suleb liikuv spiraal külmutusaine tagasipääsu ja hakkab seda nihutama spiraalide ühise keskosa suunas, samal ajal pidevalt ahenevas töökambris kokku surudes. Tõusnud rõhk avab keskosas oleva
hakkab ootama toitmist iga kord, kui ta kuuleb kellahelinat. On ära õpitud seos stiimulite või sündmuste vahel.(Pavlovi koera refleks) 8. Mis on teadvus? Millised on teadvuse omadused? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist. Teadvuse omadused Intentsionaalsus tavaliselt ollakse teadlikud millestki. Tähelepanu keskme ja perifeeria eristamine selektiivne tähelepanu. Gestalt-struktuur ajju saabuvad stiimulid organiseeritakse teatud tervikuteks (väga väheste tunnuste põhjal on näiteks võimalik ära tunda nägusid). Enamik inimeste teadvustatud kogemusi on seotud mingi üldise meeleoluga, mis ei pruugi olla verbaliseeritav. Kõik teadvustatud kogemused on paigutatavad meeldiv-ebameeldiv seoste hulka. 9. Millal tekib eneseteadvus? Kuidas kontrollitakse selle olemasolu?
kõrgem kui madalates. Näiteks radiatsiooniinversioon: tuulevaiksel ööl jahtub õhk maapinnalähedases õhukihis, veeaur kondenseerub ja tekkib udu. 7. Mis on soe front? Soe front - soe niiske õhk kerkib külma õhu kohale, mis toob kaasa ulatusliku pilve- ja sajuala (200– 300 km) frondi ees. Talvel võib põhjustada jäidet. 8. Mis on tsüklon e madalrõhkkond? Tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala, kus tuuled puhuvad äärealadelt keskme suunas. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb äärealade suunas. Tsüklon toob pilvisemat ilma ja sademeid: soojal poolaastal võib sellega kaasneda ilma jahenemine ja sademed, talvisel poolaastal aga ilma soojenemine ja (lume)sadu. 9. Mis on antitsüklon e kõrgrõhkkond? Antitsüklon e kõrgrõhkkond e kõrgrõhuala on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala, kus tuuled puhuvad keskmest äärealade suunas. Kõige kõrgem on õhurõhk
mõtlemisest olid tärganud ka kirikus. (Nagu paisu taha kogunenud vesi, mis ootas väljapääsu) Reformatsioon Roomast sõltumatute kirikute teke; "inimlikud" põhjused (Henry VIII). Martin Luther 1483-1546 ülikooli ajal rõõmus poiss, pikselöögist tõuge; vastu vanemate tahtmist teoloogia suund, piibliteaduste professor. Kloostris: põhiküsimuseks: Jumala leidmine. Loobus Piibli allegoorilisest seletamisest, püüdles sisulise keskme poole. 1517 > 1519 avalik dispuut - kirikukogude ilmeksimatust 1555 Augsburgi usurahu: cuius regio, eius religio see oli rahu luterlaste ja katoliiklaste vahel, teised reformatsiooni käigus tekkinud uued usurühmitused jäid äralõigatuteks. Reformatsioon pole ühtne vool, seepärast ei saa seda taandada vaid Lutheri isikule (Sksm Melanchton). Huldrich Zwingli 1484-1531, Johann Calvin 1509-1564, Henry VIII 1509-1547 , Mary I Tudor 1553-1558, Elisabeth I 1558-
võõrandumisest, samal ajal sarnaneb see poststrukturalistlikule käsitlusele. Unt ei ole autorina surmtõsine, statistina näitab ta statistika tähtsusetust inimese elus, inimliku õnne leidmisel, ta on oma rollis nähtavalt irooniline. Niisiis, kasutades positivistlikke võtteid naerab ta tegelikult nende üle. Tiit Hennoste meelest on Unt "alati olnud ühiskonna seismograaf ja prohvet, ühiskonna psühholoogilise seisundi keskme täpne registreerija, õhus hõljuva peegel." (Hennoste, 1993) Jaan Undusk tähistab Undi subtiilset inim- ja keskkonnaanalüüsi mõistega sotsiopsühhograafia. (Undusk, 1985) Mõlema tunnustatud kriitiku arvamusavalduses jääb kõlama mõte, et Unt suudab täppisteadusliku eksaktsusega ühiskonna meeleolusid kirjeldada. Minu arvates Unt "ühiskonna peegel" kõige eksplitsiitsemal ning
Kuu raskusjõud mõjutab omakorda Maad. Kui Kuu on otse mere kohal, siis tõmbab tema raskusjõud merevett enda poole, põhjustades tõusu, kui Maa pöördub, siis satub Kuu maismaa kohale ja algab mõõn. Maa raskusjõud Maa vastaskülgedel olevad inimesed seisavad üksteise suhtes pea alaspidi. Aga maailmaruumi nad ei kuku. Nad püsivad igal pool kindlalt Maa pinnal. See on sellepärast, et raskusjõud tõmbab kõiki kehi Maa keskpunkti poole. ,,Allapoole'' tähendab alati Maa keskme poole. Kokkuvõte: Kaugel taevakehadest kus pole nende mõju ei ole olemas suundi all ja ülal, sest seal ei ole raskusjõudu ja kõik on kaaluta olekus. Kuid Maal on külgetõmbejõud ja Maa keskpunkt kõikide maakeral elavate inimeste jaoks all. Raskusjõudu mõõdetakse kaalu abil.
Kordamisküsimused Dünaamika eksamiks 1. Sõnastada dünaamika I aksioom. I aksioom. Inertsiseadus. Punktmass, millele ei mõju jõudusid, säilitab oma paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise seni, kuni talle rakendatud jõud ei sunni teda seda olekut muutma. Masspunkti kiirendus erineb nullist ainult siis, kui sellele punktile on rakendatud mingi jõud. 2. Sõnastada dünaamika II aksioom. Kirjutada ka valem. II aksioom. Dünaamika põhiseadus. Punktmassi kiirendus on mõjuva jõuga võrdeline ja samasuunaline, võrde-teguriks on punkti mass. F= ma (P=mg) 3. Sõnastada dünaamika III aksioom. III aksioom. Mõju ja vastumõju seadus. Kaks masspunkti mõjuvad teineteisele jõududega, mis on moodulilt võrdsed ja suunalt vastupidised, nende mõjusirged kattuvad. F1 = F2 ning F1=- F2 Seejuures tuleb silmas pidada seda, et need jõud on rakendatud erinevatele kehadele 4. Sõnastada dünaamika IV aksioom. Ke...
Tavaliselt on algus ja lõpp sümmeetrilised. Loo mudelid Sissejuhatus teema arendus haripunkt lahendus. Postmodernistlik teos ei pruugi seda skeemi järgida, samuti võib raamat koosneda mitmest haripunktist ja lahendusest. Raskuskeskmed Haripunkte võib mõista ka kui raskuskeskmeid. Need väljenduvad loo jooksvuses tavaliselt liigutes raskuskeskme poole liigub lugu kiiresti, viie lugeja kaasa. Kui kese on möödunud hakkab lugu tagasi liikuma, samal ajal uue keskme poole joostes (seda läbi tegelaste, kes näiteks meenutavad juhtnuid sündmusi jne.). lugu võib areneda ka mitme raskuskeskme poole. Seega võib romaan liikuda kahes suunas korraga minevikku, paljastades rohkem, kui algselt mainiti ja tulevikku. Liikumine tuleviku suunas selgitab samal ajal minevikus juhtunut. Ajalised mängud Igal romaanil on oma huviasetus tegevust valgustatakse neist aspektidest, mis pakuvad sihtgrupile huvi (nt noorsooromaan).
mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooni tõttu seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Päikesesüsteem on osa Galaktikast, spiraalgalaktikast, mille läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte, mille hulgas meie Päike on üsna tüüpiline. Päikesesüsteemi kauguseks Galaktika keskmest hinnatakse 25 000 kuni 28 000 valgusaastat. Ta tiirleb ümber Galaktika keskme kiirusega umbes 220 kilomeetrit sekundis ning teeb ühe täistiiru 226 miljoni aastaga. Päikesesüsteemi orbiit paistab olevat väga ebaharilik. Ta on esiteks väga lähedane ringjoonele ja teiseks on ta peaaegu täpselt sellel kaugusel, kus orbitaalkiirus vastab spiraaliharusid kujundavate kompressioonilainete kiirusele. Nähtavasti on päikesesüsteem jäänud spiraaliharude vahelisse piirkonda suurema osa aja jooksul, mis elu Maal on eksisteerinud.
1928 Horton ja Morrison ehitavad esimese kvartskella. 1929 Edwin Hubble näitab, et galaktikate kaugus on seotud nende kiirusega. 1929 Bothe arendab välja meetodi kosmiliste kiirte uurimiseks. 1929 Cockroft ja Walton projekteerivad elektrostaatilise aatomilõhustaja. 1929 Georgi Gamow arvab, et tähtede energiaallikas on vesinikutuumade ühinemine. 1930 Jan Oort arvuatb välja, et päike teeb tiiru ümber galaktika keskme 200 000 000 aastaga. 1930 Dirac ennustab positroni olemasolu. 1930 Subrahmanyan Chandrasekhar avastab valgete kääbuste massi ülempiiri. 1930 Clyde Tombaugh avastab Pluuto. 1931 Harold Clayton Urey avastab raske vesiniku. 1931 Pauli ennustab neutriino olemasolu. 1931 Van de Graff valmistab elektrostaatilise aatomilõhustaja (tänapäeva kiirendite eellane). 1931 Kurt Gödel näitab, et isegi matemaatika on ebatäpne.
Teatavat laadi sõnastusega kaasneb risk vestlust summutada, kahjustada inimsuhet, tekitada alaväärsustunnet, viha või kõiki neid asju koos. Ühe või enama teesulu tulemusel võib teine inimene muutuda järeleandlikuks, allaheitlikuks või hoopis vastupanu osutada, vaielda. Need vestlustõkked kipuvad alandama teise eneseväärikust ja kahandama tema motivatsiooni. Nad vähendavad tõenäosust, et teine otsustab ise ja suurendavad tõenäosust, et ta asendab hinnangu keskme endast väljapoole. Teesulud on meie kultuuris laialt levinud; neid kasutatakse enam kui 90 protsendil vestlustest, kus ühel või mõlemal suhtlejal on mingi probleem või tugev vajadus. (Bolton 2007: 47). 21 3. SUHTLEMISOSKUSTE JA SUHTLEMISTÕKETE UURIMINE 3.1 Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine Suhtlemisoskus on üks elu tähtsamaid oskusi ja seda hinnatakse kõikjal. Kui oskad
kirikus. (Nagu paisu taha kogunenud vesi, mis ootas väljapääsu) Reformatsioon Roomast sõltumatute kirikute teke; "inimlikud" põhjused (Henry VIII). Martin Luther 1483-1546 ülikooli ajal rõõmus poiss, pikselöögist tõuge; vastu vanemate tahtmist teoloogia suund, piibliteaduste professor. Kloostris: põhiküsimuseks: Jumala leidmine. Loobus Piibli allegoorilisest seletamisest, püüdles sisulise keskme poole. 1517 > 1519 avalik dispuut - kirikukogude ilmeksimatust 1555 Augsburgi usurahu: cuius regio, eius religio see oli rahu luterlaste ja katoliiklaste vahel, teised reformatsiooni käigus tekkinud uued usurühmitused jäid äralõigatuteks. Reformatsioon pole ühtne vool, seepärast ei saa seda taandada vaid Lutheri isikule (Sksm Melanchton). Huldrich Zwingli 1484-1531, Johann Calvin 1509-1564, Henry VIII 1509-1547 , Mary I Tudor 1553- 1558, Elisabeth I 1558-1603, Mary Stuart 1542-1587 17
glossiga), mida laulavad muusikud. Neid mahlakaid rahvalikke tänavapilte ja igapäevaseid elustseene on tavaliselt enamgi hinnatud kui Cervantese "pärisnäidendeid". Cervantese huumor on heasoovlik, ka tema iroonia ei ole kunagi tige. Õige mitmes intermeediumis peegeldub keskmisest madalam elusfäär: kupeldajad, prostituudid, kelmid ja seiklejad; mõned meenutavad Boccaccio novellide atmosfääri. Suhted abielu "sees" ja "väljaspool" moodustavad temaatilise keskme. Tsüklisse "Kaheksa intermeediumi" kuuluvad järgmised: "Lahutuskohtunik", "Leskmehest kupeldaja, nimega Trampago, "Alkaldivalimine Daganzos", "Hoolas vaht" , "Valebiskaialane" , "Imemaal", "Salamanca koobas" ja "Armukade vanamees" . . Väljaspool "Kaheksat intermeediumi" on Cervantesele omistatavatest lühinäidenditest kõnekoomika ja vaimuterava dialoogi oivaliseks näiteks "Lobisejad" . Inimveidruste ja terav meelsuste kirev loetelu on intermeedium "Hädaliste hospidal" ."Sevilla vangla",
värssidega (romansi või glossiga), mida laulavad muusikud. Neid mahlakaid rahvalikke tänavapilte ja igapäevaseid elustseene on tavaliselt enamgi hinnatud kui Cervantese "pärisnäidendeid". Cervantese huumor on heasoovlik, ka tema iroonia ei ole kunagi tige. Õige mitmes intermeediumis peegeldub keskmisest madalam elusfäär: kupeldajad, prostituudid, kelmid ja seiklejad; mõned meenutavad Boccaccio novellide atmosfääri. Suhted abielu "sees" ja "väljaspool" moodustavad temaatilise keskme. Tsüklisse "Kaheksa intermeediumi" kuuluvad järgmised: "Lahutuskohtunik", "Leskmehest kupeldaja, nimega Trampago, "Alkaldivalimine Daganzos", "Hoolas vaht" , "Valebiskaialane" , "Imemaal", "Salamanca koobas" ja "Armukade vanamees" . Algupäraseimad ei ole arvatavasti siiski abieluteemalised palad, vaid just need üksikud, kus kujund privaatelu pinnalt väljub. "Imemaali" allikad on folklooris, kuid ei tea täpselt, kus. Cervantese loomingus kohtab tihtipeale satiiriliskriitilisi
6. Mis on inversioon? Inversioon on meteoroloogiline nähtus, mille korral kõrgemates õhukihtides on temperatuur (vastupidi normaalsele olukorrale) kõrgem kui madalates. Näiteks radiatsiooniinversioon: tuulevaiksel ööl jahtub õhk maapinnalähedases õhukihis, veeaur kondenseerub ja tekkib udu. 7. Mis on soe front? soe õhk liigub külma õhuga alale 9. Mis on tsüklon e madalrõhkkond? Tsüklon on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala, kus tuuled puhuvad äärealadelt keskme suunas. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb äärealade suunas. 10. Mis on antitsüklon e kõrgrõhkkond? Antitsüklon ehk kõrgrõhuala ehk kõrgrõhkkond on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala, kus tuuled puhuvad keskmest äärealade suunas. Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja see langeb äärealade suunas. 11. Mis on Islandi miinimum? Islandi miinimum on püsiv madalrõhuala keskmega Islandi saare läheduses. 12
} Ideoloogiline rünnak: “de-professionaliseerimine”, ehkki professionaalid jätkuvalt domineerivad } Karistusteooriad: osaliselt neo-klassitsism, positivistlikudteooriad ikka esindatud Ideoloogiliselt rõhutatud on inklusiivne kontroll ja integreerimine. “Buliimia” Sotsiaalset kontrolli kuritegevuse üle iseloomustavad tänapäeval järgmised tendentsid (Taylor 1999: 187-222): } vanglapopulatsiooni märgatav kasv; } tähelepanu keskme nihkumine rehabiliteerimise, korrektsiooni, resotsialiseerimise ideedelt riski juhtimise ideele; } erasektori rolli suurendamine kuritegevuse kontrollis. Vanglapopulatsiooni kasvu põhjused Lappi – Seppälä (2002) järgi võib viimastel aastatel terves maailmas toimuva vangide arvu kasvu seletada järgmiste faktoritega: 1. Kuritegevuse kasv 2. Tehniline seletus: vangla kasutuse kasv 3. Ideoloogiline seletus: muutused karistuse teoorias 4.
Loobumine kastikujulisest vormist Katuse tugikonstruktsioonid olid nihutatud maja sisemusse, millega Wright vabastas välisseinad nende kandvast funktsioonist. Sümmeetria vältimine Ümarkaarega sissepääsud on reeglina peidetud, kuna Wright arvas, et "ilmne sümmeetria" väsitab silma liiga kiiresti ära. Katuse vorm Tunnistust kaitsest ja peavarjust annavad majade madalad katused. Põhiplaan Maja keskme moodustab alati elutuppa avanev kamin, mille taha on paigutatud sissepääs. 4 magnesiit betooni üks liik 13 Ülejäänud ruumide jagamisel varieeris Wright vaid kaht põhiplaani mudelit, mida ta ajakirjas avaldanud oli. Esimene põhiplaani mudel, mida kehastavad Bradley House ja Willits House, on ristikujuline
Et valgus on sulustatud braani ega levi braanidevahelisse ruumi, siis ei näe me varimaailma. Kuid me peaksime tundma varibraanil asuva aine gravitatsioonilist mõju. Meie braanil peaksid selliseid gravitatsioonijõude olema tekitanud tõeliselt nähtamatud allikad. Nende allikate gravitatsioon pakub ainsa võimaluse neid täheldada (joon. 7.7). Et seletada, miks tiirlevad tähed ümber meie Galaktika keskme just niisuguse kiirusega, tuleb oletada, et Galaktika mass peab olema suurem kui vaadeldava aine mass. Selle puuduva massi võiks panna mõne meie maailmas eksootilise osakese liigi arvele. Selline võiks olla nõrga vastastikmõjuga massiivne osake või aksion 12. Kuid puuduv mass võiks ka kinnitada ainet sisaldava varimaailma olemasolu. Võib-olla elavad seal 'õhukesed' inimolevused, kes imestavad, miks nende maailmast puudub osa massi, nii et neil on raskusi varigalaktika keskme
liikumise korral? Aeglustuva sirgjoonelise liikumise korral? Kaks võimalust: 1) kiireneval liikumisel fii on v-ga vastassuunas 2) aeglustuval liikumisel fii on v suunas 3) translatoorsel liikumisel pöörlemine puudub sootuks. 320. Tõmmata järgnevas nimestikus alla skalaarsed (vektoriaalsed) suurused. Sellesse nimestikku võivad kuuluda: 1) virtuaalsiire; 2) jõu töö; 3) jõu võimsus; 4) jõu impulss; 5) mass; 6) mass keskme Descartesi koordinaadid; 7) masspunkti liikumishulk; 8) süsteemi liikumishulk; 9) masspunkti liikumishulga moment tsentri suhtes; 10) masspunkti liikumishulga moment telje suhtes; 11) süsteemi kineetiline moment tsentri suhtes; 12) süsteemi kineetiline moment telje suhtes; 13) keha inertsmoment telje suhtes; 14) keha inertsmoment punkti O suhtes; 15) tsentrifugaalinertsmoment; 16) inertsiraadius; 17)
liikumise korral? Aeglustuva sirgjoonelise liikumise korral? Kaks võimalust: 1) kiireneval liikumisel fii on v-ga vastassuunas 2) aeglustuval liikumisel fii on v suunas 3) translatoorsel liikumisel pöörlemine puudub sootuks. 320. Tõmmata järgnevas nimestikus alla skalaarsed (vektoriaalsed) suurused. Sellesse nimestikku võivad kuuluda: 1) virtuaalsiire; 2) jõu töö; 3) jõu võimsus; 4) jõu impulss; 5) mass; 6) mass keskme Descartesi koordinaadid; 7) masspunkti liikumishulk; 8) süsteemi liikumishulk; 9) masspunkti liikumishulga moment tsentri suhtes; 10) masspunkti liikumishulga moment telje suhtes; 11) süsteemi kineetiline moment tsentri suhtes; 12) süsteemi kineetiline moment telje suhtes; 13) keha inertsmoment telje suhtes; 14) keha inertsmoment punkti O suhtes; 15) tsentrifugaalinertsmoment; 16) inertsiraadius; 17)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
