Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"keskkoolis" - 617 õppematerjali

keskkoolis on kodutöödel positiivne mõju õpiedukusele.
thumbnail
11
pptx

Paul-Eerik Rummo eluloo slideshow

Pa u l e e r i k r u m m o 19. Jaanuar 1942 Elulugu Sündis Tallinnas kirjanik Paul Rummo poeg Ema poolt pärineb ta mustlastest Lea Tormis ning Jaak Johansoni ema Mall Johanson on PaulEerik Rummo õed abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga neli last Teekond Har iduseni õppis Tallinna 2. Keskkoolis lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina Tegutses ülikooli näiteringis Karjäär Tallinna Draamateatris kirjandusala juhatajana Kutseline kirjanik Luuletõlkija Filmistsenarist (,,Suvi") Kultuuri konsultant Eesti Vabariigi kultuuri ja haridusminister Poliitik Poliitiline tegevus Loomeliitude kultuurinõukogu liige 1987­1990/1991 Kultuuri ja haridusminister 1992­1994 Eesti rahvastikuminister 20032007

Kirjandus → Kirjandus
34 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Holdeni iseloomustus

Iseloomustus Holden Caulfield on 17-aastane ning õpib Pencey erakoolis. Ta elab kooli internaadis koos oma toakaaslasega. Esimesse klassi astus Holden 1949. aastal. Ta on õppinud Whootoni keskkoolis , Elkton Hillsis ja Pencey erakoolis. Tema õppeedukus on väga madal ja ta visati koolist välja. Holdeni teadmised põhiainetes ei olnud head, aga inglise keele kirjandid tulid tal väga hästi välja, sest sellest ainest oli ta huvitatud. Praegu õpib Holden 11.klassis ja ta hinded on väga halvad, viiest eksami hindest neli olid mitterahuldavad. Minu arvates puudus ta väga palju, aga poiss ise ütleb, et puudus vaid mõnel korral, kuna see oli keelatud.

Kirjandus → Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Luulereferaat - Doris Kareva

Luulereferaat DORIS KAREVA Elulugu · Sündinud 28. november 1958 · Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perre. · 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis · 1977 astus ta Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda · Kooli lõpetas ta 1983 inglise filoloogina · 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks · 1979 asus Kareva tööle ajakirja Sirp · Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis · 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde Kareva luulekogu "Aja kuju" · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja · Luuletaja Maria Lee on Kareva tütar Looming

Kirjandus → Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ivo Linna

Referaat Juhendaja: Enno Paatsi Põltsamaa 2013 Ivo Linna Ivo Linna (sündinud 12. juunil 1949 Kuressaares) on Eesti laulja. 1996. aastal esindas Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel esitades koos Maarja-Liis Ilusaga laulu "Kaelakee hääl", mis saavutas 5. koha. Õppis Kuressaare 1. Keskkoolis, 1967­1969 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat. Alustas laulmist ja kitarrimängu Kuressaares ansamblis Müstikud (1966­1967). Järgnesid ansamblid System (1968) ja taas Müstikud (1969) Tartus. Pärast ajateenistust Nõukogude armees sai Ivo Linnast laulusolist baarvarietees Tallinn, hiljem ka teistes varieteedes. Aastail 1973­1974 oli Ivo Linna laulusolist Olav Ehala ansamblis, 1975. aastal orkestris Vana Toomas, 1975­1980 kuulus ta ansamblisse Apelsin ning alates 1978

Muusika → Muusika
1 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Doris Kareva elulugu ja loomingu analüüs

Doris Kareva. Elulugu: Doris Kareva on eesti poetess, kes sündis 28. novembril 1958 Tallinnas. Ta õppis Tallinna 7. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat aastatel 1977­1983. Töötas ajalehes Sirp ja Vasar korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Aastast 1992 on ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär. Doris Kareva on üks enim tõlgitud eesti luuletajaid. Teoseid: 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983)

Kirjandus → Eesti kirjandus
23 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Vaido Halliküla elulugu

orienteeruvalt 1970- ntatel aastatel 5 4. Perekonnaseis Abikaasa: Anneli ­ sündinud 1964.a.,töötab Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuses vastutava õena. Tütar: Kadri ­ sündinud 1985.a., õppis Võru I keskkoolis, Tallinna Saksa Gümnaasiumis, Tallinna Arte Gümnaasiumis ja Tallinna Majanduskoolis. Käesoleval ajal töötab ta Riigikontrollis. Nüüd on ta poole aastase lapsega kodus. Tütar: Kaia- sündinud 1991.a., õppis Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis, Tallinna Saksa Gümnaasiumis ja praegu õpib Tallinna Tööstushariduskeskuses. 6 5. Esikohal on perekond

Ajalugu → Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Jaapan

Nimelt on kasutusel kolme tüüpi sümboleid: hiina hieroglüüfid(vanade, filosoofiliste mõistete tarvis) ning kaks silpkirja: hiragana(kõrgkultuuri tekstidele) ja katakana(igapäevaste tekstide tarvis). Ilmneb, et laensõnad kirjutatakse eeskätt katakanas, mis asetab need seega madalamajärgulisse sõnavarasse. Haridus Jaapanlased hindavad haridust väga kõrgelt. Nimelt peab Jaapanis iga laps käima kuus aastat algkoolis, millele järgneb kolm aastat alama astme keskkoolis ning sellele omakorda veel kolma aastat kõrgema astme keskkoolis. Kokku kulub järelikult täieliku keskhariduse omandamiseks 12 aastat nagu meil Eestis. Väikeste jaapanlaste koolitee algab juba mitu aastat enne algkooli, nad viiakse juba 3- kuni 4-aastaselt lasteaeda. Kõrgema astme keskkooli lõpetab enamik õpilastest, kui nad on 18-aastased. Kolmveerand neist lõpetab üldharidusliku keskkooli, ülejäänud lähevad

Kategooriata → Uurimistöö
56 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Leelo Tungal

.4 Tekstinäited.........................................................................................................5 Tekstinäited ,kokkuvõte, kasutatud kirjandus.....................................................6 Leelo Tungal luuletaja, lastekirjanik, ajakirjanik, tõlkija Elulugu 22. juuni 1947 ­ sünd Tallinnas, Ruila kooliõpetajate perekonnas 1954-1962 - õppimine Ruila 8-klassilises koolis 1962-1965 ­ õpingud Tallinna 42. Keskkoolis 1965-1966 ­ eesti keele õpetaja Ruila 8-klassilises koolis 1966 -1972 ­ Tartu Ülikool, eesti keele filoloogia eriala 1972-1973 - töötamine eesti keele õpetajana Tallinna 36. keskkoolis 1973-1975 - töö ajakirjade ,,Pioneer" ja ,,Täheke" toimetuses 1975-1981 ­ ajakirja ,,Täheke" kaastööline 1981-1984 - Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja 1984-1990 ­ vabakutseline kirjanik 1991-1995 ­ Ruila põhikooli emakeele õpetaja

Kirjandus → Kirjandus
59 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Jazzmuusika areng ja iseloomustus

Ojakäär, kes on mitme raamtu, paljude artiklite ja raadiosaadete autor. Hedvig Hanson (s. 1975): Hedvig Hanson on Eesti jazzlaulja, kes kogub kuulsust ka välismaal. Hedvigi ema oli laulja ja isa laulev näitleja, ilmselt sealt see pisik edasi kandunud ongi. Tõrvas sündinud Hedvig elas oma elu esimesed 12 aastat vanaema Annaga. Kaheteistkümneselt kolis Hedvig Tallinnasse ja asus õppima 21. Keskkooli muusikaklassi. Keskkoolis õppis Hedviga 60. Keskkoolis Lasnamäel ning jätkas õpinguid ka Tallinna Lastemuusikakoolis klaveri erialal, mille 1992. Aastal lõpetas hindega viis. Linnaelu aga väga ei meeldinud noorele andekale muusikule ja ta ise kippus tihti koju tagasi, kuid erinevad muusikaõpetajad suunasid teda pidevalt klassikalise muusika poole. Esimene suurem võit tuli mainekalt laulukonkursilt ,,Kaks takti ette",millele järgnes peagi ka tööpakkumine Kanal 2lt. Hedvigil oli oma saade ,,Emotsioonid" , mis leidis

Muusika → Muusika
87 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Jan Guillou "Kurjus"

raamatute seas on tuntumad spiooniromaanid Rootsi spioon Carl Hamiltoni ja ajaloolised jutustused rüütel Templar Arn Magnussoni kohta.Guillou on võitnud oma artiklite ning raamatute eest ka arvukalt auhindu. Teose teemad ,,Kurjus" on noorsoo romaan, mille peateemaks on vägivald ühe poisi elus. Vahepeal on teema ka armastusest ning sõprusest. Peategelase iseloomustus Raamatu peategelaseks on üks neliteist aastat vana poiss nimega Erik, kes käib ühes Rootsi Vaasalinna keskel suvas keskkoolis klassis 25 A. Hiljem ta suunatakse Stjärnsbergi internaat kooli. Erik on tumedate juustega ning täiesti tavalise kehaehitusega poiss. Raamatu lõpuks on ta meeter seitsekümmend viis pikk , kaalus 74 kilo, oli 16 ja pool aastat vana ning üsna vinniline. Erik ei omanud Rootsi Vaasalinna keskkoolis tõelisi sõpru, kuna sealsed poisid pigem kartsid teda kuna ta oli ühe kamba liider ning pealekauba veel äärmiselt tugev. Hiljem

Kirjandus → Kirjandus
135 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Burundi

Tõrva Gümnaasium Asser-Enri Soro BURUNDI Referaat Tõrva 2015 SISUKORD BURUNDI................................................................................................................. 1 SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 RAHVAARV.............................................................................................................. 4 SÜNDIMUS JA SUREMUS.......................................................................................... 6 ETNILINE KOOSSEIS, KEELED JA RELIGIOON............................................................8 SUUREMAD LINNAD................................................................................................ 9 HARIDUS......................................

Geograafia → Rahvastik ja majandus
2 allalaadimist
thumbnail
23
ppt

Jaapani haridus

Laupäeviti on kool umbes keskpäevani Peale seda trennid või yobiko Klassid enamasti suured, 40 õpilasega Rühmad, kes võistlevad nii õppeedukuses kui ka koolile kasulikus töös Koolielu.. Enamikes koolides on koolivorm Õppeained.. Alates 7.kooliaastast õpitakse inglise keelt Emakeelele kulub palju energiat Kasutatakse Hiinast üle võetud kirjamärke - hieroglüüfe (kanji) Kohustuslikud õppeained alama astme keskkoolis on jaapani keel, sotsiaalteadused, matemaatika, füüsika, keemia, muusika, kunst, kehaline kasvatus ja kodundus Õppeained.. 6.sajandil tulid Jaapanisse hieroglüüfid, aja jooksul võeti kasutusele ka kaks silpkirjasüsteemi - hiragana ja katakana. Algklassides alustatakse õppimist hiragana ja katakanaga, hakatakse juurde õppima hieroglüüfe 6. klassi lõpuks peab selgeks saama ca 950 hieroglüüfi 9. klassi lõpuks tuleb omandada kõik 2000 hieroglüüfi

Teoloogia → Religioon
20 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Arvo Valtoni elulugu

Arvo Valton Elulugu Sündinud 14.detsembril 1935 Märjamaal 1943-1949 õppis Märjamaa algkoolis 1949-1951 õppis edasi Novosibirski oblasti Tsanovski 7-klassilises koolis 1951-1953 Tsanõ Keskkoolis 1954 lõpetas Magadani keskkooli, peale mida ta naases Eestisse. Kirjanikutee algus 1965. aastal sai ta Kirjaniku Liidu liikmeks Aastatel 1968­1975 oli Arvo Valton kutseline kirjanik. Eesti Kinoliidu liige 1979. aastal Tegutsenud Tallinna kirjandusklubi Pegasus esimehena. Valtoni tegevus riigi jaoks 1980. aastal osales 40 kirja aktsioonis Valton oli üks mõttevahetuse algatajaid fosforiidimaardlate üle 1987. aastal 1992­1995 oli Valton VII Riigikogu

Eesti keel → Eesti keel
13 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Paul-Eerik Rummo

Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg.Paul-Eerik Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga. Paul-Eerik Rummo on eesti luuleuuenduse säravaim nimi. Ta on sündinud ja üles kasvanud Tallinnas. Rummo õppis Tallinna 2. keskkoolis ja Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1965. aastal. Seejärel töötas Rummo Vanemuise teatri dramaturgina. Selleks ajaks oli ta juba kahe luulekogu autor ja Kirjanike Liidu liige. Aastatel 1966-1976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas, töötas siis kümme aastat (1977-1988 ) Eesti Draamateatris ja pöördus aegade liberaliseerumise järel poliitikasse , olles Eesti Liberaalidemokraatliku Partei asutajaliige ja esimees,

Eesti keel → Eesti keel
8 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Doris Kareva, Powerpoint

Doris Karev a Elukäik  Sündis 28. novembril 1958 Tallinnas.  Õppis 1966 – 1977 Tallinna 7. Keskkoolis.  1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda.  1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina.  Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks.  Alates aastast 1992-2008 oli UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Looming  "Päevapildid" (1978)  "Ööpildid" (1980)  "Puudutus" (1981)  "Salateadvus" (1983)  "Vari ja viiv" (1986)  "Maailma asemel" (1991)  "Armuaeg" (valikkogu, 1991)  "Hingring" (1997)

Kirjandus → Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Contra

Contra Maria Johanna Kull Andmeid: Kodanikunimi Margus Konnula, Sündis 22. märts 1974, Kirjanik ja luuletaja, Sündis Võrumaal Urvastes, Eesti Kirjanike Liidu ja Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige, ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte, Luuletusi 5000 ringis. Lapsepõlv Sündis 1974. aastal agronoomi ja raamatupidaja pojana. 1981-1984 õppis Urvaste Algkoolis. 1984-1989 õppis Kuldre 9-klassilises koolis. 1989-1992 õppis Antsla Keskkoolis. 1993-1994 viibis sõjaväeteenistuses. Kirjutas esimese luuletuse 17. november, 1989. aastal. Eraelu 2 poega, Verner (7) ja Herbert (9). Töötas postiljonina. Meeldivad "jooksufilmid, kus jooksjaid ei tulistata". Esimene luuletus Valmis 15. Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar aastasena. Nina otsas higitilk

Kirjandus → Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tänapäeva koolisüsteem

Koolikiusamisest rääkides ,olen isegi olnud kõrval kui kaasõpilast on kas narritud või lausa füüsiliselt kiusatud aga pole julgenud sekkuda kartes langeda ise kiusatavaks.Tänapäeva koolides paljudesse õpingutesse kaasatud IKT vahendid ,mis muudavad õppimise palju lihtsamaks ja laiendavad õpilase silmaringi.Paljud õpilased on gümnaasiumi esimesel aastal juba keskkonnaga kohanenud ja õpiraskustega toime tulnud ning harjunud keskkooli õppesüsteemiga.Osad aga ei tea isegi mis nad keskkoolis teevad ja eelistavad niisama tundides istuda .Minu arvates tuleks koolisüsteemi lihtsustada nagu näiteks nüüd , et eksam sooritada tuleb saada 50% eksamist õige ,mina arvan et riigi eksami sooritus protsent oleks võinud jääda selle 20 protsendi juure kus see varem oli.Üldiselt olen ma enamvähema rahul Eesti koolisüsteemiga.

Eesti keel → Eesti keel
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

DORIS KAREVA

DORIS KAREVA Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja. Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti

Kirjandus → Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

DORIS KAREVA

DORIS KAREVA Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja. Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti

Kirjandus → Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Motivatsioonikiri näidis

töötanud, mu uus elukoht on Sarapiku Gümnaasiumil lähedal ning minu õpingud toetavad igati mu kandidatuuri. Nagu e-kirjale lisatud CV-st selgub, olen omandanud Tallinna Majanduskoolis keskhariduse baasil kutseõppe sekretärina ning olen sekretärina kokku töötanud üle 15 aasta. Tänu pikaajalisele töökogemusele ja majandushariduse olemasolule olen hästi kursis oma valdkonnas toimuvaga. Nagu CV-st näha on, olen õppinud Tallinna 32. Keskkoolis inglise keele eriklassis ning sekretärina Nordkalk AS-is oli mul vaja palju suhelda välismaa tööpartneritega inglise keeles - seetõttu on mul väga hea inglise keele oskus. Loomulikult on mul hea arvutikasutusoskus, olen läbinud mitmeid arvutiõppe koolitusi (CV-s täiendkoolituste all on selle kohta rohkem informatsiooni) ning igapäevaselt kasutan erinevaid arvutiprogramme (MS Word, Excel, täpsemalt CV-s kategooria arvutioskus all).

Eesti keel → Eesti keel
199 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Villu Tamme tekst

Slide 1 Slide 2 Villu Tamme sündis 2. novembril 1963. aastal. Õppis ta 42. keskkoolis ja aasta ka teises tehnikakoolis. Slide 3 Esimene bänd on kooliajast ja selle nimi oli ,,TÜRAnn". Esimest korda esinesid nad aastal 1980. Ühel sõpruskohtumisel Leedu ja Läti koolidega. Nad esitasid kolm lugu, siis tiriti nad lavalt alla. Stiiliks oli loomulikult punk. 1982-87 oli Tamme Velikije Lukis. 1986-2012 on ta JMKEs. Villu Tamme ise ütleb, et JMKE on tegelikult rohkem Soome kui Eesti bänd, seal on palju esinetud ja ka plaadifirma on Soomest. Slide 4

Eesti keel → Eesti keel
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Doris Kareva elulugu ja looming

Elulugu Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 1966­1977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 1992­2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina

Eesti keel → Eesti keel
25 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kõne õpetajatele

Kõne õpetajatele Tere armas koolipere Ilmselt on teist paljud märganud, et täna on koolis midagi viltu. Õpetajad tunduvad kuidagi nooremad, ilusamad ja puhanumad, sigaduste eest ei karistata enam nii karmilt, kui seda eelnevalt tehti ja tunnid mööduvad müstilise kiirusega. Sellisele olukorrale saab olla ainult kaks enamvähem loogilist seletust: Kas te näete oma pehmes voodis imeilusat und sellest kuidas koolis käimine on käkitegu või on õpetajatega midagi juhtunud. Kontrollimaks esimese väite tõesust palun ma teil kõigil, ennast ja vähemalt ühte sõpra näpistada. Kui tunnete kerget näpistus või saate oma sõbralt tutaka siis võib üsna kindlalt väita, et unenäoga kohe kindasti tegemist ei ole. Järele jääb variant, kus on õpetajatega midagi juhtunud. Teie pettumuseks pean ütlema, et ma ei ole leiutanud ajamasinat, mille abil oma armsatest õpetajatest mõnikümmend aastat nooremad teisikud teid õpetama tuua, vaid ase...

Kategooriata → Kirjandus
21 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Paul-Eerik Rummo

Paul-Eerik Rummo Paul-Eerik Rummo (1942) · Eesti kirjanik ja poliitik · Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg · Õppis Tallinna 2. Keskkoolis ning lõpetas Tartu Ülikooli 1995. aastal eesti filoloogina · Ta on töötanud ka Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana · Oli Eesti Liberaalidemokraatliku Partei asutajaiige ja esimees · 1992 aasta septembrist 1994. aasta juunini oli Eesti kultuuri- ja haridusminister · On abielus kirjaniku ja näitleja Viiu Härmiga Loomingust 1960. aastal oli suurimaks sündmuseks kassetipõlvkonna tulek luulesse, kuhu kuulus ka Paul- Eerik Rummo

Kirjandus → Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Enesetutvustus

lähen välja ja otsin endale tegevust. Suurteks hobideks on mul sport, kalandus, offroad(maasturite mudaralli) ja kuna käin nii vabadel päevadel kui ka vaheaegadel põllumajandusfirmas tööl, siis on veel üheks hobiks põllumajandus. Praegu elan Leisis koos oma kaksik venna ja vanematega . Hetkel tegelen õppimisega käies Leisist Kuressaare Ametikoolis (upal mis asub 37 km kaugusel leisist) Autotehniku eriala 2. kursusel. Varasematel aastatel käisin Leisi Keskkoolis, kus käisin ära 10 klassi. Peale 10. klassi lõpetamist mõistsin, et ametikoolis saab peaaegu sama kaua õppides peale keskhariduse veel eriala, siis tuli tahtmine õppida peale keskhariduse veel kõrvale eriala. Niisiis läksin järgmine sügis Kuressaare Ametikooli ja kuna ma olin üsna varajasest east puutunud kokku enamasti ainult tehnikaga ja rauatööga, siis ei jäänud mul muud üle kui valida see eriala mis on mulle kõige tuttavam ja lähedasem, ehk siis autotehniku eriala

Kirjandus → Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Miks õpitakse rohkem humanitaaraineid kui reaalaineid

Keskmine vastajate vanus on 20,8 aastat, nendest 24 olid mehed ja 28 naissoost. Palusime vastajatel anda ka infot, millise gümnaasiumi nad lõpetasid ning kus nad edasi õpivad. Saime teada, et 54% küsitletutest käivad Tallinna ülikoolides, 39% on otsustanud Tartu ülikoolide kasuks ja ülejäänud, 7% mõnes teises maakonna keskuses. Tallinnas lõpetas keskkooli 42 vastanut, Tartus 4 ning 6 lõpetas gümnaasiumi mõnes teises maakonnakeskuses. Klassi kallak keskkoolis 17 Teaduskonnad, kus kõrgkoolis õpitakse. Küsisime tudengitelt, mida nemad arvavad matemaatika, füüsika ja keemia õppeainete raskusest ja miks on nad õpilaste jaoks ebameeldivad. 24 vastanutest arvasid, et reaalained ongi väga keerulised ained, ainult 7 arvasid vastupidist. 22 vastanutest ei olnud nõus sellega, et õpilased ise on laisad ja 15 tudengit arvasid, et õpetajad on

Turism → Turismi -ja hotelli...
59 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Nelly Drell

PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS Majutusteenindus REFERAAT Aines "Kunstiajalugu" Eesti kuntsnik Autor:Nelly Kukk Juhendaja: Malle Raudoja Pärnu 2007 Nelly Drell Nelly Drell on sündinud aastal 19.10.1979, Tallinnas. Tema kunstiline haridustee on väga pikk. 1987-1998 õppis ta Tallinnas Pelgulinna Keskkoolis, 1992-1996 Kevade tänava Kunstikoolis Tallinnas, 1998-2000 Tallinnas Eesti Kunstiakadeemias, 2000-2001 Rahvusvahelises Kunsti Kollegeis Miamis (USA's) ja 2001-2003 New Yorgi Kunstiakadeemias. Ta on oma maalidega välja tulnud paljudel grupinäitustel, 2003.aastal New York'i Akadeemia Kipsi saalis lõpunäitusega, 2002.aastal maaliga "Punktide A+B vahel", Tribeca Saalis, New York'is, 2001.aastal maaliga "Ühendamata", Jackie Hinchey-Sipes, D.A.S.H Galeriis, Miamis, 1998.aastal

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Piret Järvis

Piret Järvis Joanna Tkats 10a Piret Järvis Piret Järvis sündis 6. veebruaril 1984 Ta on eesti muusik, ansambli Vanilla Ninja kitarrist ja laulja ning televisiooni saatejuht Piret on ka paljude Vanilla Ninja laulude sõnade autor Elulugu Piret on sündinud ning üles kasvanud Tallinnas Ta hakkas muusikaga tegelema juba lasteaias: laulnud koorides ja õppinud klaverit. Õppis Tallinnas 21. Keskkoolis, kus ta oli Katrin Siska pinginaaber ning koos temaga mõtles teha bändi. Astus õppima Concordia Ülikoolis meediat ja suhtekorraldust, kuid õpingud jäid seal pooleli. Vabat aega üritab Piret jagada sõprade ja perekonnaga Tema suurimad eesmärgid on seotud eelkõige tööga, ta tahab oma töös edukas olla ja kaugele jõuda. Piret elab veel koos perega, kuna ta pole piisavalt jõukas, et eraldi elama kolida. Peres on tal isa Enno ja ema Maire ning vend

Meedia → Meedia
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vardo Rumessen

Eesti pianist, muusikateadlane ja poliitik. sündis Pärnus muusikute perekonnas. Tema isa Voldemar Rumessen oli koorijuht ja muusikaõpetaja, ema Velda Rumessen ooperilaulja. õppis Pärnu 1. keskkoolis. 1961 lõpetas ta Pärnu Laste Muusikakooli klaveriklassi, õpetajaks Alice Mardi, ja 1964 Tallinna Muusikakooli Hilja Olmi klaveriklassis. 1964--1971 õppis ta Tallinna Konservatooriumis, Ametikohad · 1969­1972 töötas konservatooriumi ooperistuudio kontsertmeister · 1973 Eesti Raadio muusikatoimetaja · 1973­1975 Tallinna Pedagoogilise Instituudi klaveriõppejõud · 1975­1991 Tallinna Konservatooriumi klaveriklassi vanemõpetaja

Muusika → Muusikaajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Mart Laar

Liidu peaministrikandidaadina erakonna tegelik juht. 26. mail 2007 toimunud erakonna üldkogul oli ta ainus kandidaat Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe ametikohale. Ta valiti ühenderakonna esimeheks 986 poolthäälega. Kuuenda klassi poisina võitis Mart Laar ülemaailmsel laste joonistuste võistlusel peaauhinna. Pildil oli kujutatud jäähokit. Lõpetas 1978 Tallinna 46. Keskkooli ning 1983 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal cum laude, töötas seejärel kolm aastat Tallinna 24. Keskkoolis. Tartu Ülikooli ajaloomagister 1995, doktor 2005. Rahvusvaheliselt on Mart Laar silma paistnud eelkõige ühetaolise tulumaksu teerajajana Ida-Euroopas. 2006. aastal sai ta Cato Instituudi poolt välja antava Milton Friedmani auhinna vabaduse edendamise eest. Nagu ta ise ütles auhinda vastu võttes, ei pea ta ennast majandusteadlaseks. Peaministrina oli ta lugenud läbi vaid ühe raamatu majanduse kohta: Milton Friedmani "Vabadus valida". Talle

Kirjandus → Kirjandus
14 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kontserdiretensioon - „Tallinna Talvefestival”

Haava, Mart Madiste, Oliver Kuusik, Urmas Põldmaa, Aare Saal ja Taimo Toomast ja vokalistide konkursi finalistid.. Kontsert kestis kuskil 3 tundi , pidi esinema ka Heli Veskus aga kahjuks jäi ta haigeks. Vello Jürna (1. detsember 1959 Väike-Maarja ­ 12. juuni 2007 Tallinn) oli eesti ooperilaulja, 1989. aastast Rahvusooperi Estonia solist. Ta sündis Väike-Maarja kooliõpetaja perekonnas. Hariduse omandas Väike- Maarja Keskkoolis ja Tallinna Muusikakoolis. Õpingud jätkusid aastatel 1985­ 1991 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis peamiselt Hendrik Krummi ja Ivo Kuuse juhendamisel. Hiljem täiendas ta ennast Itaalias Accademia Verdianas, kus tema juhendajaks oli Carlo BergonziTema viimaseks suuremaks osatäitmiseks Estonia teatri laval jäi maalikunstnik Cavaradossi roll Giacomo Puccini ooperis "Tosca". Vello Jürna oli mitmete muusikaauhindade laureaat. Aastal 1989 võitis ta

Muusika → Muusikaajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Tšehhi tütarlastekoor Datiot

Retsensioon Käisin 29.oktoobril Saaremaa Ühisgümnaasiumi aulas kuulamas Tšehhi tütarlastekoori Datiot. Kontserti oli võimalus kuulama minna ka kell 19.00 Kuressaare linnuse kapiitlisaali. Tütarlastekoor Datio loodi Praha Agnese-nimelises keskkoolis 2004. aastal. Koor on esinenud arvukate kontsertidega Tšehhi Vabariigis, aga ka välisriikides (Poolas, Austrias, Slovakkias). Eestisse sõitis koor 30-liikmelisena (tütarlapsed vanuses 15–18), nende repertuaari kuuluvad religioossed, aga ka gospel-, pop- ja rahvalikud laulud. Koori juhatab Josef Zajicek. Tüdrukutel olid väga hea kõlaga hääled. Muusikat tehti kohapeal olevate intrumentidega. Kasutati kitarri, klaverit, flööti, oboed, tamburiini, trianglit ja djembe trummi

Muusika → Muusika
1 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

TERMINAATOR

TERMINAATOR Laura Runthal 12B BIOGRAAFIA  Eksisteerib 1987. aastast  Tallinna 10. Keskkool  Tallinna 47. Keskkoolis esimene avalik esinemine  Esimest korda stuudiosse 1989. aastal  “Charleen” ja “Meeletu maailm”  Laiem tuntus 1992. aastal  Praeguseks üle 1000 kontserdi Koosseis:  Jaagup Kreem – vokaal ja kitarr  Taavi Langi - kitarrid ja back  Roland Puusepp – trummid  Henno Kelp - basskitarr ja back Nukuteater  On teinud muusikat mitmele lavateosele  Jaagup Kreem on mänginud etendustes  Muusikalid: Risk (2001)

Muusika → Popkultuur ja popmuusika
15 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Rein Veidemann

Rein Veidemann Ege-Ly Viirmaa 10-2 Elulugu  Rein Veidemann on sündinud 17. oktoobril 1946  Kirjandusteadlane, ajakirjanik, kirjanik, kirjanduskriitik ja õppejõud.  Õppis aastatel 1954-1965 Pärnu 7-klassilises koolis ja Pärnu 1. Keskkoolis. Õppis 1969-1974 Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust.  Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1981.  2001. aastal tunnustati teda Valgetähe V klassi teenetemärgiga ja 2006. Riigivapi III klassi teenetemärgiga.  Rein Veidemann oli NLKP liige aastail 1972-1990  Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei liige 1989-1992  Keskerakonna liige 1992-1996.  Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige 1988-1992.

Kirjandus → Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Juhan viidingu elulugu

Juhan viidingu elulugu 1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995 Nooruspõlv O Juhan Viiding sündis 1. juunil 1948, Tallinnas O Ema- Linda, isa- Paul; kolm õde: Reet, Anni, Mari O Juhani õepoeg on Jaagup Kreem O Keskhariduse omandas Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis O 1968-1972 – Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunsti eriala Kirjanikukarjäär O Luuletusi hakkas ta rohkem kirjutama alates 1965. aastast. O 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu O Loomingu tippaeg oli 70-ndad ja 80- dnad O Pseudonüüm Jüri Üdi (1968) Looming(Jüri üdi) O Esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming„ O Luulekogu "Närvitrükk"  O "Detsember" (1971) O "Käekäik" (1973) O "Armastuskirjad" (1975)

Kirjandus → Kirjandus
2 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Paul-Eerik Rummo

Paul-Eerik Rummo Cristian Villem Elulugu Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik. Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. Poliitiline tegevus Rummo oli Eesti Kongressi liige ning riigikogu liige. Ta kuulus 1990–1994 Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse ja alates 1994 Eesti Reformierakonda. 1992. aasta septembrist 1994. aasta juunini oli ta Eesti kultuuri- ja haridusminister. 2003. aasta aprillist kuni 5. aprillini 2007 oli ta Eesti rahvastikuminister. Alates 16. aprillist 2007 oli ta Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist Soome-Ugri toetusrühma esimees. Paul-Eerik Rummo on olnud Eesti Rahvusringhäälingu Nõukogu esimees, Integ...

Eesti keel → Eesti keele ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
30
pptx

Navitrolla esitlus

• Lüliti • Teosed Elu • Kodanikunimi Heiki Trolla • Sündinud 10.august 1970 Võrus • Lapsepõlves elas Trollakülas, hiljem kolis Navi külla, kust ka pärit Heiki ema Haridus • 1985.a. Pärast kirikukooli lõpetamist, soovis astuda Tartu Kunstikooli, kuid teda ei võetud vastu. Põhjuseks: soovituse puudumine, madalad hinded, halb iseloomustus (loll, individualist) • 1985-1988. aastal õppis Võru 1. keskkoolis • Samal aastal astub Tartu Ülikooli geoloogiat õppima • Tarvilikud tehnilised algteadmised kunstist kogus Navitrolla Võrus Viive Kuksi stuudios. Kunstisuuna valimine • Heiki külastas tihti Tartus elavat teadlasest onu Enn Kasake. • Kord külaskäigul, joonistas poisike rohelise pastakaga vana katkise kolmerublase, mis nägi välja väga naljakas ja tõepärane ühteaegu • Onu soovitaski poisil kuntsnikuks hakata

Kirjandus → Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Juhan Viiding

Juhan Viiding Pseudonüüm JÜRI ÜDI (1948-1995) Elulugu Juhan Viiding oli luuletaja, näitekirjanik, näitleja ja lavastaja. Sündis 1. juunil 1948. a. Tallinnas. Viiding õppis kuues üldhariduslikus koolis, kuid lõpuks sai oma keskhariduse töölisnoorte keskkoolis. Jätkas õpinguid 1968. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal. Peale lõpetamist asus tööle Draamateatris näitlejana. Tütar Elo Viiding(pseudonüüm Elo Vee) tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. 21. veebruaril 1995. aastal sooritas enesetapu tunnustused

Kirjandus → Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Margus Konnula ehk Contra

Referaat Contra (Margus Konnula) pm1b 2014 Sisukord 1. Eluloost lk3 2. Loomingust lk3-4 3. Luulekogud ja muud kirjanduslikud Sarnid lk4-5 4. Luuletused lk6 2 Eluloost Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 1981­1984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989­ 1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 1993­1994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 1996­1999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 2004­2008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997.

Kirjandus → Kirjandus
19 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kas nüüdiaaja noored peaksid huvituma poliitikast?

Jaanika Märdimäe Kas nüüdisaegne noor peaks huvituma poliitikast? Iga endast lugupidava ja haritud inimese ellu kuulub ka kursis olemine aktuaalsete teemadega ja poliitiliste sündmustega. Kuid kas tänapäeva noored on nendest probleemidest ja küsimustest huvitatud? Tihti leiavad noored, et tal on targemat teha, kui lugeda ajalehti või kuulata uudiseid. Oleme unustanud, et tegelikult oleme tulevased poliitikud ja muud tegelased, kes hakkavad juhtima müügielu, võtma vastu õigeid otsuseid ja uusi seadusi. Tähendab, peaksime juba praegu tundma huvi, mis toimub meie riigis, millised suhted on naabritega ja milline on meie Eesti riigi nägemus tulevikust. Kui vaadata üldse eestlasi, siis jääb tunne, et inimesed on väsinud ja ei huvitu eriti millestki ja püüavad vältida ka igapäeva probleeme. Sageli arvame, et meie ei suuda midagi muuta, kuid see on vale. Iga inimene on osake ...

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
144 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Kommunism 20 saj algus

(1927) massirepressioon - Teisitimõtlejad ( stalini ajal ) küüditati Siberisse või lasti maha. kolhoos - põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. 7 paragraaf fascia - ühtsuses peitub jõud benito Mussolini - fasistliku partei liige. Teda nim. juhiks e. duce-ks. sündis 1883. aastal sepa peres. Lapsepõlv möödus vaesuses, ei saanud väga head haridust, õppis kirikukoolis ja keskkoolis. See andis talle võimaluse ise õpetada. fasism - äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustab juhikultus, militarism ja rassism. fasistid - kandsid musta riietust. (mustsärklased) * rahvamass armastab tugevaid mehi * rahvamass ei pea teadma, ta peab uskuma ja laskma end vormida diktatuur - sõjalisel teel saadud võim, juhib diktaator. fasistlik arhitektuur - totaalse võimuga riikides ehitatakse väga võimsaid

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Venestamisaeg Eestis 19.sajand

KODUNE TÖÖ5 1.Millal ja kelle käsul sai venestamispoliitika alguse?(2p) Venestamispoliitika sai alguse 1881. aastal Aleksander III käsul. 2.Kuidas mõjutas venestamine Eesti ...(3p) a)koolikorraldust 1887 kehtestati alg- ja keskkoolis õppekeeleks vene keel. 1892. aastast pidi vene keeles õppima alates 1.klassist. Eesti keel oli lubatud vaid usuõpetuse ning emakeele tundides. Kasutusele võeti ka koolivorm. b)kirikuelu Igasse luteriusu kihelkonda rajati ka õigeusu kirik. c)ametkondlikku keelekasutust Saksa keele asemel võeti kasutusele vene keel. 3.Millised uued seltsiliikumise vormid tekkisid venestamise tingimustes?(1p) · Eesti Üliõpilaste Selts · Karskusseltsid · Kutseühingud 4

Ajalugu → Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tanel Padari elulugu

Tanel Padar *Tanel Padar on sündinud 27. oktoobril 1980 Uhtnas. Ta on 31aastane. Elanud lapsena Haljalas. *Ta on õppinud Haljala keskkoolis ning Rakvere muusikakoolis saksofoni ja klarnetit, aga hetkel mängib põhiliselt kitarri. Ta on laulnud kiriku, laste ja poistekooris, tegelenud rahvamuusika ja võistlustantsuga. *Tanel Padar oli ansambli "Speed free" looja. Ansambli esimene plaat ilmus 2001. aasta mais ja kandis nime "Woman Knows". Kõik Speed Free lood kirjutas Tanel ise. Lisaks võitis Tanel ja tema bänd Speed Free Saku Suurhallis toimuval Eesti Muusikaauhindade 2001 jagamisel Aasta Uus Tulija auhinna.

Muusika → Muusikaajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Doris Kareva powerpoint

Doris Kareva Elukäik Sündinud Tallinnas 28. novembril 1958. aastal Elukutselt luuletaja ja tõlkija Õppis 19661977 Tallinna 7. keskkoolis 1977 jätkas Tartu ülikooli filoloogia teaduskonnas Osales kirjandusrühmituses ,,Wellesto" Töötas ajakirjas "Sirp ja Vasar" korrektorina 1982 Kirjanduse Liidu liige 1992 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni (ERK) peasekretär Looming Esimesed kirjanduslikud loometööd ilmusid 60ndate aastate lõpus Osales Konkursil "noorte kirjandussündmus '76 " Kareva 11 luuletust valiti noorte autorite kogumikku ,,Viis tüdrukut ja kaheksa poissi."

Kirjandus → Kirjandus
26 allalaadimist
thumbnail
2
docx

EDGAR SAVISAAR

Edgar Savisaar Edgar Savisaar (sünd. 31.05.1950) on Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister 1990-1992 ning Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta oli 2001-2004 ning on ka alates 2007-dast aastast Tallinna linnapea. Hariduskäik: 1966 lõpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis 1966­1968 õppis Tartu 7. Keskkoolis 1969 lõpetas Tartu Kaugõppekeskkooli 1973 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks väitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" Ametialane tegevus ENSV ajal: 1989. aastal valiti Savisaar Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadikuks. 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

TÕNU ÕNNEPALU

TÕNU ÕNNEPALU Koostaja: Katre Kikkas TÕNU ÕNNEPALU ON... Luuletaj a Prosaist Esseist ELULUGU · Sündis 13. septembril 1962. aastal Tallinnas · Õppis Tallinna 29. koolis. Gümnaasiumihariduse sai Tallinna 3. Keskkoolis · Astus TRÜ bioloogiateaduskonda. Lõpetas selle 1985. aastal KARJÄÄR · Kirjandusse tuli luuletajana · 1985 ­ 1987 töötas Hiiumaal õpetajana · 1989 ­ 1990 toimetaja ajakirjas Vikerkaar · Alates 1991. aastast on Kirjanike Liidu liige · Eesti kirjanik ja tõlkija LOOMING Proosaloomingu probleemistik · Kodu, kodutus, kodust eemal olek. Eesti ja välisriik, kodu ja hotell

Kirjandus → Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
20
odp

Hiina-keel

HIINA KEEL SISUKORD  HIINA RAHVAVABARIIK  HIINA KEEL  TOONID  MURDED  TEISED TÄHTSAMAD MURDERÜHMAD JA  MURDED   KIRI  KASUTATUD MATERJAL  HIINA RAHVAVABARIIK  Pealinn Peking  Pindala 9 640 821km²  Piirneb 14 riigiga  Iseseisvus 1. oktoober 1949  1 350 695 000 (2012) Hiina Rahvavabariigi lipp Hiina rahvavabariik Hiina rahvavabariigi vapp HIINA KEEL  Kuulub hiina­tiibeti keelkonda  Kõneleb u. 1,2 miljardit inimest  Peamiselt  Hiina Rahvavabariigis, Taiwanis,  Singapuris, Malaisias, Indoneesias.  Kõnelejate arvu poolest maailma levinuim keel.  Ametlikku üldkasutatavat hiina keelt  nimetatakse ka mandariini keeleks ja  putonghua'ks.  Hiina keeles puudub tegusõnade pööramine ja  nimisõnade käändamine.  Hiina keel on tonaalne.  TOONID  Hiina keel tunneb nelja tooni.  Kõrge toon  Kõrge tõusev toon  Madal langev­ toon  Kõrge langev too...

Keeled → Keeleteadus
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Doris Kareva armuaeg

Doris Kareva on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Sündis 28. novembril 1958. aastal. Ta on õppinud Tallinna 7. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis filoloogiateaduskonda. Kareva on teinud tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina ja ajakirja Meie Pere peatoimetajana. Ta on kirjanike liidu ja kirjandusrühmituse Wellesto liige. Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi

Kirjandus → Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Tupac Amaru Shakur

Tupac Amaru Shakur Lesane Parish Crooks e. Tupac sündis 16 juunil 1971. Suri aastal 1996 13 septembril tulistamises. Ta on tuntud kui üks parimaid räppareid maailmas. Tupac sündis New Yorkis kuid ta elas Los Angeleses. Oma lauludes ta räägib elust tänavatel ja getos. Juba noorest peast puutus ta kokku palju varguste ja politseiga. Keskkoolis müüs ta narkootikume. Tupaci lähedased on peaaegu kõik kriminaalse taustaga. Ta oli koolis üks populaarsemaid poisse kuna ta oskas hästi riime teha ja tal oli hea huumorisoon. Tupac käis kaasas Jada Smithiga räppimisvõistlustel ja enamus nendest nad võitsid. 1988. aastal kolis perekond ümber Marin Citysse, Californiasse Seal lõpetas Tupac keskkooli ja liitus Ensemble Teatri Kompaniiga. Sealt avastati ta ja palgati Digital Undergroundi Hip Hop bändi taustalauljaks

Muusika → Muusika
1 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Doris Kareva Armuaeg

Doris Kareva on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Sündis 28. novembril 1958. aastal. Ta on õppinud Tallinna 7. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis filoloogiateaduskonda. Kareva on teinud tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina ja ajakirja Meie Pere peatoimetajana. Ta on kirjanike liidu ja kirjandusrühmituse Wellesto liige. Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi

Kirjandus → Kirjandus
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun