Liivi keel Merle Sarapuu 9. klass Kolga Keskkool Liivlased on väiksemaid tänapäevani säilinud soome ugri rahvaid, kes elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Enne seda elasid nad Kuramaa looderannikul , nn Liivi rannas. Teadlaste arvates elas 12. sajandil umbes 15000 28000 liivlast. Pärast I maailmasõda oli liivlasi umbes 1500 inimest ja tänu tihedale asustusele Liivi rannas õnnestus säilitada liivikeelne keskkond. Siiski hakkasid liivlased vähehaaval mujale kolima. II Maailmasõja järel elas
Olümpiamängud Madis Aavik Kullamaa Keskkool 10A.klass Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud Vana Kreeke religioossed pidustused. Olümpias aastast 776 eKr kuni 393.aastani pKr. Mänge peeti Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Algul oli ürituse pikkuseks 1 päev, hiljemalt juba 5. Toimusid 293 korda. Kaasaegsed olümpiamängud Esimesed toimusid 1896.aastal 6. - 15.aprillini Ateenas. Osales 13 riiki. Naissportlased ei osalenud. Esimene toimumiskoht oli Panathenaikoni staadion. Suveolümpiamängud Esimesed 1896. aastal Ateenas. XXVIII mängud 2004.a. Ateenas. Toimunud 27 korda! Taliolümpiamängud Esimesed Chamonixis aastal 1924. Toimunud 20 korda. Sellel aastal 21. kord. Esimesed olümpiamängud Ateena 1896 Osales 13 riiki. Võistlesid ainult mehed. Osa võisid võtta kõik soovi...
Kunstiõpetus KT 1. 11. klass Paide Täiskasvanute Keskkool Sirly Salandi 1. Klassitsismi kõige olulisemateks tunnusteks võib pidada reeglipärasuse ja korra esiletõusu kunstis, antiigi vaimustust. 2. Itaalia renessansiajastu arhitekt, kelle mõju klassitsismis kasvas oli Palladio. 3. Antiigi pärandiga võimaldas lähemalt tutvuda võimalus reisida ja näha antiigseid ehitisi, neist lugeda kirjalikest allikatest jne. 4. Klassitsismi periodiseeritakse Prantsusmaal kolmes etapis: 1) 1760-1790 Louis XVI stiil
Vahur-Üllar Kersna Miks Vahur? Mina valisin Vahur Kersna, sest ta on üks populaarsemaid saatejuhte Eestis. Vahur ja haridus Sündinud 4. aprillil1962 Võrus 1980 Antsla Keskkool 1985 TRÜ ajakirjandusosakond 1976 avaldas karikatuurid ajalehes "Säde" Vahur ja televisioon 1985. aastal "Prillitoosi" spordinurga toimetaja 19861999 "Noortestuudio pärastlõuna", "HTV uudised", "Monoloog tundmatuga", "Jah! Show", "Vabakava", "Kuniks elu", "Öine lend eikuhugi", "Õhtune Ekspress", "Reisile sinuga" 19992007 "Pealtnägija" koos Mihkel Kärmasega 2004 - 2006 "Rännud Kersnaga" 2009 "Täna õhtul" 2009 "Sind otsides" Vahur ja raadio
Aasta a Esmaspäev E Raudteejaam rtj Osaühing OÜ Keskkool kk Niinimetatud nn Lugupeetud lp Lehekülg lk Suurmeister s-meister Põhja-Jäämeri P-Jäämeri Elektronpost e-post Ja nii edasi jne Tartu Ülikool TÜ Tallinna Maksuamet TMA Aktsiaselts AS Riigiaktsiaselts RAS Usaldusühing UÜ Teaduseväline TVM Vene-eesti sõnaraamat VES Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetikainstituut ETA KübI Ja keemiainstituut ETA KI Eesti Vabariigi Hinnaseadus EV HiS Eesti vabariigi Haridusseadus EV HaS Kaitsepolitsei KaPo Eesti televisioon ETV Umbes u Ameerika Ühendriigid USA Aadress aadr Juhataja juh Minut min Professor prof Sündinud sünd. Telefon tel Klass, klaas kl Trükk tr Kroon kr Õpetaja õp September sept Sajand saj Õpilane õpil Teaduskond teadusk Ladina-Ameerika Lad-Am Emeriitprof, postiaadr Õpilasnõukogu õpil-nõuk Sajandivahetus saj-vah Fil-kand Peamiselt pms Miljon mln...
TERMINAATOR Laura Runthal 12B BIOGRAAFIA Eksisteerib 1987. aastast Tallinna 10. Keskkool Tallinna 47. Keskkoolis esimene avalik esinemine Esimest korda stuudiosse 1989. aastal “Charleen” ja “Meeletu maailm” Laiem tuntus 1992. aastal Praeguseks üle 1000 kontserdi Koosseis: Jaagup Kreem – vokaal ja kitarr Taavi Langi - kitarrid ja back Roland Puusepp – trummid Henno Kelp - basskitarr ja back Nukuteater On teinud muusikat mitmele lavateosele Jaagup Kreem on mänginud etendustes
17) Single-sex - Ühesoolised 18) Co-educational - Segakoolid 19) Comprehensive schools - Üldhariduskool 20) Selective - Valiv 21) General certificate of secondary education - Põhikooli lõpueksam 22) Independent examination boards - Sõltumatud eksamikomisjonid 23) Vocational college - Kutsekool 24) Technical college - Tehnikumid 25) A-Level - Riigieksamid 26) Further eduaction colleces - Täiendõpe 27) National Vocational qualifications - Riiklikud kutseeksamid 28) Sixth form college - Keskkool 29) Independent schools - Sõltumatud koolid 30) Private or public schools - Erakoolid 31) A nursery/kindergarten - Sõim/Lasteaed 32) Pre-preparatory scool - Eelettevalmistuskool 33) Preparatory school - Ettevalmistuskool 34) Prep school - Ettevalmistuskool (lühend) 35) Senior school - Vanemaastmekool 36) Common entrance exams - Üldised sisseastumiseksamid 37) Higher education - Kõrgharidus 38) Carry out/conduct/undertake a study - Läbi viima uuringut
Karl Suur Tere, minu nimi on Karl. Sündinud olen ma 742. aastal Aacheni lähedal Saksamaal. Olen Pippin Lühikese poeg. Samuti ka tema järgmine troonipärija. Hetkel suudan vaid unistada ajast, mil minust saab Frangi riigi kuningas. Mu mõttemaailm on avar ning olen valmis tegema kõik, et mu rahval oleks hea. Rajaksin koole, vallutaksin maid ning aitaks abivajajaid. Aastaid hiljem.. Mäletate aega, mil unistasin ma Frangi riigi kuningaks saamisest? Aastal 768 läks mu unistus täide- minust sai Frangi riigi kuningas. Kogu riigi valitsejaks sain ma alles 4 aastat hiljem, 771. Ja nüüdseks olen ma Frangi riigi keiser. Terve selle ajaga olen ma suutnud vallutada maid ja rajada koole ning kloostreid. Samuti olen ka toetanud vaimulikke ning muid abivajajaid. Minu silmis tähtis koht on haridusel ning kultuuril. Leian, et igal endväärtustaval inimesel tuleksid sellised teadmised elus kasuks. Valitsemisalgusaastatel sõdis...
Titaan Jana Smirnova Kallavere Keskkool 10. klass Omadused · Elemendi lühend: Ti · Järjekorra number: 22 · Aatommass: 47, 87 · Sulamistemperatuur: 1668°C · Keemistemperatuur: 3287°C · Tihedus: 4,5 g/cm³ · Hõbevalge, plastne, tugev, korrosioonikindel · Keskmise aktiivsusega metall · Madal elektri-ja soojusjuhtivus · Mittemagneetiline · Kõige vastupidavam kergmetall · Oksüdatsiooniaste ühendeis harilikult IV · Kokkupuutel õhuga oksüdeerub -> tihe, vastupidava oksiidikiht · Oksiidikihi tõttu reageerib väga halvasti vees ja õhus · Peab vastu lahjendatud väävelhappele, soolhappele, gaasilisele kloorile ja enamikele orgaanilistele hapetele · Kuumutamisel reageerib halogeenide, vesiniku ja süsinikuga · Pole võimalik sulatada õhukeskkonnas -> inertses gaasis (nt argoonis) või vaakumis Avastamine Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik William Gregor Paiknemine Looduses leidub titaani ainul...
Kristiina Kass Koostasid:Moonika Haili Sigrid Tigane Sandra Aruste KELA Kristiina Kass 14.mai 1970 Tartu 1988 Tallinna Kunstigümnaasium (tollane 24. keskkool) kunstiklass Helsingi Ülikool Ema lastekirjanik Asta Kass ja isa humorist Kalju Kass Kristiina Nokelainen-soome lastekirjanik 1999 esimene lastelugu,Hyvinkään Sanomat - "Pönttösten perheen joulukuusi" Illustraator ja tõlk Arvukalt ilmunud jutte ajakirjades Inspiratsioon Tema kaks last on talle suureks inspiratsiooniks "Mida ulakamad nad on ja mida rohkem pahandusi teevad, seda huvitavamaid jutte ma kirjutan. See ongi mu ainuke lohutus. Tegelikult ma muidugi tahaksin, et nad oleksid kukupaid, aga kahjuks see alati nii ei ole." Tunnustus Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia 2010 ("Nõianeiu nöbinina") lastejuttude võistlusel ,,Minu esimene raamat" 1.koht 2005 ("Samueli võlupadi") Nu...
Parksepa Keskkool Uurimistöö Elektrienergial töötavad masinad ja energiakulu kodus ning selle energia maksumus Koostaja: Kärol Pilberg Juhendaja: Kalju Haabmets 1. Elektitarvikud minu kodus Seade Nimipinge (V) Töösagedus (Hz) Võimsus (W) Veekeetja 220-240 50 2000 Pesumasin 230 50 2200 Televiisor 220 50 60-120 Mikrolaineahi 230 50 1250 Laualamp 220-240 50-60 60 Laelamp 220 50 60 Põrandalamp 220 50 40 Jõulutuled 230 ...
Kehra Keskkool Tallinna Linnahall Lühireferaat Kehra 2007 1 Sisukord Tiitelleht lk1 Sisukord lk2 Tallinna Linnahall lk3 Pildid lk4-8 Kasutatud materjal lk9 2 Tallinna Linnahall Tallinna Linnahall asub Tallinna südames, mere ääres. Kiviviske kaugusel sellest on sadam ja vanalinn, mis on mõjutanud Linnahalli kui hoonet. 1980-1984 rajatud Linnahall asub 1 km kaugusel Tallinna kesklinnast. Linnahall oli ainus Nõukogude Liidu ajal kerkinud mereäärne avalik objekt, mille pärast omab ta nii kultuurilist kui ka linnaruumilist tähtsust. Tallinna Linnahalli arhitektid on Raine Karp ja Riina Altmäe. Linnahall valmis Moskva 1980. aasta suveolümpiamängudeks. Hoone rajamisel oli põhiees...
ITAALIA Merilin Talimaa Aravete Keskkool 10.klass Rahvuslik liikumine 1820. aastate revolutsioonide mahasurumise järel pääses Itaalias võimule poliitiline reaktsioon Itaallaste suureks probleemiks oli riiklik killustatus ja võõrvõim Enamik Itaalia väikeriike oli Austria võimu all Iseseisev oli Piemonte ehk Sardiinia kuningriik 22-miljonilisest elanikkonnast elas umbes 80% maal Talupojad olid vabad, kuid ilma maata Esimesena asutati puuvillavabrikud 1848. aasta revolutsioon 12. jaanuaril 1848. aastal algas rahva ülestõus Sitsiilia pealinnas Palermos Moodustati ajutine valitsus ja võeti vastu konstitutsioon Kõikides riikides kehtestati konstitutsioonid Otsustati vabaneda Napoli kuninga võimu alt Kuningas Ferdinand II saatis ülestõusu mahasurumiseks Palermo vastu 5000-mehelise armee Revolutsioon puhkes Napolis ja mitmes väikeriigis...
Katrin Karro 9.A klass Sikupilli keskkool Rootsi kaart Euroopa kaart Üldandmed · Pealinn: Stockholm · Üldpindala: 449 964 km² · Rahvaarv: 9,2 miljonit · Rahaühik: kroon · Keel: Rootsi, Soome, Inglise keel · Rootsi kuningas: Carl XVI Gustaf · Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele Rahvastik Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteri usku. Rootsi rahvastik on koondunud keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale; ainult üks rootslane seitsmest elab maal Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige. Loodustik Maa keskosa Svealand on suur järverikas tasandik, mille kliima soodustab põllumajanduse arengut ning kus asub mitu suuremat linna, nende hulgas ka pealinn Stockh...
KATAPULT Priit Toomsoo Alar Pastik Laura Pirbe Mihkel Parkja Luunja keskkool 2010 MIS ON KATAPULT? · Katapult on suur masin ,mis talletab energiat ,et see hiljem väljastada visatavasse esemesse. · Osa katapulte kasutab maa külgetõmbejõudu või kiigeefekti, et visata asju. Teised kasutavad vedrusid et energiat väljastada · Kõik katapuldid viskavad midagi. · Katapult on ammu järeltulija . · Esimesed nähtused katapuldist olid 3-4 sajand enne kristust selle aja katapuldid olid lihtsalt hästi suured ammud. BALLISTA
SÕNA LIITSÕNA LIITEGA SÕNAD 1. Kristall helgib kristalselt. 2. Kass kuulub kaslaste hulka. 3. Printsess ei suutnud käituda printseslikult. 4. Pikk oli pikliku näoga. 5. Lõpp ei too lõplikku otsust. 6. Mäss peabki olema mäslev. 7. Kümme meest saabus kella kümneks. 8. Homme teeme homseid harjutusi. 9. Tallinnas elavad tallinlased. 10. vap____er vaidleb vap____ralt 11. lep____lik peab lep____ima, 12. sall rip____nes ja kinnas rip____us 13. minu kit____el on teiste kit____lite kõrval 14. metal____ säras metal____selt 15. kup____el seisis teiste kup____lite juures, 16. mõt____likku külastavad tihti mõt____ed, 17. pas____igu pas____likku kleiti 18. See ülesan____e tõi kaasa uusi ras__keid ülesan____deid, 19. Lin____laste lin____ on moodne ja lin____lik, 20. kup____el seisis teiste kup____lite juures, Põhjenda, miks kirjutatakse nii. KINDAD - ....................... PIKLIK ...
Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool Evelin Pärn ja Aive Ots Alatskivi 2010 MIS ON VÕNKUMINE ? Võnkumiseks nim. perioodiliselt korduvat liikumist. Laias tähenduses on võnkumine mistahes protsess, mis on iseloomustatav mingi parameetri või suuruse täpselt või ligikaudselt korduva perioodilise muutumisega. Liigitatakse välismõju toimimise ja harmoonilise võnkumise järgi. VÕNKUMISE LIIGID Vabavõnkumine Nim. sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Sellised võnkumised tekivad süsteemis pärast süsteemi tasakaaluolekust väljaviimist. Võnkumisel muundub vaheldumisi kineetiline energia potensiaalseks ja vastupidi. Vabavõnkumise sagedust nim. võnkesüsteemi omasageduseks. Vabavõnkumine on näiteks vedru või niidi otsa kinnitatud koormuse võnkumine. Vedru otsa kinnitatud koormuse võnkumine. Sundvõnkumine Sundvõnkumiseks nim. võnkumist, mis toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toimel. ...
Hando Runnel Päritolu Sündis 24.november 1938.aastal Järvamaal Eduard ja Pärja Runneli teine laps 4lapselises peres Õpingud Jalgsema algkool JärvaJaani ja Ambla 7.kl kool Tartu 1. keskkool Paide keskkkool EPA kaugõppeteaduskond Juba II klassi poisina mõelnud kirjanikuks hakata Tegevus Loomingu toimetuses publitsistika osakonna juhatajana Kutseline kirjanik Tartus KLi liige 1969 Aktiivne poliitilises elus Kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, hiljem peatoimetaja Raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algataja U.Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja Preemiad "Maa lapsed" (1965)
JALUTUS- KÄIK VANAS ROOMAS MARIEL TEINLUM LOO KESKKOOL 10. KLASS COLOSSEUM Colosseum ehitati Flaviuste ajal. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Keiser Titus pühitses selle 80. aastal 100 päeva kestnud pidustustega Amphitheatrum Flaviumiks. Kuni 405 toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused. Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. CARACALLA TERMID Caracalla termid olid Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Termid ehitati Roomas aastail 212–216 keiser Caracalla valitsusajal. Need olid ette nähtud pesemiseks ja suplemiseks ning füüsilisteks harjutusteks. Peahoones olid saunad. Kõrvalhoones olid suured basseinid purskkaevudega. Kahte korpusesse olid paigutatud raamatukogu ja muusikatoad. Termid mahutasid korraga kuni 1600 inimest. ROOMA PANTEON Panteon on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis. Panteon ehitati kõigi Antiik-Rooma jumalate templina umbes 115–125 pKr Hadrianuse va...
Beebi areng- teine elukuu Kuusalu Keskkool 10. klass Liisi Liivik ja Liisbeth Kallakmaa Areng Inimese areng tähendab süstemaatilisi muutusi munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. Areng toimub sammhaaval. Kui kael muutub tugevamaks, jõuab beebi oma rasket pead üleval hoida. Seejärel, kui beebi on mugavalt kõhuli asendis, hakkab ta kätega ülakeha vähehaaval ülespoole tõstma. Nii tugevnevad selg ja ülakeha. See aitab tal omakorda ükskord istuma hakata. Samad lihased aitavad beebil edasi liikuda ning ühel heal päeval end ka püsti vinnata. Sel kuul ilmutab laps üha rohkem huvi ümbruse ja iseäranis inimeste vastu. Ta pöörab sageli pead ja vaatab häälte suunas ning näib pingsalt kuulatlevat inimeste juttu. Ta näib reageerivat ka rääkija hääletoonile ning mõnikord vastab ta kõnetusele naeratusega. Areneb ka lapse häälitsemine. Laps hakkab koogama ja see annab tavaliselt tunnistust rahulolust. Koogamine on vaiksem ja meloodilise...
Herakl eitos Kuusalu Keskkool 11. klass Liisbeth Kallakmaa Herakleitos elas umbes 535 eKr – 475 eKr. Oli vanakreeka filosoof (eelsokraatik) Tegutses Väike-Aasias Ephesose linnas. Tema isa nimi oli Bloson. Ta oli tuntud perest Ta üksik eluviis muutis ta ennasttäis olevaks ja väidetavalt tekkis tal stress ühiskonnaprobleemide tõttu. Ta hüüdnimeks oli "Tume", sest tema poolt kirjapandut oli raske mõista. Samuti kutsuti teda "Nutvaks", sest alati, kui Herakleitos väljus kodust ja nägi ümberringi nii palju rumalalt elavaid ja surevaid inimesi, olevat ta haletsusest nutnud. Juba lapsepõlves pani ta teisi imestama: algul väites, et ta midagi ei tea, hiljem aga – väites, et on kõiketeadja. Teised inimesed aga ei teadvat midagi. Ja kui teavadki, siis pole nende teadmised midagi väärt, sest "paljuteadmine ei tee targaks". Herakleitose filosoofia Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam...
Usul oli keskaja inimese elus väga tähtis koht Sissejuhatus: Kõikidel tänapäeva inimestel on ise õigus otsustada oma usulise kuuluvuse üle. Keskaja inimestel seda õigust ei olnud. Tänapäeva inimestele tunduks selline korraldus vastuvõetamatuna. Keskajal olid seevastu kindlad ja karmid õpetused, mille järgi toimida. Teemaarendus:Ma arvan, et inimesed uskusid Jumalasse, sest tol ajal ei osatud hästi põhjendada erinevaid ilmastikuolusid ja haiguseid. Arvati, et kõigi haiguste ja loodusolude eest vastutab Jumal. Selleks, et Jumal säästaks inimesi halvast ilmast ja karistaks pattude eest, asutasid inimesed kirikuid, et palvetada Jumala poole ja paluda armu. Usuti, et ku ise elasid oma elu hästi ja käitusid kiriku õpetuse järgi, pääsesid sa pärast surma taevariiki, aga kui elasid halvasti, pidid leppima põrguga. Kirikutel olid oma õpetused, mille järgi pidid inimesed käituma. Kõikidele inimestele kehtisid kiriklikud õpetused võrdselt. Kirik...
praeguse kiriku ette väike puukirik, mis põletati 1703. aastal koos linnaga maha. 1730. aastal rajati rootsiaegse puukiriku kohale vanasse kasvuhoonesse abikirik. Kirikus asub ka Vabadussõjas langenud koguduse liikmete mälestusmärk-epitaaf, mille kavandas August Roosileht. HARIDUS Paides tegutseb kolm kooli: Samuti on seal kaks lasteaeda: Paide Ühisgümnaasium Paide Sookure Lasteaed Paide Gümnaasium PAIde Lasteaed Paide Täiskasvanute Keskkool LIPP Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level VAPP Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PILTE PAIDEST Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Mariel Teinlum Loo keskkool 9.klass PÄRSIA LAHE PIIRKOND: RAHUTUD NAFTARIIGID Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sissejuhatus Rikkad riigid maavarade pärast. 20. sajandil muutus nafta väga tähtsaks Nafta tõttu mõned riigid väga rikkad, kuid seal leidub ka hulganisti viletsust. Pärsia lahe piirkond on juba aastaid olnud üks kuumemaid kriisikoldeid. iraan: võitlus ilmaliku ja usulise võimu vahel Pärsia lahe idarannik kuulub Iraanile. Nafta avastamisest algas riigi tööstuse areng, ent sellega kaasnes läänelike väärtuste sissetung Islami usujuhid tõrjuti nende traditsioonilistelt postitsioonidelt. Riigi poliitikat hakkasid üha enam määrama majanduslikud huvid 1960 alustas riiki valitsenud sahh Mohammad Reza Pahlavi uuenduskava elluviimist, et muuta oma maa ...
süsteem. 2) range kord, pingeline töö. 3) hea riiklik poliitika. 4) suurte kaitsekulutuste puudumine. Välispoliitika: * 1956.a võeti ÜRO liikmeks. *Peale II MS peamised partnerid: USA, Aasia riigid. *Teravad suhted: 1)Põhja-Koreaga-kommunism vastandus kapitalismiga. 2)Hiinaga-kuna USA ei saanud Hiinaga eriti läbi. 3)NSVL, Venemaaga. *Jaapani Keiser: Akihito, keiser 1989.a, on Jaapani 125 keiser ja tänapäeva ainuke. *Jaapan tänapäeval: Haridussüsteem-1)6.a algkool, 2) 3.a alama astme keskkool, 3) 3.a kõrgema astme keskkool. Haridusele pannakse suurt rõhku. Meelistegevused: 1)teetseremoonia.2)Ikebana. 3) Origami. 4)karaoke.5)sumomaadlus. 11. Aafrika ja Ladina-Ameerika probleemid peale iseseisvumist. V: Aafrika: 1)ebaloomulikud piirid ei kattunud üldjuhul aafriklaste esmatähtsate hõimupiiridega. 2)Püsiv vaesus. 3) Relvakonfliktid. 4) määratu korruptsioon. 5) onupojapoliitika-läänelikud väärtused ja põhimõtted ei osutunud sobivaks. Ladina-
1956 Tartus [2] Erakond ja peaministri aastad: Reformierakond 2005-... Isiklikku: Andrus Ansipi abikaasa Anu Ansip on naistearst. Peres on kolm tütart: Reet, Tiina ja Liisa. Aprillis 1996 juhtus tal jalgrattaga sõites lauskokkupõrge sõiduautoga. Talle tehti 11 tundi kestnud operatsioon ja ta oli 3 kuud voodihaige. Taastumine võttis aega 14 kuud. Haridus: 1979 Tartu Riiklik Ülikool, orgaanilise keemia eriala 1974 Tartu 5. Keskkool Täiendharidus: 1992 Yorki Ülikool Torontos, ärijuhtimine 19871989 Eesti Põllumajanduse Akadeemia, agronoomia eriala 2000. aastal Briti Nõukogu koolitus Brüsselis, Dublinis ja Edinburghis 6 Ametikäik: 2005... Peaminister 20042005 Majandus- ja kommunikatsiooniminister 19982004 Tartu linnapea 19951996 Livoonia Erastamise Investeerimisfondi nõukogu esimees 19951996 Suurerastamise Investeerimisfondi fondihalduri Fondijuhtide ASi
Loe läbi Kristiina Ehini luuletus ,,Pärast tormi" (luuletuskogu ,,Kaitseala", 2005) ja lahenda selle põhjal ülesanded. Ülesannete lahendamisel arvesta sellega, arvesta et iga vastuse oodatav pikkus on 50100 sõna. STEN KANGILASKI 1. Selgita, mis on luuletuse peamõte, kasutades selle avamiseks ka tsitaate luuletusest. (10 punkti) Vastus: Luuletuse peamõte seisneb selles, et inimesed risustavad maailma, tekitavad prahti, inimestest jääb maailma järele jälg nagu jääb jälg tornaadost, mis on kuskil asulas laastamistööd teinud ning midagi head sellest segadusest on väga raske leida. Samuti annab luuletus mõista, et peaks rohkem mõtlema ka tulevaste põlvede peale, inimesed peaks mõtlema ...
Kiviõli 1 Keskkool Kätlin Palm 7b Fluor Kiviõli 2006 Mis on fluor? · Fluor on keemiline element järjenumbriga 9. · Fluor on helekollase värvusega, õhust veidi raskem, terava lõhnaga väga mürgine gaas. · Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. · Ta reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega. · Ta on keemiliselt kõige aktiivsem mittemetall. · Toatemperatuuril ühineb fluor plahvatuse saatel õhus leiduva -vesinikuga, mille tulemusel tekib vesinikfluoriid HF. Viimase sooli nimetatakse fluoriidideks (metalli ja fluori ühendid). · Kokkupuutel fluoriga ained süttivad. Isegi vesi süttib fluoris põlema, mille tulemusel tekib hapnik. See on äärmiselt ebatavaline reaktsioon: harilikult on põlemiseks vaja hapnikku, siin aga hapnik tekib põlemise tulemusena. · Inimkehale (nii limaskestadele kui ka nahale) mõjub fluor söövitavalt. ...
Koeru Keskkool Süsivesikud saia- ja leivatoodetes Uurimustöö Koostas: Eleri Sillamäe Juhendaja: Merit Metsmaa Koeru 2010 TABEL Toodete Valmistaja Süsivesiku Kalorsus Hind nimetus -sisaldus Kodusai Fazer Eesti 51,1 g 257 kcal 6.30 AS Mitmeviljarös Fazer Eesti 48,5 g 304 kcal 9.20 tsai AS Perenaise sai Eesti Pagar 50,6 g 250 kcal 4.90 AS Hea sai Eesti Pagar 49,9 g 250 kcal 4.90 AS Isa sai Leibur AS 50,4 g 260 kcal 5.90 Teele sai Eesti Pagar 49,2 g 250 kcal 11.50 AS Kodupaiga Eesti Pagar 44,...
Loovad inimesed - edukas riik Kas tsivilisatsioon oleks olemas, kui poleks piisavalt loovaid inimesi? Praegust ühiskonda on aastatuhandeid üles ehitatud. Võrdlen seda maja ehitamisega vundament sarnaneb tekkinud kirjaga, mis on kõige alus, seejärel põhitalad, mis võrduvad läbi aegade püsinud ühiskondlike põhimõtetega ( ,,halba" karistatakse, kuid ,,hea" elab jumalikus õndsuses). Maja seina samastan riigiga, mis kõike tekkinut koos hoiab. Katuseks nimetan usku, mis ongi toonud meid siia. Aga maja ei saa ehitada, kui ideed ei ole. Ideed sünnivad meie loovas pooles. Nii ei saa ilma loovuseta ehitada ka taskulampi, majandussuhteid, autot, selliseid pükse, nagu Te kannate, muusikat või mida iganes, mis meid maailmas ümbritseb või millega kokku puutume. Riigi ülesehitamine on kunst. Kunst vajab loovaid inimesi. Loovus on kõige alus. Maalikunstnikud maalivad vahel ühte pilti aastakümneid...
Kuidas elad,Ann? Gerda Türin Häädemeeste keskkool Aidi Vallik Aidi Vallik on eesti noorsookirjanik, kes sündis 11. mail 1971. aastal. Aidi Vallik õppis mitmetes koolides kuni 1988. aastal jäi Haapsallu elama. Töötas kunstnikuna erinevates kohtades. Astus 1991. aastal Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialale. Aidi Valliku luulekogu kannab pealkirja ,,Mina ja Käthe Kollwitz". 2000.a sai noortejutustuste konkursi peapreemia ,,Kuidas elad, Ann?",,,Mis teha, Ann?". "Kuidas elad,Ann?"
Õpilasfirma Momentus Ailar Väärtmaa Tallinna 32. keskkool 15. Aprill Teema valik · Õpilasfirma on parim viis varases eas ettevõtlushariduse omandamiseks · Uurimistööga õpilasfirma tegevuse analüüsimine, aitas paremini aru saada, mida on tehtud õigesti ja mida on tehtud valesti. · Ülevaateks tulevastele (õpilas)firmadele · Inspireerida noori hakkama ettevõtjaks Uurimistöö eesmärk · Õpilasfirma kui praktilise töö eesmärgiks on ettevõtlusteadmiste omandamine ja ette-
Referaat Neeme Järvis Muusikaõpetus 6c Gertrud Vahtra Viimsi Keskkool Neeme Järvi on sündis 7. juunil 1937. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimise ja löökpillide erialal ning Peterburi konservatooriumis orkestri- ja ooperidirigeerimise erialal, kus lõpetas õpingud 1960. aastal prof. Nikolai Rabinovitsi klassis, misjärel täiendas end aspirantuuris Jevgeni Mravinski juhendamisel. Esimest korda esines ta dirigendina 18-aastaselt Eestis. Ooperit (Bizet' "Carmenit") juhatas ta esimest korda Leningradi Kirovi teatris
Fridebert tuglase keskkool Vesirott Referaat loodusõpetus Rahvapärane nimetus. Tema rahvapärane nimetus on mügris. Välimus Mügri on mõõtmetelt rotisuurune.Karvastiku värvus varieerub hallikaspruunist mustani (noored on alati hallid). Saba moodustabtüvepikkusest umbes poole või pisut rohkem. Kõrvalestad on lühikesed ja ulatuvad karvastiku seest vaevu välja.Tüvepikkus on 1224 cm, kehamass 80180 (harva kuni 300) g. Levib. Ta on levinud Euraasias Atlandi ookeani rannikult Leena paremkalda ja Baikali järveni. Lõunas ulatub levila Väike-Aasia, Kesk-Kasahstani ja Loode-Mongooliani, põhjas metsatundrani.Eestis on vesirott tavaline. Eriti sage on ta saartel, laidudel ja Lääne-Eesti rannikul.Kui kiskjad tema arvukust ei kontrolli, paljuneb ta massiliselt ja võib tekitada olulist ...
Närvisüsteemi ehitus ja talitlus Heiko Kiis Tallinna Sikupilli Keskkool 9A klass Närvisüsteemi ehitus ja talitlus Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talitluse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Seega juhivad organismi talitlust nii närvid kui ka hormoonid. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismi enese toimuvate protsessidega. Närvisüsteem jaotub kaheks osaks:Kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja
Varstu Keskkool 10. klass Inngery Karu Kas võib leida seost keskaegse rüütlilaulu ja tänapäeva armastuslaulude vahel? Essee Varstu 2011 Kas võib leida seost keskaegse rüütlilaulu ja tänapäeva armastuslaulude vahel? Ilmalikud laulud olid suulised ja neid esitati peamiselt rahvalauluna. Need on tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuleta...
Võnnu Keskkool UPPSALA JA PELLE SVANSLÖS Referaat Autor: Sigrid Orasmäe Klass: 12 Juhendaja: Kadri Okas Võnnu 2015 SISUKORD UPPSALA............................................................................................................................3 PELLE SVANSLÖS............................................................................................................4 PELLE MÄNGUVÄLJAK..................................................................................................5 KASUTATUD MATERJAL................................................................................................5 ‘ 2 UPPSALA Uppsala on linn Rootsist 70 km Stockholmist põhja pool. Linn kandis kuni 13. sajandini nime Östra Aros. Uppsala rajati...
Venitusharjutused pingete lõõgastamiseks 5., 6., 7. klass Ain Pinnonen Viimsi Keskkool Alaselg · Lebage selili, põlved kõverdatud ning jalad vastu maad. Tõmmake kätega üks põlv vastu rinda, seejärel tõmmake teist põlve, kuni tunnete kerget venitust alaseljas. Hoidke asendit kümme sekundit. Korrake harjutust 10 12 korda. Kõhulihased · Lebage kõhuli ning tõstke end küünarnukkide peale, kuni te tunnete kerget venitust kõhulihastes. Hoidke seda asendit 810 sek, siis lõdvestuge. Korrake harjutust 10 15 korda.
Mihkel on kirjanike Aino Pervik ja Eno Raua poeg. Kirjanik ja japanoloog Rein Raud on tema vend, kunstnik Piret Raud tema õde. 7. juulil 2007 abiellus ta Pärle Seppinguga, kes töötas sel ajal Pindi Kinnisvaras osakonnajuhatajana ja valiti 2006. aasta parimaks maakleriks. Kummalegi oli see teine abielu ja kummalgi on esimesest abielust poeg. Eelmisest abielust on tal poeg Kaarel Eno Raud. Hariduskäik 1979- 1987 Tallinna 7. Keskkool Oskused ja huvid: Emakeel on eesti keel, valdab inglise, vene ja soome keelt. Mihkel on kaua aega tegelenud muusikaga ja tegeleb ka spordiga. Töökäik 2008- k.a Värske Ekspress saatejuht 2007- 2008 Telekonkursi Eesti otsib superstaari kohtunik 1996- 2000 Telesaate 7 vaprat saatejuht 1990-1991 Vikerraadios saatejuht 1991-1992 Kuku raadios saatejuht 1986- k.a Singer Vinger kitarrist 1990- 1999 Mr Lawrence kitarrist
HANNES VÕRNO Fred-Georg Pääro 2017 Hannes Võrno • Sündinud 1. mail 1969 Rakveres • Saatejuht • Humorist • Moekunstnik • Poliitik • kaitseväelane Õppingud • 1976-1984 Rakvere 3. Keskkool • 1980-1984 Rakvere Lastemuusikakool • 1984-1988 Tartu Kunstikool (kunstiline kujundamine) • 1988-1993 Eesti Kunstiakadeemia (moekunst) • 1993-1994 Burg Giebichenstein Hochschule für Kunst und Design, Halle, Saksamaa • 2005-2006 Kaitseväe Lahingukool • 2012 Kõrgem Sõjakool • 2013 NATO School Oberammergau, Saksamaa • Ta on õppinud moekunstnikuks ja disaininud Sangarile meestesärke • Aastatel 2003-2011 oli ta Isamaa ja Res Publica liige ning kuulus Riigikogu
Turneri sündroom Helena teras Aravete keskkool Selgitus ja ülevaade Kaasasündinud pärilik haigus, kus puudub osaliselt või täielikult üks kahest sugukromosoomist. avaldub haigusele omase välimusena. Lapsed sünnivad välimuselt tüdrukutena. nende munasarjad ei ole normaalselt arenenud, ega tooda munarakke ega naissuguhormoone. Haigus avaldub erineva raskusega, olenevalt kui suur osa kromosoomist on puudu. esineb sagedusega 1:1500-2500 tütarlapsel. Tekkepõhjused ja mehhanismid Haiguse põhjust ei teata. Üks X-kromosoom on normaalne ja üks X-kromosoom on muutunud ringikujuliseks. Igal inimesel on normaalselt 46 kromosoomi. Turneri sündroomi korral on tegu tütarlapsega, kellel on 45 kromosoomi, kuna puudu on 1 X-kromosoom. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE haigus avaldub alles siis, kui oodatav puberteet ei alga. käe- ja jalalabadel turse, iseloomulikud on voldid kaelal. Lapsed on lühikes...
Nõukogudeaegne kool Kallavere Keskkool 7.Klass Carol-Liis Tragel 2014/2015 õ-a Esimesed külakoolid olid madalad talutare meenutavad hooned, väikeste akendega ja õlg katustega. Seal õppisid lapsed vaid kaks kuni kolm talve lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja usuõpetust. Tihti olid lapsed koolis terve nädala ja seepärast oli nädala toidumoon ka kaasas. Tol ajal külmkappe ei olnud ja toitu hoiti sahvris. Toiduks oli leib, kartulipuder või tangupuder, vahest ka tükike liha. Joogiks lähker hapupiimaga. Õppimine toimus pikkade laudade ümber, kus põlesid vaid 1-2 küünalt. Igal lapsel oli väike tahvlike, kuhu ta kirjutas krihvliga. Õpikuid oli vähe ja neid tuli jagada mitme lapse vahel. Ajad möödusid ja koolid muutusid nõukogulikeks. Ühtne koolivorm kehtestati Eestis 1955. aastal. Kõik lapsed pidid käima koolis ühtemoodi riides. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun villane taljes ...
.......................................................... 3. ................................................. Näit ........................................................... 4.................................................... Näit. .......................................................... Jaga sõnad viide rühma. Leia igale rühmale pealkirjaks õige reegel. kauples, valssi, modernne, kümnes, keskkond, linlane, brasiillane, marss, kordan, komplekssed, kasski, keskkool, konngi, allkiri, metalne, metallraha, kurkki, fajanss, pappkarp, kirsse, õhupallgi, pimss, metssiga, õhkkond, tummgi. PTG Õpetaja: Reet Sai Page 1 of 3 Õppeaine: Eesti keel Kursus: 3. kursus Klass: VIII Teema: häälikuõpetus,õigekiri PTG Õpetaja: Reet Sai Page 1 of 3
Algas ka näljahäda ja vastuseis Töötati välja agroteadus Kirjanikel kästi kahe- kuni kolmekordistada romaanide toodangut Kõrgkoolid said uue õpikud Kultuurirevolutsioon 1965. 1976. a-tel toimunud Mao Zedongi poolt kavandatud maoistlik sotsiaalpoliitiline kampaania Eesmärk : vabastada Hiina "liberaalsest väikekodanlusest" ja jätkata "revolutsiooni klassivõitlust" 1966. a haridusreform Koolides õpiti : algkool Mao tsitaate keskkool Mao valitud teoseid ülikool Mao kogutud teoseid M. Zedong kuulutas kultuurirevolutsioon lõppenuks 1969. a Tagajärjed Õppetöö seiskus Vähenes toodang Transport desorganiseerus Elu pärast M. Zedongi surma 1978.a algas terav võimuvõitlus Töötati välja pikaajaline plaan, mille eesmärk oli Hiina muutmine mõne aastakümnega võimsaks suurriigiks Üksikmajapidamise edendamine Olmetehnika tootmine Uuendused kandsid vilja Võitlus demokraatlike vabaduste eest
JUHAN VIIDING Elulugu • Sündis Tallinnas 1.juunil 1948, suri Raplas 21.veb 1995 • Oli Eesti poeet, näitleja ja lavastaja • Oli varaküps noor • Aastal 1968, hakkas kasutama nime Jüri Üdi • Oli abielus Riina Kiisaga ning neil on ühine tütar Elo Haridus ja töö • Peale 8.klassi asus õppima Tallinna 21.keskkooli • Tallinna Töölisnoorte keskkool • Töötas fotoarhiivis • Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateeder (1968- 1972) • Eesti Draamateater (1972-1995) • Andekas näitleja Draamateatris Luule • Luuletusi hakkas pidevamalt kirjutama 1965.a • 1973.a alguses kuulus Kirjanike liitu • Luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv • Keskendus nii ühiskonna probleemidele kui ka „mängles“ lugejatega • Loomingu tippaeg oli seitsme-ja kaheksakümnendatel • Luuletamispõli jagunes kaheks • Tundlik ja dramaatiline
Õpikeskkonnad Hea õpikeskkond, mis hõlmab kooli ja kodu, on inimesele tähtis teadmiste omandamiseks ja korralikeks õpitulemusteks. Nii õpilased kui ka õpetajad saavad midagi teha selleks, et muuta seda paremaks. Arvan, et minu õpikeskkonnad on mulle väga sobivad ja ei takista mind tegemast seda, mida pean õppimisel vajalikuks. Põhilisteks kohtadeks, kus õpin on kool ja kodu. On mitmeid tegureid, mis soodustavad õppimist. Isegi ruumi kujundus, valgus ja sisustus mängib suurt rolli. Võin öelda, et nii minu kooli klassi- kui ka koduruum, on õppimiseks sobiv piisavalt hea valgustatus ja akustika ning ilus kujundus. Tahet õppida ja initsiatiivi olemust mõjutavad õpilaste ja õpetajate omavahelised suhted. Arvan, et heade suhete saavutamiseks peaks õpilane pingutama ise täitma kohustuslikke ülesandeid ja tegema koostööd õpetajate ja teiste kaasõpilastega. Teades, et oled inimeste keskel, kes austav...
PÕLLUMAJANDUSE MÕJU KESKKONNALE Luunja Keskkool 11.Klass Astrid Metsoja SISSEJUHATUS Igasugune loodusvarade kasutamine, nagu ka põllumajandus, avaldab mõju looduskeskkonnale. Millised põlumajandusega seotud tegevused on ületanud keskkonnataluvuse piire, põhjustanud looduskeskkonna pöördumatuid muutusi või seadnud ohtu inimese heaolu ja tervise. LOODUSLIKU MITMEKESISUSE VÄHENEMINE Metsade raadamine Soode kuivendamine Kuivade alade niisutamine Põllumaade laienemine ja intensiivne kasutamine vähendab loodusliku mitmekesisust. MULLA EROSIOON Vihmametsade asemele rajatud põllud muutuvad aga paari aastaga viljatuks ning sidususe kaotanud mulla uhub vihmavesi nõlvadele rajatud põldudelt kergesti minema. Ulatulikuim troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades. KÕRBEDE LAIENEMINE Ülekarjatamine kuivadel karjamaadel rikub niigi õrna pinnast ja toob kaasa kõ...
võtmeisiku kolledz, töötajate kolledz, talunike kolledz, correspondents kolledz ja haridus kolledz. Enamik neist pakub kahe-ja nelja aastast lühi-tsükel kursuseid. Haridussüsteem Et elanikkonnale haridus tagada on Hiinas laiuv ja mitmekesine kooli süsteem. Seal on eelkoolid, lasteajad, koolid pimetatele ja kurtidele, võtme koolid (sarnased ettevalmistumis koolid kolledziks), põhikoolid, teisejärgu koolid (kus on kokku surutud noorte ja vanemate keskkool, teisejärgu põllumajanduslikud ja kutsekoolid, tavaline teisejärgu kool, teisejärgu õppetajate kool, teisejärgu tehnikakool ja teisejärgu elukutseline kool), ja mitmesugused kõrgemahariduse asutused (koosneb tavalisest ülikoolist ja kõrgkoolist, elukutselisest kõrgkoolist ja lühiajalisest kutse ülikoolist). Hariduse saamiseks on Hiina süsteemil olemas püramiid; ressurside nappuse tõttu on kõrgharidus raske saada, õpilaste arv kõrgemal tasemel kahaneb tunduvalt. Kuigi
kooli tarvis Suure-Kõpu mõisa peaelumaja herrastemaja, mis juba mõisa planeerimise ajal seks otstarbeks määrati. Esimeseks koolijuhatajaks kinnitati 1922. aasta 8. jaanuaril Johan Kütt. Järgnevate aastakümnete jooksul toimus mitmeid kooli reorganiseerimisi. Seoses nõukogude võimu kehtestamisega muudetakse 1940. aastal Kõpu 6. klassiline algkool seitsmekompleksiliseks. VII klass saab nimetuseks Kõpu Täienduskool. Alates 1. jaanuarist 1941 on koolil uus nimi - Kõpu Mittetäielik Keskkool. Kool muutub 7- klassiliseks. Juhatajast saab direktor. SAksa okupatsioon 1841 toob tagasi Kõpu Algkooli. Sõja lõppedes Eestimaa pinnal 1944 saab kool tagasi nime Kõpu Mittetäielik Keskkool. 1951 hakkab kool kandma Kõpu 7 -klassilise kooli nime, 1959 Kõpu 8-klassilise kooli nime. Seoses 6-aastaste laste koolitulekuga muutub kool 1989 aastal Kõpu 9-klassiliseks Koolis. Eesti Vabariigi taassünd 1991 tõi koolile tänase nime - Kõpu Põhikool.
Kuusalu Keskkool Antibiootikumide avastamine ja kasutamine tänapäeval Rasmus Rüngenen 8.a klass Juhendaja:Õp.Ene Sarap Kuusalu Keskkool 2011 Antibiootikumid Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite,seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ning terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi.Antimikroobsed preparaadid on kas antibiootikumid või sünteetilised keemilised ühendid, mis toimivad mikroobe hävitavalt, kuid selguse mõttes kasutatakse mõlemal juhul üldnimetust antibiootikumid. Samas ei mõju nad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
