Haridus Kaur & Taavi Hariduspoliitika · On abinõude meetodite süsteem · Seda kasutatakse ühiskonnas mis tahes õpikeskkonna ja õpikorralduse kujundamisel Üldharidus · On teadmiste,oskuste,vilumuste,väärtuste ning käitumisnormide süsteem · See võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks Hariduse liigid · Algharidus · Põhiharidus · Keskharidus · Kutseharidus · Kõrgharidus · Akadeemiline kraad Põhiharidus(põhikool) · Põhikool on üldhariduskool Eestis · Eesti inimene omandab enne 18- aastaseks saamist põhihariduse · Põhikoolis on 1.-9. klass Keskharidus (keskkool ja gümnaasium) · Gümnaasium(keskkool) on kool,kus omandatakse üldkeskharidus ja valmistutakse kõrghariduse omandamiseks · Gümnaasiumis(keskkoolis) on 3 klassi (10.-12. klass) Kutseharidus · Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks,teatud kutse saamiseks v...
W. Faulkner sündis 25.septembril 1897. aastal. New Albanys Mississipi osariigis. Tollal kirjutati nende nime ilma u-ta (Falknerid). Faulkneri perekond ei kuulunud eriti jõukate hulka, aga nad olid üks nimekamaid perekondi lähikonnas ning seda peamiselt kirjaniku vanavanaisale, kolonel William Cuthbert Falknerile, kes oli pioneer, advokaat, raudtee ehitaja, poliitik ning kirjanik. Nad kolisid kogu perega Oxfordi väikelinna, Lafayette'i maakonna keskusesse, kui William oli viie aastane. Keskkool jäi Faulkneril lõpetamata. 1918. aastal teenis ta Kanadas kuninglikes õhujõududes. Seejärel anti talle võimalus õppida ülikoolis kuid ta kasutas võimalust lühiajaliselt. Koolitas end ise n.ö "juhendamata ja korreleerimata lugemise" varal. Ta on ka ajutiselt töötanud New Yorgis raamatupoes, ja New Orleansi ajalehes. Umbes 13-aastaselt hakkas ta kirjutama luuletusi. Ta oli iseseisev ja kohati eraklik, ta otsis uusi sihte ja teid milleks on võimelised väga vähesed
-kutsikas +dogi. Leidmaks veebilehti, kus esineb kas üks või teine sõna, aga mitte mõlemad, kasuta märksõna OR. Otsing puudel OR terjer leiab kas puudleid või terjereid. koerad –kutsikad kaamel -loomaaed +aafrika +kõrb hüään OR šaakal OR kõrberebane 3. Unustatud sõnu saab ka otsida Sageli juhtub, et sul on lausest, fraasist, asutuse nimest vms meeles ainult mõned sõnad. Kirjuta otsingus selle sõna või sõnade asemele, mida sa ei tea, tärn. Näiteks otsing Kiviõli * keskkool leiab kõik veebilehed, kus on sõnad Kiviõli ja keskkool ning nende vahel suvalised sõnad või numbrid. Tavaotsingus asendab tärn suvalist hulka sõnu, fraasiotsingus aga ainult ühte. Otsingud Kiviõli * keskkool ja "Kiviõli * keskkool" annavad erineval hulgal tulemusi. "Pimedate * filmifestival" Eesti Infotehnoloogia * Liit 4. Otsing kindlatelt veebilehtedelt Mida teha siis, kui sinu lemmiksaidil on palju põnevat kraami, kuid pole otsinguvõimalust või see ei tööta ajutiselt
Hando Runnel Üldandmed Nimi: Hando Runnel Sündinud: 24. november 1938 Perekonnaseis: Abielus Katre Ligiga, 6 lapse isa Haridus: Jalgsema algkool, Järva-Jaani ja Ambla 7.kl kool, Tartu 1. keskkool, Paide keskkool, EPA kaugõppeteaduskond. Tegevus Tegevus: Loomingu toimetuses (1966-1970) publitsistikaosakonna juhataja, kutseline kirjanik Tartus, Kirjanike Liidu liige 1969, kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algatajaid, sarja väljaandmiseks vajaliku sihtkapitali organiseerija, vabade kunstide professor Tartu Ülikoolis 1992- 1993, U. Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja. Pseudonüümid:
Kontrolltöö 10.klass Vana-Mesopotaamia ja Egiptuse kunst. III rida 1.Milliste tänapäeva riikide territooriumil asus Vana- Mesopotaamia? ● Vastus: Iisrael ja Iraak. 2.Mis on tsikuraat? Kirjelda seda! Nimeta kuulsam tsikuraat! ● Vastus: Tsikuraat on astmik torntempel.Ülemisel astmel on kitsas tempel jumalate kujudega.Üks tuntuim tsikuraat: Uri astmiktempel. 3.Millised kaks väga olulist leiutist tegid sumerid? ● Vastus: Ratas ja kiilkiri. 4.Kuidas nimetatakse egiptuse kirja ja kuidas vana-mesopotaamia kirja? ● Vastus: Egiptuse kiri – hieroglüüf. vana-mesopotaamia – kiilkiri. 5.Nimeta Vana-Egiptuse haudehitised. Kellele neid püstitati? Kes ehitasid ja kuidas? ● Vastus: Mastaba.Vanim haudehitis.Ehitasid orjad.Ehitati kalju sisse maaalused hauakambrid. ● Vastus: Astmikpüramiid.Selle ehitasid orjad ja ta...
Liivi tänav Viljandis ja Juhan Liivi tänav Elvas.Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi.Juhan Liivi hauale Alatskivi kalmistul püstitati 1924. aastal skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Bareljeefi obeliski ühel küljel tegi Mellik Nikolai Triigi portree järgi.Alatskivi lähedal Riidma külas avati luuletaja 100. sünniaastapäeval 1964. aastal mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas.Alatskivi Keskkool kannab 1964. aastast Juhan Liivi nime. Kooli fuajees paikneb alaline näitus, aulas seisab Juhan Liivi tammepuust büst ja haljasalal graniitbüst (autor O. Ehelaid, 1973).1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi Muuseum (Juhan ja Jakob Liivi kodumuuseum).1965. aastal asutatud Juhan Liivi luuleauhinda andsid algselt välja Alatskivi aiandussovhoos ja Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool, tänapäeval teevad seda Alatskivi vald, Alatskivi Keskkool ja Liivi Muuseum. Kokkuvõte
Jaapani haridus Koostaja: Liinu Tuust 12F Haridussüsteem.. Peavad lugu haridusest Üldine koolisüsteem loodi 19.sajandi II poolel 20.sajandi alguseks oli pea kogu rahvas omandanud kirjaoskuse 99% algkooliõpilastest käib riiklikes koolides Vaid 30% keskkooliõpilastest käib erakoolides Haridussüsteem.. 6 aastat algkool (shgakk) 3 aastat alama astme keskkool (chgakk) 3 aastat kõrgema astme keskkool (ktgakk ehk (kk) Ametikoolid Ülikoolid ja kolledzid Eri astmed sisseastumiseksamid Haridussüsteem.. Ettevalmistuskoolid (yobiko) Tihti viivad emad oma lapsi neisse koolidesse juba algkooliajal. Et saada head töökohta, peab lõpetama hea ülikooli; et sinna sisse saada, peab lõpetama hea keskkooli. Koolielu.. Kooliaasta algab 1.aprillil Kooliaasta lõpeb märtsi keskel Vaheajad: Suvel on mõnenädalane vaheaeg
Neid püüti nataga ja käsitsi, polnud mingeid piiranguid. Vanarahva uskumuse kohaselt ei tohtinud püüda kuudel, mille nimes oli rtäht. Vähipüük oli heinatööde ja õitsiööde, üldse suviste looduses olemiste üks lahutamatu ja meeleolukas osa. Nüüdseks on kõigest sellest vaid mälestus. Vanaisavanaema soe jutt äratab meis ehk veel vaid südametunnistuse kribalad ning paneb vahest üksikuid mõtlema meie veekogude tühjusele. MAGNUS KRUUSING VIIMSI KESKKOOL 6c KLASS 2008/09 21.01 JÕGI LOODUSE ÕPETUS LÕHE Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala. Eesti keeles kasutatud ka nimesid lohe, laks. Lõhe kasvab tavaliselt 1 meetri pikkuseks ja kuni 10 kg raskuseks, haruldasemad on kuni 1,5-meetrised ja 46 kg raskused isendid. Väliselt sarnaneb meriforelliga. Lõhe asustab Atlandi ookeani ja sellega piirnevaid meresid, ka Läänemeres. Hästi kasvab
nukrusena. Sõja puhkemine tõi loomingusse kaasa mure, leina ja traagika erinevad käsitlused, mida iseloomustavad avar tundesisu, peen värvitaju ja maalitehnika rikastumine. (Allikas: Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996) Aleks Aasaru Loo Keskkool Johannes Greenberg Pajats Johannes Greenberg Mõõga proovimine Aleks Aasaru Loo Keskkool
ÜKSIKHÄÄLIKU ÕIGEKIRI 1 Häälikuühendi põhireegel ja erandid. A 1. Jaga sõnad viide rühma. Leia igale rühmale pealkirjaks õige reegel. kauples, valssi, modernne, kümnes, keskkond, linlane, brasiillane, marss, kordan, komplekssed, kasski, keskkool, konngi, allkiri, metalne, metallraha, kurkki, fajanss, pappkarp, kirsse, õhupallgi, pimss, metssiga, õhkkond, tummgi. kauples õhupallgi liitsõna Ülipikk Liide algab s,l,m,n... sama sõnaga kui lõpeb kümnes tummgi allkiri valssi õhkkond
Ma soovitan seda raamatut 13-15 aastastele, sest minu arust see on lihtsalt noorteraamat. 11. Kas see oli romaan või jutustus? See raamat kuulub romaani alla, sest natuke uurides avastasin ma, et see raamat on järg raamatule "Jumala ja minu vahel on kõik läbi". Kokkuvõttes see raamat natuke ka meeldis mulle. Siin on selle raamatu kohta veel infot: http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?7763 Pildid on võetud: Gertrud Vahtra 6c Viimsi Keskkool 18.10.2009 Lugemispäevik Emakeel http://www.raamatud.ee/images/books/jumalajaminuvahel.jpg http://pilt.raamatukoi.ee/pildid/v/0007/763.jpg Gertrud Vahtra 6c Viimsi Keskkool 18.10.2009
...............................................................................5 Õppekava................................................................................................................................5 Esimene aste........................................................................................................................5 Põhikool..............................................................................................................................6 Keskkool ehk gümnaasium ................................................................................................6 Dalton Plaani kooli kogukond.................................................................................................7 Õpilased..............................................................................................................................7 Administraatorid...................................................................................................
Lüganuse Keskkool (Oma kooli nimi ) Sport ja vigastused ( pealkiri ) Uurimistöö Koostaja:Nimi 11.klass Juhendaja: Nimi Lüganuse 2014
KIVIÕLI I KESKKOOL GÜMNAASIUMIASTE Nimi perekonnanimi XI klass REALISM VÄLISKIRJANDUSES Kirjanduse õpimapp Juhendaja õpetaja nimi linn 2009
Estonia travel guide Loo Keskkool 10.klass Kätlin Koolmeister Tallinn Old Town Kadriorg Rakvere Haapsalu Otepää Saaremaa Tartu Põltsamaa Pärnu Paide Thank you !
aasta tegijaks. 1. märtsil 2007 omandas Karu 250,2 miljoni krooni eest 11 kasiinot haldava kasiinoketi Kristiine Kasiinod. Äripäeva 2009. aastal avaldatud rikaste TOP-is oli Armin Karu 23. kohal, kus tema vara hinnati 990 miljonile kroonile. TV3 saatesarjas "Mantlipärija" otsis Armin Karu endale töötaja, kelle aastapalk oleks miljon krooni. Karu oskab eesti, inglise, soome ja vene keelt. Tema hobid on merendus, metsajooks, mootorsaanisõit ja tennis. Varajasem haridustee Tallinna 7. Keskkool Pirita 36. Keskkool Tallinna Polütehnikum Tallinna 1. Õhtukeskkool Ametikäik · Pärast keskkooli lõppu oli ta lühikest aega Draamateatris lavatööline. · 1978 1988 töötas ta kooperatiivis Graaf. · 19881993 oli ta tootmiskooperatiivi E.G.O. aseesimees. · 19932008 oli ta aktsiaseltsi Olympic Casino Group juhatuse esimees. · Alates 1995 on ta aktsiaseltsi Kungla Investeeringud juhatuse esimees.
Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium 1917 1918 Töörahva Valitsuse Tallinna Poeglaste Gümnaasium.1918 1918 Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 1918 Gustav Adolfi Gümnaasium 1918 1918(Saksa I okupatsioon, kestis veebr kuni nov) Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 - 1923 Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium kevad 1923 1932 Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasium 1932 1940 Tallinna I Keskkool 1940 1941 Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium 1941 1944 Tallinna I Keskkool 1944 1991 Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium 6.11.1991 4.Tähtsad: 1249 Püha Mihkli naistsistertslaste nunnaklooster 6. juuni 1631 KOOL 1633 Trükikoda 1734. aastal vana kloostrikiriku asemel uus õigeusu Issanda Muutmise Peakirik. 1739 Piibel 1888 Jaan Tõnisson 1908 tuli garderoob, keskküte, 3 korrus ja ventilatsioon 1909 lõpetas Jakob Westholm
Sisukord Sissejuhatus Minu ettevõtte praktika toimus 13.05.2013 kuni 12.06.2013 Varstu Keskkoolis. Ma valisin enda ettevõtte praktika kohaks just Varstu Keskkooli, kuna see asub mu kodule lähedal ning tahtsin saada uusi kogemusi suurema seltskonnaga koostöös. Samuti olin huvitatud ka töötamast koolis, sest polnud varem õpetajatega sellist koostööd teinud. Ettevõtte tutvustus Varstu Keskkool on maakool Võrust umbes 25km kaugusel. Varstu keskkool asub Võrumaal, Varstu vallas. Varstu Keskkoolis õpib 101 õpilast ning töötab 21 õpetajat. Mina suhtlesin kõige tihedamalt infotehnoloogia õpetaja ja direktori asendajaga. Infotehnoloogia õpetaja kohustusteks selles ettevõttes oli aidata teisi õpetajaid nende probleemidega, hallata kooli võrku ning servereid. Infotehnoloogia õpetaja pidi ka ürituste ajal hoolitsema ka tehnika paigalduse eest
Carl Mattias Räägel 10A Viimsi Keskkool Kärbeste jumal Sir William Gerald Golding 19. september 1911 19. juuni 1993 Inglise kirjanik 1980 Bookeri auhind 1983 Nobeli kirjandusauhind "Kärbeste jumal" "Torn" "Vaba langemine" Tegelased Ralph Põssa Jack Sündmustik Lennuõnnetus Merekarp Koletis Tapmine Pääsemine Aitäh!
Curriculum Vitae Nimi:Kaarel Mägi Sünniaeg ja koht:1987 Telefon:54581226 E-Post:[email protected] Kodakondsus:Eesti Hariduskäik: 1995-2007 Võnnu keskkool 2007-2010 Tartu Ülikool Täiendusõpe:Strateegiline IT koolitus Strateegiline juhtimine Töökogemus: Tartu linnapea Tartu kommerts gümnaasiumi direktor Lisaifo: Keeled vene,saksa,eesti,inglise Arvutioskus:Ms Office Autojuhiluba:B-kategooria Harrastused:Male,kabe,lugemine,tennis 09.01.2014
Kadrina keskkool Tõukerattaga aja peale sõit Loovtöö Christofer Karus ja Erik Jäetma Juhendaja: Liina leinmets Kadrina 2018 Valik Eesmärk Etevalmistus läbiviimine Tulemus ja järeldus Võitja Kaspar 8.b 39.22 Teine koht Elar 4.d 40.20 Kolmas koht Rico 4.a 40.54 Tänan kuulamast Kasutatud allikad http://www.kadrina-kool.edu.ee/dokumendid/lot_korraldus.pdf
Hr Paul Ploom Ploomi Keskkool Direktor 2.märts 2011 AVALDUS Soovin sooritada järgmised 2011 .aasta riigieksamid: 1) Eesti keel kirjand (riigieksam); 2) Matemaatika (riigieksam); 3) Inglise keel (riigieksam); 4) Füüsika (riigieksam); 5) Kunstiajalugu (koolieksam). (allkiri) Karin Kirss 12 klassi õpilane Ametikirjade puhul on äärised järgmised : vasakult 30mm , paremalt 12mm , ülevalt 8mm ja alt 9mm
Tallinna Sikupilli Keskkool Elektromagneetiline Põhjamaade moodne kunst 1918-1931 Retsensioon Laura-Liisa Lehto 12.klass Tallinn 2014 Seoses põhjamaade tunni programmiga oleme me pidanud iga aasta külastama mõnda põhjamaade teemalist üritust. See aasta otsustasin mõne dokumentaal filmi asemel külastada üht kunstinäitust KUMU-s, mille teemaks on ''Elektromagneetiline. Põhjamaade moodne kunst 1918-1931.'' Külastasin seda 25.jaanuaril 2014.aastal.
Ruudi Viis Männi Keskkool Õppejuhataja 18.veebruar 2009 SELETUS Mina, Kirsi Helk, 11.c klassi õpilane, võtsin seintelt plakatid maha. Peale sõbrapäeva õhtust üritust võtsin seintelt plakatid ära, sest arvasin, et neid pole enam rohkem vaja ja viskasin need minema. Palun tekitatud segaduse pärast vabandust ja luban, et järgmine korda pean enne kooli huvialajuhiga nõu. Kirsi Helk Puu 8 80073 Tõrva Tel. 5722340
Leonardo da Vinci Deivid Armulik Kadrina Keskkool 2015 Leonardo da Vinci Leonardo di ser Piero da Vinci 15. aprill 1452 Anchiano, Itaalia 2.mai 1519 (67- aastaselt) Cloux, Prantsusmaa Renessansiajastu geenius Püha õhtusöömaaeg Üks kuulsamaid Leonardo da Vinci maale Valmis aastatel 1495-1498 Maalitud Milano Santa Maria delle Grazie kirku söögisaali seinale Korduvalt restaureeritud, säilinud vaid fresko kompositsioon ning mõned väikesed orginaalvärvi laigukesed Tänan kuulamast!
Paula Ploom Ploomi Keskkool Õppealajuhataja 2.mai 2011 SELETUS Mina, Karin Kirss, läksin 1.mail 2011 poodi , et osta saia. Kassasse jõudes avastasin, et rahakotti pole kaasa. Poemüüja süüdistas mind varguses ja helistas kooli. Kui garderoobi tagasi jõudsin , leidsin rahakoti tooli pealt. Vabandan tekitatud segaduse eest ja luban , et edaspidi olen hoolsam. Katrin Kirss Õuna 3 12345 Pärnu Telefon 56782345 Ametikirjadel äärised : vasakult 30mm, paremalt 12mm , ülevalt 8mm, alt 9mm .
Kadrina Keskkool Lydia Koidula "Emajõe ööbik" Luulemapp Martin Pajussaar 7a Juhendaja õp. A. Särg Kadrina 2010 Sisukord 1. Kadrina Keskkool.............................................................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................................2 Elulugu .............................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus.................................................
on lihtsalt kergem võimalus omandada teadmisi. Istudes 45 minutit tunnis ja kuulata, mida õpetaja sulle räägib, ei tohiks olla ju väga suur katsumus, tunni lõpuks jääb sul midagi ikka meelde. Muidugi selleks, et omandada mingeid teadmisi, peab õpilane ka ise tahtma tunnis kuulata ja kaasa mõelda. Nagu ütleb Hiina vanasõna:"Õpetaja avab ukse, kuid sisse pead sa ise minema." Tegelikult on kool mingil määral nii kohustus kui ka võimalus. Põhikool on Eestis kohustuslik, kuid keskkool ja ülikool on kõigile vabatahlik. Samuti on ka võimalus minna kutsekooli, mida õpetajad tihtipeale kehvemate tulemustega õpilastele soovitavad. Võimalust haridust saada on kõigil, olenemata vanusest. Ka lasteaias õpetatakse lastele eakaaslastega suhtlemist ja tehakse ettevalmistusi kooli minekuks. Ka kõrges eas inimestel on olenemata vanusest võimalik õppida koolis. Nagu Härra Maurus ütles teoses "Tõde ja õigus," et tema uks on kõigile avatud, peaasi et oleks raha.
Curriculum vitae Nimi : Katrin Kirss Sünniaeg : 22.06.1991 Isikukood: (vajadusel) Aadress: Õuna 3 , 12345 , Pärnu Telefon: Kodus : 6543287 Mobiil: 372 567 823 45 E-post: [email protected] Töökogemus: 06.2009-08.2009 kartulimüüja Pärnu Turul 06.2007-08.2007 koristaja Haridustee: 2007-2010 Ploomi Keskkool 1998-2007 Ploomi Põhikool Täiendkoolitus: 2000-2007 Ploomi Muusikakool , klaveri eriala Keeleoskus: emakeel- eesti , suhtlustasand-inglisekeel Arvutioskus: Microsoft Office algtase , e-posti kasutamine Autojuhiluba: A, B-kategooria Huvialad: Muusika, fotograafia 2.veebruar 2011 (allkiri)
Mark Elliot Zuckerberg Haridus tee ● Ardsley Keskkool ● Philips Exter’i akadeemia ● Kukkus välja Harvardi Ülikoolist Karjäär ● President ja tegevjuht ja juhatuse esimees firmas Facebook Inc. ● Üks maailma noorimatest miljonäridest, kes on enda edu ise saavutanud ● 2012. aastal hinnati Zuckerbergi varandust 9.4 miljardile dollarile. Facebook Inc. ● Loodi 2004 aastal ● Projekt sai alguse 5 tudengi loomingust ülikooli õpilaskodus ● Algselt oli neti lehekülg mõeldud ainult Harvardi Ülikooli õpilastele, kuid levis kiiresti ülemaailma ● Juuni seisuga on kasutajaid 1,32 billionit
Eesti 1905- 1917 a. · Sõjaseisukord (1905-1908 a.) · Poliitika -1 poliitiline partei Eesti Rahvameelne Eduerakond -häälekandjaks ,,Postimees" -Narvas anti välja enamlaste ajalehte ,,Kiir" (Jaan Anvelt) -eestlased võitsid valimised omavalitustes (Tlnas, Valgas) · Kultuur -koolide rajamine- al 1883.a H. Treffneri poistekool - 1906.a tütarlaste keskkool Tartus- Miina Härma gümnaasium 1890.aastast -1909.a. rajati Tartusse Eesti Rahvamuuseum (ERM) · Majandus -tööstuskeskuseks Tln (masina- ja metallitööstus ettevõtted) -2/3 inimestest elas maal( piimakarjakasvatus) -1916.a. oli u 83% end vabaks ostnud -1900- 1914.a. eestlaste väljaränne
.............................3 1.1 Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik...............................................................3 2. Suurbritannia hariduse ajalugu..............................................................................4 3. Haridussüsteemi jooned Suurbritannias.................................................................6 3.1 Algkool............................................................................................................6 3.2 Keskkool..........................................................................................................6 3.3 Hindamissüsteem.............................................................................................9 4. Haridussüsteemi erinevused Suurbritannia erinevates osades.............................10 4.1 Inglismaa ja Wales.........................................................................................10 4.2 Põhja-Iirimaa...................................
Elust · sündinud 7. juunil 1946, Tallinnas · 1964 Tallinna 7. Keskkool · 1969 E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut ·Abielus, poeg Ametid Enn Eesmaa on ennekõike tuntud teleajakirjanikuna ·19701993 Eesti Televisioonis diktor ja kommentaator ning töötas "Aktuaalse Kaamera" peatoimetajana, oli ka ETV programmi direktori asetäitja · 19931994 Vabariigi Presidendi Kantselei meedianõunik · 19942003 TV3 uudistetoimetuse juhataja, saatejuht, välisuudiste toimetaja · Alates 2003 kuulub Riigikogu koosseisu Tunnustus
Ettelugeja Bernhard Schlink Carl Mattias Räägel 10a Viimsi Keskkool Autor 6. juuli 1944 Saksa päritolu Jurist, kohtunik ja kirjanik Humboldti Ülikoolis professor Kuulsaim teos "Ettelugeja" Stiil Salapärane Arusaamatu Keerutav Mitmeosaline Sisu 15aastase poisi armulugu 36aastase trammijuhi Hannaga Michael loeb Hannale ette klassikalist kirjandust, nagu "Odüsseia" Hanna on kirjaoskamatu ning seda varjates satub elu lõpuni vangi Naine õpib seal natuke kirjutama, kuid vähe
VAHETUSÕPILASTENA AUDRU KOOLI KEIDI NIIT JA KERTU LILLE 8. KLASS TÕSTAMAA KESKKOOL SISSEJUHATUS · MIKS VALISIME SELLE LOOVTÖÖ TEEMA · LOOVTÖÖ EESMÄRGID · LOOVTÖÖ KIRJELDUS · HINNANG OMA TÖÖLE MIKS VALISIME SELLE LOOVTÖÖ TEEMA · VALISIME SELLE LOOVTÖÖ TEMA, KUNA TAHTSIME OLLA VAHETUSÕPILASED. · VENIVIDIVICI EESMÄRGID · ERINEVUSED JA SARNASUSED · VASTU VÕTMINE KOOLI · ÕPILASTE JA ÕPETAJATE SUHTUMINE · AUDRU JA TÕSTAMAA KOOLI VÕRDLUS LOOVTÖÖ LÜHIKIRJELDUS · TRANSPORT · ÖÖBIMINE
1941-1942 aastal avatakse Nõukogude tagalas viibivate eesti laste jaoks emakeelseid koole ja klasse Tseljabinski linnas ja oblastis, kuid tegelikult rahuldavad need ainult osade laste vajadused. 1942-1943 aastal lisandub veel 44 eestikeelset klassi, peamiselt esimest klassi umbes 550 õpilasega Tseljabinski, Sverdlovi, Orenburgi ja Kuibõ_evi oblastis ning Tatari, Tsuvasi ja Mari ANSV-s. 1942. Aastast töötab eestikeelne 7- klassiline kool Verhneuralskis. 1943. avatakse eestikeelne keskkool Jegorjevskis. Kirjastatakse õpikuid. Märkimist väärib esimene Nõukogude-aegne eestikeelne lugemik, Eesti lugemik keskkoolidele, ilmunud Moskva Võõrkeelse Kirjanduse Kirjastusel (1943), autorid Andresen ja Seilenthal. Lugemik algab seltsimees Stalini raadiokõnega nn Suure Isamaasõja alguse päeval, järgnevad Säre ja Karotamm oma kõnedega, siis tuleb kaasaegne nõukogude kirjandus,ei mingitki vihjet isegi Pu_kinile, vaid Gorki, A
IDA-VIRUMAAL ELAVAD LAPSED SÕPRADETA Daniel Felert 12. Klass Kiviõli 1. Keskkool Ida-Virumaal elab palju lapsi sõpradeta Suhtelise vaesuse määr Ida-Virumaal on 31,7%; absoluutse vaesuse määr on 14,2%; materiaalse ilmajäetuse määr on 31,6% ja sügava materiaalse ilmajäetuse määr on 13,6%. Põhjused On halvad elamistingimused Lapsevanemad ei hoolitse laste eest Ida-Virumaal on vähe töökohti Sihtgrupp Ida-Virumaal elavad lapsed sõpradeta Teenused Psühholoogiline nõustamine Erinevad üritused
Ernest Hemingway Loo Keskkool 12.klass Kätlin Koolmeister Ernest Miller Hemingway ● Sündis 21. juuli 1899. aastal Illinois ● Suri 2. juuli 1961. aastal Idahos ● Ameerika Ühendriikide kirjanik ● 20. sajandi tähtsamaid ja mõjukamaid kirjanikke ● Maailmasõdade ajal elanud põlvkonna üks juhtivaid kirjanikke ● Töid mõjutasid Esimese maailmasõja läbi elanud inimesed ● Pidevad teemad olid surm ja vägivald ● 17-aastaselt esimene kirjanduslik teos ● Lõi endast järjepidevalt müüte ● Nõukogude Liidu julgeoleku agent ● Teeb koostööd KGB-ga ● Elu lõpetas enesetapuga Looming ● „Jumalaga, relvad!” - 1929 ● „ Kellele lüüakse hinge kella” - 1940 ● „ Mehed ilma naisteta„ - 1927 ● „Vanamees ja meri” - 1950 Tänan kuulamast!!!
Elektripliit Deivid Armulik Kadrina Keskkool 2016 Elektripliit Pliit, mis muudab elektrienergia soojuseks Muutus populaarseks puit ja gaas pliitide asemel Soojusenergia eraldub voolu läbimise tõttu Kontrollitavad pöördlülititega Suur energiakulu Peab olema maandatud Grupis peab olema elektrivoolukaitselüli Pistikupesa maksimaalne vool peab rakenduma pliidi võimsusele Keraamiline Tasase soojendamispinnaga pliit Inverter muudab voolu sagedust infrapunakiirguseni Kiirgus soojendab toitu Ajalugu 1859, George B Simpson, elektriline soojendi 1897, William Hadaway, automaatselt kontrollitav elektripliit 1905, David Curle Smith, Kalgoorlie pliit Ei olnud populaarsed kuni 1930ndateni Puit, gaas odavamad; piiratud kogus elektrit Kasutatud kirjandus https://en.wikipedia.org/wiki/Electric_stove https://et.wikipedia.org/wiki/Pliit#Elektripliit
Raivo Järvi Sünniaeg ja -koht 23.12.1954 Pärnu Perekonnaseis Abielus, poeg Erakondlik kuuluvus, valimisringkond Järvi on 2002. aastast Eesti Reformierakonna liige. Ta oli X Riigikogu liige ning on XI Riigikogu liige. Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa valimisringkond Haridus Eesti Riiklik Kunstiinstituut 1979 Tallinna 46. Keskkool 1973 Töökohad X Riigikogu 2003 Vabakutseline kunstnik 19832003 Kirjastuse Eesti Raamat toimetaja 19791983 Kuuluvus muudesse ühendustesse Eesti Kunstnike Liit Keelteoskus Vene, inglise ja soome keel Töökäik Ta on illustreerinud üle 22 lasteraamatu, töötanud saatejuhina Eesti Televisioonis ("Kõige suurem sõber"), Kanal 2-s ("Onu Raivo jutupliiats") ning Kuku Raadios (saatesari "Onu Raivo Rännakud"). Autasud Valgetähe teenetemärgi medal, 2001
SOTSIAALNE ETTEVÕTE Arina Borissenko 12. klass Kiviõli I Keskkool PROBLEEM Üksikvanemaks olemine Eestis on väga keeruline Üksikvanema lapsetoetuse saajad (2012) 1. Harju maakond (6 059) 2. Ida-Viru maakond (3126) 26% 35% 3. Tartu maakond (1932) 5% 4. Pärnu maakond (988) 6% 11% 18% 5. Lääne-Viru maakond (937) Ülejäänud 10 maakonda
Jaan Kaplinski Elukäik 1941 Tartus Tartu 1. Keskkool Tartu Ülikool Tallinna Botaanikaaed Ugala Eesti Kirjanike Liit 40 kirja Läbiotsimised ja surveavaldused Poliitik- Eesti Kongress ja Riigikogu Looming Luule Proosa "Jäljed allikal" Autobiograafiline proosa "Tolmust ja värvidest" Pikem proosa Elliptiline ja metafoorirohke "Jää ja kanarbik" Napp väljenduslaad "Kust tuli öö" "Raske on kergeks saada" "Jää ja Titanic" "Mitu suve ja kevadet" Reisikiri "Teekond Ayia "Öölinnud. Öömõtted" "Sõnad Triadasse" sõnatusse" "Kirjutatud" Tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke Göteborgi raamatumess Raamatumessi peaesineja Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind Eino Leino auhind Riigivapi IV klassi teenetemärk Riigivapi III klassi teenetemärk Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia Eesti Rahvuskultuuri Fondi
Kõrgharidust anti: Tartu Ülikoolis, Veterinaarinstituudis; Koolid olid sõja tõttu kannatanud; Õpetajaid ja õpilasi viidi Venemaale; Tartu Ülikoolist viidi ära teadusliku väärtusega vara. 1917 – 1918 a sündmuste ajal elas kool läbi mitmeid poliitilisi muudatusi: Enamlased soovisid koolide suuremat venestamist; Saksa võimu ajal toimus koolide saksastamine ja koolid läksid üle Saksa riigikoolide õppekavadele; Saksa ajal algkool jäi eestikeelseks, aga keskkool sai saksakeelseks, Tartu Ülikoolist sai saksa ülikool; Ei soositud ja takistati õpetajate ühingute tegevust; Vallandati rahvuslikult meelestatud pedagooge. Pärast 1918.a. Saksa okupatsiooni: Otsustati seada koolid rahvuslikule alusele (õppekeel emakeel, segakoolid kaotati, eesti keel kohustuslikuks õppeaineks); Olgugi, et tehti ettepanek, et Tartu Ülikooli õppekeel oleksid saksa, vene ja eesti, muudeti TÜ täielikult eesti keelseks;
Kadrina keskkool Eesti keel ja kirjandus Primaadid Referaat D. Iudina 8.a Juhendaja: õp. E. Abner Kadrina 2012 2 Sisukord KADRINA KESKKOOL...............................................................................................................................1 SISUKORD.....................................................................................................................................................3 PRIMAADID...................................................................................................................................................4 PRIMAADID EHK ESIKLOOMALISED.......................
kallu püüdma minna. Minnu lubatigi . Võtso õngõ ja lätsi järve mano püüdma. Kass tull kah mukka üten. Nii mi sõs ollimgi katõkõisto sääl. Ma püüdse mitu väikut kalla. Kass ainult kai noid . Ja sõs äkki sai üte suurõ puraka kätte. Mis tegi kass? Tä hüppas õkva õngõ otsa ja võts kala. Muidugi vei tä kala minemä ja sei ärh. ,,Nii om elun kah , et aig-aolt tulõ kräki,kes võt sult ar kõgõ paremba pala" Raido zopp Parksepa keskkool 5 kl 09.11.2010
Toomas Kal Esitlus kunstiajaloos Koostas: Liisa Soovere MT-09A Ehtekunstnik Toomas Kal sündinud 1975. aastal Pärnus Koolid:1982-1993 Pärnu 4. keskkool 1995-1999 Tartu Kunstikool, mööbli kujundamise ja restaureerimise eriala 2002-2003 Tartu Kõrgem Kunstikool, eksternõpe Alates 1988. aastast kullassepp Tegemised Toomas Kal teeb: Sõrmuseid Kõrvarõngaid Käevõrusid Ripatseid Kaelaehteid Rinnanõelu Lipsunõelu ja Setu ehteid Abielusõrmused briljant triipudega kullast Kuld, tsirkoonid Click to edit Master text styles Second level Third level
55 55 55 55 e-post Beatrice Modellikooli juhatajale 15.01.2013 AVALDUS Soovin kandideerida Teie poolt korraldatud fotokonkursi kaanetüdrukuks. Alates 2008. Aastast käin modellikoolis ja usun, et minu kogemused kinnitavad minu sobivust konkursil osalemiseks. Lugupidamisega ............................. Ees-ja perekonnanimi Silvi Mets Kallavere Keskkool Direktor 15.01.2013 SELETUS 13.detsembril kella ühe paiku istusin Kallavere Keskkooli uue hoone teisel korrusel, kui märkasin, kuidas kaks poissi 8. klassist hakkasid karjuma ja kaklema. Püüdsin neid lahutada, kuid nad ei teinud välja ja kaklesid edasi. Mõne minuti pärast jõudis kohale kooli valvur ja asi sai korda. Jana Smirnova Ringi 56-5 74112 Maardu Tel. 53 55 95 32
Karl Martin Sinijärv Helina Romatsov IIIHU Elulugu 4.juuni 1971 Tallinna 2. keskkool, Tartu Ülikool "Eesti Ekspress" ja "Liivimaa Kroonika" Eesti Kirjanike Liidu esimees "OP!" saatejuht Looming "Kolmring" (1989) "Vari ja viisnurk" (1991) "SürWay" (1992) "Neli sada keelt" (1997) Looming Suhted sajandialguse vooludega Sõnade maailm Tekstide kiire muutumine Uusromantiline stiilikiht Angloameerika kultuur ja hard rock Looming Romantilisus Vaev ja ahastus taevas Igatsus rahu järele Luulenäiteid http://www.youtube.com/watch?v=0Dcz_FQu1ok http://etv.err.ee/index.php
Kirsika Jürisson, KaiaLiisa Laaniste Tallinna 37. Keskkool 11.A Uppsala universitet är ett svenskt statligt universitet i Uppsala Det grundades 1477 och är därmed Nordens äldsta Teologiska fakulteten Juridiska fakulteten Historiskfilosofiska fakulteten Språkvetenskapliga fakulteten Samhällsvetenskapliga fakulteten Utbildningsvetenskapliga fakulteten Medicinska fakulteten Farmaceutiska fakulteten Teknisknaturvetenskapliga fakulteten Det grundades 1666uppemot 40 000 studenter
ORGANISM JA ELUPAIK Ellu-Marie Blond Tallinna 32.Keskkool 8B Sobiv elupaik Iga organism elab temale sobivas elupaigas Elupaik ala, kus on ,,sellele" organismile vajalikud tingimused Mõne liigi elupaik on suutel aladel. ( Metsas, soodes ) Mõne liigi elupaik on aga väga väike. Sobiva elupaiga tingimused Organismi elupaika mõjutavad: Looduse eluta osa tegurid Looduse elusa osa tegurid Eluta osa tegurid Temperatuur Niiskus / Vesi Valgus Õhu liikumine Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elusa osa tegurid Muutke teksti laade Teise liigi isend Teine tase Toit ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
