isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Sisseränne suureneb eriti taimedel seemnete levimise ajal ja loomadel noorloomade pesast või vanematest lahkumise ajal. Suremus ajaühikus hukkunud isendite arv. Nagu sündimuski, nii võib ka suremust iseloomustada ajaühikus surnud isendite arvuga. 1) ökoloogiline suremus isendite suremus konkreetsetes keskkonnatingimustes. See ei ole kindel suurus ja muutub pidevalt sõltuvalt keskkonnatingimustest ja populatsiooni enda seisundist. 2) Teoreetiline minimaalne suremus hukkunud isendite arv ideaalsetes tingimustes, kus populatsiooni ei mõjuta mingid limiteerivad faktorid. See on kindel suurus. Lisaks suremusele väheneb populatsiooni arvukus ka emigratsiooni e. väljarände teel. Väljaränne on intensiivse paljunemise ja kõrge arvukuse tagajärg, kui populatsioonis tõuseb isenditevaheline konkurents nii toidu kui ka elupaiga pärast. 45
Pung eraldub emarakust enne, kui ta on emaraku suuruseks kasvanud. Huvitavalt paljuneb Epulopiscium fischelsonii , kelle emarakus moodustuvad elusad tütarrakud, mis väljuvad pilu kaudu tema rakul. Seega on tegu ,,sünnitajabakteriga". 96. Kui kiiresti bakterid paljunevad? Millest sõltub paljunemiskiirus? Kiiresti kasvavatel bakteritel on generatsiooniajaks 15-20 minutit. Generatsiooniaeg sõltub mikroobist, aga ka keskkonnatingimustest. Enamikul bakteritel on generatsiooniaeg ca 1 tund. 97. Mis on generatsiooniaeg? Aeg, mis kulub rakkude arvu kahekordistumisele polulatsioonis. Mida lühem generatsiooniaeg, seda kiiremini rakud jagunevad. 98. Kirjelda müksobakterite, bdellovibrioonide, klamüüdiate ja aktinomütseetide elutsüklit. Müksobakterite elutsükkel elutsükli üheks osaks on viljakeha teke. Viljakeha võib vaadelda kui puhkavat kolooniat
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
goniidide abil. Goniidid moodustuvad niidi tipmiste rakkude jagunemisel ja omavad vibureid. Omapäraselt paljuneb üks suuremaid baktereid Epulopiscium fischelsonii, kelle emarakus moodustuvad elusad tütarrakud, mis väljuvad pilu kaudu tema rakul. Seega on tegu "sünnitajabakteriga". Kui kiiresti bakterid paljunevad? Generatsiooniaeg erinev. Enamustel 1h. Millest sõltub paljunemiskiirus? Mikroobi liigist ja keskkonnatingimustest (temp.) E. coli gen aeg on 5,5 kraadi juures 5 ööpäeva, 37 kraadi juures 20 min Mis on generatsiooniaeg? Generatsiooniaeg on aeg, mis kulub rakkude arvu kahekordistumisele populatsioonis. Mida lühem g, seda kiiremini rakud jagunevad. Kirjelda müksobakterite, bdellovibrioonide, klamüüdiate ja aktinomütseetide elutsüklit. Müksobakterite arengutsükkel. Neil kogunevad vegetatiivsed rakud keskkonnatingimuste halvenedes hakkavad eritama lima (tekib viljakeha)
Vesi- kala, konn --- 31 Ülesanne 4. Täida ülesanne. 4.1. Jääkaru ladinakeelne nimi on Ursus maritimus. Kuidas nimetatakse ladina keeles perekonda, kuhu kuuluvad karud? See on Ursus 4.2. Vaata ülesande kaardilt, kus jääkarud elavad. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Kaart: Jääkaru ja pingviinide levila. Põhja- poolkera, 4.3. Loe tekst läbi, uuri ülesande graafikut ja vasta seejärel küsimustele. Elusolendite populatsioonid sõltuvad nende elupaiga keskkonnatingimustest. Populatsioonid on elujõulised, kui tingimused on head. Jääkarud on suured kiskjad, kes toituvad peamiselt merejääl elavatest hüljestest. Mida kauem on meri kaetud jääga, seda paremad on jääkarude toitumisvõimalused. Teadlased on kogunud andmeid jääkarude populatsioonide arvukuse kohtaja mõõtnud satelliidipiltidelt Arktika merejää pindala. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Graafik: Arktika merejää pindala. Selgitus: Allikas http://www.ijis.iarc.uaf
Varajane looteline areng võib olla keskkonnast mõjutatav, nt vanemisendite toitumisest, temperatuurist jne, fenotüübi kujunemisel võib olla oluline roll evolutsiooniliste protsesside kujunemise jaoks. Klassikaline evolutsiooniteooria näeb muutuste lähtekohana geneetilisi mutatsioone, aga evolutsiooniline arengubioloogia: nt kuidas üks geen võib teist pärssida, mitme geeni koosmõju, mil viisil geneetilist infot rakus loetakse, kuidas see võib olla sõltuv keskkonnatingimustest jne. Nt väga erinevad liblikaliigid (füsioloogiliselt selgelt erinevad), aga tiivamuster teatud kohas täpselt sama – on näidatud, et lokaalsed keskkonnatingimused suudavad muuta arenguradasid, kuidas organism antud keskkonnas kujuneb – indiviidi enda roll antud keskkonnas tõuseb oluliselt. Baldwini efekt: evolutsioon saab mõju avaldada ainult neile tunnustele, mida ta kasutab oma elutegevuses (nt on lind, kellel tugev nokk, millega saaks purustada
võimaldab kokku hoida kulusid. Ka loetakse looduslikku metsa looduslähedasemaks. Looduslik metsauuenemine võib toimuda 1. Seemneliselt e. generatiivselt 2. Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu) Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakandvusperioodi, soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub: a. seemnete kvaliteedist b. keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad 37 Idanemine toimub seemnetes olevate varuainete arvel. Tavaliselt on seemnete idanemistingimused looduses üsna soodsad va. liigkuivad ja liigniisked alad. Seemnetest arenenud tõusmete edaspidine saatus oleneb aga otseselt puuliigi bioloogilistest omadustest (kasvukiirus, valgusenõudlikus, külmakindlus) ja
21.11.2017 Esimest järku pöördumatu reaktsioon kõige lihtsam! 1AB (k1)(radioaktiivne lagunemine ntx) v=d[B]/dt= -(d[A]/dt)=k1[A]1 kiiruse avaldis Kiiruskonstandi juurde tema järku reeglina ei tooda. Mida suurem kiiruskonstant k1, seda kiirem reaktsioon. k sõltub paljudest asjadest, aga ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonidest, sest seob omavahel kiirusi ja kontsentratsioone, seega ei saa neist ju sõltuda. k sõltub temperatuurist ja teistest keskkonnatingimustest. Ühik sõltub reaktsiooni järgust. Esimest järku kiiruskonstandi ühik on aja pöördväärtus s -1. Teist järku ühikuks aja pöördväärtus korda kontsentratsiooni pöördväärtus: s-1M-1. Esimest järku reaktsioon ei nõua kokkupõrget, on molekuli sisemine omadus. Nt isomerisatsioon (need siiski tihti pöörduvad), radioaktiivne lagundamine tüüpiline I järku pöördumatu reaktsioon. Produkti moodustumine esimest järku pöördumatus reaktsioonis
3) Metaboolne põhineb ensüümidel 4) Energeetiline (põhineb ATP-l) Struktuuri tasemelt jagunevad kõik rakud: 1) Eeltuumsed ehk prokarüoodid 2) Päristuumsed ehk eükarüoodid Olulisemad erinevused: - Tuuma olemasolu puudumine - Topeltmembraansed rakustruktuurid - Tsütoskeletis (päristuumsetes on, eeltuumsetes mitte) Bakterite ehitus (bakterid moodustavadki eeltuumsete rühma): Limakapsel Esineb osadel bakteritel. Esineb sõltuvalt keskkonnatingimustest. Ülesanded: 1) Säilitada niiskust 2) Seob rakke kolooniaks 3) Aitab liikuda Viburid Koosnevad valgust (flagelliin). Neil on korrapäratu siseehitus. Viburite abil saavad bakterid vedelas keskkonnas liikuda. Piilid Rakust väljaulatuvad valkstruktuurid, millel 2 ülesannet: 1) Raku kinnitumine tahketele pindadele 2) Plasmiidide ülekanne teistesse rakkudesse Raku kest Koosneb peptiido glükaanist. Rakukesta ehituselt jagatakse rakud:
o iile normi klodide {kloriidide sisalduson betooniskasutatavateliivade puhul piiratud), mis pdhjustavadarmduuri roostetamist- 2, Miks piiratakseSO: sisaldustliivas? o o Kuna SO3on vd:tvliiihend,siis p6hjustabsekorrosiooni(korosioooireaktsiooni intensiivuskasvab).Suuremakogusev6iveloksiidi kui 6hu saastajakorral v6ib liiv tltitematerjalinapdhjustadamaterjalihaivimisematedalistoimuvateebasobivatest keskkonnatingimustest tingitud rcaktsioonidet6ttu. Kasutatudkiriandus: Loengukonspekt.Ehitusmaredalid,L.Raado Lisa 1. Tebel, Liiva sdelk6veraleidmine,mis vastaksSoomelaohvimistdtide juhendmatedalisRT 33-10386tooduds6lk6veratesoovituslikuviiljaga viimistluskorohvi valmistaufseks LebindL, % Sdela t,|emme Alumine o ava,IItm piir piir
Gameedid A a A A FB ½ AA ½ Aa Lahknemissuhted 3:1, 1:2:1 ja 1:1 esinevad ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) kaht tüüpi gameetide (A ja a) moodustamise tõenäosus heterosügootsel isendil on võrdne (0,5); 2) kõigi gameeditüüpide võrdse tõenäosusega ühinemine viljastumisel; 3) kõigi genotüüpidega sügootide (AA, Aa, aa) võrdne eluvõime; 4) tunnuse avaldumise sõltumatus keskkonnatingimustest. Esimese kahe tingimuse kehtivuses põllumajandusloomadel pole põhjust kahelda. Selleks, et kõigil gameeditüüpidel oleks võrdne võimalus ühinemiseks, peab uuritavaid isendeid olema suur arv. Olulisel määral võib lahknemissuhet mõjustada kolmas tingimus. Esinevad nn letaalsed geenid (letaalsed mutantsed alleelid), mis on isendile surmavad embrüonaalses arengus või postnataalse perioodi algul. Nii näiteks saadakse Inglismaal kasvatatavate deksteri tõugu
SISUKORD HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a............................................................................................... 4 1. peatükk.................................................................................................................................. 4 ÜLDSÄTTED............................................................................................................................. 4 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS....................................................... 5 1. jagu ...
EESTI MAAÜLIKOOL HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaol...
[RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. (3) Otsustaja annab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelhinnangu, lähtudes kõikidest järgmistest kriteeriumidest: [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise
küllastatud elastomeeride korral. Kui ristsidemeid on palju, siis kummi jäigastub tekib kõvakummi (eboniit), mis on tõeline termoreaktiiv. 12. Polümeeride mehaanilised ja termomehaanilised omadused (8.4), antud joon 8-11 kuni 8-14 Polümeeride mehaanilised omadused on üsna sarnased metallidega, eriti nende käitumine deformeerimisel. Erinevused on selles, et polümeeridel sõltub deformatsioon jõu rakendamise kiirusest, samuti temperatuurist ja keskkonnatingimustest (vee, hapniku, orgaaniliste lahustite juuresolek). Elastsusmoodul, tõmbetugevus ja venitatavus määratakse polymerise samuti, nagu metallidel. Polümeeride tõmbetugevus võib olla väiksem või suurem kui elastsuspiir. Polümeeride elastsusmoodul ja tõmbetugevus võivad olla väga väikesed aga ka võrreldavad metallidega (küllalt suured). Polümeeride venitatavus võib olla väga suur
Bakterite paljunemise kiirus: oKiiresti kasvavatel bakteritel on generatsiooniaeg 15-20 min. oNäiteks E. coli generatsiooniaeg aeg on 5,5 kraadi juures 5 ööpäeva, 37 kraadi juures 20 min. oNitrosomonasel ja Nitrobacteril on generatsiooniaeg 5-10 tundi. oEnamikul bakteritel on generatsiooniaeg ca 1 tund. oLooduses on bakteritel generatsiooniajad sageli pikad, kuni 24 tundi. Paljunemiskiirus sõltub: o Generatsiooniaeg sõltub mikroobist, aga ka keskkonnatingimustest, näiteks temperatuurist. o Toitainete vähesus ja ainevahetusproduktide kuhjumine o Ebasobiv hapnikurezhiim, pH, temperatuur Generatsiooniaeg - Aeg, mis kulub raku pooldumisele e. rakkude arvu kahekordistumisele populatsioonis, nimetatakse generatsiooniajaks. o Müksobakteritel on elutsükkel, mille üheks osaks on viljakeha teke. Viljakeha võib vaadelda kui puhkavat kolooniat. Viljakeha koosneb limast ja selles paiknevatest müksospooridest.
küllastatud elastomeeride korral. Kui ristsidemeid on palju, siis kummi jäigastub tekib kõvakummi (eboniit), mis on tõeline termoreaktiiv. 13. Polümeeride mehaanilised ja termomehaanilised omadused (8.4), antud joon 8-11 kuni 8-14 Polümeeride mehaanilised omadused on üsna sarnased metallidega, eriti nende käitumine deformeerimisel. Erinevused on selles, et polümeeridel sõltub deformatsioon jõu rakendamise kiirusest, samuti temperatuurist ja keskkonnatingimustest (vee, hapniku, orgaaniliste lahustite juuresolek). Elastsusmoodul, tõmbetugevus ja venitatavus määratakse polymerise samuti, nagu metallidel. Polümeeride tõmbetugevus võib olla väiksem või suurem kui elastsuspiir. Polümeeride elastsusmoodul ja tõmbetugevus võivad olla väga väikesed aga ka võrreldavad metallidega (küllalt suured). Polümeeride venitatavus võib olla väga suur
4. Brändi assotsiatsioonid. Konnotatsioonid. Elamused. Word of mouth. Klišeed. 5. Brändi rahaline väärtus kui kõikide tulevikus saadavate brändipõhiste rahavoogude nüüdisväärtus ehk raha, mida on tootja või turundaja nõus maksma brändi positsiooni eest tarbija teadvuses. Rahaline väärtus kujuneb tarbimis/tarbijaväärtuse alusel. Brändi rahalise väärtuse hindamise komplitseerituse peamised põhjused: Subjektiivsus ja ligikaudsus. Lühiajaline suunitlus ja sõltuvus keskkonnatingimustest, sh konkurents, finantskontekst, majandusruum jne. Kvalitatiivsete tunnuste mõõdetavus. Andmete raske kättesaadavus. Bränd kui isiksus: Isiksus - teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab teadvuse ja olemasolu, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus oma käitumist oodatavate tagajärgede alusel ette näha ja seda vastavalt suunata, ka võime reguleerida iseennast ja oma suhteid keskkonnaga.
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT MULLATEADUSE ALUSED Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on te...
Kordamisküsimused 2020: Table of Contents Spermatogenees.......................................................................1 Oogenees.................................................................................6 Viljastumine...........................................................................10 Lõigustumine.......................................................................... 13 Gastrulatsioon........................................................................20 Ektoderm................................................................................ 26 Endoderm............................................................................... 30 Mesoderm..............................................................................32 Soo määramine.......................................................................37 Spermatogenees Milline on imetajate testise ehitus ? (märksõnad: väänilised seemnetorukesed, ...
vahelist naket (ainus positiivne külg). Mahukahanemist saab vältida spetsiaalsete mahuspaisuvate tsementide kasutamisega. Viimas- te abil on võimalik saada ka mahuspaisuvaid betoone (kasutatakse veetiheduse tagamiseks ja mõningate pingbetoonkonstruktsioonide valmistamiseks). 1.5.2 Betooni roome Roome on betooni omadus järeldeformeeruda kestva koormuse toimel pikema aja kestel. Roome sõltuvus betooni struktuurist, koostisest ja keskkonnatingimustest on analoogiline ma- hukahanemisega. Roomedeformatsioonid võivad mitmekordselt ületada betooni elastseid de- formatsioone, suurendades nii konstruktsioonide paigutisi ja muutes isegi esialgset sisejõudu- de jaotust. Lõpliku roomedeformatsiooni vähendamiseks on võimaluse kor- ral mõistlik vältida konstruktsiooni liig varajast koormamist. Kui betooni pinge ei ületa poolt betooni tugevusest koormamise
Mullatekketeguriks on bioloogiline faktor. Mullatekkeprotsesse mõjutavad:1)kliima; 2)lähtekivim; 3)reljeef; 4)aeg, maakoha vanus. Mulla tekkimine sai alata alles hetkest kui tekkis elu. Järelikult kõige suurem roll mullatekkes on olnud just elusorganismidel. Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murendmaterjalile lasuvad esimesed organismid. Muldade tekkimine on pikaajaline protsess. Paarikümne sentimeetri paksuse mullakihi moodustumiseks kulub olenevalt kliimast ja muudest keskkonnatingimustest 1500...7500 aastat. Mullatekkeprotsess on maakoore pindmiste kihtide kasutamine ja ümberkujundamine kõrgemate ja alamate taimede ning nende jäänuste laguproduktide poolt kõigi füüsikalisgeograafiliste tingimuste mõjutusel ja osavõtul. On olemuselt bioloogiline protsess. Protsessi resultaadiks on uue kvalitatiivse omaduse viljakuse kujunemine. Vaatamata asukohale maakeral on kõigil muldadel ühtne tekke ja arengu bioloogiline olemus. Kuna
Metsandus on majandusharu, mis on seotud metsa ja puiduga ning mille raames tegeletakse metsa uuendamisega, kasvatamisega, kaitsmisega ning puidu varumise ja töötlemisega. Metsandus on teadusharu, mis uurib kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsanduse sees võib eristada kolme valdkonda e. suunda: 1. Metsakasvatus – bioloogiline suund metsanduses, mida võib defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, mille eesmärk on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. (dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemajandus jne). Tegeleb probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2. Metsakorraldus – ökonoomiline suund metsanduses, mille tegevussuund on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslik...
glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega. Mitoos - päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Mittespetsiifiline immuunreaktsioon - kiiresti käivituv immuunsüsteemi vastus organismi tunginud patogeenile. Mittesuguline paljunemine - paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. Modifikatsiooniline muutlikkus (mittepärilik muutlikus) - keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine. Molekulaarbioloogia - bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Molekulaargeneetiline diagnostika - geneetiliste defektide (mutatsioonide) tuvastamine embrüo, loote või lapse mingis geenis vastavate DNA-proovide abil. Molekulaarkell - DNA nukleotiidse või valkude aminohappelise järjestuse erinevustel põhinev fülogeneetiliste liinide lahknemisaegade ligikaudne määrang; põhineb faktil, et
(c) narkolepsia (katapleksia, uneparalüüs, hüpnagoogsed hallutsinatsioonid) või uneapnoe (öised hingamispeetused, tüüpiline intermiteeruv norskamine) sümptomite puudumine; (d) igasuguse muu neuroloogilise või haigusliku seisundi puudumine, mille sümptomiks somnolentsus võiks olla. Une-ärkvelolekutsükli häired Une-ärkveloleku rütmihäiret defineeritakse kui sünkroonsuse puudumist individuaalse une-ärkvelolekutsükli ja keskkonnatingimustest sõltuvalt soovitud une-ärkvelolekutsükli vahel, mille tagajärjeks on hüpersomnia või insomnia. Une-ärkveloleku rütmihäire põhjuseks võivad olla: 1) psühhogeenne, 2) orgaaniline (konstitutsionaalne eripära); 3) mõlema faktori koostoime Faasinihke põhjuseks võivad olla: 1) bioloogilise kella sisemine (kaasasündinud) väärtalitlus: hilinenud une sündroom, varajase une sündroom ja ebaregulaarne une-ärkveloleku tsükkel. 2) bioloogilist kella juhtivate ajasignaalide ebanormaalne
0,0002 miljardit - homo sapiens Liikide teke vs inimese põlvnemine Liikide tekkimine (1857): - Detailideni empiiriline; tänaseni ülioluliselt kohal loodusteadustes: looduslik valik toimib kohandades liiki selle konkreetsete elutingimustega. Inimese põlvnemine (1871): - Empiirikaga katmata spekulatsioonid: looduslik valik toimib vaid ühte liini pidi, universaalsel skaalal, madalamatest loomadest kõrgeima inimesed ja seda hoolimata keskkonnatingimustest. Valgustusajastu vs Darwini Inimese põlvnemine Valgustusajastu: - Inimkond on vaimselt ühtne. - Kõigil inimestel samad eeldused. - Erinev arengutase tuleneb ajutisest mahajäämusest. Darwini inimese põlvnemise käsitlus: - Eri "arenguastmetel" inimesed (nt teadlane ja metslane) on võimekuse poolest erinevad, evolutsiooniliselt eri tasemel. - Inimese aju on sellega koos intellektuaalsed ja moraalsed võimed on arenguteel paremini kohastunud
· ühtekuuluvust, osalust, seost teistega, oma rolli tundmist · tunnustust, hindamist, tagasisidet · abi, konsultatsiooni · arenemisvõimalust, õppimisvõimalust ja selleks soodsat keskkonda · õiglust, eetilist käitumist · Tingimused: · Uus- vana organisatsioon · Täpselt teadaolevad ja sõnastatud-kokkulepitud vajadused Lähtekohad: · lähtub töö analüüsist · tulevikuperspektiividest · oskustest, kompetentsuse tasemest · majanduslikust seisundist · keskkonnatingimustest · sisemisest korrastatuse astmest (reserv sees) Vaja on teada: · kas vakants on tegelikult olemas? · Kas see tuleb täita kandidaadiga väljastpoolt? Millised on muud võimalused? · Tööde ümberkorraldamine (allüksuse sees, allüksuste vahel) · Töö mehaniseerimine (n. arvuti) · Töögraafiku ümberkorraldamine (ületunnitöö, töö vahetustega või osalise koormusega). Lepingulise töö kasutamine (alltöövõtt, ajutist tööjõudu pakkuvad agentuurid)
reguleerida vastavad sätted. Seadistamine tähendab seadme kindlatele parameetritele reguleerimist, häälestamist. Kaitseaparaatide kindla rakendumise tagamiseks seadet ohusta- vates olukordades tuleb neid enne kasutuselevõtmist ja ekspluatatsiooni käigus ette nähtud tähtaegadel teimida. Tähtajad määratakse tavaliselt kindlaks vastava tootmisharu kohta kehtivate elektriseadmete ekspluatat- sioonieeskirjadega, sõltuvalt töö- ja keskkonnatingimustest. Maksimaalne vaheaeg ekspluatatsiooniliste teimide vahel ei või ületada kolme aastat. Kui käitatav seade mingil põhjusel vahetatakse, tuleb kaitseseade uuesti teimida. Üldiselt teimitakse kaitseseadiseid samaaegselt kaitstava seadme jooksevremondiga. Teimimisel imiteeri- takse seadet ohustavat olukorda ja seatakse kaitseseadise raken- dusparameeter (vool, pinge, temperatuur...) väärtusele, mis tagab seadme väljalülitamise. Voolu kontrollimisel põhinevate kaitseseadiste
elastomeeride korral. Kui ristsidemeid on palju, siis kummi jäigastub tekib kõvakummi (eboniit), mis on tõeline termoreaktiiv. 17. Polümeeride mehaanilised ja termomehaanilised omadused. Polümeeride mehaanilised omadused on üsna sarnased metallidega, eriti nende käitumine deformeerimisel. Erinevused on selles, et polümeeridel sõltub deformatsioon jõu rakendamise kiirusest, samuti temperatuurist ja keskkonnatingimustest (vee, hapniku, orgaaniliste lahustite juuresolek). Tüüpilised pinge deformatsiooni sõltuvused on esitatud joonisel 9-11. A rabe materjal; B plastiline materjal (sarnane metallidega, ainult lõpus pinge kasvab); C elastne materjal (lai elastse oleku piirkond). Elastsusmoodul, tõmbetugevus ja venitatavus määratakse polümeeridel samuti, nagu metallidel. Polümeeride tõmbetugevus võib olla väiksem või suurem kui elastsuspiir
rühmade kaudu, mis on ainuvõimalik küllastatud elastomeeride korral. Kui ristsidemeid on palju, siis kummi jäigastub tekib kõvakummi (eboniit), mis on tõeline termoreaktiiv. 13. Polümeeride mehaanilised ja termomehaanilised omadused (8.4), antud joon 8-11 kuni 8-14 Polümeeride mehaanilised omadused on üsna sarnased metallidega, eriti nende käitumine deformeerimisel. Erinevused on selles, et polümeeridel sõltub deformatsioon jõu rakendamise kiirusest, samuti temperatuurist ja keskkonnatingimustest (vee, hapniku, orgaaniliste lahustite juuresolek).Tüüpilised pinge deformatsiooni sõltuvused on esitatud joonisel 8-11. A rabe materjal; B plastiline materjal (sarnane metallidega, ainult lõpus pinge kasvab); C elastne materjal (lai elastse oleku piirkond). Elastsusmoodul, tõmbetugevus ja venitatavus määratakse polümeeridelsamuti, nagu metallidel. Polümeeride tõmbetugevus võib olla väiksem või suurem kui elastsuspiir
Etoloogia Etoloogia on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu. Etoloogia kui käitumisfüsioloogia tegeleb loomade käitumise füsioloogiliste mehhanismidega, käitumisaktide sisemiste motivatsioonide ja põhjuste uurimisega. Etoloogia kui käitumisökoloogia uurib loomade välist käitumist peamiselt nn. musta kasti meetodil, looma sisse "vaatamata". Etoloogia kui zoosemiootika keskseiks uurimisobjektideks on loomade kommunikatsioon ning käitumise tähenduslikud aspektid. Etoloogia üheks klassikaliseks uurimisobjektiks on rituaalne käitumine, näiteks loomade pulmatantsud ja instinktiivne käitumine. Etoloogia klassikud on George Romanes, Karl von Frisch, Jakob von Uexküll, Konrad Lorenz, Niko Tinbergen. Etoloogia Eestis Eestis on esimesi end võrdlev-etoloogiliseks nimetavaid uurimusi Leopold von Schroederi töö (1888) eestlaste (ning soomeugrilaste ja indogermaanlaste) pulmakommetest. Loomade ...
Botaanika ja Ökoloogia instituut, Tallinn. 35. Paal, J., Ilomets, M., Fremstad, E., Moen, A., Borset, E., Kuusemets, V., Truus, L., Leibak, E., 1999. Eesti märgalade inventeerimine 1997. a. Projekti "Eesti märgalade kaitse ja majandamise strateegia" aruanne. Eesti Loodusfoto. Tartu, 40-43. 36. Palang, H., Mander, U., Luud, A. 1998. Landscape diversity changes in Estonia. Landscape and Urban Planning. Vol. 41, No. 3-4, 163-169. 37. Pork, K., 1959. Kesk - Eesti jõgede luhaniitude keskkonnatingimustest. ELUS-i Aastaraamat. Tartu, 52, 51-70. 38. Pork, K., 1964. Taimkatte genees ja antropogeensed suktsessioonid luhtadel. ELUS-i Aastaraamat. Tartu, 56, 97-112. 39. Pork, K., 1981. Niidutaimkatte kujunemine, nüüdisaegne seisund ja niitude kasutamise küsimusi Eesti NSV-s. ELUS-i Aastaraamat. Tartu, 67, 7-37. 40. Pork, K., 1984. Kasari jõe alamjooksu luht geobotaanilise looduskaitseobjektina. Eesti NSV Riiklike Looduskaitsealade Teaduslikud Tööd IV. Matsalu loodusest. Tallinn,
Tema ideedel oli tugev mõju ka ameerika antropoloogia isale Franz Boasele ja Joseph Campellile. Mõju difusionismi arengule, lõi sellele institutsioonilise baasi. Elementaar- ja rahvamõtted. Elementaarmõtted moodustasid inimkonna psüühilise ühtsuse (hiljem kultuuriuniversaalid) Inimene on psüühhiliselt ühtne. Samad mentaalsed protsessid. Rahvamõtted mõtted, kultuuri aspektid, mis on paiguti erinevad (sõltuvalt keskkonnatingimustest jmt) Inimkonna psüühiline ühtsus - Kultuuride päritolu on sama ning kultuuride vahel on tugevad ajaloolised seosed. Eristas inimkonna psüüpilises ühtsuses elementaarvõtteid ja rahvamõtteid. Ühiskonnad laenavad teistelt kultuurielemente, mille tõttu kultuurid muutuvad. Henry Maine (1822-1888) Shoti jurist ja ajaloolane, kaasaegse õigussotsioloogia (ka õigusantropoloogia) rajaja Ancient Law (1861)
niiskusega Liiga vedel liim imbub puidu sisse ja saadav liimivuuk jääb nõrk Viskoossuse suurendamiseks lisatakse liimile täiteained (näit. puidutolm) Pindpinevus Pindpinevus iseloomustab liimi võimet pindasid kaatta (märgamine) Tööiga Tööiga on aeg, mille jooksul liim on kasutatav – aeg töösegu valmistamisest kuni kõvenemise alguseni Tõõiga sõltuv kõvendaja kogusest keskkonnatingimustest (temperatuur, õhuniiskus) Liimimisaeg Liimismisaeg on aeg liimi pealekandmisest kuni surve rakendumiseni Liimimisaeg koosneb kahest osast Avatud ja Suletud aeg . Avatud aeg Avatud aeg on aeg liimitamisest kuni detailide koostamiseni Mida pikem on avatud aeg seda rohkem detaile saab liimitada ette enne nende koostamist . Suletud aeg
tühjendamise abil on kiirem ja efektiivsem kui vähkide kogumine püügivahendite abil. 5.2. Vähikasvatuse tasuvus Majandusliku tasuvuse näitajad kõiguvad palju sõltuvalt nende arvestamise meetodist. Vähikasvatust loodustoidu tiikides võib pidada tasuvaks kui algsete asustamiste tulemusena saadakse normaalselt paljunev vähipopulatsioon. Selline populatsioonvõib anda igal aastal hektarilt 5-500 kg vähki. Selle hinnangu väga suur kõikumine tuleneb erinevatest keskkonnatingimustest ja vähiliikidest. Ideaalsetes 36 tingimustes võib toodang olla maksimaalsele lähedane - näiteks 50 1 g raskust poega või umbes 1 kaubavähk (30 g) ruutmeetrilt aastas. Optimaalsete tingimustega võrreldes langeb tootmise efektiivsus kui: 1.Vee kvaliteet on liiga madal · Vesi on liiga happeline (pH on alla 6,0 - osa marjast sureb ja koorikuvahetus pikeneb, millega suremus suureneb)
Tihti on kasulik selgitada katseliselt taluvus- ja optimaalala. Keskkonnatingimusi, mis kitsendavaid isendi või populatsiooni eluvõimalusi teatud territooriumil, nim. piiravaiks. Iga liigi jaoks on tingimused, kus nad ennast eriti hästi tunnevad, erinevad. Näiteks, mõned taimeliigid eelistavad kasvukohtadena niiskemaid, teised kuivemaid alasid, mõned eelistavad kõrgemat temperatuuri, teised madalamat. Organismide aktiivsuse, arvukuse jne. sõltumist keskkonnatingimustest võib kujutada graafikuna. aktiivsus, populatsiooni tihedus min. maks. tº, mm, atm jne. optimum taluvusala Eksisteerib abiootiliste faktori minimaalne ja maksimaalne kogus, mille juures mingi organism saab eksisteerida
Teatud siseehituse tunnuseid on võimalik hinnata ka väliste tunnuste kaudu. Näiteks udara kandeaparaadi tugevust ja verevarustust saab hinnata ka välise vaatluse teel. Sõna konstitutsioon on küllalt levinud ja tuleneb ladinakeelsest sõnast constitutio, mis tähendab ehitust või koostist. "Constitutio corporis" tähendab keha põhiehitust. Konstitutsioon on organismi kui terviku tähtsamate morfoloogiliste ja füsioloogiliste omaduste kompleks, mis on tingitud pärilikkus ja keskkonnatingimustest 3.2.1 KONSTITUTSIOONITÜÜBID P.N. KULESOV (1926.a.)lähtus konstitutsioonitüüpide klassifitseerimisel organismi morfoloogiast, füsioloogiast ja nende seosest organismi kui terviku talitlusega. Ta eristas konstitutsioonitüüpide klassifikatsioonis nelja põhitüüpi: 1. Tihke ehk tugev konstitutsioon. Nahk on tihke, küllalt õhuke, nahaalune rasv- ja lihaskude on vähearenenud ja lihastik väikesemahuline, luustik on tugev ja peen
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindami...
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast T...
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igas...
18) vee erikasutus; 19) puhke-, spordi- või virgestusalade rajamine; 20) keraamika- või klaasitööstus; 21) reovee ja setete käitlemine; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. (3) Otsustaja annab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelhinnangu, lähtudes kõikidest järgmistest kriteeriumidest: [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses
Membraansete erinevuste tõttu on prokarüoodid võimelised kasvama palju kõrgematel tempera- tuuridel kui eukarüoodid. Temperatuuri, mille juures mikroobirakkude kasvukiirus on suurim, nimetatakse optimaalseks. Mikroobi kasv saab toimuda maksimum- temperatuuri ja miinimumtemperatuuri vahelises piirkonnas. Näitena olgu toodud mõnele liigile omased miinimum-optimum-maksimumtemperatuurid (°C), mis võivad kõikuda veel ka sõltuvalt teistest keskkonnatingimustest (pH, toitaineline kooslus jne): P. fluorescens 4 2530 40; S. aureus 6 3037 46; Thermus aquaticus 40 7072 79. Mikroobid jaotatakse 5 rühma optimaalse kasvutemperatuuri piiride järgi: psührofiilid <0 515 20; psührotroofid 0 2030 35; mesofiilid 1520 3040 45; termofiilid 40 5565 72;
18) vee erikasutus; 19) puhke-, spordi- või virgestusalade rajamine; 20) keraamika- või klaasitööstus; 21) reovee ja setete käitlemine; [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. (3) Otsustaja annab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelhinnangu, lähtudes kõikidest järgmistest kriteeriumidest: [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega
o Kannikese liik Viola calaminaria, mis kasvab Alpides tsingimaardlail. o Teine bioindikatsiooni rakendusala on taimede kasutamine õhu saastamise hindamisel. Eriti head taimindikaatorid on osa metsasamblaid ja puudel kasvavad samblikud. Indikaatorliik peab olema · hästi ökoloogiliselt uuritud · Laialt tuntud, levinud, paikne · Selge sõltuvus (+ või -) teatud abiootilistest keskkonnatingimustest · Kitsas või kindel taluvusala antud keskkonnatingimuste suhtes · Reageerib kiiresti tingimuste muutusele Looduse mitmekesisus Looduslik mitmekesisus, biodiversiteet erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus. Kogu maakeral leiduv elu, üldtermin, mis tähistab looduses olevate asjade, arengute ja ilmingute paljusust. Rio de Janeiro 1992.a
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega elu...
Metsapõlengute mahasurumine. Maastiku metsastumine ehk tuule ligipääsu lakkamine. Taastamine Mõõdukas tallamine kõlbab selleks ATV??? Mõõdukad põlengud ja raied. Eriti hea oleks väikese koormusega karjatamine (lambad ja hobused). Kohati sobib ka militaarkasutus (Jussi nõmmed Kõrvemaal on nii tekkinud, Mustoja maastikukaitseala oli kunagi õppepolügon). VÄIKEELUPAIGAD Heterogeennne rühm elupaikadest, mis võivad esineda ümbritsevatest keskkonnatingimustest suhteliselt sõltumatult. Mitmesugused substraadid ehk biotoobielemendid surev puit, kõduneva puidu staadiumid, känd, puukoor, kivi, lõhe jne. Maastikuelemendid, mis võivad teatud juhtudel olla terviklikuks elupaigaks tiik, teeperv, kelder, allee, üksikpuu, astang, rändrahn, põllupeenar, hekk jne. Väikeelupaigad põllumajandusmaastikus on erinevatele liikidele: toitumiskohad pesitsuskohad varjepaigad rändekoridorid kõik eelnimetatu koos
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel me...
jooksul, on pleiotroopsus, st. üks geen avaldab üheaegselt mõju mitmele tunnusele. Pleiotroopsusega seletatakse geneetilise korrelatsiooni olemasolu tunnuste vahel. Kui võtame vaatluse alla mitu tunnust, siis vaatame, kas need tunnused on teineteisest sõltuvad või mitte. Korrelatsioonanalüüs selgitab tunnustevaheliste seoste tugevust ja suunda. Korrelatiivne muutlikkus (kovariatsioon) on erinevate tunnuste vahel isesugune ja sõltub nii genotüübist kui ka keskkonnatingimustest. Fenotüübiliste tunnuste vahel arvutatud korrelatsiooni nimetatakse fenotüübiliseks korrelatsiooniks. Selektsiooniefektiivsuse prognoosimisel on aga olulisem teada geneetilisi korrelatsioone tunnuste vahel, millised määratakse seoste uurimisega sugulasloomade rühmades. Seoseid võib määrata ka põlvkondade vahel näiteks järglaste ja vanemate ühe ja sama tunnuse vahel. Matemaatilise analüüsiga on võimalik määrata vaid tunnustevaheliste seoste olemasolu ja hinnata seoseid
Võetakse kepiga. Ümbermõõdud . Rinna ümbermõõt (rü) abaluude tagant vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse lindiga. Kämbla ümbermõõt (kü) kämblaluu kõige peenemast osast. Võetakse lindiga. 12) KONSTITUTSIOONI MÕISTE. KONSTITUTSIOONITÜÜBID KULESOBI JA DUERSTI JÄRGI. Konstitutsioon on organimsi kui terviku tähtsamate morfoloogiliste ja füsioloogiliste omaduste kompleks, mis on tingitud pärilikkus ja keskkonnatingimustest. TÜÜBID: Kulesov: 1. Tihke ehk tugev konstitutsioon nahk tihke, küllalt õhuke, nahaalune rasv-ja lihaskude on vähearenenud ja lihastik väikesemahuline, luustik tugen ja peen. Hästi on arenenud hingamis-, vereringe- ja suguorganid ning piimanäärmed. Enamik piimatõugu veised. 2. Õrn konstitutsioon õhuke ja hästiliikuv nahk, mis kaelal ja udaral moodustab kurdusid, luustik peen, lihastik vähearenenud, karvkate hõre, peen. Pea kerge, jalad ja saba peened
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
