Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"keskkonnatingimustest" - 218 õppematerjali

thumbnail
5
doc

Lämmastik

Lämmastikushape laguneb ka toatemperatuuril: // 3HNO2 HNO3 + 2NO + H2O Lämmastikushappe sooli nimetataks nitrititeks, mis sarnaselt nitraaditele, on valged tahked kristalsed vees lahustuvad ained. Kuumutamisel muutuvad nitritid ebastabiilseteks ja lagunevad (sulada võivad vaid leelismetallide nitritid). Sõltuvalt keskkonnatingimustest võivad nad olla redutseerijad või oksüdeerijad. Argielus kasutatakse palju kaaliumnitritit ja naatriumnitritit toidulisandina lihatoodetes roiskumise takistamiseks. Lisaks kasutatakse veel nitriteid mitmete ainete süntesimiseks ja tootmiseks, kummi- ja tekstiilitööstuses jm. Tähelepanuvääriv on see, et nitritid on ligi 10 korda mürgisemad nitraatidest ning nende kogunemisel organismi võivad nad muutuda kantserogeenseteks ehk vähkitekitavateks ühenditeks. Eriti nad...

Keemia
85 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Seened

Samas võivad seda takistada mitmesugused membraaniseoselised struktuurid, näiteks nn. Woronini kehad, mis sulgevad rakuvaheseintes esinevad avad. Kottseente kehaks võib olla vaid üks rakk (pärmidel) või pikk niit, mis on vaheseintega jaotatud rakkudeks (seeneniit ehk hüüf). Pärmid paljunevad pungumise või jagunemise teel; seeneniidid ehk hüüfid kasvavad tipmiselt ning annavad külgmisi harusid. On ka dimorfseid kottseeni, kes sõltuvalt keskkonnatingimustest esinevad kas üherakulise või hüüfilise eluvormina. Nii näiteks kasvab liik Candida albicans inimese nahal ja kehaõõnsustes pärmina, aga kultuuris toatemperatuuril kasvatades seeneniidistikuna. Kottseentel, kel esinevad hüüfid, ei pruugi tsütoplasma ühinemisele e. plasmogaamiale mitte alati järgneda tuumade liitumine e. karüogaamia. Selle tulemusel kujuneb enamasti lühiealine, dikarüoosne e. kaksiktuumaline faas, mil igas rakus paikneb kaks ligistunud tuuma...

Bioloogia
63 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Üldbiloogia

Roomajad, linnud, imetajad. · Moondega areng Vastsündinu erineb ehituselt vanemorganismist ja muutub viimase sarnaseks läbi vahestaadiumite. Selgrootud, mõned selgroogsed. Areng lõpeb surmaga. Eluiga on organismidel erinev, sõltudes nii pärilikkusest kui keskkonnatingimustest . 4. Elusorganismid paljunevad. · Suguline paljunemine (sexual reproduction) Organismi areng algab viljastatud munarakust. Peamiselt hulkraksetel, eelkõige taimedel ja loomadel. Moodustuvad emas ­ ja isassugurakud, uus organism areneb viljastatud munarakust. · Mittesuguline paljunemine (asexual reproduction) Organismi areng algab mingi osa eraldumisega vanemorganismist. · Sugurakud e gameedid · Viljastatud munarakk e sügoot · Pärilikkus...

Üldbioloogia
101 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Organismid, lipiidid

5. Selgitage pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust ning tooge näiteid. Pärilik muutlikkus on genotüübilistest erinevustest tulenev fenotüübiliste tunnuste varieerumine. Pärilikku muutlikkust on kahte tüüpi: kombinatiivne ja mutatsiooniline. Mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikkus on keskkonnatingimustest tulenev fenotüübiliste tunnuste varieerumine. 6) Selgitage päriliku muutlikkuse vorme: kombinatiivne muutlikkus ja mutatsiooniline muutlikkus (geenmutatsioonid, kromosoommutatsioonid ja genoommutatsioonid) ning tooge näiteid. Kombinatiivne muutlikkus seisneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkorraldumises järglaste genotüüpides. See toimub meioosi ja viljastumise käigus. Mutatsiooniline muutlikkus on tingitud muutustest raku geneetilises materjalis. Muutusi raku...

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eksami piletid

Tavaliselt kasutatakse seda mõistet mingi dominantse mutantse alleeli avaldumissageduse hinnanguna heterosügootide hulgas. Täieliku penetrantsuse korral avaldub kõigil heterosügootidel vastav mutantne tunnus (puue, haigus), mittetäieliku (e. osalise) penetrantsuse puhul aga ainult teatud osal (nt. 90%) vastava genotüübiga indiviididest. Penetrantsus sõltub nii genotüübilisest taustast (nn. modifikaatorgeenidest) kui ka keskkonnatingimustest , milles indiviidid arenevad ja elavad. Ekspressiivsus on alleeli mõju selle alleeli poolt kontrollitava tunnuse arenguastmele. Keskkond ja modifikaatorid muudavad geeni ekspressi, st. tunnuse avaldumist. Seepärast loetakse ekspressiivsuse piire, tunnuse iseloomu ning arenemise astet tunnuse reaktsiooninormiks. 82. fenokoopia (phenocopy) -- fenotüübi mittepärilik, mingist keskkonnategurist põhjustatud modifikatsiooniline muutus, mis sarnaneb teatud geenmutatsioonist tingitud muutusega....

Geneetika
111 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Üldmetsakasvatus

üks liik vaheldub teisega (kuusiku asemele tekib männik, männiku asemele kaasik, sookaasiku asemele kuusik jne.) Puuliikide vaheldumisel on mitmeid põhjuseid: 1 - Puuliikide erinevad omadused (mõned liigid (kuusk) ei uuene looduslikult lagedal, valgusnõudlikud ei uuene vana metsa turbe all) 2 - Loodulikud häiringud (torm, tulekahju) 3 - Keskkonnatingimuste muutumine (soostumine, leetumine, erosioon jne.) 4 - Inimtegevuse mõju (raied, kuivendamine). Kuuse vaheldumine lehtpuudega Enam esinevaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Vaheldus tekib siis kui kuusik peaks mingil põhjusel (lageraie, tormikahjustus vms.) järsku hävima. Selline vaheldus toimub, kuna kuusk ei suuda uueneda tekkinud lagedal alal nii edukalt, kui lehtpuud. Kuusk on varjutaluv liik, tema tõusmed on väga tundlikud otsese päikesekiirguse...

Dendroloogia
77 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...

Eesti metsad
186 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Pakkimine

Pakendi valikul peaks tootja eelkõige silmas pidama selle materjali nn tõkestusomadusi, st suutlikkust tõkestada vajalikul määral valguse, niiskuse , hapniku ja teiste gaaside läbitungimist pakendist. Pakendi minimaalsus on tähtis. Nt. Polar Gruppen AS valmistab kilet ja kiletooteid, mis lagunevad looduses sõltuvalt koostisest ja keskkonnatingimustest 15 kuni 90 päeva jooksul. Bioloogiliselt lagunevast plastist valmistatakse biokotte, mis koosnevad maisitärklisega segatud polüprolaktoonist ( looduses lagunev sünteetiline polümeer). Biokotte kasutatakse peamiselt kodumajapidamiste ja suurköökide toidujäätmete sorteerimisel ja kogumisel. Biokotid taluvad niiskeid jäätmeid, nende kasutamine prüginõus on lihtne ja hügieeniline....

Logistika
129 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Materjalid metsanduseks

Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks...

Eesti metsad
202 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Litosfäär

Litosfäär 3.1 Maa siseehitus Maa koosneb siseehituselt tuumast, vahevööst ja maakoorest. Tuum- ~6000km läbimõõt, 2 kihti: välimine-ja sisemine tuum. Suur rõhk Vahevöö- ~2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa 100-200km. Astenosfäär paneb otseselt maakoore liikuma, koosneb basaltsetest kivimitest. Maakoor- tahke, moodustub kivimitest, paksus 5-80km <-varieeruv. Maailma mere põhjas olev maakoor õhuke. Litosfäär hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise osa e.astenosfääri ning mõjutab maapinnal toimuvaid liikumisi. Maa litosfääri liikumisi nim. Laamtektoonilisteks ja selle teooria käis välja A.Wegener. Peamised elemendid hapnik ja räni. Litosfääri koostis: · elemendiline koostis- hapnik, räni, raud, alumiinium · kristallid ja mineraalid- elementidest ühendid, ülekaalus silikaad...

Geograafia
62 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ravimid ja taimekaitsevahendid

abiainest (annab ravimile vajaliku vormi, muudab selle maitset ja välimust huvitavamaks ning aitab toimeainel mõju avaldada (tärklis, glükoos, värvained, vesi, etanool, siirup, salvialus). ravimi toime sõltub: * organismi geneetilisest eripärast, * organismi üldfüüsilisest seisundist (ka east), * teiste mõjurite (ravimite, toidu, alkoholi jms olemasolust), * keskkonnatingimustest , * eelhoiakutest ravimi suhtes (platseeboefekt). ravimite transportimine: Eestisse saabuv ja Eestist lahkuv reisija võib kaasa võtta ravimeid, mida ta kasutab meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks või temaga kaasasolevate loomade tarbeks. Ravimiameti loata võib isiklikuks tarbeks kaasa võtta kuni viis erineva nimetusega ravimpreparaati, iga ravimpreparaati kuni viis jaemüügipakendit ning kaasasolevate loomade tarbeks kuni viis...

Keemia
23 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Elektriaparaadid ja paigaldised

ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) ­ paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu ­ paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) ­ (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) ­ isik , kelle erialaõpe, -oskused ja ­kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) ­ isik, kes elektria...

Elektriaparaadid
148 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Muutlikkus

PÄRILIK JA MITTEPÄRILIK MUUTLIKKUS, SELLE VORMID Muutlikkus on organismi omadus milleski eellastest erineda. Esineb kahte tüüpi muutlikkust: pärilik ehk geneetiline ja mittepärilik e modifikatsiooniline. Modifikatsiooniline muutlikkus on keskkonnatingimustest tulenev fenotüübiliste tunnuste varieerumine. Sõltub keskkonna erinevustest, juhuslikest asjaoludest ega p u u d u t a genotüüpi. Modifikatsioonilise muutlikkusega ei kaasne geneetilisi muutusi, fenotüübilise tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piire nimetatakse reaktsiooninormiks. Iga üksikisendi võimalik reaktsiooninorm on määratud selle isendi genotüübi poolt. Iga isendi tunnuste reaktsiooninorm tuleneb liigi geenifondist....

Keemia
29 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Lõpueksami kokkuvõte

Gloobusel on kaugused, pindalad ja asukohad kujutatud samas suhtes nagu maakeral tegelikult, vaid vähendatult. · Kaart on maa-ala vähendatud tasapinnaline kujutis pealtvaates. Sellel kasutatakse tegelikkuse tähistamiseks leppevärve ja leppemärke. · Kaardi koostamisel arvestatakse maapinna kumerust ja tekivad moonutused. · Kaardi mõõtkava näitab, mitu korda on kaardil tegelikkust vähendatud. · Asimuut on nurk põhjasuuna ja vaadeldava objekti suuna vahel. Ilmakaarte ja asimuudi määramiseks looduses kasutatakse kompassi. · Paralleelidest ja meridiaanidest moodustab kaardivõrk, mille abil saab määrata koha geograafilisi koordinaate. · Eristatakse üldgeograafilisi ja teemakaarte. Üldistuse ulatus sõltub kaardi mõõtkavast ja otstarbest, milleks kaart on koostatud. · Kaartidel kasutatakse mitmesuguseid kujutamisviise, mille kohta antakse seletused kaardi legendis. · Maakera...

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Psühholoogia alused

Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...

Psüholoogia
679 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Seadused ja määrused (lisatud sisukord)

06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. a. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või ne...

Riskianalüüs
101 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Keskkonnakaitse kosnpekt

· Kannikese liik Viola calaminaria, mis kasvab Alpides tsingimaardlail. · Teine bioindikatsiooni rakendusala on taimede kasutamine õhu saastamise hindamisel. Eriti head taimindikaatorid on osa metsasamblaid ja puudel kasvavad samblikud. Indikaatorliik peab olema: 1.Hästi ökoloogiliselt uuritud 2.Laialt tuntud, levinud, paikne 3.Selge sõltuvus (+ voi -) teatud abiootilistest keskkonnatingimustest 4. Kitsas või kindel taluvusala antud keskkonnatingimuste suhtes 5.Reageerib kiiresti tingimuste muutusele Kemikaalide säästlik tarbimine.- inimeste teadvustamine ja üritama üle minna looduslikemale vahenditele. Atmosfääriõhu kaitse.- olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, biokütustele üleminek jne. Õhu koostis ja saasteallikad. Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär...

Keskkonnakaitse ja säästev...
561 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Muutlikkus

Organismisisesed tegurid on näiteks vabad radikaalid või ainevahetuse vaheühendid (nt H2O2). On suhteliselt harvad. 18) Kombinatiivne muutlikkus - Vanemate alleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks. Pärilikkusainet kombineerib kaks protsessi: 1) meioos (kromosoomide ristsiire), mille käigus tekivad haploidsed sugurakud ja 2) viljastumine, mille käigus taastub diploidne kromosoomistik. 19) Modifikatsiooniline muutlikkus ­ keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine. Elu jooksul omandatud tunnused, mis tekivad organismide kohanemise käigus (nt päevitumine, loomadel kehavärvus [raba- ja liivajärve ahvenad]). Pärilikkusaines muutusi ei toimu ja tunnused järglastele ei pärandu (nt harilik mänd, nõmmemänd ja looduskaitselaused suure võraga männid). 20) Variatsioonikõver ­ variatsioonirea graafiline kujutis. Tavaliselt normaaljaotuse kõver....

Bioloogia
94 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pärilikkus - 81 mõistet

Nimetatakse ka lahknemisseaduseks. Mendeli III seadus ­ homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Nimetatakse ka sõltumatu lahknemise seaduseks. Modifikatsiooniline muutlikkus (mittepärilik muutlikus) ­ keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine. Monohübriidne ristamine ­ ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist Morgani seadus ­ ühest kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Mutageen ­ mutatsioone tekitav tegur. Mutageenideks võivad olla mitmesugused keemilised ühendid, füüsikalised ja bioloogilised tegurid. Mutant ­ päriliku muutuse kandja...

Bioloogia
126 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Riskianalüüsi referaat

SISUKORD HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a............................................................................................... 4 1. peatükk.................................................................................................................................. 4 ÜLDSÄTTED............................................................................................................................. 4 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS....................................................... 5 1. jagu...

Riskianalüüs
285 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun