KESKKONNAMIKROBIOLOOGIA konspekt Koostanud Jaak Truu (T molekulaar-ja rakubioloogia instituut) e-mail: [email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi ...
klassifikatsioon: · Kasvukoht keskkonnategurite suhteliselt püsivate omadustega kompleks · Kasvukohatüüp erinevates paikades korduvad ligikaudu sarnased keskkonnategurite kompleksid · Keskkonnategurid: mullastik, niiskusaste, rindelisus jmt. Olemuselt sünteetiline klassifikatsioon eirnevatel klassidel võivad juhttegurid olla erinevad (koosluse sturktuur, keskkonnatingimused jmt). Kõik niidud on rajatud tegelikult metsade asemele. 01.10 Sood. Kujunemine, liigitus ja levik Eestis. Soo tekib siis, kui sademete hulk ületab aurumist ja puudub vee äravool. Turvas koguneb, kui taimse materjali lagundamise jaoks pole tingimused soodsad (külm, hapnikuvaene, happeline). Soostumise protsess soodustab edasist soostumist. Sootaimede surnud osade osaliselt lagunenud mass. Märgala ei eelda ilmtingimata turba olemasolu, ka muu pidevalt või regulraarselt veega kaetud
kohasuses. Seda aga ei tehtud. Samuti tuleb arvestada isendite kohasust eri kasvufaasidest (munad, vastsed, täiskasvanu). Peab olema ka piisavalt suur valim. 9. Mis on tasakaalustav looduslik valik? Miks võiks selle roll evolutsioonis tähtis olla? Kui heterosügoodid on enamkohastunud kui homosügoodid, siis ta säilitab variantide arvu. Tagatakse alleeli säilimine nii, et kui alleel on haruldane, siis tema kandja kohasust tõstetakse. See on oluline populatsiooni elujõulisuse jaoks, kui keskkonnatingimused muutuvad, siis on võimalik seda üle elada. LV on substraati, kelle seast valida. Populatsiooni kohastumus tuleneb eri genotüüpide esinemisest. 10. Too näiteid, kus tunnuse kohasus sõltub tema asukohast Elukohavalik säilitab geneetilist mitmekesisust. Valgete silmadega kärbsed on valgustundlikumad ja vähemkohased. Heterogeenses keskkonnas säiluvad mõlemad fenotüübid. Punaste silmadega kärbes valib tavakeskkonna, jättes vähemkohasele punases valguses "eelise". 11
liikumine järjest intensiivsemale kapitalistlikule arenemisteele, mis nõudis ettevõtlikkust ja vanadest elunormidest üleastumist. Nii Koitjärvel kui ka kirjaniku kodupaigas Albus olid ärksamad peremehed juba algust teinud maaparandustööde, kraavide kaevamise ja kivide tõrjumisega. Sellega kaasnes rikastumis- ja spekulatsioonikirg, mille äratas hiljuti lõppenud Esimene Maailmasõda. Need on Tammsaare romaani tõsielulised lähtekohad. Inimese karakterit ja saatust kujundavad keskkonnatingimused ning tema enda subjektiivsed omadused ja eeldused. Vanema põlve kriitilised realistid kujutasid eelistavalt ülekohtust sotsiaalset keskkonda, mis muserdas inimest. Moodsa suuna esindajad ( ka A. H. Tammsaare oma mõnedes intelligentsinovellides) vaatlesid inimest liigagi kitsuti, teda sotsiaalsest keskkonnast välja rebides. Meistriaastate teostes jälgib A. H. Tammsaareisiksuse kujunemist sotsiaalse keskkonna mõju ning inimese loomuomaduste koostoimes
Modifitseering Konfiguratsiooni muutmine Loogikapomm Järjestuse muutmine Võltsing Kasutamise eitamine Paroolipüüdeprogramm Fiktiivselt lisamine Riskianalüüsis tuleks arvestada asutuse dokumendi- ja arhiivihaldusele mõjuvaid tingimusi, mis oleksid järgmised: · kliimatingimused (geograafiline asukoht); · hoone ehituslikud aspektid, ehitise tüüp (uus, ajalooline); · keskkonnatingimused hoones; · objektide väärtus; · kasutusintensiivsus (päevas, aastas); · ohustatud materjalid ja seadmed; · kasutada olevad vahendid; · asjakohaste seadmete olemasolu. Harilikult erinevad ühes hoones ruumid temperatuuri- ja niiskustingimuste poolest. Keskkonnatingimuste seire käigus selgitatakse välja igale ruumile omased tingimused. See teeb võimalikuks valida hoiuruumideks kõige sobivamad ruumid. Keldrikorrusel
V rühmaliikme (tööl, koolis) kujunemine püsivate rünnete objektiks Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretensioonidega Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon Mõjurid: rühma hoiak, V positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile, distantseerumine rühmast ... Agressiivsuse mõjurid · Anonüümsus (Stanley Milgrami katsed!) · Ründed · Keskkonnatingimused (temperatuur, lõhnad, müra, tiheliolek) · Vanus, sugu · Meedia · Alkohol, narkootikumid · Agressiivsus kui ebakindluse väljaelamine, tunnustusvaeguse kompensatsioon? Agressiivsus kui sotsiaalne probleem · Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald, ahistamine tööl ... · Posttraumaatiline stress: mälu, unetus, tähelepanuhäired ... · Kollektiivne vägivald: tajutud sotsiaalne ebaõiglus
osa võõrandamise vajaduse, peab kohalik omavalitsus teatama planeeringu alustamisest tähitud kirjaga vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast. Detailplaneeringuga määratletakse planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, krundi hoonestusala, tänavate maa-alad, liikluskorralduse põhimõtted, haljastus ja heakorrastus, ehitiste-vahelised kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus, seatakse keskkonnatingimused ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitiste kohta, servituutide vajadus ning muud seadustest tulenevad kinnisomandit puudutavad kitsendused. Strateegilist keskkonnamõju hindamist detailplaneeringute puhul enam ei toimu. Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest
· mass · pikkus · juuste värv b) kitsastes piirides muutuvad tunnused · silma võrkkesta värvus · juuksekarva läbimõõt Tunnused jagunevad VEEL : a) pöörduvad · varjuvärvuse muutus sõltuvalt keskkonnast · päevitus · treenitus b) pöördumatud · jäävvigastused (imetajatel mõne kehaosa kaotus) · luude deformeerumine (Ca ja P ainevahetushäirete tagajärjel) Tunnuste mittepärilik muutumine taimedel, loomadel ja inimestel : a) taimed · keskkonnatingimused · heterofüllia e. erilehisus erinevates keskkondades on taimel erinevad lehed. b) loomad · himaalaja küüliku karvastiku tumenemine sõltub väliskeskkonna temperatuurist. c) inimesed · erütrotsüütide arvu muutus vähendab : raua puudus, rasedus, sooleparasiidid suurendab : elu kõrgmäestikus, EPO e. erütropoetiini manustamine, vastupidavustreeningud. NB! Eluajal omandatud tunnused ei pärandu isegi siis, kui tunnused esinevad
- See säilitatakse edasise tarbeks - Käesolevat sisendit võrreldakse mällusalvestatuga - See võrdlus on reeglina vaatepunktist sõltumatu Järeldamine – reeglipärane otsuse tegemine ebatäiuslikest andmetest leidmaks kõige sobivam lahendus tajulisele sisendile. Kujutiste omadusi mõõdetakse ja sellele antakse sisu Kuidas võiks taju äratundmise küsimust lahendada? Põhiline küsimus/ülesanne on taastada need keskkonnatingimused mis need kujundid tekitasid Marr pakub 3 töötlustasandit: - Komputatsiooniline tase (mis on probleem)(kuidas on kujutatud 3d maailma 2d erutusmustris)(kudias sisendist saada kätte see mis stimulatsiooni on tekitanud) - Algoritmiline/representatsiooniline (mis on sisendiks, representatsioonid, mis väljundiks; ) - Rakenduse tase (kuidas see kõik töötab?) On mingisugune sisend. Kõigepealt analüüsitakse kujund faasiliseks hele/tumeduse erutuse mustriks
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi kompone...
Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna;...
haigusi sagedamini, on lihtne sada korrelatsioone vanusega, mis loob illusiooni, et need haigused kaasnevad tingimata eaga. See pole siiski nii. Samas on raske täpselt välja selgitada tööolude osatähtsust. Tegevuse tagajärjel tekkiva väsimuse ja haiguse põhjused võivad esineda ka väljaspool ametitööd: koduses tegevuses, teel tööle ja koju, sportimisel. Sageli on soodustavateks teguriteks keskkonnatingimused, nt paikne jahtumine. Sagedamini esinevad väsimuse ja diskomfordi aistingud keha piirkondades, mis on otseselt seotud füüsiliste pingutustega, nii staatiliste kui ka dünaamiliste koormustega. Need aistingud saavutavad haripunkti tihti töövahetuse lõpul, vahel ka õhtul enne magamaminekut. Ebasoodsates tingimustes arenevad nad päev-päevalt edasi, andes lõpuks haigussümptomeid. Võib eristada olukordi,
muutused. Kui algset füüsikalist toimet ei saa vältida, siis kulgeb protsess paratamatult kirjeldatud viisil lõpuni. Laialdase tunnustuse on leidnud kantserogeneesi mitmeastmeline mudel. See mudel räägib pöördumatute geneetiliste muutuste algtõukest (initiation) ja muutunud rakkude kloonide stimulatsioonist, mis laienevad ja arenevad pahaloomuliseks kasvajaks. Vähi teke sõltub mitmetest faktoritest, kaasaarvatud keskkonnatingimused ja individulaalsed omadused. Lisa kiirgusdoosi suurusele sõltub kiirgusrisk veel geneetilistest eripäradest, soost, vanusest kiiritada saamise ajal, individuaalselst kiirgustundlikkusest ning sünergistilisest toimest ioniseeriva kiirguse ja muudes kartsionogeenide vahel. Ka dooside määratlemise, korrektsete riskimudelite, epidemioloogiliste andmete etc ebamäärasuse tõttu on kiirgusriski määratlemine ebakindel.
objektiks • Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretensioonidega • Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon • Mõjurid: rühma hoiak, V positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile, distantseerumine rühmast … Agressiivsuse mõjurid • Anonüümsus (Stanley Milgrami katsed!) • Ründed • Keskkonnatingimused (temperatuur, lõhnad, müra, tiheliolek) • Vanus, sugu • Meedia • Alkohol, narkootikumid • Agressiivsus kui ebakindluse väljaelamine, tunnustusvaeguse kompensatsioon? Agressiivsus kui sotsiaalne probleem • Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald, ahistamine tööl … • Posttraumaatiline stress: mälu, unetus, tähelepanuhäired … • Kollektiivne vägivald: tajutud sotsiaalne ebaõiglus
4. Keeritsbakterid (spiroheedid) Niitjad bakterid, viljakehi moodustavad bakterid, mütseeli moodustavad bakterid (aktinobakterid), paljukujulised (pleomorfsed). Jätkedega bakterid. RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES Kokid- kerakujulised bakterid. Esinevad ühekaupa, kuid mõned liigid moodustavad ka püsivaid agregaate. Kokkide eelised ja puudused Väiksem eripind. Vastupidavamad kuivusele ja osmootse rõhu muutustele keskkonnas. Mullas, kus keskkonnatingimused on väga muutlikud (toitainete konstentratsioon mullalahuses muutub, muld kuivab sageli läbi jne.) on sageli rohkesti kokke. Kuna toitumisel liiguvad ained läbi raku pinna, siis on ainete transpordimahud kokkidel suhteliselt väikesed- aeglasem kasv. Ei ole head pinnale kleepuvad- tasase pinnaga vähe kokkupuutepinda. Seda võiks parandada lima eritamine rakkude pinnale. Ümarad bakterid ei ole nii head ujujad kui pulkbakterid kokkidel on harva vibureid.
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säi...
Erinevate uurimismeetodite kasutamisel on jõutud järeldusele, et liigiline koosseis mingis kindlas kohas on küll küllaltki ettearvatav, aga üks kindel liik võib seal samahästi nii esineda kui ka mitte esineda. Sellel on järgmised põhjused: 1) organismid on vastupidavad mingis kindlas keskkonnafaktori diapasoonis (ökoamplituudis); 2) erinevatel liikidel on erinev ökoamplituud; 3) isendid iga liigi piires erinevad üksteisest ökoloogilise nõudluse poolest; 4) keskkonnatingimused ise muutuvad pidevalt mööda gradienti. Seetõttu on selgeid piire koosluste vahel võimatu eristada. Koosluste ülemineku iseloomustamiseks kasutatakse mõistet kontiinum. Kontiinum (lad. continum pidev, katkematu) pidevus. Taimkattel eristatakse topograafilist, taksonoomilist ja ajalist kontiinumit. 1) Topograafiline kontiinum taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala (ökoton).
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi-...
kontekstis. Funktsionaalne süsteem – elundsüsteemid, mis töötavad kooskõlastatult ning milledel on samasugune funktsioon ja eesmärk. Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele (sisenõrenäärmed ja kesknärvisüsteem). Organism saab eksisteerida kui tervik ainult tingimusel, kui ta saab väliskeskkonnast informatsiooni muutuste kohta ning vastavalt nende muutustega kohanemisel säilitab optimaalsed keskkonnatingimused edasieksisteerimiseks. Reguleerimise eesmärgiks on homöostaasi säilitamine, selleks tuleb sisekeskkonna füüsikalisi ja keemilisi omadusi hoida eluks sobival tasemel. Refleksidel põhinevad organismi talitluse regulatsiooni alused. Refleks on organismi sihipärane kohastumisreaktsioon, mis toimub refleksikaare kaudu, on vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). Refleks avaldub mingi elundi, elundisüsteemi
intensiivsemale kapitalistlikule arenemisteele, mis nõudis ettevõtlikkust ja vanadest elunormidest üleastumist. Nii Koitjärvel kui ka kirjaniku kodupaigas Albus olid ärksamad peremehed juba algust teinud maaparandustööde, kraavide kaevamise ja kivide tõrjumisega. Sellega kaasnes rikastumis- ja spekulatsioonikirg, mille äratas hiljuti lõppenud Esimene Maailmasõda. Need on Tammsaare romaani tõsielulised lähtekohad. Inimese karakterit ja saatust kujundavad keskkonnatingimused ning tema enda subjektiivsed omadused ja eeldused. Vanema põlve kriitilised realistid kujutasid eelistavalt ülekohtust sotsiaalset keskkonda, mis muserdas inimest. Moodsa suuna esindajad ( ka A. H. Tammsaare oma mõnedes intelligentsinovellides) vaatlesid inimest liigagi kitsuti, teda sotsiaalsest keskkonnast välja rebides. Meistriaastate teostes jälgib A. H. Tammsaareisiksuse kujunemist sotsiaalse keskkonna mõju ning inimese loomuomaduste koostoimes. Ta kirjutab
arengus väga selgeid probleeme, mille tõttu infotöötlus on häiritud. Neid olukordi on suhteliselt vähe ja niisugune leebemat laadi tegelematus lapsega viib selle olukorrani kui tema infotöötluspotentsiaal on tegelikult korras – kui laps jõuab kooli vajab pisut järeleaitamist ja eeloskuste kujundamist. Üsna kiiresti saab järje peale. Kui lapse vaimne potentsiaal on päris hea, siis keskkond reeglina ei tekita ÕRt. See ei puuduta aju arengut. Küll võib aga tekitada, kui need keskkonnatingimused teatud piirist allapoole jäävad. Bioloogilised tegurid on eelkõige ÕR taga. Igasugune keskkond, kus lapsega väga spetsiifiliselt ei tegelda, teda väga spetsiifiliselt ei toetata arengus, see võib tekitada õpetamatuse ja see on siis see olukord, on kujunemata, aga kui nendega õigel hetkel tegelda, siis nad on täiesti kujundatavad lihtsal viisil ja saab edasi minna teistega samas tempos. ÕR kipuvad olema reaalselt kahe teguri koosmõju tagajärg
kriminaalpreventsiooni ja kurjategijate kohtlemise strateegiad. Tema teooriat loetakse interaktsionalistlikuks,kuna selles vaadeldakse kuritegelikku käitumist isiksuse bioloogiliste omaduste ja keskonnatingimuste koosmõju ehk interaktsiooni resultaadina.Eysencki arvates ei piisa kuritegeliku käitumise seletamiseks üksnes keskkonnafaktoritest,nagu seda teeba sotsioloogia.Ühesugused keskkonnatingimused võivad eri inimestele avaldada väga erinevat mõju.Oli veendunud,et igal inimesel on sünnipäraselt kindlate eripäradega närvisüsteem,mis oluliselt mõjutab tema sotsiaalsete normide ja ettekirjutuste omandamise võimet ning suutlikkust nendele alluda.Seetõttu on mõned inimesed sünnipäraselt kõrgema riskiga ehk vastuvõtlikumad antisotsiaalse jakuritegeliku käitumise suhtes kui teised.Samuti määravad
muutuvad ka gemmulad jne sisuliselt lamarkism). Oluline tegelane, kui räägime Darwini õpetuse kajastamisest ühiskonna tõlgendamisel oli Herbert Spencer (1820-1903). Pärilikkusteooria raames räägib ta füsioloogilistest ühikutest, mis kannaksid endas infot, nende koostööl põhineks organismi funktsioneerimine ning sarnaselt füüsikaliste algosakestega oleksid nad polariseeritud seda polarisatsiooni omakorda saaks keskkonnatingimused muuta, nii et oleks seletatav nt muutlikkus liigi piires ja sealtkaudu evolutsioon. Darwini retseptsioon oli erinevates ühiskondades väidetavalt oli erinev:20 · Suurbritannia kaldus sotsiaaldarvinismi; · Saksamaa läks piltlikult organismi sisse, raku tasemele (solidarism); · Venemaal asuti eitama liigisisest konkurentsi (sotsiaaldemokraatia). 20 Toodud näited Inglismaa, Venemaa ja Saksamaa puhul on üldistavad, alati oli ka erandeid,
5128. Tabel iseloomustab geenisageduste muutuste tempot erineva s väärtuse juures. Siit on näha, et 1% erinevus kohanemuses suudab vaid 500 põlvkonna jooksul viia kasuliku alleeli sageduse ~ võrdseks kahjuliku alleeliga (kui kasulik stardib 1% sageduse nivoolt. Mõeldes inimesele ja võttes põlvkonna ajaks 25 aastat, on näha, et nimetatud muutuseks läheb ca 12500 aastat. See arv on näiteks lähedane Ameerika koloniseerimisele inimese poolt. Tuleb pidada silmas, et selle ajaga võivad keskkonnatingimused vms. mõjutavad tegurid muutuda samuti oluliselt ja endisest kasulikust kohanemusest võib kujuneda kas neutraalne või lausa kahjulik mõjustaja jne. jms. Ja pealegi - see mudel käsitleb ju muutust ühes geenis, ühe lookuse piires. Võib olla kindel, et tegelikkus on palju keerulisem - juba seetõttu, et mudel, peale muude lihtsustuste, eeldab juhuslikku paardumist - see ei pruugi aga kaugeltki nii olla. LOODUSLIKU VALIKU TEOORIA II:
mehes puhkeb valuliselt konflikt uhkuse, eneseteadvuse ja armastuse vahel, millest omapoolsete reageerimistega võtavad osa ka teised romaani tegelased, osatades pidevalt Villu hella enesetunnet. Ka noormehe tõepoolest edumeelsete plaanide suhtes osutab rutiini tardunud külarahvas, lähemad omaksed kaasa arvatud, üleolevat mõistmatust. Olukordi komplitseerib ka Sauna Eevi ja Villu väike poeg. Nii saabubki traagiline finaal, milles isiklikud eeldused ja keskkonnatingimused, asjaosaliste minevik ja olevik, nende tundmused ja tahtmised põimlevad eluliselt ning kunstiliselt mõjuvaks tervikuks keerukateks karakteriteks. Kõrboja peremehes on välja kujunenud isikupärane, ehttammsaarelik väljenduslaad, mida iseloomustab mõttetihedus, väljenduse sugestiivsus, tugev emotsionaalsus, kirjanikule ainuomane korduste kasutamine. Oskuslikku ühendamist leiavad rahvapärane ütlemisviis ja romantiliselt varjundatud keelepruuk
hõivatakse erinevate liikide poolt ja seal kujuneb antud biotoobile omane elukooslus. Mageveekogud on: 1. looduslikud - jõed, järved, sood, lombid; 2. kunstlikud - veehoidlad, kanalid, tiigid või 1. lentilised - seisuveelised; mittevoolava veega mageveekogud - tiigid, lombid jne. 2. lootilised - liikuvaveelised; vooluveekogude, suurte järvede tuultele lahtise ja lainetuse toimele alluva kaldavööndi elupaigad. Mageveeökosüsteemi määravad keskkonnatingimused: Ökoloogiliselt olulisemad: 1. vee ja veekogu põhja füüsikalis-keemilised omadused; 2. vees lahustunud ja heljuvad ühendid; 3. temperatuur ja valgus; 4. veekogude saastatus inimtegevuse tagajärjel. Veeorganismide elu määravad olulisemad füüsikalised ja keemilised tegurid: 1. Füüsikalised tegurid: 1.1. Tihedus ja viskoossus (olulised nii mage- kui merevees). Mageveed on tavaliselt vedelikufaasis, ehkki sageli muunduvad perioodiliselt tahkeks ja
Oluline tegelane, kui räägime Darwini õpetuse kajastamisest ühiskonna tõlgendamisel ning seega ka tervishoius, on Herbert Spencer (1820-1903), keda peetakse nn sotsiaaldarvinismi isaks. Pärilikkusteooria raames räägib ta füsioloogilistest ühikutest, mis kannaksid endas infot, nende koostööl põhineks organismi funktsioneerimine ning sarnaselt füüsikaliste algosakestega oleksid nad polariseeritud seda polarisatsiooni omakorda saaks keskkonnatingimused muuta, nii et oleks seletatav nt muutlikkus liigi piires ja sealtkaudu evolutsioon. Koelliker korrigeerib Darwinit, leides, et areng ei pruugi toimuda järkjärgult ja ühtlaselt, vaid et võivad toimuda ka järsud muudatused arenguhüpped. Nägeli lähtub Darwinist, jõuab aga lõpuks selektsiooni eitamisele ning arenemistungi jutlustamisele. Ta loob aga geneetika arengule olulise arusaamise, mille kohaselt saab
t päeva vanuse (t > 3) betooni tugevust võib ligikaudu hinnata valemiga 28 s 1 t f cm ( t ) f cm e , kus fc,m(t), fcm - betooni tugevus t päeva ja 28 päeva vanuses ja s - tsemendi aktiivsusest sõltuv tegur (s = 0,20; 0,25; 0,38). Joonis 1.1 Betooni tugevuse kasv ajas Betooni tugevuse kasvu ja tugevust mõjutavad tegurid Keskkonnatingimused Tugevuse kasvu soodustab niiske keskkond. Kuivas keskkonnas võib tugevuse kasv aeg- lustuda umbes 1,5 korda. Termiline töötlemine Kivistumise kiirendamiseks kasutatakse betooni Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 8 eelsoojendatud täitematerjali ja vee kasutamist; termilist töötlemist atmosfääri rõhul (temperatuuril ligikaudu 80oC ja suhtelisel niisku- sel 90 ÷ 100%;
3. Külastusseire ja külastuskoormuse hindamise meetodid 3.1 Koormustaluvus ja ohutegurid Paljud autorid soovitavad kasutada hinnangute andmiseks koormustaluvust (Carrying Capacity) - puhkevõimaluste kasutusläve, mille puhul on tagatud looduselamus, ilma et see seaks ohtu looduskeskkonna säilimise. Koormustaluvus on defineeritud külastajate arvuna, millele ala suudab vastu pidada, ilma et kannataks keskkonnatingimused või külastajale alal pakutav emotsioon (säilivad keskkonna komponent ja sotsiaalne komponent). Looduslike alade koormustaluvuse uuem definitsioon võtab arvesse biofüüsikalisi omadusi (pinnas, topograafia, taimkate), sotsiaalseid aspekte (asukoht ja ligipääsetavus transpordile, millisel aastaajal saab kasutada, tolereeritav grupi suurus ja oodatav käitumine) ning korralduslikke tahkusid (kaitsealal kehtestatud erinevad piirangud). Koormustaluvusel
olla: · biomehaanilised (reaktiivjõudude esinemine, eelmise alasüsteemi viga, vale asend jt); · morfoloogilised (kehaehituslikud iseärasused, erutus- ja pidurdusprotsesside vaheldu- mine, kinesteetiline tundlikkus jt); · füsioloogilised (füsioloogiliste funktsioonide madal tase); · sportlik-pedagoogilised (madal kehaliste võimete tase, vale õpetamise metoodika); · sportlik-psühholoogilised (spordivalmidus, motivatsioon); · keskkonnatingimused (libe spordiväljak, halb libisemine jt). OSKUSTE ANALÜÜS JA VIGADE PARANDAMINE Käsita vigade tekkimist kui normaalset nähtust. Püüa vältida liigutustegevuse õiget sooritamist takistavaid tegureid. Õpetaja (treeneri) üheks tähtsaimaks omaduseks on oskus analüüsida liigutuse sooritamist ja anda seda informatsiooni edasi sportlasele. Iga sportlane sooritab liigutustegevust temale omasel viisil. Isegi sellistel spordialadel, kus sooritatakse
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad ...
4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad.........................
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
