Pärilikkus Pärilikkuse kandjad on kromosoomid Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal (24 kromosoomist) Inimese diploidne kromosoomistik 46 kromosoomi Geen- DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi 1 kromosoomis umbes 3000 geeni Genotüüp- ühele isendile omaste geenide erivormide kogum Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum Avaldumine- lisaks genotüübile ka keskkonnatingimused (kaksikud) Molekulaargeneetika- kuidas avaldub isendi genotüübis olev info fenotüübi tasemel. DNA replikatsioon eelneb raku jagunemisele, saadakse 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega koopiat. Selleks et sünteesida valku tuleb vastav DNA lõik kopeerida RNA molekulidesse. Transkriptsiooniga DNA nukleotiidsele järjestusele vastav mRNA. mRNA transport ribosoomidesse, valkude süntees (mRNA alusel vastava funktsiooni ja struktuuriga valgud)
kõlvikulist mitmekesisust, mis on omakorda oluline maastikulise mitmekesisuse säilitamiseks või taastamiseks. Sõnniku kasutamine farmide lähikonnas eeldab väetamiseks sobivate põldude olemasolu. Haisu ja lõhna puhul arvestati farmi kaugust elamualadest ning ajaloolistest arhitektuuri- ja kultuuriobjektidest. Kõige halvemaid tagajärgi võib põhjustada nõukogude perioodil ehitatud farmide taaskasutusse võtmine Sadukülas. Saduküla lautade ebasoodsad keskkonnatingimused on seotud järgmiste teguritega. · õhuke pinnakate; · karstunud aluspõhi, mis ulatub peaaegu maapinnani; · elamualade lähedus vahemaa 100200 m; · elamualad paiknevad valitsevate tuulte suhtes allatuult. Uutes asukohtades farmide rajamine ei ole keelatud juhul, kui selle käigus arvestatakse Puurmani valla pärandkultuurmaastiku säilitamise vajadusi ning keskkonnakaitse nõudeid asukoha suhtes.
Mõisted: lamarkism - teooria, mille kohaselt elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele muutlikkus - populatsioonides esinevad erinevused isendite vahel fossiilid - ammustel aegadel elanud organismide jäänused elavad fossiilid - tänapäevased organismid, kes on muutumatuna eksisteerinud väga pika aja vältel homoloogilised elundid - eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla erinev funktsioon analoogilised elundid - eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga mandunud elundid ehk vestiigiumid - oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnase ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad olelusvõitlus - organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavate teguritele kohanemine - organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv muutumine kohastumine - organismi ehituse ja talitluse pärilik pöörd...
(füüsikas, keemias, psühholoogias, sotsioloogias) Mõõtmine algab mõõdetava suuruse määratlusega! (definitsioon) 2. Kas selline mõõtmine on teostatav? Missuguste vahenditega teostatakse mõõtmine? Kas mõõtmine on otsene (mõõdame vahetult mõõteriistaga) või kaudne (arvutame mõõtarvude kaudu, mida enne tuli mõõta, kasutades valemeid)? Kas mõõtühik on olemas? Mis on üldse füüsikalised suurused, defineeri see? 3. Proovi võtmine. Väga oluline küsimus! (keemias) 4. Keskkonnatingimused (füüsikalised mõjurid) mõõteeksperimendi ajal ja nende mõõtmise kvaliteet. Temperatuurist, õhuniiskusest ja sageli kaldenurgast tingitud mõjud võivad olla olulised! 5. Mõõtevahendi usaldusväärsus. MÕÕTEVAHENDID Mõõtevahend on seade, mis on ette nähtud mõõtmiseks. Mõõtmisvahendid jaotatakse viide liiki: 1. Mõõt on ette nähtud mingi füüsikalise suuruse reprodutseerimiseks (taasesitamiseks).
(pakkumisseadus)Mida kõrgem on hüvise hind, seda suurem on tema pakutav kogus. Hinnale vastavat kogust nimetatakse pakutavaks koguseks. 9. Toote/teenuse kogupakkumist mõjutava tegurid.+ näide Pakkumist mõjutavad tegurid: · Tehnoloogia tase · Ressurside hinnad, mis on antud toote tootmiseks vajalikud · Pakkujate arv · Pakkujate ootused · Alternatiivsete kaupade hinnad ja nende tootmiseks vajalike ressurside hinnad · Maksud ja subsiidiumid ?? · Keskkonnatingimused · Toodangu omahind ?? Näide: 10.Elastusnäitajad. mida need näitajad iseloomustavad, kuidas arvutatakse? (nõudluse poolt)?? Elastsusnäitajad iseloomustavad nõudluse ja pakkumise reageerimitundlikkust neid mõjutavate tegurite muutumisel. Elastsus on tarbijate/pakkujate reageerimistundlikkuse mõõt. 11. Turuhäire olemus. Välistulude ja väliskulude mõiste. Liigitus etteantud andmetel. Turuhäire-turu ebaefektiivne funktioneerimine.
b) polüpetiidahela siseste vesiniksidemete moodustumine c) hüdrofoobne efekt d) polüpeptiidahela ja solvendi vaheliste vesiniksidemete moodustumine 58. Kas valkude termilise denaturatsiooni käigus katkevad ka disulfiid sillad? Ei katke. 59. Mitu protsenti valgumolekulidest on denatureerunud olekus, kui temperatuur on võrdne Tmga? (võivad olla erinevad arvud) 50% 60. Nimetage kolm valkude denaturatsiooni soodustavat keskkonnatingimust. Valkude denaturatsiooni soodustavad keskkonnatingimused on : *keskkonna märkimisväärne temperatuuri muutus *keskkonna pH äärmiselt happeliseks või aluseliseks muutmine *lisades keskkonda kõrges kontsentratsioonis ühendeid nagu alkohol või uurea 61. Kui palju võtab aega keskmise valgumolekuli kokkupakkumine? 10 sekundit. 62. Mille kaudu kandub edasi hullulehmatõbi? Hullulehmatõbi kandub edasi valgu kaudu. 63. Millised toodud rasvhapetest on küllastunud rasvhapped ja millised küllastumata rasvhapped?
Kursus IV Kodune kontrolltöö nr.2 –teema evolutsioon 1. Pane antud organismid ( liigid) loogilisse evolutsioonilisse tekkejärjekorda! Kirjuta igal liigil kuuluvus hõimkonda, keelikloomadel ka klass! Hallhüljes, kivisisalik, liimuksolge, must seatigu, harilik vihmauss, võsapuuk, sookurg , rohukonn,tursk, jõekäsn, varshüdra Jõekäsn - käsnad Varshüdra - ainuõõssed Limuksolge - ümarussid Vihmauss - rõngussid Must seatigu – molluskid ehk limused Võsapuuk - lülijalgsed Tursk – keelikloomad ehk selgroogsed - kalad Rohukonn – keelikloomad - kahepaiksed Kivisisalik – keelikloomad- roomajad Sookurg – keelikloomad- linnud Hallhüljes- keelikloomad- imetajad 2. Nimeta 4 evolutsiooni vormi ja iga puhul mõiste seletus : Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon- universumi kujunemine. Ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulide teke. George Lamatre’i “suure paugu” hüpotees. Keemil...
peale õhuke metallikelme. CD - ROMidel kasutatakse tavaliselt alumiiniumit või kroom - alumiiniumkihti. Kõige pealmine on akrüülplastikust lakk- kattekiht, millele kantakse kompaktplaadi etikett (tavaliselt siidtrükis). Poolnahkköide nahk kattis raamatu selja, ligikaudu 1/5 kuumastki kaanest ja kolmnurksed nurgad. Veerandnahkköide nahk kattis raamatu selja ning 1/5 või vähme kaantest, nurki nahaga ei kaeta. Arhivaalide vananemist mõjutavad keskkonnatingimused: Tänapäeval peetakse sobivate keskkonnatingimuste loomist säilitamise üheks võtmeküsimuseks. Säilikute vananemise seisukohalt olulised keskkonnategurid on: temperatuur - mida madalamal temperatuuril arhivaale hoitakse, seda aeglasemalt nad vananevad õhuniiskus - biokahjustusi esilekutsuvate organismide elutegevuseks on vajalik substraadi kindel niiskusesisaldus, mis omakorda sõltub otseselt ümbritseva õhu niiskusest
2.looduslik valik. Looduslik valik (vahel tõlgitud ka: loomulik valik) on bioloogilise evolutsiooni faktor, mida kirjeldas põhilisena Charles Darwin, eristades seda kunstlikust valikust ja sugulisest valikust, ning mida neodarwinlikus bioloogias peetakse ka liigitekke faktoriks. Teisteks evolutsiooni faktoriteks on geenitriiv, geenisiire, mutatsioonid, jm. Loodusliku valiku põhiidee seisneb selles, et keskkonnatingimused (ehk "loodus") määrab (ehk "valib"), kui hästi organismide tunnused aitavad kaasa organismi ellujäämisele ja paljunemisele; organismid, kellel need tunnused puuduvad, võivad surra enne paljunemist või olla vähem viljakad. Seni kuni keskkonnatingimused jäävad samaks või piisavalt lähedaseks, et need tunnused oleksid endiselt adaptiivsed, muutuvad need tunnused populatsioonides tavalisemateks. Liigi ökoloogilise nisi kadumine või
Skisofreenia põhjused. Uurijad on võtnud seisukoha, et teatud defekt ajus, kas siis ehituslik või keemiline, annab eelsoodumuse haiguse tekkeks. Miks on sellised muutused ajus tekkinud, on siiani teadmata. Kui on olemas eelsoodumus, siis haiguse võib vallandada väike tegur nagu stress ja pinge. Täpsed tekkepõhjused on senini teadmata. Ilmselt mängivad haiguse avaldumisel tähtsat rolli nii geneetilised kui ka keskkonnatingimused. X - HAIGUS + - Y X- inimese psüühiline ja füüsiline tegevus. Nõrgestavad tegurid: Tugevust tõstvad tegurid: Pärilikud haigused -Psühhoosivastased jt. ravimid Sünnieelsed ja sünnitüsistused -Orgaaniline paranemine Viirused ja infektsioonid - Haiguste ennetamine jne. Arenguhäired Traumad Y-elusündmused
tekivad viljakehades. Kottsamblike talluse pinnale moodustunud sugulise 7 paljunemise struktuurid on enamasti apoteetsiumid5 või periteetsiumid6. Vegetatiivsel paljunemisel levivad sümbiondid koos kas vabanenud tallusetükikestega või spetsiaalsete struktuuride isiidide7 ja soreedide8 abil. Sugulise paljunemise struktuuride loomine vajab palju lisaenergiat, mille tootmiseks peavad keskkonnatingimused olema võimalikult optimaalsed. Seega on viljakehade olemasolu märk sambliku heast konditsioonist, sest stressiseisundis isend suunab vähesed ressursid sugulise paljunemise asemel kasvu (Monte, 1993; Trass, 1973). Ebasoodsates kiirgus- ja niiskustingimustes, kus suguline paljunemine on pärsitud, saavutab ülekaalu vegetatiivne paljunemine (Monte, 1993). Ka vegetatiivsete paljunemisstruktuuride tootmise periood on samblikule energeetiliselt koormav, ent ei eelda siiski optimaalseid
LINNUD LINNAS JA PRÜGIMÄGEDEL Referaat Sisukord 1.1. Probleemsed linnuliigid linnamaastikus ............................................................................................................................................... 4 3.2. Hirmutised ..................................................................................................................... 8 3.3. Laserid ja gaasikahurid...................................................................................................9 4. Kokkuvõte ................................................................................................................................................. 11 5. Kasutatud kirjandus ................................................................................................................................................. 12 2 Sis...
Lapse sotsiaalsete oskuste areng? Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi Koos lapse personaalse, sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga kujuneb ka lapse valmisolek õppimiseks üldse. Sotsiaalse arengu eesmärgiks on soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis ini...
Tooteteostus (13) seire ja mõõtmisvahendite ohje Organisatsioon peab: määratlema vajalikud mõõtmised ning seire- ja mõõtevahendid toote/teenuse nõuetele vastavuse tõendamiseks selleks tuleb: kalibreerida ja reguleerida mõõtevahendeid määratleda ettevõttesisese kalibreerimise meetodid ja korra säilitada kalibreerimis/taatlustulemused määratleda käsitsemis- ja säilitamismeetodid ning vahenditele sobivad keskkonnatingimused... Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded Mõõtmine, analüüs ja parendamine kohustuslik dokumentatsioon (1) Dokumenteeritud Tõendusdokumendid: protseduurid: huvipoolte rahulolu siseaudit siseauditite läbiviimise kohta mittevastava toote ohje toote vastavuse seire ja korrigeeriv tegevus mõõtmise kohta
Teatud ajaloolistel kõrgperioodidel on neid koos tegutsema pannud ühine meelsus või eesmärk, kuid algtõuke hääbumisel on nad taas eraldunud ja jätkanud varasemat egoistlikku eksistentsi." Hispaania on olnud kogu ajaloo vältel äärmiselt killustunud riik. Seal on olnud palju erinevaid keeli, rahvaid ja usundeid, mis olid kõik teineteistest eraldunud. Hispaania killustatusele aitasid omakorda kõvasti kaasa sealsed keskkonnatingimused, mis veelgi rohkem sealseid piirkondi eraldanud - küll mägede, küll sealse kõrbelise sisemaa tõttu. Vähene koostöö eri piirkondade vahel on Hispaania majandusele halvasti mõjunud. Alles viimastel sajanditel seoses transpordi arenguga on olukord paranenud. Nüüdseks on saanud Hispaaniast tugev ja ühtne riik. Ajaloo lühiülevaade(1940-2000) 1940a.Teise maailmasõja ajal oli Hispaania erapooletu. Riigi tooraine varusid veeti
Tallinna Polütehnikum Kemikaalide käsitlemine ja ettevõtte ohtlikkus Referaat Kert Taimla KEE-17 Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Ettevõtte ohtlikkus 1.1 Miks tuleb kemikaalidele tähelepanu pöörata lk 4 1.2 Ettevõtte ohtlikkuse määratlemine lk 5 2. Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele lk 6 2.1 Teabeleht lk 6 2.2 Riskianalüüs lk 7 2.3 Ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus lk 9 2.4 Ohutusaruanne lk 11 2.5 Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan lk 13 3. Kemikaalide käsitlemise nõuded lk 14 3.1 Mis on ohtlik kemikaal? lk 14 3.2 Ohtlike kemikaalide märgistamine lk 14 3.3 Töötajate ohutuse tagamine lk 15 Kokkuvõte ...
järelpuhkus.(nov. II pool, dets.) kestab lühiksest aega. Sel ajal varuainetena kogutud tärklis muudetakse taimerakkudes suhkruteks - aktiivseteks kaitseaineteks külma vastu. See protsess toimub, kui temp < 0 ºC. Taimes tõuseb kasvu soodustavate hormoonide (auksiin, tsütokiniin, giberelliin) sisaldus Tänu sellele on pungad võimelised puhkema ning kogu taim valmis alustama uut, aktiivset kasvuperioodi, kuid seda takistavad ebasoodsad keskkonnatingimused - madal temperatuur. sundpuhkus ja selle reguleerimine (jaan.- aprill) Selle faasi põhjustajaks, meie tingimustes kasvavatel taimedel, on liialt madal temperatuur. Sundpuhkuse ajal on pungad võimelised puhkema, kuid seda takistavad madalad temperatuurid. Plusstemperatuurid detsembris, jaanuaris võivad aga esile kutsuda pungade puhkemise. Kui sellele järgnevad madalad miinustemperatuurid (alla - 7 ºC ) veebruaris, märtsis, võib see põhjustada
Ankurduspikkust võib vähendada, kui varras lõppeb konksu, põlve või aasaga või kui ankurduspikkuse ulatuses paikneb külgekeevitatud põikiarmatuur või varda lõpus on spetsiaalne ankur. 17. Konstruktsiooni ümbritseva keskkonnaklasside liigitus Konstruktsiooni kestvus oleneb konstruktsiooni ümbritsevatest keskkonnatingimustest, mis võivad esile kutsuda armatuuri korrosiooni ja kahjustada betooni. Projekteerimisel liigitatakse keskkonnatingimused standardiga määratletud keskkonnaklassidesse . Konstruktsioonile võib üheaegselt mõjuda mitu mõjurit. Sel juhul tuleb keskkonnatingimusi väljendada keskkonnaklasside kombinatsiooniga. Keskkonnaklassid on jagatud 6-rühma: 1. Korrosiooni oht puudub, 2. karboniseerumisest põhjustatud korrosioonioht, 3.kloriididest põhjustatud korrosioonioht , 4.merevee kloriididest..., 5.külmumise sulamise mõju, 6.keemilised mõjurid
üks põhieesmärke. Dispersioonikomponentide hindamine on eriti oluline valikuedu prognoosimisel ja tunnuste päritavuse hindamisel. Seni oletasime, et genotüübi- ja keskkonnadispersioon on teineteisest sõltumatud, s.t. et puudub korrelatsioon genotüübiväärtuste ja keskkonna vahel (kõikidel genotüüpidel on võrdne keskkond). Kui näiteks parematel genotüüpidel on ka paremad keskkonnatingimused, siis esineb genotüübi ja keskkonna vahel positiivne korrelatsioon (näiteks. suurema jõudlusega loomad on paremates söötmistingimustes kui väikese jõudlusega loomad). Kui esineb genotüübi-keskkonna korrelatsioon, pole fenotüübidispersioon lihtne genotüübi- ja keskkonnadispersiooni summa, vaid siis lisandub ka nende kovariatsiooni (koostoime) iseloomustav dispersioonikomponent - kodispersioon ehk kovariatsioon genotüübi ja keskkonna vahel - Cov (G, E):
Vedel Pilved, udu. Emulsioon (piim). Pärlid. Tahke Tolm õhus. Suspensioon. Kuld klaasis. 1=10-10m. 1nm=10-9m. 1µm=10-6m 1mm=10-3m Kolloidosakesed on 100x suuremad kui molekulid. Nendele absorbeeruvad anioonid (neg. laenguga) takistavad kolloidosakeste omavahelist kinnitumist, sest kolloidosakestele kasvab üldine negatiivne laeng. Kui keskkonnatingimused muutuvad, siis saab võimalikuks ka katioonide kinnitumine, mis vähendab ühtlasi ka kolloidosakeste üldist negatiivset laengut. Seetõttu sadenevad osakesed ka põhja. Õhuniiskuse osakesed kondendeeruvad ümber õhku sattunud kolloidosakese ( nt. reaktiivlennukite sabad tahmaosakesed). Suspensioon tahked kolloidosakesed on vedelas keskkonnas. Nt. Savivesi: suuremad osaksed sadestuvad, väiksemad mitte. Sinna hulka kuuluvad nt värvid, mis ei tilgu.
töökohtade loomisse ja majanduskasvu. Nad varustavad söögi ja energiaga ning Eli kaubalaevastik kasutab mereteena maailma kõiki ookeane. Rannikualadel edendatakse kalastusturismi, mis on samuti oluline majandusvaldkond. Vesiviljelus Vesiviljelus on kalade, karpide, vähkide ja veetaimede (nt vetikad) kasvatus, kasutades tehnoloogiaid, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. See on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mis juba annab meie planeedil poole kogu tarbitavast kalast. Vesiviljelus Euroopas Euroopas saadakse vesiviljeluse teel ligikaudu 20% kalatoodangust. Selles sektoris töötab umbes 65 000 inimest. ELi vesiviljelust teatakse kui kõrgete tootestandardite ja tootmismeetoditega valdkonda. Kuid edusammud kvaliteedis ei kajastu toodangu mahu kasvus. Kui muu maailma vesiviljelustootmise maht on alates 2000
Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse) muutumine. · Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon). Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest: 1. Erasmus Darwin: avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks. 2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest (kõik on algselt muutumatud...
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lam...
c) Viimase 20.aasta jooksul on vähemalt poole võrra kasvanud: Haab, Sanglepp, Hall Lepp pindala. d) Kõige metsasem maakond on Hiiumaa e) Viimase 50.aasta jooksul on vähenenud MÄNNI pindala. f) Kõige suurem vääriselupaikade osakaal metsamaast Pärnu/Pärnumaa g) Eestis metsaga metsamaad ilma Peipsi pindalata 48.2%. 3. Metsade klassid, tüübirühmad ja kasvukohatüübid (sh teha neil kolmel jaotusel vahet). Loo-, nõmme-, palu-, laane- ja salumetsade keskkonnatingimused, taimkate (rinnete kaupa). Loometsad- Lubikaloo kasvukohatüüp (lubikas, vesihaljas tarn, punanupp, aruhein, sarapuu, kadakas) Nõmmemetsad - Sambliku kasvukohatüüp (mahe ja harilik põdrasamblik, nõmmtarn) ja ka Kanarbiku kasvukohatüüp (kanarbik, pohl, kukemari, mustikas, palusammal, nõmmtarn, põdrasamblik). Palumetsad - Pohla kasvukohatüüp: (pohl, palusammal, laanik, kanarbik, mustikas, piiphein) ja ka jänesekapsa-pohla
tase Kalade käitumine Differentseeritud püügivõime q Kalade morfoloogia Selektiivsus c Meeskonna kompetents Keskkonnatingimused Püügiaeg, püügitsoon (püügivõimsus) (nähtavus, hüdrodünaamilised väljad jne.) SAAK Qlik u 3 6. Kalapüünised, kui insenerlikud tarindid A) Kalapüünised on samuti insenerlikud tarindid, kuid erinevalt näiteks tsiviilehitusllikest
omandamisel? biomehaanilised (reaktiivjõudude esinemine, eelmise alasüsteemi viga, vale asend jt) morfoloogilised (kehaehituslikud iseärasused, erutus- ja pidurdusprotsesside vaheldumine, kinesteetiline tundlikkus jt) füsioloogilised (füsioloogiliste funktsioonide madal tase) sportlik-pedagoogilised (madal kehaliste võimete tase, vale õpetamise metoodika) sportlik psühholoogilised (spordivalmidus, motivatsioon) keskkonnatingimused (libe spordiväljak, halb libisemine jt) Kehalise ettevalmistuse baaskomponendid 1) Kuidas liigitatakse jõud, kiirus ja vastupidavus? 10 Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Liigitus: lihasvastupidavus jõuvastupidavus põhijõud maksimaalne jõud kiire jõud plahvatuslik jõud
Kordamisküsimused aines "Keskkonnakeemia" 1. SI-süsteemi põhiühikud. Pikkus-m; mass-kg; aeg- s; voolutugevus- A; Temperatuur- K; valgustugevus- kandela (cd); ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire ju...
glütseriinisisaldus. Selle tõttu taluvad mõned mardikad isegi 80- kraadist külma. Põhjas elavad loomad on suuremad , sest suur keha annab vähem sooja ära (viigerhüljes, valgejänes , hunt). (Randla, 1990, Lk 28) Väljaulatuvad kehaosad on lühemad (jänese, rebase kõrvad) Linnud munevad enam mune (kakud, hanelised) Sigimise tsüklilisus (lemmingud) Arktika keskkonnatingimused : polaaröö 6 kuud, polaarpäev 6 kuud (aprill- august) madal temp. -60 kraadi, rohke päikesekiirgus, lumi ,jää, igikelts, varju puudumine. Mereorganismide helendamine aitab lindudel jäämerel lahvandustes toitu leida. Valguse puudumist leevendavad: kuu, tähed, virmalised, lumehelk, keskpäevakuma, merekalade helendamine. Polaartursa e. saika paljumiljonilisi parvi jahivad valgevaalad. On ka jäätursk, lükood, kulleskala, merihärg, mägihõrnas, madutähed, rõngasussid, meduusid
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlasel...
Kuidas vältida ülekoormustraumasid: hinnata riske, mis ohustavad töötajat vähendada riski seljavigastusteks nii palju, kui see antud tingimustes on võimalik Hindamise käik oleks üldjuhul järgmine: teha kindlaks olemasolev olukord, st. teha kindlaks, millised tegurid ja kui suures ulatuses töötajat mõjutavad (raskus ja kaal, töökoha paiknemine ja kujundus, ning sellest tulenevad tööasendid) teha kindlaks tööülesande iseloom teha kindlaks, millised keskkonnatingimused mõjutavad tööülesande täitmist Riskide esinemise korral tuleb leida lahendus. Kaaluda tuleb järgmisi variante: kas ülesande täitmine sellisel kujul on möödapääsmatu kas välditakse käsitsi teisaldamist nii palju, kui võimalik kas töökohta saab paigutada ümber, et kandmisteed lühendada kas töötasandi kõrgust või võtmisulatust saab parandada kas objekti kaalu saab vähendada kas abivahendi kasutamine hõlbustaks tööd
Kordamisküsimused aines "Keskkonnakeemia" 1. SI-süsteemi põhiühikud. Pikkus-m; mass-kg; aeg- s; voolutugevus- A; Temperatuur- K; valgustugevus- kandela (cd); ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire...
Loomade käitumiskohastumuste näidetest kiskjate saagitabamisviisid, lindude ränne, järglashoole, tedremäng (käitumiskohastumus, mis võimaldab emastel parimaid isaseid valida). --Kohastumused ei ole täiuslikud. 1) Loodusliku valiku materjaliks on juhusliku iseloomuga mutatsioonid ja nende kombinatsioonid. 2) Keskkonnas mitmesuguseid, tihti vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Kompromisslahendus. NT kaelkirjakul halb kohastumus joomiseks, isashirvedel sarved kakluseks 3) Keskkonnatingimused pole püsivad, muutuvad tihti ebaregulaarselt NT soojal talvel süüakse valge kasukaga jänes kohe ära --Osa kohastumusi on kasulikud isendirühmale (perele, karjale jms), kuid ohustavad üksikisendeid. NT mesilased surevad torke tagajärjel. Lisaks organismidevahelistest suhetest vastastikuse kohastumise vajadus. Kui saaklooma- või peremeeslik omandab mingi kaitsekohastumuse, võib kiskja või parasiit selle omapoolse kohastumusega üle trumbata. ,,kohastumisvõidujooks" Liigiteke
Plastikkihi pealispinda ongi pressitud salvestusjälg rida augukesi. Selleks et lugemisseadme laseri valguskiir kettalt tagasi vastavasse detektorisse peegelduks, kantakse ketta peale õhuke metallikelme. CD - ROMidel kasutatakse tavaliselt alumiiniumit või kroom - alumiiniumkihti. Kõige pealmine on akrüülplastikust lakk- kattekiht, millele kantakse kompaktplaadi etikett (tavaliselt siidtrükis). Poolnahkköide, veerandnahkköide Arhivaalide vananemist mõjutavad keskkonnatingimused Tänapäeval peetakse sobivate keskkonnatingimuste loomist säilitamise üheks võtmeküsimuseks. Säilikute vananemise seisukohalt olulised keskkonnategurid on: temperatuur - mida madalamal temperatuuril arhivaale hoitakse, seda aeglasemalt nad vananevad õhuniiskus - biokahjustusi esilekutsuvate organismide elutegevuseks on vajalik substraadi kindel niiskusesisaldus, mis omakorda sõltub otseselt ümbritseva õhu niiskusest
See võib olla põhjustatud geneetilise info materiaalse aluse (DNA ja kromosoomide) muutumisest (mutatiivne muutlikkus) või informatsiooniüksuste (geenide) erinevatest kombinatsioonidest (kombinatiivne muutlikkus). Sugulisel sigimisel säilivad põlvest põlve ainult mutatsioonid, geenikombinatsioonid uuenevad aga igal viljastumisel, st igas põlvkonnas. Pärilik muutlikkus on evolutsiooni aluseks, selle materjaliks. Keskkonnatingimused võivad modifitseerida organismi tunnuste avaldumist ontogeneesi jooksul (fenogeneesi) tema reaktsiooninormi piires. Need elutingimustest põhjustatud tunnuste muutused ei pärandu järgnevale põlvkonnale, sest nendega ei kaasne geneetilise info samasuunalist muutumist. Geneetiline informatsioon võib üksikutes rakkudes muutuda vaid juhuslikes suundades, seda niisuguste tugevatoimeliste keskkonnategurite - mutageensete faktorite mõjul nagu ioniseeriv kiirgus ja mõned keemilised ained.
..0,3 milj. tonni põlevkivi. Hetkel töötab Eestis viis üle 100 kW hüdroelektrijaama koguvõimsusega umbes 600 kW ja mitu mõnekilovatist mikrohüdroelektrijaama. Probleemid Hüdroelektrijaamade ehitamine on väga kallis, seetõttu ei saa paljud riigid, kus oleks suurte hüdroelektrijaamade ehitamiseks väga head keskkonnatingimused, endale neid lubada. Hüdroelektrijaama ehitamine on pikk ja palju raharessurssi nõudev töö ning seetõttu saavad heade jaamade ehitamist lubada ainult rikkamad riigid. Hüdroelektrijaama ehitamine ei tasu end ära, kui sealt aastaringselt väga palju vett suure kiirusega läbi ei käi. Seetõttu tasub hüdroelektrijaamu ehitada vaid väga veerikastele või suure languga jõgedele. Vastasel juhul jääb hüdroelektrijaama ehitanud riik suurde kahjumisse
Y). Igas kromosoomis asuvad geenid määravad ära hulga tunnuseid. Üks geen võib määrata ka mitu tunnust ja ühe tunnuse määramisel võib osaleda mitu geeni. Genotüüp ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Sõltub isendi pärilike tunnuste esinemine. Fenotüüp ühe isendi vaadeldavata tunnuste kogum, otseses sõltuvuses genotüübiga. Lisaks genotüübile mõjutavad isendi tunnuste avaldumist ka keskkonnatingimused. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Seejuures ei saa need aga vajalike geenideta ühtegi tunnust välja arendada. Muutuseid on raske jälgida, küll on aga tõhus variant ühemunakaksikute jälgimine. Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused Saksa teadlane Friedrich Miescher eraldas rakutuumast aine, mille nimetas nukleiinhappeks. DNA desoksüribonukleiinhape on päriliku info kandja. Selle avastamine pani aluse
võimaldab paremini asju kätte võtta. Ontogeneetilised (kohanemised) Organismi ehituse või talitluse mittepärilik muutumine. 7. Ökoloogilise amplituudi muutus suunava, stabiliseeriva ja destabiliseeriva valiku korral (joonised esimese loengu lõpust ja teise loengu algusest) Suunav valik- Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Stabiliseeriv valik- Keskkonnatingimused on suhteliselt püsivad. Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Kõrvaldatakse erandid. Destabiliseeriv valik e lõhestav valik- Levialas on erinevate elutingimustega piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. [Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele. Ülemine taluvuslävi- teguri maksimaalne intensiivsustase, mille tõustes organism hukkub.
Homo sapiens kui liik sai alguse ligikaudu 200-250 tuhat aastat tagasi Aafrikas. 3. Nimeta mõni esimestest koloniseeritud aladest! Indoneesia, Austraalia, Uus-Guinea. 4. Millal jõudsid inimesed Ameerikasse? Ameerika asustasid inimesed vähemalt 14 000 aastat tagasi. 5. Mis on mõjutanud inimasustuse levikut? *Magevee kättesaadavus *Eluks vajalike ressursside, eelkõige toidu kättesaadavus *Elutegevuseks sobivad keskkonnatingimused 6. Kus paiknevad suuremad inimasulad? Suuremad inimasulad paiknevad alati kas jõe või mere kaldal. 7. Kus toimus tõenäoliselt tänapäeva inimeste evolutsioon? Tänapäeva inimeste evolutsioon toimus tõenäoliselt kuivades troopilistes savannitingimustes. 8. Millisel temperatuuril on riieteta inimese termoneutraalne tsoon? Riieteta inimese termoneutraalne tsoon on temperatuuril 25-30 °C 9. Millal kahekordistub inimkond?
Kala poole rohkem tänu kalakasvatustele. Edukalt kasvatatakse Kagu-Aasias krevette. Austreid . Eestis On kalakasvatuse osa väga tühine präägu.Meie madala veeline rannikumeri ei sobi eriti. Kuigi paar lahte on. Kuid need on liiga avatud . Perspektiivset võib saada sisevetes(Audru). 100-150 t kalakasvatusi rajatakse eestis edasi. On häid rannikuid mis ei kasutata. Merekalakasvatus on seotud sellega kas on entusiasmi või mitte. EL-s on keskkonnatingimused riikides erinevad. Põhja riikides väga head perspektiivid (Norra fjordid,Sotimaa). Lõuna meredes on perspekriivsed austri ,karpide kasvatuste edasi arendamine. Aga ka muude merekalade kasvandused. EL kalakasvatuse arendamisele pöörab väga suurt tähelepanu. 5.Kalapüük maailma siseveekogudes, saagid,prevaleerivad liigid, kalapüük Eesti sisevetes (L1-1,11,14) Sisevetes kalasaagid olnud stabiilsed kasvanud vähe. 10 % kalasaagist tuleb sisevete kalapüügist
erinevuses. 5.3.1. Kaksikute meetod Kaksikute meetodit saab kasutada nii tunnuste normaalse(pideva) kui ka alternatiivse muutlikkuse(nt terve või haige) päritavuse uurimiseks. Eriti informatiivne on lahuskasvanud ühemunakaksikute andmestik. 5.3.2. Perekonnastatistline meetod See meetod seisneb eri astme sugulaste sarnasuse uurimises. Mida lähedasem sugulus, seda rohkem on genotüüpides ühist päritolu alleele. Inteligentsuse muutlikkusele mõjuvad ühised keskkonnatingimused, kuid olulisem on siiski bioloogiline sugulus. 6. Taju Praktiliselt kõik, mida inimene maailma kohta teab, jõuab temani meelte ja tajusüsteemi vahendusel. Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (tajukujund) vahetult mõjutavatest objektidest või nähtustest. Tajukujund on vaid üks ümbritseva maailma tõlgendustest ja erinevad vaatlejad pööravad tähelepanu maailma erinevatele külgedele. 6.1
Taimeliigid: punane ristik, roosa ristik, valge nslik. hübriidlutsern, sirplutsern, ida kitsehernes, harilik Arengul ja kasvu mõjutavad paljud kcskkonnatingimuscd ja samad tingimused võivad olla ühtedele nõiahammas, valge mesikas liikidele kasulikud. kuid teistele kahjuhkud Punane ristik: Püstiste või tõusvate 20-70 cm pikkustejvartega puhmikulme pealishein. Keskkonnatingimused: üleujutus (sademed, põhjavesi), mulla ohustatus, põud, madal temperatuur Kasut. kanamaal ja niidul Kestvus 2 aastat. (külmakindlus), valgus, inimtegurid. Roosa ristik: on tõusvale ja punasest ristikust lühemate vartega puhmikulme pealishein. 13) Erinevate muldade sobivus kultuurrohumaa taimeliikidele Kasut niilul ja põldheinana Kestvus 2 aastat
Sisukord: · Toiduvalgud · Toiduvalkude roll · Valkude asendamatud ülessanded · Amino hapete ülesanded · Täis ja vähe väärtuslik toiduvalik · Valkudevajadus · Tarbimise ohtlikus · preparaadis TOIDUVALGUD Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad. Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis. TOIDUVALKUDE ROLL ON MEIE ORGANISMI AMINOHAPETEGA VARUSTAMINE Valkude ainevahetus seostub lahutamatult aminohapete omaga. Lähtuvalt aminohapete sünteesist, jagunevad organismid prototroofideks ja auksotroofideks. Esimesed on võimelised ise sünteesima kõiki oma elutegevuseks vajalikke aminohappeid. Auksotroofid (ka meie) on evolutsiooni käigus minetanud teatud aminohapete sünteesivõime. Neid asendamatuid...
paljundamine, ka väjasuremis ohus imetajate populatsioonide taastamine. Kuid mitte kõik tuumkloonimise katsed pole õnnestunud. Näiteks pole seni suudetud kloonida ahve. Pole saadud ka täiskasvanud kloonkonna, kuigi just konnade peal esialgne tuumkloonimise metoodika loodigi. Oluline on lisada, et kuigi kloonisendid on genotüübilt identsed, ei pruugi nad seda olla fenotüübilt. Osa tunnuseid võivad modifitseerida mitmesugused keskkonnatingimused. Mõnede geneetiliste tunnuste detailid on määratud juhuslikest teguritest. Näiteks loomade kirjusus on geneetiliselt tingitud ja nende kloonindiviidid ongi kirjud, kuid kirjususe muster (laikude suurus, kuju ja täpne paiknemine) ei lange kunagi täpselt kokku. Nii on ka ühemunakaksikute sõrmejäljed erinevad. 3.3 Inimste kloonimine Teade täiskasvanud imetaja kloonimisest tekitas sensatsiooni eelkõige kujuteldava
Avaookean, troopiline vihmamets, metsad, savann 27. Nimeta piirkondi kus bioomide NPP on väiksem/suurem kohaliku elanikkonna nõudlusest. India, Aasia- väiksem- ei ole võimalik kohaliku elanikkonna toitmiseks USA, Venemaa- suurem 28. Mis on Gaia teooria põhiline postulaat?Keskkonda hoiab suhteliselt stabiilsena bioloogiliste,geoloogilisteja keemiliste seoste süsteem-kogu planeeti hõlmav(geo)ökoloogiline iseregulatsiooni süsteem 29. Too näiteid, millised keskkonnatingimused võiksid olla taimede/koosluste poolt mõjutatavad. Keskkonna temperatuur, vee liikumine, ookeani soolsus, pH 30. Kirjelda, kuidas Gaia teooria alusel keskkonna veerežiim võiks olla sõltuvuses taimekooslusest. Nt kui muld on taimestikuga kaetud, ei toimu erosiooni ja kõrbestumist, taimed kaitsevad mulda liigse aurumise eest ja säilitavad niiskust. 31. Millised onolnud produktsiooniökoloogia ajaloo suuremad läbimurded, mis on viinud uue etapi tekkeni? 3 etappi: 1) Eelajalugu-
>soo,raba->tundra->kõrb 25. Nimeta piirkondi kus bioomide NPP on väiksem/suurem kohaliku elanikkonna nõudlusest Väiksem kohaliku elanikkonna nõdlusest india, hiina, indoneesia Suurem kohaliku elanikkonna nõdlusestvenemaa, usa, lõuna-ameerika, austraalia 26. Mis on Gaia teooria põhiline postulaat? -planeet Maa funktsioneerib tervikuna kui elusorganism 27. Too näiteid, millised keskkonnatingimused võiksid olla taimede/koosluste poolt mõjutatavad • Keskkonna temperatuur • Vee liikumine • Ookeani soolsus • pH 28. Kirjelda, kuidas Gaia teooria alusel keskkonna veerežiim võiks olla sõltuvuses taimekooslusest Nt kui muld on taimestikuga kaetud, ei toimu erosiooni ja kõrbestumist, taimed kaitsevad mulda liigse aurumise eest ja säilitavad niiskust. 29. Millised on olnud produktsiooniökoloogia ajaloo suuremad
(Rühl, Donath, Otte, & Eckstein, 2016). Lisaks artikkel nahkhiirte toidueelistusest Lõuna- Slovakkias (Svitavská-Svobodová, Andreas, Kristfek, Benes, & Novák, 2015) ja ülevaade sellest, mis liike sisaldasid 18.-19. sajandist pärit teraviljasalved (Koszalka & Strzelczyk, 2015). Mitmed artiklid olid paikkonna flooraga seotud (Matusiewicz & Kubicka - Matusiewicz, 2016). Lisaks artiklid sellest, kuidas hariliku äiaka kasvuetapi varajases staadiumis olnud keskkonnatingimused mõjutavad hilisemat fenotüüpi, arengut, suremust jne (Stephanie Held Goodrich & Roach, 2013) ja (S. H. Goodrich, Beans, & Roach, 2013). Mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum) Kokku kolm artiklit, mis vaatlesid temperatuuri mõju ja süsivesikutega seonduvat, tõendamaks, miks taim on hästi kohanenud karmides oludes hakkama saamisele (Gielwanowska, Pastorczyk, Lisowska, Wgrzyn, & Górecki, 2014); (Kellmann-Sopyla & Gielwanowska, 2015); (Pastorczyk, Gielwanowska, & Lahuta, 2014).
nullresultaat; lae- ja põrandaefektid. (loeng, õpik) Kontrolltingimus: Sõltuvate katsegruppidega katseplaan, millega eksperimentaalse tingimuse tulemust võrreldakse Kontrollgrupp: Kontrollgruppi ei mõjutata selliselt nagu eksp. gruppi, vaid esitatakse talle sõltumatu muutuja ainult teatud ühel, võrdleval tasemel. Eksperimentaaltingimus: hoitakse teatud hulk tingimusi konstantsetena (e.g. aparatuur, konkreetne mõõtmisprotseduur, ümbritsevad keskkonnatingimused jne.). Eksperimentaalgrupp: esitatakse katses kasutatavad sõltumatud muutujad (kas kõik või mõned, sõltuvalt eksperimenditüübis) Nullresultaat: Sõltumatu muutuja ei kontrolli käitumist Eksperimendi väljund, kus sõltumatu muutuja ei mõjutanud sõltuvat muutujat Laeefekt: Sõltuva muutuja väärtused on kõik maksimaalsed Põrandaefekt: Sõltuva muutuja väärtused on kõik minimaalsed 19
Kui liigid on omavahel kaugelt suguluses, on fülogeneetiline mitmekesisus suur ehk fülogeneetiline struktuur on hajutunud. Funktsionaalne mitmekesisus - süsteemid koosnevad väga erinevatest algosadest, milleks ökosüsteemi puhul on mingi populatsioon või isend, kõik nad täidavad mingit rolli. Liigifond - Kooslusesse saavad sisse levida vaid need liigid, mis suudavad selles koosluses elada, neile on sobivad keskkonnatingimused ning nad on ümberkaudu olemas ja nende teel pole ruumilisi takistusi. Sellised liigid moodustavad liigifondi. Elupaiga ja liigi soodne seisund (1) Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning
kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore. Spooride asetus bakterirakus on liikide piires erinev. Selle abil on võimalik hinnata bakteriliiki. Osad spoorid asetsevad bakteriraku ühel pool otsas (subterminaalsed bakterid), teistel on endospoor bakteris rakuseina lähedal. Mõnedel bakteritel asuvad spoorid keskel. Kui keskkonnatingimused muutuvad ebasoodsaks, moodustab osa baktereid spoore. Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Nad taluvad edukalt äärmuslikke keskkonnatingimusi (kõrged ja madalad temperatuurid, kuivus, niiskus). Spooridega saavad bakterid ka ühest elupaigast teise levida. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks, areneb spoorist bakter, seega pole see bakterite paljunemisviis. Ühest rakust tekib üks spoor.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
