a. kloonisid nad transgeense lamba, kelle piimas sisaldus üks inimese verehüübimisfaktor. Teade kloonlamba Dolly sündimisest tekitas avalikkuses üleilmset sensatsiooni. See oli tingitud võimalusest kloonida juba eksisteerivaid või varem elanud loom- ja inimindiviide, s.t. saada nende geneetilisi koopiaid. Oluline on lisada, et kuigi kloonisendid on genotüübilt identsed, ei pruugi nad seda olla fenotüübilt. Osa tunnuseid võivad modifitseerida mitmesuguseid keskkonnatingimused Teade täiskasvanud imetaja kloonimisest tekitas sensatsiooni eelkõige kujuteldava võimaluse tõttu kloonida heas või halvas mõttes kuulsaid inimesi, elavaid või varem elanud. Tihti unustatakse seejuures, et kloonida saab indiviide, kellest on olemas elusaid rakke. Reproduktiivne kloonimine tähendab indiviidi vegetatiivset paljundamist. Sellele on rohkesti eetilisi vastuargumente, millest enamik on religioosselt emotsionaalsed või teadmatusest
maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms) Darwin nimetas organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust nendest takistavatest asjaoludest olelusvõitluseks. Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus (kaitsevärvus, suurem viljakus, vastupidavus haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja/või kliimatiliste tingimustele, kohastumine). Loodusliku valiku vormid: · Stabiliseeriv valik keskkonnatingimused on suhteliselt püsivad. K6rvaldatakse erandid, keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine. · Suunav valik keskkonnatingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest kindlas suunas erinevate organismide eelispaljunemine, liik muutub kindlas suunas (nt patogeensed bakterid resistentsed ravimite suhtes, tööstuslik melanism). · Lõhestav valik levialas on erinevate tingimustega piirkonnad. Kahe või enama
Arhivaalid tuleb arhiivi üle anda hiljemalt 10 aastat pärast arhivaali loomist. Korraga antakse arhiivi üle mitte vähem kui viie aasta arhivaalid. Enne käesoleva eeskirja jõustumist loodud ja saadud paberarhivaalid antakse üle 20 aastat pärast nende tekkimist või kokkuleppel arhiiviga ühiselt koos hiljem tekkinud arhivaalidega. Arhiiviruum, arhiivihoidla, nõuded nendele- 1. Hoidlas peavad olema aastaringselt tagatud nõuetele vastavad ja stabiilsed keskkonnatingimused. Keskkonnatingimuste nõuded ja õhusaaste piirmäärad on sätestatud eeskirja lisaga. 2. Hoidla keskkonnatingimusi peab regulaarselt kontrollima nõuetekohaselt kalibreeritud seadmetega. 3. Hoidlad ehitatakse ilma akendeta. Kui hoidlas on aknad, tuleb need kohandada viisil, mis välistab otsese päevavalguse. 4. Hoidla põranda kandevõime peab vastama hoidla sisustuse ja arhivaalide kaalule ja paigutusele hoidlas. 5
toitumistüübi ja mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised kloroplastid ja rakusein ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum. Toituvad bakteritest ja üherakulistest vetikatest. Hingamisel tarbivad lahustunud hapnikku. Liiguvad viburitega, ripsmetega või oma kehakuju muutes. Elavad vees, niiskes pinnases, parasiitidena teiste organismide sees. Ebasoodsad keskkonnatingimused elavad ületsüstidena- muutuvad ümaraks ja kattuvad tiheda kestaga. Tsüstidena levivad ka teistesse veekogudesse. Paljunevad pooldudes. Amööb 0,2-0,5 mm värvusetu. Muudab pidevalt kehakuju. Elab mageveekogudes. Toitub bakteritest ja teistest ainuraksetest. Soodsates tingimustes pooldub mitu korda ööpäevas. Ebasoodsetes tingimustes moodustab tsüsti. Silmviburlane 0,05 mm. Elavad lompides ja tiikides. Liigub viburi abil. Valguse käes toimub kloroplastides fotosüntees
muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest) · Kes on looduslikus valikus võitja? o See, kellel on rohkem järglasi. o Kui kasulik tunnus on geneetiline, on järgmises põlvkonnas tunnust rohkem -> kohastumus ehk evolutsiooniline muutus · Loodusliku valiku tüübid - vt. slaidid O STABILISEERIV E SÄILITAV VALIK Püsivad keskkonnatingimused, kõrvalekalded likvideeritakse, muutlikkus väheneb Säilitab liike, süvendab kohastumusi. Olulisemad protsessid säilivad, sest põhilises osas on keskkond muutumatu Elusad fossiilid nt hõlmikpuu, odasaba, alligaator Ühe haiguse suhtes vastuvõtlikkust põhjustav geen toob resistentsuse teise suhtes(sirprakne aneemia <-> malaaria, tsüstiline fibroos <-> koolera)
· Mis on seni teada keskkonnatingimuste mõjust soolisele dimorfismile (SD) kehasuuruses ja mõnedes muudes tunnustes? Dimorfism - ehk kahekujulisus on bioloogias ühe taime- või loomaliigi morfoloogilis(t)e tunnus(t)e esinemine kahe erineva vormina ehk mille alusel saab ühte liiki jämedalt jagada kaheks. Enamasti peetakse silmis soolist dimorfismi, aga esineb ka põlvkondlikku ja aastaajalist dimorfismi. Seni teada: Ebasoodsad keskkonnatingimused kajastuvad soolise dimorfismi puhul kehasuuruse vähenemises, sest suurem sugu (mehed) kellel on suurem toidunõudlus kannatab rohkem ja vähendab seetõttu oma kehasuurust, et ei peaks kannatama toidupuuduse käes. -Lindudel/imetajatel on isased suuremad kui keskkonnatingimused on head, putukatel emased suuremad kui keskkonnatingimused head. Konditsioonist-sõltuv hüpotees Väljakutset
aastat tagasi välja rändasid ja asustasid kogu planeedi. Suurimad ränded inimkonna ajaloos on toimunud 19.-20. sajandil, mil Euroopast kümned miljonid inimesed suundusid Ameerikasse. Viimase aastasaja jooksul on migratsioonides domineerinud sõjapõgenike liikumised, migratsioon arengumaadest arenenud maadesse ja maalt linna. Inimkonna asustustihedust mõjutavad magevee kättesaadavus, toidukattesaadavus ja elutegevuseks sobivad keskkonnatingimused. Inimesed on väga mitmekesised. Nad varieeruvad paljude välistunnuste osas, mis väljendavad põhiliselt kohastumust mitmesugustele keskkonnatingimustele. Tegu on siiski ühe liigiga . Inimkonna arvukus tõuseb praegusel ajal eksponentsiaalselt. Lõputult see kasvada ei saa, sest me elame piiratud ressurssidega maailmas. Inimene ja keskkond Inimene elab kõikides ökosüsteemides ja muudab ümbritsevat keskkonda endale sobivaks
Põllumajandus ja keskkonna instituut Ruhnu hoiuala kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused Seminaritöö keskkonnakaitse üldkursuses Juhendaja: Eva-Liis Tuvi Tartu 2013 Sisu OSA 1..................................................................................................................... 3 Alakirjeldus:......................................................................................................... 3 OSA 2..................................................................................................................... 7 Ala analüüs:......................................................................................................... 7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 8...
- Arvukuse püramiid tk/ ha - Biomassi püramiid kg/ ha , cal/ ha - Energiapüramiid kg/ (ha*a), cal/ (m2a) Organismi koht ökosüsteemides ja keskkonna varieerumine Ökoloogilised tegurid: Abiootilised ( elutu keskkonna) tingimused: - Füüsikalised( valgus, temperatuur, gravitatsioon, rõhk, tuli, hoovused) Ja - keemilised( niiskus, ph-tase, atmosfääri gaasid, soolsus, toitainete sisaldus) keskkonnatingimused Biootilised ( elukeskkonna) tingimused: - Teised liigid( kirkjad, parasiidid, konkurendid, mutualistid, saakloomad) - Liigikaaslased(Paaritumispartnerid ja järglased,sotsiaalne rühm) TALUVUSALA: Ökoamplituud teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada. Autökoloogiline amplituud hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav.
[2] Pidevkuivatus Pidevkuivatite kasutamine on otstarbekas ainult suuremahuliste ühetüübilise materjali kuivatamisel transportniiskuseni. Pidevkuivati kujutab endast pikka tunnelitaolist kambrit, milles materjalivirnu nihutatakse perioodiliselt ühe virna võrra edasi kuivati märja otsa poolt kuiva otsa poole, lükates seejuures uue märja virna kuivatisse ja viimase kuiva virna kuivatist välja. Kuivati pikkuses on sujuvalt muutuvad keskkonnatingimused : märja otsa poolt kuiva otsa poole tõuseb pidevalt temperatuur ja väheneb õhuniiskus.[2] 6 Vaakumkuivatus Kuumutades ja tõstes rõhku niiskus eraldub puidust. Peale seda niisket õhku jahutatkse ning kondenseerunud vesi vajub vaakumkuivati põhja, mis sealt eemaldatakse pumba abil. Saematerjali paigaldatud andurite abil määratakse kindlaks, kus on kõige suurem niiskus. Siis
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid. Darwinlik evolutsioonitooria ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. Populatsioon tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks populatsioonideks. Populatsiooni moodustavad nt mingi kalaliigi isendid ühes järves, mingi taimeliigi isendid ühes metsas ja ka eestlased Eestimaal. Igas populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüüpselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Nende tunnuste sarnasus tuleneb peamiselt geneetilisest sarnasusest. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni...
mudeleid. Üks kuulsamaid sotsiaalteadlasi 20. sajandil. Kui inimene teeb otsuseid, siis ideaaljuhtudel peaks toimuma nii: meil on eesmärk, mõtleme kõikidele alternatiividele, hindame nende positiivseid-negatiivseid külgi, vaatame saavutamise efektiivsust võrreldes sellega, mida me lõpuks saavutada tahame. Piiratud ratsionaalsuse mudel võtame maailmast mingi osa ja kasutame seda oma otsuste tegemisel. Ühel pool kognitiivne võimekus, teisel keskkonnatingimused, kus peame otsuseid tegema. Lihtsustatud tulemus selleks, et otsustada, võib nõrkade kognitiivsete omadustega inimene rohkem tähelepanu pöörata keskkonnatingimustele. Inimesed teevad piiratud ratsionaalsusega otsuseid grupis ratsionaalne grupi seisukohalt ei pruugi olla ratsionaalse inimese seisukohalt. Et juhtimine oleks efektiivne, peab võim langema inimese piiratud ratsionaalsuse raamidesse võtame juhi otsuse vastu sellepärast, et meil on ükskõik teame, et see on grupi
Toivo Jürimäe ,,Põhitõdesid tervise fitnessist" Kehaline aktiivsus mõjutab fitnessi, mis omakorda võib muuta inimest kehaliselt veelgi aktiivsemaks. Fitness mitte ainult ei mõjuta tervislikku seisundit, vaid tervislik seisund mõjutab nii igapäevast kehalist aktiivsust kui ka selle kaudu fitnessi taset. Fitnessi taset ei määra mitte ainult kehaline aktiivsus, vaid ka elustiil, keskkonnatingimused, geneetilised iseärasused jne. Kehaline aktiivsus. Selle all mõistetakse igasuguseid liigutusi, mida teostatakse skeletilihaste abil ja mille tulemusena energiakulu oluliselt suureneb. Selle alla mahub aktiivne puhkus, sportimine, kutsetöö, kodused tööd, s.o tegevused, mis tervikuna suurendavad igapäevast energiakulu. Sageli on treeningu eesmärgiks tervise parandamine. Võib olla ka teisi motivatsioone esteetiline, isiklik julgeolek, lõõgastumine jne
Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termomeetreid ning õhuniiskuse mõõtmiseks psühromeetreid ja hügromeetreid 13) võimalused sobivate keskkonnatingimuste loomiseks Põhimõttelised võimalused keskkonnatingimuste kontrolliks hoonetes on järgmised: sobivaima hoone valik, sobivate ruumide valik, hoone kohandamine, tehnilised seadmed. Kui teabeasutuseks otsustatakse kohandada mõnda olemasolevatest hoonetest, siis üheks kriteeriumiks on hoone sobivus keskkonnatingimuste aspektist. Keskkonnatingimused hoones sõltuvad välistingimustest.On olemas erinevad meetmed nt temperatuuritõusu vähendamsieks: ehitada aknad põhjaseina, ehitada 2kordesd katused, seinad värvida valgustpeegeldava värviga, isoleerida, aknakatete kasutamine. Hoone niiskusolukorra parandamiseks tulevaid meetmeid tuleb arvestada niiskuse allikast. Kui niiskus tugib hooonesse ülalt, tuleks katust, renne puhastada, korrastada, samblikke eemaldada, aknaid tihendada. Kui vesi tuleb
Pärmseened on üherakulised organismid. Peamiselt toituvad nad vees lahustnud suhkruist. Pärmseentest on tuntuimad need, keda kasutatakse toiduainetööstuses. Neid on vaja pagaritoodete valmistamiseks ning õlle ja veini tegemiseks. Pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskonnas tekib süsihappegaas ja alkohol. Seda protsessi nimetataksegi käärimiseks. Soodsates tingimustes paljunevad pärmseened väga kiiresti. See toimub pungumise teel. Kui aga pärmseentel lõpeb toit või pole keskkonnatingimused soodsad, siis jaguneb pärmiraku sisu neljaks eoseks. Pärmseen paljuneb kas pungudes või eostega : Ebasoodsates oludes moodustab pärmseen eoseid. Soodsates oludes pärmseen pungub. Kui pärmseentel on rikkalikult toitu, siis hakkab uus rakk punguma veel enne, kui ta ise emarakust eraldub. Nii tekivad ajutised rakuahelad. _____________ #Globaliseerumine tihe ülemaailmne tootmise, kaubanduse, kultuuri jm seostus #Erosioon mulla, setete ja kivimite ärakandumine vee ja tuule toimel
Nagu suhtlusvormide puhul on ka kampaania edukaks läbiviimiseks vaja teada kelleni tahetakse jõuda, millist sõnumit edastada ning missugused on sotsiaalsed asjaolud. Peasõnum võib koosneda mitmest üksteisega mingil moel seotud osast. Valmistatavad materjalid, kampaania käik ja sihtgruppide valik peavad olema peasõnumiga kooskõlas(avalikud suhted, 1997:26). Keskkonnatingimused Turundustingimused Uuringud Eesmärkide püstitamine Eelarve Sõnumi strateegia Meedia strateegia Sõnumi taktika Meedia taktika Reklaami eeltestimine Lõplik eelarve Kampaania rakendamine
Kuigi kohastumustel näivad olevat piiramatud võimalused, ei ole ühelgi liigil need täiuslikud, see tuleneb mitmetest asjaoludest: 1)loodusliku valiku materjaliks on juhusliku iseloomuga mutatsioonid ja nende kombinatsioonid. Need ei pruugi olla ideaalsed vajaliku kohastumuse saavutamiseks. 2)igas keskkonnas on mitmeid vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Kohastumine nende kõigi suhtes ei saa olla täiuslik, vaid on teatud kompromisslahendus. 3) keskkonnatingimused pole püsivad ja muutuvad tihti ebakorrapäraselt. Kui aastaajad ei muutu korrapäraselt, siis liigid, kes sõltuvad nende muutusest jäävad hätta (valgejänes) 4) kasulikud isendirühmale, kuid ohustavad üksikisendeid N: mesilased, kelle astlatorked kaitsevad vaenlaste eest, kuid püsisoojase looma nahka jääb astel kinni ning mesilane sureb. Kohanemine-iga indiviid võib oma elu kestel sobituda elutingimuste muutustega nimelt päriliku reaktsiooninormi piires
· teha kindlaks olemasolev olukord, st. teha kindlaks, millised tegurid ja kui suures ulatuses töötajat mõjutavad (raskus ja kaal, töökoha paiknemine ja kujundus, ning sellest tulenevad tööasendid; · teha kindlaks tööülesande iseloom; · teha kindlaks, millised keskkonnatingimused mõjutavad tööülesande täitmist. Riskide esinemise korral tuleb leida lahendus, kaaluda tuleks järgmisi variante: · kas ülesande täitmine sellisel kujul on möödapääsmatu; · kas välditakse käsitsi teisaldamist nii palju, kui võimalik; · kas töökohta saab paigutada ümber, et kandmisteed lühendada; · kas töötasandi kõrgust või võtmisulatust saab parandada; · kas objekti kaalu saab vähendada;
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MH II Arvutustöö üldmetsakasvatuse õppeaines Juhendaja: dots Veiko Uri Tartu 2011 Ülesanne I. Puude diferentseerumine ja puistu iseharvenemine Arvutasin tabelis puuduvad andmed. Puude toitepinna arvutamiseks kasutasin valemit: F = 10000 / N puistu hõreduse arvutamiseks L = F Puude arv N Toite- pind F (ha-1) (m2) 10 aastaga väljalangenu kasvavad d Puistu hõredus L (m) Vanus A (a) tk. % esialgsest tk. % perioodi algarvust 1 2 3 4 5 6 7 Männikud I boniteet 10 11618 100 - ...
Arhiivieeskiri 1. peatükkÜldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Arhiivieeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib ja täpsustab dokumentide hindamist ja arhivaalide säilitamist avalikke ülesandeid täitvate asutuste või isikute juures kuni üleandmiseni avalikule arhiivile, arhivaalide avalikku arhiivi üleandmise korda, nende säilitamist ja kaitset avalikus arhiivis ning neile juurdepääsu korraldamist, sealhulgas arhiiviteatise väljastamist avaliku arhiivi poolt. (2) Eeskiri kehtib: 1) Rahvusarhiivile; 2) kohaliku omavalitsuse arhiivile; 3) asutusele ja isikule, kes täidab avalikke ülesandeid avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide osas (edaspidi asutus). (3) Avalik õiguslikule või riigi- või kohaliku omavalitsuse muuseumile ja raamatukogule, haridus-, teadus- ja arendusasutusele ning sihtasutusele, kes valdab kultuuri- ja ajalooväärtu...
kaasliigina kasvab kohati ka sanglepp. Madasoo on suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu nagu näiteks: pudeltarn, eristarn, niitjas tarn, mätastarn, pikk tarn. Tüüpilised on veel ümartarn, soomadar, pilliroog, soo-osi, kollane võhumõõk, sookastik, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, konnaosi, ubaleht. (Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik) 8 Kasutatud allikad Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Võru Maavalitsus. Võru 2005. Kättesaadav: https://voru.maavalitsus.ee/documents/909546/1185203/Seletuskiri.PDF (viimati külastatud 25.03.2014) Eesti Entsüklopeedia. Võhandu jõgi. 2003. Kättesaadav: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/v%C3%B5handu_j%C3%B5gi3 (viimati külastatud 26.03.2014) Eesti Entsüklopeedia. Madalsoo. 2006. Kättesaadav: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/madalsoo1 (viimati külastatud 26.03.2014)
säilitada eluslooduse mitmekesisust; ehk biogeograafiliste põhimõtete, teooriate ja analüüside kasutamine bioloogilise mitmekesisuse kaitse probleemide lahendamiseks nii ühekaupa kui mitme taksoni kaupa korraga. Looduskaitseline biogeograafia rõhutab geograafilise, ökoloogilise ja evolutsioonilise konteksti tähtsustamist looduskaitselises tegevuses. Milline kliima on humiidses troopikas? Kuidas muutuvad keskkonnatingimused troopilistes metsades maapinnast puude võrastikeni? sademeid >2000, 1-2 kuu jooksul <100 mm · Temperatuur ei lange kunagi alla 0 kraadi · Mullad toitainetevaesed KLIIMATINGIMUSTE MUUTUMINE: maapinnal on suurem CO2 sisaldus, pimedam. Kirjuta kõik Mesosoikumi ajastud vms alustades vanimast. Milline kliima valitses mesosoikumis? Millal tekkisid katteseemnetaimed? · TRIIAS 251-199,6 m.a.t. · JUURA 199,6-145,5 m.a.t. · KRIIT 145,5-65,5 m.a.t. Valitsevaks kliimaks soe ning ka niiske
Antarktisel. 48. Milliseid piirkondi Antarktikas peamiselt külastatakse? Peamiselt külastatakse Antarktika poolsaart, aga ka Lõuna-Georgia ja Falklandi saari. 49. Milliseid elusolendeid võib Antarktikast leida? Putukaid, linde (pingviine) ja kalu. 50. Mida võib turist Antarktikas ette võtta? Antarktikas saab matkata, mägironida, akvalangiga sukelduda ja sõita kajakiga. 51. Millised on Antarktikas peamised takistused turismimajanduse arendamisel? Peamisteks takistusteks on karmid keskkonnatingimused, et säilitada Antarktika unikaalsust ja seal valitsev ekstreemne kliima.
neid." [2: 20] 6. MÕJU KESKKONNALE ,,Paljude hüdroelektrijaamade juures on olemas ka ülestõusuabid või möödapõike võimalused kaladele. Meie keskkond saab kasu ka puhastussüsteemidest, mis turbiinide kaitseks sisse voolavat vett puhastavad." [1] ,,Taastuvenergiaallikad on keskkonnasõbralikud energiatootmise vahendid. Mida rohkem kasutatakse energia saamiseks taastuvaid ressursse, seda enam väheneb fossiilsete kütuste kasutamise maht, ning seeläbi paranevad keskkonnatingimused: väheneb kasvuhoonegaaside ja muu saaste hulk õhus, puhta vee ja taastumatute maavarade kasutamine ning maastiku ja elupaikade reostamine ning hävitamine. Tähelepanu pööratakse energiatootmise hajutamisele, seda nõuet täidavad taastuvenergiajaamad, mis asuvad tarbija vahetusläheduses, ning hoiavad ära energiakaod, mis on hetkel Eestis 15- 18%. Veeenergia kasutamine soodustab energeetiliste varude hajutamist. Väikesed hüdroelektrijaamad
Liigutustegevuse analüüs võib olla: 1) Liigutuste kvalitatiivne ehk subjektiivne analüüs Liigutustegevuse süstemaatiline vaatlus ja selle (hindaja/treeneri oskustele ja teadmistele tuginev) kvaliteedi teooriapõhine hindamine Liigutuste kirjeldamine ja analüüs on numbrivaba ning väljendub hinnangute andmises sooritusele (õige-vale; kiire-aeglane; kõrge-madal jne.). Lähtutakse liigutustegevuse loogilise mudeliga püstitatud nõuetest ja üldistest ratsionaalsuse printsiipidest Võimaldab hinnata põhjusi On valdavalt kasutusel treeningprotsessis 2) Liigutuste kvantitatiivne ehk objektiivne analüüs Põhineb valdavalt biomehhaaniliste parameetrite mõõtmisel ja saadud arvandmete statistilisel hindamisel Vajab spetsiaalseid mõõtevahendeid ja standardiseeritud metoodikaid Võimaldab „näha“ seda mida silmaga ei näe Võimalik erinevaid sooritusi numbriliselt võrrelda Liigutuste hindamisel lähtutakse liigutustegevuse formaalsest mudelist On põhiline tead...
27. Miks kapsli preparaati ei fikseerita? Tal on kõrge veesisaldus, kuna termiline fikseerimine kuivatab kapsli enda. Samas võib raku kuivamisel moodustuda pseudokapsel. 28. Milline on vasevitrioli funktsioon kapsli värvimisel? Aluselise värvina värvib raku, kuid kapslisse püsima ei jää. 29. Miks ei värvu kapsel? Tal on kõrge veesisaldus ja seetõttu on ta mitteioonne ja ei värvu 30. Milline on endospooride ülesanne bakterites? Rakud hakkavad sporuleeruma, kui keskkonnatingimused on muutunud sedavõrd kehvaks. Aitab üle elada raskeid aegu. On metaboolselt mitteaktiivne ja puhkav bakterirakk. Tavaliselt moodustub 1 endospoor. 31. Kuidas endospoore rakus kindlaks teha? Eelnevalt tuleb rakud sporulatsiooni viia. R2A agarile teha väljakülv. R2A agari Mg ioonid kutsuvad esile sporulatsiooni. Seejärel teha preparaat. Malahhiitrohelisega värvitakse ja uuritakse preparaati. Lisaks täiendvärvimine safraniiniga. Saab endospoori näha, kui ta on veel rakuga seotud. 32
ühendeid, seened aga orgaanilisi aineid; rohusööjad imetajad ja tselluloosi lagundavad mikroorganismid nendeseedekulglas magude süsteemis toimub tselluloosi lagundamine energia ja ainete saamiseks, mikroorganismidele tagatud püsivad keskkonnatingimused - Vähem püsiv suhe ehk protokooperatsioon: streptokokkide ja laktopatsillide koostöö piimhapnemisel üks toodab kasvustimulante teisele, sipelgad ja lehetäid Positiivne negatiivne Kisklus kummalgi osapoolel on omad kohastumused nii saakloomal kui ka kiskjatel, nt. Täpne keelepüük kahepaiksed,
Olulisimad teemad Globaalne (taimede) liigifond Liigifond – selle moodustavad liigid, mis suudavad antud koosluses elada (keskkonnatingimused on sobivad) ning mis on ümbruses olemas. Taimede globaalne liigifond (elurikkus?) on vähenemas. Seotud ->Tume elurikkus (inglise keeles dark diversity) on looduskoosluses esineva liigifondi puudolev osa. Liigifondi puuduolevaks osaks loetakse liike, mis potentsiaalselt sobiksid konkreetsesse kooslusse, aga mida seal mingitel põhjustel siiski ei esine.[1] Eluslooduse organiseerituse tasandid Molekulaarne tasand(biomolekulid),rakuline tasand,Kude,elund ehk organ,elundkond ehk organsüsteem, organismi tasand,populatsiooni tasand,liigi tasand,ökosüsteemi tasand,biosfääri tasand Clementsi ja Gleasoni koosluse kontseptsioonid Clementsi kliimakskoosluse kontseptsiooni eeldus on olnud kliima pikaajaline stabiilsus. Kli...
Kõrgemale positisoonile saamine on valikulik, kedagi ei sunnita. Põhilised üksused on põlvnemisgrupid. Territoriaalne hõimuliit – hakkasid kujunema u 6-7k aastat tagasi, eristamine riigist on tinglik. Põhineb sugulusel, juurdepääs elatusmaterjalidele on deferentseeritud. Riik – esimesed riigid tekkisid u 5500 aastat tagasi. Võimalikud tekkepõhjused: niisutussüsteemid, ökoloogiline mitmekesisus, kaubateed, rahvastiku kasv, sõjapidamine, keskkonnatingimused. Universaalset tekkepõhjust ei ole. Riigi tunnused : keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksud, armee, piirid, kodakondsus, rahvaloendused, migratsioon. Intensiivne põllumajandus, linnad, väliskaubandus, spetsialiseeritud majandus. Sugulussuhete asemel klassisüsteem, kihistumine. Majandus – kultuuriantropoloogid ja etnoloogid uurivad majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise
hooleks ja lõpuks emahooleks (Gittleman 1981). Vanemliku hoole tähtsus järglastele elukeskkonna omaduste tõttu Vanemhoole tähtsus järglastele sõltub tugevasti ka nende elukeskkonna ressursirohkusest või stabiilsusest. Selle teguriga on seletatud näiteks kaladel esineva vanemhoole ilmseid korrelatsioone veekogu tüübiga, kus nad elavad. Nimelt esineb ookeanikaladel vanemhoolt harva, mageveekaladel aga sageli. Ookeanides on keskkonnatingimused (soolsus, temperatuur jne) üldiselt väga ühtlased, võrreldes mageveekogudega. Järelikult viibib kalamari, mis merre koetakse, ühtlastes tingimustes. Kaladel saavad välja kujuneda kohastumused kudeda mari kohtadesse, kust maimud hiljem piisavalt ise toitu leiavad. Magevees seevastu on keskkonnatingimused ebaühtlased (temperatuur, soolsus ja hapnikurikkus kõiguvad ajas ja ruumis suuresti). Siin on vanemhool suure tähtsusega. Ogaliku isane näiteks ehitab pesa ja
iseloomustada ajaühikus surnud isendite arvuga Emigratsioon väljaränne. 23. Populatsiooni kasv: eksponentsiaalne, logistiline. Populatsioon kasvab/ kahaneb isendite arvu muutuse läbi nagu isend kasvab kaalu kasvu või kahanemise läbi. Lisaks sündivusele sõltub populatsiooni kasvukiirus veel sugupõlve kestusest ja suguküpsuseast. kasvukõverad: eksponentsiaalne või logistiline ehk S-kujuline. Kuni keskkonnatingimused populatsiooni kasvu piirama ei hakka, toimub see eksponentsiaalselt. Eksponentsiaalne kasvukõver on nn idealiseeritud juhtum keskkonnaressursside piiratuse tõttu ei saa populatsiooni arvukus üle teatud piiri (nn elukoha kandevõime) tõusta. Logistiline kasvukõver iseloomustab tegelikku olukorda looduses populatsiooni arvukus jääb teatud aja möödudes mingile tasemele, väheke aastati kõikudes. Seega
· Tulemuste interpreteerimisel probleeme - minnakse liiga üldistavaks; ei mõelda nt sellele, et võimalused on nt erinevad (õppimise näide kahes maakonnas); tuleb jälgida, et ei hakataks tegema meelevaldseid järeldusi. · Osalejate personaalsed karakteristikud (sära, mõni meetod kõikidele ei sobi) Vigade vähendamiseks: · Võimalikult erinevad keskkonnatingimused (erinevad koolid) · Võimalikult loomulikud tingimused · Jälgida, mida õpilased katse ajal tegid · Jälgida sündmusi, mis võivad mõjutada eksperimendi käiku (päevik) · Juhuslik määramine- igal osalejal võimalus olla kas katse- või kontrollrühmas. Probleemid: mittevõrdsed rühmad, väike valim, rühmasuhted jamad. Rühmade võrdsustamisel on oluline, et:
5. Kuidas mõjutab organisme konkurents – liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm, mis võib viia sa organismide hukkumiseni. Liigisiseselt võidakse konkureerida ühesuguste toiduallikate ja elupaikade pärast, samuti võivad isasloomad konkureerida emasloomade pärast. Liikidevaheline konkurents sõltub keskkonnast ning ellu jääb liik, kellel on konkreetsed keskkonnatingimused sobivamad. 6. Mis on populatsioon? Too näiteid. Populatsiooni moodustavad ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Ühes tiigis elavad karpkalad moodustavad populatsiooni, kuid Eestimaa eri metsades elavad ühte liiki mägrad kuuluvad eri populatsioonidesse. Populatsiooni saab iseloomustada selle arvukuse ja tihedusega. 7. Mis on ökosüsteem – selle komponendid?
Veterinaargeneetika ja aretus 1. Loeng 1. KT. 9.märts: valikvastustega küsimused, pikemat vastust nõudvad küsimused, ristamise ülesanded, ristsõna Genoomselektsioon geenipõhine valik. *Piimalehmade arv eestis 80 000. Piimatoodang lehma kohta aastas 9000. Eesti maatõugu lehm- nudi, 2 udarasarve. *Hobuste arv eestis 10 000. Hobustega tegeevaid organisatsioone 9. *Karva värvuse faktid: kolmevärvilised kassid on reeglina emased (x kromosoomi mosaiiksus). Valged kassid siniste silmadega on kurdid. Suur kollane kass on reeglina isane. Karusloomade kasvatuses on karva värvus oluline. Kass- kõuts (m) Veis- lehm mullikas (lehmik), pull mullikas (pullik), lehm, pull, härg Hobune- mära, täkk, ruun Kodukits- sikk (m), sokk (kast.) Siga- emis, kult, orikas Lammas- utt, jäär, oinas Veterinaargeneetika- teadus, mis hõlmab loomade haigusi, toodangut ja eluvõimet. VG uurimis...
Kohanemine(mittepärilik) – tihti pöörduv, organismi ehituse ja talitluse pärilik muutumine. Kohastumused on suhteliselt kasulikud: • loodusliku valiku materjaliks on juhusliku iseloomuga mutatsioonid • Igas keskkonnas on mitmesuguseid, tihti vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid(nt; kaelkirjakul on pikk kael, et saada puude otsast toitu, ta ründab oma pikkade jalalöökidega hästi vaenlasi, kuid tal on halb juua) • keskkonnatingimused pole püsivad ja muutuvad tihti ebaregulaarselt(nt; tavatingimusele hästi kohastunud metskitsed võivad massiliselt hukkuda ootamatult saabunud erakordselt külma ja paksu lumikattega talve tingimustes) • kasulikud isendirühmale, kuid ohustavad üksik isendeid • vastastikuse kohastumise vajadus (nt; saaklooma – või peremeesliik omandab mingi kaitsekohastumuse, võib kiskja või parasiit selle omapoolse kohastumusega üle trumbata. 8
Paljunemises Kohanemine(mittepärilik) tihti pöörduv, organismi ehituse ja talitluse pärilik muutumine. Kohastumused on suhteliselt kasulikud: · loodusliku valiku materjaliks on juhusliku iseloomuga mutatsioonid · Igas keskkonnas on mitmesuguseid, tihti vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid(nt; kaelkirjakul on pikk kael, et saada puude otsast toitu, ta ründab oma pikkade jalalöökidega hästi vaenlasi, kuid tal on halb juua) · keskkonnatingimused pole püsivad ja muutuvad tihti ebaregulaarselt(nt; tavatingimusele hästi kohastunud metskitsed võivad massiliselt hukkuda ootamatult saabunud erakordselt külma ja paksu lumikattega talve tingimustes) · kasulikud isendirühmale, kuid ohustavad üksik isendeid · vastastikuse kohastumise vajadus (nt; saaklooma või peremeesliik omandab mingi kaitsekohastumuse, võib kiskja või parasiit selle omapoolse kohastumusega üle trumbata. 8
Heterotroof: taim, mis ei ole võimeline mineraalsetest orgaanilisi sünteesima ◦ Parasiidid: elusatest organismidest ◦ Saprofüüdid: surnud organismide jäänustest Autotroofuse taandareng: võrm, soomukas, putuktoidulised taimed Isendi suhestumine keskkonnaga Mis mõjutab liigi eksisteerimist konkreetses kohas? Keskkonnatingimused Ressursside olemasolu Konkurentide olemasolu Vaenlaste olemasolu Kasvustrateegia/kasvutsüklid Ekstreemsete olude kestus Ressursid vs keskkonnatingimused Ressursse organismid tarbivad elutegevuseks ja paljunemiseks – tarbitud ressurss muutub kättesaamatuks teistele organismidele. Keskkonnatingimused on füsikokeemilised omadused – neid ei tarbita. Taimed fotosünteesivad → milliseid ressursse kasutatakse? Ressursid on piiratud → konkurents Keskkonnatingimused Mida tähendab ekstreemne/karm/soodne keskkond? Keskkonnaga suhestumine Organism reageerib keskkonna tingimustele: Ekstreemsed tingimused põhjustavad surma Vähem
suur juurdekasv, kiire paljunemine – orgnismide biomass kasvab Tolerantsuspiir - ökoloogilise teguri intensiivsus, mille juures ja mida ületades organism enam elada ei saa, organism hukkub. Optimaalne tsoon- ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, mis on organismi elutegevusele soodne. Suunav valik. Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Stabiliseeriv valik. Keskkonnatingimused on suhteliselt püsivad. Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Kõrvaldatakse erandid. Destabiliseeriv valik ehk lõhestav valik. Levialas on erinevate elutingimustega piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. 19.Ökonišš. Põhinišš ja tegelik nišši. Ökoloogiline nišš – populatsiooni (liigi) püsimiseks tarvilike keskkonnatingimuste olemasolu (ökoamplituud). Elusolend asustab elupaika või kasvukohta
BIOLOOGIA Konspekt taimedest XII klassile 2000/2001 2 1. Taime ehitus 1.1. Taime koed Algkude ehk meristeem. Sellest kujunevad kõik teised rakud. Neil on võime piiramatult paljuneda ja programmeerida ennast ükskõik milliseks teiseks koeks. Algkoerakke jagatakse: 1) tipmine algkude esineb varte ja juurte tippudes. 2) külgmine algkude ehk kambium paksendavad taimi. 3) vahealgkude see on lülidest koosnevatel taimedel. 4) haavaalgkude ehk kallus Kattekude. Kattekoed on tavaliselt taimede pealmised koed, mis kaitsevad taime organeid. Rakud on kattekoes tihedalt üksteise kõrval. Kattekude jagatakse: 1) epiderm üherakuline ja koosneb elusatest rakkudes, epidermi katab vaha kiht, mis koosneb orgaanilistest ainetest ja surnud rakkudest. Epidermi juurse kuuluvad veel karvakesed ja õhulõhed. 2) korkkude sekundaarne kattekude, mis on tekkinud deformeerunud ja surnud epiderm rakkude asemele, korgi ra...
Selleks, et me saaksime midagi nimetada reostuseks, peab kõigepealt olema arusaamine “korras” ja puutumata süsteemist või keskkonnast. Sotsiaalkonstruktivism post-modernismi alustala: Rõhutab mitmekesisust keskkonnaprobleemide tõlgendusvõimaluste seas Sotsiaalsed, poliitilised ja kultuurilised protsessid mõjutavad arusaamasid sellest, millised keskkonnatingimused on vastuvõetamatud ja mida nende vältimiseks ette võtta. Keskkonnaküsimused teeb keeruliseks mitte teadmiste puudus, vaid vastandlikud teadmised ja tõlgendused. 6.Riskitunnetust mõjutavad emotsioonidest ja mõtteseostest tulenevad tegurid Isiklikud kogemused ja emotsioonid Probleemi tuntus, aga ka protsesside mõistetavus Inimese võimekus probleemi kontrolli all hoida. Mõju katastroofilisus.
Sugupooltevahelisi erinevusi põhjustab suguline valik. Mida tähendab ,,Kambriumi plahvatus", kuidas selle toimumist seletatakse? See on piltlik väljend Kambriumi ajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese perioodi jooksul toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesistumise kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. Kas elu võiks Maal tekkida ka praegu? Ei võiks, sest praegu on Maal teistsugused keskkonnatingimused kui siis, millal algas algselt elu. Praegu on ka hapnik, mida tol ajal ei olnud ja see pärsib samuti uue elu tekkimist. Milliseid üldisi järeldusi võib teha elu arengust Maal? Algselt olid lihtsama ehituse ja talitlusega organismid, millest arenesid keerukama ehitusega organismid. Organismid/liigid/elu on mitmekesistunud, täiustunud. Algselt oli elu vees, kuid arenes maismaale. Maal on toimunud liikide väljasuremisi ja toimub ka edaspidi, see on üks elu osa.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut GIS kasutamine metsanduses või muude loodus- ja maavarade haldamisel Referaat Koostaja: Ketlin Bergmann Juhendaja: Anne Kull Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus 3 1. GIS kasutamine metsanduses 4 1.1 Metsaressursi hindamine 4 1.2 Metsa majandamine 5 2. GIS kasutamine loodusvarade majandamisel 7 3. GIS kasutamine maavarade haldamisel 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 Sissejuhatus 2 GIS kasutusala on laienenud pea kõikidesse valdkondadesse tehnoloogia-, loodus- ja sotsiaalteadustesse, pakkudes ajakohast, tõhusat ning reprodutseerivat meetodit ruumiliste andmete kogumiseks,...
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtus...
Maastik. Maastiku mõiste areng. Erinevates keeltes erinev tähendus. Teistes keeltes nt: maastikumaal, piirkond, vaade. Teadusliku terminine kasutuses alates 19. sajandist. Eestis on sõna "maastik" kasutusel ligi 100 aastat (Rühmitus "Noor Eesti"). Oskussõnana kasutusel alates 1910. aastast "Maateaduse sõnaraamatust". Eesti k - Värvide ja vormide laad vaateväljas, peisaaž Territoriaalse üksuse üldine nimetus. Ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Territoriaalse maastikulise liigestuse põhiüksus. Maa-ala, kus perioodiliselt korduvad vastastikuses sõltuvuses pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused. Maastiku loodusteaduslik käsitlus. ’’Maastik" kui geosüsteemi (geokompleksi) sünonüüm - geograafiline ala, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus. Kindlat suurusjärku geokomplek...
hakkab ohustama vääriselupaikasid. Vääriselupaikade kaitsmise aluseks on aga nende tundmine. Nagu algul mainitud sai, on Eestis palju vääriselupaikasid, kuid mida rohkem neid on seda enam peavad olema inimesed informeeritud nende pikaajalise säilitamise olulisusest. Vääriselupaiga seadus Tavaliselt on vääriselupaigaks intensiivsest majandamisest kõrvale jäänud metsaosa, kus on erilised keskkonnatingimused. Kaitstes neid alasid, säilitatakse liikide looduslik tasakaal, sealhulgas võimaldab see säilitada, igale metsatüübile omase aineringe ja metsamulla viljakuse loovaid lagundavaid organisme. Meile jäävad need organismid paratamatult märkamatuks. (V.E.M LK3) Vääriselupaikade äratundmiseks on loodud vastav määratlus: Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste suhtes tundlikud,
tunnuseid ning sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. 29. Selgitage, miks nim. rohutirtsu arengut vaegmoondeliseks? Rohutirtsudel jääb ära nukustaadium ning vastsündinu erineb alguses täiskasvanud eellasest nii sise- kui välisehituselt. 30. Selgitage, miks nim. lepatriinu arengut täismoondeliseks? Munast väljub vastne, mis meenutab ussikest. Peale kasvamist nukkub (aktiivne elutegevus puudub), nukust väljub valmik. 31. Miks on nuku staadium kasulik? Aitab üle elada ebasobivad keskkonnatingimused. (samal ajal valmivad valmikule omased kehastrüktuurid) 32. Selgitage, mis toimub suitsupääsukesel noorjärgus ja millega tema noorjärk lõpeb. Organism kasvab, elukondade talitlus täiustub. Organism õpib. Lõppeb siis, kui suitsupääsuke muutub sigimisvõimeliseks. 33. Miks looduses ei ole raugastunud loomi Nõrgemad loomad süüakse ära. 34. Kuidas telomeerid määravad vananemist? Telomeerid lühenevad iga mitoosiga, sest DNA-
keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide arvukust. Bioloogiline mitmekesisus on looduses väga suur. Praegu on Maal kirjeldatud kokku ligikaudu 1,6 miljardit erinevat liiki. Iga päev sureb neist välja 50 - 100 liiki. Välja suremise põhjuseks on otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka keskkonna saastumine) või võõrliikide pealetung jms. Kõige lihtsamat elukeskkonnas on kõik organismid, liigid, isendid ja keskkonnatingimused (elusa ja eluta looduse vastastikused seosed) omavahel tihedalt seotud. Kõik need erinevad soesed kokku moodustavadki ökosüsteemi. Liikide hävimist põhjustab põhiliselt nende elupaikade kahjustamine, hävitamine ja muutmine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi märkimisväärselt. Bioloogilist mitmekesisust võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav
* pruunid silmad * hallid või sinised silmad * tedretähnilisus * ühtlane pigmentatsioon * kõrvanibud vabalt * kõrvanibud kinnikasvanult * normaalne kuulmine * kurtus * normaalne nägemine * lühinägelikkus Rakus on aktiivsed vaid need geenid, mida on vaja konkreetse raku arenguks ja talitluseks! SOO MÄÄRAMINE Mis määrab ära organismide soo? 1. Keskkonnatingimused krokodillid jt 2. Sugukromosoomide arv putukad. 3. Erinevad sugukromosoomid inimene Mees - XY Naine - XX · Inimese 23 paarist kromosoomist ühe paari moodustavad sugukromosoomid. Mehe sugukromosoomide paar on erineva kujuga. · Sugurakkudes on kromosoomid ühekaupa kokku 23 kromosoomi. · Viljastumisel munaraku ja seemneraku tuumad ühinevad pooled kromosoomid emalt, pooled isalt 23+23=46 · Kui munaraku viljastab X-kromosoomi kandev sperm,
o Istutatakse Tuulekaitseribasid niisutussüsteemist ei piisa Ülepõllustamnie – o Venemaal suurimat toodangumahtu, kui seda Ekvatori o Lõuna-Euroopas lehtmetsade võimaldaksid looduslikud aalne vähenemine keskkonnatingimused Võõrliikide sissetoomine Vees piiratud ala – sumpad Suurimad kalapüüdjad (õlk 100) II Vesi ja sellega seotud probleemid Hiina (siseveed ja kasvatus) Maailmamerest aastane väljapüük pole viimasel aastakümnel suurenenud ega vähenenud, sest Peruu täiuslikuma püügitehnika tõttu tekkiv kalade Jaapan
Et mõista keskkonnategureid, vaateme kõigepealt organismide sigimisvõimet ilma reguleerivate faktoriteta (vaata joonist 12, lk 37). Sellist kasvu kutsutakse eksponentsiaalseks kasvuks. Kui järglasi oleks rohkem kui kaks (enamustel organismidel on rohkem), kasvaks populatsioon veelgi kiiremini. 30. Populatsiooni kasvumudelid: logistiline, selle omadused? Sageli näitab populatsioon alul eksponentsiaalset kasvu kui ta satub paika, kus ressursse (näiteks toitu) on palju. Varsti hakkavad keskkonnatingimused kasvu piirama ja populatsiooni arvukus stabiliseerub (vaata joonist 13). Piiri, millest rohkem isendeid populatsioonis olla ei saa, nimetatakse keskkonna kandevõimeks. Keskkonna kandevõime on piir, kus populatsioon tarbib ressursse sama kiiresti kui need looduslikult uuenevad (näiteks rohi kasvab). Populatsioon, kes on oma kandevõime ületanud, pole selle arvukuse juures jätkusuutlik. Loomulikult pole kandevõime alati kindel suurus ja võib erineda nii aastati kui piirkonniti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
