Populatsiooni kasv tähendab selle muutusi ajas. Kasvukiiruse valem väljendub kui dN/dt, kus N tähistab organismide arvukust. Keskkonna kandevõime ehk keskkonnamahtuvus (K) on ökoloogiline parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma. Hüpoteetiliselt on keskkonnamahtuvus mingis ajas konstantne, kuid looduses kõigub see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskkonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid, toit, kiskjad, varjupaikade olemasolu jne Erikasvukiirus biootiline potentsiaal, mida tähistame väikese r-ga. See näitab, kui palju on populatsioon potentsiaalselt võimeline järglasi tooma ehk kasvama. 13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus, vanuseline suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid;
Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilastel lesed isased). PALJUNEMISE TÄHTSUS Mittesugulisel paljunemisel lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi 2. Päriliku eelsoodumusega haigused Pärilikkus pluss keskkonnategurid Haigused nagu: kõrgvererõhutõbi; lühinägevus; suhkrutõbi; alkoholism; rasvtõbi; kopsuvähk, reuma, skisofreenia jmt. Päriliku eelsoodumusega haiguste ennetamisel on olulisel kohal tervislikud eluviisid. 3. Ülesanne dihübriidsest ristamisest Nr 16 1. Rakkude jagunemine mitoosi teel Interfaas- faas kahe mitoosi vahel. Sentrioolid kahestuvad, kromosoomid on lahti keerdunud, toimub DNA
(tavaliselt siidtrükis). Poolnahkköide nahk kattis raamatu selja, ligikaudu 1/5 kuumastki kaanest ja kolmnurksed nurgad. Veerandnahkköide nahk kattis raamatu selja ning 1/5 või vähme kaantest, nurki nahaga ei kaeta. Arhivaalide vananemist mõjutavad keskkonnatingimused: Tänapäeval peetakse sobivate keskkonnatingimuste loomist säilitamise üheks võtmeküsimuseks. Säilikute vananemise seisukohalt olulised keskkonnategurid on: temperatuur - mida madalamal temperatuuril arhivaale hoitakse, seda aeglasemalt nad vananevad õhuniiskus - biokahjustusi esilekutsuvate organismide elutegevuseks on vajalik substraadi kindel niiskusesisaldus, mis omakorda sõltub otseselt ümbritseva õhu niiskusest valgus - paberi fotokeemilise lagunemise kiirus sõltub kiirguse lainepikkusest, intensiivsusest ja kestvusest, aga samuti materjali omadustest, temperatuurist,
1.Rahvastik ja poliitiline kaart Põhja ja Lõuna kujunemine: Põhjas domineeris hilisindustriaalne tootmisviis, Lõunas aga sõltuvindustrialiseerimine ja traditsioonilised tootmisviisid. Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhjus seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaalmaad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Aren...
Organismis alati ei lammutu kuna organismil puuduvad süsteemid nende äratundmiseks ja lammutamiseks, võivad omada varjatud kõrvaltoimet mis avaldub aastatepikkuse tarvitamise tagajärjel. Sageli on neil ka kumulatiivne, antagonistlik või sünergistlik toime. Kehavõõraste ainete ainevahetust mõjutavad tegurid: · Geneetilised - liikidevahelised erinevused; · Füsioloogilised - iga, sugu, toitumisolukord, rasedus, haigused; · Keskkonnategurid - ööpäeva pikkus, stressitegurid, ioniseeriv kiirgus, muude võõraste ühenditega samaaegne toime. Lisaainete mutageensus: · toiduvärvid: amarant - nii positiivsed kui negatiivsed tulemused; · säilitusained: nitraadid, nitritid - positiivsed tulemused; · magusained: sahhariin - nii positiivsed kui negatiivsed tulemused; · patentroheline - tunnistatud kantserogeenseks.
O- opportunities- võimalused T- threats- ohud 17. Korporatsioonitaseme strateegiad. 1. Peastrateegiad: a) Stabiilsuse strateegia- puuduvad märkimisväärsed muutused klientides, toodetes või teenustes, turujaotuses. b) Kasvustrateegia- käibe, töötajate arvu või turuosa suurenemine. c) Kärpimise strateegia- püütakse vähendada oma suurust või operatsioonide mitmekesisust. Sobib juhul, kui org. nõrku külgi ohustavad kriitilised keskkonnategurid. d) Kombinatsioonistrateegia- püütakse üheaegselt kasutada kaht või kolme eelnevat strateegiat. 2. Korporatsiooni portfoolioanalüüs e. BCG-maatriks: arvestatakse turusuurust ja turukasvu: a) ,,Tähed"- suur turg, suur kasv. Perspektiivikas projekt, millesse tasub mahutada palju raha. b) ,,Rahalehmad"- suur turg, väike kasv. Projekt nõuab vaid käigushoidmise kulusid, sisse toob märksa rohkem. Saab toetada ,,tähti". c) ,,Küsimärgid"- väike turuosa, suur kasv
kui hukkub või ei anna järglasi, 1 kui jääb ellu ja annab ühe järglase jne, valiku puhul annavad mõne genotüübiga isendid, võrreldes teistega, suurema arvu viljakaid järeltulijaid, populatsioon on staviilne kui kohasus on 1 378. Suunav valik: selektsioon, kus järglaste andmisel eelistatakse tunnuse muutlikusrea ühes otsas olevate tunnusvormidega isendeid, nt taimede sordiaretus ja loomade tõuaretus, looduses toimub siis kui keskkonnategurid muutuvad mingi perioodi jooksul ühes suunas, olemasolev liik evolutsioneerub ja ilmnevad uued tunnused 379. Lõhestab valik: selektsioon, kus eelistatakse järglast andmisel tunnuse varieerumisrea äärmuslike tunnustega isendeid keskmiste tunnustega isendite arvelt, peab esinema kas tugev tugev vastava ekstreemtunnuse suhtes valikuline ristumine või peab populatsioon lagunema geograafiliste barjääride tõttu alampopulatsioonideks 380
Vastab küsimusele " Kuidas me toetame äritasandi strateegiat" 38. Korporatsiooni taseme strateegiad 1. Stabiilsuse strateegia: puuduvad märkimisväärsed muutused klientides, toodetes või teenustes, turujaotuses. 2. Kasvustrateegia: käibe, töötajate arvu või turu osa suurenemine. 3. Kärpimise strateegia: püütakse vähendada oma suurust või operatsioonide mitmekesisust, sobiv juhul, kui organisatsiooni nõrku külgi ohustavad kriitilised keskkonnategurid. 4. Kombinatsioonistrateegia: püütakse üheaeg 39. Äritaseme strateegiad 1.Tegevusalade analüüs osad alad on tulutoovamad kui teised, kuid ainult õige strateegia korral. 2. Konkurentsiedu valik 3.Konkurentsiedu hoidmise strateegia: ükskõik missuguse strateegia poolt saavutatud edu peab olema püsiv, st vastupidav konkurentide tegevusele (patendid, copyright). 40. Viie konkurentsijõu mudel (M.Porter)
jt. liikide kooselu määravad tegurid. Abiootilised tegurid(keemilised, füüsikalised)-valgus, soojus, sademed,õhu niiskus,õhu koostisõhu liikuvus, mullaniiskus,mulla õhustatus,mulla toitained mulla pH,torm,tuli,vee liikuvus,vee õhustatus,vee soolsus,vee toitained ja vee happesus. Bioloogilised tegurid:fütofaagid,parasitoidid, sümbiondid,tolmeldajad,levitajad,konkurendid(teised liigid) ja konkurendid(liigikaaslased). Peamised keskkonnategurid pärandkooslustes- + väga oluline,*oluline Konkurent Konkurent Stressifakt stressifakt häiringufak Häiringufak Häiringufak häiringufak si-ja si-ja or or tor tor tor tor stressifakt stressifakt or or
o ühe brändi rutiinne ostja pole oluline parima ostmine, rahuldab piisavalt hea, ei viitsi kulutada aega, energiat erinevate brändide tugevuste, nõrkuste lahkamisele o infootsija ükski pole parim, kulutab palju aega info töötlemiseks leidmaks tõeliselt head, ostab ühest sarjast erinevaid o brändivahetaja ei huvitu parima ostmisest, ei pea info kogumist tähtsaks, valikul on olulised keskkonnategurid: hinnaalandus, müügisoodustus o ristostja ostmisel ei kasuta ühte kriteeriumi, kohtleb hinda ja kvaliteeti erinevalt, valiku võtmeteguriks on väärtus, soovitud kvaliteet parima hinnaga 19 x S. Knoxi järgi: o lojaalne tugev seotus, kitsas ostukorv, kõrge kasumlikkus; lojaalse käitumisega, emotsionaalse seotusega
o Kontrollimatu (emotsionaalne) käitumine o Probleemi arutlus kasvab üle vastastikuseks süüdistamiseks o Püütakse leida liitlasti o Kaebamine, ässitamine, laimamine o Vastase kohalolek mõjub ärritavalt o Boikott, ignoreerimine · Töökonfliktide kategooriad: o Struktuurikonfliktid: Põhjustamine: Destruktiivne käitumine, ebavõrdsus ressursside kasutamises, ebavõrdsus võimusuhetes, keskkonnategurid, ajategurid. Sekkumine: · Täpsustada ja defineerida rolli · Asendada destruktiivne käitumine · Omandi ja kontrollivõimaluste reorganiseerimine · Otsustamismudeli reorganiseerimine · Anda võimalus kauplemiseks · Manipuleerimine · Muuta keskkonna ja ajategureid o Teabekonfliktid:
valiku tulemusel vastab kooslus kasvukohale, nii säilivad kõige paremini omavahel ja keskkonnaga kohastunud organismid. Kasvukoht On oluline kasvukoha ja koosluse vastavus kui ka kasvukohtade võrdväärsus taimse produktsiooni saamisel. Keskkonnategurite kompleksis on üks või mitu juhtivad tegurit. Juhtiv tegur – see keskkonnategur, millest suurimal määral oleneb koosluse koosseis, struktuur ja produktiivsus. Kooslust kirjeldavad tunnused Koosluse koosseisu ja ehituse määravad keskkonnategurid, koosluse varasem arengulugu ja mitmesugused juhuslikud asjaolud. Liikide kohta määratavad tunnused: esinevus – liik esineb või ei; ohtrus; arvukus – isendite arv; katvus; sagedus Kogu kooslust määravad tunnused: Liikide arv – iseloomustab kasvukoha soodsust Üldkatvus – pinna suurus rinnete kaupa Homogeensus – võrdluse aluseks olevate tunnuste poolest sarnasus Kogumik – moodustub ühe liigi isenditest või võsudest, kui nad kasvavad lähestikku
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määrav...
kasutavad produtsentide salvestatud energiat. Toiduks produtsendid ja teised konsumendid. Destruendid-lagundajad-viimase astme tarbijad-bakterid ja seened-lagundavad orgaanilise aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, et need taas kättesaadavad toitained produtsentidele. Toiduahel Toitumisahel näitab seost teiste organismide ja taimede vahel. Nt: Kotkasrebanejänesrohi Kotka energia pärineb taimedest. Keskkonnategurid 1.abiootilised(elutud) 1)Füüsikalised *-valgus *-temperatuur *-rõhk *-sademed *-kliima 2)Edaafilised *-muld 3)Keemilised *-pH *-toitainete piisavus 4)Mehaanilised *-tul i*- tolm 2. biootilised Organismide vahel suhted: *-liigisiseneb *-liikidevaheline *-konkurents *- ohver-kiskja *-parasiidid *-tolmeldajad 3.antropogeensed (inimesega kaasnevad) *-liikide kasutamine *-liikide hävitamine *- introdutseerimine *-selektsioon *-saastav tegevus
SISUKORD Downi sündroomist üldiselt .......................................................................................................................... 3 Esinemise sagedus ........................................................................................................................................ 4 Iseloomulikud tunnused ............................................................................................................................... 5 Rakud, kromosoomid ja geenid................................................................................................................. 6 Downi sündroomi põhjustav kromosoomihäire ........................................................................................... 7 Downi sündroomi eri tuübid ......................................................................................................................... 8 21-trisoomia ................................
Osa jääb organismi kui mälurakud. Fagotsütoos on õgirakkude toimimine organismi kaitsjana, mille puhul õgirakud kapseldavad endasse kehavõõraid osakesi (bakter, viirus, kahjustatud kude) ja hävitavad need lagundamise teel. VANANEMINE. Kromosoomide otstes on DNA lõigud, telomeerid, mis iga rakujagunemise lühenevad, kui nad on lühenenud kriitilise piirini, kaotavad rakud pooldumisvõime. Keskkonnategurid (n otsene päikesevalgus) kiirendab DNA kahjustumist. põhiliselt mõjutavad sisekeskkonda vabad radikaalid, mis võivad kahjustada valimatult nii DNAd kui ka valke. See pärast inimene vananebki. Muutused organismis vananemisel: juuste hõrenemine, lõhna- ja maitsetundlikkuse nõrgenemine, kuulmise ja nägemise nõrgenemine, ajukoorerakkude arvu vähenemine, kopsu- ja südamemahu vähenemine, neerude uriinitootmisvõime vähenemine, luude hõrenemine,
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad vere...
kasutavad produtsentide salvestatud energiat. Toiduks produtsendid ja teised konsumendid. Destruendid-lagundajad-viimase astme tarbijad-bakterid ja seened-lagundavad orgaanilise aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, et need taas kättesaadavad toitained produtsentidele. Toiduahel Toitumisahel näitab seost teiste organismide ja taimede vahel. Nt: Kotkasrebanejänesrohi Kotka energia pärineb taimedest. Keskkonnategurid 1.abiootilised(elutud) 1)Füüsikalised *-valgus *-temperatuur *-rõhk *-sademed *-kliima 2)Edaafilised *-muld 3)Keemilised *-pH *-toitainete piisavus 4)Mehaanilised *-tul i*- tolm 2. biootilised Organismide vahel suhted: *-liigisiseneb *-liikidevaheline *-konkurents *- ohver-kiskja *-parasiidid *-tolmeldajad 3.antropogeensed (inimesega kaasnevad) *-liikide kasutamine *-liikide hävitamine *- introdutseerimine *-selektsioon *-saastav tegevus
ketta peale õhuke metallikelme. CD - ROMidel kasutatakse tavaliselt alumiiniumit või kroom - alumiiniumkihti. Kõige pealmine on akrüülplastikust lakk- kattekiht, millele kantakse kompaktplaadi etikett (tavaliselt siidtrükis). Poolnahkköide, veerandnahkköide Arhivaalide vananemist mõjutavad keskkonnatingimused Tänapäeval peetakse sobivate keskkonnatingimuste loomist säilitamise üheks võtmeküsimuseks. Säilikute vananemise seisukohalt olulised keskkonnategurid on: temperatuur - mida madalamal temperatuuril arhivaale hoitakse, seda aeglasemalt nad vananevad õhuniiskus - biokahjustusi esilekutsuvate organismide elutegevuseks on vajalik substraadi kindel niiskusesisaldus, mis omakorda sõltub otseselt ümbritseva õhu niiskusest valgus - paberi fotokeemilise lagunemise kiirus sõltub kiirguse lainepikkusest, intensiivsusest ja kestvusest, aga samuti materjali omadustest, temperatuurist, niiskusesisaldusest, keskkonna
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määrav...
+ Tööga rahulolu tegurid. Need on seotud tööga nim. motivaatoriteks. Tööga rahulolematuse tegurid. Keskkonnast tulenevad tegurid nim. hügieeniteguriteks ehk. keskkonnateguriteks. Motivaatorid: - saavutuste tunnustamine; - edukus töös (saavutused); - töö huvitavus ja sisukus; - töö vastutusrikkus ning tähtsus; - ametialane tõus (sh meelepärane ametivahetus); - arenguperspektiivid. Tööga rahulolematuse e. keskkonnategurid: - töötingimused; - suhted kaastöötajatega; - suhted ülemusega; - tegevuse reglementeeritus; - juhtimisstiil; - palk; - staatus; - olmeolud; - isiklik elu. Keskkonnateguris seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades. Ainult keskkonnateguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata.
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajas...
omaseid kooslusi, lõunanõlval lõuna pool asuvate taimkattevööndile omaseid kooslusi Walteri reegel e. suht. kasvukohapüsivuse ja biotoobivahet. reegel Kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asutab liik sellise kasvukoha (biotoobi), milles kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutuse korvavad. W. r-i erijuht on ennetamis-e Aljohhini reegel. 52. Kasvukoht 1. taime, seene v. substraadile kinnitunud looma asukoht elupaigas. Kasvukohta iseloomustavad keskkonnategurid. 2. taimekoosluse kasvukoht, sama, mis ökotoop. Ökoloogiline niss on- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2)liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilise potensiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite poolt. Eristatakse 1)fundamentaalset põhinissi- tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e . tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate,
Väljastab kaitseala valitseja pärast elupaiga 20 avastamise teate saamist. Kinnisasja omanik on kohustatud informeerima kolmandaid osapooli, kes on õigustatud kinnisasjal tellitud töid tegema või teenust osutama. Kaitsekorralduskava: Kaitsealade, hoiualade ja liikide kaitse korraldamise tegevusplaan. Määratletakse: 1) olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile; 2) kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd; 3) kava elluviimiseks vajalik eelarve. Kava koostamisse kaasatakse ka erinevad huvigrupid, nt kohalikud inimesed, RMK jne. Rand ja kallas: Kallas on veekogu maismaavöönd. Kaitse-eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine.
Muusika toime inimesele sõltub paljudest samaaegselt mõjuvatest faktoritest. Eelkõige sõltub see muusika elementidest ning nende omadustest (rütm, harmoonia, meloodia, helikõrgus, helivaljus ja -intensiivsus, tämber, dünaamika). Tähtsad on ka inimesega seotud tegurid (vanus, sugu, vaimne tase, isiksuslikud omadused, hetke tervislik ning emotsionaalne seisund, eelnevad kogemused muusikast, ootused muusika suhtes, tekkivad assotsiatsioonid) ning keskkonnategurid (kultuuriline keskkond ja taust, antud hetkel ümbritsev keskkond ja samaaegsed ärritajad). (Pehk, A. 1999) Kuulmine on küll olulise tähtsusega, kuid kuulmispuue ei takista muusika nautimist. Muusikavibratsioonid ja rütm on tajutavad keha kaudu, eriti kui kasutatakse madalaid bassihelisid. Uurimused on ka tõestanud, et muusikalisel tegevusel on kuulmispuuete korral oluline positiivne mõju kuulmise, kõne, keele ja teiste mittemuusikaliste võimete ja oskuste arendamiseks. (Lloyd Leno, H
tingimuste seadmine. Kaitse korraldamine: · Kaitsekorraldusliku tegevuse korraldamine, sh tähistamine. · Loodusõpe ja tutvustamine. · Seaduse ja kaitse-eeskirja nõuete täitmise jälgimine ja keskkonnainspektsiooni teavitamine õigusrikkumistest. Kaitsekorralduskava · Kaitsealade ja hoiualade kaitse korraldamiseks koostatakse kaitsekorralduskava, milles märgitakse: 1) olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile; 2) kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht; 3) kava elluviimiseks vajalik eelarve. · Keskkonnaminister kinnitab kaitsekorralduskava, mis avalikustatakse KeM veebilehel. Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik Koosneb: · Linnualadest · Loodusaladest Rand ja kallas Ranna või kalda kaitse EM on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku
Populatsiooni kasvukiiruse valem väljendub kui dN/dt, kus N tähistab organismide arvukust. Keskonna kandevõime ehk keskonnamahtuvus (sümbol sageli K) on ökoloogias parameeter, mis iseloomustav vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni9 arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Hüpoteetiliselt on keskkonnamahtuvus mingis ökosüsteemis ajas konstantne, kuid looduses kõigus see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid, kiskjad, toit, varjupaikade olemas olu jt. Erikasvukiirus on biootiline potensiaal, mida tähistame väike r-ga. See nätiab, kui palju on võimeline populatsioon potensiaalselt nendes tingimustest järglasi tootma ehk siis kasvama. 14. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus, vanuseline suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid (konspekt, Begon et al. 4.5.1-4.6.2);
Tunnused, mis on eeliseks ühes keskkonnas, ei ole vajalikud mõnes teises keskkonnas - seetõttu liigid, mis kasvavad erinevates keskkondades, on erinevate tunnustega. Looduslik valik on traditsioonilises käsitluses protsess, mis maksimeerib või optimeerib reprodutseeritavate järglaste arvu, selle modelleerimisel on võimalik ennustada taimede karakteristikuid piki reproduktiivsuse gradienti. Taimede kasvukoht on tavaliselt jagunenud lähedaste liikide vahel, millel on erinevad tunnused. Keskkonnategurid on taimede kasvu stressifaktorid: temperatuur, vesi, toitained. Kui nende väärtus on taimede taluvuse piiril või väljaspool seda, siis taim kahjustub või sureb. 38. Taimestiku funktsionaalsed grupid ja selle aluseks olevad kriteeriumid. Morfotüüp. Füsiotüüp. Füsiomorfotüüp. Funktsionaalsete gruppide ruumiline määratlus taimekooslustes. Funktsionaalseteks rühmadeks - omavolilised liikide kogumid, milles liigid on klassifitseeritud sarnasuse kriteeriumi alusel
- arenguperspektiivid. · Tööga rahulolematuse tegurid. Keskkonnast tulenevad tegurid nim. hügieeniteguriteks ehk. keskkonnateguriteks. 302. - töötingimused; 303. - suhted kaastöötajatega; 304. - suhted ülemusega; 305. - tegevuse reglementeeritus; 306. - juhtimisstiil; 307. - palk; 308. - staatus; 309. - olmeolud; 310. - isiklik elu. · Keskkonnategurid seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades. · Ainult keskkonnateguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata. · Teooria on paremini kohaldatav teenistujatele kui töötajatele. 311. 10.Millised erinevad tasustamise võimalused aitavad töötajat motiveerida? · Sisemised tasud 312. ..
valgus, kemikaalid, kuumus. Võib olla positiivne (ärritajale lähemale) või negatiivne (ärritajast eemale). Õpitud käitumine põhineb kogemusel. Harjumine (habituation) on looma võime harjuda teatavat tüüpi stimulatsiooniga, mida nad taipavad olevat ohutu. N. inimene harjub müraga. Harjumine aitab loomal hoiduda aja ja energia kulutamisest kasutule aktiivsusele, mida põhjustaksid looma ellujäämise ja paljunemise suhtes ebaolulised keskkonnategurid. Imprinting ehk vermimine on õppimine, mis on tihedalt seotud instinktiivse käitumisega. Vermimine on kiire ja pöördumatu õppimise tüüp, mis leiab aset mõningate loomade varases arengustaadiumis. On teatud nn. kriitiline periood, mille jooksul jäljenamine aset leiab, N. hanepojad ja ema, lõhede kudemiskoht Vermimine aitab loomadel kokku hoida energiat, mis kuluks kas vanemate või järglaste või sobiva paljunemiskeskkonna otsimisele.
Füüsikalised - valgus, temperatuur, gravitatsioon, rõhk, tuli, vesi jne Keemilised - niiskus, atmosfääri gaasid, soolsus, toitained, happelisus Tavaliselt mõjutavad tegurid koos - SÜNERGISM Taluvusala ehk ökoamplituud - toimeväli, milles piires liigi isendid taluvad muutusi Kõige rohkem limiteerib organismi kasvu see faktor, mis on kõige kaugemal optimumist Optimaalala - antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast. Määratakse katseliselt. Füüsikalised keskkonnategurid: Päikesekiirgus - energiaga varustaja, loob eeldused eluks maal, tingib maakeral vööndite tekke. Tagab fotosünteesi Tuli (prahti tohib põletada varakevadel, sest siis taastub fotosüntees ja co2 puhastamine) Eutrofeerumine - Vee liigne toitelisus, põhjustajateks lämmastik ja fosfor Osmoos - vee kandumine lahjemast lahusest kangemasse, omadust kasutatakse reovee puhastamisel. Happelisus sõltub vedelikus sisalduvate nn "vabade" vesinikuioonide arvust. Mida
1) Tagatakse olemasoleva päriliku materjali baasil uute geenikombinats tekke. Iga isendi kõik sugurakud on erineva pärilikkusega 2) Geenivahetus tagab ulatusliku päriliku muutlikkuse suguliselt paljunevate isendite populatsioonis, see omakorda kaitseb nakkushaiguste eest. Nt ka suurte epideemiate ajal ei sure kõik isendid 3) Materjal looduslikule valikule, mis tagab kiire evolutsioneerumistempo Soo geneetika: Erisoolisust saab määrata: 1) Keskkonnaga keskkonnategurid mõjutavad vastavate geenide avaldumist/mitteavaldumist: Taimed: a. Sugu määratakse valgustatusega: · Hea valgustatus arenevad emased · Halb valgustatus arenevad isased · Vahepealne liitsugulised b. Temperatuuriga: Loomad roomajad. Liigist sõltuvalt 7 kombinats. Kui munad kooruvad temp vahemikus: · 28-32 C isased, emased · soojemaga emased
Meioosi häired on mõnikord tingitud ka mutatsioonidest geenides, mis vastutavad kromosoomide ristsiirde või tsentromeeridele mikrotuubulite kinnitumise eest. Seemne- või munarakku võib sattuda mõni kromosoom topelt või jääb mõni kromosoom puudu. Olulist rolli selle puhul mängivad: vanus (eriti naiste puhul 45-aastasel naisel on 50 korda suurem risk saada Downi sündroomiga laps kui 20-aastasel), mitmed keskkonnategurid (röntgenkiirgus, kemikaalid). 7. Mendeli poolt avastatud pärilikkuse üldprintsiibid monohübriidsel ja dihübriidsel ristamisel. · 19. sajandi keskel avastas Tsehhimaal elanud augustiinlaste kloostri munk Gregor Mendel seaduspärasused, mille alusel kanduvad orgaismide tunnused üle järglastele. · Ta katsetas mitmete erinevate taimede ja isegi mesilastega, kuid edu saavutas ta siiski aedhernestega (õite kroonlehed on tihedalt suletud ning allapoole suunatud head
lõdvad, teised pinges], käitumishäired [vägivaldne, tähelepanematus, lugematus]) Teratogeensete tegurite jaotus, väärarengute tekke põhjused: ~25% otsed geneetilised põhjused ~10% otsene keskkondlik mõju (talidomiidi katastroof- 1960ndatel, hommikuste iivelduste vastu, sündisid ilma jäsemeteta [labakäed õlgadest, labajalad puusadest] [muidu intellekt normis], ahendas veresooni; leiti teine kasutusviis kasvajate ravis) ~65% sünergiline mõju- pärilik eelsoodumus + keskkonnategurid (kindlasuunaline kk) RAKKUDE ERISTUMINE EMBRÜOS Lähtekohad: 1) Kõik ühe organismi keharakud on identse pärilikkusega (välistame mutatsioonid) 2) Ühe organismi keharakud on väga erineva välimuse ja talitlusega Inimorganismis ~250 rakutüüpi (Kuidas sama pärilikkuse baasil saadakse rakkude erinevuslik mitmekesisus ühes organismis? Rakkudes valikuline geenide avaldumine). Valikuline geenide avaldumine algab sügoodi tasandil (avaldumisvõimeline ~98% geenidest). See on tingitud
kromosoomide kromatiidide vahel. Meioosi käigus võib esineda vigu kromosoomide jaotumises tütarrakkudesse. Selle tulemusena võib seemne- või munarakku sattuda mõni kromosoom topelt või jääb mõni kromosoom puudu. Kromosoomide ebavõrdset jaotumist meioosi teel esineb küllalt sageli ka normaalsete meeste seemnerakkude puhul kuni 5% seemnerakkudest sisaldavad ebanormaalset kromosoomide komplekti. Kromosoomide normaalset lahknemist võivad mõjutada mitmesugused keskkonnategurid, näiteks röntgenkiirgus, kemikaalid. Olulist rolli mängib ka indiviidi vanus. Suguvõsade uuringutest on ilmnenud, et osades suguvõsa liinides esineb meioosi häireid sagedamini kui teistes. See viitab sellele, et nende indiviidide puhul on normaalne meioos häiritud mutatsioonide tõttu geenides, mis vastutavad homoloogiliste kromosoomide vahel toimuva geneetilise rekombinatsiooni või tsentromeeridele mikrotuubulite kinnitumise eest.
kandevõime ületanud, pole selle arvukuse juures jätkusuutlik. Kandevõime ei ole alati kindel suurus ja võib erineda nii aastati kui piirkonniti. 32. Populatsiooni arvukust reguleerivad mehhanismid, tihedusest sõltuvad, tihedusest sõltumatud? Populatsiooni suurust reguleerivad mehhanismid on sageli samad, mis piiravad isendite kasvu. Populatsiooni arvukust reguleerivad näiteks energia ja toitainete kättesaadavus, toit, kiskjad ja haigustekitajad. Tihedusest sõltuvad: Mõned keskkonnategurid töötavad vastavalt populatsiooni tihedusele. Kui isendite tihedus on suur, on nende omavaheline liigisisene konkurents tihedam. Paljudes populatsioonides vähendab konkurents edukat arvukust, ressursidest saavad osa vaid tugevamad. Ka kisklus ja herbivoorlus on olulisemad tihedates populatsioonides. Saaklooma populatsiooni kasvamisele reageerivad kiskjad omapoolse arvukuse kasvuga. Parasiitide levik päraneb tihedates populatsioonides oluliselt, sama kehtib ka haigustekitajate kohta (kust on
· briljantkaelaehe ja puhkusereis Norrasse? 6. Kas Eestis on naiste rolli muutust oluliselt märgata? Kas ja kuidas on see mõjutanud marketingiprogramme? 7. Kas mõned turundust mõjutavad seadused avaldavad mõju ka Teie ostmisele, tarbimisele, meelelahutustele ja teistele igapäeva tegevustele? 8. Kuidas või missuguste vahenditega saab firma mõjutada hankijaid ja vahendajaid oma nõudmiste saavutamisel? 9. Selgitage, kuidas firma sisesed keskkonnategurid nagu · firma maine (image) · finantsressursid · personali võimekus võivad mõjutada ettevõtte turundustegevust? 16 2.2 Situatsiooniülesanded Aastaid tagasi ei olnud AS-il Ösel Foods' kuigi kõrge maine, seda eriti just karastusjookide valmistajana. Et edu saavutada, otsustati turule tulla kaljaga, sest kalja pakkujaid oli vähe ja jahe kali on suve üks lemmikjooke. Töötati välja "Linnuse
16. PILET SKISOIDNE ISIKSUS Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja-...
Säilitamine ja kasutamine on lahutamatult seotud. Säilitamine on oluline kasutamise jaoks ja kasutamine õigustab vahendite kulutamist säilitamisele. Põhivaldkonnad, millega säilitamine tegeleb: · hoid, säilitustingimused, hoone ehituslikud aspektid; · objektide kasutamine ja käsitsemine; · säilikute või kogude hooldus; · informatsiooni uuendamine; · konserveerimistöötlused; · ohuplaneering; Olulised keskkonnategurid on temperatuur, õhuniiskus, valgus, õhus leiduvad saasteained, biokahjustajad, magnetväljad, vibratsioon (esemed). Pabermaterjalide hulka kuuluvad dokumendid, raamatud, kaardid, kirjad, margid, graafika, postrid, joonised, ajakirjad, ajalehed, faksid, papjeemaseest esemed. Pabermaterjalide kahjustused: füüsikalised, keemilised, mehaanilised, bioloogilised. Pabermaterjali hoiutingimused: temperatuur 18 või madalam, õhuniiskus 30 50%. Valgust mida vähem, seda parem
Inimeses on 1/3 kolesteroolivaba, 2/3 seotud mitmetesse ühenditesse. Viga : kolesterool on paha! Biokeemilises mõttes on hädavajalik eellasühend rea aktiivsete ainete biosünteesiks (nt sapphapped, suguhormoonid, membraanide ehitusüksused- loovad seal jäigad tasapinnalised alad.) Ateroskleroos tekib kui lipiidide transport ja ainevahetus organismis häirub s.o multifaktoriaalne haigus. On geneetiline eelsoodumus puuduvad vastavad lipoproteiinide retseptorid rakkudel . Ka keskkonnategurid soodustavad (tarbitud toit). Viga: kolesterool ei ladestu seintele vaid seintesse! 4.3. Omadused · Igasugune lipiid on põhimõtteliselt vaadeldav alkoholi ja rasvhappe (RH) segaühendina st estrina; · Lipiidid ei lahustu vees, on hüdrofoobsed; · Nende eritihedus on vee omast väiksem, jäävad pinnale ujuma. 4.4. Ülesanded Lihtlipiidide ülesanded inimese organismis on järgmised:
tegemiskoha skeem o teatis – kohaleviimine, tähtkirjana või digiallkirjaga e-kirjaga saatmine vähemalt üks kuu enne tööde alustamist o Keskkonnakaitseameti kolm võimalikku lahendust: keelata, teatud tingimustel lubada, lubada kaitsekorralduskava: o kaitsealade, hoiualade ja liikide kaitse korraldamise tegevusplaan o määratletakse: olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht kava elluviimiseks vajalik eelarve kaitse korraldamine (valitseja, kooskõlastused, kaitstava objekti tähistamine): o üldised kitsendused (valitseja nõusolek) o liikumine kaitsealusel objektil o kaitsealuse maa võõrandamine
asjatundjatesse ja erialateadmistesse ning inimeste meelest on vaid üks tõde. Samas viitab ebakindlust hästi taluvale kultuurile, et inimesed on huvitatud heast ja arendavast vestlusest, aega peetakse suunatavaks, täpsus on õpitav omadus, riik on rahvusvaheline ja püüab liita oma vähemusi. (Pajupuu 2004, 4) 32 KOKKUVÕTE Kõige tugevamalt mõjutavad ettevõtete tegevust erinevad keskkonnategurid, mida saab liigitada mikro- ja makrokeskkonnaks. Mikrokeskkonna alla kuuluvad ettevõtte sisesed mõjutajad nagu tarbijad, hankijad, konkurendid ja muud huvigrupid. Jaekaubandusettevõttele on oluline valida endale sobivad hankijad, kes aitaksid kaasa kaubavaliku kujundamisele, määratleda ja tundma õppida oma konkurente, et nende vigadest või eelistest õppida. Kõige olulisem on ilmselt tunda oma tarbijaid, neid õigesti
8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev ...
Miks võib keskmise taseme muutumist autorite meelest nimetada "normatiivseks muutuseks"? Ekstravertsuse erinevate aspektide vanuselised muutused. Millistel eluperioodidel toimuvad isiksuseomadustes kõige suuremad "normatiivsed muutused"? Mis on "psühholoogiline küpsus" ja kuidas see autorite meelest seletab normatiivseid muutusi? o Tooge näiteid individuaalsetest erinevustest isiksuseomaduste muutumisel. Keskkonnategurid, mis süstemaatiliselt mõjutavad isiksuseomaduste muutumist: töö (sh tööga rahulolu ja "kontraproduktiivne" käitumine tööl); lähedased suhted. Märksõnad ja teemad loengust Päritavus- kõigi isiksuseom päritavus 0,4...0,6, jagatud keskkonna mõju üldiselt puudub/väike. Väheneb vanusega- tingitud keskk mõjude kuhjumisest. Isiksuse stab tuleneb gen stabiilsusest, keskkondlik stabiilsus on väiksem
DNA replikatsiooni käigus toimuv DNA polümeraasi poolt teostatav eksonukleolüütiline korrektuur. Polümeraasi kompleksis üks ensüüm käitub eksonukleaasina ja eemaldab vale nukleotiidi. Vale nukelotiidi puhul ei teki tugev side DNA kahjustused ja nende parandamine DNA-d kahjustavad tegurid ja kahjustuste tüübid. Tegurid: DNA replikatsiooni vead, ioniseeriv kiirgus (gamma ja röntgen), mitteioniseeriv kiirgus (UV), kemikaalid (bensopüreenid), keskkonnategurid, oksüdatiivne stress Kahjustuste tüübid: Lämmastikalsute eemaldamine DNA-st, nukleotiidi desamiinimine, nukleotiidi valesti paardumine (DNA polü. Halb proofreading), DNA ahela katkemine, kovalentse sideme teke (DNA ahelasiseselt või vaheliselt) DNA kahjustuste kõrvaldamise viisid ja mehhanismid. Viisid: kahjustatud või valede lämmastikaluste asendamine, DNA ahelate katkemiskohtade parandamine Mehhanismid: Otsesed keemilised pöördrekatsioonid (kahjustatud koha kõrvaldamine ja
Prokarüootides on protsess oluliselt kiirem Prokarüootsetel rakkudel on 1 või 2 tüüpi polümeraase, kui eukarüootidel on 4 või rohkem 3. DNA-kahjustused, selle kõrvaldamise viisid, rekombinatsioon 24. DNA-d kahjustavad tegurid DNA replikatsiooni vead Kiirgused: ioniseeriv kiirgus (gamma- ja röntgenkiirgus) ja mitteioiniseeriv kiirgus (UV-kiirgus) Kemikaalid (bensopüreenid) ja keskkonnategurid Oksüdatiivne stress (superoksiid, O2-) 25. DNA kahjustuste tüübid Lämmastikaluste eemaldamine DNA-st Nukleotiidide desamiinimine (aminogrupi eemaldamine lämmastikalusest) ja nukleotiidide valesti paardumine [DNA polümeraas viib läbi ebakorrektse DNA korrektuuri (proofreading)] DNA-ahelate katkemine Kovalentsete ristsidemete teke (DNA ahelasiseselt või ahelate vaheliselt) 26. DNA kahjustuste kõrvaldamise viisid/mehhanismid sh kaks
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid grupp...
NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 Toimetanud T. Heather Herdman, PhD, RN WILEY-BLACKWELL AȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd.,ȱPublicationȱ Käesolevaȱväljaandeȱesmatrükkȱavaldatiȱaastalȱ2012.ȱȱ ©ȱ2012.,ȱ2009.,ȱ2007.,ȱ2005.,ȱ2003.,ȱ2001.,ȱ1998.,ȱ1996.ȱjaȱ1994.ȱaastaȱväljaanneteȱ autoriõigusȱkuulubȱNANDAȱInternationalile.ȱ WileyȬBlackwellȱmoodustusȱWiley’sȱGlobalȱScientific,ȱTechnicalȱandȱMedicalȱBusinessiȱühinemiselȱ BlackwellȱPublishingigaȱjaȱkasutabȱJohnȱWileyȱ&ȱSonsȱmärgist.ȱȱ Aadress:ȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd,ȱTheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ Toimetusteȱaadressid:ȱ 9600ȱGarsingtonȱRoad,ȱOxford,ȱOX4ȱ2DQ,ȱUKȱ ȱ TheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ ȱ 2121ȱStateȱAvenue,ȱAmes,ȱIowaȱ50014Ȭ...
biopuhastite kasutamisel). bioloogias tähenduses oleks see aga ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Hüpoteetiliselt on keskkonnamahutavus mingis ökosüsteemis ajas konstantne, kuid looduses kõigub see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskkonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid, kiskjad, toit, varjepaikade olemasolu jpt. 2 Keskkonnastrateegia 2.1 Eesmärgid Keskkonnaalased tegevusesuunad ja eesmärgid: · Reostuse ennetamine ja vältimine · Ressursikasutuse vähendamine · Jäämete tekke vältimine, vähendamine, taaskasutamine · Keskkonnaohtlikest ainetest loobumine · BAT; BEP · Toodetest ja teenustest tuleneva keskkonnamõju vähendamine. Keskkonnamõju
põhjustatud toitumisest ja mugavast elustiilist. · Ruumi- ja välisõhu kvaliteet mõjutab hingamishaiguste teket hingamist ärritavad ained õhus SO2, NOx, allergeenid · Toidus sisalduvad metallid võivad kahjustada kesknärvisüsteemi, närvisüsteemi degeneratsiooni, Parkinsoni tõbe, dementsuse ohtu. Toidu vähene kiudainete sisaldus soodustab seedetrakti haiguste teket. Keskkonnakemikaalid võivad põhjustada viljatust ja sperma kvaliteedi langust. · Keskkonnategurid võivad olla põhjuseks ka tugi- ja liikumiselundite haigustele Keemiline eksponeeritus · tervisele kahjulike saasteainete sattumine keskkonda ja organismi. · keskkonnameditsiinilised õnnetused Võõrad, kahjulikud ained meie keskkonnas Et vältida tervise kahjustusi, oleks vaja teada · Kahjulike ainete päritolu, kahju ulatus loodusele ja elusolenditele, kuidas nad jõuavad inimestesse. · Kuidas inimese organism end kahjulike ainete eest kaitseb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
