tööohutust ettevõttes korraldavad, läbi viivad, kontrollivad ja kes vastutavad. Teises peatükis räägitakse töökeskkonnakoolitustest ja kolmandas peatükis pikemalt ohutuskultuurist. Neljas peatükk on pühendatud praktilisele näitele, kuidaskoostada riskihindamist ettevõttes. 3 1. TÖÖOHUTUS ETTEVÕTTES Töökeskkond on ruumi osa, kus töötajale mõjuvad negatiivselt ja positiivselt mitmesugused füüsikalised, keemilised, psühhosotsiaalsed jt keskkonnategurid (1, lk 7). Töökeskkonnas olevad ohutegurid peavad olema viidud sellisele tasemele, et need ei ohustaks töötajate elu ega tervislikku seisundit. Kes aga peab tagama ohutuse töökeskkonnas? Tööandja peab tagama, et töötaja kasutusse antud masin, aparaat või muu töötavahend oleks projekteeritud nii, et on tõkestatud pääs selle ohualale. Samuti peab olema viidud võimalikult madalaks tööprotsessis töökeskkonnda eralduvate gaaside, aurude ja tolmude konntsentratsioon.
2) Reliaablus test garanteerib sama testi stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused Kõrgelt andekaks loetakse inimest, kelle IQ testi tulemus on üle 130%, kõige rohkem on inimesi IG-ga vahemikus 85-115. Alla 70 punkti arvestatakse vaimset alaarengut. Üldandekuse kõrgema taseme eelduseks on aju hallolluse tugevam areng paljudes ajupiirkondades. Isikuse seadumuste uurmise meetoditena kasutatakse kõige rohkem samuti teste ning seadumusi mõjutavad pärilikud ja keskkonnategurid. See, kuidas geenid väljenduvad, sõltub väga palju olukordadest, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest. Objektiivsed isikusetestid võimaldavad teada saad isiku elu seiku ja teda iseloomustavaid omadusi meetoditel, mis võimaldavad sõltumatutel kolmandatel isikutel kinntada vastuse paikapidavust või paikapidamatust. Tüüpiline test koosneb paljudest väidetest ja siis tuleb hinnata, kas see lause kehtib
õhulõhede kaudu toimuvat transpiratsioon moodustab 90%; kutikulaarne transpiratsioon 10 %, see on suurem noortel lehtedel. Õhulõhed koosnevad kahest sulgrakust, mille vahele jääb ava. Õhulõhede sulgumine/avanemine on oma olemuselt turgorliikumised, s.o. määratud sulgrakkude vee sisalduse poolt. Taim ise juhib sulgrakkude tööd reguleerides taimest vee väljumise intensiivsust. Transpiratsiooni intensiivsust mõjutavad järgmised keskkonnategurid: päikesekiirgus, temperatuur, suhteline õhuniiskus tuule kiirus, kasvupinnase veega varustatus. Taimede kiired kohastumised vee puudusele Suureneb kasvu takistava hormooni abtsiishape (ABA) sisaldus, see põhjustab õhulõhede sulgumise (selleks kulub aega murdosa sekundist). Lehed keerduvad torujaks (kulub tunde). Muutused ainevahetuses, toodetakse rohkem aineid, mis hoiavad rakus vett kinni
................................................................... § Biootilised tegurid- tulenevad organismidevahelistest suhetest. Antropogeensed tegurid-tulenevad inimtegevusest. Too näiteid:..................................................................................................................................................... q Nimetage keskkonnategurid, mis mõjutavad mändi ja karu. Selgitage kuidas mõjutavad. Ø Organismidevahelised suhted § Sümbioos on erinevat liiki organismide vastastikku kasulik kooselu vorm. Neid organisme nimetatakse sümbiontideks. § Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. § Parasitism on erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik.
levimisvõimele jms päris täpselt määratletav ei ole. Abiootilised ja biootilised ökoloogilised (populatsioonivälised) tegurid Abiootilised: geoloogilised, geograafilised, hüdroloogilised, klimatoloogilised Enamik elusolendeid tunneb ennast hästi abiootiliste faktorite teatud optimaalses vahemikus (teatavad aknad), nii vähesus kui ka ülehulk hakkavad organismi kasvu pidurdama Kuna abiootilised keskkonnategurid mõjutavad elusolendeid, siis on paljudel liikidel arenenud semiootilised oskused keskkonnaerinevusi (toitainegradiendid, vee keemiline koostis, keskkonna temperatuurierinevused) ära tunda ja kasutada Taju võib olla nii ajaliselt (nt millal minna rändele) kui ruumiliselt organiseeritud Biootilised tegurid väljendavad teiste liikide isendite mõju vaatlusalusele populatsioonile
Bioloogilised kahjustusprotsessid on esile kutsutud mitmesuguste elusorganismide (bakterid, aktinomütseenid, mikroseened, putukad, närilised jne) elutegevusest, enamikul juhtudel on tegemist keemiliste või mehaaniliste kahjustustega. Kahjustusprotsesside esinemist ja kiirust mõjutavad terve hulk tegureid, mida klassifitseeritakse ja uuritakse sõltuvalt käsitlussuunast ja eesmärkidest väga erinevalt. Näiteks fotodegratsiooni mõjuutavad keskkonnategurid võivad olla valgus, kemikaalid ja niiskus ning nende mõju objektile on pleekumine, värvi ja keemilise koostise muutused. Kahjustusfunktsioon iseloomustab peamise kahjustava teguri ja kahjustuste ulatuste seost. Kahjustusprotsessid võivad olla katastroofilised, mis viivad objektide osalisele või täilikule hävimisele (tulekahju, maavärin, sõda jms). Selliste kahjustuste korral on oluline silmas pidada nende esinemise tõenäosust. Pidevate kahjustusprotsesside korral eristatakse
1. Stiihlised ohud: · Keskkonnaohud · Tehnilised rikked ja defektid · Inimohud 2. Ründed (attack) Stiihilised ohud Stiihiised ohud tulenevad vääramatust looduslikust jõust, mis võib olla loomult juhuslik(äike,ujutus) või regulaarne (kulumine,materjalide väsimine,saastumine) Samas võibad stiihilised tuleneda ka inimvigadest, mida võivad põhjustada ebapiisavad oskused, hooletus, juhtimisvead, keskkonnategurid. Raskete tagajärgedega stiihlised ohud on juhtimis- ja otsustavusvead infosüsteemi elutsükli kõigis järkudes(mida varasemates, seda kaalukamad!). Praktika (tegelike kahjude statistika) näitab, et stiihilised ohud tekivad infovaradele tunduvalt suuremaid kahjusid kui teadlikud sissetungid(ründed). · Äike · Kahjutuli · Vesi · Lubamatu temperatuur ja niiskus · Tolm ja saastumine
Vaimne häälestus- inimese vaatenurk ja omaksvõetud oletused probleemi lahendama asudes KEELE mõisted Puu-diagramm- lause struktuuri geomeetriline esitus Fraasistruktuuri kirjeldus- puu-diagramm või sulgudes esitatud märgendid, mis näitavad lause hierahilist stuktuuri Baastaseme sõna- keskmise abstaktsustaseme või mahuga mõistet tähistav sõna (nt koer, lusikas) ARENGU mõisted Teratogeenid- keskkonnategurid, mis võivad häirida närvikoe normaalset arengut. Nende hulgas on plii, alkohol ja sigaretisuits. Imikuea refleksid- haaramisrefleks, imemisrefleks, otsimisrefleks Sotsiomeetrilised andmed- andmed, mis kirjeldavad seda, kuidas suhtlevad indiviidid grupis
uuenemisprotsessi. · Näolihaste liigne stimuleerimine näoilmete pideva muutmise teel (miimikakortsud) - kui me väljendame oma emotsioone naeratamise, kulmude kortsutamise või silmade kissitamise teel, tõmbuvad meie nahaalused lihased iga päev tuhandeid kordi kokku. Need pidevad kokkutõmbed tekitavad pinget, mis mõjutab pärisnahka ning soodustab miimikakortsude teket, eriti just suu, lauba ja silmaümbruse piirkonnas. · Keskkonnategurid, eriti UV-kiirgus (nn fotovananemine) - kokkupuude päikeselt kiirguva ultraviolettkiirgusega on tuntud kui naha enneaegse vananemise ja kortsude tekke üks peamisi põhjustajaid. Ultraviolettkiirgus põhjustab pärisnahas oksüdatiivset stressi (vabade radikaalide ületootlust), mille tulemuseks on naha immuunsüsteemi nõrgenemine ning fibroblastide hävimine, viimased aga on naha sidekoe struktuuri muutumatuna püsimise ning seega ka naha kauni välimuse säilitamise seisukohast
Eluta/aineline ja elus wärk. Jaguneb abiootiliseks (eluta) ja biootiliseks (elus). Abiootiline jaguneb oleluseks (õhk, vesi, muld) ja kliimaks (kiirgused, sademed). * Ökofüsioloogia uurib eluprotsesside olenevust keskkonnast. Kuidas nurmenukk aasal hakkama saab, kui aas hakkab võsastuma. * Globaalökoloogia uurib ülemaailmseid muutusi ja seoseid biosfääris. Mets rai * Rakendusökoloogia uurib keskkonnale ja organismile kahjulikke mõjusid erinevail tasemeil. * Keskkonnategurid nii biootilised kui ka abiootlised keskkonna komponendid, mis mõjuvad organismile. * Liebigi miinimumseadus selle järgi piirab organismi eksisteerimist (kasv, aktiivsus) kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. * Piirav ehk limiteeriv tegur tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. * Igale liigile on omane ökoloogiline amplituud. See näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes
motivaatoriteks. Tööga rahulolematuse tegurid. Keskkonnast tulenevad tegurid nim. hügieeniteguriteks ehk. keskkonnateguriteks. Motivaatorid: o saavutuste tunnustamine; o edukus töös (saavutused); o töö huvitavus ja sisukus; o töö vastutusrikkus ning tähtsus; o ametialane tõus (sh meelepärane ametivahetus); o arenguperspektiivid. Tööga rahulolematuse e. keskkonnategurid: o töötingimused; o suhted kaastöötajatega; o suhted ülemusega; o tegevuse reglementeeritus; o juhtimisstiil; o palk; o staatus; o olmeolud; o isiklik elu. Keskkonnateguris seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades.
o Genotüüp o Keskkond o Epigeneetilised faktorid c. Fenotüüpide jaotus populatsioonis Fenotüübiline muutlikkus – jälgitavad või muudetavad erinevused loomade vahel mõne kindla tunnuse osas. See on algmaterjal loomade aretajale. Kui loomade vahel erinevusi ei oleks, ei oleks vajadust loomi valida või prakeerida ning geneetiline erinevus loomade vahel puuduks. Loomade tunnuste fenotüübilise muutlikkuse põhjused: 1) pärilikkus 2) keskkonnategurid 3) pärilikkuse ja keskkonna koosmõju Fenotüübilist variatsiooni võib jaotada pärilikest ja mittepärilikest faktoritest tingituks. d. Päritavuskoefitsient - (heritability coefficient) -- tähis: h2; arvuliselt väljendatav geneetilise muutlikkuse suhtosa tunnuse üldises populatsioonisiseses (individuaalses) muutlikkuses antud keskkondlikes tingimustes. Üldjuhul defineeritakse geneetilise dispersiooni suhtena tunnuse kogudispersiooni: h2 = Vg/Vp
Parksepa Keskkool Kevin V 11a klass NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE uurimistöö Juhendaja: Kalju H Võru 2016 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. NÄHTAMATUD KIIRGUSED, MIS ÜMBRITSEVAD MEID 4 3. TELEFONIST TULEVATE KIIRGUSTE MÕJU 8 4. ELEKTROMAGNETILINE SAASTE 10 5. AUTORI TÄHELEPANEKUD 13 6. UURIMISKÜSIMUSTE VASTUSED 14 7. KOKKUVÕTE 15 8. KASUTATUD ALLIKAD 16 SISSEJUHATUS Meid ümbritsevad paljud nähtamatud kiirgused ning need võivad mõjutada meid. Kuna teema pakkus mulle huvi siis tahtsingi teada millised need mõjud on. Sellisest teemast, kus uuritakse kõiki nähtamatuid kiirgusi pole Parksepa Keskoolis varem tehtud, kuid ...
töötajaid suhteliselt ülemakstuna. • Inimene püüab muuta enda jaoks ebaõiglast olukorda järgmisel: on ükskõiksem töö tegemise suhtes; käib ultimaatumeid nõudmas; lahkub töölt. 10. Kirjeldage F. Hezbergi Kahe-faktori teooria põhimõtet. F. Herzbergi ’Kahe faktori teooria’ koosneb tööga rahulolu teguritest (seotud tööga, nimetatakse motivaatoriteks) ja tööga rahulolematuse teguritest (keskkonnast tulenevad, nimetatakse hügieeni- ehk keskkonnateguriteks). Keskkonnategurid seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Ainult keskkonnateguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata. Motivatsioonitegurite (saavutused, töö huvitavus või tähtsus, ametialane tõus, arenguperspektiivid) olemasolul võib töötaja muutuda rahulolevaks. 11. Milliseid tasusid saab nimetada sisemisteks tasudeks? Sisemised tasud: iga inimene annab endale tasu teatud tegevuse sooritamise eest. Nendeks
Igas arengufaasis tuleb lapsele tagada turvaline ja stimuleeriv keskkond. See peab vastama lapse nägemise, kuulmise ja kompamise arengule (Adams 2007:26). Igal lapse on oma kindel arenguplaan, mille teostumine sõltub teda ümbritsevatest täiskasvanutest (Einon 2000:17). 26 KOKKUVÕTE Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Sünnieelset arengut mõjutavad mitmed keskkonnategurid: ema põetud nakkushaigused, suitsetamine, kiiritus jm. Peaaegu iga viienda lapse areng ei kulge tavapärase skeemi järgi. Erivajadusega lapsi on 10-14% laste üldarvust. Kuni aastase lapse füüsiline, vaimne ja sotsiaalne areng sõltub täiel määral teda ümbritsevatest täiskasvanutest. Selleks, et luua igale lapsele tema arengut toetav ja eripära arvestav kasvukeskkond, on vaja teadmisi normaalse arengu seaduspärasustest ja seda protsessi mõjutavatest teguritest.
o Saavutuste tunnustamine o Töö vastutusrikkus ning tähtsus o Edukus töös (saavutused) o Ametialane tõus (sh meelepärane o Töö huvitavus ja sisukus ametivahetus) o Arenguperspektiivid Tööga rahulolematuse tegurid – hügieenitegurid ehk keskkonnategurid (tulenevad keskkonnast) o Töötingimused o Palk o Suhted kaastöötajatega o Staatus o Suhted ülemusega o Olmeolud o Tegevuse reglementeeritus o Isiklik elu o Juhtimisstiil o
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
· Suuna annab olelusvõitlus - kasulikud muutlikkusfaktorid jäävad püsima, kahjulikud haihtuvad o Olelusvõitlus on ellujäämise ja paljunemise sõltuvus liigisiseseste, liikidevaheliste, elutu loodusega seotud faktorite vahel Kõige intensiivsem on liigisisene valik, sest konkurents on tugevam, samad elutingimused (toit, paaritumiskaaslased, elukoht, toimub kogu aeg) · Kohastumus ehk mikroevolutsioon · Piiravad keskkonnategurid looduslikus valikus: o biootilised - konkurents, kisklus, parasitism, taimtoidulisus jne o abiootilised - valgus, niiskus, soolsus, pH, t° jne · Seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mi stuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest) · Kes on looduslikus valikus võitja? o See, kellel on rohkem järglasi.
(Kuokkanen, Varje, Väänanen, 2013) TEGEVUSKESKKOND • Tegevuskeskkonda iseloomustab keerukus ja muutlikkus. (Õppiv organisatsioon – võimeline kohanema uute tingimustega. Teenindussektori laienemisega – emotsionaalse töö kasv ja nn näitlev organisatsioon (“performing organisatsion”); emotsionaalne organisatsioon (Hochschild 1983, The Managed Heart: the Commercialization of Human Feeling – have a nice day!) • Keerukus – keskkonnategurid, mis võivad oluliselt mõjutada organisatsiooni toimimist. (nt. tööturu subjektide käitumine, demograafiline situatsioon, haridussüsteem, majanduse seis, õigusruum, jms.) • Muutlikkus – keskkonnategurite üldine muutumine ajas ja muutumise kiirus (nt kapitali liikumise suunad, migratsioon,). Sotsiaalantropoloogia- uurib mittemodernseid ühiskondi või kaasaegses ühiksonnas eristuvad alagruppe.
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlasel...
Organismi ülekoormusest tingitud haigestumised on kutsehaiguste hulgas esimesel kohal meie vabariigis. Põhjusteks võivad olla töö ja töökoha ebaratsionaalne organiseerimine ja kujundus: pikaajaline viibimine sundasendis liikumiselundite või üksikute lihaste pidev staatiline pinge korduvad samalaadsed kiired liigutused vead raskuste käsitsi teisaldamisel liigväsimus töökoha või töövahendi vibratsioon jne. Haigestumisriski suurendavad ebasoodsad keskkonnategurid (puudulik töökoha valgustus, libe või konarlik põrand, tuuletõmbus, tööks sobimatu mikrokliima), samuti ka töötaja füüsilised iseärasused (nõrgad lihased, lülisamba sünnipärased vead), stress ja suitsetamine. 2. JUHEND ÜLEKOORMUSTRAUMADE VÄLTIMISEKS Töö peab olema korraldatud nii, et: töötaja saaks vältida liigset väsimist põhjustavaid tööasendeid ja liigutusi töötajal peab olema võimalik muuta oma kehaasendeid ja liigutusi, kui võimalused
selle lisamisel. Vale nukleotiidi korral on tugeva sideme tekke tõenäosus väiksem. 2. Eksonukleolüütiline korrektuur DNA polümeraasi kompleksi üks ensüümidest käitub kui eksonukleaas, mis eemaldab vale nukleotiidi. 2. DNA-kahjustused * DNA-d kahjustavad tegurid 1) DNA replikatsiooni vead 2) Kiirgused: ioniseeriv kiirgus (gamma- ja röntgenkiirgus) ja mitteioiniseeriv kiirgus (UV-kiirgus) 3) Kemikaalid (bensopüreenid) ja keskkonnategurid 4) Oksüdatiivne stress (superoksiid, O2-) * DNA kahjustuste tüübid 1) Lämmastikaluste eemaldamine DNA-st 2) Nukleotiidide desamiinimine (aminogrupi eemaldamine lämmastikalusest) ja nukleotiidide valesti paardumine [DNA polümeraas viib läbi ebakorrektse DNA korrektuuri (ingl. k. proofreading)] 3) DNA-ahelate katkemine 4) Kovalentsete ristsidemete teke (DNA ahelasiseselt või ahelate vaheliselt)
8 emotsioonid vasakukäelisus analüütiline infotöötlus teadus arvutamine vasak ajupoolkera kirjutamine kõnelemine (Broca keskus) loogika paremakäelisus Lapse arengut mõjutavad pärilikud ja keskkonnategurid Arengupsühholoogia keskseid küsimusi on - kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus ja kuivõrd keskkond. Näide õpikust identsetest ja lahutatud kaksikutest lk 33-34! Inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna koosmõju tulemus. Inimest mõjutab ka see, mida me õpime. Inimene suudab end vastavalt keskkonnale kujundada. Igal inimesel on ainulaadne geneetiline pagas ja ainuomane paindlik käitumine - kohanemine keskkonnaga erinev.
ennustamine, hinnaelastsus ja tundlikus, ostjate sõnaõigus tehingute sõlmimisel, nõudluse hooajalisus ja tsüklilisus) · majanduslikud ja tehnoloogilised tegurid (sisenemisbarjäärid, väljumisbarjäärid, pakkujate sõnaõigus turul, kasutatava tehnoloogia tase, väljaminevad investeeringud, tõenäoline kasum) · konkurentsitegurid (konkurentsi intensiivsus ja kvaliteet) · keskkonnategurid (majanduslik ebastabiilsus, poliitilised ja õiguslikud tegurid, sotsiaalsed väärtused ja üldised keskkonnatingimused) Kasvuvõimaluste analüüs: 4. Tarbija vajaduste analüüs ja tarbija väärtuse loomine. Õige vastus-miski peab vallandama ostuprotsessi. Vajadus kujuneb sisemiste tegurite(nälg, janu)toimel või väliste tegurite tootepakkumine , kaaslaste survel) mõjul.
Keskkonnakaitse kordamisküsimused 1. Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Mõiste – meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Olemus – teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. Eesmärk – kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. Ülesanded: 1. Reostuse ennetamine ja vältimine, 2. Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse- tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt ...
arhivaale ehk filmi-, heli- ja videojäädvustusi. Arhiivis on 9,3 miljonit meetrit (ca 30 000 nimetust) filme, 440 000 fotot, 10 000 helisalvestust ning umbes 1500 videot. (Rahvusarhiiv3, 2015). Hoiustamine Fotomaterjalid Fotomaterjalide tehes on läbi aegade kasutatud erinevaid kemikaale, mistõttu teeb see fotomaterjalide säilitamise üpris raskeks. Säilitades tuleb arvestada keemilise protsessi jätkumise aega ning selle reageerimist keskkonnateguritega. Ebasobivad keskkonnategurid võivad kiirendada hävinemisprotsessi. Samuti tuleb erinevaid fotomaterjale (klaasnegatiiv, värvifoto jne) hoida üksteisest eraldatud ehk on vajalik ümbritsemine. Ümbrised peavad olema arhiivipüsivast materjalist, mis peavad olema läbinud PAT testi. Fotode ümbrised kaitsevad fotosid valguse, tolmu, saate, temperatuuri ja õhuniiskuse järskude muutuste ning kasutamisest tulnud mehaaniliste kahjustuste eest. Rahvusarhiivis kasutatakse eri mõõtmetega
Modifikatsioonilise muutlikkuse erinevuse uurimine: Kaksikute meetodi kasutamine. Geneetika ja meditsiin Pärilikud (monogeensed), mittepärilikud ja päriliku eelsoodumusega (komplekshaigused) haigused. Pärilikud haigused moodustuvad kas kombinatiivse (saavad vanematelt retsessiivsed alleelid) nt kurtus, lühinägevus, hemofiilia ja daltonism või mutatsioonilise (sugurakkudes, nt Downi sündroom) muutlikkuse tagajärjel. Päriliku eelsoodumusega haiguseid kiirendavad või soodustavad keskkonnategurid. Nt lühinägevus, suhkrutõbi, kõrgvererõhutõbi. Ennetamiseks terve eluviis Mittepärilikud haigused, nt nakatumine solkmetesse või sügelistesse, ei puutu genotüüpi. Vähkkasvajate seos pärilikkusega: Inimese geeniregulatsiooni häired Selleks et normaalne rakk muutuks vähirakuks, peab seal toimuma mõne geeni transkriptsioon, mis avalduda veel ei tohiks. Vähki põhjustavad ka mõned viirused, nt papiloomviirused
genoomhaigusega laps. Pärilike haiguste ravi Asendusravi- organismi viiakse puuduvaid ensüüme või hormoone. Näiteks insuliini suhkruhaiguse korral. Dieetravi- rakendatakse pärilike ainevahetushaiguste korral. Kirurgiline ravi- kõrvaldatakse pärilikud väärarengud. Geeniteraapia- organismis asendatakse defektne geen tervega. 2) Päriliku eelsoodumusega haigused (komplekshaigused) Kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes. Keskkonnategurid võivad soodustada või pidurdada päriliku eelsoodumusega haiguste teket. Oluline on profülaktika. Tervislikud eluviisid saagu inimesele harjumuseks. Päriliku eelsoodumusega on näiteks kõrgvererõhutõbi, suhkrutõbi, rasvtõbi, alkoholism, kopsuvähk jt. Vähkkasvajad on samuti päriliku eelsoodumusega haigused. Vähkkasvajaid põhjustavad geeniregulatsiooni häired. Valede geenide avaldumine tuleneb
raha. Raha on motiveerivaks teguriks paljude inimestele paljudes olukordades. Seega pole ilmselt mõtet küsida, kas raha võib inimesi motiveerida. Inimeste (töise) tegevuse mõjutamise seisukohalt tuleks pigem küsida, kas raha motiveerib kõiki töötajaid tegema maksimaalseid pingutusi saavutamaks parimaid tulemusi. Vastus sellele küsimusele on eitav. Raha osa töise tegevuse mõjutajana sõltub paljudest asjaoludest nagu töötajate väärtushinnangud, vajadused ja keskkonnategurid. (Vadi 2001: 98) Mõnes organisatsioonis on töötasud salastatud, mõnes mitte. Ohud, mis kaasnevad palkade salastamisega, on järgmised (Alas 2004: 126): · töölistel tekivad oletused teiste palkade suhtes, mis tegelikult võivad olla väärad, ent ometi nad tekitavad pingeid; · kui inimene ei tea millist tasu millise töö eest ta saab, siis kaob tal motiiv tahta paremini tasustatavat tööd.
- vale ajastamine Olukorrad, millest inimlikud vead võivad tuleneda: - kavandamisviga - tegevusviga - valmistamisviga - korrashoiuviga - kontrolliviga - käsitlusviga Suurem osa kommunikatsioonist inimeste vahel toimub suuliselt. See viis on eriti aldis mitmesugustele häiringutele ja teave ei lähe alati pärale. Suulise kommunikatsiooni nõrk koht on see, et teave võib ununeda, kontroll ei ole nii kerge kui kirjaliku teavitamise korral Inimlike vigade sündi mõjutavad tegurid: - keskkonnategurid - koormustegurid - stressitegurid - teiste töötajatega seotud tegurid. 1.4. TÖÖKESKKONNAALASE TÖÖ KORRALDUS RIIGI TASANDIL EV SOTSIAALMINISTEERIUM TÖÖKESKKONNA BÜROO TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖKESKKONNA NÕUKODA TÖÖKESKKONNAFOND KOHALIKUD TÖÖTERVISHOIU AMETILIIDUD TÖÖ- TEENISTUSED (KUTSEKOJAD) INSPEKTSIOON TÖÖKOHT TÖÖANDJA TÖÖKESKKONNA SPETSIALIST TÖÖTAJA TÖÖKESKKONNA VOLINIK TÖÖKESKKONNA BÜROO kavandab ja teostab töökeskkonna poliitikat, mille
EESTI - ROOTSI VAIMSE TERVISE JA SUITSIDOLOOGIA INSTITUUT (ERSI) ESTONIAN - SWEDISH MENTAL HEALTH AND SUICIDOLOGY INSTITUTE (ERSI) ENESETAPPUDE ENNETAMINE: ABIKS ESMATASANDI TERVISHOIUTÖÖTAJATELE WHO väljaande Eestile kohandatud ja täiendatud tõlge Tallinn 2008 Originaali tiitel: WHO/MNH/MBD/00.4 Original: English Distr.: General PREVENTING SUICIDE: A RESOURCE FOR PRIMARY HEALTH CARE WORKERS This document is one of a series of resources addressed to specific social and professional groups particularly relevant to the prevention of suicide. It has been prepared as a part of SUPRE, the WHO worldwide initiative for the prevention of suicide. Keywords: suicide / prevention / resources / primary health care workers. Mental and Behavioural Disorders Depart...
Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti:abiootilised (füüsikalised) on päikesevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk.biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, koloonialisus. antropogeensed (inimtegevuse mõju, inimmõju) on soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, metsade üleraie jne.Inimese puhul võivad keskkonnategurid olla:bioloogilised,füüsikalised,sotsiaalsed,geograafilised. 3.ülesanne suguliitelisest pärandumisest.hemofiiliahaige mees on abielus terve naisega.perekonnas on hemofiiliahaige tütar.kui suur on TS,et järgmisena sundiv laps põeb sama haigust?-sama haiguse TS on 50% (25% tütardel ja 25% poegadel).
Taimede e-te jaotuse aluseks on võetud pms. liigi konkurentsivõime, ebasoodsate olude talumise viis ja populatsiooni dünaamika laad. Elutabel demograafiline tabel, populatsiooni struktuuri ja dünaamikat iseloomustavate tähtsaimate statistiliste andmete kogum vanuserühmade kaupa. Võrreldakse ellujäämust e. isendi tõenäosust elada mingi vanuseni, viljakust mingis vanuses jms. Tavaliselt koostatakse e. ainult emasisendite kohta. Elutingimused keskkonnategurid, milleta organismi elu ei ole võimalik (energiaallikas, biogeensete elementide allikad, küllaldane soojus, sobiv rõhk). Elutsükkel arengutsükkel, elujärkude järjestus organismi mingist elujärgust järglaste sama elujärguni. Eluvorm biomorf, ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste isendite rühm. Ühte e-i arvatakse liigid, mis päritolust olenemata on evolutsiooni vältel omandanud ühesuguseid kohastumusi teatavais tingimustes elamiseks.
1.Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. 1) Perekond:veised, 1.1 Alamperekond:veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis. 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk, kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari, liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison, ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tä...
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaüh...
EUTROFEERUMINE- veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. 4. Biootilised tegurid Ökoloogilised tegurid ehk keskkonnategurid on aine, energia või info vood keskkonnast, mis avaldavad mõju organismidele. Biootilised tegurid avalduvad suhetes teiste organismidega. Tuntumad organismidevahelised suhted koos näidetega on toodud alljärgnevas tabelis. Tabeli teises veerus näidatakse, kas liigid saavad kooselust kasu (+) või kahju (-). Suhte nimi Kasu / kahju Näide Sümbioos +/+ Vastastiku kasulik kooselu. Sipelgas (saab nestet)
Miks võib keskmise taseme muutumist autorite meelest nimetada “normatiivseks muutuseks”? • Ekstravertsuse erinevate aspektide vanuselised muutused. • Millistel eluperioodidel toimuvad isiksuseomadustes kõige suuremad “normatiivsed muutused”? • Mis on “psühholoogiline küpsus” ja kuidas see autorite meelest seletab normatiivseid muutusi? o Tooge näiteid individuaalsetest erinevustest isiksuseomaduste muutumisel. • Keskkonnategurid, mis süstemaatiliselt mõjutavad isiksuseomaduste muutumist: töö (sh tööga rahulolu ja “kontraproduktiivne” käitumine tööl); lähedased suhted. Märksõnad ja teemad loengust Isiksuseomaduste stabiilsuse/muutumise tüübid: – - strukturaalne stabiilsus – interindividuaalne stabiilsus – - isiksuseomadute keskmise taseme ealised muutused – - ipsatiivne stabiilsus – - individuaalsed erinevused muutustes
Kuidas toetame äritasandi strateegiat? 160. 38. Korporatsiooni taseme strateegiad 161. 1.Stabiilsuse strateegia: puuduvad märkimisväärsed muutused klientides, toodetes või teenustes, turujaotuses. 162. 2.Kasvustrateegia: käibe, töötajate arvu või turu osa suurenemine. 163. 3.Kärpimise strateegia: püütakse vähendada oma suurust või operatsioonide mitmekesisust, sobiv juhul, kui organisatsiooni nõrku külgi ohustavad kriitilised keskkonnategurid. 164. 4.Kombinatsioonistrateegia: püütakse üheaegselt kasutada kaht või kolme eelnevat strateegiat. 165. 166. 167. 168. 39. Äritaseme strateegiad 169. Kohanemisstrateegiad: - Kaitsjad stabiilsuse saavutamiseks toodetakse ainult piiratud tootevalikut kitsale, kuid väga ulatuslikule turule; kõrge standardiseeritus, tihe kontroll, kõrge kvaliteet, konkureerivad hinnad, ei arvesta väljaspool
*ühest rakust koosnevad loomakesed ainuraksed e. protistid (Protista) Zooplanktoni jagunemine toitumisviisi aluseltaimtoidulised/Herbivoorid/filtraatorid, kes eriliste filteraparaatide abil filtreerivad veest vetikaid, baktereid ja detriiti (taimede/loomade poollagunenud jäänuseid); röövvormid, kes söövad eelkõige oma lähedasi sugulasi teisi zooplanktereid. Zooplanktoni hulka mõjutavad keskkonnategurid - vee temperatuur, toit, vetikamürgid, kalad. Zooplanktoni osa veekogu toiduahelas asub ahelas min teisel kohal. Fütoplankton detriit + bakterid- zooplankton- kala. Kuidas määratakse bakterite üldarv ja saprobakterite arv - Üldarv (BÜA)- rakkude (miljonit) arv 1 ml-s. Rakud värvitakse nukleiinhappe värviga (DAPI, SYBR, jne), filtreeritakse 0,2 µm poori läbimõõduga filtrile, loendatakse epifluorestsentsmikroskoobiga Saprobakterid (SAPRO) - kergesti
isendi kõik sugurakud on erineva pärilikkusega) 2. geenivahetus tagab ulatuslik päriliku muutlikkuse suguliselt paljunevate isendite populatsioonis, see kaitseb nt nakkushaiguste eest (ka suurte epideemiate ajal ei hukku kunagi kõik isendid) 3. materjal looduslikule valikule, mis tagab kiire evolutsioonitempo. Soo geneetika Erisoolisust saab määrata järgmiste viisidega 1. Keskkond - keskkonnategurid mõjutavad vastavate geenide avaldumist ja mitteavaldumist a) taimed - käpalised - taime sugu määratakse valgustatusega: 1) hea valgustatus - emased (paljunemine) 2) halb valgustatus - isased (toodavad ainult tolmuterasid ja nende energeetiline panus on väiksem) 3) vahepealne valgustatus - tulevad liitsugulised taimed b) loomad - temperatuuriga soo määramine - roomajatel (kilpkonnad ja krokodillid). Liigist sõltuvalt 7 kombinatsiooni
Vastab küsimusele “ Kuidas me toetame äritasandi strateegiat 38. Korporatsiooni taseme strateegiad 1.1 Peastrateegiad: 1. Stabiilsuse strateegia: puuduvad märkimisväärsed muutused klientides, toodetes või teenustes, turujaotuses. 2. Kasvustrateegia: käibe, töötajate arvu või turu osa suurenemine. 3. Kärpimise strateegia: püütakse vähendada oma suurust või operatsioonide mitmekesisust, sobiv juhul, kui organisatsiooni nõrku külgi ohustavad kriitilised keskkonnategurid. 4. Kombinatsioonistrateegia: püütakse üheaegselt kasutada kaht või kolme eelnevat strateegiat. 39. Äritaseme strateegiad 2.1.Kohanemisstrateegiad (adaptive strategies): Kaitsjad (Defenders) – stabiilsuse saavutamiseks toodetakse ainult piiratud tootevalikut kitsale, kuid väga ulatuslikule turule (McDonals); kõrge standardiseeritus, ihe kontroll, kõrge kvaliteet, konkureerivad hinnad, ei arvesta väljaspool nende turunišši toimuvat; kaitsevad olemasolevat turuosa, teenindades
Eksamivorm: kirjalik, iga üliõpilane vastab 5 küsimust, iga küsimus 20 %, hinne vastavalt kooli hindamise juhendile. JUHTIMISE ALUSTE EKSAMIKÜSIMUSED 1. Mis on organisatsioon? Miks on juhi osa oluline organisatsiooni edukas tegevuses? Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematulet, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Raul Üksvärav: organisatsioon kujutab endast kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendust, mis võimu ja eestvedamise mõjutamisel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki. Süsteemiteooria põhjal on organisatsioon inimesed ehk sotsiaalne allsüsteem, struktuur ehk juhtiv allsüsteem ja tehnoloogia ehk tehniline allsüsteem. Juhid vastutavad organisatsiooni edu või ebaedu eest. 2. Kuidas on juhi töö (oskused) seotud tema juhtimistasemega organisat...
Mullatekketingimustele avaldavad mõju ka raied, metsapõlemised, tormikahjustused jt. metsas toimuvad protsessid. Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava okaspuupuidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. Metsa mõju mullatekkeprotsessidele (varise ja juurte kaudu): Kõik keskkonnategurid sh. ka muld on metsaga alati kahepoolses seoses: mullatingimused määravad suures osas ära metsa omadused ning mets oma kasvu ja arengu vältel avaldab olulist mõju mullatekkeprotsessidele. Kõige suuremat mõju avaldab mets mullale läbi maapinnale langeva orgaanilise varise ja juurestiku. a. Mõju varise kaudu: Varise lagunemise kiirus ning mullaviljakus on omavahel seotud: varise kiire lagunemine tagab toitainete hea kättesaadavuse ja seeläbi ka kasvukoha kõrge viljakuse. Viljakatele
o globaalne o regionaalne (Keskkonnaministeerium – seaduste väljatöötamine (Marko Pomerants)) o munitsipaalne (nt jäätmekäitlus) o ettevõtte või ärifirma tase o kodumajapidamise tase - Keskkonnajuhtimine o indikaatorite/näitajate väljavalimine o seire ning mõõtmine (seire - tähtsamate keskkonnaparameetrite korrapärane fikseerimine ja nende muutuste vaatlemine; öko-, geosüsteemid, elustik, keskkonnategurid, loodusressursid, saasteallikad; lokaalsed, distantsmeetodid) o keskkonnamõju hindamine o keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes, organisatsioonides (audit, töötajate kaasamine probleemide lahendamisel) o „roheline“ toodang (võimalikult minimaalne kahju väliskeskkonnale, ökomärgis) o ökodisain (tarbija-, keskonnasõbralik, kergus, kerge taaskasutatavus, vähem materjali, ressurssi)
Veterinaargeneetika ja aretus 2. kontrolltöö kordamisküsimused 2015 1. Mis on rekombinant-DNA? Restriktaaside abil loodud DNA molekule nimetatakse rekombinant DNA molekulideks 2. Millised on rekombinant-DNA tehnoloogia põhimeetodid? (1) DNA molekuli lôhestamine e. lôikamine fragmentideks restriktsiooni ensüümide abil, mis lôhuvad sidemed nukleiinhapete (NH) vahel spetsiifilise nukleiinhapete järjetusega piirkonnas (iga ensüümi jaoks eri NH järjestus) (2) Nukleiinhappeline hübridiseerimine- tänu DNA, RNA molekulide vôimele siduda vabasid NHid on vôimalik tetaud NH-järjestusega vabade märgistatud DNA-fragmentide abil avastada komplementaarse järjestusega lôike uuritavas DNA vôi RNA molekulis. (3) DNA kloonimine- ühe DNA fragmendi alusel on vôimalik sünteesida sama fragmendi miljoneid koopiaid. (4) DNA fragmendi nukleotiidide järjestuse määramine (sekveneerimine- ingl k. sequencing), mis vô...
ja õnnetusjuhtumid. Arvatakse, et enamik kaasasündinud arenguhäireid tekib ebasoodsate pärilike ja keskkonnategurite koosmõju tulemusena. Vanemate inimeste suremuse peamiseks põhjuseks on südame- ja veresoonkonna haigused ja vähktõbi. Nende haiguste suurenevat osatähtsust seostatakse viimasel sajandil omaks võetud uute toitumisharjumustega. Vanad inimesed surevad eelkõige südame- ja veresoonkonna haigustesse Lisaks nimetatutele mõjutavad keskkonnategurid veel teistegi haiguste teket. Hingamisteede kahjustuste ja haiguste tekkes on oluliseks elukeskkonna õhu kvaliteet. Toitainetes leiduvad kahjulikud metallid (elavhõbe, alumiinium, plii) kahjustavad kesknärvisüsteemi ning toidu väike kiudainetesisaldus põhjustab seedetrakti haiguste teket. 20 21 21 22 ARSTIABI
jäetakse mõni nukleotiid vahele; lülitatakse DNA ahelasse liigne nukleotiid. 12 Kui tekkinud vigu DNA ahelast ei eemaldata ega parandata, kinnistuvad vead järgmisel DNA replikatsioonitsüklil mutatsioonidena. Indutseeritud mutatsioon on kunstlikult esile kutsutud mutatsioon, nt selektsioonis kasutatakse uute mikroobitüvede saamiseks, või tekitavad neid mingid välised keskkonnategurid. 40. Kromosoommutatsiooni mõiste ja tüübid. Kromosoommutatsioonideks loetakse geenide kromosoomisisest või kromosoomivahelist ümberpaiknemist, samuti mõnede geenide puudumist kromosoomist. Kromosoommutatsioonid on mikroskoopiliselt eristatavad. Täpse piiri tõmbamine geen ja kromosoommutatsioonide vahele on siiski raske. Kromosoommutatsiooni tekkele eelneb kromosoomi fragmentatsioon e. katkemine
motivaatoriteks. · Tööga rahulolematuse tegurid. Keskkonnast tulenevad tegurid nim. hügieeniteguriteks ehk. keskkonnateguriteks. · Motivaatorid: - saavutuste tunnustamine; - edukus töös (saavutused); - töö huvitavus ja sisukus; - töö vastutusrikkus ning tähtsus; - ametialane tõus (sh meelepärane ametivahetus); - arenguperspektiivid. · Tööga rahulolematuse e. keskkonnategurid: - töötingimused; - suhted kaastöötajatega; - suhted ülemusega; - tegevuse reglementeeritus; - juhtimisstiil; - palk; - staatus; - olmeolud; - isiklik elu. · Keskkonnateguris seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades.
2) Sugulusabieludest hoidumine 3) Sünnieelne diagnostika Pärilike haiguste ravi * asendusravi organismi viiakse puuduvaid ensüüme või hormoone. N: diabeedikud ensüümi. * dieetravi kasutatakse pärilikke ainevahetuslike haiguste korral * kirurgiline ravi kõrvaldatakse pärilikud väärarengud * geeniteraapia defektne geen asendatakse terve geeniga Päriliku eelsoodumusega haigused On kujunenud välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes. Keskkonnategurid võivad soodustada või pidurdada päriliku eelsoodumusega haiguste teket. Sellisteks haigusteks on näiteks suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi, alkoholism, rasvtõbi, kopsuvähk ja teised vähkkasvajad. Vähkkasvajaid põhjustavad geeniregulatsioonihäireid. Valede geenide avaldumisel satuvad rakku valed valgud, mis ei täida rakule vajalikke funktsioone ja kaasneb tavaliselt rakkude piiramatu paljunemine. Oluline on profülaktika ja tervislikud eluviisid. Mittepärilikud haigused
modifikatsiooniliste tunnuste poolest. Geneetika Meditsiin Kui inimene haigestub, on see tingitud kas: pärilikkusest, keskonnast, pärilike eelsoodumustega. Pärilikud- tekivad genotüüpi viljastumise hetkel(retsesiivsed alleelid)- kurtus, hemofiilia Mutatsioonid sugurakus- Downi sündroom (punetised- kahjustab loodet) Päriliku eelsoodumusega haigused- vastava genotüübi olemasolu, mis põhjustab tundlikuse mõne keskonnatingimuse vastu(kõrgvererõhutõbi,kopsuvähk) Keskkonnategurid kas kiirendavad või pidurdavad päriliku eelsoodumusega haiguse teket. AINE- JA ENERGIAVAHETUS Autotroofid- rohelised taimed Saavad esmase orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis. Selleks vajavad- valgusenergia, H2O ja CO2. Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos. Jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. Fotosüntees 6CO2+12H2O=C6H12O6+6O2+6H2O Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
