Pärnumaa Kutsehariduskeskus Läänemeri, ohud ja võimalused referaat Juhendas:E.Külaots Koostas:Kristina Konsina Pärnu 2012 Sisukord 2. Sissejuhatus 3.Veereziim 3.Elustik 4. Läänemere keskkonnaprobleemid 5. Läänemere kaitse 6. kasutatud materjalid Sissejuhatus Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on Lõuna-Läänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja
..................4 Pindaktiivsed ained...................................................4 Mustuse eemaldamine pindaktiivsete ainetega.......4 Seebi koostis ja valmistamine...................................5 Seep karedas vees......................................................5 Anioonaktiivsed detergendid....................................6 Katioonaktiivsed detergendid..................................7 Mitteionigeensed detergendid..................................8 Detergentidega kaasnevad keskkonnaprobleemid. 9 2.Praktiline osa..........................................................9 Erinevate pesuvahendite etiketid.............................9 Tulemuste analüüs...................................................10 Vanemate arvamus..................................................10 Kokkuvõte................................................................11 2 Kasutatud allikad:.........................................
2 Geograafia 3 4 5 Ly Murd 6 Vihmametsad 7 Referaat 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 Tallinn 2013 26 27 Sisukord 28 1. Sissejuhatus vihmametsadest............................................3 29 2. Vihmametsade levik ja kliima.............................................4 30 3. Vihmametsade taimed ja loomad........................................5 31 4. Inimtegevus vihmametsades ja keskkonnaprobleemid............6 32 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................7 33 1.Sissejuhatus vihmametsadest 34 35 Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika 36 keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad 37 kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. 38 Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja 39 taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades
PõhjaEesti peapealsetel aladel on õhem. 4) Nimeta tähtsamad Eesti maavarad. V: Põlevkivi, turvas, lubjakivi, dolomiit, liiv, kruus, savi 5) Millest on tekkinud põlevkivi? Kasutusalad. V: a) Põlevkivi on tekkinud ordoviitsiumi ajastu madalmeres settinud vetikaterikkast mudast. b) Kütus ja õlitoore. 6) Kus ja millist tüüpi kaevandustes kaevandatakse põlevkivi? V: Põlevkivi kaevandatakse nii maaalustes kaevandustes kui ka karjäärides. Näiteks IdaVirumaal. 7) Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad põlevkivi kaevandamisega? V: Põlevkivi rikastamisel jääb üle palju tahkeid jäätmeid. Selle kaevadamisest tulenevad aherainemäed. 8) Nimeta fosforiidi leiukohti. Miks fosforiiti ei kaevandata? V: a) Rakvere, Aseri, Toolse, Tsitre b) Kaevandamise korral seondub põhjavee ulatusliku reostuse ja põhjavee taseme alanemisega Panvivere kõgustikul. 9) Millest on tekkinud lubjakivi? Milleks kasutatav?
EKSAMI KÜSIMUSED ESIMENE. Taimeraku ehitus- 1. Võrdlemine- 2. Loomaraku ehitus- 3. Rakutuum- 4. Tsütoplasma- 5. rakumembraan- 6. rakukest- 7. mitokonder- 8. vakuool- 9. kloroplast- 10. kromoplast- 11. leukoplast. TEINE 1. Jooniselt tunnen ära taime ja loomaraku. KOLMAS 1. Viiruse ehitus- 2. Viiruse talituse iseärasused- 3. äited viiruste kohta looduses- 4. Inimeste elus- 5. Tunneb jooniselt ära viiruse- 6. Vaktsiin- NELJAS 1. Bakterite ehitus- 2. Paljunemine- 3. Elutegevuse iseärasused- 4. Näitedbakterite osa kohta looduses 5. Tunneb jooniselt ära bakteriraku- 6. Rakukest- 7. Rakumembraan- 8. Tsütoplasma- 9. Pärilikkusaine- 10. Pooldumine- 11.Spoor- VIIES 1. Algloomade ehitus- 2. Talituse iseärasused- 3. Paljunemisviisid- 4. Näited algloomade osa kohta looduses- 5. Inimeste elus- 6. Üherakuline- 7. Rakutuum- 8. Tsütoplasma- 9. Tsüst- 10. Pooldumin...
Kõige vaesemad ehk vabrikutöölised moodustasid suurimad osa ühiskonnast. Nendest hakkasid ajapikku esile kerkima oskustöölised, kes said kõrgemat palka. Keskklassi ehk kodanluse hulka kuulusid haritlased. Inimeste kui vabrikutööliste jaoks oli aga linnaeluga harjumine väga raske. Neil puudus oma vara ning tihti isegi elupaik ning elu linnas oli küllaltki kallis. Inimeste liikumine maalt linna koormas ka linna ennast ning sile hakkasid kerkima keskkonnaprobleemid. Linnaühikonna areng tõi kaasa nii positiivseid kui negatiivseid külgi inimeste igapäevaelus. Negatiivne oli see, et kahanes perekonna, kiriku ja traditsioonide roll. Samuti hakkas inimeste elus rolli mängima alkoholism ja prostitutusioon. Samas positiivseks võib lugeda paranenud kooliolusid ja arstiabi. Arenes ka seltsielu ja inimesed olid vastuvõtlikumad uutele ühiskondlikele ideedele ja liikumistele. Oluliseks muutusid inimeste suhted oma kolleegidega ja tööandjatega.
heaolunäitajate tipp Hõredalt asustatud piirkonnad: halb pinnas, kuumus v külmus Linnastumine - linnarahvastiku osakaalu suurenemine Eeslinnastumine - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusse Valglinnastumine - linnaasustuse laienemine linnapiiridest välja Taaslinnastumine - linnadest väljarändele järgnev periood, mil hakatakse taas linna kolima Tasakaallinnastumine - inimeste igapäevane liikumine väheneb Linnastumise probleemid: keskkonnaprobleemid (õhu saastatus, vee reostus, jäätmetekogused, mahajäetud tööstus), sotsiaalsed (vaesus, alatotlus, haigused, eluasemeprobleemid, puudulik infrastruktuur, vähene med.abi, transport, migrandid),
c) Maismaasetted ja -pinnavormid -- jõesetted, joaastangud, järvesetted ja -tasandikud, tuulesetted (luited), sood, karstivormid, meteoriidikraatrid. Loopealsed.Pinnakattes esinevad maavarad: savi, liivad, kruusad, ränikivid, soo- ja järvesetted (turvas, järvemuda, tervismuda, järvelubi), allikalubi, sooraud, ooker, diatomiit, maagaas. Maavarade kaevandamisega ja nende töötlemisega seotud keskkonnaprobleemid. EESTI PEAMISED GEOLOOGILISED VAATAMISVÄÄRSUSED Pankrannik, joad, karstialad, paljandid, meteoriidikraatrid, rändkivid, silmapaistvamad kaitsealused pinnavormid (ürgorud, oosid, voored, rannavallid). Geoloogiliste objektide kaitse. "Eesti ürglooduse raamat". PRAKTILISED TÖÖD MAASTIKUL Ekspeditsioon pankrannikule, karstialale, joale vm vastavalt võimalustele. Paljandi kirjeldamine, rändrahnude mõõdistamine, kivististe
Suurbritannia Karmen Tamm ja Eliise-Rosalinda Ude Üldiselt ● Koosneb Inglismaast, Šotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. ● Asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandriosa looderanniku lähedal. ● Ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. ● Suurbritannia pealinnaks on London. ● Suurbritannia on ise suuruselt kaheksas saar maailmas. ● Territoorium: 244100 km² ● Elanike arv: 58,3 miljonit Maakasutus ● Põllumajanduse osatähtsus riigi SKTs on 0.7%(2012). Maakasutamise struktuur 2009.aasta seisuga: ● Põllumaa hõlmab umbes 71,6% Suurbritannia maismaa pindalast o sellest 25% on haritav maa ja 46,4% on rohumaad. ● Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,18% riigi territooriumist. ● Metsaga on kaetud 11,9% Suurbritanniast. ● 16,51% maismaast on muud maad ja 0,70% on siseveekogud. Pinnas ● Suurbritannia põhja-ja lääneosa on mägine o suurim on põhja...
Suur roll on viinamarjakasvatusel ja veinitootmisel. Portugal on üks suurimaid veini eksportijaid Euroopas ning seal toodetud veinid on tuntud üle maailma. Peamised ekspordiartiklid ongi põllumajandustoodang, toidukaubad, vein, naftatooted, keemiatooted, plastid ja kumm, nahktooted, puitmaterjal ja kork, puidumass ja paber, tekstiilid, riided, jalatsid, masinad ja masinaosad ning metallid. Peamised keskkonnaprobleemid Portugalis on pinnase erosioon, tööstuse ja sõidukite põhjustatud õhusaaste ning eriti rannaalasid mõjutav veesaaste.
Põhjamerest. . 5. Miks voolab Läänemerest Põhjamerre rohkem vett, kui Põhjamerest Läänemerre? Sest Taani väinad on kitsad ja madalad. 6. Mis on riimveelisus ja kuidas see mõjutab Läänemere elustikku? Riimveelisus on vesi, kus on segunenud soolane ja mage vesi. Seda on peamiselt jõgede-mere segunemis kohtades.Elustik on rikkalik, aga mitte liigirikas, sest riimveelisus ei sobi eriti soolavee kaladele ega ka magevee kaladele. 7. Läänemere olulisemad keskkonnaprobleemid. Toksiliste ainete sisaldus vees (DDT)- laevad, autod, põllumajandus, Toitainete sisalduse kasv- vetikate vohamine- hapniku sisalduse vähenemine Võõrliigid Nafta- ja õlireostused 8. Läänemere rannikutüübid (pank- laug, järsak- ja skäärrannik) Pankrannik- esineb seal, kus meri randa murrutab, esineb vähe, põhiliselt eestis nt. Pakri pank Laugrannik- esineb seal, kus toimub setete kuhjumine, paljud rannad läänemere kaldal.
· Vesinikside side, mille moodustab hapniku või lämmastiku aatomiga seotud vesiniku aatom mingi teise hapniku või lämmastiku aatomiga. 2) Hinnata molekuli struktuuri ja vesiniksideme esinemise põhjal aine suhtelist lahustuvust ja keemistemperatuuri. Vesinikside tõstab aine sulamis- ja keemistemp., kuna sideme lõhkumiseks kulub lisaenergiat. Mida pikem on aine süsinikahel, seda halvemini aine vees lahustub. 3) Fenoolide ja halogenoalkaanidega seotud keskkonnaprobleemid Eestis. Eesti põlevikivi tööstuse reostus on seotud just fenoolide sattumisega keskkonda. Halogenoalkaan freoon on keemiliselt väga püsiv ning õhku paisatuna on ta kaua aega muutumatu. Freoonid lõhuvad osoonikihti. 4) Alkoholide füsioloogiline toime ja käitumine organismis, alkoholijoobega seotud keemilised protsessid. Inimese kehas oksüdeeritakse etanool etanaaliks, see omakorda äädikhappeks ning lõpuks CO 2 ja H2O. Tavaliselt
Sega- ja lehtmetsad ASUKOHT · See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel Sega ja lehtmetsad asuvad parasvöötme kliimaga aladel Taimestiku muutumine lõuna suunas Põhi Lõun a Parasvöötme põhjaosas kasvavad okasmetsad , segametsad on üleminekualaks okasmetsade ja Kliimatingimused · Parasvöötme mereline ja üleminekukliima · Temperatuuri aastased amplituudid on suured · Sademeid on piisavalt (400-1000 mm) · Puhuvad peamiselt läänetuuled · 4 aastaaega Iseloomusta ja võrdle kliimadiagrammide abil leht- ja segametsavööndi eri paikade kliimat, õ,lk. 67 Mis põhjustab erinevusi? Mullad · Segametsades on levinud leetmullad ja pruunmullad · Lehtmetsades on peamiselt viljakad pruunmullad · Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumi- ja ra...
jäämassid, nagu näiteks Antartikas ja Gröönimaal. Ennustatakse, et Maailmamere tase võib tõusta aastaks 2050 mitmekümne sentimeetri võrra ja aastaks 2100 ennustatakse kuni 1,4- meetrist meretaseme tõusu. Kliima soojenemine ja meretaseme tõus mõjutaks kogu maailma, eelkõige neid riike, mis asuvad merede/ookeanide äärtes. Veetaseme tõus pühib esimeste seas 1 Sulev Mäeltsemees, Maailma ühiskonnageograafia. Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid, III kursuse õpik gümnaasiumile (Tallinn: Avita kirjastus, 2015), 60. 2 "Fossiilkütus", Vikipeedia, < https://et.wikipedia.org/wiki/Fossiilkütus> (12.02.2018) minema Maldiivid, India ookeani saareriik. Maldiivid on ilmselt üheks esimeseks riigiks maailmas, mis maailmakaardilt pühitakse kliimasoojenemisest tuleneva veetaseme tõusu tõttu ookeanis. Viimase saja aastaga on veetase Maldiivide enam kui tuhande saare ja atolli ümber
Enamasti on kõrbed hõredasti asustatud, välja arvatud oaaside läheduses, kus on linnad. Seal tegeletakse rohkem põlluharimisega ning seda soodustavad niisutussüsteemid. Inimtegevuse tagajärjel on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid - liigse karjakasvatusega on kaasnenud kõrbeala laienemine. Lisaks tänu oskamatule põlluharimisele ja niisutamisele Põlisrahvas võivad oaasid, jõed, järved ära kuivada või muld soolduda ning muutuda kasutuskõlbmatuks. 8. Rahvastikutihedus ja paiknemine, kaart Rahvastiku tihedus on üsnagi hõre (joonis 8.1.). Enamasti 1-4 inimest/km 2, veekogude ääres ja lõuna pool asustatavus km2 kohta suureneb. Antud kaardil pole hästi näha, kuid
Vanemad külmutusseadmed. Õhukonditsioneerid. Aerosoolid. Ehitusmaterjalide tööstus. 2.Muutused taimede keemilises koostises, nende kasvu pidurdamine. Fotosünteesi aeglustumine. Kahjustab inimeste immuunsüsteemi võib põhjustada nahavähki ja silmahaigusi (hall kae). Mutatsioonide teke. 3.Vähendada freoonide tootmist ja kasutamist. Lämmastikväetiste õigeaegne kasutus. Riikidevahelised lepped, näiteks Montreali leping osoonikihi kaitseks 1987.aastal. **PAKILISEMAD KESKKONNAPROBLEEMID EESTIS** *Välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades. ( häiritud inimeste tervis, ökosüsteemid ja ehitised) *Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus. (ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikku) *Põhjaveevarude saastamisest tingitud vee kvaliteedi langus. *Keskkonna saastamine jäätmetega.
RAKVERE ERAGÜMNAASIUM Migelyne Mahlapuu 12a AMSTERDAMI LEPING Referaat RAKVERE 2011 Sisukord Amsterdami leping · Millal,kelle poolt ja mis põhjustel........................................2 Amsterdami lepingu eesmärgid................3 Muudatused Amsterdami lepingus............4 Uued valdkonnad Amsterdami lepingus.....5 Kvalifitseeritud hääletamise põhimõtet......6 Kasutatud kirjandus..............................7 Millal, kelle poolt ning millistel põhjustel leping sõlmiti? Amsterdami leping allkirjastati viieteistkümne liikmesriigi poolt 2.oktoobril 1997 ja leping jõustus 1.mail 1999. Lepingu sõlmimise põhjused:Lepingu põhieesmärgina nähti liidu poliitilist ja institutsionaalset ettevalmistamist võimalikeks ulatuslikeks muutusteks rahvusvahelisel tasandil.Peatähelepanu all olid maja...
Kanada põllumajandus Looduslikud eeldused põllumajanduseks Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? 7 Põllumaa Metsad 35 Muu 58 Kliima Kanada asub enamjaolt parasvöötmes, põhjaosa ulatub polaaraladele. Polaaraladel ei ole puid, sest vegetatsiooniperiood on minimaalne. Parasvöötmes on vegetatsiooniperiood 3-5kuud Keskmised temperatuurid Juu Juul Det LINN Jaa Vee Mär Apr Mai Aug Sept Okt Nov ni i s Vancouver 3.0 4.7 6.3 8.8 12.1 15.2 17.2 17.4 14.3 10.0 6.0 3.5 Calgary -9.6 -6.3 -2.5 4.1 9.7 14.0 16.4 15.7 10.6 5.7 -3.0 -8.3 - - - Edmonton -5.4...
Majadustegevust mõjutavad tegurid: 1. Looduslik keskkond 2. Kultuuriline tagamaa 3. Tehnoloogilised võimalused 4. Tööjõu haridustase 5. Riigi poliitilised otsusesd Tänapäeva majandusele iseloomulikud jooned: 6. Globaliseerumine 2. Väga aktiivne rahvusvaheline majandus 3. Tööjõu aktiive liikumine 4. Välisabiprogrammid 5. Rahvusvaheliste firmade domineerimine majandses Majanduse aregutase sõltub otseselt ühiskonna arengutasemest, st millist tootmisviisi kasutatakse. Majandusliku arengutaseme järgi võib maailma jagada kaheks: Põhjaks ja Lõunaks. Seoses maailma polariseerumisega arenenud ja arenevateks riikideks (Põhjaks ja Lõunaks) on tänapäeva majanduses järgmised iseloomulikud jooned: 11. Abiprogrammide väga suur vajadus Lõunariikides. 2. Looduskasutus on paljudes maailmariikides ebaotstarbekas (globaalsed keskkonnaprobleemid). 3. Elatakse võlgu, dendents on aga nende suurenemisele. 4. Tööjõud liigub Lõunariikdiest põhjariikidesse, ...
Okasmetsa loomad on paksu karvkattega Okasmetsa ökosüsteem INIMTEGEVUS • Ehitus- ja paberpuidu tootmine, • Jahindus (охота), kalapüük • Tselluloosi tootmine( производство) • Maavarade kaevandamine (добыча): nafta ja maagaasi, maakide(руда ) kaevandamine ja vedu • Puidu varumine ja niiskes paraskliimas ka juurviljakasvatus • Hüdroelektrijaamade ehitamine, sest okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesid KESKKONNAPROBLEEMID • Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. • Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid( поселения). • Suured metsatulekahjud, mis võivad haarata( захватить) sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasid. • Palju metsa on hävinud ka torujuhtmete( трубопровод) ja veehoidlate (водохранилище) rajamisel. • Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade
LINNASTUMINE e urbanisatsioon ehk urbaniseerumine 1. Nimeta rahvastiku paiknemist mõjutavad tegurid? Kliima,töökohad,haridus,Pinnas,kus on paremad elu tingimused 2. Millised on maailma kõige tihedamini asustatud piirkonnad? Aasia,Kesk-Aafrika, 20.sajandi alguses oli 11 linna, kus oli enam kui miljon elanikku. Aastal 1950 oli selliseid linnu 80. 1990. aastal oli miljonilinnasid juba 276 ning 2000. aastal oli neid ligi 400. Ennustatakse, et aastaks 2015 on selliseid hiiglaslikke linnasid juba 550. 3. Kuhu tekkisid esimesed linnad? Miks just sinna? Jõge orgudes. Iraagi territooriumil ning ka Palestiinas.Linnad olid väikesed 1500-2000 inimesega, 4. Nimeta maailma suurimaid linnasid. Millises riigis nad asuvad? (lk 56) Mumbai on Indias, Tokyo on Jaapanis, New York on USA-s, Chicago on Põhja Ameerikas, Atlanta USA koguosas 5. Vasta mõistetele. Tee valik al...
Selles artikklis räägitakse, millises ulatuses ja mille kaudu võivad erinevad strateegiad põhjustada püsiva ja tugeva keskkonnasõbraliku tegevuse. Arutatakse ka, miks mõni strateegia võib julgustada inimesi olema keskkonnasõbralikum oma tegevustes isegi siis, kui need tegevused on seotud isikliku kuluga, kuid mis aga tagavad ja julgustavad üldiselt keskkonnasõbraliku tegevust. Meie planeeti ähvardavad mitmed keskkonnaprobleemid, mis on kõik vähemal või suuremal määral seotud inimtegevusega, eelkõige meie väärtuste ja soovidega. Inimesi viivad edasi põhiliselt kolm väärtuste gruppi: hedonistlikud väärtused, kus soovitakse naudingut saada koheselt; kasu väärtused, mis muudavad inimesed tundlikuks oma personaalse elu muutuste suhtes ja normatiivsed väärtused, mis mõjutavad inimest käituma teatud reeglite või levinud kommete kohaselt. Need kolm tegurit mõjutavad, kuidas inimesed asju tähelepanevad ja
minema." Jõuti leppele: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kohaneda kliimamuutuste tagajärgedega, arendada keskkonnahoidlikku tehnoloogiat ja muuta see kõigile kättesaadavaks, korraldada nende tegevuste rahastamine. See oli 13. konverents, esindajad 192 riigist. Kokku võttis neist osa 11 000 inimest, seega oli hiljuti lõppenud Bali kliimakonverents suurim ÜRO üritus kliimamuutuste teemal Kirjandus · Anttila, P. jt. 1996. Globaalsed keskkonnaprobleemid. Eesti Loodusfoto. · Lühientsüklopeedia. Loodus. 2000. · Keskonnaraamat gümnaasiumile. IV osa. 1998. Tallinn.
GE0GRAAFIA Probleemid, mis on tekkinud või võivad kaasneda rahvaarvu kiire kasvuga maailmas või mõnes riigis: Maa loodus ei suuda toime tulla, jäätmed, nälg, saastavus. Rahvaarvu kiire kasvu põhjused: Viljakas eas naiste arv, Naiste seisus ühiskonnas, Religioon usk soosib paljulapselisi perekondi, Väärtused, Traditsioonid, Arengumaades arstiabi ja üleüldine abi. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid ja näited. Sündimust : Viljakas eas naiste arv, Religioon, Traditsioonid, Pereplaneerimine, Majanduslikud võimalused, Väärtused, Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, Kooselu traditsioonid. Suremust: Arenenud maades peamised surma põhjused: Veresoonkonna ja südame haigused, Vähk, Õnnetused liikluses, Enesetapud, Vanadus. Arengumaade peamised surma põhjused: AIDS, Looduskatastroofid, Näljahädad, Veepuudus, Sõjad. Demograafilise ülemineku teooria väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul...
http://www.les.iticon.ru/index.php? option=com_content&view=frontpage&Itemid=1 , S.Funini ppt.esitlus, Maakera loodus- ja inimgeograafia, Jaan Jõgi, Liisa Kai Pihlak, Andres Tõnisson , Koolibri 1998, Loodusgeograafia põhikoolile 3.osa, A.Kont, AS BIT 2004, Hilje Nurmsalu ppt.esitlus, C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Sega- ja lehtmetsad J.Vidinjova ASUKOHT · See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel Sega ja lehtmetsad asuvad parasvöötme kliimaga aladel Taimestiku muutumine lõuna suunas Põhi Lõun a Parasvöötme põhjaosas kasvavad okasmetsad , segametsad on üleminekualaks okasmetsade ja Kliimatingimused · Parasvöötme mereline ja üleminekukliima · Temperatuuri aastased amplituudid on suured · Sademeid on piisavalt (400-1000 mm) · Puhuvad peamiselt läänetuuled · 4 ...
Keskajal aga raiuti metsast lagedaks suurem osa Euroopast ja 19. sajandil toimus sama ka Põhja- Ameerikas. Tänapäeval on metsade vähenemine eriti tõsine probleem troopilistel ja ekvatoriaalaladel Kagu- Aasias, Kesk- ja Lõuna- Ameerikas ning Aafrikas. Võimsate troopiliste metsade kahanemine toob kaasa olulised muutused atmosfääri õhuvooludes, sademete reziimis ja kogu planeedi kliimas. Globaalsed keskkonnaprobleemid On inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Õhu saastamine Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva, aga ilma õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti.
Referaat Ameerika Ühendriigid Arlis Kopli 11a klass Vinni-Pajusti Gümnaasium Juhendaja: Siiri Seljama Sisukord Inimarengu indeksi komponendid............................................................................................ 3 USA arengutase................................................................................................................. 3 Majanduslikud näitajad................................
(liivakivi kvartsiit) · Tunda ära tavalisemad kivimid, nende kasutamine Graniit tähtis ehitusmaterjal, killustik, betoonitäide, skulptuurid Lubjakivi lubja tootmine, tsemenditööstuses, ehitusel, metallurgia, paberitööstuses Liivakivi ehitusmaterjal, tööstuslik toore Põlevkivi fossiilne kütus, keemiatööstuse tooraine. · Maavarade kaevandamisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid Keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine ja reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine Sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus, (tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on
raamdirektiivi taitmise eeldusi Laanemeremaades; BERNET. juures erilist ohtu rannikule. Poiklained tekivad suurte kiiruste Laanemere eutrofeerumisest pohjustatud probleemide juures ning nende liikumissuund on laevaga samasuunaline. lahendamise koostoovorgustik. Laanemere maavarad: Merekeskkonna ja rannikuprotsesside seisukohalt on olulisemad Laanemere (potentsiaalsete) maavarade loetelu on pikk. just poiklained. Laanemere keskkonnaprobleemid: Konkretsioonide uldvarud Laanemeres on vahemalt 100 milj. Eutrofeerumine, ohtlikud ained, nafta ja olireostus, voorliigid, tonni, s.h. on rauda vahemalt 14 milj. tonni ja mangaani 9 milj. hapnikupuudus suvikutes, uputatud lahingurelvastus, kalastik tonni. Soome lahes naiteks esineb kolme tuupi konkretsioone: a) (ulepuuk), voorliigid, elupaikade havitamine, rannajoone
Enamik arste elab Port-au-Prince'is. Maal tuleb üks arst 30 000 elaniku kohta HARIDUS Kirjaoskuse tase on 39%. Maal on üks õpetaja 550 kooliealise lapse kohta. Ainult 5% kooliminejatest saab täieliku alghariduse. 15 Sisukord SISSEJUHATUS 3 ÜLDANDMED 4 SÜMBOOLIKA 5 HAITI 6 Liigendus Suurus Piirid LOODUS 7-10 Pinnamood Kliima Taimed Loomad Loodusvarad Keskkonnaprobleemid Loodusõnnetused RIIK 11 Riigikord Poliitika RAHVASTIK 12 Demograafilised näitajad Linnad Päritolu Keeled Religioon MAJANDUS 13-14 Vaesus Tööõive Maakasutus ja põllumajandus Mäendus Tööstus Turism TRANSPORT 15 Maanteed TERVISHOID 15 HARIDUS 15 2 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Haiti http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?v=blog&blogID=10&postID=1565 http://www.travelinghaiti.com/map_large.asp http://et.wikipedia
linnade järku tööstusajastu linnad, ülelinnastumine Regionaalsed Linnade Eriti kiiresti kasvab pealinn ja erinevused kokkukasvamine,megalopoliste teke. mõned suuremad linnad 12. Linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed- ja keskkonnaprobleemid Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Sotsiaalsed ja Tehnovõrkude, linnatranspordi Ülelinnastumine, slummid, majandusprobleemid sujuv haldamine, elanikkonna kihistumine, kuritegevus, vee, kanalisatsiooni, elektri puudumine slummides,
Peale sõda uputati Balti mere sügavikesse võidetud Saksamaalt ära võetud keemiarelvad. Piisk piisa haaval immitsevad need välja Balti merre uputatud relvade roostetavatest kestadest ja konteineritest. Balti mere äärsete rahvaste suhtes sooritatud nn kaugsihikuga kuriteost veel hullem on ametnike kestev kuritegelik tegevusetus sellele probleemile lahenduse leidmisel. Tänagi üheks arutatumaks teemaks on Balti mere keskkonnaprobleemid, mis on seotud ~ 1200 kilomeetri pikkuse gaasijuhtme ehitamisega, mis läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa territoriaalvett. Kasutatud kirjandus: Eesti Entsüklopeedia nr 6, lk 33 34. Talinn, Eesti Entüklopeediakirjastus. 1995. Jüssi, M. Elu Läänemere solgiaugu ääres. KesKus nr 12/2006. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.keskus.ee/index.php? kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=1493 Liim, J. Läänemere surmaoht - kaugsihikuga kuritegu.
20. sajandi viimasel aastatel õnnestusid esimesed loomade kloonimise katsed. Katsed on näidanud, et teoreetiliselt on võimalik luua ka inimese täpne koopia. Selline mõte tekitas maailmas hirmu ning paljud riigid, sealhulgas ka Eesti, mõistsid inimese kloonimise hukka ja keelustasid selle. Millised maailma jätame tulevastele põlvkondadele? Paraku ei tähendanud teaduse ja tehnika edusammud inimkonnale mitte ainult kiiret ja mitmekülgset arengut. Esimest korda hakati keskkonnaprobleemid üle tõsist muret tundma seoses 1970. aastate energia- ja majanduskriisiga. Eraldati raha ka looduskaitseks, kuid sellest hoolimata tabasid inimkonda ühe uued ja uued hädad. 1980. aastail avastasid teadlased suured augud Maad ümbritsevas osoonikihis, mis kaitseb elusolendeid ohtliku päikesekiirguse eest. Suurt ohtu maailmale kujutab tööstusjäätmete juhtimine vette, ka probleem on maapinna saastumine, mille peamisi põhjusi on kunstiväetise kasutamine põllumajanduses. Tänan kuulamast
Geograafia kordamine 1) Maa siseehitus: Maa koosneb maakoorest (tahke, tard-, moonde- ja settekivimid), vahevööst (tahke ja plastiline) ja tuumast (tahke). 2) Mandriline ja ookeaniline maakoor Mandriline: vana (1,5 mld), paks (40 km), väiksema rihedusega, ei sukeldu, tekib pidevalt juurde, graniidikihiga. Ookeaniline: noor (200 mln), õhuke (7 km), tihe, sukeldub, hävineb ja uueneb, basaldikihiga. 3) Mineraalid, kivimid, maagid. Mineraal – looduslik tahke lihtaine, kindla kuju ja struktuuriga kristall, ligi 3600 liiki, tekivad tahkestumise käigus. Kivim – mineraalide tugevalt kokkutsementeerunud kogum. Tard-, moonde- ja settekivimid. Nt graniit, basalt. Maak – majanduslik kasu ja võimalus kasutada inimesel oma hüvedeks. 4) Kivimiringe Magma: kristalliseerumisel tardkivim. Tardkivim: murenedes setted, soojuse ja rõhu toimel moondekivim. Moondekivim: sulades magma. Settekivim: setted kivistuvad, ...
ka erialateadlased alles hakkasid tõsisemalt teadvustama, sai korraga üldsusele laialt tuntuks. Võttis kümme aastat, kuni üldsuse survel keelustati USAs DDT kasutamine, umbes samal ajal hakkasid keelud jõustuma ka mujal. Aastaks 2001 võeti vastu Stochkolmi konventsioon püsivate orgaaniliste saasteainete kohta, kus DDT on nimetatud otsustavat kasutamise piiramist nõudva ainena, oli see enamikus maailma maades juba keelatud. 2. Artikli autor on seisukohal, et kõik keskkonnaprobleemid ei ole tingitud rahvastiku juurdekasvust. Leia tekstist 2 näidet, millega ta seda põhjendab. On mõttetu vaielda, kas üks või teine erakordne ilmastikunähtus üksiksündmusena on konkreetselt seotud inimese mõjuga kliimale. Selge see, et kasvuhoonegaaside aurust atmosfääri laskmisest tingitud kliimamuutus suurendab ilmastikuga seotud riske. Aga ka märksa kohalikumad hädad, mis on tingitud meie arulagedast
Laevatatavad jõed ja kanalid Lääne-Euroopas: Rein, Doonau, Elbe- neid on veel väga palju + seda saab atlasest vaadata Üleeuroopaline transpordivõrk peab liitma erinevad transpordiliigid ühtsesse ahelasse. Selleks koondatakse veosevooge, arendatakse välja transpordisõlmi ning luuakse seni puudunud piiriüleseid ühendusi. Üleeuroopaline transpordivõrgustik on oluline ka Euroopa Liidu ühtse siseturu jaoks. Transpordiga seotud keskkonnaprobleemid: 1) CO jt kasvuhoonegaaside tekitamine autode, busside poolt 2) müra (kõik transpordiliigid) 3) veereostus (laevad, naftatankerid, torujuhtmed) Eestis toimub põhiosa reisijate- ja kaubaveost autotranspordiga Autostumine on üks riigi arengutaseme näitajaid Transiitvedude transpordiliigid: 1) raudteetransport 2) maanteetransport 3) veetransport (eelkõige just mere kaudu) Kaubasadamad Eestis: 1) Muuga (see on ka suurim ja moodsaim) 2) Paldiski 3) Sillamäe
..................................................................................18 7.5. Põllumajandusega tegelev rahvas ........................................................................18 7.6. Kultuurtaimede kasvatus .....................................................................................19 7.7. Loomakasvatus ....................................................................................................20 7.8. Peamised põllumajandusest tingitud keskkonnaprobleemid...............................20 8. METSANDUS ............................................................................................................21 8.1. Metsade üldiseloomustus.....................................................................................21 8.2. Metsa jätkusuutlikus ............................................................................................21 8.3. Metsade kooslus .........................................................................
sundvõõrandamise järel ühismajandid (kolhoosid, sovhoosid) Majandus: Jäik riiklik plaanimajandus, käsumajandus 7. Millised olid käsumajanduse rakendamise tagajärjed ühiskonnale? Too 2 näidet. Vastus: Industrialiseerimine ja kolhoseerimine soodustasid linnastusmist. Teistest liiduvabariikidest algas massiline võõrtööliste sissevool ja eestlaste protsent elanikkonnas vähenes. 8. Miks tõi nõukoguliku majanduspoliitika elluviimine kaasa keskkonnaprobleemid? Selgita 2 näite abil. Vastus: Rajati palju kaevandusi. Nt Kirde-Eestis leidub põlekivi ja fosforiiti, mille kaevandamine reostab õhku ja vett ning järele jäävad suured tuhahunnikud ning karjäärid. Rajati ka läbimõtlemata suuri tehaseid, mis reostasid õhku. 9. Milliseid vahendeid kasutati Nõukogude Liidus venestamispoliitika elluviimisel? Too näiteid, kuidas püüti tagada vene keele levikud üle terve NSV Liidu. Vastus: Toodi sisse võõrtöölisi teistest liiduvabariikidest
Vihmametsad Reili Tooming 10.klass Vihmamets Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud: kõrge produktiivsus kiire aineringe igihaljaste taimede rohkus kõrged puud liaanide ja epifüütide rohkus hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Vihmametsade levik Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja niiske troopilise kliimavöötme piirkondades. Lõuna-Ameerika põhjaosa (Amasoonias neid nimetatakse ka selvadeks, Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna-Austraalias, Tansaani...
Litosfäär.. ...on maa tahke, kivimiline väliskest. Laamtekroonika- teadus, mis uurib laamade triivi(liikumist) Laam-maakoore hiiglaslik kivimiplaat, mis liigub(väga aeglaselt) atmosfääri peal. Maailmas on 9 suur ja 12 väikest laama. Laamaservad on ohtlikud, aktiivsed piirkonnad(maavärinad jne..) Maa siseehitus Seestpoolt liikudes väljapoole : 1. Sisetuum(tahke)6378km. 2. Välistuum(vedel) 3. Vahevöö(koosneb kivimitest ja on 3000km paks) 4. ASTENOSFÄÄR(kivimite ülessulamis piirkond, laamad liiguva selle peal) 5. Maakoor Litosfäär-maakoore ja astenosfääri vahel. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Paksus Õhem, (5km) Paksem(25-40km) Kivimid Raskem. Nt basalt Kergem(graniit) Vanus Noorem 200milj. Vanem 3800milj. Liikuvus Pi...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 1 Maarika Kolberg 10a Õ 10. klassi geograafia I kursus 2010/11 TÖÖLEHT nr. 2 1.Selgita rahvastikupoliitika olemust ja vajalikkust ning too näiteid. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed vägagi erinevad. Sündide arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja rasedusvastaste meetmete ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele, soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid. ...
Jäätmete kuhjumine Aastakümneid on looduskaitsjad rääkinud, et varsti jõuab kätte aeg, kus raiskava elustiili eest tuleb hakata kõrget lõivu maksma. Tavaliselt ei seata selliseid väljaütlemisi kahtluse alla, aga kohe tegutsema ka ei hakata, sest see kriitiline aeg tundub olevat veel piisavalt kauge tulevik. Kahjuks oleme probleeme eitades jõudnud olukorrani, kus mitmed keskkonnaprobleemid on meil üle pea kasvamas. Üheks suurimaks probleemiks võib tuua jäätmete kuhjumise. Allika 1 andmetel valisid looduskaitsjad 2008. aastal välja 7 keskkonnaprobleemi, mis on osutunud arvatust suuremaks. Esimese koha selles loetelus sai inimkonna ohjeldamatu juurdekasv, mida peetakse kõige suuremaks keskkonna mõjutajaks ja planeedi Maa ohustajaks. Inimesed toituvad, raiskavad ressursse, reostavad keskkonda ja sekkuvad ökosüsteemide toimimisse
Samuti on iive väga väike või negatiivne. 11.1 Linnad infoajastul Info- ja teadussektoris töötavate inimeste osakaal suureneb; tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse; uued töökohad tekivad; vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse; eelistatakse linnalähedasi väiksemaid asulaid. 12. Linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid Prügi kuhjumine; liiklusummikud; müra; maapinna reostus; põllumajandus- ja metsamaa vähenemine; õhusaaste; liigne vee ja energia tarbimine. 13. Rahvastikupoliitika SÜNDIMUSE MÕJUTAMISEKS RÄNNETE MÕJUTAMISEKS Abiellumisvanuse piir Piirangud/soodustused kodakondsuse saamiseks Rasestumisvastaste vahendite ja abordi Piirangud/soodustused elamis- ja töölubade
kui see lahti jäetakse. Selle põhjustajaks arvatakse olevat üks naissoost kummitus valges kleidis ja siniste lilliedega. Teda on nähtud Transepti matkarajal ja vahetevahel on kuuldud tema ulgumist öösiti. Keegi ei tea selle kummituse isiksust, kuid mõned kohalikud ütlevad et ta leinab oma kadunud abikaasat ja last. Tema karjuvat nägu oli öeldavasti nähtud leekides Suure Kanjoni jahimaja põlengus 1. Septembril, 1932. Millised keskkonnaprobleemid on uuritavas kohas? Suure Kanjoni parki külastavad aastas ligikaudu 4,5 miljonit inimest. Seetõttu on esildistena kasutuses ligi 1,2 miljonit aakrit maad. Seetõttu on Kanjonis tekkimas ka mõned probleemid, sealhulgas: 1. Colorado jõe looduslik töö ja liikumine, mis ohustab metsloomi ja nende kodusid ja varjupaikasid, joogikohti jne. 2. Helisaaste kanjoni kohal lendavate kommerts- ja reisilennukite tõttu. 3
Turnu Măgurele, Zimnicea, Giurgiu, Olteniţa, Călăraşi, Feteşti, Cernavodă, Hârşova, Brăila, Galaţi, Isaccea, Tulcea, Sulina (Rumeenia) Kasutamine inimeste poolt Inimesed kasutavad Doonau vett joogiks, Doonau on tähtis transpordi jaoks, sealt püütakse kala, ujutakse seal ja turistid käivad Doonau peal sõitmas, sest selle äärde jäävad mitmed looduspargid. Keskkonnaprobleemid Jõeäärse ala üleujutused, reostus, hüdroelektrijaamad. Võrdlus Doonau Amazonas Euroopa Asukoht Lõuna-Ameerika 2850 km Pikkus 6404 km 817 000 km² Valgala 7 180 000 km² 6500 m³/s Vooluhulk 180 000 m³/s
Need on Baleaari hoovus, Türreeni hoovus, Joonia ja Levandi hoovus. Rannikud. Vahemere ranniku alad on üldiselt mägised ainult Surti lahe ranniku ja egiptuse ala on madal. Foto 3. Vahemere rannik. Rannikuriigid. Vahemerd ümbritsevad paljud riigid. Vahemere ranniku riigid on Hispaania, Prantsusmaa,Itaalia, Malta, Sloveenia, Horvaatia, Bosnia, Serbia, Albaania, Kreeka, Türgi, Süüria, Küpros, Liibanon, Iisrael, Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Maroko. Keskkonnaprobleemid. Vahemeres elavad paljud looma liigid. Ainu üksi kalaliike on rohkem kui 400. Vahemeri on ka taimedeliikidele koduks kuid kahjuks umbes 50% põhja taimi on hukkunud Vahemeres intensiivse kalapüügi pärast ja nafta reostuse tõttu. Vahemeres on ka tähtsamad kaubateed, kuid kahjuks laevad reostavad samuti vett. Foto 1. Vahemere põhi. Foto 2. Vahemere põhi. Kasutatud kirjandus. Eneke 10kd lk 138-139 Suur Maailma Atlas lk 24-25, 112-113
IT areng võimaldab tõsta üldist haridustaset, maj. konkurentsivõimet, valitsemise efektiivsust, tagab ettevõtlikkuse, tõstab riskivalmidust, uute ideede teket. Samas toob see kaasa uut tüüpi kuritegevuse ning tõstatab probleeme inimõiguste valdkonnas. I 1970.-80.aastatel seostati globaliseerumist eelkõige majandusega ning Lääne tsivilisatsiooniga. Lääne firmad laiendasid tegevust vähemarenenud maadesse ning ühes sellega levis läänelik tarbimiskultuur, elustiil, väärtused, keskkonnaprobleemid. Lääne majanduslik ja militaarne üleolek võimaldas end tunda liidritena. Tänapäeval on Lääne pealetükkivus ja elustiil hakanud tekitama protesti, mis võib avalduda väga äärmuslikes vormides, nt. terrorism, sõda. Alati on olnud ka globaliseerumisvastaseid. Nende aktsioonid toimuvad samal ajal rahvusvaheliste nõupidamistega. Globaliseerumisel on 3 mõõdet: 1) majanduslik üleilmastumine, mis seisneb riigiüleste e. rahvusvaheliste korporatsioonide tekkes
Keskkonnakaitse ja looduskaitse Keskkonnakaitse lokaalsed probleemid Eesti põhilisteks keskkonnaprobleemideks on: Põlevkivi kaevandamine ning põletamine Liigne metsade raie Õhusaastumine Veereostus Jäätmete teke ning ebaseaduslik ladustamine Soode kuivendamine ning turba kaevandamine Veekogude eutrofeerumine Militaarne keskkonnareostus Pinnase erosioon jne. Keskkonnakaitse globaalsed probleemid Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude eutrofeerumine ja happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähendades lõppkokkuvõttes inimese kui liigi püsimajäämise võimalusi. Bioloogiline mitmekesisus Bioloogiline mitmekesisus Biodiversiteet iseloomustab
KOLLANE MERI Maria Suumann 8.B Kollane meri · Kollane meri (hiina keeles Huanghai, korea keeles Hwanghae) on Vaikse ookeani ääremeri. · Kollane meri piirneb lõunast Ida-Hiina merega, läänest Hiina riigiga, idast Põhja- ja Lõuna-Koreaga. Mere kirdeosas asub Bo Hai laht. · Kollanemeri on ühenduses Ida-Hiina merega ja Korea väina kaudu ka Jaapani merega. Üldandmed · Kollasemere pindala on 380,000 km². Kuna meri asub täies ulatuses mandrilaval, on see võrdlemisi madal sügavaim koht on ainult 152 m sügav, keskmine sügavus on 60-80 m. · Kollase mere vesi on magedam kui ookeanis, keskmiselt 32. · Mandrilava on lai. Hoovused, tõus ja mõõn ·Kollase mere soe · Tõus toimub kaks korda hoovus on osa päevas. Hiina rannikul on nende amplituud umbes Kuroshio hoovusest, 0.9 ja 3 meetri vahel, mis...
looduskaitse korraldamisel) d. IV rahvusvahelistumise etapp (ilmusid esimesed looduskaitse ajakirjad; 1913 I rahvusvaheline teaduskonverents Bernis) e. V tsentraliseeritud juhtimise etapp (spetsiaalsed rahvusvaheliste looduskaitse organisatsioonide loomine; koolitati riiklike looduskaitse spetsialiste) f. VI keskkonnakaitse etapp (1972 toimus ÜRO Keskkonnakonverents Stockholmis, kus ühiselt arutati erinevaid probleeme mitme riigi esindajad) 3. Globaalsed keskkonnaprobleemid, nende põhjused ja tagajärjed (probleemid konkreetsed – 4-5 lausega võimalik igale küsimusele vastata) a. Rahvastiku kasvamine- Põhjused: pere planeerimatus, just arengumaades; religioossed tõekspidamised; suur suremus paneb sünnitama; arengumaades on lapstööjõudu juurde vaja. Tagajärjed: toidupuudus ja näljahädad; tööpuudus; linnastumine; loodusvarade raiskamine; nakkushaiguste levik b. Õhusaaste-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
