Istandused (nt tee, suhkruroog) Loomakasvatusharud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eksport Puuvill Söödateravili Riis Liha Kala Puu- ja juurviljad Toiduõli Tee Vürtsid Import Nisu Söödateravili Suhkur Keskkonnaprobleemid Sajandite jooksul põllumajandusest sõltunud Hiina tulevik on enam kui tume - ligi pool haritavast maast on keskkonna suure reostatuse tõttu sisuliselt kasutuskõlbmatuks muutunud. http:// ee.gbtimes.com/aktuaalne/keskkond/reostatud-maapind-seab-ohtu-hiina-pollumajanduse#sthash http://www.vm.ee/?q=node/4581 http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina
EROSIOON Erosioon mullastiku looduslik ärakanne Pinnase erosiooni põhjustavad: · Sademed · Vooluvesi · Tuul · Temperatuuri kõikumine Erosiooni soodustavad/kiirendavad: · Liigkarjatamine · Metsade hävitamine · Väärad maaharimisviisid [1.] Erosiooni tagajärjed Maakera viljakamaimatel põllualadel läheb kaduma umbes 26 miljardit tonni mulda aastas. · Mulla produktiivsuse ja veesidumisvõime vähenemine [1.] · Veekogude reostumine [2.] · Väheneb muldade orgaanilise aine sisaldus · Muutuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused [3.] · Mullamassi ja pinnase ümberpaigutamine kumeratelt reljeefielementidelt nõgusatesse [4.] Veeerosioon [5.] Tuuleerosioon [5.] Erosiooni ennetamine · Mulda säästvad põlluharimisviisid, näiteks mittekünnimeetod · Järsematel nõlvadel terrasspõllundus · Segaviljelusmeetmed, näiteks ribapõllundus · Külvikordade rakendamine · Orgaanilised väe...
Referaat Läänemeri, ohud ja võimalused 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Veereziim 3. Elustik 4. Läänemere keskkonnaprobleemid 5. Läänemere kaitse 6. kasutatud materjalid 2 Sissejuhatus Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on Lõuna-Läänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage.
looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist Keskkonnakaitse tegeleb meie keskkonda ohustavatele probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega. Ökokriis on inimkonna ja looduse konflikt. Keskkonnaministeerium on Eesti Vabariigi valitsusasutus, mille peaeesmärgiks on Eesti keskkonna- ja looduskaitse korraldamine. Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Faktid Ökoloogia mõiste võttis 1866. aastal kasutusele Ernst Haeckel. Põhiseaduse §53 kohaselt on igaüks kohustatud säästma keskkonda ning hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. (§ 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja
võõrtööliste sissevool. 7. Millised olid käsumajanduse rakendamise tagajärjed ühiskonnale? Too 2 näidet. -Võõrtööliste sissevool IIst liiduvabariikidest (eestlaste osatähtsus ühiskonnas langes 60%-le) -Hoogne linnastumine-kaasnes traditsiooniline maakultuuri hääbumine -Keskkonnaprobleemid-maavarade hoolimatu kasutamine ja suurtööstusega kaasnes reostus. 8. Miks tõi nõukoguliku majanduspoliitika elluviimine kaasa keskkonnaprobleemid? Selgita 2 näite abil. Tööstuse peamine tegevusala. Tööstus vajas põlevkivi ja fosforiiti, toodi palju võõrtöölisi sisse. Toodang kasvas koguaeg kordades. Puuduliku põlevkivi kasutamise tõttu jäid järele suured tuhamäed ja reostus vesi ja õhk. 9. Milliseid vahendeid kasutati Nõukogude Liidus venestamispoliitika elluviimisel? Too näiteid, kuidas püüti tagada vene keele levikud üle terve NSV Liidu.
Minu nimi on Julia Vassina, olen Eesti kodanik, kes õppis aastatel 2006-2017 Narva Kesklinnoska gümnaasiumis. Gümnaasiumis õppisin ma nii vene kui eesti keeles. Gümnaasiumis valisin ma loomuliku suuna. Juba siis olin huvitatud praegusest olukorrast keskkonnakaitse valdkonnas ning pärast gümnaasiumi lõpetamist astusin Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse teaduskonda ja siiani jätkan õpinguid Minu tulevikueesmärk on parandada oma kodulinna Ida- Virumaa keskkonnaolukorda, kuna praegused keskkonnaprobleemid on selles piirkonnas olemas.Nüüd taham räkida mida ma oskan teha hästi ja mida halvasti. Mina teen hästi: oma eesmärgi saavutamine, võin aidata, kes vajub abiks, oskan naerda ja leida positiivne,oskan ujuda, saan pildile hea kaadri.Mida ma teen halvasti,aga tahan õpetada:ma ei oska hispaania keles räkida,öelda ,,ei", tantsida valssi, halvasti pranglin, halvasti jaotan aega õigesti. Ma olen väga emotsionaalne inimene,aga minu kõige tugevamaid tugevaim tunne see on armastus. Kui
Majandusgeograafiline asend on mingi territooriumi asend oluliste selle territooriumi majandusliku arengut mõjutavate tegurite suhtes. Need tegurid on maavarade leiukohad, teedevõrk, tööjõud, kapital, suured majanduskeskused jne. Eesti on suhteliselt rikas ainete poolest, mis võiksid olla maavarad. Enamasti on probleemiks see, et maavara ei leidu sellises koguses, mis teeks tootmise tasuvaks või on takistamas tehnilised või keskkonnaprobleemid. Olulisimad Eesti maavarad on kukersiit (põlevkivi) ja fosforiit. Peale nende on Eesti maavaradeks: savi, liiv, kruus, karbonaatkivimid (lubjakivi ja dolomiit), turvas, ravimuda ja mineraalvesi. Kõige tähtsam kasutusala põlevkivil on energeetika (elektri- ja soojusenergia). Suurem osa Eesti põlevkiviõlist läheb ekspordiks. Kuid 2006 aastal kehtestati põlevkiviõli ekspordi keeld mereti, kuna pole selge, kas tegemist on kemikaaliga või mitte. Eesti on siiski juhtivaid
ARAABIA MERI Mirjam K. 7b MERE ASEND Araabia meri asub india ookeani loodeosas. Hindustani ja Araabia poolsaare vahel. Pärsia laht Araabia poolsaar Cambay laht Araabia meri India ookean Joonis1. Araabia mere asend MERE NIMI Araabia meri sai oma nime sellest, et selle looderannikul asub Araabia. AVAMERI Araabia meri on avameri, mis on otseühenduses India ookeaniga. SUURUS Araabia mere pindala koos Adeni ja Omaani lahega on 4 592 000km2. Võrreldes Kollase merega on Araabia meri väga suur. SÜGAVUS Araabia mere suurim sügavus on 5803 meetrit. Võrreldes Musta merega on see väga sügav vesi, nimelt on Araabia meri poole sügavam, kui Must meri. VEE SOOLSUS Araabia meri on soolane vesi, selle mere vee soolsus on kuni 36,5 promilli. Araabia merre suubuvad Induse ja Armada jõed. Araabia meres sajab vähe ja auramine on suhteliselt suur. VEE TEMPERATUUR JA JÄÄOLUD Araabia meri ei jäätu , k...
Loodusvarade ammendamine. Sigrid Savva Janne Nurme ÜG 8.a Loodusvarad. Taastuvad loodus- Taastamatud loodus- varad: varad: · Päikeseenergia. (ammendatud) · Metallimaagid. · Taimed. · Mineraalsed maavarad. · Mullastik. · Fossiilsed kütused. · Vesi. · Loomad. Taastuvate loodus- varade kasutamine. · Päikeseenergia- Päikeseküttesüsteem (20-60%) · Taimed- Mööbel, ehitusmaterjal jne. · Mullastik- Põllumajandus. · Vesi- vett kasutatakse 90% energiatootmisel sellest 2/3 põhjaveest. · Loomad- Toit. Taastamatute loodus- varade kasutamine. · Metallimaagid- pakendimaterjal. · Mineraalsed maavarad. · Fossiilsed kütused. Põlevkivi. · Värvus: kollakaspruun- rohekaspruun. · Süttib hõlpsasti. · Tekkis 450 miljonit aastat tagasi. · Varusid on 5 miljardit tonni. · ...
Korallimeri Karl Johan Leichter 2012 VPG Asukoht Korallimeri asub Vaikse ookeani lääneosas. Saartevaheline meri edelas Austraalia loodes Uus-Ginea kirdes Saalomoni saared idas Vanuatu kagus Uus-Kaledoonid Läänes on Torrese väinaga ühenduses Arafura merega Üldandmed Pindala on 4 068 km2. Sügavam koht on 7661m. Keskmine soolsus on 35 . Mandrilava on kitsas. Hoovused Korallimere ligidalt läheb soe Ida Austraalia hoovus Tõus ja mõõn Alal on umbes 30 eraldiseisvat korallrahu ja atolli, kaksteist neist on täielikult vee all või paljastuvad vaid väga suure mõõnaajal. Elustik Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Väga värvikirev, Palju haruldasi loomi ja taimi. Korallid Vetikad Meriliiliad Haid Mureenid Kirjud kalad Korallid Korallid kuuluvad ainuõõssete hõimkonda ja õisloomade klassi Vetikad Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeli...
1. RAHVAARV MAAILMAS 6,7 miljardit · Hiina 1,3 mln · India 1,2 mln · USA 300 mln · Indoneesia 235 mln · Brasiilia 180 mln · Euroopast: Saksamaa 80 mln 2. RAHVASTIKU PAIKNEMINE TERRITOORIUMIL · Hõredamini: kliima, majanduslik olukord. Austraalia sisealad, Gröönimaa, Sahara kõrb · Tihedamini: soodsad loodusolud, arenend majandus. ( algselt merede, jõgede äärde, viljakad mullad) Ida- ja Lõuna-Aasia jõgede orud, viljaka pinnasega Jaava saar, Jaapan. 3. LOOMILIK IIBE · Sündimist mõjutavad tegurid: majaduslikud võimalused, kooselu traditsioonid, naiste ja meeste tervis, usk, viljakas eas olevate naiste arv, väärtused · Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, loodusõnnetused, eluviis, arstiabi kehv kättesaadavus · Arenenud riikides: vähk, õnnetused, vägivald. · Arengumaades: nälg, sõjad, vee puudus. ...
Linnastumine Slumm - Linna vaene, halva hoonestatuse ja heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikust materjalist (tavaliselt kartongist, vineerist, pappkarpidest, tahvelkivist jms) ehitatud elamud, infrastruktuuri (veevärgi ja kanalisatsiooni, sageli ka elektri) puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Slummis elavad kõige vaesemad inimesed, tavaliselt immigrandid maalt või teistest riigi piirkondadest. Paljud neist on töötud või juhutöölised. Slummile on iseloomulik suur kuritegevus. Hiidlinnastu ehk linnaahel ehk megalopolis ehk megapolis - Suurlinnast ja selle ümbrusesse koondunud väiksematest linnadest tihedasti kokkukasvanud kogum, millel maailmamajanduses on olulise tähtsusega ülikeskuse roll. Hiidlinnastut võib lugeda linnastumise kõrgeimaks astmeks. Tuntuimad hiidlinnastud on: · nn BosWash (USA-s Atlandi ookeani rannikul Bostoni ja Washingtoni vahel) · nn Tokaido (Jaa...
754.000 373.000 km2 km2 Keskmine 7110 52 m sügavus Suurim 7.686 m 459 m sügavus Võrdlus skeemina Kariibi meri on 136 korda sügavam kui Läänemeri Kõige... Kariibi meri on üks kõige soolasema veega meri 36 promilli Enim kasutatud meri filmide tegemisel Legend Kariibi meres õitses piraatlus 16. sajandil ja suri välja umbes 1720. Vana nimetus Karaiibi meri ja praegune nimi Kariibi meri Keskkonnaprobleemid • Igal aastal kujutavad orkaanid Kariibi merele potentsiaalset ohtu • Mere saastatus on suur tänu rohketele kruiisidele Kasutatud allikad • http://et.wikipedia.org/wiki • www.allthesea.com/Caribbean-Sea • http://images.tixik.com/images/data/3868/148/2009/07/11/2361477/1.jpg • http://translate.google.ee/translate? hl=et&sl=en&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Caribbean_Sea&ei=v2F-S9aeEIzz-
üle maailma. ● Sellepärast hõlmavad enamiku külvpinnast söödataimed ja niidud. ● Enamik külvpinnast on teravilja( nisu,odra, kaera, rukki), kartuli, suhkrupeedija põldheina all, teravilja veetakse ka sisse. ● Väikesel osal külvpinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja( kurke, ● Katmikaladel viljendatakse ka viinamarju, virsikuid ja ploome. ● Aiasaadused ja lilled on tähtsmad väljaveokaubad. ● Õhu-ja veereostus on suured keskkonnaprobleemid. ● Intensiivne põllumajandus. Kasutatud allikad • https://www.reisiguru.ee/lugu/270 • https://www.aiasober.ee/liigikirjeldus ed/271 • https://annaabi.ee/Hollandi-p%C3% B5llumajandus-m132455.html • http://miksike.ee/documents/main/re feraadid/holland2.htm • http://www.nationsencyclopedia.com/ Europe/Netherlands- ENVIRONMENT.html
Prügila Leon Kann 12.B Millised keskkonnaprobleemid on prügilatega seotud ? Õhusaaste, pinna reostus, prügi laialikandumine, mõjutavad taimkatet (looduslike levialade kadumine, ohustatud liikide hävimine), prügila tegevuse käigus tekkiv müra võib samuti mõnes kohas probleemiks olla. Nõrgvesi. Hais . Linnud tassivad prügi laiali. Mida saaks igaüks teha, et prügi läheks rohkem ümbertöötlemisele ? Sorteerida Prügi metsa mitte viia kasutada korduvkasutatavaid pakendeid
Geo kontrolltöö parasvöötme metsad, rohtla Okasmetsad: Okaspuude kohastumised: igihaljas, okkad takistavad aurumist, koonusekujuline et lumi libiseks maha, pikk ja sirge tüvi et saaks rohkem päikesevalgust, paks ja tihe koor kaitsevad pakase eest. Heletaiga: valgusrikas, kliima mandriline, külm ja kuiv, kasvavad peamiselt mänd ja lehis, pumad ja samblikud. Tumetaiga: tihe, varjuküllane, pime, paks mets, kliima merelisem, soojem ja niiskem, peamiselt kasvavad kuusk, nulg, tsuuga ja seedermänd, puhmad ja samblad. Mandriline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. Mereline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud väikesed ööpäevased ja aastased õhutemperatuuride amplituudid, kõrge suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk. Lühikese suve ja õhukeste väheviljakate muldade tõttu ei ole seal eriti tulus elada, seega on see hõreda asutusega...
Doonau jõgi Näitajad: Nimi: Doonau Lähe: Saksamaa, Schwarzwald Suue: Must meri Pikkus: 2850 km Jõestikku kuuluvad jõed: Parempoolsed: Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar Vasakpoolsed: Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron Toitumine: mäestikes lume sulamisest ja sademetest Vooluhulk: 6 500 m³/s Asukoht: Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest),Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19. sajandi algusest on Doonau jäänud ilma enam kui 80 protsendist oma allikateks olevatest lisajõgedest ja soistest alades...
võimalust areneda. Kultuurid, mida selles riigid kasvatatakse: Kasvatatakse ja eksporditakse peamiselt tsitrusvilju, sest olud on kehvad ja riik saab suurema osa oma tulust nafta ekspordist. Oaasides kasvab veidi datlipalme ning ranniku haritavatel aladel oliivi-ja apelsinipuid; kõige kõrgemates piirkondades on eluvõimelised üksikud kadakad ja pistaatsiad. Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid: Muldade ja põhjavee sooldumine, vähe sademeid, millest on tingitud muldade kuivus, põhjavee tase on alanenud. Kokkuvõte: Sarnasused: Mõlemad on sellised piirkonnad, kus õhutemperatuur on püsivalt soe. (Liibüas küll veidi soojem) Mõlemates piirkondades kasvatatakse tsitrusvilju (nt. õunad, viinamarjad, apelsinid) Samuti on nii Liibüas kui ka Hispaanias kuivad mullad. (Aga seda ainult piirkondades, kus vihma sajab vähe)
Lõuna-Aafrika, Namiibia, Angola 33.Kalatoodangu maht maailmas: kasvas 20mln tonnilt 130mln tonnini. Kalarikkamad piirkonnad: paras-ja lähispolaarvõõtme rannikumeredes, eriti jõesuudmete ümbrustes, külmade hoovuste piirkonnas, troopiline ookean. Nt: Kagu-Aasia, Ladina-Ameerika, Lõuna-Ameerika Kalavaesemad piirkonnad: polaarookean, süvaookean Nt: Põhja-Jäämeri Suuremad kalapüüdjad: Norra, Island, Peruu, Tsiili, Soome, Hiina, Jaapan, USA, Venemaa.. 34. Keskkonnaprobleemid põllumajanduses: · Erosioon, muldade degeratsioon, kõrbete teke. · Maa viljatus · mulla struktuuri hävimine · põllukultuuride liigne väetajmine veekogude kinnikasv · metaani hulga kasvamine õhus · loomaliikide keskkonna hävimine · põhjavee taseme alandamine ja pinnase soolsus Keskkonnaprobleemid metsanduses: · metsad hävitatakse raiumise teel · kontrollimatu igapäevase tarbepuidu raiumine · keskkonnasaastumine ja põlengud
11.02.2018 Keskkonnaprobleemid Eestis Keskkonnaprobleemide põhjused · põlevkivi kaevandamine ning põletamine; · inimpopulatsiooni suurenemine; · liigne metsade raie; · inimkonna soovide suurenemine; · õhusaastumine saasteallikatest (transport); · tehnoloogiline areng; · veereostus;
Taani Kairi Tamm Markus Päll 10B Maakasutus Müük Mets 14% Põllumaa 68% Rohumaa 18% Pinnamood Valdavalt tasane või laugjas Kõrgeim punkt on vaid 173 meetrit üle merepinna Paljandub ka kriidikaljusid Leidub ka fjordrannikuid Lääneosa on liivane ja moreenne Kesk ja idaosa on künklikum Kliima Heitlik, niiske ja sombune parasvöötme mereline kliima Aasta keskmine sademete hulk on idas 600 m, läänes 800 m. Vihmapäevi on aastas keskmiselt 121. Kõige rohkem sademeid septembris, oktoobris, novembris Temperatuur ei küündi üle 26 Talved on lumevaesed ning soojad Suved vihmased ja jahedad Mullad Tasane reljeef soodustab põllumajandusega tegelemist Idaosas viljakad pruunmullad Lääneosas väikese viljakusega liivased ja soostunud mullad Põllukultuuride saagikus on maailma tipptasemel Taanis ei ole vaialik teostada maaparandustöid kuna kliima on hea, mis annab piisavlt n...
9.Paljudes riikides valitsevat näljahäda aitaks kõige paremini leevendada: c)toitumisharjumuste muutmine. 10.Taastua loodusvara näiteks on: d)vesi. 11.Happevihmade tekkes on oluline osa atmosfääri sattunud: b)happelistel oksiididel. 12.Kasvuhooneefekti süvenemine tuleneb eelkõige sellest, et atmosfääris on tõusnud: a)CO2 kontsentratsioon. 13.Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine on esikohal: d)Eesti looduskaitseseaduses. 14.Eesti peamised keskkonnaprobleemid tulenevad: b)põlevkivi kaevandamisest ja põletamisest. 15.Natura 2000 loodusaladel kaitstakse peamiselt: a)väärtuslikke ja ohustatud liike. 16.Prügi kogumine eri konteineritesse vastavalt nende töötlemisviisidele on eelkõige kooskõlas: c)Agenda 21 põhimõttega. 17.Mullastiku hävinemise peamisteks globaalseteks protsessideks on erosioon ja kõrbestumine. 18.Elanikkonna informeerimise kohustus on keskkonda puudutavatest otsustest ning iga
Madagaskar Autor: Alan Sakson Juhendaja: Helen Leoste Tallinn 2016 Asukoht Asub LL 20° ja IP 48° Lõuna-Aafrika Asub lõuna-Lähisekvatoriaalse ja troopilise kliimavöötme vahel Savanni loodusvööndis Kliima Keskmine temperatuur on juulis 9-20°C ja detsembris 16-27°C. Aasta jooksul sajab 1000-1500mm. Kõige rohkem sajab mai ja septembri kuus, mille sademetehulk ulatub 2030- 3250mm. Maksimum temperatuur võib ulatuda kuni 33°C Minimum temperatuur võib ulatuda kuni 10°C Ferralliitmullad Niiskel aastaajal katab muldi sageli vesi; kuival aastaajal kuivavad mullad läbi; moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht vihmaperioodil orgaaniline aine laguneb ja uhutakse sügavamale kuival aastajal kõdunevad taimejäänused osaliselt ja tekib huumus. Taimestik Valitsevad kõrrelised. Kõrrelistel on tihe ja tugevasti läbi põ...
Lülijalgsed: karakurt, rohutirtsud, meesipelgad. Külmakõrb Peale sooja kliimaga kõrbe on olemas ka külmi kõrbi. Külmakõrb ehk polaarkõrb on äärmiselt külma kliima tõttu väga napi taimkattega või hoopis taimkatteta ala. Külmakõrbed asuvad Antarktikas ja Arktikas. Inimtegevus Kõrbed on hõredasti asustatud. Inimesed tegelevad kõrbes rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutamise tagajärjel võivad veekogud ära kuivada või muld soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rb http://www.slideshare.net/MeeliSonn/krbed http://miksike.ee/documents/main/referaadid/korbed.htm http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbeloomad.htm http://miksike
Põllumajandus Ungaris Grete Põdra ja Igor Smirnov Põllumajandus Selles piirkonnas on tegemist kaubandusliku põllumajandusega. Ungaris on põhiliselt intensiivne põllumajandus va pustas, seal on ekstensiivne. Ungaris on arenenud nii taime - kui ka loomakasvatus. Taime-ja loomakasvatus Esimesteks põhiharudeks on teravilja, köögivilja ja puuvilja kasvatamine. Peamisteks põllukultuurideks on teraviljadest mais, nisu ja rukis ning köögiviljadest suhkrupeet ja kartul. Soojad suved ja pehmed talved võimaldavad Ungaris kasvatada paprikat. Veini valmistamiseks kasvatatakse ka viinamarju. Loomakasvatuses on esikohal liha ja munatootmine, piimakarja- ja lambakasvatus on teisejärgulised. Suuri alasid Ungari tasandikel kasutatakse sigade ja veiste kasvatamiseks. Ungari metsadest pärit loom http://mw2.google.com/mw-panoramio/photos/medium/100281212.jpg Maakasutus Tervest Ungari maakasutusest on põllumaa all 51% ja rohumaast 12%. Põllumajandusl...
Loodus ei andesta vigu Industrialiseerimisprotsesside tulemusena hakkas inimkond järjest enam loodusvarasid tarbima ning heitmeid loodusesse paiskama.Keskkonnaprobleemid on seoses maailma rahvaarvu ja tööstuse arenguga kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud .Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise , vee reostumise ja jäätmete kuhjumise . Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente.Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva , aga õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu keemilist koostist, näiteks fossiilsete kütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele , kahjustavad taimi
. Energia liik, Kasutamise eelised Kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid selle osatähtsus Nafta Nafta on suure kütteväärtusega. Transportida Puuraukude rajamine merre keeruline; taastumatu saab suuri koguseid tankerite ja ammutamise käigus suur oht merevee reostumiseks torujuhtmetega. ja pinnase saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas Suure kütteväärtusega
· Loodusressursside ja alternatiiv energia kasutamine · Inimeste tervis ja selle kaitsmine · Rahvusvaheline koostöö, et lahendada ülemaailmseid probleeme · Keskonnateadlikud inimesed · Säilitada loodusväärtusi Ülemaailmsed probleemid Inimesed eladavad mõttega, et kui ma siin olen siis ma pean saama mida ma tahan. Ja see on üks väga suur probleem. Kõik see tootmine ja tarbimine tekitab maailmas palju keskonnaprobleeme. Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise ja vee reostumise, loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude eutrofeerumine ja happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Ja kui nii edasi läheb võib muutuda inimesel elamine planeedil maa väga raskeks.
7. Millised olid käsumajanduse rakendamise tagajärjed ühiskonnale? Too 2 näidet. ● Suur reostus, Eestis näiteks tuhamäed ● Toodi sisse töölisi võõrailt maadelt, eestlaste osakaal langes 60%-le, hea näide venestamise poliitikast ● Tekkis defitsiit, panustati nii palju rasketööstusele, et kergetööstus sai kannatada. Toitu oli vähe saada ja valik oli minimaalne. 8. Miks tõi nõukoguliku majanduspoliitika elluviimine kaasa keskkonnaprobleemid? Selgita 2 näite abil. Kõike põlevkivi, mida kaevandati ei põletatud ära, tekkisid tuhamäed mis kõik saastas loodust, vett ja õhku. Kirde-Eesti oli suur probleemikoht. Kaevandati ka fosforiiti. 9. Milliseid vahendeid kasutati Nõukogude Liidus venestamispoliitika elluviimisel? Too näiteid, kuidas püüti tagada vene keele levikud üle terve NSV Liidu. ● Vene keele õppimine muutus kohustuslikuks kõikides koolides ja mõnelpool ka lasteaedades.
riigid ja neil on raha 4. Eestile lähimad tuumajaamad on Forsmark, Loviisa, Sosnovõibor, Ignalina ja Barseback 5. Kuidas suhtuksid tuumaelektrijaama ehitamisse eestis? Nimeta poolt ja vasstuargumente Oleks kasulik kuna tekib vähe jääke ja saab palju energiat aga tuumajäägid on ohtlikud 6. Millistes euroopa riikides on tuumaenergia osatähtsus suur? Miks? USA, Prantsusmaa, jaapan sest need riigid on rikkad 7. Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad tuumaenergia kasutamisega? Ohtlikud jäätmed, suur saastamiseoht rikke korral Alternatiivsed energiaallikad *päikeeenergia- kus päikest ja kus tarbijaid *tuuleenergia-kasutati juba 1970.ndatel *geotermaalne energia- maa siseenergia *bioenergia Metallurga Raud- teras, malm terast saab rohkem voolida Vask elektroonikatööstus Alumiinium hea elektrijuht
PÕLLUMAJANDUSLIKUD TOOTMISVORMID- UNGARI JA KEENIA Pillemai Pihlak, Jorma Hiie, Aivo Joost, Uku Moldau looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks UNGARIS 0,18 Põllumajanduslikult kasutatav territoorium Põllumaa Rohumaa 0,77 UNGARI pinnamood Ungari pinnamood on peamiselt tasane, kohati laineline Üksikud mäed esinevad Slovakkia piiri ääres psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase LoodeUngaris madalate Kolmas tase küngaste ahelik Neljas tase EdelaUngaris ...
Euroopa Liidu VII keskkonnaprogrammi ,,Hea elu maakera võimaluste piires". Programmi esmatähtsad eesmärgid ja realiseerimise teed. Keskkonnapoliitika Eestis. Riigi strateegilised arengudokumendid (poliitika põhialused, valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava, programm). Näiteid riigi põhialustest ja arengukavadest. Keskkonnastrateegia 2030. Esmatähtsad valdkonnad. Säästev areng. Mõiste "Säästev areng". Säästva arengu põhimõte. Keskkonnaseisund. Suurimad keskkonnaprobleemid maailmas ja Eestis. Selgita mõne globaalse keskkonnaprobleemi tekkepõhjuseid ja probleemi olulisemaid leevendusmeetmeid. Suurimad keskkonnaalased saavutused maailmas ja Eestis. Keskkonnaseisund ja selle muutumise trendid maailmas ja Eestis. Reostust mahendavad meetmed (veekogudele, atmosfääri jne). Seminaride teemad: Globaalsed keskkonnaprobleemid ja keskkonnaalased saavutused probleemi olemus, tagajärjed, leevendusabinõud; mis teeb saavutusest saavutuse.
sundvõõrandamise järel ühismajandid (kolhoosid, sovhoosid) Majandus: Jäik riiklik plaanimajandus, käsumajandus 7. Millised olid käsumajanduse rakendamise tagajärjed ühiskonnale? Too 2 näidet. Vastus: Industrialiseerimine ja kolhoseerimine soodustasid linnastusmist. Teistest liiduvabariikidest algas massiline võõrtööliste sissevool ja eestlaste protsent elanikkonnas vähenes. 8. Miks tõi nõukoguliku majanduspoliitika elluviimine kaasa keskkonnaprobleemid? Selgita 2 näite abil. Vastus: Rajati palju kaevandusi. Nt Kirde-Eestis leidub põlekivi ja fosforiiti, mille kaevandamine reostab õhku ja vett ning järele jäävad suured tuhahunnikud ning karjäärid. Rajati ka läbimõtlemata suuri tehaseid, mis reostasid õhku. 9. Milliseid vahendeid kasutati Nõukogude Liidus venestamispoliitika elluviimisel? Too näiteid, kuidas püüti tagada vene keele levikud üle terve NSV Liidu. Vastus: Toodi sisse võõrtöölisi teistest liiduvabariikidest
Ökomärgis on vabatahtlikkuse alusel taotletav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav keskkonnamärgis. Ökoloogiline seljakott Ökoloogiline seljakott - tarbitavast materjalist (nt alumiiniumist) tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog. Mobiiltelefon 75,0 kg, 2 000 kg 5-grammine kuldsõrmus, Plastpang 26,0 kg, Hambahari 1,5 kg, 1 kg kulda 350 000 kg, 1 kg vaske 420 kg, 1 kg rauda 15 kg, 1 kg alumiiniumi 6 kg GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID Globaalsed keskkonnaprobleemid ( loodusvarad ja toit , metsad ja maavarad, jäätmed) Ulatuslikke nüüdisühiskonna arenguraskusi, mille lahendamiseks on vaja rakendada riikidevahelist koostööd nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalsfääris, nimetatakse globaalprobleemideks. Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt.
Ökomärgis on vabatahtlikkuse alusel taotletav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav keskkonnamärgis. Ökoloogiline seljakott Ökoloogiline seljakott - tarbitavast materjalist (nt alumiiniumist) tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog. Mobiiltelefon 75,0 kg, 2 000 kg 5-grammine kuldsõrmus, Plastpang 26,0 kg, Hambahari 1,5 kg, 1 kg kulda 350 000 kg, 1 kg vaske 420 kg, 1 kg rauda 15 kg, 1 kg alumiiniumi 6 kg GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID Globaalsed keskkonnaprobleemid ( loodusvarad ja toit , metsad ja maavarad, jäätmed) Ulatuslikke nüüdisühiskonna arenguraskusi, mille lahendamiseks on vaja rakendada riikidevahelist koostööd nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalsfääris, nimetatakse globaalprobleemideks. Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt.
kõige tihedamalt ametiühingutega seotud, 92st aastast kuni selle aastani on neil olnud tihe koostöö paremerakondadega, läänemeelne, pooldavad kiireid reforme, heaoluühiskonna ülesehitamine, nad on uue tööseaduse vastu - töötajat kergem valllandama, lüham aeg etteteatamiseks, väiksem kompensatsioon (see ajas paremerakondadega tülli) Tsenter 5) Rohelised (kasvas välja rohelisest liikumisest, mis oli ühiskondlik liikumine enne, viimastel RK valimistel sai 6 kohta, keskkonnaprobleemid (ökoloogiliselt võimalikult vähe keskkond kahjustada saaks), taastuvenergia võimalikult suur roll, põlevkivi põletamise vastu, tuule- ja päikeseenergia, tuumaenergia vastu, ametlikult on nad opositsioonis, aga faktiliselt toetavad võimuliitu P 6) IRL paremtsenter (Mart Laar, aja jooksul IRL on liikunud puhtparempoolsest erakonnast paremtsentristlikuks (venekeelse elanikkonna seas toetus 0%), võrdeline tulumaks, majanduspoliitika sarnane reformierakonnaga, poooldavad võimaluse
METSADE MAJANDUSLIKU KASUTAMISEGA KAASNEVAD KESKKONNA- JA SOTSIAALSED PROBLEEMID HANNA-LIISA ROONE MAIU TALIRAND 2012 METSAMAJANDUS Metsandussektor on Eesti majanduse oluline tugisammas. Riigimetsa heaperemehelik majandamine teenib tulu riigikassasse. Annab tööd tuhandetele inimestele. SÄÄSTEV METSANDUS TOOB TULU · Metsa majandamine tähendab metsa kasvatamist, kasutamist, korraldamist ja kaitset. · RMK on riigimetsa hea peremees, kes majandab talle usaldatud vara säästvalt ja heaperemehelikult. · Metsatöid tehes on oluline säilitada tasakaal metsa poolt pakutavate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja looduslike väärtuste vahel. METSADE VAJALIKKUS Metsad on suured piirkonnad, mida katavad peamiselt puud, aga ka teised taimed. Tänapäeval katab mets umbes 30% maismaast. Metsast saadud puitu on inimene läbi aegade kasuta...
Meremuda - ravimuda Järvelubi - söödalisand Turvas - alusturvas PÕLEVKIVI Põlevkivi on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Kasutatakse ligi 80% energeetikas ja 20% keemiatööstuses. PÕLEVKIVI Eesti Põhiline osa Eesti energiast toodetakse soojuselektrijaam Kirde-Eestis, kus asuvad 2 suuremat põlevkivi baasil töötavat soojuselektrijaama. Seal on ka tõsisemad keskkonnaprobleemid. Põlevkivi põlemisel eraldub mitmeid happesademeid tekitavaid ja kasvuhoonegaase. Lisaks õhusaastele jäävad põlevkivi Kohtla-Nõmme aherainemägi kasutamisest ümbruskonda ka kõrged aheraine mäed ja segipööratud pinnas. Aherainest välja uhutud fenoolid moodustavad ligi 80%veereostusest, mida EestionLäänemerre Aheraine saadab.
- ÜRO Milleeniumi Deklaratsioon; - Agenda 21 (The Rio Declaration on Environment and Development); - Kyoto protokoll; - Asutati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaprogramm (UNEP). 5. Kasvu piirid (“limits to growth”) tähendab: - loodusvarade piiratust; - fõõsiliselt vähest ruumi rahvastiku kasvuks; - entroopia kasvu; - majanduse kasvu lõplikku suurust; - on üks võimalikke arengustsenaariume. 6. Maailma olulisemad keskkonnaprobleemid on (WHO andmetel): - haigused ja tervis, väikelaste suremus; - heade tehnoloogiate piiratud levik; - linnastumine; - autostumine. 7. Säästva arengu mõõtmed: - majanduslik; - sotsiaalne; - keskkonnaalane; - poliitiline; - julgeolekuline. 8. Säästvat arengut häirivad tegurid: - majanduslikus tegevuses ei arvestata sotsiaalset mõju ja keskkonnahoiu hinda;
küsimusele olla liiga hilja vastata. Probleemide lahendamisega tuleb kohe tegelema hakkama. Süsihappegaasi väljalase pidavat aastaks 2030 tõusma 52% võrra. See on suuresti suure energiavajadusega maade Hiina ja India esiletõusust tingitud. Euroopa suur väljakutse tulevikuks on suure energiatarbimisega arengumaade turgudele viia keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid. Meie riikide ühendus ei tohi keskenduda ainult liidusisestele probleemidele, sest keskkonnaprobleemid ei tunne riigipiire. Globaalse mõtlemise juurutamine ei tohi jääda ühe maailmajao tasandile, vaid see peab olema ülemaailmne. Suhtumisest algab kõik. Rekordiliselt kõrged temperatuurid on arvatavalt hävitanud juba 70% India ookeani korallidest. Korrallid moodustavad väga keeruka ökosüsteemi ning neid võib võrrelda maapealsete vihmametsadega. Ökosüsteemid ja liigid hävivad, aga maa rahvastik kasvab
kasvatus. Puuviljadest kasvatatakse arbuuse ja viinamarje. Loomakasvatus on peaaegu sama oluline kui taimekasvatus Afganistani majandusele. Kõige rohkem kasvatatakse lambaid ja kitse. Eksport Puuviljad ja pähklid on Afganistani kõige olulisem eksport. Afganistanis ekporditakse ka puuvilju nagu viinamarju. Eksporditakse veel ka ville ja vääriskive. Sisse ostetakse toitu, masinaid ja naftat. Keskkonnaprobleemid Üheks keskkonna probleemiks on sõjad selles riigis, kuid see pole ainuke probleem Afganistanis on ka suur õhu-ja veesaaste mis tõttu riik on praegu suures majandus kriisis. Kasutatu allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Afganistan#Majandus http://faostat.fao.org/site/291/default.aspx http://en.wikipedia.org/wiki/Afghanistan
Samuti on inimesed ka reklaamiohvrid. Ei mõelda ostetu vajalikkusele, vaid sellest saadakse aru alles siis, kui asja tõepoolest vaja ei ole. Suur osa mõtlematul raiskamisel on ka ajal. Peame pidevalt tehnika arengu ja viimaste moeuudistega kursis olema ning omama kõiki kõige viimaseid tehnikavidinaid. Vastasel juhul oleme me lihtsalt ajast maha jäänud. Vähesed tunnevad huvi jäätmete sorteerimise ja taaskasutuse vastu. Inimese tegevuse tagajärjel on tekkinud tohutud keskkonnaprobleemid. Nende probleemide lahendamata jätmine võib suuresti mõju avaldada ka meie planeedile. Kuigi meil on hetkel veel piisavalt, siis tasuks mõelda ka tulevastele põlvedele. Kõige hullem seis on maavaradega, mille tarbimine kiireneb pidevalt ning erinevate ennustuste kohaselt lõppevad need peatselt. Inimkond küll liigub selle suunas, et arendada erinevaid alternatiivseid energiaallikaid, kuid nende maht pole siiski piisav, et tasa teha inimeste poolt tekitatud kahju.
On metsikuid kohvipuid, kakaopuid ja kookospalme ning palju kohalikke troopilisi viljapuid, näiteks avokaado, apelsinipuu, hapulaimipuu ja mangopuu. Kuivades piirkondades kasvavad kaktused ja astelpõõsad. Haiti loomad Haitil on palju putukaliike, kuid ei leidu mürkmadusid. Levinud linnud on pardid, pärlkanad, flamingod ja metsikud tuvid. Mitmete endeemsete liikide seas on üks ohustatumaid haiti pilukoonu. pilukoonu flamingod Haiti keskkonnaprobleemid Metsade pindala väheneb hoogsalt, sest puitu kasutatakse kütusena, ka tulekahjud, kontrollimatu raiumine ja metsamaa muutmine põllumaaks on enamiku puid hävitanud. Muldasid kahjustab erosioon. Joogivett napib. Haiti loodusvarad Haiti loodusvarade hulka kuuluvad : - boksiit, - vask, - kaltsiumkarbonaat, - kuld, - marmor, - hüdroenergia. Haiti rahvastik Haiti on üks tihedamalt asustatud riike maailmas. Enamik haitilasi on katoliiklased.
samuti kohalikul turul Ookeanipüük – kasutatakse suuri kalapüügilaevu, mis on varustatud kaasaegse tehnikaga. Need laevad võivad merel olla nädalaid. Kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Kalakasvatus – kasvatatakse kala siseveekogudes või rannikuvetes. Rannikuvetes kasvatatakse enamasti väärtuslikumat kala ekspordiks ning Aasia riikides on levinud talupidajate lisa sissetulekuna. 3. Millised on maailmamere keskkonnaprobleemid? (3p) a) Veereostus- visatakse prügi vette, naftalekked b) Kalade ülepüük- kalu jääb vähemaks ja paljud liigid surevad c) Kliima soojenemine- vesi jääb paljudele kalaliikidele liiga hapnikuvaeseks. d) Kliima soojenemine – üleujutused 4. Kas järgmised väited on tõesed või väärad? Paranda väärad väited õigeks. a) Brasiilia ja Gabon on suurima metsasusega vihmamaetsariigid. ÕIGE
geograafia kontrolltõõ rohtlad ja metsad. 1.loodusvõõndite asend kaardil vastus-okasmets-parasvõõtme mandriline lehtmets-parasvõõtme mereline rohtla-parasvõõde 2.mullad,võrdlus,nimetused,tunnused,kliima ja taimestiku mõju mulla tekkele. vastus-lehtmets-pruunmullad (viljakas) okasmets-leetmullad (väheviljakas) rohtla-mustmullad (kõige viljakam) lehtmets-kiire aineringe,pakshuumuse horisont,palju mikroorganisme,viljakad mullad ,sest mikroorganismidele hea elukoht ja sajab palju ning kõdunevat materjali on üsna palju. okasmets-aeglane lagunemis protsess,vihmavesi uhtub pealmise viljaka kihi alla ning peale jääb väheviljaks õhuke hele kiht. rohtlad-rohttaimestik annab palju taimejäänuseid mis kõdunevad kiiresti,paks huumuse horisont (kuni 20 m) ,mullabakterid ja selgroogsed kobestavad mulda,puid pole ,sest vihma sajab vähe. 3.keskkonnaprobleemid nendes loodusvõõndites. vastus- ...
OMNIBUSSIS LÄBIVIIDUD KÜSITLUSE TULEMUSED 2012 ,,ELANIKKONNA LOODUSTEADUSLIKKUS" ·Küsitluse üldkogum on Eesti 15-74-aastane elanikkond (kokku 1 024267 inimest - ESA, seisuga 1.01.2012.) · Küsitlus viidi läbi silmast-silma küsitlusena Omnibussi keskkonnas · Küsitlusperiood oli 31.05-13.06.2012 · Osales 68 intervjueerijat 100 küsitluspunktis · Vastanute arv on 1005 ,,ELANIKKONNA LOODUSTEADUSLIKKUS" KÜSITLUSE TULEMUS · Suuremat tähelepanu nõudvad keskkonnaprobleemid Eestis, mida vastajad spontaanselt pakkusid, olid vesi ja veekogud (18%), prügimajandus (17%), reostus, saaste (15%) ja mets (15%). · Kui vastajail paluti loetelust valida 3 valdkonda, mis nõuaksid senisest suuremat tähelepanu, kerkis pingerea etteotsa mets (31%), mida paigutas 3 tähtsama hulka peaaegu iga vastaja. Sellele järgnes mere puhtus (28%) ja jõgede- järvede olukord (27%) seega taas veekogude puhtus. · Eesti keskkonnaseisundit tervikuna hinnati ülekaalukalt
Kontrolltööks kordamine. AREENID. 1.Mõisted: aromaatne ühend- orgaaniline ühend- mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel aromaatne struktuur (tsükkel)- orgaaniliste ühendite struktuurielement, mille tunnuseks on vahelduvate üksik- ja kaksiksidemetega ahelast moodustunud tsükkel. areenid- aromaatsete ühendite üldnimetus. heterotsüklilised ühendid- tsükliline ühend, mille tsüklit moodustavate aatomite hulka kuuluvad peale süsinike ka teiste elementide aatomid. fenoolid- hüdroksü- või polühüdroksüareenid. fenolaat- fenooli kui happe sool. delokalisatsioon- ehk laialijaotumine on seotud bi-elektronsüsteemidega: kaksiksidemed, aromaatsed tuumad. Delokalisatsioon stabiliseerib osakesi. halogeenimine- halogeeni aatomi(te) sisseviimine ühendisse. nitreerimine- vesiniku aatomi nitrorühmaga (-NO2) asendamine. alküülimine- on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise. võib olla ka antud väide ja va...
Kontrolltööks kordamine. AREENID. 1.Mõisted: aromaatne ühend- orgaaniline ühend- mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel aromaatne struktuur (tsükkel)- orgaaniliste ühendite struktuurielement, mille tunnuseks on vahelduvate üksik- ja kaksiksidemetega ahelast moodustunud tsükkel. areenid- aromaatsete ühendite üldnimetus. heterotsüklilised ühendid- tsükliline ühend, mille tsüklit moodustavate aatomite hulka kuuluvad peale süsinike ka teiste elementide aatomid. fenoolid- hüdroksü- või polühüdroksüareenid. fenolaat- fenooli kui happe sool. delokalisatsioon- ehk laialijaotumine on seotud bi-elektronsüsteemidega: kaksiksidemed, aromaatsed tuumad. Delokalisatsioon stabiliseerib osakesi. halogeenimine- halogeeni aatomi(te) sisseviimine ühendisse. nitreerimine- vesiniku aatomi nitrorühmaga (-NO2) asendamine. alküülimine- on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise. võib olla ka antud väide ja va...
Ülevaade globaalprobleemist Ülerahvastumine Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem. Ülerahvastumisest saavad alguse kõik teised globaalsed probleemid:toidupuudus,nakkushaigused,keskkonnaprobleemid(õhu-,vee-ja mullastiku saaste),linnastumine, vaesus jm. Maailmas on praegu 7 miljardit inimest. Inimeste arv kasvab aastas 76 miljoni inimese võrra. Iga 20 minuti tagant sünnib juurde umbes 3500 last. Peamiselt toimub elanikkonna juurdekasv arenevates riikides. Maailmas on kolm piirkonda, kus kasv on oluliselt kiirem kui lubatud: Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia. Mis on probleemi põhjusteks? Probleemi tagajärjed * Suremuse langus * Näljahäda * Teaduse areng * Maailma taandareng * Toitumistingimuste paranemine * Linnastumine * Heaolu kasv * Haiguste levik * Religioossed ja ...
Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taaskasutus. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
