Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus...................................................................................................................................3 2. Arengukava koostamise vajadus....................................................................................................4 3. Arengukava põhieesmärgid............................................................................................................5 4. Metsamajanduse elujõulisuse tagamine.................................................................................................7-8 5. Arengud metsamajanduses ..................................
või kiirgustegevusluba; 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. §8. Arendaja (1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia. §9. Otsustaja Otsustaja on tegevusloa andja. §10. Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja (1) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja on Keskkonnaministeerium, kui Keskkonnaministeerium on tegevusloa andja või kui tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju võib ulatuda teise maakonda, piiriveekogule või merele või olla piiriülene. (2) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ülesanded on: 1) vajaduse korral kontrollida kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse õiguspärasust; 2) kontrollida keskkonnamõju hindamise programmi vastavust käesoleva seaduse §s 13 sätestatud nõuetele
4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. §8. Arendaja (1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (edaspidi arendaja). (2) Arendaja kannab keskkonnamõju hindamisega seotud kulud. §9. Otsustaja Otsustaja on tegevusloa andja. §10. Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja (1) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja on Keskkonnaministeerium, kui Keskkonnaministeerium on tegevusloa andja või kui tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju võib ulatuda teise maakonda, piiriveekogule või merele või olla piiriülene. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel on keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistus (edaspidi keskkonnateenistus). (3) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ülesanded on: 1) vajaduse korral kontrollida kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või
§ 8. Arendaja (1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (edaspidi arendaja). (2) Arendaja kannab keskkonnamõju hindamisega seotud kulud. § 9. Otsustaja Otsustaja on tegevusloa andja. § 10. Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja (1) Kui Vabariigi Valitsus või Keskkonnaministeerium on tegevusloa andja või kui tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju võib olla riigipiiri ülene, on keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Keskkonnaministeerium. [RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010] (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel on keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Keskkonnaamet.
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Jaanus K. ja Ott K. RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE SEIRE JA VAJADUS EESTIS Referaat Õppegrupp: G-2 Juhendaja: Jaan Jõgi Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 AJALUGU.............................................................................................................................. 4 IONISEERIV KIIRGUS.......................................................................................................... 5 LIIGID.......................................................................................................................................
Seega tuleb arvestada vaid sellega, et kui soovitakse faile edasi saata, siis peab neile adressaatidele, kellel on arvutis vaid MS Office, failid enne sobivasse formaati sättima. 7 Kuid nüüd välja lastud ka liides kõigile Microsoft Wordi kasutajatele, mis annab võimaluse luua ja avada ODT faile. Ehk võimalikuks on saanud DOC/ODT ja ODT/DOC konverteerimine Microsoft Officis. Näiteks Keskkonnaministeerium on viimase kümne aasta jooksul OpenOffice.org kasutamisega säästnud vähemalt 1,3 miljonit maksumaksja raha ja kõik vajalikud tööd on saanud tehtud. 1.7 Google veebipõhised rakendused Google Docs on veebipõhine kontoritarkvarapakett, mis sisaldab tekstiredaktorit, tabelarvutust ja esitlustarkvara. Dokumendi loomiseks peab kasutajal olema Google konto. Uusi dokumente saab alustada täiesti nullist või kasutada selleks loodud malle. Dokumentides
See tähendab, et koos ametikohaga saab minister ka õiguse ja kohustuse juhtida valitsemisasutuse ministeeriumi tööd. Ministeeriumid luuakse selleks, et korraldada valitsemist eri valdkondades. Eestis on 11 ministeeriumit: · Välisministeerium. · Kaitseministeerium. · Siseministeerium. · Justiitsministeerium. · Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. · Põllumajandusministeerium. · Rahandusministeerium. · Keskkonnaministeerium. · Sotsiaalministeerium. · Haridus- ja teadusministeerium. · Kultuuriministeerium. Valitsuse peamised ülesanded: · Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat. · Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel. · Koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid. · Suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust. Mõnikord kuulub valitsusse ka mõni nn portfellita minister
- kk mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine - kk seisundi hindamine ja selle muutuste prognoosimine - loodusvarade seisundi ja hulga määramine - bioloogilise mitmekesisuse hindamine ja analüüs - saasteainete kauglevi jälgmine ja rahvusvaheliste lepingute alusel uuringute tegemine EÜ-s oluline - adekvaatsete tulemuste huvides vaja metoodikad ühtlustada - annab ülevaate kkkvaliteeedi direktiivide elluviimisest Eestis reguleerib keskkonnaseire seadus. Jaguneb - riiklik - keskkonnaministeerium - KOV valla või linna kkseire programm - ettevõtja omal soovisl või lähtudes seadusest, kuulub ettevaatusmeetmete hulka. Andmeid hoitakse kkregistris, andmete avalikustamise sätestab kkregistri seadus. Keskkonnajärelvalve Rikkumiste tuvastamiseks. Eestis reguleerib kkjärelvalve seadus. Hõlmab - isikute kk mõjutav tegevus - loodussaaduste valdamine ja nendega sooritatavad tehingud - kk mõjutavad seadmed ja tehnoloogilised protsessid - kohustuslike kk abinõude rakendamine
kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Rahvuspargi omapärane kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena. Karula rahvuspargi olulisemateks väärtusteks on iseloomulik looduse mitmekesisus, pikk ajalooliselt kujunenud asustus, kultuuripärand ja taluarhitektuur. Karula rahvuspark juhindub kaitsekorralduskavadest, millest esimene koostati aastateks 2001- 2005. Keskkonnaministeerium küll ei kinnitanud seda kaitsekorralduskava, kuid Karula rahvuspargi administratsioon lähtus oma igapäevase töö planeerimisel antud ajaperioodil just sellest kaitsekorralduskavast. (Karula rahvuspark) 1.2 Eesmärk Vastavalt kaitse-eeskirjale on Karula rahvupargi eesmärk: 1.Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste maastike, pinnavormide, looduse ja kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ning tutvustamine ja
Piiri tõmbamine ohtlike jäätmete ja tavajäätmete vahele ei ole alati kerge. Eesti Jäätmeklassifikaatoris on loetletud, millised jäätmed ja mis tingimustel kuuluvad ohtlike jäätmete hulka. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab selle eest, et ohtlike jäätmete käitlemine - kogumine, pakkimine, hoidmine, jäätmete märgistamine, vedu käitlemiskohta - toimuks vastavalt kehtestatud korrale. Ohtlike jäätmete käitlussüsteemi korraldamise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevad ettevõtted peavad taotlema selleks tegevuseks litsentsi. Tööstuses tekkivaid ohtlikke jäätmeid võidakse käidelda nende tekkimiskohas ka tootja enese poolt. Omavalitsused on kohustatud korraldama kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete vastuvõttu. Need on peamiselt aegunud arstimid, õlid, akud, raskemetalle sisaldavad materjalid (päevavalguslambid, termomeetrid, patareid), värvi- ja
4. AS Tamsalu Kalor ja Sermey Oy kohustuvad Eestis ellu viima Tamsalu valla soojavarustuse projekti kui ühisrakendusprojekti. 5. Projekti baasjoon ja dokumentatsioon on teatavatel tingimustel kinnitatud ning eeldatavalt tekib projekti tulemusena kasvuhoonegaaside heitkoguste täiendav vähenemine, mis ei tekiks projekti ellu viimata. 6. AS Tamsalu Kalor soovib lepingus sätestatud tingimustel müüa ja Soome Keskkonnaministeerium osta projekti elluviimise tulemusena tekkivaid heitkoguste vähendamise ühikuid. Heitkoguste vähendamise ühikute ostu-müügileping koosneb seitsmeteistkümnest artiklist, milles on antud ülevaade projektiga seostuvatest mõistetest, sisust (mõlema osapoole maksetest, kohustustest, tagatistest jne.) ja seatud eesmärkidest, millega osapooled peavad arvestama. Välja võiks tuua artikkel nelja, kus pööratakse tähelepanu
SOTSIAALSUS.. ..ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda. Sotsiaalne sidusus : - Ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. - Kirjeldab sidemeid või ,,liimi" mis toob inimesi ühiskonnas kokku ja hoiab neid ühes. Seda eriti seoses kultuurilise mitmekesisusega. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: - Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine - Sotsiaalsete suhete sidemete ja suhtlemise tugevdamine Euroopa nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: ,,Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist." Ühiskonna uurimine Sotsiaalteaduste valdkonna eripära: - Uurib inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte. - Sotsiaalteadused kasutavad nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Kvalitatiivne meetod Eesmärgiks on kirjeldada, andmete k...
loomist ning haridus- ja täiendõppesüsteemide tugevdamist 3. Ühtekuuluvusfond- toetatakse suuemahulisi investeeringuid transpordi- ja keskkonnaprojektidesse. (Riigi Raha Veeb) Struktuurivahendite kasutamise strateegia rakenduskavadeks on: · Inimressursi arendamise rakenduskava, mille koostajaks ja elluviijaks on Haridus- ja teadusministeerium. · Elukeskkonna arendamise rakenduskava, mille koostajaks ja elluviijaks on Keskkonnaministeerium. · Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava, mille koostajaks ja elluviijaks on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. (Riigi Raha Veeb) Euroopa Liidu kaudu toetatavad valdkonnad: · Energiamajandusse suunatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu 1,4 miljardit krooni. · Ettevõtlusse suunatakse 7,8 miljardit, millest lisaks Euroopa Regionaalarengu Fondi 6,6 miljardi suurusele toetusele, tuleb ülejäänud osa Euroopa
keskkonnale. Keskkonnarisk – on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus. Keskkonnaoht – on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Institutsioonid. Keskkonna institutsioonid on keskkonnakorraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioonid. Keskkonnakorralduse süsteem Eestis: Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ, Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja, Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan. Keskkonnaministeeriumi (KKM) ülesanded: Kkk ja lk korraldus Loodusvarade kasutus Järelvalve Ilmavaatlused Uuringud Eelnõud õigusaktidele Rahvusvaheline kk kaitse Valitsusasutused EV Riiklik Maa-amet (maakondlikud katastrid) Keskkonnaamet Keskkonnakaitse Inspektsioon (maakondlikud osakonnad) Riigiasutused Keskkonnaagentuur (KAUR) Loodusmuuseum
väetamine) abil. 1960ndatest tegeletakse poollooduslike rohumaade kaitsega. 2 Poollooduslike rohumaade aktiivne kaitse riiklikul tasandil on suhteliselt uus, Eesti iseseisvumisega kaasnev nähtus, isegi kui üksikuid niite arvati kaitsealade hulka juba varem. Esimesed niitude hoolduslepingud talunikega sõlmiti Matsalu looduskaitsealal 1994. a. Alates 2001. a. on niitude kaitsekorraldus ühildatud Euroopa Liidu määrustega. 2001-2006 on Keskkonnaministeerium toetanud poollooduslike niitude hooldamist ja taastamist (küll peamiselt kaitsealadel). Rohumaade kasvukohatüübid: nimetus, abiootilised ja botaanilised eripärad, peamised taimeliigid, majanduslik kasutamine (traditsiooniline ja nüüdisajal), levik Eestis, kaitse. Põhjalikumalt ranna-, lammi-, loo- ja puisniitude eripärad. Arurohumaad - paiknevad kuivadel või niisketel mineraalmuldadel. Karbonaatsel
· pinnase kaitse · (taimestiku ja loomastiku kaitse) Keskkonnakaitse tehnoloogilised meetmed = keskkonnatehnoloogia põhisisu: · saasteainete emissiooni vähendamine puhastusseadmete abil · saasteainete emissiooni vähendamine ennetava tehnoloogiaga (säästva tehnoloogiaga), alternatiivsete kütuste, suletud tootmistsüklite abil · Keskkonna seire ja seisundi hindamine · Keskkonna remediatsioon ja taastamine. Keskkonna probleemidega tegeleb Eesti Keskkonnaministeerium. 17. Keskkonna probleemid põlevkivitööstuses Poolkoksimäed on eriti ohtliku või ulatusliku reostuse objektid, mis tähendab, et nende ohtlikkus jääb kestma sadadeks aastateks. Nende ohtlikkus seisneb selles, et poolkoksi laialiuhtumine sademeveega viib spetsiifiliste reostustunnustega vee tekkeni, mis võib sattuda jõgedesse ja imbuda põhjavette. Põlevkivi poolkoksi ladestustega on seotud põhjavee reostamine ülemistes veehorisontides ja jõgede vee reostamine. Nii puhastamata kui ka
akud, patareid, PCB ja PCT tööstusreovee setted ja koldetuhk meditsiinis tekkinud jääkkemikaalid, süstlad, ravimid muud OJ - Hg-lambid, pakendid jms Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab selle eest, et ohtlike jäätmete käitlemine - kogumine, pakkimine, hoidmine, jäätmete märgistamine, vedu käitlemiskohta - toimuks vastavalt kehtestatud korrale. Ohtlike jäätmete käitlussüsteemi korraldamise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevad ettevõtted peavad taotlema selleks tegevuseks litsentsi. Omavalitsused on korraldavad kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete vastuvõttu (aegunud arstimid, õlid, akud, raskemetalle sisaldavad materjalid, värvi- ja lakijäätmed, majapidamises tarvitatavad mürkained jne.) Vastuvõtupunktides on erikonteineritega sisustatud lukustatud ruum. Vastuvõtupunktist veetakse ohtlikud jäätmed töötlemisele.
Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne. Keskkonnakaitse meetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid: Maa-amet, Metsaamet ja Kalaamet, Looduskaitse Inspektsioon ja Mereinspektsioon. Keskkonnamahutavus populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid (toitu, pesapaiku) samal määral kui need looduslikult uuenevad. K-e vastava populatsiooni keskmine iive võrdub nulliga. Reaalse populatsiooni arvukus kõigub tavaliselt k-e ümber.
allutati Ministrite Nõukogule ning Looduskaitse Valitsusest sai selle struktuuriüksus. Asutus nimetati Metsmajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuseks. 1966. aastal sai sellest samanimeline ministeerium. Keskkonnasurve andmete kogumine: 1980-ndatel aastatel hakati ettevõtetelt koguma õhusaaste, veekasutuse ja heitvee andmeid. Hiljem olid nad aluseks õhu saasteallikate infosüsteemiks ja veekatastriks 31. Eestis tegeleb keskkonnakorraldusega keskkonnaministeerium. Üheks tema alluvuses olevaks valitsusasutuseks on Keskkonnaamet. Missugused on Keskkonnaameti põhiülesanded? Tooge näiteid põhiülesannete kohta. “Meie ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. Amet alustas tööd 1. veebruarist 2009 ja
· Alati unikaalne · Üldine eesmärk- vähendada jäätmeteket ja prügilasse ladestavate sorteerimata jäätmete hulka · Prügila- viimane ja kõige kallim jäätmekäitlusviis jäätmetekitajale Jäätmekäitluse õiguslikud alused: · EL õigusaktid · Eesti õigusaktid · KOV õigusaktid · Arengukavad ja planeeringud Vastutus jäätmekäitluse eest: · Vabariigi valitsus töötab välja ja viib ellu vastavat majanduspoliitika · Keskkonnaministeerium juhendab ja koordineerib valdade, linnade ja maakondade tegevust · Kohalikud omavalitsused kavandavad, korraldavad, suunavad ja kontrollivad jäätmekäitlust oma territooriumil. · Juriidilised isikud on kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi jäätmete hulga ja ohtlikkuse vähendamiseks · Füüsilised isikud peavad jäätmeid käitlema omavalitsustes kehtestatud korra kohaselt Jäätmekäitluse alused seadustati 1990ndate alguses
-kaitsealad (sh rahvuspargid, loodus-, maastikukaitsealad jne) -hoiualad -kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid -püsielupaigad -kaitstavad looduse üksikobjektid (nt puud, allikad, rändrahnud, koopad jne) -kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Keskkonnakaitse korraldamisega saame hoida ja kaitsta oma elukeskkonda. Meie keskkonda ohustavad õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne. Kõige sellega tegeleb keskkonnaministeerium koos oma haldusalas olevate asutustega: -keskkonnaagentuur -Eesti Keskkonnauuringute Keskus -keskkonnainspektsioon -keskkonnaamet Keskkonnaminiseeriumi valitsemisalas olevad asutused Keskkonnaamet, Maa-amet ja Keskkonnainspektsioon Riiklik planeering (tasemed, liigid), keskkonnakaitses kasutatavad majanduslikud meetmed Riigi roll säästlikus arengus on reguleerimine, oma eeskuju näitamine ja inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine. Keskkonnapoliitikat tuleb teha rahvusvahelises
Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Institutsioonid. Keskkonnakaitse institutsioonid on keskkonnakorraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioonid. Keskkonnakorralduse süsteem Eestis: Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ, keskkonnakomisjon Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja, Säästva arengu komisjon Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan. Keskkonnaministeeriumi (KKM) ül: riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle ilmavaatlused geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine
4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. § 8. Arendaja (1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (edaspidi arendaja). (2) Arendaja kannab keskkonnamõju hindamisega seotud kulud. § 9. Otsustaja Otsustaja on tegevusloa andja. § 10. Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja (1) Kui Vabariigi Valitsus või Keskkonnaministeerium on tegevusloa andja või kui tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju võib olla riigipiiri ülene, on keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Keskkonnaministeerium. [RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010] (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel on keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Keskkonnaamet. [RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009] (3) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ülesanded on:
Olulise sisendi koosluste seisundi kohta annavad ka erinevad liigiseire programmid, kus seiratakse poollooduslike koosluste liike (nt kahepaiksete seire, rannaniitude linnustiku seire, päevaliblikate seire, soontaimede seire jt). 2.3 Tööjaotus riigiasutuste vahel Poollooduslike koosluste hooldamise ja taastamise korraldamine on jagatud mitmete asutuste vahel. Järgnevalt on kirjeldatud iga asutuse peamised vastutusvaldkonnad: · Keskkonnaministeerium (KKM) KKM korraldab poollooduslike koosluste kaitse sisuliste eesmärkide seadmise ja vastavate õigusaktide ettevalmistamise. · Keskkonnaamet (KA) KA korraldab loodushoiutoetuste (taastamistoetus) maksmist eramaal, RMK poolt välja renditud riigimaal ning ajutise loaga kasutusse antud jätkuvalt riigi omandis oleval maal; planeerib vahendid taastamiseks, sh valmistab ette vajalikud projektitaotlused ja kooskõlastab poollooduslike koosluste hooldustoetuse taotlused.
4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. § 8. Arendaja (1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (edaspidi arendaja). (2) Arendaja kannab keskkonnamõju hindamisega seotud kulud. § 9. Otsustaja Otsustaja on tegevusloa andja. § 10. Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja (1) Kui Keskkonnaministeerium on tegevusloa andja või kui tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju võib olla riigipiiri ülene, on keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Keskkonnaministeerium. [RT I 2009, 3, 15 jõust. 1.02.2009] (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel on keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Keskkonnaamet. [RT I 2009, 3, 15 jõust. 1.02.2009] (3) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ülesanded on:
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega elu...
(RT I 2000, 54, 348; 2002, 61, 375; 63, 387; 99, 579) on iga tegevusloa taotluse juurde vaja panna ka keskkonnamemorandum, mille osas A täpsemalt kirjeldatakse tegevuse iseloomu, tootmismahtu, tekkivate heitmete jm koguseid. Esitatud andmete alusel peab tegevusloa väljaandja ehk otsustaja hindama, milliseid keskkonnalubasid on vaja, ja teeb keskkonnamemorandumi B-ossa vastavad märked. Keskkonna load väljastab Keskkonnaamet või Keskkonnaministeerium. Loodusvara kasutamise või saasteloa väljaandmisega kaasneb ka aruandluse- ja maksukohustus (ressursitasu, saastetasu). Tänu paljudele reostusallikatele peavad sadamad taotlema keskkonnaametist keskkonnalube, mis on tavaliselt kompleksload : Kompleksluba (tuntud kui IPPC luba), mida antakse üheaegseks saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks (antakse saastuse komplekse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel)
ee/?p=6236 https://www.riigiteataja.ee/akt/13133801 http://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/metsade-vaartus-haabub-kuid-ka-elurikkus-on- rikkus?id=70877409 1. Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri (Vastu võetud 14.07.2006 nr 52; jõustumine 29.07.2006). 24 2. Tegevuskava lendorava (Pteromys volans) kaitse korraldamiseks. Koostaja: Uudo Timm. Tellija Keskkonnaministeerium. 2008. 3. Looduskaitseseadus (vastu võetud 21.04.2004; jõustumine 10.05.2004). 25
ee/?p=6236 https://www.riigiteataja.ee/akt/13133801 http://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/metsade-vaartus-haabub-kuid-ka-elurikkus-on- rikkus?id=70877409 1. Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri (Vastu võetud 14.07.2006 nr 52; jõustumine 29.07.2006). 24 2. Tegevuskava lendorava (Pteromys volans) kaitse korraldamiseks. Koostaja: Uudo Timm. Tellija Keskkonnaministeerium. 2008. 3. Looduskaitseseadus (vastu võetud 21.04.2004; jõustumine 10.05.2004). 25
Keskkonnasaaste andmete koondamise eelkäijaks on statistiline aruandlus, kus nn 2TP vormidel hakati 1980ndatel aastatel koguma ettevõtete õhusaaste, veekasutuse ja heitvee andmeid. Hiljem olid nad aluseks õhu saasteallikate infosüsteemiks ja veekatastriks. Eestist kogutud keskkonnaandmed koondab kokku Info- ja Tehnokeskus ja edastab need ettenähtud Eesti organisatsioonidele ja Euroopa Liidule ning rahvusvahelistele organisatsioonidele. 35. Eestis tegeleb keskkonnakorraldusega keskkonnaministeerium. Üheks tema alluvuses olevaks valitsusasutuseks on Keskkonnaamet. Missugused on Keskkonnaameti põhiülesanded? Tooge näide põhiülesande selgitamiseks . Planeerimine, seadused, load jms Keskkonnaameti ülesanne on ellu viia riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. Keskkonnaameti ülesanded on planeeringutele ja projektidele
kehtsetatud nii et keelatud kudeajal püüda ja keelukohad ka tihti seotud sellega et tagada kalade kudemiskohad. Nt. Vooluveekogude suudmete lähedal meres on igasuguste kalapüük keelatud 500 m raadiuses+ ajutised rakendatakse siiski kui on mingi kalaliigi varu saab kannatada, tavaliselt toimub teadlaste ettepanekul. Selleks et siirdekalad saaksid üles jõkke ja alla jõkke. Põhjatraalnooda keeld Liivilahes. Ajutiste keeluaegade ja keelukohtade üle otsustab keskkonnaministeerium. Nt. Läänemerel on keelatud triivpüük. Parimad meetmed kalapüüki reguleerida on keeluaegade ja kohtade kehtestamine. Miinus: keht midagi keeluala-keelukohal mitte adekvaatsel andmetel, pole uuringuid. Püsikeeluala-kohad ei arvesta reaalselt ilmastiku olukorda. Rannapüügil on eriti paljude liikide püük, mingi liiigi kaitsmine toob kaasa, et ei saa ka teisi kalalliike püüda, kaluritel pole mida püüda, sotsiaalne probleem seega..tööus jne. Räime keel 1 aprill-19 mai
· Viia ellu riigi sise ja välispoliitikat. · Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel · Koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid · Suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust EESTI MINISTEERIUMID: · Välisministeerium · Kaitseministeerium · Siseministeerium · Justiitsministeerium · Majandus ja kommunikatsiooniministeerium · Põllumajandusministeerium · Rahandusministeerium · Keskkonnaministeerium · Sotsiaalministeerium · Haridus ja teadusministeerium · Kultuuriministeerium Maakonnad ja omavalitsused Maakondregionaalne haldusüksus eestis Maavanem maakonda juhtiv ametnik, maavanema nimetab ametisse valitsus Maavalitsus regionaalne ametkond, teostab täitevvõimu maakonnas Vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused Omavalitsus kohalik võim koos valitava esindusorgani ( volikogu) ja täitev
Esimesed liigid võeti Eestis looduskaitse seaduse alusel kaitse alla 12. mail 1936 1945-1990 Aastal 1955 moodustati TA Looduskaitse komisjon 1966 loodi Jaan Eilarti eestvõttel Eesti Looduskaitse Selts. 1971 moodustati esimese rahvuspargina Lahemaa rahvuspark. 1990-2004 1. juunil 1994. aastal võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus Alates 2004 2004. aasta 10. mail hakkas kehtima Looduskaitseseadus. 2004 – Natura 2000 35) Eestis tegeleb keskkonnakorraldusega keskkonnaministeerium. Üheks tema alluvuses olevaks valitsusasutuseks on Keskkonnaamet. Missugused on Keskkonnaameti põhiülesanded? Tooge näide põhiülesande selgitamiseks . Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises.
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sankt...
(2 ptk. Põhiõiguste eriosa) §18 Üldine vabaduspõhiõigus I Sätestus PS §19 on üldine vabaduspõhiõigus, mis on erakordselt tähtis! (§20 …“isiku vabadusele ja puutumatusele“ määratleks paremini). II Kaitseala Üldine vabadusõigus kaitseb kõigi nende riigi riivete eest, mis ei lange ühegi spetsiaalse põhiõiguse kaitsealasse. Kitsas teooria- eneseteostuse väärikaim viis ainult kaitstud. Lai teooria- kõik tegevused, omadused, seisundid, mis ei ole kaetud spetsiaalse vabaduspõhiõigusega (§19 ei peaks kaitsma kõiki eneseteostuse võimalusi, sest siis peaks ka kuritegelikke eneseteostuse viise kaitsma). III Piiriklausel Probleemkohaks, kas §-il19 on piirklausel ja kui on, siis milline. §19 lg2 on kõigi õiguste kohta käiv lihtne piiriklausel. §19 Erilised vabaduspõhiõigused Elu ja kehaline puutumatus PS §16 elu on bioloogilis-füüsiline eksistents, mis algab sünni ja lõpeb surma hetkega. Elu õigus per...
, 1998. Eesti maastikuline mitmekesisus ja selle muutumine. Eesti looduse mitmekesisus ja selle kaitse, 2744. Tartu Tallinn. 2. Eesti Loodus 12/2001 3. Kaljuste, 1998. Kaitseala kaitsekorralduskava koostamise juhised. 4. Eesti kaitsealad geoloogia ja vesi. 1996. Koost. H. Kink, toim. A. Raukas, T. Kaasik. Teaduste Akateemia Kirjastus, Tallinn. 5. Helve Remmel, 1978. "Vooremaa", Tallinn. 6. EESTI LOODUSKAITSE, koostanud K. Sepp, toim. H. Jüssi, Väljaandja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, kirjastus HUMA, Tallinn, 1996. INTERNETIALLIKAD: www.otepaaloodus.ee www.endlakaitseala.ee/ www.loodus.ee/nigula www.viidumae.ee www.haanjapark.ee/ www.korvemaamaastikukaitseala.ee www.hiiuloodus.ee/ www.riigiteataja.ee/ www.envir.ee/natura2000/ www.loodus.ee/ www.eelis.ic.envir.ee/ www.eas.ee www.pria.ee www.polvamaale.ee/ www.laiud.hiiuloodus.ee/ www.envir.ee/ www.korvemaaturism.ee/ www.rmk.ee/ www.matkarajad.maaturism.ee/ www.idee.ee/korvemaa/ www.nigula.ee/ www.elfond.ee/ www.vooremaastik
23. Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi institutsioonid, mis tegelevad keskkonnakorraldusega EL Keskkonnapeadirektoraat, Euroopa Liidu Parlamendi keskkonna-, rahvatervise- ja tarbijakaitsekomisjon, Keskkonnakomisjon, Euroopa Keskkonnaagentuur Eestis: Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad: Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ,Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja ja Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan, mis ühtlasi suhtleb teiste riikide ja rahvusvaheliste keskkonnaorganisatsioonidega. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas: EV valitsusasutused: Maa-amet, Keskkonnainspektsioon, Metsakaitse- ja metsauuenduskeskus Riigiasutused: Info- ja Tehnokeskus, Riiklik Looduskaitse Keskus, Loodusmuuseum,
vastutus+el.romu+k%E4itlemisel.pdf [05.05.2009] 49 9. Kuurme, K. MTÜ Eesti Rehviliit. http://www.ejkl.ee/content/files/Rehviliit.pdf [05.05.2009] 10. Tombach, H. 2008. AS Kuusakoski vanarehvide kogumisvõrgustik vastab seaduses sätestatud tingimustele. Äripäev (online), 20.mai http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=f63924bb-1b81-4d47-a6e8- d727f1e490b4 [05.05.2009] 11. Keskkonnaministeerium. 2008. Jäätmekava 2008-2013 http://www.valitsus.ee/failid/j__tmekava_2008_2013.pdf [05.05.2009] 12. Coulter, P. E . Synopsis of Scrap Rubber Reclamation in Canada. http://www.recycle.net/recycle/assn/narra/synopsis.html [05.05.2009] 13. Eek, P. 2003. Kuumad kummid. http://www.ragnsells.ee/index.php? article_id=63&page=30&action=article& [29.04.2009] 14. Grauding, G. Erinevad kasutatud rehvide taaskasutuse võimalused Eestis. Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet
põhjustada erilist ohtu või kahju inimeste tervisele või keskkonnale. Piiri tõmbamine ohtlike jäätmete ja tavajäätmete vahele ei ole alati kerge. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab selle eest, et ohtlike jäätmete käitlemine - kogumine, pakkimine, hoidmine, jäätmete märgistamine, vedu käitlemiskohta - toimuks vastavalt kehtestatud korrale. Ohtlike jäätmete käitlussüsteemi korraldamise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevad ettevõtted peavad taotlema selleks tegevuseks litsentsi. Tööstuses tekkivaid ohtlikke jäätmeid võidakse käidelda nende tekkimiskohas ka tootja enese poolt. Omavalitsused on kohustatud korraldama kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete vastuvõttu. Need on peamiselt aegunud arstimid, õlid, akud, raskemetalle sisaldavad materjalid (päevavalguslambid,
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT MULLATEADUSE ALUSED Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on te...
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 8.09.2011 Vastutus jäätmekäitluse eest Jäätmekäitluse õiguslikud alused Vabariigi valitsus töötab välja ja viib ellu Jäätmekäitluse alused seadustati 1990. aastate vastavat majanduspoliitikat algul. Keskkonnaministeerium juhendab ja Esimesed õigusaktid: koordineerib valdade, linnade ja maakondade tegevust Eesti jäätmeklassifikaator (1992), Kohalikud omavalitsused kavandavad, Eesti Jäätmeseadus (1992), korraldavad, suunavad ja kontrollivad Ohtlike ja muude jäätmete väljaveo, sisseveo
Üks mahukamaid rahvusvahelisi pilootprojekte oli Tallinnas Õismäel, Õismäe tee 5 asuva, 1975. aastal ehitatud 60- korteriga viiekorruselise suurpaneelelamu rekonstrueerimine maksumusega 4,4 milj. krooni (1400 krooni/m 2) Tööde maksumusest 35% finantseerisid Soome Kaubandus Tööstusministeerium ja Soome Keskkonnaministeerium, ülejäänud Eesti Majandusministeerium. Rekonstrueerimistööd teostati ajavahemikul 1994 1995. Õismäe tee 5 elamu rekonstrueerimine oli laiemaulatuslikum projekt, kui pelgalt energiasäästu saavutamisele suunatud. Kuigi elamu oli ehitatud alles 1975. aastal, vajas peale kütte- ja ventilatsioonisüsteemide
koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine, kutsealuste kutsumine ajateenistusse, kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine, kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine, kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Kaitseministeeriumi valitsemisalas on kaitsevägi, Kaitseliit, Teabeamet ja Kaitseressursside Amet. 4) Keskkonnaministeerium: Riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, maa ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, kiirguskaitse tagamine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste, kartograafiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine, maakatastri ja veekatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
Kirjalikele ettepanekutele vastab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus või maavanem nelja nädala jooksul ettepaneku saabumise päevast arvates. Laekunud ettepanekutele vastatakse esitamise viisi või ettepaneku esitaja soovi kohaselt posti või elektronposti teel. (9) Maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses jätkuvalt riigi omandis oleva maa puhul on käesoleva seaduse tähenduses kinnisasja omanikuks Keskkonnaministeerium või keskkonnaministri volitatud isik.» [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] § 161. Avalikku veekogusse ehitise kavandamise lubamine (1) Avalikku veekogusse ehitist kavandava planeeringu käesoleva seaduse § 18 kohaseks vastuvõtmiseks on vajalik Tehnilise Järelevalve Ameti eelnev luba. (2) Kõik avalikku veekogusse ehitist kavandavale planeeringule käesoleva seaduse § 17 kohaselt antud kooskõlastused
London: Poyser. Käsikirjad Kadak,O. 2009. Peeter Suure Merekindluse maarinde positsiooni nr 6 maa-aluste tunnelite kliima põhijooned. Bakalaureuse töö. Tallinna Ülikool, Tallinn. Masing, M. 2001. Eesti nahkhiirte ülevaade. Nahkhiirte uurimise töörühm, Tartu. Masing, M. 2008. Nahkhiired Humala maa-alustes käikudes (1964-2002), Sicista Arenduskeskus, Tartu. Masing, M., Keppart, V., Lutsar, L. 2004. Tegevuskava nahkhiirte kaitse korraldamiseks aastaiks 2005-2009. Keskkonnaministeerium, Tartu. Masing, M. 2005. Juhend nahkhiirte detektor-uuringuks tuuleparkides. Tartu. Muuga, M. 2000. Imperaator Peeter Suure Merekindluse maarindepositsioon No. 6 Pääskülas. Tallinn. Masing, M. 2005. Juhend nahkhiirte detektor-uuringuks tuuleparkides. Tartu. OÜ J. Viru Markseideribüroo. 2007-2008. Püsielupaiga koobastiku mõõdistustööd ja riskianalüüs. Imperaator Peeter Suure merekindluse Pääsküla positsiooni uuringud. Tallinn. Sepp, M. 2008
http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_phocadownload&view=categor y&download=3:ajaleht-kogukonnad-nr-3&id=1:uudisakirjad&Itemid=75 Ananas, E., Pesco, S. (2009). The Travellers Guide to Damanhur. The Amazing North Italian Eco-Society. USA, Berkley, California: North Atlantic Books. Bauman, Z. (2001).Community: Seeking Safety in an Insecure World.Cambridge: Polity. Brügge, B., Glanz, M., Sandell, K. (2008) Õuesõpe. Tallinn: Kirjastus Ilo. Eesti Keskkonnaministeerium. (2005). Eesti säästva arengu riiklik strateegia: Säästev Eesti 21. [2011, märts, 10] http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=90658/SE21_est_web.pd f. Clouder, C. (2003) Rudolf Steiner Education: An Introductory Reader. United Kingdom. Rudolf Steiner Press Cohen, A. P.(1992). The Symbolic Construction of Community. London; New York: Routledge. Damanhur, Scuola Familiare (2011), The Education in Damanhur [Informaterjal].
4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. § 8. Arendaja (1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (edaspidi arendaja). (2) Arendaja kannab keskkonnamõju hindamisega seotud kulud. § 9. Otsustaja Otsustaja on tegevusloa andja. § 10. Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja (1) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja on Keskkonnaministeerium, kui Keskkonnaministeerium on tegevusloa andja või kui tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju võib ulatuda teise maakonda, piiriveekogule või merele või olla piiriülene. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel on keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistus (edaspidi keskkonnateenistus). (3) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ülesanded on:
Keskkonnatasud on ettevõtteid motiveerinud järjest rohkem panustama ka keskkonnasäästlike tehnoloogiate väljatöötamisse, näiteks on uusi tehnoloogiaid rakendatud nii põlevkivijäätmete käitlemisel kui ka soojuse tootmisel. Paraku on viimaste aastate inflatsioon keskkonnatasude toimet nõrgendanud ja need ei ole enam keskkonnakaitse seisukohalt piisavalt motiveerivad. Kuidas edasi? Keskkonnatasude arengusuundade täpsustamiseks on Keskkonnaministeerium hakanud koostama keskkonnatasude kontseptsiooni, mille alusel sätestatakse tasumäärad aastateks 20102015 ja tehakse muudatused keskkonnatasude seadusse. "Ministeeriumi soov on nii kontseptsioon kui ka seadusemuudatused eelnevalt huvigruppide esindajatega läbi arutada, et jõuda selgusele, kuidas on tulevikus kõige otstarbekam tasusid kasutada nii majanduse kui ka keskkonna heaks," ütles Jaanus Tamkivi. Keskkonnatasude seadus: § 9. Maavara kaevandamisõiguse tasu
EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED EET3680 EHITUSPROJEKTEERIMISE ERIALA DIPLOMIÕPE 2,0 ap Lektor: prof. K. Loorits Kestus: 8 õppenädalat Lõpeb arvestusega 1999/2000 kevadsemester Projekteerimise alused 2 PROJEKTEERIMISE ALUSED Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormid (EPN) Üldist (1) Eesti projekteerimisnormid koosnevad reast juhendeist, mida kasutatakse: a) ehituskonstruktsioonide, ehitiste ja ehitustööde ehituslikul ja geotehnilisel projekteerimisel; b) ehituskonstruktsioonide valmistamisel; c) ehitustööde teostamisel ja järelvalvel. (2) Eesti projekteerimisnormide eesmärgiks on: a) tagada ehituskonstruktsioonide ja ehitutsööde kvaliteedi vastavus Euroopa standardite ja ehitustoodete direktiivi olulisemate nõuetega; b) olla aluseks ehitiste ja ehit...
aja aastaga on Eestis looduskaitse all oleva hästi korraldatud. Kui kaitsealadel pole kehtestatud koostöös partneritega, kelle hulgas on ühelt poolt tagamise tingimused ja kaitseks tarvilike tegevuste maismaa osakaal suurenenud 18 protsendini, mõistlikku kaitsereziimi või kui seaduserikkujaid ei riigiasutused, nagu keskkonnaministeerium ja eelisjärjestus. Tegevuskava erijuht on ohjamiskava, seda on rohkem kui Euroopas keskmiselt. kutsuta seal korrale, siis looduskaitse ei toimi. riigimetsa majandamise keskus, teiselt poolt aga meie milles käsitletakse suure arvukusega liigi piiramist, Seisuga 1. jaanuar 2010 küünib meil kaitstavate alade kõik ja kodanike vabaühendused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
