ja viib läbi Eestis loodus- ja keskkonnakaitsealaseid projekte (guugeldasin selle, et midagigi öelda oskaks). Rahvusvahelised kokkulepped Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Helsingi konvetsioon (Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse), Ramsari konventsioon (veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse), Washingtoni konventsioon (kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime-ja loomaliike). 6) Keskkonnakaitse Rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. 7) Agenda 21, Eesti keskkonnastrateegia 2030, Ärhusi konventsioon, Säästev Eesti 21, Eesti kui teadmusühiskond. Agenda 21 on ülemaailme 21. sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks
püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted · Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. · Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. · Sotsiaalne õigus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. · Keskkond: keskkonnakaitse. · Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile. · Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. · Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine. · Ressursid: lõhede vähendamine regioonide sotsiaalsete klasside vahel 2 Ühiskonna sidusus lõpus on paragrahv 2.7 ka avalik sektor ehk esimene sektor üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja
tehismaastikega seavad suure osa liikidest väljasuremisohtu. Ühtlasi kaasneb inimtegevuse arenguga maavarade kaevandamine ning tööstussaaste ja olmejäätmete kasv; lisaks ohustavad mitmed majandusharud (nt kalandus ja jahindus) otseselt teatud liike. Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Selleks piiratakse enamikus riikides nii taimede ja loomade sisse- kui ka väljavedu. Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. 11. Säästev areng ja looduskaitse. Üheks olulisimaks riikidevaheliseks säästva arengu programmiks on Agenda 21, mille põhimõtetest lähtuvad ka Eesti Säästva arengu seadus ja Eesti keskkonnastrateegia 2010
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau VANA-ANTSLA MÕISAKOMPLEKS Referaat Juhendaja: Merike Aruväli Põlva 2013 SISUKORD: 1. MÕISA OMANIKE VÄRVIKAS AJALUGU lk 3 2. MÕISAKOMPLEKS lk 4 3. PILTE MÕISAKOMPLEKSIST lk 5 4. KASUTATUD ALLIKAD lk 16 1. MÕISA OMANIKE VÄRVIKAS AJALUGU 1376. aastal andis Tartu piiskop Heinrich I Velde mõisa vendadele Hermann ja Otto von Uexküllile. 1588. aastal kuningas Sigismund III andis mõisa Võnnu kastellaanile Georg Schenkingile, kes ehitas mõisast kastelli -s. o. kindluse, millest tänaseks on vähe säilinud 1625 andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa kammerjunkur Acke Tottile. 1649. aastal müüs viimane mõisa 14 500 taalri eest Diedrich Riegemannile, k...
osaline kahepaiksed- pool veelise eluviisiga, areng toimub vees, kõigusoojased, paljas limanäärmetega nahk, hingavad kopsudega, nahk niiske roomajad- maismaa loomad, hingavad kopsudega, nahk on kuiv sarvsoomuseline, muneb maismaal, 2 ringeline veresüsteem linnud- püsisoojased, süda on 4 osaline, nahk näärmetega, kuiv, suled, hambaid ei ole imetajad- püsisoojased, süda 4 osaline, nahas näärmed, karvad kehal, toidavad poegi piimaga, kesknärvisüsteem 4) looduse ja keskkonnakaitse traditsiooniline looduskaitse maastiku kaitse looduse kasutamine rekreatsiooniks keskkonnahoid (vee ja õhu kaitse) loodusvarade kaitse ja hoidmine 5) Loomad evolutsiooni tekke järgi 700 mln aastat tagasi esimesed hulkraksed loomad 600 mln aastat tagasi selgrootud 500 mln aastat tagasi kalad 400 mln aastat tagasi maismaaloomad 200 mln aastat tagasi sauruste valitsemisaeg 70 mln aastat tagasi valitsevad imetajad 2 mln aastat tagasi esimene inimene
Katse loodusteaduste põhilisi uurimismeetodeid. Keemiline degradatsioon viljaka mulla kahjustamine või hävitamine ebaõige väetamisega või mürkainete kasutamisega. Keskkond tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond (nt. vesi, muld, teise organismi sisemus), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised jm. tegurid) kogum. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne. Keskkonnakaitse meetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema
T town, linnamaastik S special, kunstlikud rajatised, prügimäed W water, veemaastikud Maastik ala, kus seaduspäraselt korduvad vastaslikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Igal maastikul on oma, selle teket ja arengut kajastav struktuur. Inimühiskonna jaoks on maastik ressursse tootev, keskkonda taastootev ning geenifondi säilitav süsteem, seega peamisis säästliku loodvatakasutuse ja keskkonnakaitse objekte. 7. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Kkkaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Kkkaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja
majanduslikku konkurentsivõimet, arengut ja kasvu. AccountAbility (www.accountability.org.uk) on organisatsioon, mis on 80 riigi kohta tehtud uuringutele toetudes välja töötanud Rahvusliku Vastutustundlikkuse Indeksi (The National Corporate Responsibility Index 2005). Indeksi väljatöötamisel on arvesse võetud korruptsiooni, kodanike vabaduse olemasolu riigis, ettevõtete valitsemist ning keskkonnakaitse alast tegevust ettevõtete poolt. Tulemused näitavad, et vastutustundlik ettevõtlus võib tõepoolest olla riigi või piirkonna konkurentsivõime näitajaks. Eesotsas domineerivad Põhjamaad näidates, et nad suudavad saavutada kestva majanduskasvu tänu vastutustundlikule äritegevusele. Indeksi järgi on enamik IdaEuroopa riike Lääne omadest tagapool, va Eesti, mis meile positiivselt on Prantsusmaast, Iirimaast, Hispaaniast ja Itaaliast
hävimisohus olevate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende elupaikade kaitseks. Samuti kaitstakse nendel aladel eluta loodust, maastikke ja looduse üksikobjekte. Eesti looduskaitsealadest on tuntumad Matsalu, Viidumäe, Nigula, Endla ja Alam- Pedja. Helsingi konventsiooni sisu. Helsingi konventsioon on üks tähtsamaid keskkonnakasutust ja kaitset reguleeriv rahvusvaheline konventsioon, millega Eesti on ühinenud. See on üldleping Läänemere keskkonnakaitse kohta. Lepingu eesmärk Läänemere kaitse. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonile (Helsingi konventsioon) kirjutasid Läänemeremaad alla 1974. aastal ja see jõustus pärast ratifitseerimist 1980. aastal. 9. aprillil 1992 võeti vastu uus, keskkonnakaitselisi ja poliitilisi muutusi arvesse võttev konventsiooni tekst, millega ühines ka Euroopa Ühendus. Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris Helsingi konventsiooni 19. aprillil 1995. aastal.
kohalikku elu liigselt keskvalitsuse poolt. · Põltsu linnavalitsus- juhib 17 liikmeline volikogu, kõik erakonnad esindatud. o Raha tuleb- (aluseks eelarve) maksudest, saastetasudest. Muud tulud- müüakse vara, mida pole vaja. o Kulud- suurim haridusele. Veel maamajandus, energia ja sooja, teede korrashoid, turism, keskkonnakaitse, jäätmekäitlus, haljastus, vaba aeg, kultuur, religioon. o Kõik kulud ~ 75 milli, tulud ~ 80 milli Bürokraatia e ametnikkond · bürokraatiaks nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks ellu viimiseks ja kehtestamiseks. Laiemalt mõistetakse bürokraatia all teatud kontseptsiooni kuidas ühiskonnas kehtestatakse seadusi ja viiakse neid ellu.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Essee Loodus ja park Tartu 2008 Loodus ja park Pargid ja puiesteed hõlmavad väga suure osa meie pindalast. Eesti maastikupildis eristuvad pargid enamasti laialehiste puistutena. Loodusparkide juures on kasutatud väga palju puit- ja rohttaimi. Side inimese ja pargi vahel on väga suur, kuna me oleme parkide arengule palju kaasa aidanud. Kui inimmõju täielikult kaoks, siis algaks parkides võsastumine, mille tagajärjel muutuks vaatepilt täielikult teistsuguseks. Kindlasti peitub ka ilma inimtegevuseta parkides oma võlu, kuid mina eelistan siiski pidevalt korrashoitud ning looduslikke parke, mis mõjuvad rahulikult ning koduselt. Kuid pargid tervikuna moodustavad teatud ilmega taimeühiskonna, mille lähemal uurimisel ei saa piirduda ainult puuliikide loeteluga. Pargi kooslusi ...
Jällegi on asjasse segatud inimene, kuna neli viiendikku juhtumitest on õnnetuse põhjuses kas otseselt või kaudselt süüdi inimfaktor. Maailmas on palju kohti kus tankerite ning reisilaevade teed ristuvad, eriti kitsastes või väikestes veekogudes. Kui vaadata veel laevade arvu, kes kõik korraga ühes alas kulgevad, on üldse imekspandav, et neid õnnetusi niivõrd vähe juhtub. Põhinedes HELCOM-i (Läänemere keskkonnakaitse komisjon) näitajatele liigub Läänemerel pidevalt kaks tuhat suuremat laeva, milledest kahesaja lastiks on ohtlikud naftatooted ja 3 kemikaalid. Kuna Venemaal on nii mõnedki sadamad Läänemere ääres, siis tahes tahtmata sõidavad paljud suured tankerid ka Soome lahest läbi, ning ühtlasi ka suhteliselt meie ranniku lähedalt, mistõttu on oht ka meie kaldaäärsete piirkondadele reostatud saada.
jt.). Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. 2) Euroopa Nõukogu Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline poliitiline organisatsioon, mis käsitleb kõiki Euroopa ühiskonna ees seisvaid peamisi probleeme, välja arvatud kaitseküsimused. Euroopa Nõukogu tegevuskavva kuuluvad järgmised valdkonnad: inimõigused, meedia, õigusalane koostöö, sotsiaalne ühtekuuluvus, tervishoid, haridus, kultuur, muinsuskaitse, sport, noorsooküsimused, kohalik demokraatia ja piiriülene koostöö, keskkonnakaitse ja regionaalne planeerimine. Tõuke Euroopa ühinemiseks andis Winston Churchill oma 1946. aastal Zürichis peetud kõnes . Tunnetades sõjajärgseid meeleolusid, rääkis ta Euroopa Ühendriikide ideest ja soovitas luua Euroopa Nõukogu, nimetades seda esimeseks sammuks selles suunas. 5. mail 1949. aastal kirjutasid 10 riiki - Belgia, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Taani ja Ühendkuningriik - alla lepingule, millega loodi Euroopa Nõukogu
auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metallitööstused. Kiiremini kasvavad tööstusharud on kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee-ettevõtted. Uued tööstusharud Viimastel aastatel on kiiresti kasvanud Hispaania biotehnoloogia ettevõtete arv. Hispaania Biotehnoloogiaettevõtete Assotsiatsiooni kuulub 119 ettevõtet, millest 49% tegeleb tervishoiuga, 37% tegutseb toiduainetetööstuses ja 14% keskkonnakaitse alal. Enamik neist on väikeettevõtted. Hispaania on maailma kolmas tuuleenergia tootja. Hispaania ettevõte Iberdrola, kes on ka Eesti turu vastu huvi ilmutanud, on maailma juhtiv tuuleenergia tootja. Põllumajandus 2005. aastal moodustasid põllumajandus ja kalandus 3,4% SKP-st ning seal töötas 5,7%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%. Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja köögivili,
Elva Gümnaasium "Ida-Virumaa" Referaat Ida-Virumaast Ragnar Rinne 9.B klass 2011/2012 õppeaasta Sisukord Ida-Virumaa Maakonnast Ida-Viru maakond ehk Ida- Virumaa asub Kirde-Eestis. Kokku on maakonnas 22 kohalikku omavalitsust, neist kuus linna ja 16 valda. Ida- Virumaa on Eesti kõige linnastunum maakond. Maakonna pindala on 3 364,05 km2, moodustades 7,4 ...
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Mis on radoon?...........................................................................................................2 Radoon Eestis.............................................................................................................3 Miks on radoon tervisele ohtlik?................................................................................3 Kiirituse mõju Inimesele............................................................................................ 4 Risk.............................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus....................................................................................................6 Mis on radoon? Radoon on mürgine gaas, mis tekib loodus...
Eesti_linnad Linn Pindala km2 Elanike arv ihedus in/km2 Osa linnaelanikest % Pindala osa % Tallinn 159.2 393222 2470.0 0.6 Tartu 39 97600 2502.6 2.6 Narva 84.5 58663 694.2 1.2 Pärnu 32.2 39728 1233.8 3.1 Kohtla-Järve 54 37201 688.9 1.9 Maardu 22.8 17524 768.6 4.4 Viljandi 14.6 17473 1196.8 6.8 Rakvere 10.6 15264 1440.0 9.4 Sillamäe 10.5 14252 1357.3 9.5 Kuressaare 15 13166 877.7 6.7 Võru 13....
-Postivedu, kui seda vedu teostatakse postiteenuse osutamise käigus. -Kahjustatud või rikkis sõidukite vedu. Kirja on pandud ainult mõned näited. Veokorraldaja Veokorraldaja peab olema hea mainega isik. Ta peab olema ametialaselt pädev korraldama veosevedu ning ta on vastutav tegevusloa omaja juures veokorralduse ning veokorraldusega seotud majandustegevuse, töökorralduse, töötasustamise, tollikorralduse, töö- ja puhkeaja nõuete täitmise, liiklusohutuse, sõidukiohutuse ja keskkonnakaitse eest. Veokorraldaja mainet peetakse heaks, kuiteda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest või rohkem kui ühe korra tahtliku teise astme kuriteo eest. Veokorraldajat peetakse ametialaselt pädevaks, kui ta on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud õppeasutuses läbinud ühenduse tegevusloa alusel korraldatava veoseveo veokorraldaja koolituskursuse, sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami ja omab sellekohast ametipädevuse tunnistust. Oma kulul korraldatav autovedu
Tallinna Ülikool Ettevõtte planeerimine ja laienemine uutele turgudele Essee 2012 Sissejuhatus Igal edukalt toimival ettevõttel tekib aeg, mil soovitakse käivet ning tootmismahtu suurendada, kuid koduturg jääb väikseks. Oma turuosa suurendamiseks on kõige efektiivsem meetod uutele turgudele sisenemine, kuid see vajab väga põhjalikku planeerimist. Tuleb võtta otsuseid nii äriüksuste rajamiseks, nende tegevuse laiendamiseks või kokkutõmbamiseks, konkurentsipositsiooni tugevdamiseks, omavahelisest koostööst tuleneva sünergia suurendamiseks, aga ka äriüksuste sulgemiseks või müügiks. Valiku tegemine on loominguline protsess, mille juures arvestatakse ettevõtte senist strateegiat ja eripära, tegevusharu olukorda ja konkurentsi ning palju teisi tegureid. Tuleb määratleda nii olemasolevat olukorda kui ettevõtte eesmärke, plaanide elluviimise starteegiat ja ka alternat...
01.2003.a. ka teisi biolagunevaid jäätmeid, kui neid jäätmeliike tekib üle 50 kg. nädalas. Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb neid jäätmeliike koguda eraldi ka väiksema jäätmetekke korral. Vastavalt võimalustele ja otstarbekusele tuleb eraldi koguda ka klaas, metall, plast ja komposiitpakendeid ning teisi jäätmeliike. JÄÄTMETE TEKKIMISE VÄLTIMINE Jäätmekoguse vähendamine on parim keskkonnakaitse. Töökohal tulekski püstitada selged eesmärgid tekkivate jäätmekoguste vähendamiseks. Jäätmekogust võiks vähendada hankeid ja tegevusviise muutes. Suureneb ökotõhusus ja hoitakse kokku raha. Motivatsiooni lisab see, kui meetmed on ühiselt kavandatud ja heaks kiidetud. Veel parem oleks, kui säästetud varasid saab kasutada ühel või teisel viisil personali hüvanguks. Elektronposti kasutamine annab võimalusi vähendada paberikulu. Erinevad koosolekukutsed, teated jms
kliimamuutuste peatamiseks: esiteks vähendada Päikeselt Maale saabuva soojuse hulka ning teiseks eemaldada CO2 ja teised kasvuhoonegaasid atmosfäärist või kütteseadmetest. Kordagi ei toodud esile aga seda, et kliima on vaid üks osa globaalsest muutusest. Sama oluline kui emissioonide ohjamine on ka möönmine, et Maa looduslikud ökosüsteemid on võimelised ise reguleerima nii kliimat kui ka aineringet. Lovelock`i isiklik arvamus keskkonnakaitse kohta Keskkonnaprobleemid lähtuvad sellest, et inimeste juurdekasvu ei piirata mingil moel. Muutke teksti laade Kui me suudaksime jagu saada Teine tase kliimamuutuste ohust, oleks meie Kolmas tase järgmiseks ülesandeks kindlustada Neljas tase inimeste hulga vastavus Gaia ja meie
Aastad 1985-2000 3PL (Third Part •Arvutustehnika areng; autojuhi tööaja limiteerimine, Logistics) ehk logistiliste teenuste •Muutused varude formeerumise mürapiirangud, kauba sisseost (outsourcing). strateegias; kahjustamise vähendamine, Eelkõige hakati kasutama transpordi- •Militaarkogemuste mõju. keskkonnakaitse nõuete (veokorraldusteenus, vedaja valik ja III ETAPP 1990-2000. TÄIELIK tõhustamine) lepingud, veoarvete koostamine ja INTEGRATSIOON kontroll) ja laoteenust (laovarude transpordi taristu ehk
Räpina Aianduskool 2. keskkonnakaitse kursus Referaat Keskkond ja kultuur Palamuse, 2013 Keskkond võib hõlmata kogu maailma. Keskkond võib olla näiteks looduslik, majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline, tehnoloogiline (Keskkond). Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus. Mõnikord seostatakse kultuuri tsivilisatsiooni mõistega ning räägitakse kultuurist kui kultuuripärandist. Kultuuri võib kõige laiemalt jaotada aineliseks ja vaimseks (Kultuur). Kultuur ja keskkond võivad üksteist väga palju mõjutada, sest kultuur mõjutab keskkonda ning ka vastupidi keskkond mõjutab kultuuri. Olemas on tehiskeskkond ja looduslik keskkond. Tehiskeskkond on tekkinud inimtegevuse tagajärjel või on tahtlikult inimeste poolt rajatud. Tehiskeskkonna alla kuuluvad näiteks: korterid, majad, poed, linnad ja üldse kõik, mille inimene on ise üles ehitanud. Kõik see tehislik, mis ei ole looduse osa, moodustabki kokku ...
Erakorraline seisukord kuulutatakse välja tingimusel, et Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamine ei ole võimalik käesolevas seaduses sätestatud abinõusid rakendamata. Erakorralise seisukorra võib Riigikogu Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul oma koosseisu häälteenamusega välja kuulutada kogu riigis, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks. 8. Nimetada seadusi, mis on riskianalüüsi tegemise aluseks? Samuti oli vist. kodaniku kaitse seadus, keskkonnakaitse s., ohtlike ainete transport, kasitlemine , kemikaalide kasitlemine ja EV tookaitse seadus ning EV kiirgusseadus 9. Mis on kemikaali käsitlemine? Võis olla töös. Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. 10. Millest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TTMA- ga? TTMA keemilistest ja fuusilistest omadustest 11
Tasuvusajaks T nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul · Mõõtmissüsteemi rakendamise võimalikkus variandi realiseerimisel saadavad tulud katavad alginvesteeringu P · Maksmise süsteemi lihtsus ja erinevate võimaluste pakkumine Tasuvusnäitaja (profitability index, PI), (ka rentaablusindeks, kasumiindeks, · Keskkonnakaitse arvestamine puhasnüüdisväärtuse indeks, kasu-kulu suhtarv) on tuleviku maksete nüüdisväärtuse TARIIFIDE KONKREETSED EESMÄRGID: ja investeeringu nüüdisväärtuse suhe · Tagada tarbijale lubatud varustuskindluse juures võimalikult minimaalne elektri hind
Seega võisteldakse nendega klientide pärast. b) kliendid nendest sõltub äri edukus kõige otsesemalt. c) tarnijad nendest oleneb, kas materjalid on kvaliteetsed ja saabuvad õigeaegselt. d) regulaatorid on organisatsioonid ja rühmitused, kes võivad kontrollida ja mõjutada organisatsiooni tegevust. Eristatakse kaht tüüpi regulaatoreid: valitsuse poolt loodud ja kodanikualgatusest alguse saanud. Esimesse gruppi kuuluvad keskkonnakaitse, tervishoiu, töökaitse ja muude sarnaste valdkondadega tegelevad inspektsioonid. Teise gruppi kuuluvad tarbijate liidud, roheliste ühendused jm. e) strateegilised liitlased on organisatsioonid, millega tehakse koostööd kas ühisettevõttena või lepingute alusel. 2) Nimeta organisatsiooni makrokeskkonna tegureid ja kirjelda neid. a) rahvusvahelised hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende.
Artikkel 36 Võimalus kasutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid Liidu sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks tunnustab ja austab liit võimalust kasutada aluslepingute kohaselt siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid. Artikkel 37 Keskkonnakaitse Kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine tuleb integreerida liidu polii tikasse ning tagada säästva arengu põhimõtte kohaselt. Artikkel 38 Tarbijakaitse Liidu poliitikaga tagatakse tarbijakaitse kõrge tase. V JAOTIS KODANIKE ÕIGUSED
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Säästva tehnoloogia õppetool EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISTEHNOLOOGIAD Aines Materjalide ringlus NTS1021 Üliõpilane: Karin Erimäe Juhendaja: Jaan Kers Tartu, 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Aastal 2005 moodustasid ehitus- ja lammutusjäätmed maailma tahketest jäätmetest 35%. Enamus ehitus- ja lammutusjäätmeid jõuavad prügilasse. Samuti satuvad ehitusjäätmed sobimatutesse kohtadesse, näiteks metsa alla. Selline tegevus põhjustab aga keskkonnamõjusid, sealhulgas õhu, pinna- ja põhjavee saastumist ning loodusvarade vähenemist. Sellepärast on oluline suunata ehitamisel ja lammutamisel tekkivad jäätmed korduvkasutamisse või ümbertöötlemisse. Selline tegevusviis vähendaks prügilasse ladestatava jäätmete hulka oluliselt. Enamik ehitamisel ja lammutamisel tekkiv...
· saada teavet arusaadavas keeles ja viisil; · saada aega ja võimalusi enda kaitsmiseks; · kaitsta end ise või valida kaitsja (saada ka tasuta õigusabi, kui süüdistataval puuduvad võimalused õigusabi eest tasuda); · küsitleda või lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid; · kutsuda ise tunnistajaid ja neid küsitleda; · kasutada vajadusel tõlgi abi. 4. Inimõigused ja keskkond Keskkonnakaitse probleemide käsitlemine inimõiguste kontekstis on suhteliselt uus teema. Keskkonnakaitse ja inimõiguste kaitse eesmärgid kattuvad selles osas, mis puudutavad inimeste vaimse ja füüsilise heaolu tagamist ning elu ja tervise kaitset. Õigust puhtale keskkonnale loetakse uute inimõiguste hulka. Eesti Vabariigi põhiseadus ei sisalda keskkonnaalaseid õigusi. Oluliseks dokumendiks, mis määratleb keskkonnakaitse ja inimõiguste seoseid on Arhusis 25
jooniste ja skeemide kujundamine ja analüüs ja hinnangu enesehindamine andmine, vastuste keeleline vormistamine. ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE 12 tundi Õpitulemused: Õpilane 1) selgitab populatsioonide, liikide, ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri ning toob selle kohta näiteid; 2) selgitab loodusliku tasakaalu kujunemist ökosüsteemides, hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonide ja ökosüsteemide muutumisele ning võimalusi lahendada keskkonnaprobleeme; 3) analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot ökoloogiliste tegurite mõju kohta organismide arvukusele;
Infovoog moodustab infost, mida on vaja vastu võtta, töödelda ja edasi anda transpordi ja teiste liituvate voogude (rahavoo ja tagasisuunalise voo) haldamisel ja juhtimisel. Rahavoog on seotud kauba ostmisel seotud maksetega. Rvoog liigub vastupidises suunas. Logistika arengule ja kasutusele kaasaaitavad tegurid: geograafilised erinevused, spetsialiseerumine, tehnoloogia areng, poliitiline ja sõjaline mõju, sotsiaalne suhtlemine, keskkonnakaitse ja ökoloogia probleemid. Logistika tekkimise põhjus on, et arenenud riikide majanduses oli tekkinud olukord, kus kapital oli külmutatud varudena ladudesse, mille tõttu kapitali ringlus oli aeglane. Laod olid täis, loodi üha uusi ladusid. Kõik see nõudis raha ja investeeringuid. Raha peab aga ringlema ja võimalikult kiiresti. Lükkamise põhimõte ( Push Start): 1. Jaotuse eri staadiumites on palju ladusid 2
Konkurentsieelis- mis leitakse strateegiliste plaanide ja tõhusa taktikalise tegutsemise alusel mis tagaks firma konkurentsivõime. Samas saab seda saavutada kulude minimeerimise või parema teenuse pakkumise teel. Log str eesmärk peaks olema kulude ja teenindustaseme vahekorra optimeerimine. 20. Mis tegurid mõjutavad majanduse tasakaalu? *Turg: tarbija nõudmised, geogr asend jne. *tehnoloogia- pakub uusi vahendeid *valitsuse regulatisoon: keskkonnakaitse nõuab korjet *konkurents- sunnib modifitseeruma ning arendama logistilist ketti. 21. Olulised märksõnad väärtusketi haldamisel. *klienditeeninduse efektiivsus (tellimistsükli aeg, tellimuste täitmise määr, aja usaldusväärsus, võimsuse vastavus kliendi vajadusele jne) *Logistiline tõhusus (transport, laomajandus, tootmise kavandamine jne) * 22. Loetleda logistilise teenuse tasandid. 1PL- asutusesisene log-teenus (1950-70). Ettevõte tegi ise kõik logistilised tegevused.
2. Naftareostuse tekkepõhjused Kaks peamist naftareostuse tekitajaid on naftapuurtornid ja natatankerid. Kuid reeglina Naftatankeritega juhtub seda rohkem ja lähemal rannikule kus on rohkem elusorganisme. Laevaõnnetuste peapõhjus on inimfaktor suhtes 80:20 kõige muuga. Kokkupõrge või karilesõit on senini põhjustanud enim õnnetusi. Näiteks Soome lahel sõidab kolmkümmend reisilaeva päevas põiki üle 100 000-tonniste tankerite tee. See on üsna ohtlik. Läänemere keskkonnakaitse komisjoni HELCOM-i andmetel on Läänemerel pidevas liikumises 2000 suuremat alust, neist umbes 200 veavad ohtlike ainete nimekirjas olevaid naftatooteid ning kemikaale. Ja asi alles võtab tuure: Venemaal on plaanis ehitada uusi sadamaid, paari nädala eest uudistest läbi lipsanud Vistino naftasadama ehitamise plaan on üks näide. Kõik Venemaa sadamatesse suunduvad laevad peavad aga Soome lahest läbi sõitma ja see suurendab meie rannikute saastumise ohtu. Ning Venemaale
Selle aja jooksul peab jääke hoidma muust keskkonnast eraldatuna. Seetõttu on tuumajäätmete probleem pikaajalisemat sorti. Suur tuumareaktor toodab aastas 3 kuupmeetrit (25-30 tonni) kasutatud kütust. 2003 aasta numbrite järgi on Ameerika Ühendriikidesse tuumareaktoritest kogunenud 49 000 tonni kasutatud tuumakütust. Erinevalt teistest riikidest, on Ameerika Ühendriikides kütuse taaskasutamine keelatud. Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri standardi kohaselt ei ole pärast 10 000 aastat lagunemist tuumajaamdes kasutatud kütus enam ohtlik. Tuumajäätmete ohtutu hoiustamine on keeruline väljakutse. Kasutatud kütust hoitakse betoonkestade sees, mis on vette uputatud. Vesi jahutab jäätmeid ja betoon kaitseb seal töötavaid inimesi radiatsiooni eest. Kuid see lahendus on ainult ja ajutine ja sellel on ka piiratud maht. Teine lahendus on jäätmed kuiva maa alusesse kambrisse matta, selleks
21. Mille tõttu tagastuslogistika lülitamine logistikasse suurendab kulusid? Kõik need eelnevad eeldavad vastupidise tarneketi konstrueerimist nii, et logistiline kogukulu oleks vähim. Tagastuslogistika suuremaid probleeme on transpordi muutuv- ja püsikulu säästmine marsruutide optimeerimise, sõidukite veovõime kasutuse maksimeerimise, tühisõitude vältimise jne kaudu. 22. Milliste negatiivsete mõjude tõttu tekkis roheline logistika? Logistikaga on liitunud keskkonnakaitse, nii päri- kui vastassuunaliste tegevuste puhul sest · Transport põhjustab keskkonnale negatiivset mõju, eriti puudutab see autokasutuse kasvu · Pakkimisega on mindud liiale · Kulusäästlikkus tarbimisel jätab soovida (tootmine suunab raiskavale tarbimisele, liiga kergesti visatakse ära kasutuskõlblikud, kuid moest läinud asjad) 23. Kuidas on võimalik saavutada kuludes säästu rohelise ja tagastuslogistika kaudu? 1. Toote eluea pikendamine
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Ruumiline planeerimine Maakri tänava 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu analüüs Tartu 2007 Maakri tänava 28 ja 30 kruntide detailplaneering Maakri 28 ja 30 kruntide detailplaneering võeti vastu Tallinnas 25.01.2006. Planeering lubab Maakri 30 ehitada 24korruselise äri- ja elumaja. 24korruselise hoone kõrgosa maht asub Maakri tänavast üheksa meetrit eemal ning hoonekompleksil piki
Mari Süda BBA-I Kas vabakaubandus rikastab riiki? Essee Vabakaubandus on kaubandus, kus müüki ei takista tariifid, impordi ja ekspordi kvoodid ja teised meetmed, mis segavad kauba ja teenuste vabaliikumist riikide vahel. Vabakaubanduse piirkond on piirkond, kus kaupade müük toimub ilma tollimaksuta. Euroopa Liit on tolliunioon, mis tähendab, et ühised tollimaksud tulenevad ühisest kaubanduspoliitikast. Vabakaubandusega tegelevad organisatsioonid on lisaks Euroopa Liidule ka World Trading Organization ja North American Free Trade Agreement. Viimati nimetatud organisatsiooni NAFTA osapooled on USA, Mehhiko ja Kanada. See tegeleb tollimaksude ja kvootide kaotamisega liikmesriikide vahel. Enne lepingu sõ...
tasemele 1989 aastani ning vähenema 1993 aastaks 20% ja 1998 aastaks 50% võrra. Leping käsitles peale tähtsamate freoonide ka 3 liiki haloone. 1992 aasta alguseks ei tohtinud nende kasutamine ületada 1986 aasta taset. Eesti ühines Viini konventsiooni ja Montreali protokolliga 1996. aastal. Vastavalt ÜRO reeglitele alates 15. jaanuarist 1997 peab Eesti täitma kõiki Montreali protokollist tulenevaid nõudeid. Montreali protokoll osoonikihti kahandavatest ainetest on üks (neljast) keskkonnakaitse prioriteedist nii kogu maailma kui Euroopa jaoks. Protokolli on 25. novembri, 2009 aasta seisuga ratifitseerinud 196 riiki (United Nations Environment Programme 2009). Montreali protokolli sätete kohaselt peab iga Montreali protokolli osaline kindlustama täieliku kontrolli osoonikihti kahandavate ainete tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi üle. See paneb suure vastutuse Tolliametile ja nende ainete importijatele ja eksportijatele, mis tähendab, et nende
Säilitada töötajate poolt omandatud teadmised ka peale nende võimalikku lahkumist. Organisatsiooni saab õppivaks nimetada siis, kui üksikute liikmete õppimistulemused tehakse kättesaadavaks kõigile liikmetele. Peter Senge süsteemne mõtlemine, isiklik meisterlikkus, mõttemudelid, ühise visiooni loomine, meeskondlik õppimine. 8. Organisatsiooni keskkond a. Makrokeskkond Koosneb rahvusvahelistest (kõrgtehnoloogia areng, arengud Elis, globaalne keskkonnakaitse jne), majanduslikest (finantsvahendite kättesaadavus, inflatsioon, riiklik palgapoliitika, maksud, tõõtus), sotsiaal-kultuurilistest (elanike kultuuritase, demograafiline seisund, religioon, haridustase, hoiakud/väärtused ühiskonna), poliitilistest (mis on lubatud, mis on keelatud) ja tehnoloogilistest (teaduse saavutused, arengud ja tulevikusuunad) teguritest. b. Mikrokeskkond Koknurendid, Kliendid, Tarnijad, Regulaatorid, Strateegilised liitlased c. Sisekeskkond
Scotti juhtimisel laeva ,,Discovert" Rossi merd ;1911-1914 aastal tegi Austraallane D. Mawson okeanoloogilist tööd India ookeani lõunaosas ja Rossi meres. Enne II maailmasõda uurisid Antartikat veel pms. sakslased (laeval ,,Metero" ), norralased (,,Norvegia"), inglased ja austraallased (,,Discovery"). Pärast II maailmasõda asutati Antrtika saartele ja mandrile alasili uurimisjaamu. Antarktika kasutamist reguleerib 1959. aastal Washingtonis sõlmitud Antarktika leping koos 1991. aasta keskkonnakaitse protokolliga, mille kohaselt Antarktika on avatud rahumeelseks kasutamiseks ja teadustegevuseks. Vägede paigutamine Antarktikasse, maavarade kaevandamine jms pole aga lubatud. Antarktika leping jätab muutmata riikide varasemad nõuded teatud Antarktika piirkondade oma suveräänsusele allutamisele, kuid samas ei luba neil esitada ka uusi nõudeid. Lepingu kehtivuse ajal on kõik sellised nõuded "külmutatud." Eesti jaoks jõustus leping 17. mail 2001. aastal.
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng Lühireferaat Koostaja Elerin Kruusla 12 C Tartu 2011 Sissejuhatus Järjest enam kasutatakse viimaste aastate jooksul väljendit ,,Jätkusuutlik areng" kõikvõimalikes valdkondates. See on saanud kui moesõnaks, mida igal võimalusel mainitakse. Aga kui paljud tegelikult teavad ,,Jätkusuutliku arengu" täit tähendust? Selles referaadis püüaksingi siis lahti seletada, mis tähendus on jätkusuutlikul arengul, samas toon esile ka jätkusuutlikuse Maailmas ja Eestis. Jätkusuutlik areng ehk Säästev areng Püüan siis lahti seletada mis tähendus on jätkusuutlikul arengul. Jätkusuutlik areng, kui väljend sõnastati tõenäoliselt esmakordselt ÜRO peaassamblee poolt loodud ja Norra peaministri G. H. Brundtlandi juhitud Keskkonna- ja arengukomisjoni 1987. aastal i...
Johanna Einer EESTI MAASTIKU LIIGESTUS REFERAAT Õppeaines: Keskkonnakaitse alused Keskkonna- ja arhitektuuriteaduskond Õpperühm: TÖ31 Juhendaja: lektor T. Metslang Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 1.EESTI MAASTIKULISE LIIGENDUSE KATSETUSED..................................................4 2.EESTI MAASTIKE LIIGENDUS......................................................................................7
Iseseisva töö ülesanne õppeaines PK.0711 Mullastikukaardi analüüs Uurisin põllumassiivi katastritunnusega 40948594494 ning koostan selle kohta analüüsi. Põllumassiiv asub Saare maakonnas, Mustjala vallas, Mustjala külas. Ala suuruseks on 7,4 ha. Leostunud gleimuld (Go) 3,65ha, ca. 49,3% Küllastunud turvastunud muld (Go1) 1,9ha, ca. 25,7% Leetjas gleimuld (GI) - 0,9ha, ca. 12,2% Väga õhuke madalsoomuld (M') 0,86ha, ca. 11,6% Nõrgalt leetunud gleistunud muld (LkIg) 0,03ha, ca. 0,4% Tabel 1. Põllumassiivi 40948594494 mullastik Mulla Lõimis Huumus Kivisuse Pindala, Osatähtsu siffer horisondi aste ha s, % tüsedus, cm Go v°_1l60/r_3- th25-30 - 3,65 49 _2l Go1 l40/lu t_315-25 - 1,9 26 GI ...
loodud hädaabifond, mille eesmärgiks oli varustada Teise maailmasõjas laastatud riikidest pärit lapsi hädavajaliku toidu ja meditsiinilise abiga. Aastal 1953 sai algsest ajutisest missioonist ÜRO iseseisev allasutus ja ta nimi muudeti ÜRO Lastefondiks Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) on loodud ülemaailmseks vaimseks koostööks teaduse, hariduse, kultuuri, lõite, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas. ÜRO Julgeolekunõukogu on ÜRO organ, mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. Julgeolekunõukogu on ainus ÜRO organ, mis saab vastu võtta täitmiseks kohustuslikke otsuseid (resolutsioone). Igal alalisel liikmel on otsuste vastuvõtmise suhtes vetoõigus, mistõttu tegelikkuses sageli ei suudeta otsusteni jõuda. Julgeolekunõukogul on viis alalist liiget (Venemaa Föderatsioon, Hiina Rahvavabariik, Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia
tulevikus kahanev. Nagu enamiku Euroopa riikide, nii ka Eesti rahvastik vananeb. Esineb struktuurset tööpuudust: madala kvalifikatsiooniga töötud ei leia sobivaid töökohti, kuid samal ajal on kvalifitseeritud töötajate, sh oskustööliste vähesus takistuseks äritegevuse arengule. Eesti rahvastiku tervis on nõrk. Kõik see mõjutab otseselt või kaudselt äritegevust. Tarbijakaitse liikumised taotlevad kliendi valiku kriteeriumide laiendamist nii, et see sisaldaks keskkonnakaitse küsimusi. TECNOLOGICAL Tehnoloogilised muutused toovad endaga kaasa uute toodete, teenuste, protsesside, turustuskanalite ja müügiviiside ning äritegevuse ülesehituse muutusi. Uute tehnoloogiate kasutamine (juukse pikendused) toob kaasa tootlikkuse tõusu. Nii näiteks on kogu tegevuskeskkonda ja pea iga ettevõtet oluliselt mõjutanud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng. Arendustööde kulud (salongi töötajate kolitused) on alati vajalikud, sest tänu koolitustele
Samas võib toimuda varieerumine ka näiteks kujul auto – rong – laev – auto jne. ehk üht transpordiliiki võidakse kasutada ka mitmel korral. Multimodaalset transporti soodustavad tegurid: ukselt ukseni teenus: osa transpordiahelast läbitakse näiteks auto-, osa raudtee- ja/või meretranspordiga; autotranspordi ajalised (nädalalõpud), tehnilised (mass, kaal), keskkonnakaitselised ning autojuhi tööaja piirangud; karmid keskkonnakaitse nõuded; kombineeritud terminalide ehitus; majanduslik tasuvus suurte vahemaade ja kaubakoguste korral; ELi transpordipoliitika; autoteede ülekoormatus. Multimodaalset transporti takistavad tegurid: ajalooliselt väljakujunenud transpordiliikide sõltumatus; erineva laiusega raudteed; sobiva laadimistehnika vähesus; transpordiühikute ja veovahendite vähene standardiseerimine; veodokumentide paljusus; infotehnoloogia kasutuse puudulikkus.
Kõik, mida KOV võtab endale lepingutega. Kõik, mis ei kuulu seaduse alusel mõne teise institutsiooni pädevusse ning on ilmselt kohaliku tähtsusega. KOV TAVATEGEVUSALAD: Üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, planeerimine, ehitus, hoonestus, kohalik liiklus, teed ja veondus, elekter ja soojus, veemajandus, kommunaalvõrk, avalik kord ja heakord, kodanikukaitse, päästeteenistus, tuletõrje, keskkonnakaitse, jäätmemajandus, turism, erifunktsioonid. MITMETASANDILINE VALITSEMINE Valitsemine-valitsetus Poliitika ja valitsemise keerukustumine postmodernses teabeühiskonnas. Püüe optimaalselt ühitada demokraatiatase, avalike ülesannete täitmine ja majanduslik tõhusus. Optimaalse valitsemismustri kujundamine, arvestades pindala, elanikkonda, ülesande iseloomu ning poliitika ja valitsemise tavasid.
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut SÕMERU VALD KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat õppeaines: ökoloogia ja keskkonnakaitse Juhendaja: Triin Teesalu Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST...........................................................4 2
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Merily Luik SÕMERU VALD – KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat õppeaines: ökoloogia ja keskkonnakaitse Juhendaja: Triin Teesalu Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST...........................................................4 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
