1. Säästev areng: eesmärk, olemus Kompromisslahendus: Tuleb tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arenguvajadust arvestades. Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik
Loodus teab paremini... Kui mõelda elule aegadetaguses maailmas, siis oleksime tundnud ennast kui ürgjõudude tühise mängukannina, kes poleks suutnud enda jaoks midagi teha. Iga vastutulev kiskja oleks meie elu suurema pingutuseta lõpetanud, meid oleks võinud tappa isegi külm talv või põuasele suvele järgnenud nälg. Meie ainsaks võimaluseks oleks olnud loota looduse heldusele ja elada üks päev korraga. Tänapäeva inimene, aga tunneb ennast kõikvõimsana ja arvab, et vaid tema teab kõikidest maailma asjadest ning suudab kõike muuta. Kas pole tore, et poest saame kõike valida oma külmikusse? Kuid kas see on ka hea meie organismile? Kindlasti mitte. Poest ostetud toitudele lisatakse säilitusaineid, mis võivad tekitada peavalu ning maoärritust, ning sünteetilisi värvaineid, mis võivad põhjustada närvilisust ning lastel hüperaktiivsust. Kuid loodus pakub inimesele kõiki vajalikke toitaineid, mis on saadud taimse või looms...
Põllumajanduse mõju keskkonnale Põllumajanduses on hakatud üha enam kasutama masinaid mis soodustaks põllumajanduses tegevust. Need uued kasutusele võetud masinad saastavad õhku heitgaasidega ja muude mürgiste ühenditega. Põldude rajamiseks võetakse maha metsasid, sellega kaasnevad ka erinevate loomaliikide elupaikadest ilmajäämised ja loomade suremine. Väetiste kasutamine põllumajanduses Väetiste kasutamine võib saastada vett, õhku ja mulda kuna nad sisaldavad raskemetalle ning võivad ka halvendada toidu kvaliteeti. Väetamises kasutatakse kahte sort väetiseid, orgaanilisi ja anorgaanilisi. Orgaanilised on need mis sisaldavad orgaanilisi aineid ja anorgaanilised need mis on valmistatud kemikaalidest või mineraalidest ningi kahjustavad keskkonda. Väetiste kasutamine tapab ka mullas elavaid loomi ja putukaid. Liigse väetamisega võib ka väetis sattuda vette kus selle tõttu toimub eutrofeerumine, vee õitsemine, mis toob kaasa hapniku ...
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT NAFTAREOSTUSE MÕJU VEEKOGUDELE Essee Tallinn 2010 Naftareostus veekeskkonnas on alati äärmiselt traagiline ning südantlõhestav. See probleem on olnud juba aastakümneid ning esineb kahjuks ka tänapäeval. Massimeediast saame tihti teateid veekogude naftareostuse ilmingutest, telepilt toob meieni pilte surevatest lindudest, usinatest vabatahtlikest ning looduskaitsjatest, kes püüavad päästa veel hinges vee-elanikke. Taoline pilt ei saa kedagi külmaks jätta, kuid ometi domineerib suhtumine, et veekogude ökosüsteemi see ei mõjuta. Suure ja nähtava reostuse likvideerimine päästab kõiki ohust? Tegelikkusest on asi kaugel, sest on raske täpselt õelda kui palju suudavad veekeskkonnad reaalselt naftareostust taluda ning millist mõju see k...
Suurim keskkonnaprobleem Mina arvan, et suurimaks keskkonnaprobleemiks Eestis on vähene järeltuliate arv. Paljud noored ei viitsi endale võtta nii suurt vastutust, mis kaasneb lastega. Uuringute tulemustel on lapsed ka vaesuse põhjuseks. Viimastel aastatel pole lastega leibkondade vaesus hoolimata üldisest sissetulekute kasvust vähenenud, vaid pigem suurenenud. Isegi kahe töötava vanemaga kolme- ja enamalapselistest peredest on peaaegu kolmandik vaesed ja riskivabu peresid vaid napilt üle poole. Nelja- ja enamalapselistest on juba 65% vaesed. «Eesti inimarengu aruanne 2002» ütleb otse välja: vaesuse põhjus on lapsed. Mõned ühe lapse vanemad soovivad veel juurde lapsi, aga pole kindlust, kas suudetakse kõigile lastele pakkuda väärikat lapsepõlve ja head haridust? Eestlase pragmaatilisust arvestades on selliseid peresid tõenäoliselt väga palju. Arvan, et maailmas väheneb laste sünniarv sellepärats, et ini...
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla
Töökeskkond, töökoht, töövahend. Töötervishoid ja tööohutus Küllike Varik Abimaterjalid www.ti.ee (tööinspektsiooni kodulehekülg www.sm.ee (sotsiaalministeeriumi avalehekülg tööelu töökeskkond) Ajakiri “Eesti Töötervishoid” - tellimisel Euroopa Liidu töötervishoiu ja tööohutuse kolm põhieesmärki: Töötajate tervise ja töövõime säilitamine ja edendamine Töökeskkonna ja praktilise töötegemise parandamine et tagada tööohutust ja töötervishoidu Töötervishoiu ja töökultuuri arendamine et edendada ladusat tööd, mis aitab tõsta ettevõtte tootlikust ILO – Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhiseisukohad: Tööandja põhikohustus on tagada ohutu ja tervislik töökeskkond. Töötaja põhiõigused on teada ja tunda töökeskkonda kus ta töötab nõuda ohutut ja tervislikku töökeskkonda Töötervishoid ……on töökorraldus- ja meditsiini- abinõude rakendamine, mis tagab töö kohandamise igaühe võimete ...
Isiksus Anu Realo Tartu Ülikool, psühholoogia instituut 29. oktoober 2011, SOPH.00.056 Loengu teemad 1. Mis on isiksus? Mis on isiksuse seadumus? 2. Kellele kuulub isiksus? 3. Miks inimesed on erinevad? 4. Kas keskkond muudab isiksust? 5. Alternatiivsed isiksuse käsitlused 6. Kokkuvõte 1. Mis on isiksus? Mis on isiksus? • Teaduskeeles levinud definitsiooni kohaselt mõistetakse isiksuse all suhteliselt püsivat mõtlemise, tundmuste ja käitumiste kogumit, mis üht inimest teisest eristab. Nii on igal inimesel isiksus, mida kaasaegses psühholoogias määratletakse enamasti isiksuse omaduste või seadumuste kaudu. Mis on isiksuse seadumus?
SAKSAMAA Rahvastik Saksamaa on 356 910 ruutkilomeetrise pindalaga suurriik, kus elab 82 miljonit inimest, millega on ta rahvaarvult suurim riik Euroopas. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. Saksamaal on rahvastikutihedus 227 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigisiseselt. Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Asustus on tihe ka Reini jõe org tänu maalilisele loodusele ning sajandipikkusele veinivalmistamistraditsioonile. Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Seal asuvad Alpid. Kesk- ja Ida- Saksamaa on on samuti hõredama asustusega, kuna seal on tihedad metsad ja mägi...
Tuumaenergia eelised ja miinused · tuumajaamad ei reosta keskkonda kahjulike gaasidega(SO2, NOx, HCl, CO2, CO jt.), lendtuha ega aerosoolidega. · Tuumaenergia tehnoloogia on juba välja arendatud, seega ei pea seda enne välja arendama. · tegelikult on tuumajaamades tõsiste avariide oht nullilähedane · saab suhteliselt vähese kütusega palju energiat. · Tuumaenergiat kasutatakse laevadel meeletu koguse kütuse asemel. · Ei sõltu ilmastikuoludest · Tehnoloogia mis tegeleb radioaktiivsete ainete hävitamisega on teatud ja tõestatud · Paljud inimesed on tuumaenergia vastu teadmata nende tegelikku väärtust · miinused · Tuumaenergia tootmisel järele jäävad jäägid on radioaktiivsed ja osad tekkinud jäägid jäävad ohtlikeks aastasadadeks ja - tuhandeteks. · Tehniline probleem on ka tuumajaamade saatus peale nende kasutusaja lõppu. Kõik seadmed ja ra...
docstxt/124076678459200.txt
(d); · (2) teadus, mis uurib elusorganismide ja nende elukeskkonna vahelisi suhteid (a); · (3) kõikide elusorganismide kogum planeedil Maa (h); · (4) teatud territooriumi asustavate ühte liiki kuuluvate organismide kogum (e) ; · (5) võime teha tööd (c) ; · (6) inimese poolt mõjutatud ökosüsteemide uurimine (b) ; · (7) teatud territooriumi asustavate populatsioonide kooselu (f) ; · (8) vastastikustes seostes olev elukooslus ja eluta keskkond (g) . · 2. [1 p.] Mis on teaduse eesmärk? · 3. [1 p.] Füüsikas käsitletakse valgust lainetena või osakeste voona. Miks kahel erineval viisil? · 2. Teaduse eesmärgiks on saada uusi teadmisi meid ümbritseva maailma kohta ning anda tõenäoseid prognoose. · 3. Mida rohkem erinevaid suundi uurimistes saab kasutada, mida rohkem muutujaid, seda parema mudeli saame ehk seda pädevamaid üldistusi saab teha. 4. [1p.] Milline loetletud lähenemisviisidest on
Töötervishoiuna mõistetakse töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise vaimse ja sotsiaalse heaolu rakendamist. Mina töötasin kaks aastat tagasi Kalev Spas ettekandjana. Selles essees analüüsin Kalev Spas töökeskkonna ohutuse tagamist. Töökeskkond on ümbrus, millel inimene töötab. Üheks olulisemad tegurid on füsioloogiline ja psühholoogiline keskkond. Kalev Spas töötasid enamasti väga sõbralikud ja abivalmid inimesed. See on minu arvates üsna tähtis, kuna ebameeldivad suhted tööl võivad töökvaliteeti mõjutada. Meeldiv töökeskkond algab igast üksikust töötajast olenemata tema positsioonist ettevõttes. Teine olulisim tegur on füüsiline. Füüsiline töö jaguneb kaheks: dünaamiliseks ja staatiliseks. Teenindaja töö on liikuv ning üldiselt ei ole see väga koormav. Kalev Spa teenindaja töökoht sarnanes
Õhu saastumine Karl Gregori Kadatski Õhu saastumise allikad Looduse omaenda õhusaastajad (vulkaanid, metsapõlengud jne) Inimtekkelised(transport ja energia tootmis jaamades) Küllaltki uus mõiste - inimtekkeline müra saaste. Saastunud õhu väljanägemine Nähtava saaste korral on õhus erinevat värvi suitsu. Vahel ka tihedalt veeauruga ühinenud happeid (tekib sudu) Päikesekiirgus hajub. Vahel on tunda värskest õhust erinevat ebameeldivat lõhna. Võib tekkida happesademeid. S uured tahma osakesed võivad laskuda erinevatele pindadele. Kus on enamasti saastunud õhk? Looduslikult saastunud õhk on pärast vulkaanipurskeid metsapõlenguid jne. Inimtekkeline saastunud õhk esineb suurte tehaspiirkondade ja tiheda transport- liiklusega aladel. Saastunud õhu kahjulikkus inimesele Rikub tervist Vähendab eluiga Suurem vastuvõtlikus erinevatele haigustele Tekitab halva enesetunde Saastunud õhu kahjulikkus maapinnale ja taimestikule Happesademete ...
KUIDAS MINA SAAN KESKKONDA HOIDA Koostaja: Evelin Paigelkaln Juhendaja: Aire Brük Tallinn 2010 Praegu on aktuaalseks teemaks kliimasoojenemine , et inimesed peaksid hoidma keskkonda. Eestis on hakatud aina rohkem rõhku panema sellele ja ma usun, et mujal maailmas ka. Samamoodi on aina rohkem hakatud viskama oma prügi, sellistesse konteineritesse , kus kõik on ette näidatud, et kuhu midagi visata tuleb. Meil oli 2008 aastal keskkonna "Teeme ära 2008" üritus. Kus kõik inimesed käisid ja koristasid metsaaluseid ja maantee äärseid. "Teeme ära 2008" liitis inimesi kokku, kõigil oli ühine eesmärk loodust puhastada ja sellega ka saadi hakkama. Ja ma usun, et sellest oli ka palju abi, vähemalt natukeseks ajakski olid meie metsaalused puhtad. Ka mina käisin ja koristasin enda lähedal asuvat metsa, sealt võis leida igasugust jama. Peale seda ma enam ei viska prügi mah...
KESKKONNAPROBLEEMID PRIMAARSEKTORIS Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Kestev põllumulla kurnamine kõrbestumine Metsade mahavõtmine kasvab CO2 hulk atmosfääris, ökosüsteemid hävivad Karjamaade laiendamine ökosüsteemid hävivad, degradatsioon Maaviljeluse levik ebasoodsamatele aladele erosiooni oht, muldade degradatsioon, kõrbestumine Farmerid põletavad Brasiilias Mato Grossos vihmametsa,et teha ruumi sojaistandustele ja suurtele kodulooma karjadele Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Suurfarmidel tekib läga põhja- ja pinnavee reostus Kunstlik niisutamine põhjavee tase alaneb, pinnas sooldub Pestitsiidide kasutamine, ülemäärane väetamine veekogude kinnikasvamine, kasulike organismide hävimine Monokultuuride kasvata...
Kuidas parandada Eestis keskkonnakaitset 1. Kasvuhoonegaaside emissioonide ülempiiri rikkumise trahvistamine riiklikul tasemel. Praegu maksavad ka firmad, kelle tegevus pakub märkimisväärset ohtu keskkonnale, tavalist maksu saastamise eest. Vähemalt lähemad 30 aastat tuleb Euroopa Liidus arvestada CO2 emissioonide hinnatasemega üle 20/t, kuid keskmiselt 50/t perioodil 2010-2050. Idee oleks selles, et ettevõtted, kes ületavad neile lubatud maksaksid lisatrahve. Spetsialistid on seisukohal, et kasvuhoonegaaside maksustamisega võib mõnel põllumajandusettevõttel tekkida majanduslikult üle jõu käiv maksukoormus, mis võib ettevõttele kaasa tuua konkurentsiraskusi ka välisturul. 2. Luua igasse Eesti maakonna omavalitsusse keskkonnakaitse osakond. Praegusel ajal tegelevad keskkonnaprobleemidega omavalitsustes arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna töötajad, kes on kindlasti adekvaatsed tegelema ka keskkonnaproblee...
Mis on pärandkooslused? Pärandkooslus (ka pool-looduslik kooslus) on niisugune biotsönoos, mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel. Pärandkooslused koosnevad pärismaisest elustikust (Vikipeedia, pärandkooslus). Pool-looduslikudeks kooslusteks nimetatakse põliseid inimtekkelisi koosluseid, eelkõige puisniidud, loopealsed (joonis 1), lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja-ja heinamaad, kus inimõju on piiratud vaid niitmise ja karjatamisega. (Aavik, T. Pärandkooslused) Laiemas mõttes on pärandkooslusteks kõik majandatavad pärismaised kooslused - näiteks majandatavad pärismaistest liikidest (looduslikult uuenenud) metsad, aga ka traditsiooniliselt majandatavad looduslikud veekogud (Vikipeedia, pärandkooslus). Pärandkooslused on kultuuristamata rohumaad. See tähendab, et neid ei väetata (väljaarvatud karjatamisega kaasnev loomasõnnik), ei künta, ei kuiven...
juhul kui väljavedamine ei ole võimalik : a) vedelatele jäätmetele - matmismeetod: - kaugemal, kui 30 m veeallikast - matmiskohti peab katma iga matmise järgselt b) põlevatele jäätmetele (kuivad jäätmed)- tuhastamismeetod : - vähemalt 50 m laagrist alla tuult - rangelt kinni pidades tuleohutusnõuetest Prügi käitlemine Üldist: - kaks jäätmete põhi liiki: toidujäätmed ja pakendmaterjalid (papp, paber, kilepakend jne) - hea keskkond putukate ja näriliste jaoks - kõik jäätmed tuleb kas hävitada (kõige tõhusam on tuhastamine) või välilaagrist välja vedada - matmist võib kasutada olukordades, kus tuhastamine ei ole võimalik - oma prügimäe loomine on rangelt keelatud Jäätmete kogumine - Prügi kogumiseks võib kasutada kilekotte, konteinereid jm mahuteid. - Kõik jäätmete mahutid peavad olema kaanetatud. - Mahuteid tuleb sageli tühjendada Jäätmete matmine
elavad, siis pole mingi ime, kui ka laps täiskasvanuna kontakte oma teistest põlvkondadest pärit sugulastega säilitab. See tundub olevat justkui üks tähtis osa elust. Nooremad võtavad midagi üle vanematelt, vanemad jällegi noorematelt ja nii ei teki põlvkondadevahelistes suhetes ka nii suuri kontraste. Mingil määral see siiski muutuma peab, sest muutuvad ajad ja inimeste arusaamad. Asjale tuleks läheneda ka inimese enda koha pealt. Kui oletada, et meid ümbritsev keskkond ei muutuks ja ka vanemad propageeriksid head läbisaamist teiste põlvkondade inimestega, leiduks ikka inimesi, kes selle lõhe tekitaksid ja seda suurendama hakkaksid. Piisab juba ühe inimese arvamuse muutumisest, et see kaudselt ka teisi inimesi muutma hakkaks. Muutuse põhjuseid võib olla mitmeid. Alustades vaimsetest traumadest, lõpetades lihtsalt sooviga olla teistest erinev. Kuhugi sinna vahele jäävad ka inimesed, kelle arvates heade suhete
docstxt/135860309453.txt
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondiosakond PUNANE RAAMAT Iseseisev tóó Germo Johanson Juhendaja: Helmo Hainsoo TARTU 2011 PUNANE RAAMAT Punane nimestik ehk punane nimistu ehk punane raamat on maailma Looduskaitseliidu hallatav maailma póhjalikuim loetelu maailma taime-, looma-, ja seeneliikide globaalsest kaitseseisundist. Punasesse raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide kohta, kus on márgitud vastavate liikide levik, uurituse aste ja seisund. Punane raamat kooseneb eri várvi lehtedest. Punastele lehtedele kantakse eriti ohustatud liigid, kollas...
Joogiveekriis Maailmas XX. sajandil Maailma rahvastik suureneb kolmekordselt. Samal ajal värske vee tarbimine on kasvanud seitsmekordselt, sealhulgas kohaliku omavalitsuse veevajadused kolmeteistkordselt. Selle tarbimiskasvusega ilmub veevarude pudujääk paljudes maailma piirkonnas. Vastavalt Maailma Terviseorgarisatsioonide andmetest rohkem kui kaks miljardit inimest maailmas täna kannatavad joogivee puudust (UNICEF/WHO 2012, 5). Järgmise 20 aasta jooksul, arvestades praeguse rahvastiku kasvu ja maailmamajanduse suundumised, on vaja oodata värske vee nõudluse vähemalt 100 kuupkilomeetrit aastas. Peamiselt magevee pudujääk on seotud rahvastiku kasvuga, kliimamuutusega ja teiste põhjustega. Vastavalt uuringutele, magevee süsteem maailmas on on nii halvenenud, kaotab võimalust tarnida inimeste, loomade ja taimede elu. Kui selline tendets jätkub, see võib kaasa tuua drastilisi rahvaarvu vähendamisele ...
Osooniaugud Keskkonnaõpetus Astrid Salumäe 10.a Loksa Gümnaasium 10/12 Mis on osooniaugud? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. Osooniauk Antarktika kohal Osooniauk Antarktika kohal on tegelikult täiesti loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Ekvaatorilt liigub osoonirikas õhk pooluste suunas, kus vastupidi on ülekaalus osooni molekule lõhkuvad protsessid. Praeguseks on sealne osoonikiht 33% 1975.-nda aasta väärtusest. Osoonikihi hõrenemine 1. Pidev osoonikihi hõrenemine üle maailma 4% kümne aasta jooksul. 2. Suurem hõrenemine kevadel poraalaladel.(Antarktikas septembrist detsembrini) Viimast nimetataksegi os...
Keskkonnakaitsjad Keskkonnakaitsjad lähtuvad · Loodusvarade säästmisest · Keskkonnakahjustuste vältimisest · Ettevaatlikkusest · Koostööst teiste riikidega Paberiga seotud probleemid · Peetakse metsade hävitajaks ja hiiglaslikuks loodusressursside raiskajaks. · Tekitab palju CO2. · Vähendab metsi. . Faktid · Puit paberitoorainena kasut. 95% juhtudel. · Paberit tuntakse ligikaugu 2000 aastat. · Paberi leiutasid hiinalsed. · Puitu tarbitakse ka ehitus, energia, mööblitööstuses. · Vastutusrikas suhtumine metsadesse> toodang. · Hädavajalik jätkusuutlike metsade olemasolu> stabiilne tooraine · Mida suurem nõudlus, seda rohkem pöörab paberitööstus tähelepanu taastuvate metsade olemasolule. · Metsahoolekogu rahvusvaheline mittetulundusorganisatsioon. · Igal aastal tarbitakse 4 kuupmeetrit metsa> paberitööstuses kasut. sellest u. 10%. · Paberpuidust toodetakse ka teisi tooteid nt. viskoos kasut. tekstiilitö...
1. Nimeta üks asi, mida saad teha, et meie keskkond säiliks • Pakendite taaskasutamine • Prügi sorteerimine • Veepudeli ostmise asemel kodust vee kaasa võtmine • Kilekottide taaskasutamine • Puude ja taimede istutamine • Liha söömise vähendamine 2. Milliseid neist materjalidest saab taaskasutada? a) Klaaspudel b) Plastpudel c) Plekkpurk d) Piimapakend e) Kõiki e) Kõiki 3. Kui kaua lagunevad plastpudelid? a) 5-10 aastat b) 20-30 aastat c) 50-80 aastat d) 100-120 aastat Plastpudelid lagunevad 50-80 aastat. Kui nad on maa sisse maetud, siis 500- 1000 aastat. 4. Nimeta 2 asja, mida saab plastpudelitest teha • Uusi plastpudeleid • Riidematerjale nt fliispusa, vatiin, jalgpallisärk 5. Kui kaua laguneb (alumiiniumist) plekkpurk? a) 100-200 aastat b) 200-500 aastat c) 600-800 aastat b) 200-500 aastat 6. Mitu korda saab alumiiniumpurki taaskasutada? a) 1 korra b) 10 korda ...
donisaurused, merelised loomrühmad, meteoriidikatastroof). Kainosoikum e. uusaegkond. Paleogeen 65,5 (imetajad arenesid, kiskjad, kabjalised, londilised, ahvid, vaalalised, loivalised). Neogeen 23,8 (sarnane tänapäevaga kli ja loom, maod, konnad, laululinnud, rotid, rohttaimed). Kvaternaar 1,81 (Perekond Homo, arenes homo sapiens, suri välja palju loomaliike, mammut, karvane ninasarvik). Globaalprob: keskkond: atmosf, läänem, reostus, kasvuhoone efekt, mageda vee reostus, varude vähenemine, kõrbestumine, metsade üleraie, ülekarjatamine ehk põllumaa vähenemine, Sotsiaal- poliitilised prob: sõda ja rahu (tuumasõda) toidu ja vee puudus, prügi, ülerahvastatus.
Kas ökokatastroof on juba alanud? Ökokatastroof on katastroof mis on tekkinud keskkonna muutuste tõttu. Keskkond muutub pidevalt, aga kas muutused on tekitanud katastroofe? Või on katastroofide tekitajad hoopis need kes muudavad keskkonda? Kui kujutada ette, et ei oleks maal inimesi, oleks vaid loomad ja loodus, mis oleks siis? Mina arvan, et kõik mis looduses toimub korvab loodus endale ise, näiteks maavärinad ja vulkaanipursked. Sellised looduskatastroofid ei vii maad isegi ökokatastroofi piirinigi. Kuid meie inimesed ei oska loodusega ümber käia, meil on vaja meeletult ressurse
(Üldoskused-õpilase areng ja selle soodustamine koolis, 2005, toimetaja Aivar Ots, Tartu ülikooli kirjastus) Kooli nõudmistega toimetulekuks vajalik sotsiaalne küpsus tähendab seda, et lapsel on tekkinud soov õppida, omandada uusi teadmisi. Tal on motivatsioon ja valmidus sihipäraselt tegutseda ja viia alustatud tegevus lõpuni (Haridus- ja Teadusministeerium, s.a.) 5 3. KESKKOND KUI ÕPIVALMIDUSE KUJUNEMISE OSA Laps toetub oma arengus eelkõige uurimis- ja avastamistegevusee, mis tegelikkuses esineb kords sõna otseses mõttes uuimisena, kord katstamisena, kord võtab see mängu kuju. Mõnikord võib-olla uurimiseks vestlus eakaaslase või täiskasvanuga. Pea alati vajab aga laps ka rahuliku sõvenemise, omaette mõtisklemise aega. (Kraav & Raudik, 1998) Õpivalmiduse arengusoodsat kodu keskkonda peaks saama iseloomustada järgmiselt: 1. Laps tunneb end turvaliselt
Kadrioru Saksa Gümnaasium Eesti disain ja keskkond Arvustus Oma arvustuses tahaksin rääkida disaini funktsionaalsest tähtsusest meie elus. Disain väljendub meie igapäeva elus meid ümbritsevates asjades, riietes, autodes, kuid isegi ka toidus ja tarbekaupades. Kuid milline funktsioon on ikkagi disainil? Minu arvates on disaini funktsiooniks meid ümbritseva paremaks muutmine. Disaini abil leitakse probleemidele lahendusi. Disainitoodete omaduseks võib pidada ka nende kasutatavust ja otstarvet
Eesti keskkonnaprobleemid Loodus kutsub inimesi väljaspoolt tutvuma selle mitmekesisusega, mida Eesti maastik ja olud meile pakkuda suudavad. Suure inimreostuse tõttu kahaneb igal aastal järjest rohkem seda rohelust meie ümber, ning õhk, mida hingame muutub kahjulikumaks. Mõtlematul inimetegevusel on omad rängad tagajärjed, mille peale kahjuks igapäevaselt ei mõelda. Eesti metsad katavad üle poole meie maismaast ning inimesed ei oska seepärast hinnata enda tehtud kahju. Meie seas leidub väheseid, kes on teadlikud metsaraie suurenemisest ning metsade vähenemisest. Seepärast näeme tihti, kuidas metsaalused upuvad prügisse. Inimestepoolselt tekitatud kahjudel on räiged tagajärjed. Meie põhjavett rikutakse igal aastal sadade inimeste poolt, loomade elupaigad hävivad hooletuse pärast ning veerand mahavisatud prügist ei lagune iseeneset. Sellele probleemile on hakatud rohkem tähelepanu pöörama ning mul on hea meel,et noo...
- tunne, et sõrmed hõõguvad - käed on kanged - pöial muutub nõrgaks - on raske kätt rusikasse tõmmata - tekivad raskused esemete haaramisel ja hoidmisel - labakäsi läheb paiste või muudab värvi Kuidas ravida hiirehaigust? Ravivõtetena on kasutusel randme lahastamine nädalaks-paariks, harjutused kätele, soojendused, medikamentide abil liigse vee organsimist väljaajamine jms. Milline peaks olema ergonoomiline arvutitöö keskkond? Tool: - ümarate äärtega iste - istme laius 45 < cm - istme pikkus 40< cm - võimalus reguleerida kallet - peab jälgima anatoomilisi selgrookõverusi - rataste olemasolu - saab muuta kõrgust Laud: - jalad peavad toetuma kindlalt maha laua all - reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi - tööpinnast madalamal - kõrgus peab vastama kasutaja kasvule
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Referaat Eesti osa osoonikihi hõrenemises, probleemid ja tagajärjed Tartu 2008 Sisukord: 1.Osoon ja osoonikiht.....................................................................................................3 2.Osoonikihi hõrenemise põhjustajad ja tagajärjed........................................................3 3.Osoonikihi hõrenemine maailmas...............................................................................4 4.Osoonikihi hõrenemine Eestis.....................................................................................5 5.Osoonikihi ja seda kahjustavate ühendite seire Eestis................................................ 7 6.Osoonikihi paksus Eesti kohal.................................................................................... 8 7.Osoonikihi kaitsmine Eestis ja probl...
Uus sajand, vanad probleemid Möödunud aegadel maailmas esile kerkinud probleemidest ei ole paljud veel tänaseni lahendust leidnud. Selle asemel on nad, nagu mäest alla veerev lumepall, üha kasvanud ja kasvanud, ning jõudnud etappi, kus nendest mööda vaadata on pea võimatu. Kliima soojenemine ja CO2 on isegi tänasel päeval, mil maailmas möllab suurim majanduskriis pärast 1930 aastate suurt depressiooni, väga aktuaalne teema. Kasutusele on tulnud uus mõiste süsiniku leke, mis tähendab palju CO2 eraldavate tööstuste kolimist riikidesse, kus puuduvad veel karmid keskkonnanõuded. Näiteks EL-i jaoks tähendab see tehaste kolimist Venemaale ja Hiinasse. Selmet lükata üks probleem enda õlgadelt kellegi teise omadele, peaksime koos üritama kasvuhoonegaase vähendada. Tänases, peamiselt süsinikul põhinevas majanduses, tähendab aga CO2 koguste piiramine suuri muutusi. Ometigi on see ideaalne võimalus uutek...
Pärnumaa kutsehariduskeskus Teenindusosakond Karin Atka NIMESE MÕJU KESKKONNALE Referaat Pärnu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2 2. Keskkond 3 3. Õhu saastumine 3 4. Happevihmad 4 5. Pinnase saastumine 4 6. Vee saastumine 4 7. Kasutatud kirjandus 5 2 Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks
Jäätmed, kui ülemaailmne keskkonna probleem Mark Bubert Laurits Tani Rainer Ressar Karl Michael Valk Andreas Rosendfeld Prügi tekkimine päevas · Iga inimene tekitab päevas keskmiselt 3kg prügi. · Inimene toodab päevas rohkem kui 2x rohkem prügi kui 50 aastat tagasi. · Iga suurlinn toodab päevas nii palju prügi, millest piisaks uue Hiina müüri ehitamiseks. Mida visatakse ära · Ära visataks kõike, nii autosi, vana toitu, plastikut, igat sorti pudeleid jne. · Visatakse isegi kasutatud patareisi ära, kuigi enamus teavad et need loodusele eriti kahjulikud on. Mis levivad prügi tekkimisega · Prügi tekkimisega levivad mitmad haigused. · Ka rottide arv suureneb ...
Kordamisküsimused eksamiks Põhimõisted ja 1 seadus 1. Selgitage järgmisi keemilise termodünaamika põhimõisted :termodünaamiline süsteem, tasakaal,temperatuur. Kuidas on defineeritud absoluutne temperatuuriskaala? 2. Energia. Töö. Soojus. Seos nende vahel. Mis kujutab endast 3. Soojusmahtuvus. Cp ja Cv vaheline seos. Mis kujutab endast 4. Iseloomustage pööratavaid ja mittepööratavaid protsesse paisumise ja kokkusurumise näite abil. graafik 5. Töö, soojuse ja siseenergia arvutamine ideaalgaasile isotermilise, isokoorilise ja isobaarilise protsessi korral. Arvutus isotermiline 6. Tuletage avaldis S = f (q) ja tõestage, et entroopia on olekufunktsioon Entroopia tõestus. Valemid olemas tõesta lõppvalem. 7. Termokeemia. Reaktsiooni soojusefekti arvutamine. Hessi seadus. Soojusefekti sõltuvus temperatuurist. Kirchoffi seadus. 8. Entroopia pööratavates ja mittepööratavates protsessides. Spontaansete protsesside suund. 9. Absoluutse entroopia ar...
RISKIANALÜÜS - KOKK Ohutegur Kes on ohus? 1. Kemikaalidega puhastamine Kõik töötajad 2. Libe põrand Kõik töötajad 3. Kuumad ahjud Kokk, teised töötajad 4. Noad Kokk, teised töötajad 5. Katkised pistikupesad Kõik töötajad 6. Raskuste tõstmine Kokk 7.Viirused töölised, kliendid 8.Kõrge õhutemperatuur töölised, kliendid 9. Seadmete teravad ja liikuvad osad kokk 10.Valgustuse puudumine töökohal kokk 11. Loomaliha töötlemine kokk 12.Külmas köögis töötamine töölised 13.Sundasendis olemine kokk 14. bakterid töölised Tervisekahjustus Riskitase...
Keskkonnasõbralik tarbimine põhineb tarbijate teadlikul valikul võimalikult väikese keskkonnamõjuga kaupade või teenuste kasuks. Eelistatakse ökoloogilisi tehnoloogiaid, pikka kasutusiga, korduvkasutust, soodsaid lisateenuseid või ühiskasutust. Keskkonnasõbraliku tarbimisega seostatakse tihti ka sotsiaalselt säästvaid eelistusi, näiteks kaupade vältimist, mis on seotud laste tööjõu või suure vahendustasuga.Igapäevaselt kaubandusega kokkupuutuva inimesena, näen, kui palju on tegelikult üleliigset pakendamist, kiletamist ja liigtarbimist. Olen enam kui kindel, et tegelikult saaks hakkama umbes veerandiga praegusest kogusest. Suurte kampaaniate käigus, näiteks ,,Hullud Päevad" toodetakse ligikaudu 200 000 kollast kilekotti, millest pooled satuvad loodusesse ning selle tagajärjel kannatavad loomad, kes pole milleski süüdi. Alternatiivina võiks korraldada kampaania hoopis neile, kes lähevad ostlema oma riidest ostukotiga. ...
Kemikaali (aine) biodegradeeruvuse uurimine Uuritava "materjali" reaalses keskkonnas biodegradatsiooni ennustamine. Biodegradeeruvuse hindamiseks kasutatakse rahvusvahelisi standardiseeritud teste biodegradeeruvuse määramiseks (OECD; ISO) 27 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Erinevused testmeetodites: · aeroobne või anaeroobne keskkond · kestvus · mikroorganismide hulk · portsjon-tüüpi tüüpi või pidevad süsteemid. süsteemid Määratakse: - biodegradatsiooni iodegradatsiooni määra, määr % ja/või - biodegradatsiooni iodegradatsiooni kiirust. kiirus Biodegradatsiooni efektiivsuse mõõtmiseks: Vaja teada: proovi summarne (esialgne) orgaanilise aine sisaldus
Globaalprobleem - Happevihmad Happesademed ehk happevihmad on mistahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. See on vihm, mille piiskades on lahustunud ained, mis muudavad vee hapumaks. Happevihmad tekivad siis, kui vääveldioksiid ja lämmastikoksiid paiskuvad õhku, kus nad reageerivad niiskusega ning moodustavad väävelhappe ja lämmastikhappe. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Happevihmad tekivad inimtegevusest ja ka loodusest. Inimtegevusest on Kütuste põletamine. Looduses on põlengud, äike ja vulkaanid. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmasti...
Puhastusvahendite mõju keskkonnale ja tervisele Puhastusvahendite mõju keskkonnale Osoonikihi kahjustumine Globaalne soojenemine Veekeskkonna hävimine Elusorganismide mürgitamine Kõige ohtlikumad on ained, mis ei lagune ning jäävad keskkonda püsima väga pikaks ajaks. Kemikaali klassifitseerimine keskkonnaohtlikuse järgi mürgine elusorganismidele püsiv bioakumuleeruv Kõik ohtlikud kemikaalid peavad olema vastavalt märgistatud! Keskkonna kaitsmine Kasutage loodussõbralikke ja looduses lagunevatest koostisosadest valmistatud seepe Loodussõbralikus tootes ei kasutata ohtlikke aineid ning tooted ei kahjusta taimestikku, loomastikku ega inimese tervist Puhastusvahenditega kokkupuutumine Inimene võib kemikaaliga kokku puutuda läbi allaneelamise, sissehingamise, naha või haavade. Mürgistuse ennetamine Kasuta ainult selliseid pakendeid, millel on lastekindlad sulgurid Hoia kõik kemikaalid lastele kättesaamatus kohas Hoia ja säilita kõi...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majanduse ja ettevõtluse õppetool K15KÕ RISKIANALÜÜS Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2015 TÖÖKESKKONNA KIRJELDUS Tartu VeroModa tegeleb riidekaupade jaemüügiga. Kauplus asub aadressil Riia2 Tartu Kaubamajas. Kaupluses töötab 5 klienditeenindajat ja pluss juhataja, kes on meil kuues. Kindlasti võib töötajate arv muutuda sõltuvalt hooajast. Kaupluse ruum asub ühel tasandil ja teine ruum kus einestavad töötajad on tööpinnast kaugemal ehk asub siis teises kohas. Kaupluses on tehisvalgus. VALGUSTUS JA MIKROKLIIMA Tartu VeroModa kaupluses valgustustase parameetrite mõõdistamisel on läbi viimata, sest visuaalselt selgub, et valgustus on normaalne ja ei häiri töötajaid oluliselt. Mikrokliima mõõdistamine samuti läbi viimata, sest visuaalsel vaatlusel selgus, et olulisi probleeme ei esine ja töötajatele ohtu ei ole. MÜRA Sa...
Psyche + logos - hingeteadus uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist objektiivselt fikseeritav, tugineb käitumisele(saab vaid kaudselt mõõta) Psüühika nähtused objektiivne keskkond - ümbrus/keskkond kus eksisteeritakse, aga ka inimese enda keha/närvisüsteem keskkond peegeldub või kajastub meie psühholoogias psühholoogia esimene tähtis postulaat on liigikaaslastel peaks olema psüühika sarnane, objektiivne kogemus, subjektiivsed 3 psühholoogiat: eelteaduslik - kogemuspõhine, mitte ainult enda vaid ka teiste käitumise analüüs filosoofiline - pole spetsiaalseid teaduslikke meetoteid, psüühikast mõtlemise
Maailma suured keeled ja minu emakeel Keeled kuuluvad eri keelkondadesse ja nad sarnanevad üksteisega. Igal inimesel on oma emakeel nagu ka minul. Reeglina on emakeel see, mida kõige paremini teatakse ja kõige enam kasutatakse, kuid on ka täiuslikult kakskeelseid inimesi, kes räägivad kahte keelt võrdselt hästi. Vähemalt pool maailma elanikkonnast on kaks- või mitmekeelne. Mu emakeel, eesti keel, pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keelt räägib emakeelena 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal, peamiselt Rootsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kanadas ja Venemaal. Lisaks kõneleb eesti keelt veel umbes 168 000 inimest. Sellise kõnelejate arvuga on eesti keel maailma tuhandete keelte hulgas esimese kahesaja seas. Mõni vanem inimene teab rääkida, et eesti keel saavutas kunagi iludusvõis...
me oleme kõik oma vanematesse. Mõned on pärinud oma lauluoskuse või oskab hoopis matemaatikat , mõned võivad pärinud olla mingi haiguse , mis nende suguvõsas võib olla. Kui emal on näiteks vähk , ei pea seda kindlasti pärima ka laps , võib juhtuda , et hoopis keegi teine nende perekonnast võib selle saada. Juhuseid võib olla mitmeid. Enamasti on inimesed peaaegu võrdsete võimalustega , kuid seda määrab palju nende pärilikkus ja nende ümbet olev keskkond. Pärime vanematelt palju geenidega , näiteks iseloomu , oskused , võimed , haigused , nõrkused jne. Palju mängib ka rolli meie ümber olev keskkond . Näiteks kuidas meie sõbrad või vanemad käituvad . Kuidas nad meisse suhtuvad ja kuidas meie neisse , kuidas nad on meid õpetanud ja kasvatanud. Keskkond muudab palju meid , aga sama palju võib muuta meid ka pärilikkus. Seega inimese elukäiku muudavad nii pärilikkus kui ka keskkond , kui mitte samapalju , siis enam-vähem võrdselt.
1. Milliseid edasilükkamise põhjuseid ja nippe sellega toimetulekuks Te ise teate? Põhjused: Aja vähesus Laiskus Teemast/tegevusest mitte huvitumine Nipid: Tuleb osata aega planeerida ning koostada vajalike ülesannete kalender, kus on kuupäevalised tähtajad Tuleb mõelda sellele, et kui kohe tehtud ei saa võib hiljem lisanduda lisaülesandeid ja /või kohustusi, seega on parem kohe ära teha Enda jaoks tuleb selgeks teha, milleks asi vajalik on ning kuhu selle tegemisega jõuda võib 2. Miks inimesed lükkavad [teatud asju] edasi ja mis aitaks edasilükkamist vältida? Vastake sellele artikli põhjal. Põhjused Tegevuse tulemuslikus ei ilmne kohe peale tegevuse lõpetamist vaid näiteks mõne aasta pärast Nipid Väljendi ,,Jah, aga" asendamine ,,Ma pean, sest" Eesmärkide ja prioriteetide seadmine E...
Põlevkivi on suhteliselt madalakvaliteediline kütus. Kaevandamisega rikutakse palju maad ja kaevandamine on energiamahukas protsess. Põletamisel tekib palju tuhka ning väävli- ja süsiniku oksiide. Soojuselektrijaamad annavad suure osa Eesti atmosfääri saastest. Suurimad on Eesti ja Balti SEJ Kirde Eestis. Veest ja tuulest toodetud keskkonnasõbralikuma elektri müügihind on kõrgem kuna taastuvate loodusvarade kasutamine elektrienergia tootmiseks on kõrgem. Jäätmed ja keskkond Jäätmed on kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Probleemiks on jäätmete hulga suurenemine, jäätmetega kaetud alade kasv ning jäätmekäitluse korrastamatus. Väga palju jäätmeid tekib pakenditest. 1. Jäätmete liigitus ohtlikkuse järgi: Ohtlikud jäätmed on inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud. Näiteks õli- ja naftajäätmed, putukamürgid, pliiakud jne. Need viiakse spetsiaalsetesse kohtadesse. Mõned vallad korraldavad aeg-ajalt ohtlike jäätmete
Ergonoomiliselt hea töökoht Töötaja hea tervis sõltub paljudest töökoha teguritest: · töökeskkonna mikrokliima (õhuvahetus - õhuliikumiskiirus ei tohi ületada 0,1 m/s , õhu temperatuur - soovitatav temperatuur kontoritööks oleks 22°± 2, õhu niiskus); · töökoha valgustatus (loomuliku päevavalguse olemasolu - loomuliku valgusega töötades väsitad silmi oluliselt vähem kui kunstvalgusega, tehisvalgustuse liik, valgustuse allika asukoht, lampide värvsustemperatuur jms); · tööruumi üldine disain, eri värvide mõju kasutamine; · töökoha psühholoogiliselt hea asukoht ruumis(privaatsete andmetega töötava inimese seljatagune peaks olema kinnine, mitte läbikäigukoridor. See väldib töötaja stressi); · ilus ja mugav mööbel. Ergonoomiline töökoht väsitab vähem Arvutitöökoht on kontorites kõige le...
III klass- kaasvalitsevad. Keskmise kasvuga puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra, kuid võra tipp ulatub veel ülemiste puude võrastikku. Võtavad osa võrastiku moodustamisest. Moodustavad tavaliselt kuni 20% puistu tagavarast. IV klass- allajäänud puud. Kitsaste ja hõredate võradega puud IVA – enam-vähem ühtlaselt paiknevate okstega IVB – ühepoolse võraga V klass- rõhutud puud. Tervikuna üldise võrastiku alla jäänud puud VA- surevad VB- surnud puud 5. Mets ja keskkond 5.1. Mets ja valgus Puude juurdekasv oleneb: 1. valguse hulgast – valguse intensiivsuse suurenemisega suureneb ka fotosünteesi intensiivsus puittaimedel. 2. Fotosünteesi intensiivsusest- fotosünteesi intensiivsus lehe- või okkamassi kohta sõltub suuresti puuliigist ja puu kasvuklassist (on allajäänud puudel puistus suurem kui valitsevatel puudel). 3. lehtede, okaste pinnast- suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud nende
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
