Parapatriline liigiteke. Sümpatriline liigiteke. Liikide ökoloogiline eristumine evolutsioonis (krüptilised liigid, adaptiivne radiatsioon). Taksonite väljasuremine evolutsioonis ja kaasajal. Refuugiumid. Liikide valik evolutsioonis. Levi ehk levimine (ökoloogiline ja ajaloolis-biogeograafiline nähtus). Levimine vs. vikareerimine. Beijerincki seadus. Hüppeline, järk-järguline ja sekulaarne levimine. Saarte biogeograafia. Saar kui biogeograafia mudelobjekt. Isoleeritud keskkond kui saar. Saarte tüübid (mandrilised ja ookeanilised, isolatsiooni varieeruvus). Liigirikkuse seos pindala ning isoleeritusega, nende põhjused. Liikide vahetumine saartel (lokaalsed immigratsioonid ja lokaalsed väljasuremised). Robert MacArthur & Edward Wilson: tasakaaluline liigirikkuse teooria. Lisamõjud lokaalsele immigratsioonile ja ekstinktsioonile. Dünaamiline ookeanisaarte biogeograafia mudel. Saarestikud. Metapopulatsioonid ja metakooslused.
TUNNETUS- JA ÕPIOSKUSED ENESEKOHASED OSKUSED 25/09/2018 LEHTE TUULING TÜ NARVA KOLLEDZ 2 TUNNETUS- JA ENESEKOHASED MÄNGU- SOTSIAALSED ÕPIOSKUSED OSKUSED OSKUSED OSKUSED MINA JA KESKKOND EESTI KEEL KEEL JA KÕNE KUI TEINE KEEL MATEMAATIKA KUNST MUUSIKA LIIKUMINE 25/09/2018 LEHTE TUULING TLÜ RAKVERE KOLLEDZ 3 Tervikliku ja positiivse minapildiga, ümbritsevat keskkonda mõistev, eetiliselt
eesmärkide saavutamiseks Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine sihtseisundite saavutamiseks Tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks tervikuks sulandamine eesmärkide saavutamiseks ning organisatsiooni liikmete vajaduste rahuldamiseks Eesmärkide saavutamine teiste inimeste kaudu, mis toimub muutuvas keskkonnas Muutuv keskkond Organisatsiooni Koostöö teiste eesmärkide inimestega saavutamine Tasakaal Piiratud
Psühho-sotsiaalse keskkonna parandamine personali hulgas Parandatud töötajate töötingimusi, suunatud koolitusele, ühised ettevõtmised töötajatele. Sisekliima osas meeskonnas arenguvestlused, vestlused vajadusel, töötajate ümberpaigutamise vajaduse ilmnemine. Personali meeskonnatöö koolitus Töötajate ühisürituste planeerimine, ,,Heade tegude tahvel" võimalus kirja panna kiidusõnu oma kolleegidele. Psühho-sotsiaalne keskkond on paranenud, kuna personalile oli plaanitud ja ellu viidud huvipakkuvad üritused nii lasteaias kui väljasõitudel. Psühho-sotsiaalse keskkonna parandamine laste hulgas Erivajadustega laps saab abi eripedagoogidelt ja logopeedidelt Arvestatakse laste eripära õppetegevuste läbiviimisel. Rühma reeglite kehtestamine, temaatilised nädalad "Popp poiss" ja "Popp tüdruk" Lõõgastumisharjutuste sisseviimine muusika saatel lastele kogu päeva
diõnnetus jalakäijad/ vigastused, varale juhid vara hävimine Lennuväli Lennuliiklus Lennuliiklu Lennuõn Vara, Inimeste 4 3 5 4 3 D Lennuõnnetuste s netus keskkond, hukkumine/ likvideerimine inimesed vigastused, nõuab palju vara resurssi hävimine, keskkonna reostus
Aluste dissotsiatsioon •Aluste elektrolüütilisel dissotsiatsioonil vees moodustuvad hüdroksiidioonid ja metalli katioonid •NaOH Na+ + OH- •Aluste astmeline dissotsiatsioon: nt. Mg(OH)2: •I astmes Mg(OH)2 Mg(OH)+ + OH- •II astmes Mg(OH)+ Mg2+ + OH- •Summaarselt: Mg(OH)2 Mg2+ + 2 OH- •Praktiliselt toimub dissotsiatsioon ainult esimeses järgus (astmes) Soolade hüdrolüüs on soola reageerimine veega, mille tulemusel moodustub happeline või aluseline keskkond •H2O →H+ + OH− • tugev alus + nõrk hape aluseline (pH>7) Na2CO3 t.a. n.h. • nõrk alus + tugev hape happeline (pH<7) n.a. t.h. ZnSO4 • tugev alus + tugev hape neutraalne (pH=7) Na2SO4 ta th Tugevast happest ja tugevast alusest moodustunud soolad ei hüdrolüüsu, nende soolade lahused on neutraalse keskkonnaga Tugevast alusest ja nõrgast happest tekkinud soolad hüdrolüüsuvad, nende lahused on aluselise reaktsiooniga (K2S, Na4SiO4 jt.)
arvamusi enesest ja on probleemi keskel. Inimtööjõud Hulk administraatoreid, kes Kõrgharidusega ajakirjanikud, kes otsivad erinevatest portaalidest peavad oma tööd hästi tegema, et nii infot ja panevad enda heas ajalehes püsida. keskkonda üles. Infoedastamis viisid Ainult interneti keskkond Interneti keskkond kui ka paber väljaanne. Esitamise eesmärk Meelelahutuslik, et infot loeks Põhitähelepanu on sellel, et info oleks erinevad sihtgrupid autentselt edastatud. Lugejaskond Mõeldud kõigile. Väikelapsest Mõeldud nendele, kes tahavad vanurini tõepärast infot.
1. Keskkonnategurite jagunemine * biootilised - elus ( loomad , taimed ) * abiootilised - eluta ( valgus , päike , tuul , vesi , muld ) 2. Ökoloogiline amplituud Igal liigil on kindel ökoloogiline amplituud , mis näitab tema taluvus piire teatud keskkonna teguri suhtes miinimumist maksimumini 3. Mis on keskkond ? Keskkond on kõik see , mis meid ümbritseb nii elus kui ka eluta looduses. 4. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest 5. Erineva amplituudiga liigid Stenotoopsed liigid on kitsa ökoloogilise amplituudiga Eurütoopsed liigid on laia ökoloogilise amplituudiga Indikaator liikideks sobivad stenotoopsed liigid , kes näitavad keskkonna head seisundit. 6. Kõige suurem ökoloogiline süsteem ? - Biosfäär Biosfäär koosneb : *atmosfäär * hüdrosfäär * litosfäär * pedosfäär 7
Nõrk elektrolüüt on nõrk hape, nõrk alus(H2SO3,NH3*H20) Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine ioonideks jagunemine Hüdraatumine on keemiliste sidemete lõhkumine ja energia neeldumine pH on vesinikioonide sisaldus lahuses Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses 5. Tugev alus + nõrk hape = aluseline keskkond Nõrk alus + tugev hape = happeline keskkond Tugev hape + tugev alus = neutraalne 7.Ioonse aine lahustumisel vees toimub hüdraatumine, vee molekulid ühinevad ioonidega ja NaCl laguneb ioonideks. 8.Elektrolüütide lahused juhivad elektrit sp. , kuna nad sisaldavad ioone. 9. Ioonilised ained esinevad tahkes olekus ioonidest koosnevate kristallidena. Kristallide kokkupuutel veega algab ioonide väljumine kristallvõrest ja üleminek lahusesse. Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad
KEHASISENE PALJUNEMINE - munarakk viljastatakse emasorganismi sees Eelised Puudused Keskkond emaslooma keha Sugurakkude arv on väike Viljastumise tõenäosus suur Haiguste ülekandumise tõenäosus suur KEHAVÄLINE PALJUNEMINE - munarakk viljastatakse väljaspool organismi Eelised Puudused Sugurakkude arv on suur Keskkond vesi Haiguste ülekandumise tõenäosus väike Viljastumise tõenäosus väike
FIRMA OÜ TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Objekt: FIRMA OÜ Aruande maht: 19 lk Koostas: RISKIHINDAJA TAK Välja antud: 12.03.2012 SISUKORD . SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 2. TÖÖTINGIMUSETE KAARDISTAMINE JA TÖÖTAMISKOHTADE ÜLEVAATUS. ..............................................................................................................................................6 2.1. Ettevõtte üldine iseloomustus...................................................................................6 2.2. Töökeskkonna iseloomustus.....................................................................................6 3. töökeskkonNas esinevate RISKIDE HINDAMINE (assistent).......................................8 Töökoht........................................................................................
Nt ministeerium, korporatsiooni emaettevõte ja selle tippjuhtkond Organisatsiooni(allasutuse) tasand- allasutuse tippjuht, allasutuse strateegiline juhtimine. Valdkonna tasand- keskastmejuht- suuremad osakonnad, üksused- taktikaline juhtmine Funktsiooni tasand- esmatasandi juht- väiksemad osakonnad/talitused, meeskonnad- operatiivjuhtimine 4. Kuidas mõjub organisatsioonile ja juhtimisele turbulentne keskkond ja kuidas seal hakkama saada (juhtimise uus paradigma)? Merili Mõju organisatsioonile: Kasvab sündmuste ja nähtuste uudsus, varasemast kogemusest on järjest vähem kasu. Kasvab tegevuskeskkonna muutumise kiirus, mis nõuab senisest kiiremat informatsiooni hankimist ja töötlemist. Kasvab keskkonna surve tervikuna, mis omakorda nõuab organisatsoonilt täiendavaid kulutusi rahas, tööjõus ja ajas. Mõju juhtimisele:
1. Turundusvõimaluste analüüs turundusuuringud ja turundusinfo Nõuab turu-uuringut. Turu-uuringust saadav info turundusplaani jaoks koosneb teabest turu kohta: turu mahust turu tunnustest turu staatusest turu edasise arengu võimalustest ja teabest toote kohta: seoses ettevõttega seoses konkurentidega seoses võimalike tarbijatega. turunduskeskkond Ettevõtteväline keskkond: a) makrokeskkond - tingimuste kompleks, kus ollakse ise, kus on konkurendid ning ka tarbija. Makrokeskkonna mõjureid (majanduslikke, poliitilisi) ei saa firma kontrollida ega muuta, kuid ta võib neid tunnetada ja oma huvides kasutada. b) mikrokeskkond - kõik, kes on meie kõrval: konkurendid, hankijad, vahendajad, huvigrupid. Kahepoolne mõju ning firma võib oma toetuspoliitika vahenditega mikrokeskkonda kujundada. 2. Sihtturgude valik nõudluse hindamine
Elamistoimi Bioloogilised Psühholoogilised Sotsiokultuurilised Poliitilis- Keskkond ng tegurid tegurid tegurid majanduslikud tegurid Eritamine Suutlikkus Häbelikkus, Eritamiskoha ja Sanitaareeskirjad. Eritamiskohtad ja toimingut sooritada, privaatsuse eritamise kohta Raha vältimaks kätepsu sealhugas tunnetamine
Isiksuse teabeväli · Teabevälja vundamentaalne osa MINA, see mis sa kodust kaasa oled saanud (F) · Spetsialiseeritud teabevälja osa see osa, mida mõjutavad sõbrad, õpetajad, koolikaaslased (S) · Operatiivne teabevälja osa kõik see, mis sinu ümber toimub; korrastamata; juhuslikud sündmused (O) Teabevajaduste struktuur: · Tegevuse subjekt (isiksus, grupp), tema eesmärgid, vajadused, teadmised. · Tegevuse toimumise viis. · Materiaalne keskkond. · Sotsiaalne ümbrus (tegevuse käigus kujunevad suhted teiste inimestega). · Sotsiaal-kultuuriline keskkond (antud ühiskonnas valitsevad sotsiaal-majanduslikud suhted; antud ühiskonnas ja kultuuris kehtivad väärtused, normid ootused, üldised teadmised jms.) Teabevajaduste liigid: · Vajadus tunnetada oma tegevuse objekti, vahendeid ja keskkonda. · Vajadus enesetunnetuse järele. · Vajadus tegevusjuhiste järele. · Vajadus reguleerida oma suhteid.
juurest toimub spontaanne siire olekusse E 2 ,millega ei kaasne kiirgust.Et E 2 on metastabiilne on tekitatud pöördhõive. E3 E2 hf31 E1 2)Valguse võimendamiseks peab pöördhõivega keskonnas toimuma üks spontaanne siire Hf21 3)Positiivse tagasiside loomiseks paigutatakse pöördhõivega keskkond resonaatorisse 1 2 3 14.RubiinlaserKristall töödeldakse silindrikujuliseks.Silindri ühes otsas on läbimatu peegel,teises otsas pool läbilaskev peegel,mis peegeldab umbes 90%.rubiinikristall ümbritsetakse spiraalikujulise,ksenooniga täidetud gaaslahenustoruga.Nii luuakse pöördhõivega keskkond.
Kõik on puhas ja puutumatu. Inimesed aga suudavad sellise ilusa ja puhta kauni looduse üheainsa liigutusega rikkuda, reostades metsaaluseid prügi maha loopimisega. Mingil määral see kõik hävitab loodust ja siis pole enam kohta kus käia, et korrakski nautida ilus, mis avaldub, sest kõikjalt vaatab vastu prügi. Miks on vaja loodust kaitsta? Rääkides looduse kaitsmisest, siis tegelikult räägime enda kaitsmisest. Hävitades ja reostades loodust, muutub keskkond kahjulikuks ja see mõjutab suuresti meie tervist. Loodus on olnud pidevas muutumises juba enne inimest ning muutub ta ka peale meid. Milleks siis sekkuda? Aga seepärast, et paljude muutuste põhjustajaks on just inimene ise. Ei saa ju iga metsatuka juurde panna korravalvurit, kes jälgiks, et prügi maha ei pandaks. Pole võimalik iga korstna kõrvale panna valvama meest, kes jälgiks, et ahjus mürgiseid jääke eritavaid materjale ei põletataks
võimete mudelid ning c) võimete hierarhilisteks mudeliteks. 2) See rühm järgib peamiselt Robert Sternbergi ,,intelligentsuse triaadilist teooriat", mille järgi on intelligentsusel kolm peamist aspekti: a) komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed; b) kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ja c) kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides. Intelligentsitaset mõjutavad nii pärilikkus kui keskkond. Tänapäeval mõõdetakse intelligentsust juba ka imikutel ning selles eas mõõdetud tase ei pruugigi elu jooksul eriti muutuda. Kuid samuti mängib rolli intelligentsitaseme kujunemisel ümbritsev keskkond. On leitud, et algklassides võrdseid tulemusi saanud laste intelligentsitase muutub hilisemas elus kõrge sotsiaal-majandusliku staatuse ja haridustasemega peredest pärit lastel, eriti poistel, kõrgemaks; madalama staatuse ja haridusega vanemate lastel, eelkõige
ei saa ta sellest lausest midagi aru. Sama näide töötab ka vastupidiselt. Keelespetsialistile ei paku pinget lasteraamatu lugemine. Täpselt samuti on ka kunstiga. Kahjuks pean tunnistama, et massimuusikat saab võrrelda lasteraamatuga. Ma ei oska kommenteerida, kas see skeem töötab ka muude kultuurisuundade puhul, sest tunnen ennast kõige kindlamini muusikas. Aga kaldun arvama, et see võib nii olla küll. Suureks mõjutajaks on kindlasti ka keskkond ja geneetilised omadused. Oleks huvitav teada saada, miks Kunda noored eelistavad massikultuur. Kas mõjutajaks võivad olla sõbrad? Vastuse saamiseks peaks teemasse sukelduma psühholoogiliselt. Kui eelnevad lõigud käsitlesid valdavalt muusikat, siis spordist rääkides on põhilisteks eeldusteks treeningute olemasolu kodukohas. Treeninguvõimaluste mitmekesisus tagab noorte võimalused spordivaldkonnas. Siit ka minu oletus: ``Kas noored on ühesugused selletõttu, et
Nahk: akne, Siberi katku nahavorm, muhkkatk, erüsiipel (roos- hulgipõletik) Hingamisteed: tuberkuloos, bakteriaalne kopsupõletik, difteeria, angiin Seedekulgla: kaaries, salmonelloos, koolera, tüüfus Suguelundid: klamüüdia, süüfilis, gonorröa Lihased: lihasööjabakter (kiiresti progresseeruv) Organism tervikuna: sepsis (veremürgitus) Kaitse bakterhaiguste eest: 1) Loomulik- a) terved biobarjäärid (nahk, limaskestad), b) agressiivne keskkond (happeline nahk, happeline maosisu, aluseline sapp) c) mikroobikooslus (konkurents) d) antikehad ja õgirakud (fagotsüüdid) 2) Kunstlik a) vaktsineerimine b) antibiootikumid Bakterite kasutus inimeste poolt- rakendusbioloogia. Ei maksa üleolevalt suhtuda! Küsida õpilaste käest näiteid, et nad seda millekski ei peaks. Eksamitel palju küsitakse. 1)Toiudainetetööstus a) hapendatud piimatoodete valmistamine: hapukoor, jogurt (Keefir on segajuuretis-pärmid)
Akende puhastamine Tööpindade puhastamine Seinte puhastamine Analüüs DOSEERIMINE Mis on doseerimine? Puhastuslahuse valmistamine etteantud doseerimisjuhendi järgi. Mida tugevam on aine, seda täpsemini peab doseerima. ÜLEDOSEERINGU KAHJULIKKUS puhastus omaduste kahjulikkus tekib liigne vaht nõuab loputust pinnale jäävad jäägid pinnad saavad kahju töötaja nahk saab kahjustada lisakulud kahjustatud keskkond KLASSIS PRAKTILISELT LÄBI TEGEMINE Kõigepealt pidime arvutama palju on vaja võtta puhastusainet ja vett. Kui olime selle välja arvutanud, siis otsisime klassist kõik vajalikud asjad doseerimiseks. Seejärel mõõtsime vajalikud kogused ja tegime valmis lahuse. PÕRANDATE PUHASTAMINE PUHASTUS MEETODID Kuiv: · Pühkimine · Harjamine Märg: · Kergelt niisutatud pühkimine · Niiske pühkimine · Pesemine · Küürimine
Periood aeg, mis kulub võnkuval kehal ühe täisvõnke tegemiseks Võnkumine nimetatakse, ühte osa perioodiliselt korduvatest liikumistest Vabavõnkumine kui võnkumine toimub süsteemsiseste jõudude mõjul Sunnitud võnkumine kui võnkumine toimub välise perioodilise jõu mõjul Hälve võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist Laine võnkumise levimine keskkonnas Laine tüübid(näited) Ristlainetus: laine, mille korral keskkond liigub risti laine leviku suunale (nt. tiigivesi, tuult ei ole ja kivi kukub vette; merelaine; valgus ehk elektromagnetlaine) Pikilaine: laine, mis levib keskkonna võnkumisega samas suunas (nt. heli) Keralaine: laine, mis levib kõikides ruumi suundades (nt. granaat, ilutulestik) Lainepikkus piki levimissihti mõõdetud vähim vahekaugus kahe samas taktis võnkuva punkti vahel Lainete difraktsioon lainete paindumine tõkete taha
................................15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning vormija julgustada loovat mõtlemist ja toetada lapse tervislikku arengut kogu selle paljutahulisuses. See nõuab pidevaid otsinguid, muutumist ja õppimist. Samuti on ülitähtis see vaimne, sotsiaalne ja füüsiline keskkond, milles laps igapäevaselt kasvab ja areneb kodu, lasteaed, kogukond. Laste tervise edendamine on seotud kogu ühiskonnaeluga, erinevate ametkondade ja organisatsioonide tegevusega. Igaüks, kes oma töös puutub kokku tervise arengu, tervise edendamise probleemidega, peab lahti seletama tervise mõiste, selle tähenduse. Lasteaedade juhatajad, kasvatajad, õpetajad, kogu personal on igapäevatöös rohkem seotud terviseedendusega kui see esmapilgul tundub. Nad on terviseedendusega palju
Oluline on info kogumine, et teha häid otsuseid. STRATEEGILINE MÕTLEMINE Strateegia seisneb püüdes mõista, kus sa paikned tänases maailmas. (Jack Welch) Kus oleme? Kuhu tahame jõuda? Kuidas sinna jõuame? Ettevõtte väliskeskkond · Ökoloogiline · Tehnoloogiline · Majanduslik · Sotsiaalne · Juriidilne (õigusaktid, aga ka valitsus.. ja ka suhted teiste riikidega) Väliskeskkond kas pakub võimalusi või ohte. Tegevusharu keskkond · Tegevusharu majanduslike iseärasuste väljatoomine; · Konkurentsijõudude hindamine; · Strateegiliste gruppide (lähedane positsioon turul) väljatoomine; · Tegevusharu peamiste liikumapanevate jõudude mõju hindamine; · Kriitiliste edutegurite määratlemine (tootmine, turundus, tehnoloogia, organisatsioonilised võimed, muud tegurid) Tegevusharu analüüsi eesmärgiks on hinnata haru atraktiivsust ning tegevuskoskkonnast
..........................8 3.5 Wechsleri intelligentsusskaalad........................................................................... 9 3.6 Intelligentsuskvoot............................................................................................. 10 3.7 Enamlevinud testid.............................................................................................10 4 EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS.............................................................. 11 5 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA.......12 KOKKUVÕTE............................................................................................................14 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................15 2 SISSEJUHATUS
kui selle raha omaniku tähelepanu rohkem kui erasektoris toimuv. Seega tuleb iga sammu kaaluda ka sellest vaatenurgast, mis saab siis, kui laiem avalikkus sellest otsusest kuuleb. ( Alas 2006, lk. 21 ) Kaaluda tuleb põhjalikult, sest avaliku sektori organisatsioonidel on väga erinevad sihtgrupid. Nad peavad arvestama kõigi ühiskonna gruppide huve ning looma võimalused, et kõigile inimestele oleks tagatud võrdsed õigused. 2. AVALIKU SEKTORI JA ÄRIÜHINGU ORGANISATSIOONIDE KESKKOND Viimasel ajal on järjest suuremat tähelepanu hakatud pöörama organisatsiooni keskkonnale. Kui varasematel aegadel tegelesid teoreetikud peamiselt organisatsioonisiseste teguritega, siis nüüd pööratakse võrdselt tähelepanu ka organisatsioonivälistele mõjuritele. Kuna keskkond on pidevas muutumises, peab ka olemasolevat positsiooni säilitada sooviv organisatsioon uuenevate oludega pidevalt kohanema. Mõnedes asutustes on loodud spetsiaalsed
tulemus. Viimaseks, on võrdleva uuringu puhul oluline minna süviti juhtumite sisse, et saada täielikku ülevaadet. 3.3 Eksperiment Eksperimendi eesmärk on Saunders et al (2009, 142) sõnul uurida põhjuslikke linke: kuidas üks muutus mõjutab teisi muutujaid. Laialt kasutatakse seda loodusteadustes ning psühhooloogias. Kuna eksperimente viiakse tihti läbi laborites, siis annab see uurijatele kontrolli tegevuse üle valim, keskkond jm. Kontroll annab protsessile tugeva sisemise valiidsuse. Sellise lähenemise puhul jääb aga puudu välisest valiidsusest, sest tegeliku eluga suhestumine võib jääda madalale tasemele. Viimase tõttu ei ole eksperiment parim uurimismeetod ettevõtlus- ja juhtimisalaste tööde tegemiseks. Krathwohli sõnul (2004a, 499) peavad eksperimendi puhul uuritavad situatsioonid olema samad, v.a. uuritav muutuja. See ongi kõige iseloomulikum antud uurimistüübile
goal and this goal usually related to the survival of the organism) Progressiivne indiviidikeskne haridus, õppimine läbi kogemuse. peab arendama loovust. James Rowland Angell (dewey õpilane)- habits-kohanemine tuttavas olukorras, mentaalsed operatsioonid aitavad tundamtuses ellu jääda, psüühika ja keha tervik Harvey Carr - Adaptive act / Adaptiivne tegevus - millel on kolm komponenti 1. motiiv mis stimuleerib käitumist (näiteks nälg või janu) 2. Keskkond või situatsioon kus organism asub 3. Vastus mis rahuldab motiivi (näiteks söömine või joomine) vajadused rahuldamine ellu jäämiseks ja õppimiseks, motiveerivad käituma,efektiivne käitumine. Mentaalse tegevuse eesmärk on kogemuse omandamine ja selle kasutamine käitumisel. Adaptiivne tegevus aitab rahuldada vajadust. Taju ja käitumine mõlemad kohanemisel olulised. James McKeen Cattell - Ideid ja meetodeis tuleks hinnata nende kasulikkuse järgi
· pikaajalistest (üle 5 aasta) eesmärkidest Välismaal teha uuendusi, teha suurim majutuspaik jahinduses, koguda sellega teatud kuulsust. Kui see saab piisavalt uuendust, on võimalik teha äri kaugemal Euroopast, teha põnevaid jahindusmajutusi turistidele kasvõi Aafrikas 5. Ärikeskkonna analüüs Makrokeskkonna analüüs käsitleb makromajanduslikke muutusi riigis, kus me tegutseme ning riikides, kus asuvad meie kliendid/konkurendid. Makrokeskkonna faktorid on : · Poliitiline keskkond ei oska täpsemalt kirjeldada · Majanduslik keskkond töötus ei sega, firma pakub just töökohti · Sotsiaalne keskkond puudub, annab just inimestele võimalust sotsialiseeruda ja tutvuda. · Tehnoloogiline keskkond tootearendus on suu, kuna jahindustooted uuenevad kiirelt, ja on alati võimalik tellida uuendusi, ning majutuse jaoks on alati uus mööbel ja küttevõimalused. · Seadusandlik keskkond seadustest on looduskaitse all olevad loomad, küttimispiirid,
energiale vastavatel tasemetel on rohkem elektrone kui väiksemale energiale vastavatel tasemetel. Elektronide niisugust jaotust nimetatakse pööratud jaotuseks. Ergastatud aatomite indutseeritud üleminekul kõrgemalt energiatasemelt madalamale tekib kiirgus, mis on indutseeriva kiirgusega identne nii lainepikkuse, levimissuuna, polarisatsiooni kui ka faasi poolest. Sellepärast on tekkiv kiirgus ergastamisviisist sõltumatult koherentne.[1] Põhilised osad: 1. Optiliselt aktiivne keskkond 2. Energia pöördhõive loomiseks 3. Peegel 4. Poolpeegel 5. Laserikiir Laseri põhiline osa on peeglite vahele paigutatud pöördhõive seisundis keskkond. Lihtsaimal juhul liigub valgus optiliselt aktiivses keskkonnas edasi-tagasi, kusjuures üks peeglitest on osaliselt läbipaistev, mille kaudu laserkiir laserist väljubki. Sobiva lainepikkusega valgus võimendub optiivselt aktiivses keskkonnas. Peeglite tõttu läbib
Sõnasta teaduslik hüpotees, mis võiks ühtlasi olla uuritava küsimuse õige vastus. Mida rohkem on taignas suhkrut, seda kiiremini tainas kerkib, sest suhkur on pärmile ,,toit" ja energiaallikas, mille abil saab pärm kasvada. Katse tulemused: Andmete analüüs: Millises kõrres tõusis tainas kõige kõrgemale? Miks? Kõrres, milles oli 1 tl suhkurt, tõusis tainas kõige kõrgemale. Võib-olla sellepärast, et 1 tl suhkurt oli kõige ideaalsem keskkond, millega tainas reageeris. Miks sai üks katse tehtud suhkruta? Taigna kerkimise tase erineva suhkrukoguse korral eri katsetes Aeg 0 tl suhkrut 1 tl suhkrut 2 tl suhkrut 3 tl suhkrut 1 2 3 1 2 3 1 2 3 1 2 3
See kindlustab süsteemi tõhususe ja kaitseb seadme osi saastumise eest. Kuivatusfiltrist suunatakse külmaaine edasi paisuventiili juurde. Seda võib võrrelda paisutamisega. Enne paisutamist gaasi rõhk tõuseb, pärast seda aga langeb, sest gaas paisub. Paisuventiil paikneb vahetult enne aurustit, kus toimubki külmaaine aurustumine. Aurustis muutub külmaaine agregaatolek vedelast gaasilisse - seejuures külmaaine jahtub ja ümbritsevast keskkonnast võetakse soojust, mille tulemusena keskkond jahtub. Aurusti töötab jahutina. Sellel on väga suur pind, mille kaudu jahutatakse välisõhku. Jahe õhk puhutakse ventilaatoritega autosalongi, muutes keskkonna reisijatele jahedamaks. Edasi liigub külmaaine madalsurvepoolel tagasi kompressorisse ja ringius algab uuesti. 3. Kliimaseadme hooldus Teie tervist ja mugavust silmas pidades peab kliimaseadet, nagu teisi auto sõlmi perioodiliselt hooldama. Kindlasti soovitame kliimaseadme hooldamiseks pöörduda asjatundjate poole.
2A
lCl3(sool)+3Ca(OH)2->2Al(OH)3down+3CaCl2.Keemilised omad:1)Alused
reag.hapetega ja saadusteks tekivad sool ja vesi(see on neut.reak.)alus+
hape->sool+vesi.Nt.Ca(OH)2+2HMnO4->Ca(MnO4)2+2H2O.2)Raskl
.alused lagunevad kuumutamisel,saadusteks on oksiid ja vesi nt.Cu(OH)
t'
2- ->CuO+H2O.Indik.-värvained,millel on erinevates keskkondades eri
nev värvus.Aluste indik.on lakmus-sinine,metü-oranz,fflillakasp.,univers
aalindik-rohekas.pH näitab vesinikioonide konsentratsiooni lahuses.Hap
peline keskkond pH<7,H+>OH-(H3PO4).Aluseline pH>7,H+
The OECD Better Life Index ehk Parema Elu Indeks OECD Parema Elu Indeks · OECD raport ,,Kuidas elu läheb? Mõõtes heaolu" on 2009. aastal ilmunud Stiglitz- Sen-Fitoussi heaolu kontseptsiooni edasiarendus · OECD kasutab heaolu mõistet üldistusena, mille alla koonduvad materiaalsed, elukvaliteedi ning jätkusuutlikkuse näitajad Elukvaliteet: Materiaalsed elamistingimused: ·Tervis ·Sissetulek ·Töö- ja pereelu ühitamine ·Elamumajandus ·Haridus ·Töökoht ·Kogukond ·Turvalisus ·Keskkond ·Valitsemine ja kodanikkond ·Subjektiivne heaolu Heaolu kindlustab neli ressurssi: Loodusvara Majanduslik kapital Inimkapital Sotsiaalne kapital Tervis · OECD tervisenäitajad: o...
Inimkõrvaga kuuldavaks helilaineks on võnkumised, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz kuni umbes 20 000 Hz. Sellise sagedusega võnkumisi nimetatakse akustilisteks võnkumisteks. Madalama sagedusega võnkumisi nimetatakse infrahelideks, kõrgema sagedusega võnkumisi ultrahelideks. Heliallikaks võib olla iga nähtus, mis tekitab keskkonnas levivaid rõhu või mehaanilise pinge muutusi. Heli levib lainetena, kus on elastne keskkond. Vaakumis helilained ei levi, sest puudub elastne keskkond, mis võnkumist edasi kannaks. Heli poolt tekitatavat rõhkude vahet nimetatakse helirõhuks ja heli poolt ajaühikus läbi laine levimise suunaga risti oleva pinnaühiku kantavatenergiat helienergia tiheduseks ehk (füüsikaliseks) helitugevuseks (helivaljus). Kuulmisaistingu tekitab õhus või vees leviva elastsuslaine poolt kuulmekilele avaldatav rõhk. Kuuldepiirkonda piirab madalate energiate poolt kõrva tundlikkus (kuuldelävi) ja kõrgete poolt valulävi, millest
Paljudel saartel pole elektrit elanikest on India päritoluga Kuigi seal on arenenud kohviistandus, fidzid kohvi ei joo. Eelistavad musta teed Fidzi meeste arvatest ilusad naised on paksud KAS MINA TAHAN FIDZILE? Enne raamatu lugemist ma teadsin, et selline koht nagu Fidzi on olemas, kuid ma ei teadnud sellest midagi muud. Nüüd ma aga tahan Fidzile. Mind väga huvitab eksootiline loodus ja väga ilusad vaated. Kuna mu plaanides elus on saada heaks kunstnikuks, ma arvan, et kogu see keskkond võiks mind päriselus väga inspireerida. Aitäh
..........................................3.lk. · Ettevõtte üldandmed........................................................................................4.lk. · Äriidee iseloomustus.........................................................................................5.lk. · Projekti kirjeldus..........................................................................................6.- 7.lk. o Teenused o Teenuse ja teenindamise lühikirjeldus o Keskkond · Ettevõtte juhtimine ja personal.......................................................................8.lk. o Juhtivtöötajad o Personal · Turustamine......................................................................................................9.lk. o Turu iseloomustus 2 KOKKUVÕTE
Valdkond: Rahvastik Rahvastikusündmused Statistika andmebaas Abordid. Kui suur on siiski sündimata laste arv? Olin väga üllatunud, kui palju ühe aasta jooksul aborte on tehtud ja veelgi üllatavam oli fakt, et aastal 1970 oli abortide arv 40 663 ning 2008. aastal oli see vaid 10 699. Vahe on märgatav. Statistika järgi on näha, et peale Eesti Vabariigi Taasiseseisvumist 1992. Aastal on abortide arv tunduvalt vähenema hakanud. Valdkond: Keskkond Loodusvarad ja nende kasutamine Statistika andmebaas Veekasutus Veekasutus maakonna ja veekasutusala järgi. Valisin kohaks Valga maakonna. Aastate jooksul on hakanud inimesed kokkuhoidlikumalt vett kasutama. Näiteks 1991. aastal kasutasid Valgamaa elanikkond olmeks vett kokku 1 331 tuhat m³, siis 2008. aastal vaid 677 tuhat m³. 2. Elektrooniliselt Riigiteataja leheküljelt www.riigiteataja.ee leia praegu kehtiv Eesti
Kaitsealune objekt Eestis on ohustatud, haruldane, tüüpiline, teaduslikku, kultuuriloolist või esteetilist väärtust omav taime-, seene-, loomaliik, kivistis või mineraal, mis on looduskaitse alla võetud summaarne looduskaitseväärtus – liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse ja maastiku väärtus kodifitseerimine – õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine keskkond – eluta ja elusa looduse tegurite kogum, milles organism elab ja mis teda mõjutab keskkonnakaitse institutsioon – keskkonnakorraldusega tegelevad riigiasutused, omavalitsusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid KESKKONNAMINISTEERIUMI ÜLESANDED – keskkonna- ja looduskaitse korraldamine; maakatastri pidamine; ilmavaatlused; loodusvarade kasutamise,
Näiteks keskkonnakavas on kirjas et ületatud norme-0. See tähendab, et näiteks tahkete osakeste kontsentratsioon on normaalne ja ei ületa norme. 10. Mis on asjaajamiskord ettevõttes/sadamas? asjaajamise kord määrab kindlaks asjaajamise korraldamise ja dokumendihalduse nõuded 11. Mis on sadama/sadamate tegevusvaldkonnaks/valdkondadeks? Kaupade ümberlaadimine ja ladustamine 12. Mis on sadama/sadamate missioon ja visioon? Missioon on luua logistiline keskkond inimeste ja kaupade sujuvamaks liikumiseks. Visioon on anda mereäärsele ruumile suurim võimalik väärtus. 13. Mis on juhtimissüsteemi käsiraamatu eesmärk? Käsiraamat on mõeldud kasutamiseks ameti töötajatele selleks, et tagada ameti tegevuse tulemuste püsivalt kõrge kvaliteet, töötajate keskkonnaalane teadlikkus ja selle edasine tõstmine. Samuti on käsiraamat mõeldud inimestele, kes soovivad tutvuda ameti töö ja juhtimise korraldusega
ametit, töö- ja elutingimusi, sissetulekut ja elukohta. Nimetatud faktorid on suuresti tingitud valitsuse poliitilistest otsustest, ajaloolistest ja ideoloogilistest ning mõningal määral ka globaalsetest mõjudest (Turrell, 2004). 2 Mesotasandi mõjud Sotsiaalsed, füüsilised ja majanduslikud tegurid ning keskkond, kus me elame oma elu jooksul, mõjutavad tervist kas kaudselt, psühhosotsiaalsete protsesside (stress, sotsiaalne kontroll, isolatsioon, jne) ja käitumise (toitumine, kehaline aktiivsus, sõltuvusainete kasutamine, jne) kaudu või otseselt, kas vigastuste, õnnetuste, vägivalla, jt tegurite kaudu. Siit tulenevalt inimesed, kel on kehvad materiaalsed võimalused, kannatavad sagedamini psühho-sotsiaalsete terviseprobleemide all ning nende käitumine on suurema
Maailmavaade mererahvas, väärtused ja maailmapilt kõlblus, keskkond ja säästev areng 1 Rahvaluulele Folkloor, poploor, Õ lk 54-55 Mõistekaart, I osa pt 6, lk Kultuuriline iseloomulikku veenmine, Tv lk 31, h 1-2 kuulutse/üleskutse 36, "Kuulutus" identiteet,
igauks uksikuna. Allsusteemid on susteemi osad, mis uksteisest soltuvad. Muutused uhes organisatsiooni osas mojutavad teisi organisatsiooni osi. Organisatsioon peab tootama kui koordineeritud tervik. Kui uks osa toost on halvasti organiseeritud, ei saa kogu susteem tervikuna hasti tootada. 12. Mida moistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda uldiselt jaotatakse? Organisatsiooni keskkond on kogu organisatsiooni tegevust nii organisatsiooni seest kui valjastpoolt mojutavate tegurite kogum. Koige uldisemalt jagatakse organisatsiooni keskkond kaheks: 1. Sisekeskkond - holmab elemente organisatsiooni sees. Organisatsiooni voib vaadelda kui valiskeskkonnast ressursside koguja (toojoud, raha, materjalid, toovahendid) ning sisekeskkonna toimub nende konventeerimine kasulikeks toodeteks ja teenusteks. Sisekeskkonda kuuluvad tootajad, juhtkond, aktsionarid jne. 2
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Gerli Ruus MINU, KUI ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG Essee Juhendaja: Aino Ugaste, prof Tallinn 2014 Milline on minu kujutlus koolieelse lasteasutuse õpetajast? On üldlevinud tõde, et kasvukeskkonnast sõltub, milliseks kujuneb ja areneb laps. Sellepärast on oluline, et last ümbritsev keskkond oleks lapsesõbralik, täis avastamisrõõmu ja elamusi pakkuv. Õppetegevuste läbiviimisel on väga oluline õpetaja poolne ettevalmistus ja teadmiste edasi andmise oskus lastele. Õpetaja tegevus rühma juhtimisel ja õppimisel on mudeliks lastele. Teadlane Sonia Blandndford leiab, et efektiivsed õpetajad töötavad niisugusel viisil, mis soodustab laste õppimist hoides ja arendades samas nende eneseväärikust.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TÖÖKESKKONNA JA OHUTUSE ÕPPETOOL KODUKOHA RISKIANALÜÜS KODUNE ÜLESANNE TALLINN 2013 Sisukord Piirkonna iseloomustus 3 Riskikaart 5 Riskiobjektide üldiseloomustus 6 Dekoil OÜ 6 BLRT Transiit OÜ 6 Elme Messer Gaas AS 7 AS Tallinna Vesi Reoveepuhastusjaam 7 Paljassaare Kalatööstus AS ESVA 8 Riskianalüüs tabeli kujul 10 Riskimaatriks 11 Lisa 12 Kasutatud materjal 13 Piirkonna iseloomustus Asukoht ja üldiseloomustus Põhja-Talli...
lasteasutuse koostöös. Põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine. Õpikäsitlus: laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise kaudu *pedagoogid on laste arengut toetava keskkonna loojad * last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima Valdkonnad: 1)mina ja keskkond 2)keel ja kõne 3)matemaatika 4)kunst 5)liikumine 6)muusika 7)eesti keel kui teine keel Lõimimine on õppe- ja kasvatustegevuste ühendamine tervikuks ja seoste loomine. Elulähedane, lapsepärane ja näitliku õpetuse nõue! Õppe- ja kasvatustegevuse dokumentatsioon lasteaias - rühmas, päevakava, rühma tegevuskava, nädalakava, päevik Pideva õppimise ja parendamise tsükkel PDCA - Plaani (plan): tulemuste parendamiseks kavanda või muuda tegevusi
Kodanik ja tööturg Töötervishoid, tööohutus ja töösuhted Tööinspektsioon teeb riiklikku järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete täitmise üle töökeskkonnas. Tööinspektsioon on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis: · teostab riiklikku järelevalvet tõõtervishoidu. tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise Ole töökeskkonnas ning rakendab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses; · teeb turujärelevalvet töökeskkonnas kasutatavate isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise üle nende valmistamisel ja müümisel; · teeb järelevalvet tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise ning nende ennetamiseks abinõude rakendamise üle; · uurib surmaga lõppenud ja vajaduse korral raskeid tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi. analüüsib nende põhjusi; · teeb tööõnnetuste statistikat...
Poolusi määratakse maakera järgi(N,S). B-vektor-magnetiline induksioon. 1820. taani füüsik Oersted avastas, et el.vooluga juhe mõjutab kompassi nõela ehk magnetit. Samasugused voolud tõmbuvad, erinevad tõukuvad. Kui ka paralleelse, lõpmata pika ja peenikese sirgjuhtme vahel, mille vahekaugus on 1m ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2x10-7 N, siis on voolutugevus juhtmetes 1 A. Konstant näitab kuidas keskkond mõjutab välja, el.välja vähendab, magnetvälja suurendab. Magnetiline induktsioon näitab jõudu mis mõjub ühikulisele juhtmele (1m)ühikulise voolu puhul. Ampere'i jõu suunda saab määrata vasaku käe reegliga: magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa, pöial näitab juhtme liikumise suunda(alla). Kasutatakse el.mootoris. Magnetvälja jõujooned näitavad kuju, suunda ja tugevust, neil pole algust ega lõppu pöörisväli kinnised jooned. Kruvireegel aitab
David McClelland sõnastas teooria, mille järgi tuleb tugineda inimese kolmele põhilisele vajadusele: saavutusvajadus ühtekuuluvusvajadus võimuvajadus Antud teooriast lähtudes on edukal juhil kõrge võimu ja madal saavutusvajadus. Võim on otsustav edutegur. Sotsiaalne võim aitab juhil saavutada organisatsiooni ja rühma eesmärke. Samuti on juhil kõrgem saavutusvajadus ja madalam ühtekuuluvusvajadus. TEEMA: Organisatsiooni keskkond 1) Joonista skeemina organisatsiooni sise- ja väliskeskkond. Organisatsiooni keskkond jaguneb sise- ja väliskeskkonnaks. Sisekeskkonna moodustavad inimesed, organisatsiooni kultuur ja juhtimine. Organisatsiooni väliskeskkonda võib määratleda kui väljaspool organisatsiooni asuvate ja seda mõjutavate tegurite kogumit. MAKROKESKKOND Väliskeskkond
Väärtustatud on sellesse gruppi kuulumise fakt ning saadakse emotsionaalset rahulolu. Mitteformaalsed eesmärgid: Eesmärke pole täpselt formuleeritud, Otseseid alluvussuhteid ja õigust võimule teiste üle praktiliselt ei ole. Formaalsed eesmärgid: Organisatsioonil on kindel struktuur ja eesmärgid, seosed liikmete vahel on kindlalt määratud. Igaüks tea oma positsiooni. 2. Organisatsiooni keskkond (sisekeskkond, mikrokeskkond, makrokeskkond) Sisekeskkond: Töötajad, kultuur, juhtimine,(sisemine ring) Makrokeskkond (väline ring), Mikrokeskkond ( keskmine ring). Mikrokeskkond: Sisekeskkond (Sisemine ring), Tarnijad, Konkurendid, Kliendid. Regulaatorid, Strateegilised liitlased (Keskmine rind). Makrokeskkond (väline rind). Makrokeskkond: Sisekeskkond (sisemine ring), Mikrokeskkond (ringi sees),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
