parteisid. Siiani oli olnud ainsaks erakonnaks Eesti Rahvameelne Eduerakond, mis nüüd võttis uueks nimeks Eesti Demokraatlik Erakond. Lõuna-Eestis loodi Eesti Maarahva Liit ja Põhja- Eestis Eesti Talurahva Liit. Tallinnas loodi Radikaal-Demokraatlik Partei ja ka Eesti Radikaal- Sotsialistlik Partei, mis hiljem nimetati Eesti Tööerakonnaks. Eesti mensevikud lõid Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse ja esseerid Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Eesti Osakondade Keskkomitee. Eesti iseseisvumiseni mindi samm-sammult Eesti iseseisvuse mõtteni jõuti sammhaaval,algul taotleti omavalitsuslikku autonoomiat,seejärel föderatsiooni Venemaaga ja lõpuks jõuti Eesti iseseisvuse nõudmiseni.Ülesoomelisel eesti sõjaväelaste kongressil Lappeenrannas nõudis lipnik G. Kirschbaum(Utuste) Eesti osariigile oma raha ja tolle.See märgukiri aga jäi tähelepanuta ja ettepanek hääletati maha,kuid äratas tähelepanu ajakirjanduses.Maa-nõukogu kinnisel koosolekul 23
a. vapside oletatav plaan · Rahvas pigem rahul - Sisepoliitika rahvusmeelsem - Majanduskriisist toibumine - (paljudes riikides karismaatiline juht) · Vabadussõjalaste liitude 2. kongress otsustas 1931. märtsis: laialdaste volitustega presidendi ametisse seadmist, kellel on õigus tarbekorral Riigikogu laiali saata · 1933. a. põhiseadus: 1. kindlustatakse riigivõimu ning võimaldatakse tugeva ja püsiva valitsuse loomine, missugust nii kergesti kukutada ei saa mõne keskkomitee niiditõmbel 2. üksikisiku poolt hääletamine, millega kaasneb erakondade mõju ja võimu vähenemine 3. riigikogu liikmete arv 100 pealt 50-le · erakondadevahelised suhted väga teravad · AJALUGU EI OLE AINULT MINEVIK 6. Eesti Teises maailmasõjas · 1939 1940 Baaside aeg · 1940 1941 Esimene nõukogude aasta · 1941 1944 Saksa okupatsiooni aeg · 1944 (- 1991) Nõukogude okupatsioon · teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan · liitlasriigid: Inglismaa, USA, Prantsusmaa, NSVL
RT 1921, 81, 123. Kinnitamata jäetud Riigikogu poolt 25. novembril 1921. RT 1921, 115, 257. 14. septembril 1921 · Seadus riigi ostueesõiguse kohta Tallinnas, Toompea esimeses hüpoteegiringkonnas asuvate liikumata varanduste või nende kohta maksva põlisrendi õiguse peale. RT 1921, 80, 121. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 200. · Määrus kütteainete keskkomitee likvideerimise kohta. RT 1921, 81, 124. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 199. 23. septembril 1921 · Seadus eraisikute ja asutuste tarvitusel olevate riigimajade ja hoonete kohta. RT 1921, 82, 125. Kinnitamata jäetud Riigikogu poolt 1. novembril 1921. RT 1921, 99, 191. · Seadus juriidilise kommisjoni ärakaotamise kohta. RT 1921, 83, 126. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. oktoobril 1921. RT 1921, 96, 182.
Tartu Kivilinna Gümnaasium Nõukogude Eesti referaat Kätlin Kilgi 11e Tartu 2010 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 Eesti NSV valitsemine 3 Poliitilised olud 4 Vastupanu ja repressioonid 6 Majandus ja rahvastik 7 Kultuurielu põhijooned 8 Eestlased maailmas 10 Lõppsõna 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Rahvas vähenes ligi veerandi võrra. Paljudes linnades olid ülisuured purustused. Pea pooleldi hävisid ka tööstused ja põlevkivi rajoonid. Sadamad olid hävitatud, raud- ja maanteed purustatud. Põllumajanduses langes saagikus ja kariloomade arv. Katse iseseisvusele taastamiseks luhtus ning Eest...
aasta kevadel välja idee moodustada Eestis Rahvarinne perestroika toetuseks. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte. 1.4 Tegevus poliitikuna 1989 a. valiti Savisaar NSVL rahvasaadikuks. Aastal 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aasta hiljem nimetati tema ametikoht ümber Eesti NSV majandusministri ametikohaks. 1990 kopteeriti ta lähtudes tema ametikohast EKP Keskkomitee liikmeks, kuid Savisaar loobus. Aastal 1990 valiti Savisaar Eesti Ülemnõukogu saadikuks. 3. aprillil 1990 nimetati Edgar Savisaar Eesti valitsuse juhiks. Sellel ametikohal jätkas ta ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist kuni 29. jaanuarini 1992, mil peaministriks sai tema valitsuse transpordiminister Tiit Vähi. Suurem osa Edgar Savisaare valitsuse tegevusest möödus hüperinflatsiooni ja kasvava kaubanappuse olukorras
Abiprogramm-üritas Ladina-Am maades edendada mitmekesisemat majandust Noored vihased mehed-uus kirjanduslik liikumine/vool Küberneetika-tegeleb juhtimise, side ja infotöötluse seaduspärasuste uurimisega Strukturaalne antropoloogia-kõikide kultuuride aluseks on teatavate vastandpaaride süsteemid Keynes-Inglise majandusteadlane Adenauer-Lääne-Sm juht Eisenhower-USA president 1956 Kennedy-senaator Johnson-asepresident Breznev-NLKP Keskkomitee sekretär Poth-Kambodza diktaator Dubcek-Tsehhoslov.juht Guevara-Castro lähedane kaasvõitleja Nehru-India peaminister Gandhi-Nehru tütar Zedong-Hiina esimees Xiaoping-Hiina kompartei peasekretär Sukarno-Indoneesia president Suharto-Indoneesia kindral 1957- algas Euroopa ühinemisprotsess 1968- Praha kevad 1.Nimeta diktaatorlike riikide sarnasused vms 2.millised probleemid olid vast iseseisvunud Aasia, Aafrika ja Ladina - Ameerika riikidel 3.Nimeta heaoluühiskonna plussid/miinused 4
lk 128 17 Valitsusvastaseid meeleavaldusi toimus ka Moskvas, Nizni Novgorodis, Krasnojarskis jm. 34 Kerenski kasutas seda võimalust ära, et püüda bolsevikke alla suruda. See tal ka õnnestus ja selle tulemusel võeti kinni Trotski ning Lenin oli sunnitud Soome põgenema. Juba 18.-19. juulil hävisid nii ajalehe ,,Pravda" kui ka Bolsevike Keskkomitee hooned. Bolsevike üha kasvav mõjuvõim sai nüüd mõneks ajaks küll peatatud, kuid peagi said bolsevikud endale taas uue võimaluse võimuhaaramiseks. Bolsevikud said kiiresti asuda oma mõjuvõimu taastama, kui Ajutine Valitsus pidi augustis Petrogradis kindral Lavr Kornilovi riigipöörde katse peatamiseks kasutama sõjaväe ja bolsevikest tööliste abi. Nimelt oli 21. juulil Lvov peaministri kohalt tagasi astunud ja
1959. aasta lõpuks oli Eestisse harijaid, umbes 200 noort. tagasi pöördunud üle 30 000 Asutamisraskus- test veel mitte üle küüditatu ja arreteeritu. 1. jaanuari saanud kohalikele kolhoosidele 1960. aasta seisuga viibis Siberis langes aga osaks partei üksikasjaliste eriasumisel veel 377 Eestist suuniste elluviimine. Meediakanalid deporteeritud nende hulgas 126 olid sellekohastest õpetussõnadest, bandiiti ja natsionalisti ning 225 juhistest ja eesrindlikest kogemustest nende perekonnaliiget, peale selle tulvil. kakskümmend 1941. aastal 1950. aastate esimesel poolel küüditatut ja kuus Jehoova Eesti põllumajandustoodang ei tunnistajat. suurenenud, vaid vähenes. Nii Kodumaale naasmine ei näiteks moodustas 1955. aasta tähe...
1944. a. Sügisel algas teine Nõukogude okupatsioon Haldusjaotus 1945 aastak koovutas Eesti NSV Narva jõe taguse ala ja suurema osa Petserimaast 1950 aasta haldusreform Maakonnad kaotati, moodustati rajoonid Valdade asemele loodi külanõukogud 1952-1953 oli Eestis 3 oblastit Külanõukogi Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee Eesti NSV juhtimine Tähtsamad otsused tegi EKP (Eestimaa Kommunislik Partei), juhindudes Moskva näpunäidetest Tähtsaim ametimees Eestis oli EKP Keskkomitee I sekretär Nikolai Karotamm EKP KK I sekretär 1944-1950 Johannes Vares Ülemnõukogu Presdiidiumi esimees, tegi 1946 enesetapu? Eduard Päll 1947-1950 Ülemnõikogu Presiidiumi esimees Arnold Veimer ENSV valitsusjuht 1944-1951 1950 märts EKP KK 8.pleenum J.Käbin Põlevkivipiirkonna taastamine 1) Põlevkivigaas Põllumajandus: Kolhooside loomine Uus maareform- väiksed talud Maksukoormuse tõus 1947 esimene kolhoos 1949 kolhooside asutamine Repressioonid: 1944 algasid arreteerimised
Tallinna Kristiine Gümnaasium Olav Ehala Uurimistöö Koostja: Erki Reinsalu 10b klass Juhendaja: Kai Rei Tallinn 2008 SISSEJUHATUS.................................................................................................3 1. OLAV EHALA LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 TEE MUUSIKANI.......................................................................................4 1.2 ÕPINGUD MUUSIKAKOOLIS JA KONSERVATOORIUMIS........5 2. LOOMING 2. OLAV EHALA LOOMING..........................................................................7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 KOOSTÖÖ TEATRIGA.............................................................................9 3.2 KOOSTÖÖ PRIIT PÄRNAGA.................................................................12 3.3 KIIGELAULUKUUIK...................
● Luuletused: ○ Paul-Eerik Rummo “Me hoiame nõnda ühte”; ○ Hando Runnel “Maa tuleb täita lastega”; ○ Artur Alliksaar “Aeg”. Viivi Luik “Seitsmes rahukevad”, 1985. aasta: ● Autobiograafiline romaan; ● Ajastu: 1950. aasta sügis kuni 1951. aasta kevad lapse silmade läbi; ● Ajastutruu pilt; ● Väga hea keel ja stiil; 1970ndad: ● 70ndate teisel poolel venestamine; ● Karl Vaino- EKP Keskkomitee esimene sekretär; ● Kirjanduses kesksel kohal proosa: Mati Unt, Enn Vetemaa, Arvo Valton, Mats Traat, Jaan Kross jt; ● Luule: Juhan Viiding, Doris Kareva jt. Mati Unt: ● “Hüvasti kollane kass!” (1963); ● “Võlg” (1964); ● “Elu võimalikkusest kosmoses” (1967); ● “Sügisball” (1979); ○ tegevus Mustamäel 1970ndatel; ○ tegelased: ■ restoranišveitser Theo, kirjutab raamatut “Mees ja naine”;
Plaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Relvade ja elavjõuga toetas mässu kommunistide juhitav Nõukogude Venemaa. Ülestõusu toetuseks loodi (NSV Liidus) alaline komisjon, kuhu kuulus teiste hulgas ka Stalin. Peamisteks revolutsiooni korraldajateks olid pärast Vabadussõda Venemaale põgenenud Eesti kommunistid, riigipööret aitas organiseerida ka Nõukogude Liidu VK(b)P Keskkomitee ja Komintern. Relvastatud ülestõus pidi algama 1. detsembri hommikul kell 5.15. Ülestõusnud olid relvastatud kolme kergekuulipilduja, 55 vintpüssi, 65 käsigranaadi, 8 tugevajõulise pommi ja 150 püstoliga. Plaan oli tehtud arvestusega, et töölised ja sõdurid ühinevad ülestõusuga ja üheskoos võetakse võim Tallinnas üle. Seejärel oleks välja kuulutatud Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja moodustatud töörahva valitsus, mis oleks Eestisse kutsunud Nõukogude Liidu väed
arreteerimised, vangilaagrisse saatmised, küüditamised, asumisele saatmine, ametist kõrvaldamine, igapäevaelu raskeks või võimatuks muutmine 1 Mihhail Gorbatsov Mihhail Sergejevits Gorbatsov sündis 2. märtsil 1931. Ta oli Nõukogude Liidu viimane riigipea ja ühtlasi oli ka ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider. Gorbatsov oli 19801991 Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei (NLKP) Keskkomitee poliitbüroo liige, 19851991 NLKP peasekretär, 19881990 NSVL Ülemnõukogu esimees ja 19901991 Nõukogude Liidu president. Põhja-Kaukaasias sündinud Gorbatsov õppis Moskva ülikoolis õigusteadust ja astus 1952 Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse. 19551962 töötas ta komsomolis, seejärel nimetati regiooni põllumajandussekretäriks. Ta oli vaid 54-aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud riigi eksisteerimise ajal. Ta mõistis, et riigi päästmiseks on vaja
,,nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks" ning võttis ametlikult suuna NSV Liiduga ühinemisele USA ei tunnusta Balti riikides jõuga toime pandud muutusi. See oli 7 lääneriikide mittetunnustamispoliitika algus Sovietiseerimise käigus kadus võimude lahususe põhimõte tähtsaimaks võimuasutuseks sai kohaliku kompartei keskkomitee, kes liiduvabariigi valitsuse abilnkorraldas Moskvast saabunud juhiste järgi maa sovetiseerimist. Nukuparlamendile jäi vastuvõetud otsuste vormilise kinnitamise roll. Likvideeriti iseseisev kohtuvõim. Käivitus massiivne kommunistlik propaganda Eestit hakati puhastama ,,nõukogudevaenulikest elementidest" vahistati ja saadeti Nõukogude vangilaagritesse või/ja hukati suurem osa eliidist
Selliseid laagreid oli ka Eestis. Saksa koonduslaagrites tapeti kuni 11 000 000 inimest, nendest 5-6 000 000 olid juudid- see on üle 2/3 sõja Euroopas elanud juutidest. Peale juutide hävitati veel homosid, mustlasi jne. Eesti 1950 14. aprill 2009. a. 15:28 1. 2 peamist leeri Eesti NSV padrikus ? 2. Füüsiline terror Eestis 3. Metsavendade tegevus 4. Plaani ehk käsumajanduse olemus. 5. 1949 aasta Märtsiküüditamine 6. EKP keskkomitee kaheksas fleenum ja selle otsused. 7. Hruzovi sula aeg NSV liidus 8. Stagnatsiooni aeg Nõukogude liidus 9. Jõuline venestamine Karl Vaino ajal. 10. Noorte rahutused ja 40-kiri 11. Kolmed matused kolme aastaga 12. Eesti rahva ja keele hävitamise programm 13. Perestroika algus
Tallinna teatrikooli Moskva “kaitsvate müüride” vastu, asudes õppima Moskva Teatri- ja Kinokunstiinstituudi Eesti stuudios, mille lõpetas aastal 1953. Pärast seda oli Kiisk Tallinna draamateatri näitleja ning aastatel 1955–1990 Tallinnfilmi lavastaja. Aastal 1980 sai Kiisk Eesti NSV rahvakunstnikuks (isegi NL tunnustatud inimene). Aastatel 1962–1987 oli Kiisk Eesti Kinoliidu juhatuse esimene sekretär. Kaljo Kiisk oli EKP Keskkomitee liige. Aastatel 1980–1990 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, alates 1985. aastast ühtlasi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige, aastatel 1989.–1991. NSV Liidu rahvasaadik. 1995. ja 1999. aastal valiti Kaljo Kiisk Riigikogu liikmeks, kus ta esindas Eesti Reformierakonda. Valisin tema, sest loomulikult oleme kõik teadlikult tema rollist ’’Õnne 13’’- nes, kuid samas oli veidi kuulnud tema osalemisest poliitikas. Fakt, et ta 2003.
aastate lõpus ● Jõhvimaa- TÄHENDAB, et on vana kaart ● 13maakonda 1950.aasta haldusreform ● Maakonnad kaotati, moodustati rajoonid. ● Valdade asemele loodi külanõukogud ● 1952-53 oli Eestis 3 oblastit ENNE: vallavalitsus NÜÜD: Külanõukogu Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkommitee Eesti NSV juhtimine ● Tähtsamad otsused tegi EKP (Eestimaa Kommunistlik Partei), juhindudes Moskva näpunäidetest. ● Tähtsaim amtimees Eestis oli EKP Keskkomitee I sektretär Nikolai Karotamm EPK KK I sekretär 1944-1950 Karotamm Johannes Vares Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, tegi 1946 enesetapu? Kraaks Eduard Päll 1947-50 Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Päll Arnold Veimer ENSV valitsusjuht 1944-51 Veimer MAJANDUS ● Sõjakahjude likvideerimine
jaotamine Eesti ettevõtete vahel. -Põhja-Eesti rahvuslaste koondumiskohaks sai Linnadeliidu Tallinna Komitee. -See ühendus oli loodud Vene armee abistamiseks ja tagala korrastamiseks, tegelikult käisid seal koos ärksamad rahvuslased, arutades nii päevapoliitilisi probleeme kui ka Eesti tuleviku küsimusi. -Suurimaks omaalgatuslikuks korralduseks kujunes J.Tõnissoni eestvõttel loodud Põhja-Balti Komitee. -Selle osakonnad rajati üle kogu maa, tema keskkomitee asus Tartus, koondas enda ümber rahvuslikult meelestatud tegelasi. -Ülesandeks oli Eestisse saabuvate sõjapõgenike eest hoolitsemine, Vene armeele toidumoonade hankmine ning Eesti majanduslike vajaduste rahuldamine. Majanduse olukord -Sõda tabas raskelt põllumajandust. -Armeesse mobiliseeriti 30 % talunikest ja 45 % mõisatöölistest. -See tähendas tööjõu defitsiiti ja paratamatut tootmise piiramist. -Polnud võimalik soetada uusi põllutööriistu ega kunstväetisi, katkesid
USA käskis raketid sealt ära viia ja lubas, et ei tee katset Kuubat enda kontrolli alla võtta. Hinnang: saavutati mõlemapoolne kompromiss ja seda võib pidada USA-Nõkogude Liidu vastasseisu haripunktiks külmas sõjas. Sotsialistliku maailmasüsteemi kokkuvarisemine: Gorbatsovi võimuletulek, Breznevi doktriini tühistamine, Ida-Euroopa vabanemine sealhulgas Saksamaa taasühinemine, külma sõja lõpp. M. Gorbatsovi võimuletulek: 1985.aasta märtsis kinnitas nLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihail Gorbatsovi. Gorbatsov oli noorim liider nSV Liidus pärast Stalini võimuletulekut. Gorbatsov oli veendunud, et nSV Liit vajab ümberkorraldusi ning oli valmis neid tegema. Uskus kommunistlikesse ideedesse Breznevi doktriini tühistamine: Satelliitriikide parteijuhid polnud perestroikast vaimustatud. Nende arvates õhutas Gormatsovi poliitika opositsiooniliikumisi ning see oleks võinud lõppeda kommunstlike valitsuste langemisega
Etverk, A. Vihman (need kaks olid ka eelmise sarja autoriteks), O. Prinits, K. Velsker, A. Telgmaa, E. Nurk ja A. Undusk. Kõige ulatuslikumalt tõi muudatusi materjali käsitlusse K. Ariva. Tema rakendas ka Weyli aksiomaatikat ruumigeomeetria käsitlemisel XI klassis, samuti rakendas julgelt hulgateooria mõisteid põhikooli geomeetrias (näiteks defineeris ta rööpküliku järgmiselt: rööpkülikuks nimetatakse kahe mitteparalleelse riba ühisosa). 1977. a ilmus NLKP Keskkomitee määrus Üldhariduskoolide õpilaste õpetamisest ja kasvatamisest ning nende tööks ettevalmistamise edasisest täiustamisest. Selles öeldi, et programmid tuleb vabastada ülearu keerulisest materjalist. Ka matemaatikas oli selleks ajaks tekkinud olukord, kus materjal oli oma abstraktsuse ja suure mahu tõttu paljudele õpilastele ülejõukäiv. Probleemiks osutus see, et kõigile õpilastele püstitati ühesugused kõrged nõuded.
Viimastel aastatel on avalikkuse ette jõudnud mitu olulist dokumentide kogu- mikku, mis kajastavad impeeriumi viimastel aastatel Nõukogude Liidu võimu- ladvikus toimunut, mille peamiseks sisuks olid Mihhail Gorbatšovi algatatud reformid – perestroika. Siin on aktiivsust üles näidanud Gorbatšov-Fond, publit- seerides dokumente fondi arhiivist (AGF). 2006. aastal ilmus fondi väljaandel “NLKP KK poliitbüroos...”,13 milles on valik NLKP Keskkomitee sekretäri ja poliitbüroo liikme Vadim Medvedjevi ning Gorbatšovi abide Anatoli Tšernjajevi ja Georgi Šahnazarovi üleskirjutustest poliitbüroo istungitel ning teistel Kesk- komitee kõrgetel foorumitel aastail 1985–1991. Teine Gorbatšov-Fondi olu- line väljaanne on 2007. aastal ilmunud teose “Liitu oleks saanud säilitada. 10 Михайлов В. А. (toim). Национальная политика России: история и современность.
Ekspertiis arvestas vaid ametkondliku huviga, ajalugu oli nende jaoks täiesti ebaoluline. Keskmiselt jäeti kubermangude arhiivides säilitamiseks alles u 4% arhiivimaterjalidest, rohkelt hävitati kohalikke materjale. Oluliseks erandiks olid Balti kubermangud, kus valitses teine (saksa) lähenemine arhivaalidesse, siin oli hävitamine tagasihoidlikum. N Liidu arhiivinduse ümberkorraldused: riiklik arhiivifond ja selle sisemise liigituse alused. 1918. a moodustati arhiivide juhtimise Keskkomitee. Tekitati tsentraliseeritud ametkond Riiklik arhiivifond (=RAF). Riikliku arhiivifondi moodustasid kõik riigile kuuluvad arhivaalid, sh need dokumendid, mis olid tekkinud nõukogude riigi territooriumil, sõltumata sellest milline võim oli sel alal olnud enne nõukogude võimu (ka annekteeritud alade arhivaalid); Venemaa ja nõukogude välisesinduste materjalid (saatkondade arhiivid); okupatsiooni ja kontrrevolutsiooni
tegutsedes Nõukogude okupatsioonitsoonis tihedas koostöös okupatsioonivõimudega. Saksamaa Kommunistliku Partei ja Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei juhtiva liikmena mõjutas ta oluliselt tulevase Saksa DV riigiaparaadi ülesehitust. Aastatel 1950-1971 oli Ulbricht Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee esimene sekretär ning omas kõige kõrgemat poliitilist otsustusõigust. Ulbricht võttis vastu mitmed olulise poliitilised otsused, muuhulgas otsuse sotsialismi ülesehitamise kohta 1952. aastal, otsuse sulgeda piir Lääne-Saksamaaga 1952. aasta mais, otsuse suruda maha 17. juuni 1953 rahvaülestõus ning rajada Berliini müür augustis 1961.
Hääl, 11.11.1989): ,,Kui Eesti tahab valitud tempos turumajanduseni jõuda, tuleb ilmtingimata oma raha kasutusele võtta. Ajaliselt on tehnilised küsimused lahendatavad vähem kui aastaga... Ostutäht ei aita ka majandusreformi edendamisele karvavõrragi kaasa. Ostutähe loomise rahad on nii suured, et aseaine peale pole seda suumat mõtet raisata." Esimene tõsisem tagasilöök saabus augusti lõpus, mil tehti teatavaks NLKP Keskkomitee avaldus olukorrast Baltikumis. See oli väga teravas toonis kirjutatud dokument, milles kritiseeriti Eesti, Läti ja Leedu majandusliku ja poliitilise iseseisvuse püüdlusi. 1989. aasta sügisel kirjutas sõltumatu nädalaleht Eesti Ekspress (21.10.1989): ,,Kõikide üllatuseks saabus Moskvast Rein Otsason, kes teatas, et ilma oma rahata ei maksa IMEt käima lükata." 14 11
SAKSAMAA 1945-2009 Besatzungszonen in Deutschland 1945-1949 Põhiküsimuseks sai peale sõda, et mis Saksamaaga teha. 1944. aastal oli Roosevelti rahandus- minister Henry Morgenthau1 tulnud välja kavaga (Morgenthau plaan) jagada Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa riik, Lõuna-Saksa riik ja rahvusvaheliseks tsooniks jäetav Ruhri tööstuspiirkond. See oli väga radikaalne ja leidis USAs tugevat vastuseisu, mistõttu jäeti kõrvale. Jalta konverentsil veebruaris 1945 lepiti kokku Saksamaa jagamises neljaks okupatsioonitsooniks, oma tsooni pidid saama NSV Liit, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. 17.01-2.08.1945 tomunud Potsdami konverentsil, kus USAd esindas uus president Harry Truman ja Suurbritannia esindajaks sai poole konverentsi peal uus leiboristist peaminister Clement Attlee, otsustati: 1) Saksamaa ja Austria jäävad eraldi riikideks, 2) Saksamaa, Berlin, Austria ja Wien tuleb igaüks jagada neljaks okupatsioonitsooniks, 3) Poola läänep...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Referaat Nõukogude Eesti Koostas: Klass: Juhendaja: Tartu 19.05.2010 Sisukord Nõukogude Eesti.................................................................................................................................... 1 i. Kasutatud kirjandus:.................................................................................................................... 3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 2. Eesti NSV valitsemine.................................................................................................................
Satlin vahistati korduvalt. Ta oli 1908. aastal Bakuu vanglas, koos menseviku Andrei Võsinskiga. Peale vabanemist oli ta Peterburis bolsevike ajalehe Pravda toimetaja. Peale vahistamist viibis ta administratiivkorras väljasaadetuna asumisel 1911. aastal koos Jakov Sverdloviga Narõmi krais Tomski kubermangus, kust põgenes asumistelt augustikuus 1912. aastal. Pärast põgenemist elas Peterburis, kus 1912. aastal koopteeriti Vladimir Lenini toetusel VSDTP Keskkomiteesse ja VSDTP Keskkomitee Vene büroosse. Tema osa Oktoobripöörde ettevalmistamises oli marginaalne, põhifiguurid olid Vladimir Uljanov ja Lev Trotski jt. 2.4 Tegevus pärast 1917. aasta oktoobripööret Kui marksistlikule tõlgendusele ja selle rakendusele Lenini valitsemisajal viidatakse kui leninismile, siis eriti I viisaastakut (19281932) ja II maailmasõja perioodi käsitletakse Nõukogude ajaloos tavaliselt stalinistlikuna. Aastakümnevahetusel toimunud võimuvõitluses
Mai/1945 luuakse esimesed kolhoosid 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi. 1945 jagunes 10 25/03/1949 suurküüditamine maakonnaks ja 236 vallaks, hiljem loodi veel kolm maakonda. Kevad/1949 Eestis teostub sundkollektiviseerimine Valdadesse loodi külanõukogud. 1950 vallad kaotati ja 21-26/03/1950 EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum külanõukogudest said ainsad kohalikeks võimuorganiteks. 1950 Maakondade asemele luuakse rajoonid sügisel viidi läbi rajoniseerimine, mille käigu maakonnad kaotati ja 1951 asutatakse Eesti Põllumajanduse Akadeemia nende asemele loodi 39 maarajooni. 1952-53 oli ENSV jagatud ,,Ameerika Hääl" alustab eestikeelsete saadetega kolmeks oblastiks
korraldamine Vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on eraldi riigi keskvõim (keskvalitsus) ja piirkondlikud omavalitsused (kohalikud omavalitsused). Personaalne lahususe järgi ei tohi olla üks isik samal ajal mitme võimuharu teenistuses. Samas toimus käsuliin Eesti NSV teisiti. Nõukogude Keskomitee Valitsus Liidu büroo kommunistli Annab Keskkomitee Otsused ja Ülemnõukogu ku partei otsused ja Kongress korraldused Korrakaitseasut juhtkond korraldused used /kohtud Piirkondlikud Haldusüksused asutused 2. Sotsiaalne turvalisus. Heaoluühiskond. Sotsiaalhoolekanne. Vaesus. Sotsiaalne turvalisus on riigi võime rahvale parema elukvaliteedi( näitaja IAI- iminarengu indeks) pakkumine. IAI näitajad:
"tsaarile, mis tsaari oma". Püsima aitas jääda ka hea emakeel, mis oli rahvusliku uhkuse asi. Keelehooldele ja keelekriitikale pühendati väga palju tähelepanu, eriti aktiivselt 1970. aastate lõpu venestamisega seoses. Igasugused vastasseisud ja mittenõustumise väljendused tõid kaasa sanktsioone või võimu esindajate teravdatud tähelepanu. Tüüpiline asjade käik oli: tsensor kaebas toimetaja, kirjaniku või ajakirjaniku peale keskkomitee ideoloogiasekretärile, kes kutsus asjaosalise "vestlusele", mille lõpptulemusena tehti parandused tekstis või muudatused toimetuse kaadrites. (Lauk 2007). Perestroika ja glasnosti aeg 1980. aastate keskel oli paljudele nagu paisu tagant pääsemine. Tsensuurivalitsus hakkas ohtu tajuma juba 1986 kõik partei, nõukogude- ja komsomoliorganite ametialased dokumendid kästi järsku akti alusel hävitada. 1987 vabastati lasteajakirjandus eeltsensuurist. Seejärel said väljaanded ennistada
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
Kolhoosid. ENSVs 1947 5 esimest kolhoosi, alustati üleliiduliste määruste alusel nn kulakute(kasutasid palgatööjõudu ja/või oma põllutöömasinaid) väljaselgitamist. Pärast massiküüditamist astuti parema meelega kolhoosidesse. Käsumajandus. Näidisliiduvabariik 1953. Stalin suri, liberaliseerumine. Stalini ajal oli ,,raudne eesriie." Ungari ülestõusu mahasurumine 1956. aastal võttis Eestilt viimsed lootused, et lääneriigid võiksid neid aidata.EKP Keskkomitee I sekretär ikka 28 aastat Johannes Käbin. Kuulekas Moskva käsutäitja. Ajas laveerimispoliitikat püüdis olla Moskva-meelne ning arvestada ka ENSV isikupärasustega. Head kontaktid Hrustsoviga. Pärast Stalini surma: 1) rehabiliteerimine senise vägivalla osaline heastamine, osade inimeste maine taastamine, see toimis edukamalt pärast 1956. aastal peetud NLKP XX kongressi, kus Hrustsov mõistis hukka Stalini isikukultuse. 2) Represseeritute õigeksmõistmine
Sinna said oma esindajad saata nii baltisaksa aadel, linlased ja ka talupojad. Töö jõudis lõpule 1907. a sügiseks, mil Peterburgi saadeti argaar-, kooli-, kohtu-, kiriku- ja vallareform. Aleksander Kesküla üks juhtivamatest enamlastest. Jaan Anvelti eestvedamisel 1912. a pandi Narvas käima I Eesti töölisleht, ajaleht "Kiir". Vahetult enne I MS, 1914 juunis üritati luua Eesti sotsdem liikumisele ühtset juhtkonda. Valiti VSDTP Eesti organisatisoonide keskkomitee. Sotsdem tsentralisltid pettusid suures osas oma varasemates tõekspidamistes, hakkasid koostööd tegema rahvuslastega. Eesti ajakirjandust tabasid rev lõppedes räiged repressioonid, kinni pandi Uudised, Teataja, Sakala, Postimees, kokku suleti 1905-1908 rohkem kui 20 erinevat ajakirjanduslikku väljaannet, samas jätkasid suletud väljaanded lihtsalt uute nimede all. Jätkus ka tsensuur, aga siis oli see rev järgselt nõrgem kui enne rev-i. 1906 aastast
III. ENSV STAGNATSIOONIPERIOODIL (NN. LEONID BREZNEVI AEG 1964-1982) 1. Uue venestuspoliitika algus: 1970ndatel aastatel muutus NSV Liidu ametlikuks poliitikaks ühtse nõukoguderahva väljakujundamine ning riigi rahvastiku ühtesulatamine. Seda poliitikat sai ellu viia ainult NSVL väikerahvaste venestamise teel. Venestuspoliitika elluviimiseks Eesti NSs: A) Tehti muudatusi ENSV tippjuhtkonnas. 1978 sai uueks EKP juhiks (EKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks) määrati keskvalitsuse poolt umbkeelne ja täiesti Moskvameelne Karl Vaino. Mariia Kurisoo ajaloo konspekt B) Algas kakskeelsuse propaganda. Kakskeelsuse elluviimiseks: · Propageeriti vene keelne kasulikkust. · Propageeriti kakskeelseid lasteaedu ja koole. · Pidid teaduslikud väitekirjad olema kirjutatud vene keeles. · Kõrgkoolides suurendati vastuvõttu venekeelsetele erialadele.
ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget. Praha kevad 1968 Praha kevad oli liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968. aasta jaanuarist augustini. 1960ndate keskpaiku alustas Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht Alexander Dubček liberaliseerimisprotsessi nn inimnäolise sotsialismi suunas, muuhulgas lõpetades tsensuuri, samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda Varssavi Lepingu Organisatsioonist. Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee tagandas 1968. aasta jaanuaris oma esimese sekretäri Antonin Novotny. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubcekiga välja ulatuslike reformide kava. 1968. nn Praha kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus Nõukogude juhtkonnale eriti ohtlik. Ülestõusu Prahas ei toimunud (erinevalt Ungarist 1956. aastal)
riismetest moodustatud vabakorpused 39 000 mehega Münchenisse ja peale tänavavõitlusi, kus hukkus üle tuhande kommunistide pooldaja, langes kommunistlik valitsus. Peale suurt sõda oli ka Habsburgide Austria-Ungari impeerium lagunenud ja 16. novembril 1918 kuulutati välja Ungari Demokraatlik Vabariik. Moskvas olid aga kaks nädalat varem Béla Kuni ja Sándor Garbai juhitud Ungari kommunistid, kellest suurem osa oli Venemaale sattunud sõjavangidena, moodustanud Keskkomitee. 24. novembril saabusid esimesed kommunistid Ungarisse ja kuulutati välja Kommunistide Partei Ungaris. 21. märtsil 1919 tõugatigi Ungari president Mihály Károlyi võimult ja loodi Ungari Nõukogude Vabariik. Peale 24. juunil toimunud sotsiaaldemokraatide mässu mahasurumist alustati repressioonidega. Need vähendasid kommunistide toetust. Nüüd ei suudetud enam võidelda mittekommunistlike naabrite Tsehhoslovakkia ja Rumeeniaga. 30
Eesti NSV tasand 1. rahulolematus Moskva röövelliku majanduspoliitika vastu, mis kulmineerus teatega, et Rakvere lähistel hakatakse rajama fosforiidikaevandusi, mis viiksid Eesti ökoloogilise katastroofini. 1987. aastal algasid protestiaktsioonid ja Moskva loobus oma plaanidest. 2. eesti ühiskond politiseerus tekkis esimene poliitiline partei ja mitmed liikumised. 3. Võimukriis 16. juunil 1988 oli Moskva sunnitud rahva meeleavalduste survel vabastama EKP keskkomitee esimese sekretäri kohalt Karl Vaino ja tema asemele pandi Vaino Väljas Taasiseseisvumise protsess Etapp/dateering Tähtsamad sündmused Rahvuslik ärkamine ehk uus *Fosforiidisõda ärkamisaeg protest oli veel *Loodi Molotov Rippendropi Pakti Avalikustamise küllaltki ettevaatlik ja piirdus *Eesti Grupp (MRP-AEG) 23. augustil korraldas teatud teemadega. Oli märgata, et Tallinna Hirvepargis poliitilise meeleavalduse, kus
Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Linnades, maakondades ja valdades teostasid kommunistliku partei poliitikat kohalikud parteikomiteed ning üha tihenev parteialgorganisatsioonide võrk. · Eestimaa kommunistlik partei (EKP) Partei juhiks oli esimene sekretär, kelle eestvedamisel käis iga nädal koos EKP keskkomitee büroo, kus arutati liiduvabariigi haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee büroo oligi tegelik võimukese liiduvabariigis, seal arutati läbi ja otsustati suur osa kohalikke küsimusi. Partei juhid: 1944-1950 Nikolai Karotamm 1950-1978 Ivan (Johannes) Käbin 1978-1988 Karl Vaino 1988-1990 Vaino Väljas · ENSV valitsus Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946
Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL 16 6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955 19 7.SULA JA ILLUSIOONID 35 8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS 40 9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" ...
I maailmasõja aegne mittetulundusühing sõjaväe varustamiseks omahinnaga toodanguga. Kommiteesse kuulusid mitmed seltsid, ülikoolid ja ühingud. Esimeheks valiti 01.12.1915 peetud asutamiskoosolekul Heinrich Johann Luht, eestseisusesse kuulusid teiste hulgas Jaan Tõnisson ja Karl Parts. Komitee vahendas sõjavajadustest tulenevaid tellimusi Tartu väike- ja käsitööettevõtetele. Eesti alal tegutses sõjatööstuskomitee veel Tallinnas. Tegevust reguleeris Petrogradis (Peterburis) asuv keskkomitee, mis tegutses 04.08.1915 kinnitatud sõjatööstuskomiteede põhimääruse alusel. - Linnade liidu komitee- Eesti Linnade Liit (ELL) asutati 19. septembril 1920. aastal Tallinnas. 1920. aasta 17.-19. jaanuaril toimunud I Eesti linnade ja alevite esindajate kongress otsustas luua Eesti Linnade Liidu Loodi Ajutine Põhja-Balti kommitee sõjapõgenike jaoks. Komitee sõjapõgenike ja sõja tõttu kannatanute abistamise ja hoolekande organiseerimiseks Eestimaa kubermangus ja
Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides. Tollane EKP oli esijoones aparaadipartei ning selle liikmesmeeskonda iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine, võitlus nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkomitee kinnitas. Poliitiline juhtkond EKP-s. Toimusid standardvalimised, kus sai hääletada ühe kandidaadi poolt. Tollased saadikud ei olnud kutselised parlamendiliikmed, saadikukohustusi täitsid nad tootmistööd katkestamata. Liiduvabariigi valitsemisel etendasid tähtsat rolli julgeolekuorganid, poliitilise võimu n-ö kilp ja mõõk. NKVD Ühiskondliku korra tagamine NKGB Julgeolek, luure Pärast moodustati Riikliku Julgeoleku Komitee(KGB), mille ülesanded olid ühiskonna
Ta kavatses ühiskonnas läbi viia uue suure puhastuse sõjaeelsete aastate eeskujul. Õnneks see siiski ei teostunud, sest 5. märstsil 1953. aastal Stalin suri. Nõukogude Liitu 25 aastat piiramatu võimuga valitsenud diktaatori surmaga lõppes üks ajastu. Stalin suri, ilma et oleks endale järglast nimetanud. Tema kohale pretendeerisid 1953. aasta kevadel suure juhi kolm endist lähikondlast: valitsussekretär Georgi Malenkov, siseminister Lavarenti Beria ja partei keskkomitee sekretär Nikita Hrustsov. Esialgu tegutses kõige aktiivsemalt ja enesekindlamalt Beria, keda toetas ka valitsusjuht Malenkov. Beria mõjukuse suurenemine hakkas ohustama tema kaaslaste võimupositsioone. 1953. aasta juunis organiseeriti Malenkovi ja Hrustsovi juhtimisel Beria-vastane vandenõu. Beria arreteeriti ning mõisteti süüdi partei- ja riigivastases tegevuses tema kaela veeretati kõik Stalini-aja kuriteod. Nii püüdsid teised Stalini lähukondlased end süüst vabastada. Beria
Ta kavatses ühiskonnas läbi viia uue suure puhastuse sõjaeelsete aastate eeskujul. Õnneks see siiski ei teostunud, sest 5. märstsil 1953. aastal Stalin suri. Nõukogude Liitu 25 aastat piiramatu võimuga valitsenud diktaatori surmaga lõppes üks ajastu. Stalin suri, ilma et oleks endale järglast nimetanud. Tema kohale pretendeerisid 1953. aasta kevadel suure juhi kolm endist lähikondlast: valitsussekretär Georgi Malenkov, siseminister Lavarenti Beria ja partei keskkomitee sekretär Nikita Hrustsov. Esialgu tegutses kõige aktiivsemalt ja enesekindlamalt Beria, keda toetas ka valitsusjuht Malenkov. Beria mõjukuse suurenemine hakkas ohustama tema kaaslaste võimupositsioone. 1953. aasta juunis organiseeriti Malenkovi ja Hrustsovi juhtimisel Beria-vastane vandenõu. Beria arreteeriti ning mõisteti süüdi partei- ja riigivastases tegevuses tema kaela veeretati kõik Stalini-aja kuriteod. Nii püüdsid teised Stalini lähukondlased end süüst vabastada. Beria
tugevdada tuleb relvastuda ja majandus täielikult riigi kontrollile allutada. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine, kultuurirevolutsioon. Küsimus, kuidas seda teha? Partei ühtsuse põhimõte: kes pole enamuse poolt, see on vastu. Enamus toetas Stalinit. Stalini ainuvõimu kujunemine 1920.aa lõpus - 1930.aa Poliitiliste konkurentide kõrvaldamine riigi juhtorganitest 1924 -1929. (kompartei poliitbüroo, keskkomitee, NSVL valitsus) Trotski riigist väljasaatmine (1929), teiste liidrite arvamuste hukkamõistmine partei kongressidel (Zinovjev, Buhharin) ja ametitest tagandamine. Stalinile ustavate isikute (nt Molotov sai NSVL peaministriks) paigutamine võtmepositsioonidele riigis. Leningradi parteijuhi Kirovi (Stalini konkurent parteijuhi kohale) saladuslik tapmine 1934. a. Mitmete tuntud isikute saladuslik surm 1930.aa (Gorki). Industrialiseerimine 1928
Toimunus süüdistati Soomet talle esitati noot, milles nõuti, et Soome tõmbaks oma väed piirist 25 km kaugusele. Soome valitsus lükkas protesti tagasi ja tegi ettepaneku, korraldada juhtunu kohta ühine juurdlus. Nõukogude valitsus keeldus. Hiljem toimunu kohta andmeid kogudes sai selgeks, et tegemist oli Nõukogude provokatsiooniga, mille korraldas Leningradi sõjaväeringkonna staabi luureosakond. Saanud sõjaväeringkonna ülema Meretskovi ja Leningradi oblasti keskkomitee sekretäri Þdanovi allkirjadega erivolitused, andis luureosakonna ülem polkovnik Tihhomirov punaarmee 221. suurtükiväerügemendi ühele patareile käsu tulistada oma kütidiviisi 329. rügemendi 4. roodu positsioone Manila küla lähistel. Kuna punaväelasi tulistanud patarei asus piirikõveriku tõttu sihtmärgist põhja pool, jäeti mulje, et tulistamine toimus Soome territooriumilt. Järgmisel päeval teatas Leningradi sõjaväeringkonna
Ta kavatses ühiskonnas läbi viia uue suure puhastuse sõjaeelsete aastate eeskujul. Õnneks see siiski ei teostunud, sest 5. märstsil 1953. aastal Stalin suri. Nõukogude Liitu 25 aastat piiramatu võimuga valitsenud diktaatori surmaga lõppes üks ajastu. Stalin suri, ilma et oleks endale järglast nimetanud. Tema kohale pretendeerisid 1953. aasta kevadel suure juhi kolm endist lähikondlast: valitsussekretär Georgi Malenkov, siseminister Lavarenti Beria ja partei keskkomitee sekretär Nikita Hruštšov. Esialgu tegutses kõige aktiivsemalt ja enesekindlamalt Beria, keda toetas ka valitsusjuht Malenkov. Beria mõjukuse suurenemine hakkas ohustama tema kaaslaste võimupositsioone. 1953. aasta juunis organiseeriti Malenkovi ja Hruštšovi juhtimisel Beria-vastane vandenõu. Beria arreteeriti ning mõisteti süüdi partei- ja riigivastases tegevuses – tema kaela veeretati kõik Stalini-aja kuriteod. Nii püüdsid teised Stalini lähukondlased end süüst vabastada
Ta kavatses ühiskonnas läbi viia uue suure puhastuse sõjaeelsete aastate eeskujul. Õnneks see siiski ei teostunud, sest 5. märstsil 1953. aastal Stalin suri. Nõukogude Liitu 25 aastat piiramatu võimuga valitsenud diktaatori surmaga lõppes üks ajastu. Stalin suri, ilma et oleks endale järglast nimetanud. Tema kohale pretendeerisid 1953. aasta kevadel suure juhi kolm endist lähikondlast: valitsussekretär Georgi Malenkov, siseminister Lavarenti Beria ja partei keskkomitee sekretär Nikita Hrustsov. Esialgu tegutses kõige aktiivsemalt ja enesekindlamalt Beria, keda toetas ka valitsusjuht Malenkov. Beria mõjukuse suurenemine hakkas ohustama tema kaaslaste võimupositsioone. 1953. aasta juunis organiseeriti Malenkovi ja Hrustsovi juhtimisel Beria-vastane vandenõu. Beria arreteeriti ning mõisteti süüdi partei- ja riigivastases tegevuses tema kaela veeretati kõik Stalini-aja kuriteod. Nii püüdsid teised Stalini lähukondlased end süüst vabastada. Beria
ning teiselt poolt Venemaa eestlased ja venelased. Viimased süüdistasid esimesi "kodanlike natsionalistide" mahitamises, iseseisvusaegsete teadlaste, kunstnike, kirjanike jt. loomingu soosimises jne. Nende kildkondade vahelisi vastuolusid kasutasid Moskva võimud poliitilise puhastuse korraldamiseks Eesti võimuladvikus, tuues ettekäändeks küüditamise väikese ulatuse. 1950. aasta märtsis toimunud EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumil ja vahetult selle järel vahetati välja kogu ENSV ja EK(b)P juhtkond ning represseeriti enamik veel elusolevaid vanu eesti kommuniste. Uueks EK(b)P Keskkomitee esimeseks sekretäriks sai Venemaa eestlane Ivan (Johannes) Käbin, mõõdukas stalinist, kes oskas peagi oma liiga käremeelsetest abilistest vabaneda ning laveeris osavalt Moskva nõudmiste ja Eesti tegelikkuse vahel. Ometi tähendas tema võimuletulek Venemaa eestlaste
leinamiitinguid. Mõned inimesed ka olid siiralt kurvad selle üle, et nende isake ja päikseke oli surnud. Vangilaagrid Algas võitlus kosmopolitismiga: käsitleti kõik võimalikke Lääne-Euroopa mõjusid ning tegeldi nende sisseimbumise vastu. Valmistati ette 1950. alguses suuri protsesse. Avastati vandenõu, milles süüdistati arste ja osalt ka juute. 5.03 1953 suri Stalin (täna on 5.03). kolmeks kuuks läks võim L. Beria kätte. Ta ei olnud keskkomitee peasekretär, ta oli siseministeeriumi ja ka julgeolekuministeeriumi juht. Neid kolme kuud käsitletakse kui üritust läbi viia uusi muutusi. Parandas suhteid Jugoslaaviaga, pidas oluliseks rahvuskaardi loomist. Peaksid ikka juhtima kohalikud kommunistid. Spekuleeritud on ka selle üle, et võib-olla ta soovis anda Eestile, Lätile, Leedule anda samasugust staatust nagu oli Poolal, Tsehhoslovakkias ja SDV-s. Kulagist vabastati 1,1 miljonit vangi.
0EESTI LÄHIAJALUGU FLAJ.03.168 a.I Sissejuhatus Eesti lähiajaloo periodiseerimine. (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused. Periodiseerimine generatsioonide kaupa. Kunstiajaloo periodiseering. Poliitiline ajalugu. Eesti polnud pärast 1940. a mingisugust iseseisvat poliitikat. Seepärast saab periodiseeringu põhialus olla Eesti-väline, ehk üleliiduline, sest okupeeritud Eesti oli nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltuv ja tasalülitatud. Need olid põhilised välisimpulsid, mis määrasid siinse arengu, ajalooprotsessi võnkealgused ja -lõpud. Päris Eesti keskset periodiseeringut keeruline üles ehitada, ometi saab arvestada kohalikku eripära, tegureid, mis esinesid ainult siin (kollektiivpsühholoogilised, kultuurilised, osalt majanduslikud tegurid). Tuleb arvestada ajalisi nihkeid ja erinevusi, mis ilmnevad periodiseeringutes muude elualade alusel. Esines ka a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
