väitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" Ametialane tegevus ENSV ajal: 1989. aastal valiti Savisaar Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadikuks. 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aasta hiljem nimetati tema ametikoht ümber Eesti NSV majandusministri ametikohaks. 1990 koopteeriti ta, lähtudes ametikohast, EKP Keskkomitee liikmeks, kuid Savisaar loobus. 1990. aastal valiti Savisaar Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu saadikuks. Ametialane tegevus peale iseseisvumist: 19901992 Eesti Vabariigi peaminister 19922001 VII, VIII ja IX Riigikogu liige 19921995 Riigikogu aseesimees 12. aprill 10. oktoober 1995 siseminister 19961999 Tallinna Linnavolikogu esimees 20012004 Tallinna linnapea märts 13. aprill 2005 Tallinna Linnavolikogu esimees 13. aprillist 2005 kuni 5
kommunism Uus rajajoon tuleb rajada õiglasem ühiskond,kaotada vaesus, jõuda kosmosesse, nihutada kogu inimkonna rajajooni Suur Ühiskond leevendada sotsiaalseid vastuolusid, õnnestus põhja- ja lääneeuroopas Yom Kippuri sõda 1973 Egiptus, Süüria vs Iisraeli vaheline sõda? Reaganoomika aitas usal majanduskriisist väljatulla, vähendati makse, riik sekkus vähem majandusse Briti Rahvaste Ühendus riikide ühendus, millest enamik on endised kolooniad, Partei keskkomitee poliitbüroo kogu võim Stalinil ning tema lähikondlastel Gerontokraatia valitsejad on oluliselt vanemad, kui on enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast Otto Tiefi valitsus sept. 44 , üritati taastada iseseisvust enne okupeerimist Kresteni komisjon 1000 lk raport , mis tegelikult toimus baltimaades 1940 Rahvamajandusnõukogu vähendada üleriigiliste keskministeeriumide võimu ning võimaldada kohalikele suuremat autonoomiat
Eesmärk viia Eesti täielikule isemajandamisele. 12. detsember 1987 - Eesti Muinsuskaitse Seltsi rajamine (EMS) ! 1988 1.-2. aprill 1988 - Loominguliste liitude ühispleenum Toompeal. Eesmärk pöörata suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, kaasata ,,ärkamisse" haritlasi. aprill 1988 - Toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sini-must-valge rahvuslipp. aprill 1988 - Eestimaa Rahvarinne. Eesmärk toetada perestroikat. 16. juuni 1988 - vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Teda hakkas asendama Vaino Väljas. 1988 - Eesti Muinsuskaitse Selts 1988 - laulev revolutsioon. avaldada survet ENSV juhtidele: seista Moskvas Eesti huvide eest, ühendada rahvast 1988 - ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Eesmärk, et eestlastel oleks õigus ise oma maa ja oma saatuse üle otsutada. Eesti esimene poliitiline erakond (juht Lagle Parek). 1988 - interliikumine. Eesmärk ühendada venemeelseid (impeeriumimeelseid). 16
Arnold Rüütel Kaspar Kaare SA-18 Eesti Vabariigi president aastatel 20012006. Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane. Eesti Rooma Klubi liige. Nõukogude ajal oli ta EKP Keskkomitee sekretär ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Elulugu Arnold Rüütel on sündinud 10. mail 1928 (90 aastane) Laimjala vallas Saaremaal õigeusuliste eestlaste Feodor ja Juuli Rüütli perekonnas. 19461949 õppis ta Jäneda põllumajandustehnikumis, kus kirjutas 17. oktoobril 1946 avalduse Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu liikmeks astumiseks. Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta Saaremaa TSN Täitevkomitee
Üritus tekitas parteis ja valitsuses närvilise õhkkonna ja süvendas "peataolekut"; partei juhtiv roll hakkas pärast pleenumit silmnähtavalt kahanema; suuresti just loomeliitude pleenumil esile tulnud kodanikujulgusest õhutatuna tõi EMS aprillis välja sinimustvalge lipu; Rahvarinde loomine. · Vaid Sirp ja Vasar ning Harju Elu refereerisid ettekanded ja avaldasid deklaratsiooni teksti, sest tollasel meedial puudus julgus vastu astuda EKP keskkomitee käskudele. Pärast Rahvarinde edukat tegutsemist hakkas Loomeliitude Kultuurinõukogu tegevus hääbuma. Suur osa tähtsatest persoonidest liitus Rahvarindega. ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (IL Interliikumine, Interrinne) Organiseerusid 1988. aastal, asutati 19. juuli 1988. Interliikumise liidriks sai Jevgeni Kogan. 5. märtsil 1989 peeti Tallinnas Interliikumise I kongress.
EK(b)P-d juhtis sisuliselt 1941. a. alates Nikolai Karotamm, kellest kohaliku keskkomitee esimene sekretär sai siiski ametlikult alles 1944. a. sügisel. 1901. a. Pärnus sündinud Karotamm oli 1925. a. lahkunud Hollandisse ja seal kommunistlikkus parteisse astunud. 1926. aastal sõitis ta Leningradi kongressile ja jäigi elama NSV Liitu. 1940. a. juunis suunati ta Eestisse esialgu ajalehe ,,Kommunist" toimetajaks, septembris sai temast EK(b)P Keskkomitee teine sekretär. Liiduvabariigi kõrgem seadusandlik võimuorgan Eesti NSV Ülemnõukogu oma Presiidiumiga ei omanud reaalset võimu. Ülemnõukogu uus koosseis valiti 1947. aasta veebruaris formaalsetel ühekandidaadilistel valimistel. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast alates Johannes Vares- Barbarus (Joonis 3), kes aga sooritas 1946. a. enesetapu. Tema järglaseks sai Eduard Päll (kirjanikunimega Hugo Angervaks) Venemaalt tulnud eestlane.
Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951 1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 19531971. Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 19561958 oli ta EKP Keskkomitee liige. Juhan Smuul on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 19571958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. Looming · "Tormi poeg" (poeem, 1947) · "Järvesuu poiste brigaad" (1948) · "Poeem Stalinile" (1949) · "Mina kommunistlik noor" (1953) · "Kirjad Sõgedate külast" (1955) · "Jäine raamat" (reisipäevik, 1959)
ENSV VALITSEMINE 1950. AASTAD KUNI 1970. AASTATE LÕPP · Johannes (Ivan) Käbin o EKP keskkomitee I sekretär, valitses 28 aastat (kõige pikem valitseja Eestis 20.ndal sajandil) o Laveerimispolitiikia (arvestas Eesti huve ja täitis ära kõik Moskva käsud · Aleksei Müürisepp o Valitsusjuht ja pärast Ülemnõukogu Presiidiumi esimees · Artur Vader o ÜP esimees, nähti Käbini mantlipärijana o Jõi ennast surnuks · Valter Klauson o ENSV valitsusjuht aastani 1983 · Tekkis palju suurettevõtteid
8 aastaselt alustas õpinguid küla algkoolis, aga lahkus koolist 13.aastasena et aidata vanemaid 1912.-1918. aastatel käis Changshasi pedagoogikakoolis Mao Mao Mossleum Elukäik 1918. lõpetas Changshasi pedagoogikakooli ja rajas 1920 seal marksistliku ringi. Osales Hiina KP asutamisel 1921. 1925.-1927.a organiseeris revolutsiooni ajal talurahvaliikumist 1927.-1931. a. osales Hiina punaarmee loomises. 1935-1939 Keskkomitee sekretär, 1939-1943 Peasekretär ja 1943. a esimees. Oli 1949-54. aastatel Hiina RV Keskrahvavalitsusnõukogu ja Rahvarevolutsioonilise Sõjanõukogu esimees 1954-59. a oli Hiina RV ja Riikliku kaitsekomitee esimees. Ta kuulutas 1958 välja nn kolme punase lipu (patrei uue peajoone, suure hüppe ja rahava kommuunide) kursi, mis laostas maa majandust ning teravdas Hiina sise- ja välispol. olukorda.1959 loobus Hiina RV kohalt ja keskendus riigi sisepoliitilise olu korra
N.Karotamm J.I.Käbin N.Hrustsov NÕ UKOG UDE EESTI 39.peatükk. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine algas 1944.aasta suvel koos Punaarmee sissetungiga. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid. Kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru, kuna Tallinn oli veel sakslaste käes. Eesti NSV võimustruktuur: juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadus-andlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liidu-vabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus tegevuses sealt saadud kor-raldustest. Eesti sõjajärgne partei koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Kohalik kaader jäi teistele alla ja oli sunnitud...
Maade tasuta ümberjagamine süvendas inimestevahelisi pingeid Talupoegade õlul lasusid mitmesugused riiklikud koormised ja kohustused Maareformi ajal hakati Eesti NSV’s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid, s.o sovhoose ja masina-traktorijaamu, ka hobulaenutuspunkte. Kolhooside loomine Juba alates 1946. aasta lõpust ilmnes Moskva tugevneval survel Eesti NSV tollases võimuladvikus suund kolhooside loomisele. 1947.a mais võttis Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Samal aastal loodi Eesti NSV’s 5 esimest kolhoosi ja alustati kulakute väljaselgitamist. Kulakud ja nende koormised Kulakud - talupojad, kes olid kasutanud palgatööjõudu või/ja omasid põllutöömasinaid. Algselt tembeldati kulaklikuks 2700 talu Neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem suurendati tunduvalt põllumajandussaaduste riigile müümise norme
Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas.Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik.Aastatel 1951–1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953–1971.Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 1956–1958 oli ta EKP Keskkomitee liige.Juhan Smuul on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 1957– 1958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. 2.Looming: "Tormi poeg" (poeem, 1947) "Järvesuu poiste brigaad" (1948) "Poeem Stalinile" (1949) "Mina – kommunistlik noor" (1953) Kirjad Sõgedate külast" (1955) Jäine raamat" (reisipäevik, 1959)
11. klass ajalugu 2011 Urmas Persidski 1944 Nõukogude võimu taastamine Tagalas moodustatud operatiivgrupid 1944. a sügiseni võimuorganid Võrus Võimustruktuur Eestimaa Kommunistlik Partei EKP 1944-1950 Nikolai Karotamm 1950-1978 Ivan Käbin 1978-1988 Karl Vaino Esimene sekretär 1988-1990 Vaino Väljas EKP keskkomitee büroo tegelik võimukese 1944-1951 Arnold Veimer ENSV valitsus 1951-1961 Aleksei Müürisepp 1961-1984 Valter Klauson 1946 a-ni rahvakomissariaadid, 1984-1988 Bruno Saul 1988-1990 Indrek Toome edaspidi ministeeriumid partei suuniseid 1990-1992 Edgar Savisaar täites juhtida igapäevaelu
vaesuse ja jõudmakosmosesse.Ammeriklaste jõudmine kuule 1969.Peale Kennedy surma määrati Usa asepresidendiks L.B Johnson, kelle eesmärgiks oli luua suur ühiskond.Nõukogude Liit:Stalini surmajärgset perioodi nimetatakse sulaks.Hrustsovi ajal oli kosmonautika kuldajastu-Juri Gagarini kosmoselend 1961. 12.aprill.Viisaastaku asemel kuulutati välja seitseaastak.1964.aastal sundid parteiladvik Hurstsov valitsusohjad käest andma.NLKP Keskkomitee esimese sekretäri koha sai Leonid Brezniv, kelle juhtimisel NSV Liit hiljem lõpliku mandumiseni jõudis.Berliini müür-1961.august.13. Rajasid Nõukogude sõjaväelased peaaegu ühe ööga Berliini müüsi, mis Lääne-Berliini sulges.müürist sai külmasõja sümbol.Kuuba(e.Kariibi)kriis:1959 tuli Kuubal võimule Fidel Castro, kes kehtestas diktatuuri.Suurmaavaldus likvideeriti,alustati pahempoolseid ümberkorraldusi,suhted USAga halvenesid. Kuubas toimus sotsialistlik revolutsioon
ja Kirastusasjade Peavalisus. Kokku sisaldasid nimestikud 1548 nimetust: 900 eesti-, 507 vene-, 141 võõrkeelset raamatut. Lisaks veel 20 autori kõik teosed. Kõige enam keelati usulist kirjandust ning ajalugu ja memuaarid. Eesti NSV Kirjandus- ja Kirastusasjade Peavalisus loodi 1940. aasta oktoobris ja tema ülessandeks sai jooksev tsensuur ja keelatud raamatute nimekirjade koostamine ja kogude puhastamise kontroll. suuniseid ja juhtnööre tegutsemiseks jagas tsensuurile NLKP Keskkomitee. Alates 1940. aasta 20. oktoobrist ei tohtinud trükikojad ilma tsensuuri loata tellimusi vastu võtta. Lisaks sellele, et käsikirjad kontrolliti enne trükki andmist, toimus pidev kontroll ka kogu trükkimise protsessi üle. Seega rakendati Nõukogude Liidus, sealhulgas ka Eestis, trükitoodangu eel- ning järeltsensuuri. Nõukogude perioodil rakendati tsensuuri riigi- ja sõjasaladuse kaitsmise sildi all, see osa tsensuurist oli mitmetasandiline ja väga täpselt sätestatud
Kes silma jäi ja poliitiliselt ,,puhas" oli, sai tööle. Ühtegi pattu ei tohtinud hingel olla. Riiklik Raadiokomitee otsustas kas inimene sobib või mitte. (Arvi püssi mälestused, 2009) 3.1.2 Töö algus ETV's Ruth Püss alustas diktorina, kõrvalt tegi ka lastesaateid. Töötas ka AK's. Teadustaja oli koguaeg. Ta oli oma tööga väga rahul. Suhtus asja kohusetundlikult, kuna ei tohtinud eetris vääratada. Kord oli väga range. Kord oli juhtunud seik, kus Ruth ütles kogematta Keskkomitee 2. sekretäri asemel ainult Keskkomitee sekretär ning sellest tuli suur pahandus. Oli oht isegi vallandatud saada. Kokutamisi olla ei tohtinud, töö oli väga pingeline, kuid Ruth sai asjaga väga hästi hakkama. Kui tektis tuli sisse mõni võõrsõna, uuriti täpselt välja kuidas seda hääldada. Konsulteeriti isegi asjatundjatega. (vanaisa Arvi Püss mälestused, 2009) 6 Kokkuvõte
Toimus trükisõna tiraažide langus. Meediamaastik mitmekesistus ja läänestus ning enam ei räägitud ainult väga tõsistel ja olulistel teemael. NLKP KK Sekretäride surmad: Breznevi surmast tuli teade esialgu Õhtuelehte, mille peatoimetaja läks ähmi täis ning jooksis arhiivikappide juurde, et välja otsida Stalini surmapäeval ilmunud Õhtulehe, et teada mille järgi joonduda ja kuidas uudist serveerida. Kuna aga kõik tähtsad uudised pidid esmalt ilmuma EKP Keskkomitee häälekandjas Rahva Hääl, siis otsustati, et lihtlabane EKP linnakomitee häälekandjas antud tähtsat teadet avaldada ikkagi eitohi, nõnda ilmuski Õhtuleht ilma igasuguseta teateta ning raadiotest hakati pärastlõunal Brezhnevi surmateadet ette lugema. Järgmisel päeval oli kõik lihtne, pärast Brezhnevi surmateate ilmumist Keskkomitee häälekandjas Rahva hääles ilmumist, avaldati sama uudis samas mahus ka Õhtulehes.
tingimused ja reeglistiku ning hoolitseb inimeste sotsiaalse turvalisuse eest. Ida-Saksamaa areng jäi Lääne-Saksamaa arengust maha. Hrustsovi aeg NSV Liidus: sept 1953-okt 1964 Stalin suri 5. märtsil 1953. Matusekomisjoni esimees oli Hrustsov, Riigi võimalikud arenguteed olid: stalinismi jätkumine, stalinismi liberaliseeritud variant või radikaalsed reformid Malenkov Ministrite Nõukogu esimees Beria siseministeeriumi ja riikliku julgeolekuameti juht. Hrustsov NLKP Keskkomitee Moskva oblastikomitee I sekretär juba alates 1949. aastast. 1958. a sai Hrustsovist ka Ministrite Nõukogu esimees. Igaüks neist tahtis enda kätte saada kõrgeimat võimu. Esimesena hakkas aktiivselt tegutsema Beria. Ta vabastas vanglast väga palju inimesi, kuid eelkõige kriminaalkurjategijaid. See teravdas järsult olukorda riigis. Poliitvange ei vabastatud. 1953. aasta juulis Beria arreteeriti. mõisteti surma ja lasti maha. Sept 1953 valiti Hrustsov NLKP KK I sekretäriks. 1954
juhitud partei suudab revolutsiooni läbi viia. Kevadel 1905 pidasid mensevikud ja bolsevikud eraldi oma kongressi, see muutis VSDTP lõhenemise ametlikuks. Kuid 1905. aasta revolutsiooni areng (Leninile tuli see täiesti ootamatu üllatusena ja bolsevikud Venemaa sündmustest sisuliselt osa ei võtnud) sundis Lenini, Martovi ja mensevikest eemalduma hakkava Trotski taas mõneks ajaks koostööle. 1906 Stockholmis toimus VSDTP IV kongress, kus mensevikud ja bolsevikud valisid taas ühise keskkomitee. Koostöö sai läbi V kongressil Londonis 1907. aastal. 1908. aastal üritas Bogdanov Leninilt bolsevike juhi kohta üle võtta, ent ebaõnnestus. Bogdanovit toetasid Lunatsarski ja tollal juba maailmakuulus kirjanik Maksim Gorki (1868- 1936), kes oli bolsevike pooldaja. Lenin oli seisukohal, et bolsevikud peaksid osalema Riigiduuma töös, Bogdanov ja Lunatsarski olid selle vastu. 4
II SUURKÜÜDITAMINE Teine suurküüditamine, NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse saadeti 20 702 inimest. 25 märts 1949 10. KES TA OLI JA MILLEGA SAI TUNTUKS NIKOLAI KAROTAMM oli Eesti poliitik (kommunist). Eestisse saabus N. Karotamm juulis 1940 ja töötas ajalehe Kommunist vastutava toimetajana juulist augustini 1940. Pärast juunipööret nimetati ta EK(b)P Tartumaa Linnakomitee I sekretäriks 1941. aastal. 1941. aasta augustis valiti ta EKP Keskkomitee II sekretäriks ning 1940–1951 oli EK(b)P Keskkomitee ja EK(b)P Keskkomitee Büroo liige. Nikolai Karotamm viibis Teise maailmasõja ajal NSV Liidu tagalas 1941–1944, kus EKP Keskkomitee II sekretärina ja ka faktilise EK(b)P juhina (kuna EKP KK I sekretär Karl Säre ei evakueerunud Eestist koos nõukogude vägedega) ning oli NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsuse ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 4. valitsuse
Mihhail Sergejevits Gorbatsov Elulugu 1 Mihhail Gorbatsov sündis 2.märtsil 1931. aastal Põhja- Kaukaasias. Õppis Moskva ülikoolis õigusteadust. 1952. aastal astus Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse. 1955-1962 töötas ta Stavropoli krai komsomoliorganeis. Elulugu 2 1970-1978 oli ta Stavropoli krai parteiliider. 1981.aastal edutati Gorbatsov Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee poliitbüroosse. Pärast Konstantin Tsernenko surma valiti Gorbatsov uueks parteijuhiks. 19851991 NLKP peasekretär 19881990 NSVL Ülemnõukogu esimees 19901991 Nõukogude Liidu president. Gorbatsov riigipeana Ta oli vaid 54-aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud riigi eksisteeerimise ajal. NSV Liidu juhina mõistis ta, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna riigi majandusareng oli
Nõukogude liit,vietnam, poola, rumeenia, saksa DV, tsehhoslovakkia, ungari, bulgaaria, kuuba, mongoolia. PEALE STALINI SURMA Stalini vananedes kerkis esile küsimus suure juhi järglase osas. Järgnes suur võimuvõitlus, kus vahendeid ei valitud. Stalini usaldusalustena kerkisid esile Beria, Malenkov, Hrustsov. Stalin suri 5.märts 1953 a. Stalini kohale pretendeerisid kõik kolm usaldusalust. Malenkov-valitsusjuht. Beria-siseminister. Hrustsov- keskkomitee sekretär. HRUSTSOV Beria lavastati süüdi stalini kuritegudes ja hukati 53 a. kõige rohkem võitis H. Inimestele meeldis tema lihtsus, emotsionaalsus ja hea kontakt rahvaga. 53a. Sai parteijuhiks ja mõne aastaga tõrjus võimult Malenkovi. H jätkas Beira poliitikat ja pehmendas reziimi pehmendamist ja tühistas mõningaid piiranguid. Üritas 56 a. Paljastada stalini kuritegusid, mis aitas ühiskonnaelu liberaliseerida. Nii nimetati H valitsusaega ka sulaajaks.
Sotsialismileer sotsialismimaadest koosnev ühendus, kus kommunistlikud riigid teevad koostööd, Moskva kontrolli all olevad riigid. Sotsialitlik sõprusühendus ühendus NSVL-i ja riikide vahel, kes jäid Nõukogude Liidule kuulekaks. Kuulusid: NSVL, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia. Stalin suri 1953. aastal. Tema kohale pretendeerisid valitsusjuht Malenkov ja siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretär Hrustsov. Beria eestvedamisel hakasit normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Beria vastu organiseeriti 1953. aasta juunis vandenõu, sest Beria võimu kasv ohustas tema kaaslaste võimu. Beria mõisteti partei- ja riigivastases tegevuses süüdi ja hukati. Stalini aeg Hrustsovi aeg Breznevi aeg Majandus Rõhk rasketööstusel Majanduslik tõus Valitses seisak ehk
Nõukogude Liit Hilisstalinism 1945- 1953 · pärast sõda repressioonid mitte ainult ei jätkunud, vaid tugevnesid · sõja lõpul toimusid massilised arreteerimised, mille ohvriks langesid sakslaste vallutatud aladel elanud inimesed ning Saksa sõjavangi langenud Nõukogude sõdurid · 1950. aastatel kandis Nõukogude Liidus karistust 5,5 miljonit inimest GULAG · vangilaagreid vajati Nõukogude majanduse käigushoidmiseks · 1945.a. moodustas NSVL tööstustoodang 91%, põllumajanduse oma 60% sõjaeelsest · sellele vaatamata andis Stalin käsu suunata peamised ressursid tööstusesse, eeskätt sõjatööstusesse · rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis · 146.-1947.a põua järel suri Moldaavias ja Lõuna- Ukrainas hulgaliselt inimesi nälga Kolõma laagrite võrgustik · süvenes ideoloogiline surve · hakati võitlema "läänestumise" vastu · Stalini eestvõttel likvideeriti terved teadusharud, näiteks geneetika · isikukultus omandas seninägematu ulatuse...
Mida huvitavat said teada Smuuli isiku kohta? Sain teada nii mõndagi tema ,,nimedest" Juhan Smuul ehk Johannes Muul ehk Johannes Smuul ehk Juhan Schmuul. Samamoodi tuli üllatusena tema vähene haridust ning see, kuidas ta seda elu lõpuni häbenes. Ma polnud varem kuulnud ka seda, et ta on saanud aina Eesti kirjanikuna Lenini preemia. Loe peatükk läbi ja vasta küsimusele, kui ,,punane" oli Juhan Smuul? Minu arvates oli ta ikka väga punane. Ta oli NLKP liige 1951. aastast ning EKP Keskkomitee liige, pikka aega Ülemnõukogu saadik. Seda on piisavalt, et teda punaseks nimetada. Seda võib arvata ennekõike tänu tema kõige punasemale teosele ,,Poeem Stalinile", mis kujutas endast piiripidamatu tänulaulu ja truudusekinnitusega kõigi rahvaste suurele juhile. Kindlasti ei saa mainimata jätta ka tema poeemi ,,Mina - kommunistlik noor". Lisaks tema punastele teostele oli ta ka ENSV Kirjanike Liidu esimees, ENSV teeneline kirjanik ja ENSV rahvakirjanik
...........................................13 MIHHAIL GORBATSOV..................................................................................................... 14 KASUTATUD ALLIKAD......................................................................................................16 2 LEONID BREZNEV Leonid Iljits Breznev (19. detsember 1906 10. november 1982) oli Nõukogude poliitik ja riigijuht. Breznev oli NLKP Keskkomitee I sekretär 19641966, peasekretär 19661982 ning NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 19601964 ning 19771982. Sisepoliitikas oli ta konservatiiv. Välismaailmas kinnistus NSV Liit Breznevi ajastul sõjalise ja poliitilise üliriigina, kes laiendas oma mõjuvõimu Aafrikas ja Aasias. Ta sündis Jekaterinoslavi kubermangus Kamenskojes (praegu Dneprodzerzinsk) Ilja Jakovlevits Breznevi (1874--1930) ja Natalja Denissovna Mazalova (1886--1975) perekonnas. Tema
6. ''40 kiri'' See kiri valgustas venestamise negatiivseid külgi, rahvuslikke konflikte, eestlaste ebakindlust tuleviku osas jne. samuti kaitses see ka eesti kultuuri ja keelt ning tõi väja lahendamata sotsiaalmajandulikud probleemid. Kuigi see kiri oli valus löök EKP-le ja kirja kirjutajad said korraliku kiusamist tunda, aitas see tugevdada eestlaste omavahelisi suhteid ning sundis EKP võime venestamise poliitikat leevendama. 7. a) N. Karotamm – EKP Keskkomitee II sekretär b) K. Vaino – EKP eelviimane sekretär c) J. Käbin – riigiteadlane, EKP juht 1950-78 ja ENSV ülemnõukogu presidiitiumi esimees 1978-83. 8. ENSV majanduselu a) omandivorm – kõik maad kuulusid riigile b) juhtimine – toimus ühest Moskvas asuvast keskusest. Sealt otustati ka kõik mis toimus Eestis. c) tööjõupoliitika – eelkõige võeti tööle tööjõude teistest liiduvabariikidest 9. Mida tähendas nõukogude ajal:
statistika Aus diplomaatia on nagu kuiv vesi või puidust raud. Inimesed, kes hääletavad, ei otsusta midagi. Need, kes hääli loevad, otsustavad kõik. Tähtis pole see, kuidas hääletatakse, tähtis on see, kuidas hääli loetakse Tuntumad teosed "Nõukogude Liidu Suurest Isamaasõjast" "Oktoobrirevolutsioon ja vene kommunistide taktika" Poliitiline Kirjandus, 1947 "Marksism ja keeleteaduse küsimused" Eesti Riiklik Kirjastus, 1951 "Aruandekõne ÜK(b)P Keskkomitee tööst partei XVIII kongressil" Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 "Dialektilisest ja ajaloolisest materialismist" Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 Tuntumad teosed Stalinist Jemeljan Jaroslavski "Seltsimees Stalin" Poliitiline Kirjandus, 1944 "Stalinlik sugupõlv" Ilukirjandus ja Kunst, 1946 "Taga-Kaukaasia vanade tööliste jutustusi Suurest Stalinist" Poliitiline Kirjandus, 1946 "Jossif Vissarionovits Stalin" Poliitiline Kirjandus, 1947 (kordustrükid 1951 ja 1953)
PERESTROIKA Mihhail Gorbatsovi tõus NSV Liidu etteotsa 1985. aasta märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsovi. 54-aastane Gorbatsov oli noorim liider NSV Liidus pärast Stalini võimuletulekut, esindades põlvkonda, kes oli tulnud poliitikasse Hrustsovi sula ajal. Gorbatsov oli veendunud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi, ning oli valmis neid tegema. Samas polnud tema eesmärk mitte üleminek demokraatiale ja turumajandusele, ja ammugi mitte NSV Liidu lagundamine, vaid käsumajanduse ning impeeriumi päästmine
Ungaris surus NL ülestõusu julmalt maha, võim taas Moskva-meelsetel. Nagy vangistati 20.aastaks- surmanuhtlus. 3. Berliini 2. kriis ja Berliini müüri teke. Teine Berliini kriis toimus 1961. Põhjuseks Lääne-Berliini küsimus, NSVL tahtis Lääne-Berliinist lääneriigid välja lüüa ja võtta Ida-Saksamaa koosseisu. Conrad Schuman- viimane, kes sai läände põgeneda Erich Honecker- oli Saksa DV poliitik, Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei keskkomitee peasekretär 3. maist 1971 kuni 18. oktoobrini 1989. 1976. aastast alates oli ta ka Saksa DV Riiginõukogu esimees.Viimane Ida-Saksamaa liider. 13.august 1961 alustas alustasid SDV Lääne-Berliini ümber Berliini müüri ehitamist (96 miili), et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis tähendas ka erialaspetsialistide ja töötajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Müür langes 1989 novembris. 4. Vietnami sõjad.
1987 loodi Eesti esimene poliitiline ühendus MRP-AEG. Moskvale see küll ei meeldinud, aga nad ei saanud midagi teha ka. Loodi ka veel Eesti Muinsuskaitse Selts, mis oli esimene demokraatlikel põhimõtetel toetuv massiorganistatsioon. 1988 aprillis loodi Eesti Rahvarinne. 1988 Laulev revolutsioon. Kevadel muutus kriitika võimuloleva Eesti NSV juhtkonna vastu avalikumaks. Karl Vaino ei soovinud vabatahtlikult lahkuda, mistõttu mais-juunis muutus kriis ilmseks ning 16juuni vabastati ta EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt ja tema asemele tuli Vaino Väljas. 1988 augustis loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille juhiks sai Lagle Parek, eesmärgiks oli omariikluse taastamine. 1989 jaanuar võeti vastu keeleseadus, millega eesti keel sai riigikeele staatuse. 24 veebr kuulutati iseseisvuspäevaks. Kodanike komiteede liikumine eesmärk taastada iseseisvus. 23aug1989 Balti kett sest Eesti saadikud Moskvas tahtsid, et ka nemad mõistaksid hukka
Sooviti ühtset Venemaad Punased: Rõhub võitlusele Antanti riikidega, Poolaga ja teiste riikidega. Sooviks on saavutada võim kogu maailmas. 7. Kuidas moodustati NSVL? Millal? Milline ühiskonnakorraldus? V: vägivallaga vallutatud riigid ühendati ühtseks liiduks. Kehtestati diktatuur. Liit loodi 1922. Oli väline võrdsus kui tegelikult koondus kogu võim Moskvasse. Seadusandlikul ja Täidesaatval võimul puudus tegelik võim, tegelikult juhtis riiki Keskkomitee ja otsuseid andis neile edasi läbi poliitbüroo juht: Lenin. 8. Mis oli NEP? Millal? Miks? Tulemus? Miks kaotati? V: Uus majanduspoliitika. 1921. Kehtestati rahareform, ennistati kauplemisvabadus, eraettevõtlustele anti õigus tegutseda. Venemaa majanduse ebaühtlane taastumine. Kaotati sest see oli vastuolus kommunitlike vaadetega ja ohustas võimu. 9. Kuidas Stalin võimule sai? V: Stalin oli võimuahne partei peasekretär, kes sai kontrolli kompartei liikmete üle,
2Nikita Hrustsovpartei keskkomitee sekretär.inimestele meeldis lihtsus,emotsionaalsus,hea kontaks rahavaga.1953.a.sept.sai parteijuhuks.jätkas vägivallapoliitika pehmendamist.partei 20.kongressil 1956 a.pidas Stalini kuritegusid paljastava ettekande.sulaaeg.1958 sai Ministrite Nõukogu esimeheks.1964okttema vastane vandenõu+kõrvaldamine võimult.üleliidulinse tähtsusega penskar,suri 1971 5Konstatin Tsernenkoaastane valitsemine näitas:olemasolev süsteem vajas edasiseks püsimiseks reformimist Andrei Sahharov.960 teisitimõtlejate juht.NSV Ltuntuim dissident.tuumafüüsik,nõudis demokraatiat ja inimõiguste austamist.1950 osales tuumarelva väljatöötamisel.1980 heideti välja teaduste akadeemiast ja pagendati Gorkisse.tagasi pöördus 1980 lõpul Nikolai Karotammjuhtis sõjajärgsetekl aastatel EKPd.püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega.1940tuli eestisse uut võimu üles ehitama.1944 ametlikult EKPesimene sekretär.1950 vabastati ametistE...
koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks[viide?]. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaadiks eelolevail Venemaa Asutava Kogu valimistel. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Kirjandusellu astus Gustav Suits Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I III (19011902) toimetajana. Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende omanimeliste almanahhide (I-V, 1905--1915) ja ajakirja (1910/11) toimetaja. Noor-Eesti esimese almanahhi
Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus.Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses.Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas.Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 19561958 oli ta EKP Keskkomitee liige.Juhan Smuul on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 1957 1958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. -4- Smuuli looming Smuuli looming on rahvalik ja huumoriküllane, väga palju on kasutatud kodukoha- ja mereainestikku."Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna
Väga töised olid Eugen Kapile Teise maailmsõja aastad. Jaroslavli koondatud eesti kunstikollektiivid vajasid repertuaari, nii patriootilisi laule kui ka ulatuslikumaid teoseid. Seal valmisid Eugen Kapil muu hulgas ooper "Tasuleegid" ning Esimene sümfoonia "Patriootiline". Nõukogude Liidu teenimise eest autasustati teda juba 1942. aastal ENSV teenelise kunstitegelase aunimetusega. Ustava parteilasena sai temast sõja järel Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige, NSVL Ülemnõukogu saadik, aastakümneid oli ta erinevate muusikaorganisatsioonide juht (aastatel 19441966 ENSV Heliloojate Liidu esimees, 1945. aastast Tallinna konservatooriumi õppejõud, aastatel 19521964 ka rektor). Elu jooksul omistati talle veel mitmeid teenetemärke ja aunimetusi. Eugen Kapi helilooming on ulatuslik: kuus ooperit (neist kaks lastele), kaks balletti, vokaalsümfoonilisi
Gruusia kui Stalini sünnimaa oli rahulolematu oma ,,suure poja" kritisserimise pärast. Samuti häiris Hrustsovi uus poliitika vanu Stalini poolehoidjaid, kes nägid selles ohtu oma positsioonidele. Juunis 1956 asendati Molotov välisministri kohal Dmitri Sepiloviga (1905-1995), kes järgmise aasta veebruaris nimetati KK sekretäriks. Kujunenud olukorra tõttu otsustasid nüüd Molotov, Kaganovits ja Malenkov Hrustsovi poliit-büroo istungil ametist vabastada, ent Hrustsov nõudis keskkomitee kokkukutsumist. Hrustsovi vastastega liitus ka Sepilov. Hrustsov kaotas poliitbüroos (häältega 7-4), kuid võitis juuni lõpus 1957 KK pleenumil toimunud hääletuse. Eelnevalt nimetas Hrustsov oma vastased ,,parteivastaseks grupiks" ning saavutas kaitseminister Zukovi poolehoiu. Molotov, Kaganovits, Malenkov ja Sepilov kaotasid oma kohad. Valiti uus poliitbüroo (KK presiidium), mille koosseisu hakkasid kuuluma Hrustsov, Zukov, Mikojan, Vorosilov, Bulganin,
GORBATSOV JA PERESTROIKA (1985-1991) 1985. a. märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum peasekretäriks Poliitbüroo poolt M. Gorbatsovi. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- MIHHAIL GORBATSOV (s. 1931). Pärineb Stavropoli kraist. Lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna. Seega oli ta ajaloos ainuke NLKP peasekretär, kellel oli tõsiselt võetav kõrgharidus. 1950. aastatel tegutses ta oma kodukandis Stavropoli krais. Seal algas Gorbatsovi aeglane, kuid pidev tõus partei liinis, kuni 1978
Eesti Taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumise taastamist tähistatakse nähtavasti 20. augustil 1991, mil parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. Kuid eestlaste seas tekkisid mõtted ja liikumised seoses iseseisvumisega juba perestroika aegadel. Eesti oli teatavasti Nõukogude Liidu võimu all peale Teist maailmasõda ning Eesti suurim ning peamiselt ainuke võimuorgan oli Eesti Kommunistlik Partei. 1985. aasta kevadel, toimus üks murrangulisematest muudatustest Eesti jaoks. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei (NLKP) Keskkomitee peasekretäriks valiti Mihhail Gorbatšov, kes omakorda tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Temast pidi saama partei uus liider, kes viiks riigi kriisist välja, säilitaks sotsialistliku ühiskonnakorra...
organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ ENSV valitsus. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja sealt saadetud käskudele. Võim oli eelkõige muulaste käes aga alates 1950. aastast hakkas sinna ligi pääsema ka kohalike eestlasi. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas partei koosseisu pidev muutumine. Haripunkti tõusis see nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille kinnitas partei keskkomitee. Nõukaaegsed valimised olid formaalsed, sest hääletada sai ainult ühe partei poolt. Tähtsad olid julgeolekuorganid. Julgeoleku Komitee kõrval tegutsenud siseministeerium võttis üle miilitsa ülesanded. Julgeoleku Komitee kaastöölised olid vabatahtlikud või sunnitud inimesed, kellega manipuleeriti. Sõjaväele kasutada antud aladelt pidid põliselanikud lahkuma, mis muutis nende olukorra veelgi raskemaks. Eesti NSV-s oli ka kaitseministeerium 1944-1950 aastatel
levitamine. Tuntumad dissidendid saadeti maalt välja või saadeti sundasumisele, kuid ülejäänud dissidendid pandi vangi või kasutati nende ja nende pere peal psühhoterrorit. Sissetung Afganistani 1979. Afganistani valitsus oli olnud pikka aega NSV Liidu meelne. 1979 tekkis Afganistanis vaenulike grupeeringute vahel konflikt, mille osapooled kutsusid NSV Liitu endale appi. Mitmel mõjukal NLKP Keskkomitee poliitbüroo liikmel tekkis mõte Afganistanis valitsevat segadust ära kasutada ja see maa täielikult oma kontrolli alla saada. 1979 otsustati korraldada riigipööre Afganistanis ja panna uueks juhiks otse Moskvale alluv valitseja. 27. dets 1979 tungisid Nõukogude väeüksused Afganistani ja tapsid Afganistani presidendi Amini koos perekonnaga. Eesmärk tundus lihtsasti saavutatav. Lääneriikide, eriti USA, reageering oli järsk: 1980. aasta Moskva olümpiamänge boikoteeriti
1. NSVL-i nõrgenemise põhused:*stagnatsioon süvenes veelgi *Kadus uuenduslikkus *Täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus *majandussüsteem oli ennast ammendanud *kaupade puudus ehk defitisiit * 2. Kriis Poolas 1980: Poola kommunistlik juhtkond oli kaotamas kontrolli olukorra üle. 13. dets kehtestas Jaruzelski sõjaseisukorra, kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. 3. Reagani poliitika: USA pidi takistama NSVL-i võimutsemist keks-ja ida-euroopas, ning toetama võitlust kommunismi vastu. Läänel tuli NSV Liit majanduslikult nurka suruda, lõigati ära nafta ja gaasi sissetulek. Uus, kõrgtehnoloogiline relvastumise laine. 4. NSVL kaotas külma sõja, sest :Majandus oli pankrtois, relvastus nõudis tohutiud ressursse, NSV L jäi üha rohkem maha USAst, hädasti vajati reforme. , sisepoliitiline kriis, polnud tõsiseltvõetavat liidrit. 5. Gorbatšov (NLKP peasekretär al. 1985.a.)tahtsis NSV Liidus muuta: oli veendunud, et on vaja ümberkorraldusi. Eesmär...
Edaspidi aga partei liikmete haridustase kasvas jõudsasti. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine, mis muutus eriti tuntavaks 1940 aastate teisel poolel, mis jõudis haripunkti võitlus nn kodanliku natsionalismiga. Parteist väljaheitmine sai oluliseks liikmeskonna kasvu reguleerimisvahendiks ning üleliidulisel tasanidl asendas see varasemaid suurpuhastusi. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, ille partei keskkomitee kinnitas. Nomenklatuuris olid oma sisemised kihistused, kus domineerisid kõikvõimalikud partei- ja nõukogude võimuorganite töötajad, kuid samuti hariduse, kultuuri ja teiste eluvaldkondade võtmefiguurid. Nomenklatuur oli vahendiks,mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati. STANDARDVALMISED Nõukoguliku ,,demokraatia" üks olulisemaid väliseid atribuute olid valimised. Ka oli iseloomulik joon saadikute arvu kasv
Tulemused: Lääneriigid talle appi ei läinud. Järgnesid massirepressioonid, 200000 inimest põgenes kodumaalt. Võimud tegid küll ka mõningasi järeleandmisi. TSEHHOSLOVAKKIA KRIIS Tsehhoslovakkia kriis ehk Praha kevad oli liberaliseerimisperiood Tsehhoslovakkias. Aeg: jaanuar 1968 august 1986 Põhjused: Inimnäolise sotsialismi ülesehitamine (kultuuri-, ajakirjandus- ja isikuvabaduste kehtestamine). Jaanuaris 1968 Tsehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee tagandas oma esimese sekretäri Antonín Novotn. Aprillis 1968 uus partei juhtkond koos uue juhi Alexander Dubcek tulid välja ulatuslike reformide kavaga, mis aga ei meeldinud NSVL-le. Tulemused: Kõik valitsuse liikmed kaasaarvatud Dubcek vahistati. Valitsusse pandi Moskvameelne valitsus, mida juhtis Gustav Husak.
Merit Kollom, Keterli Jõõgre Elukäik Sündis 30.nov 1883.a 1892-1895 Võnnu külakool 1895-1896 Tartu algkool 1896-1904 Tartu Aleksandri gümnaasium Suviti viibis Soomes 1904 õppis Tartu Ülikoolis 1905-1910 Helsingi Ülikool Elukäik Abiellus 1911.a soomlanna Aino Thauvóniga 1911–1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus 1913-1917 töötas Helsingi Vene Gümnaasiumi õpetajana 1917–1919 oli ta tegev poliitikas Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks 1919.a kutsuti Tartu Ülikooli professoriks 1944. a siirdus Suits koos perega Rootsi Elukäik 1953.a nimetati ta Eesti haridusministriks Gustav Suits suri 23.mai 1956.a Maetud sealsele Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg“ 1905.a “Elu tuli” 1913.a “Tuulemaa” 1922.a “Kõik on kokku unenägu” ja “Ohvrisuits” 1938.a “Kogutud luuletused” 1950.a “Tuli ja tuul”
Plaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Relvade ja elavjõuga toetas mässu kommunistide juhitav Nõukogude Venemaa. Ülestõusu toetuseks loodi (NSV Liidus) alaline komisjon, kuhu kuulus teiste hulgas ka Stalin. Peamisteks revolutsiooni korraldajateks olid pärast Vabadussõda Venemaale põgenenud Eesti kommunistid, riigipööret aitas organiseerida ka Nõukogude Liidu VK(b)P Keskkomitee ja Komintern. Relvastatud ülestõus pidi algama 1. detsembri hommikul kell 5.15. Ülestõusnud olid relvastatud kolme kergekuulipilduja, 55 vintpüssi, 65 käsigranaadi, 8 tugevajõulise pommi ja 150 püstoliga. Plaan oli tehtud arvestusega, et töölised ja sõdurid ühinevad ülestõusuga ja üheskoos võetakse võim Tallinnas üle. Seejärel oleks välja kuulutatud Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja moodustatud töörahva valitsus, mis oleks Eestisse kutsunud Nõukogude Liidu väed
töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte. Aastatel 19171919 oli ta Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks tänu 1918. aastal avaldatud Eesti Töövabariigile ja tegevusele 1918. aasta jaanuarikuus[1]. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaa-diks eelolevail Ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel. 19211944 töötas Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931. aastast), olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast oli ta Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12
Kool Stalini isikukultus ning tema hävitustöö Eesti põllumajanduses Lühireferaat Autor: Stalini isikukultus ja selle olemus Tallinn 2017 Jossif Vissarionovit Stalini nimega on seotud terve epohh Nõukogude Liidu ajaloost. Võimule pääses Stalin 1922. aastal, kui ta NKP Keskkomitee peasekretäriks valiti. Tema isikukultus sai alguse 1929. aastast ja kestis tema surmani, s.o 1953. aastani. Järk-järgult koondas Stalin enda kätte kogu võimu: temast sai ka NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu (1946. aastast Ministrite Nõukogu) esimees, kaitse rahvakomissar, NSV Liidu relvajõudude kõrgem ülemjuhataja ja sõja ajal Riikliku Kaitsekomitee esimees. Inimesena oli Stalin väga umbusklik ja ta otsis pidevalt vaenlasi, tema võimuga kaasnes julmus.
kubermangus ning juba 12-aastaselt alustasin iseseisvalt tööd Donleassi kivisöebasseini tehastes ja kaevandustes. Sellest ajast peale olen pidanud tohutult pingutama, et minust ei saaks taaskordset tavalist talupoega ja 24.-aastaselt astusin Nõukogude Liidu Kommunistlikusse Parteisse ja osalesin ka Venemaa kodusõjas. Pärast sõda olin ma majandus- ja parteitööl, töötasin veel erinevatel sekretärikohtadel. Lõpuks valiti mind Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee liikmeks. Põhiliselt olin tuntud I maailmasõjas osalemise ja märkimisväärse töö eest. Lõpetasin sõja poliittöötajana tegutsenud kindralleitnandi auastmes. Hiljem olin veel Ukraina NSVL Ministrite esimees ja 1953. aastal pärast Jossif Stalini surma tulin mina NSVL esiotsa. August Sabbe: Rääkides siin juba raskest lapsepõlvest, siis minu vanemad vennad osalesid juba sõjas, sel ajal kui Teie alles parteisse astusite. Vanem vend suri Vabadussõjas, kuid
40.peatükk. Poliitilised olud Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks tunnusjooneks oli võitlus kodaniku natsionalismi vastu. Selle taga oli ÜK(b)P Keskkomitee, kes võttis 1944.aasta 30.oktoobril vastu otsuse ,,Eesti NSV parteiorganisatsiooni poliitilise töö puudustest ja ülesannetest". Seda mõistet kasutas laiemas perspektiivis N.Karotamm. Seda mõistet siiski ühemõtteliselt ei defineeritud. EK(b)P VIII pleenium ja selle tagajärjed Sisemine võitlus Venemaa eestlaste ja juunikommunistide vahel suurenes. Tundus, et liiduvabariigi tippjuhtkond on nakatunud kodanlikust natsionalismist. 1949.aastal saabus Eesti NSV-sse parteikomisjon asju uurima
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
