Diktatuuri tekkimise põhjused: * muutused ühiskonnas keskklass kaotas o a poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele * sõja mõju pettumus I m.s tulemustes (Itaalia, Saksamaa); toetati karmikäelist valitsemist * pettumine Versailles' süsteemis vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada * majanduslikud raskused majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes
Viimasel aastakümnendil on teabeallikad mitmekesistunud. Kuritegusid sooritatakse rohkem, kui politsei-statistika kajastab. Murdvargusi x 3, kallaletunge x 5, vandalismiakte x 10, avalikke vargusi , vägistamisi, tapmisi x 6 Kuritegude sooritajad on noored 50 % sooritajatest alla 21- aastased. Noormehed ca 18a. Tütarlapsed 16 a. Enne 28a. sünnipäeva ca 25 % esitatud kriminaalsüüdistus Kuritegevus jaotub piirkonniti ebaühtlaselt Lihttöölised kannatavad kuritegevuse all 2x rohkem kui keskklass. Naised kannatavad perevägivalla all. Nooremad mehed sagedamini kui kartlikud vanainimesed. Lapsi ahistavad tuttavad isikud rohkem kui "kommionud" Sulev Jaanus/ haldusjuht Kuritegevuse ümberpaiknemine "Gastroleerivad" kurjategijad ei ole oma tegevuses järjekindlad. Liiguvad sobivat objekti otsides kergesti edasi. Takistuste ületamise asemel rünnatakse mõnda teist objekti. Edasiliikumist põhjustab oht "sisse kukkuda" hoone jälgitavuse või juhuslike
Aluspõhimõtted: isikuvabadus, inimeste võrdsus, eraomand, turumajandus, rahva suvenäärsus, demokraatia.edusammud:ühiskonna tootmise ja materjaalse heaoli kasv, raudteed ja aurulaevad, elekter, telegraaf, telefon.Sots.struktuur: talupoegkonnad, palgatöölis klass, aadlikud, vaimulikud, keskklass. Ogustavad asjaolud:klassi võitlis, rahvus küsimuste teravnemine.kolonialism-poliitika, mis taotleb vähem arenenud või võrgemate riikide kolooniateks e, asumaadeks muutumist või nende allutamist mõnel muul viisil. Imperialsim-Üldiselt mõistetakse imperialismi all ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks.Imp.Poliitika- püüti maid ja rahvaid kaasajastada. 1970. Jagasid suurbritannia ja venemaa iraani omavahel võrdselt ära-
või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega rikuti aga ka inimeste õigusi ning neid hoiti pideva hirmu all. See saavutati näiteks küüditamisega, surmalaagritesse saatmisega jne. 2) Too välja põhjused, miks Euroopas paljudes riikides 30-tel pääses võimule diktatuurid. 2.1) Muutused ühiskonnas- Sõja- ja sellele järgnenud aastatel said kõige rohkem kannatada keskmise sissetulekuga inimesed. Keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu.Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. 2.2) Sõja mõju- Paljudes, sealhulgas ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõja-aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga. On mõistetav, et ka pärast rahu kehtestamist oli nendel juhtidel, kes lubasid tegutseda
I loeng Vestfaali rahu: enne ja pärast: 1648. Enne - palju kesksusi maailmas - riike tänapäevases mõistes ei olnud. Olid valitsejad ja nende valdused - jõudude tasakaal pidevas muutumises - esimesed ,,riigid" tänapäevases mõistes olid Kreekas ja hiljem Itaalias - Kel jõud, sel õigus. Thukydides - Euroopa tõus keskseks jõuks maailmas 16. sajandil Impeeriumid: Rooma, Osmanid, Makedoonia, - riike ei eksisteerinud - maailma vallutamine (Portugal, Holland, Hispaania - vallutati Aafrikat, käidi ümber maailma - Euroopa tõusis keskseks jõuks Vestfaali rahu (30 aastase sõja lõppemine): esimene diplimaatiline leping tänapäevases mõistes. Kinnitati uued territooriumid ja jagati maad (uued riigid: Holland, Sveits, Milano jne.) Kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel Tekkisid väikesed riigid. Kiriku mõju vähenes. Vürstiriikide süsteem. Suveräänsuse konseptsioon (J. Bodin 1577). EUROOPA JÕUDU...
sellepärast, et too oleks palju arenenum kui teised võimsad riigid. Ta uskus, et Nõukogude Liit oli abiks kõikidele riikidele. Ta ütles 1928 aastal: ,,Me oleme 50 kuni 100 aastat kõrgearenenud riikidele maas." (Winston Chruchhill, Theodore Roosevelt, Joseph Stalin Yalta konverentsil) Mida ta tegi Venemaal negatiivselt ja positiivselt? Positiivselt keskklass kerkis esile, naised võisid teha meeste töid tööstuses tekitas paremat haridust, mis andis Venemaale oma väljaõpetatud tehnikuid kollektiviseerimises oli positiivne joon vaestele oli see, et vaesemad said jagatud kasumit tänu Viie Aasta Plaanile kõik said vähemalt natukenegi süüa Negatiivselt Ta jätsid mõned valdkonnad tähelepanuta, mis hiljem põhjustas suure näljahäda ja miljonid olid näljas.
Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon 2 Stratifikatsiooni mõiste Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) Meritokraatia ja selle kriitika J. Goldthorp’i klassimudel J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne,
1. Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1) Ühiskonnasektorite eristatavus. (avalik sektor, turundus ehk erasektor, kodanikuühiskond ehk mittetulundussektor) 2) Kõik sektroid on vastastikku seotud ( üksikisiku tulumaks ja käibemaks, avalik sektor peab tagama atraktiivse majanduskliima, kodanikuühiskond teenib raha) 3) Tööstuslik kaubatootmine 4) Rahva osalemine ühiskonnaleu korraldamisel (nt. Eesti Vabariigis on rahval võimalus osaleda rahvahääletustel ja riigikogu valimstel, mittekodanikud saavad kaasa rääkida kodanikuühiskonna kaudu) 5) Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes (nt vabaabielud, samsooliste isikute kooselu) 6) Inimõigused (universaalsed-õigus elule ja vabadusele, sotsiaalsed-õigus toidule, joogiveele, kasvatusele jne, kultuurilised-õigus keelele, haridusele jne, majanduslikud-õigus tööle ja tasule) 2. Ühiskonna arenguetapid, nende iseloomustus ja tähtsamad sündmused. PERIOO...
algstaadiumis. 9. Mõisted: 1) polüarhia on tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. 2) ühishüved kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta. 3) leibkond majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (tavaliselt ühe perekonna liikmed). 4) keskklass - kõrge ametialase ettevalmistusega ja stabiilselt kõrge sisse tulekuga inimesed. 5) siirdeühiskond arenguetapp, kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. 6) pluralism arvamuste ja organisatsioonide paljusus. 7) legitiimne ehk seaduslik. Valitsemine seaduste põhjal. 8) Agenda 21 on maailma jätkusuutlikkuse programm. Seal on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. ÜRO algatas selle.
Kordamine kontrolltööks kirjanduse liigid ja zanrid. Dramaatika, eepika 1. Nimeta ilukirjanduse 3 suuremat alaliiki Eepika, lüürika, dramaatika 2. Nimeta dramaatika põhiliigid, nimeta dramaatika erinevaid alaliike/zanre. Tragöödia, draama, komöödia 3. Millal, kus ja millega seoses kujunes välja dramaatika kui kirjanduse põhiliik? Alates sellest, kui tragöödia hargnes teatrist Aischylose ajal Vana Kreekas, hakkas kujunema dramaatika ning arenes ka Sophoklese ja Euripidese abiga. 4. Millega seoses kujunes Antiik Kreekas välja teater kui iseseisev zanr?(kes oli sellele alusepanija?) Aischylos andis tragöödiale klassikalise kuju. Ta rõhutas teatri iseseisvust ja eraldas tragöödia kultusest. Aischylos muutis etenduse keskseks osaks tegevuse. Koorilaule tarvitas ta üksnes mõtisklusteks ja toimuva seletamiseks. 5. Nimeta kuulsamaid Antiik Kreeka tragöödiate ja komöödiate autoreid. Aischylos, Sophokles, Euripides 6. Nimeta vähemalt ...
Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas riigi ulatuslikku regulatsiooni majanduses, kuna kapitalistlik majandus olevat loomult ebastabiilne ega suutvat kriise vältida keskklass (1) - kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria, mida kõrvuti alamklassi ning kõrgklassi terminitega kasutatakse nüüdisühiskonna sotsiaalse struktuuri iseloomustamiseks. Arenenud demokraatiamaades moodustab keskklass suurima kihi sotsiaalses struktuuris. koalitsioonivalitsus - mitme partei põhjal moodustatud valitsus demokraatlikus riigis kodanikkond (1) - demokraatliku ühiskonna elanikud, kellel on juurdepääs poliitiliste otsustuste protsessile (näit. valimisõigus, sõnavabadus, õigus saada informatsiooni). Poliitikateadus arvab kodanikkonna hulka ka need inimesed, kel pole riigi kodakondsust, kuid kellele laienevad kodanikuvabadused
· Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed · Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad · Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsiooni tööturul · Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestatud ametipositsioon, majanduslik kapital, eluvõimalused 7) Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass määratlused kõrgklass: · Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest. · Tinglikult: `vana raha kõrgklass' (pikaajaline põlvkonnitipärandatav jõukus) ja `uue raha kõrgklass' (uus eliit, nt meelelahutustööstus, sport, infotehnoloogia jmt) keskklass: · Enamus rahvastikust, mitmekesisus · ,,valgekraeliste" töökohtade ekspansioon 20
avalikustas Jane Austeni nime, luues esimest korda lugejate ees sideme Jane’i ja tema tööde vahel. (Warren, 2018) 8 2. RAAMATUTE AINESTIKU ÜHISKONDLIK TAUST See peatükk aitab avada Austeni romaanides kujutatud ühiskonnakihte tolleaegsel Inglismaal ning naiste olukorda. 2.1 Austeni-aegse Inglismaa sotsiaalne kihistus Tolleaegses Inglise ühiskonnas oli kolm kihti: aristokraadid, keskklass ja alamklass. Sellest, millisesse kihti kuuluti, olenes elukoht, elustiil, töö ja haridus. Väga raske, peaaegu võimatu oli klassi vahetada. Pääsme kõrgklassi tagasid vaid vähesed positsioonid: vaimulikud ja kuninglik pere (kuningas, kuninganna), tähtsamad riigi ohvitserid (baronetid, rüütlid, aadlikud, maahärrad, hertsogid, vikontid). Seisuste vahest kinnipidamine oli väga oluline. Aristokraadid olid reeglina rikkad ning nad ei pidanud enamasti töötama. Nad veetsid aega
pangandus, pankrottide laine tööstuses, tööta jäid miljonid inimesed, elanikkonna ostujõud langes järsult, tootmine vähenes veelgi, kõrged tollimaksud sisseveetavatele kaupadele, kriis jõuab euroopasse 4. põhjused: ületootmine (toodeti rohkem ,kui suudeti osta), vale majandamine (riigi toetusel palju laene), valitsuse vead kriisi ajal (kõrged tollimaksud 5. Tagajärjed: tööpuudus, nälg, rahulolematus, keskklass vaesus, inimesed kaotasid oma kodud ja kogu varanduse, elatustaseme langus, kaupade nõudluse vähenemine, tootmise langus, tööpuuduse uus kasv, inimesed kaotasid lootuse, inimesed mõtlesid et ei saa ise oma elu koraldamisega hakkama ja vajavad valitsuse abi 6. Inimesed uskusid et vajavad riigi etteotsa kindla käega juhti (diktatuuride tekke oht) DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Demokraatia levik Euroopas I ms järel 1. Sõjas olid peale jäänud demok
TRAGÖÖDIA Ühisjooned KOMÖÖDIA Kõrge zanr. Tegelased kõrgest 5 vaatlust. Kirjutatud Madal zanr. Vabamad reeglid. seisusest. Labasus ja vägivald värssides. Vähe Meelelahutuslik. Õpetlik. keelatud. Kujutati ülevaid tegevust, palju mono- Tegelasteks võisid olla lihtrahva tundeid. Mõistus tähtsal kohal. looge. esindajad ja keskklass. Aleksandriinides (paarisriimis). Tõepärasus. Tegevustikuks kaasaja igapäeva elu. Eeskujud antiigist. Kolme ühtsuse mõte. Tegelased tüpiseeritud. 2. Moliere tuntumad teosed, nende aegumatuse põhjused. Prantsuse klassitsismi suurimad saavutused kuuluvad näitekirjandusse. Elulähedasem ja vormilt vabam oli komöödia, mille suurim esindaja oli MOLIERE ( 1622 1673). Oli rändnäitleja, loob
Põhjenda oma valikut. 15. Selgita: tööstuslik pööre üleminek käsitsi töölt masinatööle, mis tähendab seda, et manufaktuurid asendati vabrikutega manufaktuur ettevõte, kus oli olemas tööjaotus ning töölistele maksti palka, tööd tehti käsitsi vabrik ettevõte, kus oli olemas tööjaotus ning töölistele maksti palka, tööd tehti masinatega proletariaat - palgatööline kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele industrialiseeirmine suur tööstuse arendamine industriaalühiskond ühiskond, mis tegeleb aktiivselt tööstuse arendamisega ja rakendab selle saavutusi urbaniseerumine inimeste siirdumine linnadesse, mille tulemusena kasvas oluliselt linnaelanike arv ja tekkis juurde uusi linnu imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata
Pruun katk punase katku vastu. Saksamaad hirmutas kommunism (e. Punane katk), nagu ka teisi maid, aga 1919. loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli eriti aktiivne mässude korraldaja. Punaste põhivaenlaseks sai samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, mis 1920. aastal nim. Ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Selle esimeheks sai Adolf Hitler. Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad, mille liikmed kandsid pruuni särki. Seepärast hakati natsionaalsotsialismi seostama pruuni värviga ja seda hakati nim. Pruuniks katkuks. Pruunsärklased üritasid hirmutada oma vaenlasi (juudid, kommunistid) Nad ründasid juutide linnakvartaleid ja korraldasid punastega tänavakaklusi. Natsides nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased ning ka keskklass. Adolf Hitler Sündis 1889 Austrias. Vanemad surid varakult, poiss hankis elatist ehitusabilisena ja hiljem postkaartide maalijana. I ...
Konveiertöölised Haritud spetsialistid Tähtsustatkse teaduse ja tehnoloogia osakaalu majanduses Tsentraliseeritud ja kooskõlastatud juhtimine Keskklass Massimeedia, -kultuur, -tootmine 4. Võrdle industriaalset ja teadmusühiskonda Industriaalne Teadmusühiskond Riik ei sekku toimub isevalik, piiranguteta Paindlikum ja vabam töökorraldus Firmad Loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada
Heaoluühiskond · Heaoluühiskonnani jõudmine 1950. aastate keskpaiku. · Parem Rootsis ja USA-s, Saksamaal, Taanis, NSV Liidus · Heaoluühiskonna tunnused: sotsiaalne turvatunne kasvas, lihtinimese ostujõud kasvas märgatavalt, perekondlik väljasõit isikliku autoga, rohkem võimalusi ja aega meelelahutusteks · Sotsiaalse õigluse nõue-kõike seda sai lubada vaid rikkad ja keskklass, aga peaksid saama ka kõik teised · 1964. suur ühiskond-majandusellu pidid sekkuma riik · Keynesi ideed: rõhutas võrdsusprintsiipi, nõuti suuremat tähelepanu pööramist vaestele, töötutele, mustanahalistele, immigrantidele jt. · Ohud: kodanikust on saanud tarbija, suurfirmad manipuleerivad, väljakujunemas massikultuur(püüe olla samasugune nagu naaber, ostaks samu asju mis tema)
Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Avalik sektor /riiklik/valitsus- Ühiskonnaelu korraldamine Raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest(need ei allu otseselt riigile). Erasektor /majandussektor Ühiskonnaliikmete varustamine Aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Kolmas / kodanikuühiskond/ mittetulundus- Kodanikualgatuse teostamine, huvide esindamine, vabatahtlik, ei tule võimule 1->2 Maksude määramine, seadusandlus, riiklikud tellimused 1->3 Seadu...
päritolu v omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid. Staatuslik hierharhia- sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi omadus: inimesed asetuvad ühiskonnas oma staatuse järgi eri tunnustatusastmetele. Sots tõrjutus- seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. Ühiskonna kihistumuse mõjutajad: haridusnäitaja, vabameelsuse ja võrdsuse ulatuslik väärtustamine. Kihistumise mudelid: alamklass, keskklass, kõrgklass Omandi seos inimese sotsiaalse klassiga: klassikalise kihistuse määramisel on 2 olulist komponenti- tootmisvahendite omamine ja kontroll otsuste langetamise üle ning võimalus määrata oma tööaega ja tegevusi. Nt mänedzer saab osaleda otsustamises ja soovi korral töökohta vahetada, väikeettevõtjal pole aga tihti sellist valikut, kuna ta ei saa endale kuuluvat äri liht maha jätta. Rollikonflikt- olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku
valglinnastumine linnade kompaktsuse vähenemine, nende väljapoole kasvamine ja detsentralisatsioon. Samuti on välja toodud, et valglinnastumine toob endaga kaasa autode kasutamise suurenemise kuna vahemaad on suurenenud. Valglinnastumine kui nähtus tekkis 18. sajandi Inglismaal kui jõukad hakkasid nädalavahetustel ja suviti suvilaid kasutama. Kuid kiirem ja laiahaardelisem valglinnastumine tekkis peale Teist Maailmasõda, kui motoriseeritud transport hakkas laiemalt levima ning keskklass, kes sai endale autot ja oma maja lubada, võis oma elamise rajada mürarikkast ja saastatud linnakeskkonnast eemale (Couch et al. 2007). Valglinnastumine ja maa kasutamine on tõsine keskkonnaprobleem, kuna linnastunud alad on suuremad, laialevikulised ja killustunud. Seetõttu on viimasel ajal valglinnastumise mõõtmine ja hindamine saanud väga aktuaalseks probleemiks. (Gerundo ja Grimaldi 2011) (La Greca et al. 2011) Antud töö autori arvates on
6. Suur ülemaailmne majanduskriis (1929-1933): eeldused, põhjused ja tagajärjed. Eeldused Põhjused Tagajärjed Esimesed kriisid Ületootmine. Tööpuudus. põllumajanduses. Vale majandamine. Nälg ja New Yorgi börsi Valitsuste vead. rahulolematus. paanika, kus Keskklass vaesus. müüdi Inimesed väärtpaberit kaotasid kodud ja võileivahinnaga. varanduse. Mõne päeva Tootmise langus. möödudes oli Uus tööpuudus. pool varandusest Hitleri võimu
Diktatuurid 1. Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2). Diktatuur-autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel Jaguneb autoritaalseks ja totalitaarseks. 2. Too välja põhjused, miks euroopa paljudes riikides 30.-ndatel pääses võimule diktatuur. 1. Muutused ühiskonnas- naised said valimisõiguse ning keskklass kaotas oma mõjuvõimu 2. Sõja mõju- taheti juhte, kes oleksid kindlakäelised ja karmid 3. Pettumine Versailles süsteemis- vihastas rahvaid, sest kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga taastada. 4. Majanduslikud raskused- elu oli raske, sest raha väärtus langes, toorained kadusid ning olid reparatsioonimaksed, poolehoidu leidsid juhid, kes lubasid, et elu läheb
Kaotused olid suured ja sõjast ei saadud mingit kasu. Kõik need asjaolud tõukasid maailma uue maailmasõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Rahanduses oli olukord ebakindel. Tööpuudus kasvas. Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid Saksamaal, mille olukorda raskendasid Antandi riikidele makstavad reparatsioonid. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtuse kiiremini, kui jõuti seda trükkida. Eriti raskelt kannatas keskklass, kes kaotas kõik säästud. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut, see tõi kaasa tööpuuduse ja inflatsiooni mujalgi. Kasvasid sotsiaalsed probleemid, see soodustas omakorda äärmusliikumiste levikut. Äärmusliikumiste tugevnemine. Komintern Sõjajärgne pettumus. Ka nüüd tundus väljapääs olukorrast paljude meelest peituvat riigi osa jätkuvas suurendamise ning ,,kõva käega" valitsejate võimuletulekus. See kõik tugevdas 1920
on olnud FBI-l õigus kinni pidada ükskõik mis isik, kes on kahtlustatav terrorismis ilma kohtuotsuseta . CIA ülekuulamis programm on üks kurikuulsamaid seikasid sõjas terrorismi vastu. Inimesi hoiti salajastes vanglates nn ,,Mustades alades" (Black sites) ümber maailma. Aga kõige jõhkram inimõiguste rikkumine tänapäaeval toimub Põhja Koreas. Põhja Korea ühiskond ja elu on täpselt nagu oli kujutatud Orwelli raamatus 1984. On Alamklass, kes elab allpool näljapiiri, on Keskklass, kes elab riigi pealinnas Pyongyangis ning on eliit, kellel on kõige rohkem privileege ning nad isegi saavad vahetevahel riigist välja sõita. Põhja Koreas räägitakse inimestele, kuidas inimesed on nii vaesed, et nad söövad enda lapsed ära ja elavad telkides, mis nende ,,suur juht" lahkusest neile saatnud on. Koputamine sealses ühiskonnas on laialt levinud tegevus. Ühel juhul koputas üks poiss enda
Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed; V Tehnikud, töödejuhatajad (,,poolenisti sinikraed"). Töölisklass VI Oskustöölised VII Lihttöölised J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks (ei hinda mitteaktiivseid töötud, tudengid, pensionärid, lapsed); ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil (uued ametikategooriad); skeem on meestekeskne *Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass määratlused Kõrgklass Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest; ,,vana raha kõrgklass" (pikaajaline pärandatav jõukus) ja ,,uue raha kõrgklass" (uus eliit, meelelahutustööstus, it, sport jms) Keskklass enamus rahvastikust, ,,valgekraeliste" töökohtade ekspansioon 20. saj jooksul
Keskklass laienes tunduvalt (kõrge kvalifikatsiooniga ning kindla ja piisava sissetulekuga palgatöötajad), lähenema hakkasid erineva tuluastmega inimeste elustiilid. See leevendab klassivastuolusid. Joseph Schumpeter: Sarnane marksistlikule käsitlusele, ent pidas kapitalismi hävitamisel ja sotsialismi ülesehitamisel võtmeelemendiks korporatsioonide tegevjuhte ja managere. Pidas oluliseks riigi tugevat sekkumist majandusse. Charles Wright Mills: Vana keskklass (väikekodanlased, talupidajad, arstid ja juristid) on asendunud uue keskklassiga (kõrge kvalifikatsiooniga teenistujad): valgekraedega, kelle positsioon teeb nad konformistlikuks ja ettevaatlikuks poliitiliste muutuste suhtes. Uue keskklassi tõusuga võib seostada ka poliitilist ükskõiksust. Poliitiline võim on koondunud föderaalametnike, ärikorporatsoonide liidrite ja kõrgemate ohvitseride kätte.
3 Heaoluriik ja heaoluühiskond Heaoluriik- lisaks riigi klassikalistele funktsioonidele on see riik võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandust reguleerivaid funktsioone. See on riik, mis sekkub aktiivselt majandusse, mis jagab maksupoliitika abil tulusid ümber ning korraldab haridust ja tervishoidu. Majandusliku efektiivsuse kõrvale seatakse siin alati sotsiaalne õiglus. Kuigi algselt peeti riikliku heaolupoliitika ajamisel silmas vaeseid, siis tänapäeval on selle sihtgrupiks saanud keskklass, kes moodustab ühiskonna enamuse. Sellel on kaks tunnust: 1) ressursside kandmine ühest valdkonnast teise ja rikkamatelt ühiskonnaliikideelt vaesematele. 2) Riik võib suunata saadud majandamis- ja maksutulusid kulutada mitmel otstarbel. Heaoluriigi põhimudel: 1) Konservatiiv - korporatiivne heaolumudel: see orienteerub palgatöötajatele. Kindlustushüvitiste suurus ja ulatus elualade kaupa ning kvalifikatsioonide järgi varieerub.
1 Eesti erakonnad Eesti Keskerakond 1. Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks on riigi iseseisvus ja sõltumatus, põhiseadusliku korra tagamine ja rahva elujärje parandamine. 2. Ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. 3. Turvaline euroopalik heaoluriik kus turvalisuse all mõistetakse nii sisejulgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaalkaitset. 4. Majanduspoliitika põhieesmärgiks on sotsiaalne turumajandus ja astmeline tulumaks. 5. Tagada inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin
Mida tähendab ühiskonna kihistus ja millisteks klassideks jaguneb tänapäeva ühiskond? Kuidas on võimalik inimgruppe veel eristada? Ühiskonna kihitus: · Ühiskond jaguneb sotsiaalsetesse kihtidesse, elustiili, väärtuse orientatsiooni, aga ka päritolu järgi, mis seab inimesed kindlale positsioonile. Tänapäeva ühiskond jaguneb: · Kõrgklass ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. · Keskklass. Ühiskonna enamik, tavakodanikud. · Alamklass. Madalama sotsiaalse staatusega seisund (väike haridus, madal palk, lihtne töö) Inimgruppide eristumine: · Varanduslikult · Rahvuslikud · Usulised · Soolised · Vanuselised jne... Mida näitab sotsiaalne staatus ja mida tähendab sotsiaalne mobiilsus? Sotsiaalne staatus jaotab iniemsed erinevatesse sotsiaalsetesse klassidesse ehk kindlale positsioonile.
reeturitest riigijuhid, kes võõrriigide ees lömitasid, teised rahvused ja kommunistid, · · · liikumise eesmärgid (lk 32). 2. Diktatuur: · diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43), · Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Tekkis, sest olid muutused ühiskonnas, nmaised said valimis õiguse, keskklass kaotas poliitilise , majandusliku mõjuvõimu. Sõja mõju, oldi harjutud karmikäelise riigivõimuga, mis oli tõhus Pettuti Versaille süsteemis, kehtestati riigipiirid, mis ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Majanduskriis Terav riigisisene võimuvõitlus Valimiskünnise puudumine palju erakondi oli parlamendis. · millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks (lk 44), ·
Probleemid Saksamaal pärast I MS Majandusprobleemid Antandi riigid raskendasid sksm olukorda, kuna saksamaa ei suutnud maksta neile reparatsioone. Saksamaa ei suutnud reparatsioone Antandi riikidele maksta sp okupeeris Prantsusmaa 1923.a saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Algas hüperinlatsioon, mille käigus raha kaotas väärtuse kiiremini kui seda jöuti trükkida. Keskklass kannatas selle tõttu tohutult, nad kaotasid köik säästud Pinged Euroopas Saksamaa majanduslik nörkus aeglustas Euroopa majanduse arengut. See töi kaasa tööpuuduse ja inflatsiooni mujalgi. Kasvasid sotsiaalsed probleemid -> äärmusliikumiste levik Euroopas tugenves 1920. algul kommunistlike liikumiste mõju, mis töi kasa äärmuslke natsionalistlike liikumiste tekke, mis omakorda oli orienteeridu diktatuuri kehtestamisele ning vägivaldsele vöimuhaaramisele.
PLURALISM mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus POLÜARHIA kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel LEIBKOND majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid lengetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed) KESKKLASS kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria DEMOGRAAFIA ehk rahvastikuteadus; teadusharu, mis uurib rahvastikku arvu, koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid DEMOKRAATIA POSITIIVNE: Rahvas on iseseisev. Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused. Majanduslikult piiramatu. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Arenguvõimalus. Mitu ideoloogiat. NEGATIIVNE: Demokraatia on äraostetav
7. Millised on kodanikuühiskonna ja riigi suhted? Demokraatlikud riigid võtavad kodanikuühendusi oma partneritena, kaasavad neid seadusloomesse, toetavaid neid rahaliselt. 8. Mida töhendab ühiskonna kihistus ja millisteks klassideks jaguneb tänapäeva ühiskond? Kuidas on võimalik inimgruppe veel eristada? Ühiskond on kihistunud kui inimesed jagunevad erinevatesse kihtidesse , kas siis majandusressusrsside, elustiili, päritolu põhjal. Keskklass tegelevad kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga Eliit juurdepäes riigivõimule, võimu mõjukus Alamklass teevad lihtsat tööd , saavad vähe palka, haridustase on madal 9. Mida näitab sotsiaalne staatus ja mida tähendab sotsiaalne mobiilsus? Sotsiaalne mobiilsus inimese liikumine ühest ühiskonnakihist teise. 10. Selgita võimu olemust ja s2elle teostamise meetodeid?
Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) Oskustöölised. Lihttöölised Kriitika: meestestekeskne; ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega;muutuvad olud ühiskonnas ja indiviidi tasandil; ei arvestatud eliidi positsiooniga Klassid: • Kõrgklass - jõuakamad ühiskonnaliikmed, vana raha kõrgklass - pärandatav jõukus, uue raja kõrgklass- uus eliit, meelelahutustööstus,sport • Keskklass - enamus rahvastikust, “valgekraeliste” töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul, hariduse ekspansioon, klassihierarhia püramiidist rombiks • Töölisklass - kahanev trend; oskustöölised,lihttöölised • Alamklass - marginaalsedja tõrjutud, pikaajalisedtöötud,sotsiaalametite kliendid, kodutud; etnilised vähemused, immigrandid Debatt: • Klassid paberil - kuuluvustunne • Klassid on surnud - klassi-identiteedilangus, sümbolite teisenemine,
Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) Oskustöölised. Lihttöölised Kriitika: meestestkeskne; ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega; muutuvad olud ühiskonnas ja indiviidi tasandil; ei arvestatud eliidi positsiooniga Klassid: • Kõrgklass - jõukamad ühiskonnaliikmed, vana raha kõrgklass - pärandatav jõukus, uue raja kõrgklass- uus eliit, meelelahutustööstus, sport • Keskklass - enamus rahvastikust, “valgekraeliste” töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul, hariduse ekspansioon, klassihierarhia püramiidist rombiks • Töölisklass - kahanev trend; oskustöölised, lihttöölised • Alamklass - marginaalsed ja tõrjutud, pikaajalised töötud, sotsiaalametite kliendid, kodutud; etnilised vähemused, immigrandid Debatt: • Klassid paberil - kuuluvustunne • Klassid on surnud - klassi-identiteedilangus, sümbolite teisenemine,
aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri ja terrori Jesuiidid 16. sajandil vastureformatsiooni käigus loodud mungaordu liikmed Kardinal kõrge ametikandja katoliku kirikus Kalvinism protestantlik usuvool, mis lähtub Jean Calvini õpetusest; seda iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis Koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu Kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiset poolt talupoegadele ja töölistele Kodusõda sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist Koloonia asumaa Konstitutsiooniline monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul valitseja võimu ulatus on määratud konstitutsiooni ehk põhiseadusega Kuberner piirkonna kõrgeim haldusametnik Kreoolid eurooplaste Ladina-Ameerikas sündinud järeltulijad Legitiimsus seaduslikkus
Näljahäda on tekitanud ka toidu järsk kallinemine viimase aasta jooksul. Põhjuseid võib tuua välja seitse. Esiteks nafta ja gaasi hindade tõus, mille tulemusel muutub kulukamaks ka põllumajanduses töötavate masinate käigus hoidmine. Teine põhjus on seotud esimesega: suure energiatarbimisega riigid tahavad vabaneda sõltuvusest naftatootjatest ning on alustanud ambitsioonikaid biokütuseprogramme. Kolmandaks elatustaseme tõus Hiinas ja Indias, mille tulemusena on sealne keskklass üle võtnud euroopalikud toitumisharjumused. Neljandaks globaalne urbaniseerumine nüüd elab juba enam kui 50 protsenti maailma elanikest linnades, aga linnad laienevad põllumaade arvelt. Viiendaks kliimakõikumised, olgu tagajärg üleujutused või pikad põuad. Kuuendaks spekulantide tegevus, kes on hakanud vilja tallele panema, oodates kauba realiseerimisel hindade veelgi suuremat tõusu. Ning lõpuks: paljud riigid on
tõstmine prioriteediks number üks. Enne seda oli industrialiseerimine toimunud piirkonniti, see oli majanduslikus mõttes hädavajalik olnud, et Venemaa suudaks kaitsta oma huve. Toimusid muutused ka ühiskonnastruktuuris. Kadusid seisuslikud eesõigused ja võib hakata rääkima klassiühiskonnast. Kujunesid välja: Ülemklass. Selle moodustasid aadlikud. Pääs aadliseisusse muutus vabamaks, tavaliseks muutus aadlitiitli ostmine, segaabielud. Keskklass. Sünonüümiks võib pidada kodanlust. Isikud, kes elatuvad kapitalist või õpitud ametist. Haritlaskond. Jõukam ülemklassist, puudusid poliitilised õigused. Alamklass. Selle klassi moodustasid inimesed, kes elatusid füüsilisest tööst nii maal kui linnas. Pärast II maailmasõda räägitakse kihiühiskonnast, kus positsiooni määrab varanduslik seisus. Olulise osa arenenud maade rahvastikust moodustasid nüüd
AT 2. 1.Avalik sektor e. Esimene sektor- sektori tuumaks on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest tulenevad ka riigi tunnused: *riik teostab võimu, mis on ülimuslik ja sõltumatu.*riigi otsused on õigusnormid e.seadused ja kõikde jaoks kohustuslikud.*riik kontrollib oma territooriumi.*riigi institutsioonid on avalikud-in.on ülevaade, mida riigivõimu organid teevad. Nagu kogu ühiskonnas, toimus tööjaotus ka valitsemises- ülesannete jaotamine institutsioonide vahel. Juba Rooma Vabariigis kujunes välja kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Valgustusajal esitasid John Locke(ingl.filos) ja Charles de Montesquieu(pr.valgustaja) võimude lahususe teooria.St. et võimu erinevad liigid ei sõltu teineteisest. Riigi institutsioonide hulka kuuluvad veel järelvalveinst-> riigikontroll, inspektsioonid,ambudsman. Riigiasutuse tunnused: *sisemine struktuur ja hierarhia e.alluvussüsteem.*mo...
Postindustriaalne ühiskond ehk infoühiskond: Tööstusele lisaks lisanduvad ka teised alad.Olulisemaks muutub hariduse osakaal. Muutub omandi roll. Tootmise juhtimine läheb omanikelt palgalistele ärikorraldajatele (mänedzerid). Tegevjuhtide mõju suurenemine vähendab omaniku rolli nii ettevõttes kui ühiskonnas tervikuna. Täpsustub keskklassi mõiste: kõrge kvalifikatsiooni ja kindla ning piisava sissetulekuga inimesed, ametnikud, õpetajad, arstid, juristid jt. Keskklass moodustab suurema osa rahvastikust. Palju spetsialiste.Info omamine muutub üha tähtsamaks. kõrgtehnoloogilised sidevahendid tegid info liikumise väga kiireks, telefon, raadio, inimesed hakkavad liikuma vabamalt ja rohkem. Peamiselt areneb elektroonikatööstus.Oluline osa inimeste meelalahutusel.Perede suurused vähenevad ja inimeste hulk hakkab kahanema.Jätkub maavarade liigne ammutamine ning kasutamine (eriti oluliseks muutuvad nafta ja selle saadused).Endiselt suureneb jäätmeteke
julgeolekuteenistused Majandus allutatud Plaanimajandus, sõjalise võimsuse tõstmine; Kollektiviseerimine ; Ettevõtteid riigile kontrollis riik, korporatsioonid. Välispoliitika Üldine väeteenistus kohustus; Maailmarevolutsioon, Rahvasteliidust välja astumine; Itaalia riik kuulutati impeeriumiks. 7.Leia põhjuseid, miks need riigid läksid peale I ms diktatuuri teed. * MUUTUSED ÜHISKONNAS. Keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku mõjuvõimu. Tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguste laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Ka naised said valimisõiguse. Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid rahuldada. * SÕJA MÕJU. Rahvas oli harjunud karmikäelise riigivõimuga. Sõja tingimustes osutus selline võim tõhusaks.
talitsema. · Araablase suhtumine välismaalasse on aukartuse, heasoovlikkuse ja vimma segu. Araablane austab lääne haritust, kuid arvab, et õhtumaalane ei hoolitse oma ühiskondliku maine eest piisavalt. Maroko · Haritud marokolased kakskeelsed : araabia ja prantsuse. Berbereid 33% elanikkonnast. · Kolm ühiskonnakihti : kuninglik perekond ja haritud koorekiht, keskklass, alamklass · Kuigi marokolannad töötavad harva väljaspool kodu, hakkavad haritud naised leidma üha rohkem erialast tööd. · Ligi 99% muhameedlased, sallivad teiste uskude suhtes · majandus sõltub põllmajandusest, turismist, fosfaatide kaevandamisest. Alzeria · Araabia keel, palju ka prantsuse keelt. · Pead tõstab marurahvuslus. Poliitiliselt terava kriisi seisundis. · Enamik alzeerlasi berberi päritolu.
nimega Saksa Töölispartei, mis loodi vastukaaluks Saksamaa Kommunistlikule Parteile (1919). Adolf Hitler liitus esimese liikumisega. 1920 toimus nimevahetus: Saksa Töölisparteist -> Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP). 1921. a sai Hitlerist selle juht. Natsid lõid relvastatud rünnakrühmad, kes ründasid juute ja kaklesid kommunistidega (põhivaenlased). 1920ndate algul toetasid Hitlerit töösturid, sõjaväelased ja keskklass. 1923 toimus nn Õlleputs (s. o Hitleri katse haarata võim kogu Saksamaal), mis kukkus läbi. Hitler jt tähtsad natsionaalsotsialistid pandi vangi. NSDAP lagunes. Vangist vabanedes hakkas A. Hitler kiirelt tegutsema. Ta taastas partei 1925. aastal ning kogus rahva poolehoidu tehes propagandat. Suures osas tänu Suurele Majanduskriisile (millal?) said parlamendis üle 1/3 kohtadest. 1933. aasta algul nimetati A. Hitler Saksamaa kantsleriks. Algas poliitilise reziimi vahetus!
taludes. Vannitubadest ei maksa muidugi rääkidagi, aga neid polnud ka linnades. Linnades olid hügieeniolud isegi hullemad, sest seal polnud piisavalt saunu. Elamisviis oli igal juhul väga erinev sellest, mida me praegu ainuõigeks peame. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses hakkas mustus paljudele inimestele nii Euroopas kui ka Ameerikas üha rohkem muret tekitama ning nad hakkasid taotlema aina suuremat puhtust. Arvatakse, et põhjus, miks keskklass hakkas 20. sajandi alguse poolel pöörama suurt tähelepanu isiklikule, kodusele ja avalikule puhtusele, olid töölisklassi kasvavast mõjust tingitud kiired sotsiaalsed muutused ning sotsiaalsete piiride murenemine. 19. sajandil Euroopa kodanlikus kultuuris kujunes kodu privaatseks pelgupaigaks välismaailma eest ning naiste põhitegevuseks kujunes kodu korrastamine. Kodu nähti kui utoopilist keskkonda, pelgupaika kogu maailma eest. Inimeste jaoks oli kodu paik, mida
kaasnesid? Tööstusühiskonna ajal oli majanduses esikohal tööstuslik tootmine. Range arvestus, aja otsstarbekas kasutamine, ratsionaalsus, bürokraatia tugevnemine Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna- ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid Postindustriaalses ühiskonnas kasvas kiiresti teenindussektori osatähtsus Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Postindustriaalne ühiskond vajas haritud spetsialiste Kujunes välja keskklass Tekkis masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Teabe mõjukus majanduskonkurentsis ja argielus Info oluliseks kujunemine kõikides elusfäärides Teadmusühiskond Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Oluliseks tõusis teaduse, uurimisasutuste, avastusleiutiste rakendamine Paindlik ja vabam töökorraldus Loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx,Weber ja
eluaastat tuvuda filosoofiaga, ning peale 50ndat eluaastat valitsemine. Kirjeldage Aristotelese riigi käsitlust (kes on ühiskonna peamisi aluseid, kuidas on omavahel seotud inimsuhted ja vajadused, mida tähendab poliitiline loom, miks on vaja toetada eelkõige keskklassi mitte vaeseid ja rikkaid).Perekond on elu põhi alus, sest inimeste vahel eksisteerivad suhted ja saame rahuldada vajadusi. Poliitiline loom tähendab seda et inimene elab ühiskonnas. Ühiskonna väärtusi tekitab just keskklass. Nimetage ja seletage lahti kolm Renesansi sotsioloogia alust. Humanism üksik indiviid on oluline ja tähtis on otsustusvabadus. Ratsionaalsus proovime mõista maailma mitte läbi jumala vaid proovime leida mõne muu aluse. Jumalast eraldumine- kui miski ei piira, siis inimesed ei kontrolli ennast ehk seisund Leviathan. Miks Thomas Hobbesi arvates mängib riik kõige olulisemat rolli inimelus? On olemas sotsiaalne leping(idee, mis aitab inimestel elada), mis reguleerib inimsuhteid.
· Valitsuse vead kriisi ajal (loobumine vabakaubanduse põhimõttest, riik ei sekkunud riiklikku reguleerimisse) · Struktuurne kriis. · USA süüdistas Euroopat ja vastupidi, laskumata põhjustesse sügavamalt. · Vale rahvastikupoliitika USA-s. 4) Majandus peale suurt majanduskriisi. · Enneolematult suur tööpuudus (töö kaotas kuni 30 milj. Inimest) · Vahepeal jõukust kogunud keskklass vaesus. · Kõige rängemalt lõi kriis välja USA-s. · Majanduse kokkuvarisemise tagajärjel kaotasid inimesed seetõttu oma kodud ja kogu varanduse. (tööd polnud neil kerge leida ja sellepärast järgnes vaesumine) · Elatustaseme langus vähendas kaupade nõudlust see omakorda põhjustas tootmise languse ning tööpuuduse uue kasvu. · Inimestele hakkas tunduma, et nad ei saa ise oma elu korraldamisega hakkama, nad vajavad riigi ja valitsuse abi.
sõiduautodel on ABS-pidurid sageli sõiduki hinna sees (Opel Vectra, Ford Mondeo, Peugeot 406). Väiksema keskklassi autod pakuvad põhivarustusena ABSi veel harva, kuid mitmed autotootjad pakuvad seda hädavajalikku lisavarustust suhteliselt odava hinnaga. Eestis on ABS-pidurid nõutav kaup Seda eelkõige tänu ostjate teadlikkuse kasvule ja ka meie äärmiselt ebamugavatele kliima- ning teeoludele. Pikka aega piiras uute autode ostjaid teadmine, et Eesti populaarseimas autoklassis - väike keskklass ehk Opel Astra, Toyota Corolla, Ford Escort - tuleb ABS-pidurite eest maksta kopsakat lisaraha. Nüüd, kui enamik sõidukeid ostetakse liisinguga, on ABS muutunud suhteliselt kättesaadavaks. Võib aga öelda, et ABS-piduritega auto liisingumakse on umbes 100 krooni võrra suurem kui tavapiduritega samal mudelil. Seega võib julgelt väita, et üks tähelepanuväärsemaid leiutisi sõidukite turvalisuse vallas ei ole enam luksusese. ABS-i tööpõhimõtted.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
