Ka start-up'ide soosimine on riigis tähtsal kohal, kuna need on majanduskasvu ja töökohtade loomise vedurid. Analüüsis põhinen IRL 2015. aasta valimiste programmile ja Isamaa maailmavaate aluspõhimõtetele Reformierakonna nägemus Eesti riigi rollist majanduses Vabaturumajandust pooldav Reformierakond püüdleb Uue Põhjamaa poole, samuti peavad nad oluliseks jõuda Soomega samale tasemele. Eesti rahva vabaduse ja julgeoleku tugisammas on lai ja jõukas keskklass ning ühiskonnakorraldus, mis väärtustab indiviidi panust, eraomandit, ettevõtlikkuse ja innovatsiooni propageerimist ja mis hoolib iga inimese käekäigust. Erilist rõhku peab pöörama uute ja väärtuslike kaupade ning teenuste tootmise suurendamisele. Taotlevad aktsiiside vähendamist, sest see viib raha teistesse riikidesse. Sarnaselt Isamaaga pooldab ka Reformierakond tööjõumaksude vähendamist. Tähtsal kohal on ettevõtluse igakülgne arendamine
kujuneb masstootmine Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool põhi rõhk teenindsektoril masstarbimine heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber Emilé Durkheim Vabaturumajandusest Kapitalistlikust Kapitalistluku Sotsioloogiateaduse propageeris tootmisest ja tootmisviisi rajaja.
DIKTATUURID EUROOPAS Miks tekkisid diktatuuririigid? 1)Muutused ühiskonnas- keskklass kaotas oma mõjuvõimu, tugevnes suurearvuline tööliskond; naistele anti valimisõigus. 2)Sõja mõju- inimesed olid harjunud karmikäelise riigivõimuga, ülistati juhte, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt ,karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks. 3)Pettumine Versailles' süsteemis ei oldud rahul kehtestatud riigipiiridega ,leidsid toetust need juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada oma rahvale.
Sparta ja Ateena hiskonna ja riigikorralduse sarnasused ja erinevused. Alustades sellest,et Sparta asub Luna-Kreekas ja Ateena Kesk-Kreekas,on neil kahel riigil veel palju erinevusi kui ka sarnasusi. Spartas elasid spartiaadid ehk Sparta kodanikud,kes ei teinud tavalist lihtrahva td,vaid valitsesid riiki. Keskklass ehk perioigid olid vabad inimesed,kes tegelesid ksit,kauplemise ja plluharimisega. Nemad ei saanud osa riigivalitsemisest,kll aga teenisid nad aega Sparta sjaves. Heloodid olid orjad,kel polnud igusi ja kes olid kohustatud ttama spartiaatide pldudel. Ateena rahvastik koosnes suurel osal orjadest. Ateena algusaegadel valitsesid riiki kuningad,hiljem aga lks vim jukamate ja thtsamate ehk aadliseisuse ktte. Nad valitsesid riiki ksinda,tekkis trannia. Riigis elasid veel
Muutusid: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid ( väikepered) Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: o Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti o Tähtsaks muutus teaduse ja tehnoloogia osa majanduses o Ühiskond vajas rohkem harituid spetsialiste o Ühiskonna juhtimine pidi olema paremini kooskõlastatud o Kujunes keskklass o Elatustase tõusis o Masstootmine ja massikultuur (raadio, tv) o Lahutamatuks tunnusjooneks muutus ka massimeedia Teadmus ehk infoühiskonna põhijooned: o Info kujunes oluliseks kõikides elusfäärides o Oluliseks kujunes ka teadus, uurimisasutused, avastuste leiutiste rakendamine o Töökorraldus muutus paindlikumaks ning vabamaks o Oluline oli loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi
-Kunstis püüti jäljendada antiik põhimõtteid -18.saj II poolel hakati klassitsimi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. -Armastati eriti suuri orkestriteoseid(sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid(sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdvaks sai ilmalik muusika ja homofoonia.- Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. -Tarbjateks: aadel ja kodanlus e keskklass -Vormid ja zanrid: sonaat, sümfoonia, avamäng, keelpillkvartett, ooper, soolo kontsertid -orkestri koosseid: keelpillid, puupuhkpillid, vask puhkpillid, klaver vahetab välja klavessiini. Ekspositsioon-sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad kahe erinimelise heli samakõlalisus repriis-heliteose algmaterjali kordav vormiosa sonaat-3 osaline sonaaditsükkel mida esitab soolopill või saatega soolopill
muutis ühiskonna arengut määravaks teguriks ning seetõttu tõi see linnadesse hulgaliselt uusi inimesi. Olulise osa arenenud maade rahvastikust moodustasid nüüd vabrikutöölised kelle kohta hakati kasutama Vana-Roomast pärit mõistet proletariaat, kuigi see antiiikmaailmas ei tähendanud mitte töölisi ega töötajaid, vaid kõige vaesemaid inimesi, kes elatusid riigilt saadavast viljast ja jõukamate kodanike annetustest. Industriaalühiskonna teise pooluse moodustas keskklass ehk kodanlus, kuhu kuulus tavaliselt ligi 20% rahvastikust. Kesklassiga olid seotud teenijad, kelle seas oli palju noori tüdrukuid. 19. saj jooksul paranes kodanluse ehk keskklassi elujärg tunduvalt, sageli avaldus see uusrikaste luksusjanus. Sellest järeldub, et vabrikutööstuse areng tõi kaasa uue klassikoostise ühiskonnas. Septembris 1814 asus Viinis kokku võitnud riikide kongress, milles aga osales ka võitjate juures emigratsoonis viibinud uus Prantsuse kuningas
keegi palka saab. Mida suurem palk, seda rikkam inimene? Oleks justkui loogiline. Suurem osa inimestest ei suuda aru saada, et tähtis ei ole see, kui palju sa kuus teenid, vaid kui palju sa suudad sellest alles hoida. Sellest loogikast lähtudes ei ole palganumber näitaja kui rikas keegi on või saada võib. Seda saaks öelda ainult siis kui teaks palju inimene iga kuu kulutab ja alles jätab. Inimesi võib jagada kolme klassi: rikkad, vaesed ja keskklass. Inimesi ei saa jagada klassidesse ainult selle põhjal, et mis kooli on nad lõpetanud ja kus töötavad. Inimesi saab klassidesse jagada selle põhjal, et kuidas nad oma raha kasutavad. Vaene inimene kasutab oma raha sissetulekust väljaminekutesse ehk ta kulutab oma raha enne järgmist palgapäeva. Täieliku vaesumise korral ei suuda vaene inimene enam endale vajalikke asju osta. Keskklassi inimesel kulub kaa raha enne uut palgapäeva, kuid ta kasutab ka osa rahst
Autor võib kasvõi poole leheküljepealt uude sündmuspaika viia. Põhikohal on teoses raha ja pangad. Kõik tahavad olla rikkad, ametnikud ja ärimehed proovivad riisuda kust veel vähegi võimalik. Kogu ühiskond on raha poolt ära rikutud - ka pangaautomaadid trükivad valeraha. Lõpuks põgeneb Indrek Teine.lv Hatza Pangast. Hatza Panga suvepäevad peeti loomaaias, mis lõppes loomade tapmisega. Loomad lasti puuridest lahti ja aset pidi leidma „tugevam jääb ellu“. Kuna keskklass oli ka üle aia ennast sisse pressinud, siis tahtsid loomad ka neid rünnata. Lennart Meri ja ML koos oma ihukaitsjatega viisid asja kontrolli alla. Raamatu lõppedes sai endisest Hatza Panga juhist narkodiiler. Tegelased Indrek Teine.lv, hiljem ka Inc oli Hatza Panga juht, kes otsustas pangast põgeneda. Peale pangast põgenemist ei olnud tal sularaha. Tal oli ainult pangakaart, aga kui ta oleks proovinud raha
Selles teoses sõnastas Hitler oma ideoloogia põhimõtted, milleks oli eesmärk luua nn uus kord. Selleks oli vaja kõrvaldada demokraatia, kommunism, juutlus ja teised "õõnestavad tegurid" ning saavutada sakslaste rassiline puhtus. Hitler hakkas kiirelt poolehoidu koguma, kui natsipartei sai võimaluse uuesti avalikult tegutseda. Neis nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste ning seetõttu toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklass.(1932. aasta parlamendivalimistel said hiterlased üle kolmandiku saadikukohtadest ning..) 1933. aasta jaanuaris nimetati Adolf Hitler valitsusjuhiks. Kuu hiljem toimus Berliinis parlamendi hoone põleng, milles süüdistati kommuniste. Kehtestati üheparteisüsteem ning keelati ametiühingud ja kõik erakonnad peale natsipartei. Parlament kaotas oma tähtsuse ja Hitler võttis endale riigipea rolli ning muutus diktaatoriks ehks füüreriks.
1975 - natsisüüdistusega lingvist ja ajaloolane, muide sama nimega kui satiirik Peter De Vries) KcKendrick (1982) The Birth of Consumer Society: The Commercialization of Eighteenth- century England Esimene, kes väitis, et tööstusrevolutsiooni kõrval peab olema vähemalt samaoluline tarbimisrevolutsioon. Pakkus alguseks 18 sajandi Inglismaad, ühiskonnas, mis muutus paindlikumaks, kus staatus ei olnud enam nii jäik ja keskklass ehk kodanlus hakkas taotlema endale kõrgemat positsiooni võrreldes aadelkonnaga. Kaubanduse tõus tekitas uusi ärimudeleid - lepinguid. (Rousseau ,,Ühiskondlik leping" 1762). Kaubandus kolooniatega (17ks sajandiks said laevad sõita kõikidel meredel ja avastatud kõik mandrid) Merkantilistliku majanduse tõus - ekspordi teel kolooniatest tekib tõeline rikkus. Raha peab vahetama omanikku uusrikkad, kes suutsid varanduslikult võistelda maaomanikega - aadliga.
mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed • Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil – uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad • Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsiooni tööturul • Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestatud – ametipositsioon, majanduslik kapital, eluvõimalused Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused kõrgklass: • Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest. • Tinglikult: ‘vana raha kõrgklass’ (pikaajaline põlvkonnitipärandatav jõukus) ja ‘uue raha kõrgklass’ (uus eliit, nt meelelahutustööstus, sport, infotehnoloogia jmt) keskklass: • Enamus rahvastikust, mitmekesisus
demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. 2. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Meie valijate oluline sihtgrupp on keskklass. 3. Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb. Eesti Keskerakond mõistab turvalisuse all nii sisejulgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaalkaitset. 4. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt
Urmas Lehtsalu Eesti-heaoluriik Maria Rääk 12KÕ Eesti-heaoluriik. Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti ka tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Heaoluriigi tekkega on kaasnenud ka üldise elatustaseme tõus, suurenenud ühiskonnas keskklass. Teades millised on heaoluriiki iseloomustavad tunnused võin öelda, et Eesti küll üks heaoluriikidest ei ole. Mina püüan antud memos lähtuda noorema põlvkonna vaatevinklist. Jah, meil on palju lubadusi andvai...
Ajalugu ,,Diktatuurid Euroopas", ,,Kommunistlik Venemaa", ,,Fasistlik Itaalia" 1. Autoritaarsed riigid Hispaania, Portugal, Eesti, Läti, Poola, Kreeka, Austria. Totalitaarsed riigid Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit 2. Nimeta ja kirjelda diktatuurile iseloomulikke jooni · Lihtinimese eeskujuks oli juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks näiteks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. · Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati neid vaenlastega. Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute. · Valitsevale korrale vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused. Näiteks Saksamaal GESTAPO ja Nõukogude Liidus GPU. · Iseloomulik oli ka inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Saksamaal haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J....
Ühiskonna Arvestustöö nr2 Avalik sektor. Avaliku sektori tuum on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest eesmärkidest tulenevad ka riigi tunnused: riik on alati seotud võimu teostamisega; riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad ; riik omad kontrolli kindla territooriumi üle; riigi institutsioonid on avalikud. Avaliku sektori põhiülesanded on valitsemine ja haldus. ( rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine) Avalik sektori koosneb riiklikest ja avalik-õiguslik institutsioonidest. Erasektor. Ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi, suuruse ja ka tegevusala poolest. Kõigi nende ühisjooneks on aga kasumi taotlemine ja eraomandus. Erasektor tegutseb majanduse ja tootmisproduktide jagamisega e turuga. Moodsas ühiskonnas riik majandusega ei tegele. Riik loob majandustegevuseks vajalikud tingimused. -õigusliku keskkonna -(laenu) kred...
lahendada, paljude murele on kergem tõmmata tähelepanu kuii üksikisiku murele, koos tehes saab tööd jagada ja pakkuda paremaid lahendusi. Ühiskonna kihistus: Ühiskond on sots. Kihistunud: klassideks (majanduslikult), staatusteks (elustiil, väärtused, päritolu). Ühest ühiskonnakihist teise liikumist nim. Sots. Mobiilsuseks (horisontaalne või vertikaalne). Tav. Eristatakse kolme klassi: kõrgklass e eliit, keskklass, alamklass. Nüüdisühiskonna kihistumist mõjutavad: haridustase, vabameelsuse ja võrdsuse väärtustamine üld. Arusaam inim. Sünnipärasest võrd. muudab klassipiirid ületatavateks. Sots staatus inim. Poolt kujund. ja hinnanguline: omistatud staatus päritud või mille üle puudub kontroll lähtub vanusest, soost, rassist, posits., saavutatud e omandatud staat. teatavate valikute, teenee või pingutuste tulemus (abikaasa, haridus jne)
püsis koos kuni 1938 aastani. Kõik see kindlustas Prantsusmaal tugeva toetuse demokraatiale. Peale esimest maailmasõda jäi Euroopas demokraatlik riigikord kehtima riikides, kes võitsid sõja. Paraku tekkis sellises riigikorras pettumus mitmetes teistes riikides, eelkõige seetõttu, et demokraatia ei suutnud lahendada mitmeid probleeme, millega riigid silmitsi seisid. Peamiste probleemidena võib siin välja tuua: 1) muutused ühiskonnas keskklass kaotas sõja tõttu oma mõjuvõimu, esile tõusis töölisklass, kes hakkas mõjutama riikide arengut 2) sõja mõju sõja tingimustes tõhusaks osutunud karmikäeline võim muutus harjumuseks ka peale sõda 3) pettmus Verasilles süsteemis rahulepingud vihastasid ja tekitasid pahemeelt sõja kaotanud rahvastes. Toetust leidsid riigijuhid, kes lubasid ebaõigluse heastada
Sudaanis on see 40 USD, seega erinevus on kümnete tuhandete kordne. Samas eksisteerivad suured erinevused ka riigisiseselt, erinevate regioonide ja sotsiaalsete kihtide vahel. Arenenud riike iseloomustab astmeline tõus madalamalt tulutasemelt kõrgemale, kusjuures jõukad grupid teenivad enam kui on riigi üleüldine kõrge sissetulek, kuid tippgrupid saavad väiksema osa kogutulust kui võrreldavad grupid vähemarenenud maades. Arengumaades pole domineeriv mitte keskklass, vaid eksisteerib terav kontrast ülekaaluka rahvastikuosa, kelle keskmine sissetulek on tunduvalt allpool maa üldiselt madalat keskmist ja väga kõrge sissetulekuga väikesearvulise ladviku vahel. Majandusteadus on alati otsinud vastust küsimusele: mis määrab riigi majanduskasvu ja heaolu. Praegu sõnastatakse sellele vastus üsna lihtsalt: inimkapital ja institutsioonide kvaliteet. Inimkapitali käsitlemise alus on ÜRO mõõdetav inimarengu indeks ja selle komponendid
EESTI ISESEISVUMINE KAS IME VÕI ASJADE LOOMULIK ARENG? Eesti iseseisvus esimest korda aastal 1918, kuid üsna lühikeseks ajaks. Meie kodumaad soovisid endale nii mõdedki suurriigid nagu: Nõukogude Venemaa, Rootsi ja Saksamaa. Kuidagi suutsime me sellisel ajal iseseisvuda. Kas see oli ime või asjade loomulik areng, sellel teemal ürtian selgust saada. Kõigepealt tuleb selgeks teha , mida siis õigupoolest "ime" ja "asjade loomulik areng" tähendavad. Ime all mõeldakse üleloomulikku ja ebaharilikku sündmust. Imedeks nimetatakse tihipeale ka nähtusi , mis on äärmiselt ebatõenäolised, kuid väga soodsad. Asjade loomuliku areng on etteaimatav või lihtsalt ette määratud. Asjade loomulikuks arenguks võib minu arvates suurel määral pidada aja kulgu ning sellega kaasnevat eestlaste arengut: 20.sajandiks oli eestisoost haritlaste tase nii suur, et seoses 1905. aasta revolutsiooniga Venemaal, kujunesid m...
· valitseb üks partei. · piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi. · juhti tuli imetlede ja ülistada. · rahvast hirmutati siseja välisvaenlastega. · rahvuste tagakiusamine ja küüditamine. · loodi salateenistusedGestapo, NKVD, kes tegutsesid väljaspool seadusi. · pidev propaganda rahva meelsuse töötlemiseks. DIKTATUURIDE TEKKIMISE PÕHJUSED 30NDATEL : · Muutused ühiskonnas: keskklass kaotas mõjuvõimu; suurenes tööliskond, kes sai valimisõiguse; naistele anti valimisõigus. Nende rahulolematust kasutasid ära diktaatorid. · Sõja mõju: sõja ajal osutus karmikäeline ja vägivaldne võim tõhusaks juhtimiseks. · Pettumine Versailles süsteemis: uued riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve ja juhid lubasid ebaõigluse jõuga heastada. · Majanduslikud raskused: majanduskriisiga kadus rahva usk paremasse ellu. Karmikäelised
mobiilsus väike, naturaalmajandus, absolutism. Industriaalühiskond- Algab tööstuspöördega, iseloomulik tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna- ja maarahva suhtarv, leibkonnamudel(muutus väiksemaks), demokraatia laienemine. Postindustriaalne ühiskond- teadus- ja tehnikarevolutsioon. Kasutusele tulevad kõrgtehnoloogiad, teadus-mahukas tootmine. Iseloomulik masstootmine, suurima tööhõivega on teenindussektor, keskklass moodustab suurema osa rahvastikust. Infoühiskond- informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Iseloomulik info võrde käätesaadavus kõigile, seda interneti, mobiilside, kaabeltelevisiooni jms näol. Teadmusühiskond- ühiskond, kus teadust kasutatakse pidevalt ja oskuslikult majanduses ja poliitikas. Iseloomulikud on kõrge üliõpilaste ja teadlaste arv, innovatiivne töö, uurimustööd ja uuringud.
esindada riiki · sotsiaalne partenlus- seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka huvigruppe, keda kavandav poliitika puudutab. KIHISTUSMINE · Sotsiaalne kihistus- süsteem, mille abil ühiskond jagab inimesi hierarhilisse struktuuri. · Inimesi jaotatakse klassi elustiili, väärtusorientatsiooni, päritolu baasil. Mittedemokraatlikus riigis on suurim alamklass, demokraatlikus aga keskklass. · Sotsiaalne lõhe- suurte inimgruppide vaheline erisus ühiskonnas, mille põhjusel võivad olla majanduslikud, regionaalsed või kultuurilised. · Sotsiaalne mobiilsus- inimene või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. · Horisontaalne- ühest linnast/majandusharust teise liikumine. · Vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi.
2. ÜHISKONNA SIDUSUS 2.1 Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid: Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ülesehitus- struktuur. Mitmekesisus- pluralism Sotsiaalne struktuur- kihistumus Ühiskonna struktuuri moodustavad: Esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine e erasektor (eraettevõtted) Kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid) ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundussektor Eraettevõtted Riigiettevõtted Mittetulundussektor Kodanikuorganisatsioonid Riiklikud asutused ja ametid 2.2 Avalik ja erasektor: AVALIK SEKTOR: * Avalik sektor koosneb: Riigi- ja omavalitsusasutustest Ülesanne: 1) 2) *Avalik haldus- riigi ja omavalitsuse plaanipärane igapäeva tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. * Tähtsam osa- riik. Riik: institutsio...
I maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast välja tulla. Võitjate eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord. Kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks ning selle kriisi tekkimist soodustasid mitmed tegurid. 1. Muutused ühiskonnas. Keskklass kaotas oma senise võimu. Suurearvuline töölisklass sai tänu valimisõigusele võimu juurde. Naised said valimisõiguse. Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktatuurid edukalt ära kasutada.. 2. Sõja mõju. Paljudes riikides ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõja- aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga. Vaatamata oma jäikusele ning
3)maa, kinnisvara – rent 4)ettevõtlus – kasum EBAVÕRDSUSE MÕÕTMINE Inimesed jaotatakse tulude suuruse alusel kas kümnesse või viide tulugruppi. Esimesse gruppi kuuluvad kõige vaesemad ja viimasesse kõige rikkamad. Banaanivabariik – riik, kus suur osa elanikkonnast elab vaesuses ning põhiline rikkus on koondunud väga väheste kätte. Selle vastand on - kaasaegne tööstusdemokraatia, kus suurema osa elanikkonnast moodustab keskklass. Põhiosa rahvast on võimeline endale lubama inimväärsel tasemel tarbimist. Ebavõrdsuse kirjeldamiseks ning võrdlemiseks erinevates riikides kasutatakse Lorenzi kõverat ja Gini indeksit. EBAVÕRDSUSE JA VAESUSE PÕHJUSED 1.Looduslikud võimed. 2.Inimese valikud. Milline on seos võimete ja tulude jaotuse vahel? Tulude jaotus on palju ebaühtlasem, suuremate looduslike võimetega ei pea kaasnema suuremad tulud. Üks põhilisi valikuid noore inimese jaoks on haridus
Näited demokraatia laienemise kohta pärast I ms Laienes valimisõigus ja uued loodud riigid olid valdavalt demokraatlikud. Liberaalid Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid r iigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide arvates pidi riik toetama abivajajaid. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, miss järgi Saksamaa kuulutati demokraatlikuks vabariigiks. Mille poolest on sarnased kommunistide ja fasistide arvamused dem. kohta? Mõlemad leidsid, et demokraatia ei toimi ja diktatuur on parem valitsemisviis. Suurbritannia areng Riigikord: demokraatia, konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia. Majandus: 1920 algas majanduslik tõus, sisse veeti toiduaineid, muret tekitas suur tööpuudus, tehnika oli vananenud. Parteid ja poliitiline elu: seadusi võttis vastu parlament. Tööerakondlased muutusid konservatiividele tõsiseks vastasteks. P...
Sotsiaalne ebavõrdsus on otseselt seotud selliste sotsioloogia osadega nagu ühiskondlikud klassid, sotsiaalne stratifikatsioon ja mobiilsus. Pahatihti need samastatak se. Kuid on selge, et ebavõrdsus sünnitab kihistumist ja stratifikatsioon säilitab ebavõrdsust . 1. KLASSID ENNE MARKSISTLIKKU KÄSITLUST Platoni " Riik " Tema ideaalriigis kolm seisust: filosoofid valitsejad, valvurid käsutäitjad ja tootjad. Aristoteles Kreeka ühiskonna kolm klassi: ülemklass , väärtuslik keskklass ja orjameelne madalam klass . 16.saj. Klassideks jaotati laevu, meremehi, ametimehi nende ametiredelil jne. 17. ja 18 . sajandil sõna klass loodusteadlaste terminina ( K.Linne`jt ). Keskajast uus sõna ( termin, mõiste ) seisus ( ladina keeles status ).Selle mõistega viiakse ühiskonna erinevad , selgesti vastandlikud grupid ühise nimetaja alla. Seega algul said ühiskonna olulisemad sotsiaalsed erinevused nähtavaks seisuste läbi. (nagu istumine erineva kõrgusega pinkidel
Ajalugu kordamine kontrolltööks: maailm kahe ilmasõja vahel · Mõisted: hüperinflatsioon-raha väärtuse langemine kiiremini kui trükkida jõuti, keskklass kaotas seetõttu kõik säästud komintern ehk kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal, mis loodi Moskvas 1919 Dawesi plaan-Ameerika Ühendriikide rahandusminister andis loa pikendada sakslaste maksetähtaegu, ning andis neile laenu, mis aitaks majanduskriisist väljuda. Maffia- organiseeritud kuritegevus, Ühendriikides hakkas tegutsema peale kuiva seaduse vastu võtmist. Uus kurss- Roosevelti reformikava, lubas tuua maa majanduskriisist välja, riigi rohkema
ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. /1/ Keskerakonna peamised eesmärgid Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. 2. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Meie valijate oluline sihtgrupp on keskklass. 3. Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb. Eesti Keskerakond mõistab turvalisuse all nii sisejulgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaalkaitset. 4. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt
Seminar 9. Inflatsioon 1. Inflatsioon on: a)) hi d d jja töö hindade tööpuuduse d üh üheaegne k kasv; b) hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega; b) c) hindade püsiv alanemine; d) püsivat hinnataseme tõusu ilma hinnaproportsioonide muutuseta. 2. Viletsuse e. diskomfordi indeks on: a) miinimumpalk jagatud keskmise palgaga; b) kõikide töötute arv jagatud üle keskmist palka saavate töötajate arvuga; c) c) arvutatav arvutatav inflatsioonimäära inflatsioonimäära ja ja töötusemäära töötusemäära summana; summana; d) üldise hinnataseme pidev suurenemine. 1 Lembi...
Staatusgrupp- lugupeetavus, elustiil. Ning kui eliiti kuulub väga piiratud osa ühiskonnast, siis selle vastandmõisteks on mass- ülejäänud ühiskond Klassiühiskond: Lähtuvalt majanduslikest võimalustest ja jõukusest jaotuvad tänapäeva ühiskonnad sotsiaalseteks klassideks Sotsiaalne klass määrab inimese positsiooni ühiskondlikul redelil lähtuvalt tema jõukusest Enamasti eristatakse tänapäeva ühiskondades kolme klassi: alamklass, keskklass, kõrgklass KÕRGKLASS: kuulub kõige jõukam ühiskonna osa, kellel on keskmisest kõrgem sissetulek ja hea haridus ning kes saab endale lubada luksuslikku elustiili. Eestis kuuluvad kõrgklassi suurettevõtjad ja ettevõtete tippjuhid, samuti mitmed kõrgepalgalised riigisektori ametnikud. Eesti kõrgklassi kuuluvad enamasti mehed ja eestlased. KESKKLASS: kuuluvad keskmise sissetulekuga ühiskonnaliikmed, kellel on enamasti kõrgem haridus ja hea erialane kvalifikatsioon
,,KÕIK AIAS" ANALÜÜS 1.Etenduse üldmulje oli igati positiivne. Tegemist oli ühe parima etendusega, mida näinud olen. Etendusega seoses häirivad tegurid puudusid, kui mitte arvestada ühte vanamemme, kes terve etenduse aja minu selja taga köhis. Meeldivaks tegid selle elenduse just proffessionaalsed näitlejad, kes suutsit end kehastada täielikult sellesse aega, mil tegevus toimus. 2.Laval oli kujutatud aeda. Aeda, mida perenaine väga armastas ja oli valmis kõigeks, et seda täiustada mõne taimega. Maas oli muru, mida peremees niitis vana ja aega näinud muruniidukiga. Keset aeda oli paigaldatud purskkaev, mille kõrval istumiskohad ja laud. Tahaplaanile jäi uks, kust pääses majja. Lavakujundus mõjus vägagi realistlikuna. Sügise saabudes muutusid puulehed pruunimaks, või siis sootuks oli puu lehtedeta. 3.Valgus oli laval väga kirev ja särav. Värvidest olid peamiselt järgmised toonid: punane, roheline, kollane...
Avatud Eesti fond-avaldab kuulsate inimeste teoseid ja artikkleid (nt. L. Meri teoseid) Virtuaalseltsingud (nt. Õnnepank) Ühiskonna kihistus: * Ühiskond jaguneb sotsiaalsetesse kihtidesse, elustiili, väärtuse orientatsiooni, aga ka päritolu järgi, mis seab inimesed kindlale positsioonile. Tänapäeva ühiskond jaguneb: * Kõrgklass ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. * Keskklass. Ühiskonna enamik, tavakodanikud. * Alamklass. Madalama sotsiaalse staatusega seisund (väike haridus, madal palk, lihtne töö) * Sotsiaalne staatus jaotab iniemsed erinevatesse sotsiaalsetesse klassidesse ehk kindlale positsioonile. Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või inimrühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise, mis võib olla:
1. septembril 1939. aastal algas Teine maailmasõda: Saksamaa ja Slovakkia tungisid kallale Poolale. Teise maailmasõja alguseks oli mitmetes Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Miks mitmetes Euroopa riikides kehtestati kahe maailmasõja vahelisel perioodil diktatuur? Esimese maailmasõja (28. juuli 1914. 11. november 1918) ja sellele järgnenud aastatel said kõige rohkem kannatada keskklassi kuulunud inimesed arstid, juristid, õppejõud ja väikeettevõtjad. Keskklass kaotas oma poliitilise-, ühiskondliku- ja majandusliku mõjuvõimu. Sõda tõi kaasa nii naiste kui töölisklassi poliitiliste õiguste suurenemise (Eestis said naised valimisõiguse 1919. aastal). Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kellel aga suuremas osas puudusid varasemad kogemused poliitilisel maastikul orienteerumiseks. Seda kogenematust kasutasid oskuslikult ära tulevased diktaatorid, nii võimule tulekuks kui ka diktatuuri kehtestamiseks.
Kordamisküsimused. Viini kongress. Revolutsioon 1.Viini kongress toimus sept1814-juuni1815. Miks- panna paika uus Euroopa süsteem, tagada riikidevaheline rahu, jagada ära maa. Riigid- Venemaa, Austria, Inglismaa, Preisimaa, Prantsusmaa. 2.Metternichi süsteem- Austria peaministri Metternichi põhimõtted, mille järgi Euroopat hakati ümber korraldama peale Viini kongressi. Legitiimsus pm- määras ära valitsemiskorralduse, dünastiad; võim läks tagasi revolutsioonieelsetele valitsejatele(v.a Rootsis uus dünastia); riikide taastamine(Saksamaa riiklik koosseis muutus, liitriike ühendati) Julgeoleku pm- puhverriigid ümber Prantsusmaa(Madalmaade Kuningriik, Sveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid) Tasakaalu pm- maade jagamine võitnud riikide vahel enam-vähem võrdsena(Euroopa+asumaad) Saksa liit- 39 riigi liit, mis pidi säilitama väikeriikide dünastiad ja taksitama Saksamaa rahvuslikku ühendamist. Nelikliit-absolutismi, püsiva...
1. Demokraatia olemus, liigid ja mudelid (konspekt) Demokraatia on rahva võim. Tema kolm põhinõuet on konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Liigid: Otsene demokraatia (referendum, klassikaline demokraatia), esindusdemokraatia (valijate mandaat saadikule, esindajate valmine), Osalusdemokraatia (e- demokraatia, kodanikualgatus ja ühistegevus), elitaardemokraatia (võimul on demokraatlik eliit) 2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur) Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Jaguneb kolmeks: -Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused, ühiskonnaelu korraldamine)-riigiasutused, riigiametid, ringhäälingud -Teine ehk erasektor (eraettevõtted, tootmine ja kauplemine)-OÜ, AS, FIE -Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused, kodanikuühiskond)-MTÜ, SA, seltsingud 3. Riik ja selle tunnused, võimude lahusus. Riik on avaliku sektori tähtsaim osa. Tunnused: -Riik on alati seotud võimu teos...
ESKERAKOND Kelly, Iti, Mailis, Mihkel 10.S IDEOLOOGIA Vabameelne Turvaline Euroopalik heaoluriik Keskne poliitika eesmärk- keskklass Vasakpoolne-mädasoo Arvamus ideoloogiast- jutustab rohkem, kui tegutseb LIIKMED 14 300 inimest Juhatuses 16 liiget Esimees- Edgar Savisaar Aseesimehed- Enn Eesmaa ja Kadri Simson Erakonna fraktsioonist lahkunud LIIKMED Enn Eesmaa liitus aastal 2002. Kadri Simson liitus 1995a. Jüri Ratas astus Keskerakonna liikmeks aastal Priit Toobal astus erakonda 2001a Mailis Reps liitus erakonnaga 1998a https://www
2)Konstitutsioon põhiseadus, mida peavad kõik järgima. 3)Zirodiin suurkodanlus. Ei pooldanud kuninga hukkamist. 4)Jakobiin linna kesk- ja alamklassi kuuluvad inimesed. Toetasid kuninga hukkamist. 5)Asutav Kogu organisatsioon, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ning panema sellega aluse uuele riigikorrale. 6)Reini Liit 1806 a. Napoleoni eestvedamisel loodud 16- st Saksa riigist koosnev ühendus, mis allus Prantsusmaale. 7)Kodanlus linna keskklass. 8)Doktriin üldkehtivaks muudetud poliitiliste või sõjaliste põhimõtete kogum. 9)Diplomaatia riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel. 10)Dekabrist salaühingu liige detsembrimässu ajal. 11)Läänlased Lääne Euroopa arengu pooldajad Venemaal 19. sajand. 12)Slavofiilid venemaa ainulaadsuse kaitsjad Venemaal 19. sajand. 13)Venestamine venepäraseks tegemine. Nikolai I püüdis venestada läänealasid. 14)Tsartism liikumine Inglismaal. Tulenes ,,Rahva
konfliktsid rahumeelselt. ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS : 29. Okt 1929 puhkes börsil paanika, hakkati müüma väärtuspabereid ja nende hinnad langesid tohutult, varises kokku pangandus, ostujõud vähenes, töötus, USA nõudis laene ja kõrgendas tollimakse, see viis kriisi ka teistesse riikidesse. Kriisi põhjused. 1) ületootmine 2)valemajandamine( võeti riigilt laenu, ega suudetud tagasi maksta) 3) valitsuse vead : tolloimaks. TAGAJÄRJED : suur tööpuudus, näljahäda, keskklass vaesus, helde laenude jagamine, vaesumine, tootmise langus.DEMOKRAATIA LEVIK EUROOPAS. Kuna sõjas jäid peale demokraatlikud riigid, siis pärast sõda hakkasid paljud riigid demokraatlikuks. Demokraatlikud vabadused laienesid: valimisõiguslike kodanike hulka suurendati, naised said valima. Mitmes riigis ei arenenud demo. sest demokraatia oli nõrk seal ja vead nede seadustes. DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD. Konservatiivid : hakkasid tegelema
2. Kaasaegse ühiskonna kujunemine, põhijooned, struktuur, korraldus, põhimõtted. 3. Võrrelda tööstus- ja postindustriaalset ühiskonda info- ja teadmisühiskonda (tunnused, iseärasused) Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast · Teenindussektori kiire kasv · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustumine · Haritud spetsialistide suur vajadus · Ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum, valitsusse tuleks haarata ka tehnokraate · Tugev keskklass · Tehniline progress lähendab inimeste elustiile · Massimeedia 4. Iseloomustada heaoluriiki ( 3 tunnusjoont/rakendavat meedet) Arengu etapid 2-3 Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused : · Vaesuse leevendamine · Sotsiaalse t õ rjutuse vähendamine · Aktiivne kodanikuühiskond · Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel · Tasuta igale indiviidile hariduse tagamine · Inimestevahelise
Kolmekümnendate alguses kukkusid ootamatult ära Eesti eksportturud, tööpuudus kasvas kiiresti ning elatustase langes järsult. Majandus sai väga valusa hoobi ka sellepärast et erakonnad ei suutnud teha koostööd ning õigel ajal õigeid otsuseid langetada. Kokkuvõtlikult võib öelda, et ülemaailmse majanduskriisi ajal hävis demokraatia: igasse riiki surusid end võimule diktaatorid. Inimeste kohtlemine oli julm. Riikides valitses suur tööpuudus, keskklass vaesus, lisaks sellele oli nälg ja rahulolematus ning elatustase langes. Minu arvates on tänapäeval pea võimatu mõista seda peapesu, mis tol ajal inimestele tehti. Usuti, et kui riiki valitseb üks tugev juht, siis probleemid lahenevad päevapealt. Tuleb õppida oma vigadest nng tunda ajalugu, et midagi sarnast lähitulevikus ei juhtuks. Elen Tark 12. A
Laenatud Aeg. Filmis on kujutatud käesoleva sajandi lõpuaastaid, kus teadlastel on õnnestunud peatada inimkonna vananemisprotsess. Inimene ei vanane pärast 25. eluaasta saabumist päevagi. Kõik inimesed on kenad ja noored, justkui 25 aastased, olgugi, et nende vanus võib olla oluliselt kõrgem. Siiski nad väliselt ei vanane, kuid nende eluaeg sõltub uuest ja näiliselt väga lihtsast ekvivalendist - ajast. Aeg on raha, kõlab levinud ütlemine. Kahtlemata tõsi - nii raha, kui ka aeg omavad sarnaseid omadusi. Mõlemad on piiratud ressursid. Kuid nüüd muutubki raha ajaks ja aeg rahaks. Aega tuleb teenida tööga. Ajaga tuleb tasuda bussipilet, maksta elamiskulud. Aja eest saab kõike. Täpselt, nagu meie ühiskond on harjunud rahaga ümber käima. Kuid meie ei pea otseselt maksma kellelegi eluspüsimise eest. Filmis kujutletavas uues ühiskonnas aga on aeg väärtus, millest sõltub sinu eluiga ja mis on elukonto jääg...
*olme ja sanitaarolud suhtarvus ja suure kauba puhkeaja jalvad leibkonnam hulga üle. *suuremad udelis. tootmine sissetulekud Postindustriaalne Tööstusjärgne Puhkeaeg Haritud Kujunes keskklass. Riigi Teaduse ja ühiskond pikenes spetsialistid Eluolu ja tarbimine sekkumine tehnoloogia kellel on ühtlustusid. suurenes osa tehnoloogiline, Elatustaseme pldine (majanduss majanduses. administartiivn tõus. Suur roll massi e)
6. „Falstaff” - Shakespeare 15. Giuseppe Verdi (1813-1901) Ooperite süžeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel, eripäraks on meloodiarikkus, jõuline rütmika, meeldejäävad motiivid ja laulja hääle valitsemine orkestri üle. 26 ooperit, kantaatid, hümnid, laulud ja vaimulik muusika. 16. Kaks teatritüüpi: õukonna- ja linnateater. Õukonnateatrit finantseeris õukond ja publikuks õukondlased. 18.saj lõpus levis linnateater. Publikuks keskklass. Teatrit finantseeris linn. Segatrupid- paar head lauljat, ülejäänud laulvad näitlejad. Linnateater mitmežanriline: sõnateater, ooprid, operetid, balletid. 17. Wagneri reform seisnes muusika, tantsu, draama, poeesia sünteesis. Keskendus draama arendamisele. Loobus avamängust. Püüdles lõputu meloodia poole. Leitmotiivid. 18. Wagner: Edu tagasid uuendused, mis tulid reformiga. 11 ooperit ja mõningad orkestriteosed, oratoorium. 1. „Lendav Hollandlane” 2
koos jõukad juhid. Kuigi nende kiht ühiskonnas oli lihttöölistega võrreldes võrdlemisi väike oli võim nende kätte koondunud. Nemad olid need isikud, kes sisendasid ning levitasid rahvale usku. Levis mõtteviis: "Ainult sügav usk päästab inimese hinge. Kui aga kahtled, ei ole usk piisavalt tugev". Võrreldes tänapäeva keskajal levinud arusaamadega on ühiskond drastiliselt muutunud. Euroopa inimestel on vaba valik uskuda, mida soovivad. Domineerivaks on saanud keskklass ning väga jõukad ja väga vaeseid inimesi on enamasti võrdselt. Kõik uuendused ning valgustused mis on toimunud, on tänapäeva ühiskond muutunud koostöövalmimaks, tolerantsemaks, kaalutlusvõimekamaks ning ühtehoidvamaks. On antud inimestele vabadus kuuluda sinna, kuhu nad ise oma maailmavaateid arvestades usuvad end kuuluvat. Nüüdisühiskonna üheks tunnuseks loetakse reaalsuse tajumist. Just nüüd töötab rohkem inimesi laborite,
töötud, üliõpilased, lapsed o Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasanandil – uued ametikategooriad, fragmenteeritud/mittelineaarsed biograafiad o Skeem on meeste keskne, ei arvesta soolist eripära tööturul o Ei arvesta jõukustaset o Ei arvesta eliidi spetsiifilise positsiooniga – nende ebaproportsionaalne sotsiaalne mõju/kaalukus ühiskonnas. Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused – eristumine sotsiaalmajandusliku staatuse põhjal (nt sissetulek, hairdus) o Kõrgklass Vana raha – päritud jõukus Uus raha – individuaalne karjäär Kasvav kirevus – erinevad viisid jõukaks saamisel; erinevate sotsiaalsete kategooriate kasvav esindatud o Keskklass
Ühiskonna sektorid 1. Sektor AVALIK SEKTOR: a) Riigiasutused b) Omavalitsused c) Avalik-õiguslikud asutused 2. Sektor ERASEKTOR FIE, OÜ, AS 3. Sektor KODANIKUÜHISKOND- omaalgatus, seltsid, kogudused, MTÜ, erakonnad, seltsing, SA Ühiskonna kihistumine Kuidas jagatakse? Majandusliku rikkuse alusel: Kõrgklass- kõige rohkem majanduslikke võimalusi Keskklass Alamklass Väärtushinnangute alusel: Eliit Mass Sotsiaalne mobiilsus- ühest klassist teise jõudmine Sotsiaalne staatus- hinnanguline jaotus, kellena end tunned Omistatud staatus- ette antud Omandatud staatus- saavutanud ise Sotsiaalne roll Sotsiaalsed lõhed: varanduslikd, piirkondlikud, rahvuslikud, ideoloogilised, põlvkondlik Kt kordamine 1. Ühiskonna sektorid 2. Demokraatia tunnused 3. Mõisted:
Sageli sõideti itta vaid rahaga ning hiljem tagasi kaupadega. Hindade revolutsioon kulla- ning hõbedavedu põhjustas inflatsiooni. Toimus kapitali koondumine suurettevõtjate kätte. Rahamaj. kasv tingis kauba- ja fondibörside tekke. Maadeavastuste tulemusena siirdus majanduse raskuspunkt Vahemerelt Atlandi rannikule. Esialgu lõikasid kasu Hispaania ja Portugal. Nende riikide majandus oli aga ebaefektiivne ning ühiskonnas puudusid kaupmeeste keskklass ja käsitööliskond. Sõdade tõttu tõsteti makse ning Ameerikast tulnud hõbe ja kuld veeti välja, et tasakaalustada importi ja eksporti. Rahvastiku üldine suhtumine oli rikastumisesse kauplemise teel eitav. Tõusis Madalmaade tähtsus meresõidu ja kaubanduskeskuste näol. Sellele aitas kaasa edukas põllumajandus. Teiseks põhjuseks olid tehnilised uuendused majanduses: peamiseks energiaallikaks tuuleveskid. Madalmaade tähtsuse suurenemisel kujunes maailma
Kodamis küsimused Ajaloos 16.01.2009 1. Vabrikutööstuse tekkimine lk 155-157 2. Raudteeliiklus, aurik, auto lk 158 3. Yhiskond lk. 159 4. Nelikliit ja Pyha Liit lk. 165 - 166 5. Püha Liidu lagunemine lk. 167 6. Rahvuslik liikumine lk. 179 7. Napoleoni sõdade aeg lk. 198 8. Põhja Saksa Liidust keisririigiks lk. 225 9. Territoriaalne ekspansioon lk. 214 215 10. Yhiskonna sotsiaalne etikett lk. 218 1. Üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise nende tootmisega masinate abil. See üleminek tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikule. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks sai puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku eriti naiste rõivastuses. Hargreavesi mehhaaniline vokk, Cartwright- mehhaanilised kangasteljed, Be...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
