Leiutised Tööaeg hakkab domineerima puhkeaja üle Meelelahutuse levik Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused Seisuliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Postindustriaalne ühiskond 20 saj. Lõpp Daniel Bell Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Kirju klassistruktuur-> keskklass Mitmekesised väärtushinnangud Ühiskonna juhtimine tsentraliseeritum Inimeste elustiilide lähenemine Industriaal Postindustriaal Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajad Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave Valitsuse roll Piiranguteta Turjumajandus,
Muutus linnade välisilmerajati töölislinnaosad barakkide ja üürikasarmutega. 2.Uue leibkonnamudeli teke.Agraarühiskonnas olid domineerivad suurpered,kus elas koos mitu põlvkonda,nüüd asebdusid need väikeperedega. 3.Seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Hakati rääkima klassiühiskonnas(ülem,keskja alamklass),kus kuuluvuse määras varanduslik seisund.Ülemklassiks loeti endiselt aadlike.Aadliseisusesse pääsemine kujunes vabamaks. Keskklass koosnes peamiselt kodanlusest ja haritlastest.Alamklassi kuulusid need,kes elatusid füüsilisest tööstnn proletariaat.Koos seisuslikkuse kadumisega kasvas sotsiaalne mobiilsus. 4.Töölisliikumise tekevarakapitalistlikul perioodil puudusid täiesti sotsiaalkindlustus jahoolekanne.Samas oli kadunud külaühiskonna solidaarsus.Ettevõtjad püüdsid töötasu hoida äärmiselt madalal ja kokku hoida ka töötingimuste parandamine ja ohutuse pealt.Oma huvide kaitseks asusid
Ühiskond Jätkusuutlikkus- Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid. Riik- Poliitiline moodustis. Ühiskond- Sotsiaalne kooslus. Pluralistlik- Mitmekesine ühiskond. Demokraafilised tunnused: sugu, vanus, rahvus, perekonnaseis, elukoht (nt maa, linn). Sotsiaalsed tunnused: haridustase (alg-, kesk- või kõrgharidus), ametigrupp (nt oskustööline, tööline, ametnik, spetsialist, juht jne), klass (alam-, kesk- või kõrgklass), hõvestaatus (töötu, pensionär, õpilane, töötav inimene). Sotsiaalne kihistumine- Erinevused meeste ja naiste vahel, seotuna ühiskondliku positsiooni ja majanduslike võimalustega. Rahvuslik v rassiline kihistumine- seotud eri rahvustesse ja rassidesse kuuluvate inimeste majanduslike võimaluste ja erineva positsiooniga ühiskonnaelus. Regionaalne kihistumine- lähtuvalt elukohast sõltuvad inimeste ...
suur kui mõnes tugevaid sotsiaalseid vapustusi üle elanud ühiskonnas (nt Ida- ja Kesk-Euroopa). Klassid ja staatused Varasemate ühiskondade iseloomustamisel kasutati enamasti jaotust klassideks majandusliku positsiooni alusel. Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul pole ainumäärav enam omandisuhe, vaid arvestatakse ka elustiili tunnuseid. Sotsiaalse klassi üheks tüüpiliseks näiteks on keskklass, keda iseloomustab sarnane elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Nüüdisühiskonna tunnusjooneks on kujunenud kihistumise seotus inimeste haridusnäitajatega. Väheharitud inimesed kuuluvad madalamatesse kihtidesse, sest nad on sunnitud tegema kehvemini tasustatavat tööd, mis omakorda vähendab nende võimalusi parandada oma elatustaset. Väljavaate ülespoole tõusmiseks (vertikaalseks sotsiaalseks mobiilsuseks) annaks neile just õppimine ja enesetäiendamine.
1) 20. saj. Algusele iseloomulikud jooned. Oska tõestada, et 20. Saj alguses kujunes areng progressi suunas või vastupidi. Oska näha, et areng oli vastuoluline. *Maailma valitses Euroopa. Peale Euroopa veel 2 iseseisvat riiki: Jaapan ja USA. *teaduse ja tehnika areng *Tühistati seisuslikud eesõigused *turumajanduse levik *liberaal-demokraatliku riigikorra levik* Rahvusküsimuse teravnemine-talurahval tekkis oma haritlaskond ja keskklass, mis tõi kaasa rahvusliku liikumise, väikerahvad tahtsid saada oma riiki või saavutada autonoomiat.*Imperialism suurriikide soov valitseda maailma üle, riigi soov laiendada oma piire luues kolooniaid. *tööstuse areng *linnastumine *Massikultuuri tekkimine *Kodanlus(Keskklass)*töölisklassi ehk proletariaatide teke *sterigid-töölisklassi olukorra parandamine, taheti vana korda asendad sotsialistliku korraga
Kodutöö nr 6 1. Mis on klassitsistliku linnaehituse kõige iseloomulikumad jooned/märksõnad? Tooge näiteid. Pariisis toimus sujuv uleminek vanaklassitsismilt pärisklassitsismile. Lähtudes antiikarhitektuurile omastest vormidest, transformeeris Ledoux neid julgelt ja murdis sellega kaanonid, mis omakorda võimaldas esile tuua ekspressiivsust ja pinget. Arhitekti kiindumus lihtsatesse geomeetrilistesse vormidesse- kirik planeeritud ummarguse kupli ja nelja portikusega ehitisena, veevärgi direktori maja meenutas lamavat silindrit, pustine toru oli maakleri maja, aednikule kavandatud eluhoone aga kerakujuline. Linna suurejooneline rekonstrueerimine- Alles Napoleon I valitsusajal alustati. Luua suurlinnadele väärilisi ansambleid- Linnad vajasid avaraid väljakuid ning sirgeid laiu tänavaid esinduslike paraadide korraldamiseks. Saksa klassitsistliku linnaehituse parimate näidete hulka kuulub Muncheni...
Eesti on heaoluriik? Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti ka tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia 1945. aastal. Heaoluriigi tekkega on kaasnenud ka üldise elatustaseme tõus, suurenenud keskklass ühiskonnas. Eestis on hetkel palju probleeme, millega peaks tegelema. Näiteks on suureks probleemis madalad palgad ning väikesed pensionid. Need on küll viimasel ajal tõusnud, kuid mitte piisavalt. Haridusüsteemis on samuti probleeme. Näiteks üldha...
kõhklemata miljoneid inimesi sõtta või vangilaagritesse surema. Vangistamised, küüditamised ja mahalaskmised muutusid diktaatorlikes riikides igapäevasteks asjadeks. Kas siis 20. sajandi diktatuurid olid vältimatud? Esimene maailmasõida tõi esile suurte rahvahulkade osa ajaloos. Sõja- ja sellele järgnenud aastatel said kõige rohkem kannatada kesmise sissetulekga inimesed: arstid, juristid, õppejõud, väikeettevõtjad. Seda inimeste rühma nimetati keskklassiks. Keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Teiseks tähtsaks muutuseks oli ka naistele valimisõiguse andmine. Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. Paljudes sealhulgas ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõja-aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga
Millised olid rahvusvaheliste suhete pingestumise põhjused XX sajandi alguses? Tooge näiteid! 1) Juudivaenulikkus 2) Kolmikliit 3) Saksamaa tugevnemine Millega on läinud ajalukku järgmise isikud? Orville ja Wilbur Wright - lennundus Vladimir Uljanov Veneenamlaste juht Guglielmo Marconi Raadio Sigmund Freud Psühhoanalüüs Alfred Nobel I Nobeli auhinnavõitja Euroopas Rabindranath Tagore Nobeli kirjanduspreemia esmakordselt väljaspoole Euroopat Edvard Munch Ekspressionism Kas järgmised riigid kuulusid Kolmikliitu või Antanti? Antant - Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa Kolmikliit Itaalia, Saksamaa, Austria- Ungari. 1882-1915 Selgita mõisted! USA isolatsionism Isoleeris ennast Euroopa ja maailma poliitikast, huvitus Ladina-Ameerikast Sionism Juutide liikumine Rahvussovinism Marurahvuslus Koloonia Asumaa Nimetage kaks põhjust, miks emigreeruti XX sajandi alguses massiliselt USA...
12)Liberealism-vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabatus tähtsustav poliitiline õpetus 13)Sotsialism-poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonna ssotsaalset võrdust 14)Mõisted *imperialism-kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid * industrialiseerimine-suurtööstuse arendamine * industriaalühiskond-tööstuse saavutustele tuginev ühiskond * kodanlus-ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegadeleja töölistele *kommunism-poliitiline õpeus, mis püüab saavutada sotsaalset võrdust proletariaadli diktaktuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on klasside ja eraomandi ühiskond * konservatism- alahoidlikus, traditsioonilisi vaateid säiltav ja ajaloolist järjepidevust tähtsutav poliitiline õpe *liberealism*vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabatus tähtsustav poliitiline õpetus tus*
seadmed konserveerimine - toiduainete pikaajaline säilitamine e) Linnaühiskond: maaelanikkonna vähenemine urbaniseerumine linnastumine linnade välisilmes linnade planeerimine, raudbetoon uus ehitusmaterjal, tänavavalgustus, elektritransport (tramm) olmes inimeste igapäevaelus veevärk ja kanalisatsioon - WC ja vannituba jms. f) sotsiaalses koosseisus 2 uut põhiklassi: proletariaat palgatöölised: kodanlus ühiskonna keskklass (aadlike ja lihtrahva vahel): tööliste osatähtsuse kasv (50- vabrikandid, pankurid, 75% elanikkonnast) suurkaupmehed, tööliste kihistumine: intelligents haritlased töölisaristokraatia - oskustöölised varandusliku seisuse ja elatustaseme paranemine
JÄRGNEVATELE KÜSIMUSTELE OTSI VASTUSEID INTERNETI ABIL. 11. Kuidas kutsuti igal aastal valitavaid riigiametnike? -Neid kutsuti magistraatideks. 12. Selgita mõistet ,,senat" - Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist 13. Kuidas muutus sõjaväe korraldus üleminekuga vabariigist keisririigiks? - Sõjaväes pidid teenima kõik õigustega Rooma kodanikud 17 - 46 a. vanuseni. Kõige rikkam klass oli kohustatud teenima ratsaväes (600 meest), keskklass moodustas jalaväe (5400 meest) ja alamklass - abiväe (3000 meest). 14. Kuidas nimetati ja mitmest mehest koosnes Rooma sõjaväe peamine üksus? - Sõjavägi koosnes kodanikest - peamiselt vabadest talupoegadest - alates 17. eluaastast. Sõjaväe põhiüksuseks oli leegion. Vabariigi alguses oli 2 leegionit a´ 4500 meest, kus lisaks 3000 raskerelvastuses jalaväelasele lisandus veel 1200 kergerelvastuses jalaväelast ja 300 ratsanikku. 15. Rooma seadusandlus sai alguse 12 tahvli seadusest
3. Tekkis ütlus: "Aeg on raha"- raha osatähtsuse suurenemine 4. Tööaeg domineeris puhkeaja üle 5. Inimesed koondusid maapiirkondadest linnadesse 6. Kujunes linnatsivilisatsioon - linnast sai progressi sümbol Postindustriaalühiskonna tunnused: 1. Kõrgtehnoloogia areng ja selle kasutamine 2. Teenindus- ehk tertsiaarsektori osatähtsuse suurenemine 3. Lihttööliste asendumine haritud spetsialistidega 4. Massimeedia areng 5. Kujunes keskklass 6. Ühiskonnaliikmetele tagatud sotsiaalsed garantiid Teadmus- ehk infoühiskonna tunnused: 1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pidev areng 2. Massiline arvutite kasutamine, globaalsed kommunikatsioonikanalid ja elektroonsed teenused 3. Ülemaailmne andmeedastusvõrk, millele ligipääs on võimalik kõigil ühiskonnaliikmetel 4. Teaduslike uuringute korraldamine ja kasutamine 5. Valdav osa inimesi töötab teenindussfääris 6
Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Sellel maal elavad... · 14%tutsisid karjakasvatajad, jõukad · 85% hutusid viljakasvatajad, keskklass · 1% tvaasidd jahimehed, vaesed * Pärinevad bantudest. Miks ei saa nad oma vahel läbi? ·Belgial mandaat valitseda Rwandas, mis tegi algused tutside valitsusele. · 1930 hakati väljastama ID-kaarte(parameetrid) ·1950 hakati tutsi-sõbralikku poliitikat hutude toetamiseks muutma. ·1959 aastal oli kodusõda ·Tutsid põgenesid naaberriikidesse. 135 000 tutsit. Pinged · 1905. aastal kohvitööstuse areng hutud · Tutsid "takistasid" majanduse arengut
tehnokraate, kes lhtuvad otsuste tegemisel majanduslikust otstarbekusest, mitte poliitilisest vi ideoloogilisest eelistusest. 1970. aastatel uskusid paljud, et tehnoloogiline progress suudab lahendada kik hiskonnaprobleemid, sealhulgas vhendada vaesust ja poliitilisi erimeelsusi. Tegevjuhtide mju tugevnemine majanduses vhendas jrk-jrgult juriidilise omaniku rolli ettevtetes, aga ka hiskonnas tervikuna. Niisugune areng oli sedavrd ldine, et hakati rkima koguni MNEDZERIDE REVOLUTSIOONIST. Kujunes KESKKLASS krge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt krge sissetulekuga inimesed, kes ttasid ametnikena broodes ja pankades, pakkusid haridus-, tervishoiu- vi nustamisteenuseid. Tehnoloogiline progress lhendas ka INIMESTE ELUSTIILE. Tstushiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine htlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme ldine tus, kuid erilist rolli
Kõige tähtsam teema Mis võiks olla kõige tähtsam teema, mille üle inimlikult arutada? Kas see võiks olla läbi ajaloo tuntud näidis-muster nagu religioon ja sellega seonduv või hoopis midagi värskemat nagu rahvastiku liiga kiire juurdekasv ja poliitilised küsimused? Kumb teema inimeste meeli rohkem valdab, kas ajaga kaasas käiv legendaarne vestlusallikas või nagu eelnevalt mainitud, uudse ühiskonna tulemus? Kahtlemata on suure tähtsusega kaasaja probleemid. Keegi ei saa mööda vaadata meil Euroopas toimuvast kriisist, kus kaalul pole mitte ainult Euroopa majanduse saatus, vaid kogu ülejäänud maailma ökonoomia, mis ripub uppuva laeva kapteni juuksekarva otsas. Pead veidi ida poole keerates näeme millisel metsikul kiirusel kasvab rahvaarv, mis ähvardab maakera ressurrssidest tühjaks imeda. Samas ei saa me selga pöörata juba igivanadele tõrvapiiskadele meepotis. Religiooni puudutavad pinged koguvad järjes...
1950. - 1960. aastate liikumised - kas ühiskonda edasiviiv jõud? 1950.-1960. aastatel hakkas levima suhtumine, et kodanlik ühiskond ja keskklass on üdini mädad ning silmakirjalikud, ja et inimene peab ennast talle ühiskonna poolt peale surutud kohustustest, tavadest ja muust sellisest vabastama. Selliseid suundumusi väljendasid inimeste poolt algatatud protestid ja erinevad liikumised. Kuid kas need olid ühiskonda edasiviivaks jõuks? Loomulikult ei hakanud terve ühiskond iseenda vastu mässama. Seda tegid enamasti noored. Nii kujunesidki välja põvlkonnavahelised konfliktid ja noorte liikumine. Noored heitsid
vähenes. See traditsioon kestis kuni 16. sajandini, mil kunstnikud hakkasid vaatama maastikku kui teemat omaette. Looduses kasvas huvi tänu kunstilisele nihkele renessanss ajastul. Mõiste ‘’maastik’’ tuleneb tegelikult hollandi keelsest sõnast landschap, mis algselt tähendas ‘’piirkonnas, maatükk’’. Holland oli üks esimesi kohti, kus maastik muutus populaarseks maali teemal. Sel ajal tõusis protestantlik keskklass ilmaliku kunsti kodudest ja tekkis vajadus uute teemade kohta, et rahuldada erinevaid maitseid. Andreas Achenbach Aastaajad maalikunstis-lääne talv Talve loodusnähtuste kujutamine lääne kunstis algas 15. sajandil. Talviseid ja lumiseid maastike ei olnud nähtud varajases Euroopas alates sellest, kui enamus teemadest olid religioossed. Maalijad ignoreerisid maastikke ühel ja samal põhjusel. Esimene kujutus lumest algas 15. ja 16. sajandil
hobutrammid 2. Millised probleemid ja vastuolud olid iseloomulikud 20. sajandi algusele? 20. sajandi algusele olid iseloomulikud vastuolud suurriikide vahel, mis olid tingitud sellest, et koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid otsa saama ja see viis katseteni valdused ümber jaotada. 3. Millised sotsiaalsed klassid ja rühmadolid iseloomulikud 20. sajandi algusele? 20. sajandi algusele olid iseloomulikud töölisklass, keskklass ja kõrgklass. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda. Esiteks revisionistid, teiseks vene enamlased, kolmandaks tsentristlik suund ja neljandaks anarhistid. 4. Kas rahvuslik enesemääramise soov ja natsionalism on erinevad nähtused? Rahvuslik enesemääramise soov ja natsionalism on erinevad nähtused, kuna natsionalismi puhul eelistatakse enda rahvust mingitele muude rahvustele ja enesemääramise soovi puhul püüeldakse selle poole kus keegi teine juba on. 5
Riigipeaks oli kuningas või kuninganna , kes vaid esindas riiki üritustel.Seadusi võttis vastu parlament, eesotsas peaminister. Peamiseks erakonnaks sai Tööerakond. Tööerakondlased muutusid konservatiivide põhilisteks vastasteks. Enamus ajast valitses riiki konservatiivid. Poliitiline elu ei olnud väga rahulik. Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid tihti. Mõnikonrd oli probleeme ka kuningakojal. 7) Demokraatia kriisi põhjused : · Keskklass kaotas oma poliitilise ja majandusliku võimu. Tugevnes tööliskond, kes nüüd said mõjutada riigi arengut. Naised said valimisõigused. · Riigid olid pettunud ning vihased Versailles'i süsteemi peale. · Poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine . Teravnes riigisisene võimuvõitlus. 8) Autoritaalse ja totalitaarse diktatuuri võrlemine / erinevused. Autoritaalses riigis on inimestel vaba mõtteavaldus ning väljendamisvõimalus.
Shakespeare, Cervantes), kes n-ö võitlesid inimese õnne eest. Maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi alguses (nt Kolumbus avastas Ameerika 1492) võimaldasid kujutleda maailma tervikuna. Hoogsalt arenesid loodusteadused, mille mõjul hakati ka inimest tajuma kui osa lõpmatust ja harmoonilisest loodusest. Teadmiste kiiret levikut soodustas sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440). Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, kaasa arvatud keskklass. Samas jäävad renessansiaega ka paljud ühiskondlikud vapustused ja võitlused. Nt lõhestas 16. saj algul Euroopat reformatsioon; Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääri pärast; 1453 langes Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol (Bütsants) türklaste kätte. Ei vabanenud üksnes inimese vaim, vaid ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava moraalikriisi - nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik
Nüüdisühiskond(19.sajandist): *tekivad ühiskonnasektorid*toimub tööstuslik kaubatootmine *rahvas osaleb ühiskonna korraldamises*levib vabameelsus *on inimõigused Industriaalne ühiskond:(18.saj lõpp Inglism.) *tööstuslik tootmine *töötegemine muutub ratsionaalseks *bürokraatia tugevnemine *tööaega rohkem kui puhkeaega *palgatöö *hakatakse otsima meelelahutust (nt kasiinod) *muutub ühiskonna sotsiaalne jaotus- linnarahva ja tööliste osakaal suurenes*linn kujuneb progressi sümboliks *leibkonnamudel muutub- väikepere Postindustriaalne ühiskond (19.saj lõpp) *kasvab teenindussektori osatähtsus *tähtsustama hakatakse teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses*konveiertööliste asemel vajatakse spetsialiste *riik reguleerib majanduse arengut*otsuseid teevad tegevjuhid- spetsialistid*kujuneb keskklass*inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub*massimeedia levik Infoühiskond (20.saj. Keskpaik) *suutlikus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni...
Heaoluühiskond-sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv.Tekkis sotsiaalse õigluse nõue, et heaolu laieneks kõigile, mitte ainult rikastele ja keskklassile.USA president Lyndon Johnson seadis eesmärgiks rajada nn suur ühiskond-majandusellu pidi sekkuma riik.Kujunes välja massikultuur, mis on orjenteeritud ,,keskmisele" inimesele, keda töödeldakse agressiivse reklaamiga, et ta tarbiks masstoodangut.Levima hakkas suhtumine, et kodanlik ühiskond ja keskklass on üdini mädad,ning silmakirjalikud, ja et inimene peab ennast talle ühiskonna poolt peale surutud kohustustest vabanstama.Traditsiooniline ühiskonnamudel- kogukonnakeskne ja religioonile toetuv-lagunes, asendus valdavalt ateistliku ning minakeskse maailmavaatega.Tekkisid põlvkondade konfliktid.Üliriigid- USA:Presidendiks vabariiklane D.Eisenhower, hea majanduslik aeg , läänemaailma liider.1957 kuulutati välja Eisenhoweri doktriin, mille järgi ameeriklastel tuli aidata
1) Nimeta diktatuuri tekkimise põhjusi! -I ms tulemusel kaotas keskklass poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku mõjuvõim -I ms tulemusel tugevnes tööliskond ja hakkas mõjutama riigis toimuvaid protsesse -Tööliskonna eesotsas olid võimukad juhid -Uutes riikides olid demokraatlikud traditsioonid nõrgad -Viletsad majandusolud Euroopa riikides -Sotsiaalprobleemide ja tööpuuduse kasv -Kaotajariikide probleemid -Inflatsioon 2)Nimeta 5 diktatuuri tunnust! -Rahvas ei ole iseseisev -Ühe partei süsteem -Võimude lahususe põhimõte puudub
Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel Ajaloolised tingimused: 1) Tööliste ja talurahva koostöö 2) Vasakparteide domineerimine 3) Keskklassi hiline kujunemine Eelised: 1) Kõrge tööhõive 2) Kõrge toetuste tase 3) Sotsiaalsete vastuolude vähendamine Puudused: 1) Kallis ja bürokraatlik 2) Kõrged maksud 3) Riigi/valitsuse domineerimine Liberaalne heaolumudel Ajaloolised tingimused: 1) Turumajanduse domineerimine 2) Poliitiliselt tugev keskklass Eelised: 1) Madalad maksud 2) Stimuleerib aktiivset tööturgu Puudused: 1) Kõrge ebavõrdus 2) Madal teenuste tase vaestele Siirderiik üleminekuriik; riik kus minnakse diktatuurilt üle demokraatiale kuid demokraatia põhimõtted pole täielikult kinnistunud. Ohud: Demokraatia nägemine konfliktsena, kultuuriliste väärtuste langemine, masside radikaliseerumine poliitilistes nõudmistes, suutmatus ühitada eri rahvuste nõudmisi.
-ratsionaalsus (min töö,max raha) -bürokraatia- ametnike võim 3. Sotsiaalsed muutused tööstusühiskonna tulekuga -tööhõive majanduse põhivaldkondades -linna-ja maarahvastiku suhtarv -leibkonnamudelid (väiksemaks) -laiem tööjaotus-süsteem ja sellega koosluste sõltuvuse suurenemine 4. Post-industriaalse ühiskonna põhijooned -Teeninudssektori osatähtsuse kesv -kõrgtehnoloogia massiline kasutamine -mitmekesine klassistruktuur ja väärtushinnangud- tugev keskklass -masstootmine, masskultuur ja massimeedia. Globaliseerumine 5. Teadmusühiskonna põhijooned -töölise mõiste kadus ära -aja-töö asemel tuli tulemus-töö 6. Eesti kohta postindustriaal ingo ja teadmusühiskond -infoühiskond- kuna informatsioon on kättesaadav üle 80% rahvaste, aga kardan et seda ei osata ära kasutada. 7. Heaolu ühiskonna iseloomujooned -resursse võib üle kanda ühest valdkonnast teise
Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda.Diktatuur jagunes kaheks: autoritaarseks ja totalitaarseks diktatuuriks.Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati teda pidevalt ümbritsevate vaenlastega. Diktatuur tekkis kuna, tekkis pettumisi ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Arvati, et dikatuur muudab maailma paremaks ning viiks majanduslikule õitsengule. Kergesti manipuleerivate rahvahulkade kaasamine poliitikasse ning keskklass kaotas oma poliitlile, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Väga suur osa inimestest oli pettunud Vesailles' süsteemis, ärritas just see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Lõppuks tekkisid majanduslikud raskused, kuigi inimesed uskusid, et elu läheb paremaks. Seda kibestumist kasu võtasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist
1. Võrdle, mille poolest erinevad ja sarnanevad järgmised ühiskonnad: industriaal-, postindustriaal, info- ja teadmusühiskond. Industriaal ja postindustriaal- Erinevused: I väärtustatakse tootmist aga P teadust ja tehnoloogia osa majanduses. I vajas konveirtöölisi aga P haritud spetsialiste. P kujunes keskklass aga Is oli suur klassivahe. Sarnasus: mõlemad on tööstusühiskonnad Info ja teadmus- Sarnasus: info hulk on suur ja see on kättesaadav. Erinevus: Is on hulk suur, kuid seda ei osata teadlikult kasutada. Ts on suur kättesaadavus, kuid osatakse teadlikult kasutada. 2. Mis on heaoluriik? Heaolu riigi eesmärgiks on tagada võimalikult suure elanikkonna heaolu teenuste ja väljamaksete kaudu. On sotsiaaldemokraatlik, konservatiivne ja liberaalne mudel. Riik pakub haridust, tervishoidu ja sotsiaalteenuseid. Riigi väljamaksed- toetused (inimene ei maksa), kindlustus (inimene peab ise sissemakse tegema nt töötus, ravi, pension). Põhitunnuse...
efektiivne, kui valimine poliitiliste organiseerimiste mõjutusel (toka). Selle asemel, et jääda truuks erakondadele kelle poolehoidjad või juhid on valijatele endile sarnased, valivad nad erakonnad, kes on suuremates küsimustes nendega sama meelt. Struktuurilisteks saab Toka (19?) pidada näiteks töölisklassi valijaid, kes muidu ei tunnista vasakpoolset maailmavaadet, aga valivad sellegipoolest vasakpoolseid parteisid. Või näiteks keskklass (Toka 19?), kes ei tunnista kõrgklassile omaseid parempoolseid tõekspidamisi, kuid valivad ikka neid, kes seda propageerivad. Lõhestunud valija on aga see, kellel on nii struktuurne, kui väärtushinnanguline pool esindatud. Näiteks kõrgklassi konservatiiv, kellel on parempoolne vaade majanduslikest teemadest (Toka). Enda uuritavates andmetes katsun siis kasutada seda Gabor Toka valija tüüpide määramise mudelit, et kas valija on siis antud juhtudel pigem väärtushinnangute põhine,
(vrd.nukuvalitsus,marionettriik) reaktsioon Tagurlus,vastupanu ühiskonna arengule,vana korra säilitamine Püha Liit 1815.a.Viini kongressil loodud Euroopa monarhide liit vana korra säilitamiseks Juulirevolutsioon 1830.a.revolutsioon Prantsusmaa. Juulimonarhia Kuningas Louis Philippe´i valitsemisaeg Prantsusmaal 1830-1848 (revoutsioonist revolutsioonini) kodanlus Ühiskonna keskklass (pankurid,poodnikud,haritlased,vabrikuomanikud jms). trikoloor Kolmevärviline lipp patriarh Kreeka ja vene õigeusu kiriku pea Marseljees Prantsuse hümn,Prantsuse suure revolutsiooni aegne võitluslaul liberaalne Vabameelne,üksikisikuvabadusi pooldav poliitline vool monopol Ainuõigus mingi kauba tootmisele ja müümisele
o Töö viljakuse kasv o Tööjõu vabanemine o Vaba aja pikenemine · Meelelahutus tööstus · Tööliste arvu kasv teenindussfääris · Tarbimine kasvab · Elukvaliteet paraneb · Väheneb erinevus linna ja maa elustiili vahel. · Nõuded tööjõu kvaliteedile kasvavad. Peab olema haritud ja kvalifitseerunud. · Toimub üleminek ekstensiive tööjõu kasutuselt intensiive tööjõu kasutusele. · Kujuneb tugeva keskklassiga ühiskond. Keskklass on haritud ning otsustusvõimeline. · Olulisem kui kapital, on info valdamine ja info liikumise kiirus. 3 Ühiskonna tüübid (ajalooliselt) 7. September 1. AGRAARÜHISKON ( ehk premoderne ehk traditsiooniline) · Enamik rahvuslikust rikkusest tuleb hankivast sektorist · Suurim osa elanikkkonast on hõivatud hankivas sektoris · Omane on suletus ehk väike mobiilsus · Seisuslikkus
Kõrge staatusega kruppe nimetatakse ka eliidiks või kõrgklassiks. Eliidi üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule, kuid laiemalt tähendab võim mõjukust üldse. Näiteks võib vaimueliit olla ühiskonnas autoriteetne ja lugupeetud , kuid ei pruugi olla kaastatud valitsemisse Eliidist eristub mass, kõnekeeles ka tavalised inimesed või tavakodanikud . Mass ei oma iseenesest halba tähendust , üldjoontes on see ühiskonna enamik. Siia kuulub näiteks keskklass, aga ka sinikraed. Kõige madalama sotsiaalse staatusega inimgruppi nimetatakse alamklassiks , ning sellel mõistel on omamoodi põlastav alatoon. Madala staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud seisundis, sest nad teevad lihtsat tööd ,saavad vähe palka , nende haridustase ja kultuursus on madalamad kui selles ühiskonnas kombeks. Sotsiaalsed rollid Tõsiasi et eliidist räägitakse alati positiivselt , massist aga sageli negatiivselt
19. Saj. Teise poole uusrikaste kohta. Tahtsid end ersile tõsta silmatorkava tarbimise ja vabaaja toodete tarbimisega. Töölisklassil oli vaba aega vähe. Pühapäev. Kõrtsis. Hasartmängud. Joomine. "Püha esmaspäev" laupäeva lühendamine. 4 Töötingimused olid rasked, linnad ülerahvasttus, vähene ruum, pead-jalad koos, võõrandumine Tootlikkus vähenes, aristokraadid ja maa aadelkond ja linna keskklass tundsid muret. Tajuti ohtu avalikule korrale. Masside distsipliin. Repressiivsed seadused. Et saavutada sotsiaalne kontroll ja kord. Töödistsipliin. Vaba aja "õige" sisustamine. Mõju ei avaldanud. Positiivsed võrsed. Victoria. Ameerikas ametiühingud. Sotsiaalsed reformed. Meditsiini areng. Hügieen. Naiste ja laste tööaja vähendamine. 20. sajandi I pool. Peale II MS mõlemad tööl. Linna elama. 60-70 jälle äärelinna. Ennem pargid keskklassile või kõrgklassile. Saunad ja pesumajad
Miks,mitmetes Euroopa riikides tekkisid kahe maailmasõja vahelisel perioodil diktaktuurid? Esimeses maailmasõjas (28.juuli 1914- 11.nov. 1918) tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana välja tulla. Ka kõik kaheksa uut riiki valisid demokraatia (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslavavia). Sõjajärgsetel aastatel kannatas kõige rohkem keskklass, sest nende kõrvale tekkisid eliitklass ja alamklass,kes sai endale hääleõiguse.Keskmise sissetulekuga inimesed: arstid, juristid , õppejõud , väikeettevõtjad-keskklass.Keskklass kaotas oma poliitilise , ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Tugevnes suurearvuline tööliskond , kes tänu valmisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Tugevnes kas suurarvuline töölispartei- Venemaa Sotsiaaldemokraatide Töölispartei. Teiseks tähtsaks muutuseks oli ka n...
Ajalugu 1.Miks kujunes euroopas demokraatia kriis?(5 põhjust) Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Seda soodustasid: muutused ühiskonnas: keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimalus mõjutada riigi arengut. Sõja mõju: paljudes riikides olid inimesed sõja-aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga. Vaatamata vägivaldsusele osutus selline võim sõjatingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks. Pettumine Versailles' süsteemis: ärritas see, et pärast sõda kehtestatud
abil kiiresti rikastuda või tarbida. Laenukoormus muutus liiga suureks ning inimesed ei suutnud laene tagasi maksta. Valitsuste vead kriisi ajal loobuti vabakaubanduse põhimõtetest ning tõsteti tollimakse. Kui USAs nii tehti liikus kriis üle maailma, kui nemad poleks imporditavat kaupa maksustanud, poleks võib-olla kriis Euroopasse jõudnudki. Samuti pikendas selline käitumine üleüldse kriisi kestvust. Kõige rohkem kannatasid keskklass, kes vahepeal rikastunud oli ning rikkad, sest nemad kaotasid kõige enam. Vaestel polnud niikuinii suurt midagi kaotada. Haha, ütle jah nii :D
Wrightid- Lennumasin, mis püsis 12 sekundit õhus. G. Marconi- andis eetrisse esimese raadiosaate. M. Planck- kvantmehhaanika leiutaja. J.Thomson- avastas elektroni. E. Rutherford- Planetaarse aatommolekuli avastaja. A. Einstein- relatiivsusteooria J. Evans- kaevs välja Knossose lossi, tänu temale saame rääkida Minose kultuurist ehk Kreeta kultuurist. S. Freud- pani aluse psühholoogiale ning alateadvusele. Suri vähki. H. Ford- konveiermeetodi rakendaja 5) Tekkis keskklass ja koos sellega kujunes arvukas haritlaskond. 6) Koos haritlaste kujunemisega tekkis Rahvuslik liikumine. Euroopa rahvad hakkasid endale nõudma enesemääramisõigust, mis paljudel realiseerus I maailmasõja lõpus. 7) Tööliste ja kapitalistide vaheliste suhete paranemine. 8) Tekkisid mitmes uued kunsti-, muusika-, kirjandusvoolud ning uus kunstiliik: filmindus. R. Kipling- kirjanik M.Gorki- kirjanik S. Langerlöf- kirjanik P. Picasso- kunstnik E. Munch- kunstnik V. Kandinsky- kunstnik C
tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle 5.üksluisus korvamiseks loodi meelelahutustööstus 6. eraldustöö ja puhkesfäär 7.linna-ja maarahva suhte muutus 8.muutus leibkonna mudel- suur perekond asendus väikesega. 3.Iseloomusta postindustriaalset ühiskond 1.Tertsiaari e. teenindussektori kiire kasv 2.teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine 3. haritud spetsialistide suur vajadus 4.ühiskonna juhtumine peab olema tsetraliseeritum. Valitsusse peab kaasama spetsialiste 5.tgev keskklass, kes töötavad ametinikena 6. tehniline progress lähendab inimeste elustiile 7.Massitootmine ja massikultuur; massimeedia- auditooriumis on nii rikkad, kui vaesed. 4.Teadmusühiskonna kujunemine ning sellega kaasnevad ohud. Nt Ühiskond , kus infot kasuattakse majanduses ja poliitikas pidevalt ja oskuslikult nim. TÜ. Oluline on: loovus ja meeskonnatöö; ülemuse ja alluva rolli muutus; töötaja peab ise oma tugevust kavandama Ohud: mõju loodusele; muundatud toiduained, eetilised probleemid
Diktatuuride tekke põhjuses. · Muutused ühiskonnas-keskklass kaotab mõjuvõimu · Sõja mõju- Inimesed olid karmikäelise valitsemisega · Pettumine Versaille süsteemis-pettumis 1.Ms tulemustes · Majanduslikud raskused-Elujärje halvenemine, majanduskriis · Riigisisene võimuvõitlus-põhirahvuste ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud Autoritaarse ja totalitaarse diktatuuri tunnused. Autoritaalne · Pehme diktatuur · Segu demokraatiast ja totalitaarsest · Kogu võim ühe inimese või väikese rühma käes · Rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises · Näiteks Pätsi aegne Eesti Vabariik 34-40 aastal. Totalitaarne · Jäik diktatuur · Majandus on riigile allutatud · Võim koondatud ühe isiku või rühma kätte · Kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle · Ühiskonna elu reeglitele allutatud · Näiteks Stalini aegne Nõukogude Liit Interventsioon-Välisriikide relvastatud sek...
1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemisalasi tööstusrevolutsioonist millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisega ühiskonnas kaasnesid? Kujunesid välja kolm põhilist sektorit: turumajandus, avalik ehk valitsussektor ja kodanikuühiskond. Tööstusühiskond e industriaalühiskond kõige rohkem inimesi on hõivatud tööstussektoris. Tekkisid väikepered. Teenindusühiskond suur osa inimestest töötab teenindussektoris, tekib keskklass ja heaoluriik. Infoühiskond ühiskonnas hakkamasaamisel on oluline info ja teadmiste kättesaadavus, samuti on oluline end pidevalt täiendada elukestev õpe. Teadmusühiskond ühiskonnakorraldus, kus teadus ja uurimistulemused on aluseks igapäevelu korraldusele. Tööaja ja koha määratlus on ähmastunud. 2. Smithi, Marxi, Weberi ja Durkheimi iseloomustus tööstusühiskonnale. Adam Smith Karl Marx Max Weber Emile
printsiipide ja huvide kogumi kasuks kas otsese võimukasutuse või valimistes osalemise teel. · Nimetatakse teisiti erakond · Hakkasid kujunema 1932 PARTEI TÜÜBID · Kaadripartei o Tekkisid 19. sajandi lõpul, kui polnud veel üldist valimisõigust o Liikmeskond kõrge seisundiga isikud , kel aega poliitikale pühenduda o Valijaskonnas ülem-ja keskklass o Organisatsiooniline ja ideoloogiline tase veel madal o Poliitika vaatesuund kõikus konservatismist reformismini o Ei vajanud suuri summasid , sest ei tehtud reklaami. Raha vaja "häälte ostmiseks" · Massipartei o Peeti tõelisteks parteideks o Tekkisid ja said võimul tänu laienenud valimisõigusele ning võitlesid edasise laienemise eest o Tuginevad alamkihtidele Sarnasus liikumisele
(„poolenisti sinikraed“). Töölisklass – VI Oskustöölised VII Lihttöölised • J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks (ei hinda mitteaktiivseid – töötud, tudengid, pensionärid, lapsed); ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil (uued ametikategooriad); skeem on meestekeskne • Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused Kõrgklass – Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest; „vana raha kõrgklass“ (pikaajaline pärandatav jõukus) ja „uue raha kõrgklass“ (uus eliit, meelelahutustööstus, it, sport jms) Keskklass – enamus rahvastikust, „valgekraeliste“ töökohtade ekspansioon 20
Sreigid keelustati. Alandati töötasu, et nõnda vähendada tööpuudust. Vähenes veini ja tsitrusviljade turustamine ning hakati kasvatama kõikjal nisu, isegi seal, kus see ei olnud majanduslikult õigustatud. Võib öelda, et ülemaailmse majanduskriisi ajal hävis demokraatia kuna igasse riiki surusid end võimule kommunistid ja natsid. Inimestega käituti väga julmalt. Tuli alluda, kui ei tahetud surma saada. Riikides valitses suur tööpuudus, jõukust kogunud keskklass vaesus, nälg ja rahulolematus, elatustaseme langus. Enam ei usutud, et igaüks on oma õnne sepp ja inimestele tundus, et nad ei saa ise oma elukorraldusega hakkama. Usuti, et kui riiki valitseb tugev juht, siis lahenevad probleemid päevapealt.
1. Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond Põhiresurss Masinad Teadmised Ühiskonna kolm sektorit: Põhiinstitutsioon Firmad Ülikool * turumajandus Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajd * avalik ehk valitsussektor Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave * kodanikuühiskond Valitsuse roll Tagada piiranguteta Turumajandus, mõõ-duka Nüüdisühiskonna iseloomustus: ...
eksisteerivad demokraatlikud vabadused. diktatuur mitte millestki piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. dünastia rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe. generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantusmaal. impeerium koloniaalriik koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu. kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlikele ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. kodusõda sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist. koloonia asumaa konstitutsioon põhiseadus konstitutsiooniline monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul valitseja võimu ulatus on määratud konstitutsiooni ehk põhiseadusega. liberaalne vabameelne
turundussektor 3)mittetulundussektor 7. Ühiskonna kihistus: sots. mobiilsus inimeste liikumine ühest ühiskonnakihist teise, eristatakse horisontaalset(liikumine keskkonnas nt. ühest linnast teise) ja vertikaalset(liikumine karjääriredelil nt. lihttöölisest spetsialistiks). sotsiaalne staatus positsioon ühiskonnas, olenevalt omandatud väärtustest nt. kõrgklass palju rikkust, maad jne inimgruppide eristumise alused kõrgklass, keskklass, alamklass sotsiaalsed lõhed varanduslikud-, piirkondlikud-, etnilised- ja usulised lõhed 8. Võimu ressursid: 1)ainelised omand(maa, hooned), kapital(raha) 2)vaimsed päritolu, teadmised, kogemused (sots. kapital) 9. Võimu teostamise meetodid: 1)sundlus karisma, hirm 2)autoriteet traditsioonid, mõistuslik kaalutlus 10. Riigivõimule ainuomased tunnused: 1)kehtestada seadusi 2)koguda makse 3)kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks
Instrumentaal kontsert – kolmeosaline (kiire-aeglane-kiire) kontsert soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Programmiline muusika – muusika, mis põhineb kindlal teemal või süžeel, mida peegeldab helitöö pealkiri. Näiteks: Schuberti „Lõpetamata sümfoonia“, Ference Liszt „Faust- sümfoonia“ ja „Dante-sümfoonia“ Uued peategelased, kes tõusid esile ja lisandusid ooperis: õilis ja habras süütult kannatav neiu (elu lõppeb kurvalt), keskklass ja eluheidikud (enne olid kõrgemast seisusest isikud) nt „Carmen“. Uuendused 19. sajandil balletižanri arengus – muusika ja tants võrdsel tasemel, kasvas koreograafia, lavalise tegeviuse ja muusika üldtähtsus, kujunes lõplikult välja klassikalise balleti reeglistik, varvastants, balletikingad ja kahar tüllseelik. Ooperi ja opereti olulisemad erinevused Ooper: Itaalia 16/17. saj; meloodia kõige tähtsam; keerukas; tants tagaplaanil Operett: Prantsusmaa 19
majanduslik ja sotsiaalne kindlustatus sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus Paks riik(sotsiaalriik)-jõuline sekkumine majandusse,suur ettevõtlussektor ning riiklik sotsiaalkindlustussüsteem,suur maksukoormus,et valitsuse tegevust finantseerida Heaoluriik e sotsiaalriik *Riik vähendab ebavõrdsust ning tagab võrdse võimaluse võtta osa ühiskonna üldisest heaolust Heaoluriigi tunnused: *üldine elatustaseme tõus *Suurenenud keskklass *Vaesuse leevendamine Ühishüve-kaup/teenus mis jõuab tarbijani turu vahenduseta,näiliselt tasuta Mittemajan ühishüve-tervishoiusüsteem,julgeolek,haridus,kohtusüsteem Majanduslik ühishüve-riiklik meedia,korrastatud linnaruum,rahvuskultuuri toetamine,taristu Ühiskond-inimhulkade kooselu korrastatud viisid Ühiskonna valdkonnad: Poliitika,Majandus-ja sotsiaalsfäär,kultuur, Õigus, moraal I sektor e. avalik sektor-ühiskonnaelu korraldamine (riigi-ja omavalitsus asutused)
1.3. Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20.sajandil. Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenisndussektori e tertsiaarsektori osatähtsus. Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses. Kasvas vajadus haritud tööjõu järele. Kujunes laiaulatuslik kõrge kvalifikatsiooniga ja suhteliselt kõrge sissetulekuga keskklass. Elatustaseme üldine tõus. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer 2 Masstootmine ja massikultuuri kujunemine. Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet). 1.4. Info- ja teadmusühiskond: Arenenud postindustriaalses ühiskonnas hakkas üha suuremat tähtsust omandama suutlikus hankida ja töödelda informatsiooni.
Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmi, mille liikmed kandsid pruuni särki. Pruunsärklased korraldasasid rünnakuid linnakvartalites, kommunistidega tänavakaklusi ja hirmutasid neid, keda nad peetsid oma vaenlasteks. Pärast Hitleri aastat vanglas olekut andis ta välja raamatu nimega ,,Minu võitlus" ja teenis sellega paljude inimeste poolehoidu. Natsionaalsotsialistides nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklass. 1932. aasta parlamendivalimistel said hitlerlased üle komandiku saadikukohtadest ning 1933. aasta jaanuaris nimetati Adolf Hitler valitsusjuhiks. Esialgu tegutsesid natsid põhisseaduste piirides, kuid pärast parlamendi hoone põlengut aastal 1933 sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad v.a natsipartei saadeti laiali. Keelatud olid ka ametiühingud. Parlament kaotas oma tähtsuse ning nii võttis Hitler endale ka riigipea rolli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
