Veel olid esindatud Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa ja Viljandimaa. Joonis 3. Naiste elukoht. Meeste seas oli kõige rohkem vastajaid, täpselt pooled ehk 50%, samuti Harjumaalt (vt joonist 4). Sellele järgnes 20%-ga Jõgevamaa ja ülejäänud maakonnad (Pärnumaa, Raplamaa, Viljandimaa) olid vähemate vastajatega esindatud. Joonis 4. Meeste elukoht. 5. VASTAJATE HARIDUSTASE Küsitluses oli antud neli erinevat vastusevarianti: põhiharidus, keskharidus, kutseharidus ja kõrgharidus. Ligikaudu 45% vastanutest ehk 34 inimest omavad keskharidust (vt joonist 5), sellele järgnevad kõrgharidust omavad inimesed 36% ehk 27 inimesega. Põhi- ja kutseharidusega vastajate arv on oluliselt väiksem, kutseharidusega vastajaid oli 8 ja põhiharidusega 6 - moodustades kokku ligikaudu 19% kogu vastajaskonnast. Joonis 5. Vastajate haridustase. 6. RÕIVAKAUPLUSTE KÜLASTAMISE SAGEDUS
KOV, kohaliku omavalitsuse allettevõte Värbamine ja valik Traktoristi ametikohale Liis Peet, Lailo Halilova, Sirje Lehtmaa 9/27/2009 ESITLUS Agu Vahuri raamatust „Tõhus värbamine“ leiab mitmeid põnevaid mõtteid värbamisest. Nii ärijuhtimine kui psühholoogia on teaduse mõistes sotsiaalteadused, mille ennustav väärtus on hüpoteetiline ehk enamikel järeldustel on tõenäosuslikud piirangud. Värbamine oleks justkui kaunite kunstide hulka kuuluv valdkond, kus otsuseid tehakse „maagilise klaaskuuli“ pealt ennustades. Püüame ette näha, kuidas käitub võimalik uus töötaja tulevikus. Me võime leida kõikidele meie eeldustele vastavad isikud, kuid reaalselt mõjutavad isikut peale tema loomupärase suundumuse ka mitmed teised asjaolud töökeskkonnas. Sellepärast on värbamisetappide kvaliteetne ja hoolikas täitmine oluline, vältimaks vigu vale inimese värbamisel ettevõttesse, mis võib ka materiaalselt väga kulukaks osutuda. __ Tegemist on fan...
EESTI TAASISESEISVUMINE SISSEJUHATUS Eesti NSVL iseloomustus - Eesti EKP: Karatamm, Käbin, Vaino. 1950. aasta oli Eestis oluline, kuna toimus EKP kaheksas pleenum. See tõi endaga kaasa selle, et need, kes varem Eesti EKP juhtimises olid osalenud, nemad Eesti NSV juhtimise juurest kõrvaldati ja võim läks Venemaa eestlaste ja Venemaal Eestisse saadetud tööjõu kätte. Käbin sai, oli Venemaa eestlane. Terve rea Eesti kultuuritegelaste tegevus mõisteti hukka. Nad kaotasid mõneks ajaks avaldamisvõimalused. Vaino – venestamine. Soositi vene keele kasutamist igati (tundide arvu suurendati, igati soositi venekeelset asjaajamist). Põllumajandus - Millal algas Eestis massiline kolhooside rajamine ja miks just siis? (1949 märtsis toimus küüditamine) Algas 49 aasta kevadel pärast märtsi küüditamist, sest see oli inimesed ära hirmutanud ja nad kartsid uut küüditamist. Mis ajast kolhoosid nn jalad alla said, hakkasid tegelema ka suurema tootmisega j...
3.6 Töötajate haridused, täiendkoolitused, töögraafikud, töötajate kohustused Kapten, teki- ja masinateenistuse töötajad on saanud oma hariduse Eesti Mereakadeemiast. Reisijateteenistuse töötajad stjuardessid ja klienditeenindajad on suures osas üliõpilased. On ka neid, kes on tulnud tööle klienditeenindaja töökohale otse peale keskkooli. Purser on oma ametikoha saanud täiendkoolituste läbi, eelnevalt peab olemas olema keskharidus. Kuna ise töötasin restorani osakonnas, mis kuulub reisijateteenistusse, siis ei ole ma uurinud, mis täiendkoolitusi on saanud teiste teenistuste töötajad. Restorani osakonna töötajatele korraldab firma veini- ja toidukoolitusi. Laeval täimub kord vahetuse jooksul ka esmaabi koolitus ja paadiõppus. Üle poole aasta laeval töötanud inimesed, kes jäävad laevale tööle püsilepinguga, peavad läbima baaskoolituse (enesepäästevõttes, tuleohutus, esmaabi, laeva
(hingeline tasakaal) Tahe (vaimne tasakaal) Nativism (Lennebery Chomsky): Inimene kui bioloogiline olend on määratletud pärilikkuse poolt. Areng on võimalik ainult nooruse faasis. Erinevad vormid darwinism, geneetika, biokeemia (kloonimine). Haridusmudel pidev selekteerimine 3. Millised hariduse tasemed on? Haridusel on järgmised tasemed: alusharidus; põhiharidus (hariduse I tase); keskharidus (hariduse II tase); kõrgharidus (hariduse III tase). 4. Millised kooliastmed on? Klassid. Põhikooli kooliastmed on: I kooliaste 1.3. klass; II kooliaste 4.6. klass; III kooliaste 7.9. klass. 5. Mis on põhikooli ülesanne? Põhikooli ülesanne (1) Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. (2) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond. 6
· 1955. a alustas tööd Eesti Televisioon · isetegevusega tegeldi vähe, selle asemel eelistati käia nautimas professionaalset kõrgkultuuri · 7-klassilise koolikohustuse asemel kehtestati 8-klassiline kooliharidus Breznevi ajal · tsensuur karmistus · edasi toimusid üldlaulupeod, mis muutusid protesti avaldamispaikadeks · isetegevusringe jäi veelgi vähemaks · 1970ndail aastail kehtestati üldine kohustuslik keskharidus · propageeriti kakskeelsust · 1978 alustati venestamist 18. Hariduse areng ENSV-s. Lk. 130-131; TV lk. 56-57 ül. 4-6. · ENSV koolikorralduse aluseks sai teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel olnud koolikorraldus · Õppeained, mille sisus tehti varasemaga võrreldes rohkem muutusi, olid humanitaarained: keeled, kirjandus, ajalugu, kodanikuõpetus · Usuõpetus oli nõukogude koolis keelatud · 1970
Tagada eelkõige otstarbekohaste institutsioonide ning teenuste loomise ja säilitamise kaudu, et lastel ja noortel, arvestades nende vanemate õigusi ja kohustusi, oleks võimalik saada vajalikku hooldust, abi, haridust ja väljaõpet. Kaitsta lapsi ja noori hooletussejätmise, vägivalla ja ekspluateerimise eest. Tagada riigipoolne kaitse ja eriabi lastele ja noortele, kes ajutiselt või alaliselt on ilma jäänud oma perekonna toetusest. Tagada lastele ja noortele tasuta alg- ja keskharidus ning soodustada nende regulaarset kooliskäimist. 18. Õigus tegelda tulundustegevusega teiste lepingupoolte territooriumil Eestis ratifitseerimata artikkel 19. Võõrtöötajate ja nende perekondade õigus saada kaitset ja abi(1) Säilitada või hoolitseda, et säilitataks niisuguste töötajate abistamine, eelkõige õige teabe saamiseks mõeldud tasuta teenused, ning kooskõlas siseriiklike õigusaktidega võtta võimalikke meetmeid emigratsiooni ja immigratsiooni kohta
elukoht osakapitalis, % Kristi Rohtsalu, 20000 1 50 Rakvere Liisa Pihl, Tartu 20000 1 50 JUHATUS JA TEGEVDIREKTSIOON · Juhan Juurikas, 37 a., majandusalane kõrgharidus. On juhatuse esimees ja osaühingu tegevdirektor. · Kristi Rohtsalu, 20 a., keskharidus. On üks osanik ja sõitjate osakonna juhataja. · Liisa Pihl, 20 a, keskharidus. On teine osanik ja autojuhtide osakonna juhataja. ETTEVÕTLUSKESKKONNA MÕNINGAD ARENGUSUUNAD Kõrgkoolis õppimise üha populaarsemaks muutumine suurendab potentsiaalset klientuuri. Euroopa Liiduga liitumine toob kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi. Tõenäoline Rahaliiduga liitumine põhjustab kulusid, mis on seotud ettevõtte sissetulekute ja
kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Terava surve alla langesid humanitaaralad ja nende õpetajad. Maailma ja Eesti ajaloo kõrval õpiti süvendatult NSVL ajalugu. Marksistliku käsitluse tunnusjooneks Eestis sai klassivõitlus ja eesti ning vene rahva ajalooline sõprus. Kooliõpetuse tase langes, paljastati nn kodanlikke natsionaliste õpetajaskonna seas. ENSV-s kehtestati esialgu 7-klassine, hiljem 8-klassine kooliharidus (1959.a). 1970. aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks; pärast 8. klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kutseõppeasutuses või üldhariduslikus keskkoolis. Siiski toimus haridus allakäik, kuna küpsustunnistused said ka need, kes ei väärinud. Negatiivselt mõjutasid haridusolusid mitmed kampaaniad: maakoolide sulgemine, üleminek kabinetsüsteemile jms. Kõrghariduses asendati senine ainesüsteem kursusesüsteemiga. Kõigile tudengitele õpetati kommunistliku partei ajalugu ja 1960. aastatel lisandus teaduslik kommunism
Kiriku mõju ühiskonnas püüti tasandada ateistliku propagandaga ja mitmesuguste ilmalike tavade juurutamisega. Võeti kasutusele surnuaiapüha. Ilmalikud matused ja abielusõlmimised said pidulikkust juurde. Ateistliku propaganda eesmärk oli kujundada vaenulikku, ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. Haridusolud Kooliõpetuse tase langes. 1970.aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks. Sellega seoses läks haridus allamäge, sest tunnistused said ka need kes ei olnud seda väärt. 44.Eestlased maailmas Kogu eestlaskond jaguned maailmas sõja järel kolmeks: kodueestlasteks(Eestis), väliseestlasteks(läänes) ja Venemaa eestlasteks (idas).Eestlaste rändamine läände sai alguse 19-20.saj vahetusel(Ameerika ühendriikidesse ja Kanadasse).
Kooliõpetuse tase langes, paljastati nn kodanlikke natsionaliste õpetajaskonna seas. ENSV-s kehtestati esialgu 7- Jätkusid küüditamised, esimene toimus 1945 augustis, mil Eesti sakslased saadeti klassine, hiljem 8-klassine kooliharidus (1959.a). 1970. aastatel muudeti keskharidus metsatöödele Komi ANSV-sse. Haripunktiks oli 1949 aasta küüditamine. kohustuslikuks; pärast 8. klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kutseõppeasutuses või Märtsiküüditamise käigus 26.03.49 deporteeriti Eestist Siberisse 20722 inimest. Suurem üldhariduslikus keskkoolis. Siiski toimus haridus allakäik, kuna küpsustunnistused said
haritustase. 2/3 on vaid alg- või põhiharidus. Tabel 1. Prostitutsiooni kaasatud naiste üldiseloomustus (Kask, Pettai, Proos 2006) Vanus %-s Haridus %-s Kuni 18 aastat 7 Alg- või põhiharidus 50 19-21 aastat 26 Kutseharidus 10 22-25 aastat 31 Keskharidus 26 26-30 aastat 21 Keskeriharidus 10 31-35 aastat 9 Kõrgem haridus 4 36-40 aastat 3 Üle 40 aasta 3 7 2
saj algul isa, hiljem ema. Ilmne vajadus eestikeelse kirjasõna järele viis selleni, et: 1715- Uus Testament 1721 – käsiraamat “Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko Ramat” (sisaldas katekismuse osa uuest testamendist). 1731- kalender: loetakse ilmaliku kirjanduse alguseks. 1739- esimene eestikeelne Suur Piibel (Anton Thor Helle) 1766- Põltsamaal esimene eestikeelne ajakiri “Lühhike Õppetus” (Hupel ja Wilde) Alg- ja keskharidus 19. Saj esimesel poolel 1802 asutatu Rahvahariduse Ministeerium, mis töötas välja uued koolikorralduse alused. Neis nähti ette: kihelkonnakoolid maal kreiskoolid maakonnalinnades kubermangukoolid (gümnaasiumid) kubermangulinnades ülikoolid 1802 taasavati Tartu Ülikool 8.teema: Talurahvareformid 1) 1802/1804 seadused 1802 – Eestimaa talurahvaregulatiiv 1804 – Liivimaa talurahvaseadus Põhimõtteliselt sarnased seadused:
Moodsa sotsiaalhoolekande põhimõtteks on säilitada maksimaalselt inimese tavapärane elukeskkond. .7.Haridus- ja sotsiaalküsimused tihedalt seotud. a) õnnestunud hariduspoliitika vähendab otseselt riigi sotsiaalkulutuste koormat. b)õigus haridusele aitab tagada võrdsuse ja sidususe temaatika.Riikidevahelises võrdluses kasutatakse juurdepääsu mõõdupuuna õppurite osakaalu rahvastikus. Kasutatakse UNESCO haridustasemeid, mille järgi põhiharidus on I tase, keskharidus (gümnaasium, kutsekeskharidus) II tase ja ülikooliharidus III tase. Kõrge inimarengu maades ja teadmusühiskondades võetakse tähelepanu alla just III taseme õppurite osakaal rahvastikus.Kohustuslik haridus on õppuritele tasuta, mistõttu õppemaks ei piira juuredpääsu I ja II taseme haridusele. Ülikooliharidus, mis 20. sajandi tek ülikooliõppe rahastamise probleemi:1.USA liberaalses haridussüsteemis domineerib erasektor ja juurdepääs kõrgharidusele sõltub eeskätt rahakotist
ka esimesed värsikatsetused. 1.3. Ajakirjaniku-aastad Esimesena pääses trükki Juhan Liivi luuletus "Maikuu öö". See avaldati "Virulases", mille toi- metuse liikmena tegi Liiv sama aasta sügisel katset alustada iseseisva eluga. Toimetuses puutus ta kokku ka Eduard Vildega. 1886. aastal astus Liiv Tartu Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Siin püüdis noor kirjanik oma puudulikke teadmisi täiendada ning omandada keskharidus. Õppemaksu Liivilt esialgu ei võetud ning elamiskulude eest tasus teadaolevalt "Virulase" toimetaja J. Järv. Treffneri eragüm- naasiumis õppimine muutus Liivile aga vastumeelseks, kuna viimasele tundus kogu süsteem üksnes kuiva pähetuupimisena. Nüüd elas Liiv aastat-poolteist vanemate juures, tegi ajalehtedele kaastöid ning koostas 1887. aastal oma esimese luulekogu "Õied ja okkad" käsikirja. 1887-1889
Hoogsa arengu tegi läbi tööstus. Eesti oli muutumas agraarmaast tööstusriigiks. Põllumajanduses suur roll ühistegevuslikul liikumisel. Maale jõuab elekter. Väljaveos esikohal põllumajandussaadused, metsamaterjal ning tööstustoodang (tekstiil, paber, põlevkiviõlid). Sisseveos domineerisid tööstusseadmed, keemiakaubad, toorained (raud, kivisüsi, naftasaadused, puuvill) 1925 loodi Eesti Kultuurkapital 1034/37 koolireform ühtlustas senist keerulist ja ebaefektiivset koolikava. Keskharidus saadi 9 aastaga ja gümnaasium jäi ülikooli pürgijatele. Suurt rõhku pandi kutseharidusele 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille ülesannete hulgas olid teaduste edendamine ja teadusuuringute kooskõlastamine. 1932-37 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia" 1921 loodi ,,Eesti Lauljate Liit" 1922 loodi kõiki erialaliite ühendav Eesti Spordi Keskliit. Alates 1920 osalesid eestlased olümpiamängudel. EESTI TEISES MAALIMASÕJAS Baaside ajastu 23
kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Langesid humanitaaralad ja nende õpetajad. Maailma ja Eesti ajaloo asemel hakati õppima NSV Liidu ajalugu. Iseloomulikuks jäi aga üliõpilaste kasv. Õppeprogrammidest kustutati usuõpetus. Üldhariduskooli käsitlevate õiglusnormide aluseks said järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentrialism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvuste võrdõiguslikkus, sotsialistik seaduslikkus, teaduslikkus. Õppetöö toimus riigi kulul, igasugune korjanduste tegemine õpilaste hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisati geografia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostati marksismile-leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakati kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitati moonutatult. Hindamise aluseks pidi olema kõigile koolidele kohustuslikud õpilaste edasijõudmise normid
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ OSAKOND ELIKO ROOMET NT-13 EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 Referaat Juhendaja: Margus Abel TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. NÕUKOGUDE ARGIKULTUURIST ÜLDISELT......................................................5 2. TARBIMINE.................................................................................................................7 3. NOORTEKULTUUR NÕUKOGUDE AJAL...............................
· Avalik teenistuja: 1. Ametnikud: töötavad ministeeriumid, ametid, linnavalitsused, kantseleid jne. 2. Abiteenistujad: töötajad, kes töötavad asutustes 3. Koosseisuvälised teenistujad. · See seadus käib ametnike kohta, neil pole töölepingut; abiteenistujad töötavad töölepinguseaduse järgi s.t. et on sõlmitud tööleping. · Tingimused, et tööle asuda ametnikuks: 1. Nooremametnik: vanus vähemalt 18. 2. Vanemametnik: vanus vähemalt 21. 3. Keskharidus 4. Eesti Vabariigi kodanik 5. Teovõimeline 6. Riigikeele oskus · Kes ei saa ametnikuks: 1. Karistatud kriminaalselt. 2. Kui ta on kohtu või eeluurimise all. 3. Ära võetud õigus töötada mingil kindlal ametikohal(kohtu poolt). 4. Ei tohi olla lähisuguluses või hõimluses oma vahetu ülemusega: lähisuguluses on nt. Vanemad, vanavanemad, vennad, õed.Hõimluses on kõikide nende abikaasad, lapselapsed. · Ametisse nimetamine: 1. Käib läbi käskkirja või korralduse. 2
(Viimane oli kasutusel ka Eesti vene 11klassilise üldhariduskooli juurde. Eiseni koolides.) 1950.60. aastate vahetusel pikendati saavutusena tuleb mainida ka seda, et enamikus kogu Nõukogude Liidus koolikohustust Eesti koolides olid alates 1960. aastatest kaheksa aastani. 1970. aastail jõustus üldine kasutusel eesti autorite originaalõpikud, mitte kohustuslik keskharidus (11 aastat), mis üleliiduliste õpikute tõlked. Raskeks kaotuseks tähendas, et 8klassilise kooli järel võis õpilane eesti koolile oli aga paljude väikeste maakoolide valida kas 3klassi lise üldharidusliku sulgemine 1960.70. aastate vahetusel, mis ei keskkooli või kutsekooli, mis ameti kõrvalt olnud tingitud õpilaste nappusest, vaid
propagandaga ja mitmesuguste ilmalike tavade juurutamisega. Haridusolud Sõjajärgsetel aastatel likvideeriti lõplikult iseseisvusaegne haridussüsteem. Koolikorralduse aluseks võeti teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel olev ühtluskooli süsteem, õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Eesti NSV-s kehtestati esialgu 7-klassiline ja alates 1959.aastast 8- klassiline kooliharisud. 1970.aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks, mis viis hariduse allakäigule, kuna küpsustunnistuse said ka need õpilased, kes seda ei väärinud. Vaimne vastupanu venestamisele Süveneva venestamise tingimustes tugevnes kultuurielu administreerimine, kakskeelsuse propaganda ja tsensuur. Tunduvalt kitsenesid sidemed läänepoolse kultuuriareaaliga. 1970.aasta vastupanukultuuri kandvaks jõuks oli rahvuslikult 9 meelestatud haritlaskond
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Danel Vaik ORGANISATSIOONI STRUKTUUR: PÄÄSTEAMET, HÄIREKESKUS, SISEKAITSEAKADEEMIA. Organisatsiooni kultuuri referaat Juhendaja: Ott Kalaus Väike- Maarja 2014 Contents 1.Päästeameti olemus:............................................................................................................3 1.1 Juhtkond...................................................................................................................3 1.2Päästeameti missioon ja visioon................................................................................3 1.3Pääste tegevuse tutvustus:.........................................................................................6 ...
vajadusel isegi kolmeks. Võõrkeeleõpetus algab juba esimeses klassis kahe võõrkeelega inglise, saksa või vene keelega. 3.11 Lõpetamine ehk uue algus Iga kasvatuse eesmärk peaks olema kasvandiku juhtimine mitte lõppu, vaid uude algusesse; seetähendab eesmärgiks peaks olema ettevalmistus eluks, mis jätkub pärast kooliaega. Sellest hoolimata on ka waldorfkoolis lõpetamine tähtsal kohal. Kooliaeg waldorfkoolis kestab 12 aastat, mille tulemusena saadakse keskharidus. Mõnedes riikides, lisandub waldorfkooli abituuriumi sooritamiseks ka 13. klass. Õpilaste skaala, kes vastava taseme saavutavad, on enamasti sama kõrge või kõrgem kui riiklikes koolides. 9 3.12 Individuaalne hinnang: teksti- ja hindetunnistused Iga õppeaasta lõpul koostab iga õpetaja igas aines iga õpilase ja tema tulemuste kohta detailse kirjaliku iseloomustuse, mis annab täpse ülevaate õpilase arengust ja hetketasemest. Vajaduse
Reas riikides vabatahtlikud (Iirimaa, Holland) või kohustuslikud (Ungari, Luksemburg) kooliks Ettevalmistusprogrammid ISCED 1-2 Kohustuslik (compulsory) haridus Kohustusliku kooliea algus: 4-5 aastaselt: IE, MT, NL, UK, LV 6-aastaselt: BE, CZ, DE, FR, IT, LT, HU, IS, NO 7-aastaselt: DK, EE, FI, SE Kohustusliku kooliea lõpp keskmiselt 15/16 ja see kestab: 9-10 aastat: enamikes riikides 11 aastat: LV, LU, MT, UK (va Põhja-Iirimaa) 12 aastat: NL, UK (Põhja-Iirimaa) 13 aastat: HU ISCED 3 Keskharidus (upper secondary) Üldhariduslikud programmid, kus pearõhk akadeemilisel õpetusel ettevalmistus edasiõppimiseks kutse- või kõrghariduses. Kutseõpetusliku suunaga programmid, kus põhirõhk on kutsealasel ettevalmistusel (sh Eesti kutsekeskkoolid). Integreeritud keskkool, kus on esindatud mõlemad programmid (SE) ISCED 4 Kutseõpetus keskkooli baasil (post-secondary education) Annab kutsealase väljaõppe. Õppeaeg varieerub 6 k. - 2 a. Võimaldab juurdepääsu tööturule kui ka
organisatsioonidest. Haridustasemed - Haridustasemetega on seotud kooliastmed. Eestis on kooliastmeteks üldhariduskoolides 1.-3. klass, 4.-6. klass, 7.-9. klass ja 10.-12. klass. Kõrgkoolis on astmeteks diplomiõpe või bakalaureuseõpe, magistriõpe ja doktoriõpe. Tasemed: 1) alusharidus; 2) põhiharidus (hariduse I tase; Eestis 9 klassi ning see on kohustuslik alates 7. eluaastast kuni 17. eluaastani); 3) keskharidus (hariduse II tase; Eestis 3 aastat ja see tähendab üldkeskharidust ehk gümnaasiumiharidust või kutsekeskharidust; Eestis vähemalt 3 a); 4) kõrgharidus (hariduse III tase). Hindamine - jaguneb hinde panemiseks (numbriline hindamine) ja hinnangu/ tagasiside andmiseks Hindamispõhimõtted - millises süsteemis hindamine toimub, koolis nt viiepallisüsteemis; milliste kriteeriumite alusel toimub hindamine. Hindamisviis - meetod õpiväljundite omandamise
Kõrgkoolides saab õppida ärijuhtimist, meditsiini ja tehnikat. Silmapaistvaim on Havanna ülikool. Samuti on kõrgelt hinnatud Santa Clara ülikooli kui ka Santiago de Cuba ülikool. Õppijate osatähtsus vanuserühmas (% ) 95% 100% 91% 80% 60% 40% 22% 20% 0% algharidus keskharidus kõrgharidus Tervishoid Riigis pakutav meditsiiniline abi on väga kvaliteetne. Keskmine eluiga on Kuubal 76 aastat (Ladina-Ameerika pikim). See on riig tõhusa ja kogu maad hõlmava tervishoiu tulemus. Kuuba varustab ravimitega Havanna suur ravimitööstus. Sealne arenenud silmakirurgia meelitab patsiente ka välismaalt. Majanduse iseloomustus Teiste Kariibi piirkonna riikidega võrreldes on Kuubal mitmekülgne majandus.
Tartu Ülikool Kasvatus Jaapani traditsioonis Referaat Juhendas: K. T. Koostas: O.P. Tartu, 2010 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................2 Teema valik.....................................................................................................................................3 Perekond......................................................................................................................................... 3 Seisused.......................................................................................................................................... 3 Õukondlase kasvatus.......................................................................................................................4 Samurai ...
põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse, organiseeritud kuritegevusega ja terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega ning vastuluurega. (kaitseb riiki teiste eest). Prefektuur – politsei territoriaalne üksus, mida juhib prefekt. Nt Lääne-Eesti prefektuur Pärnus. Konstaabel – väiksema piirkonna politseiametnik. Korda tagavad ka naabrivalve, turvafirmad jne. Politseiks saamise tingimused: (arvan, et pole vaja pähe õppida) a) Eesti kodanik b)19-aastane c) keskharidus vähemalt d) eesti keelt oskaja e) ei tohi olla piiratud teovõimega f) läbitud ajateenistuskohustus g) ei tohi olla karistatud tahtliku kuritöö eest h) ei tohi kuuluda erakonna juhtorganitesse i) ei tohi osaleda streikides RIIGIKAITSE Riigikaitse kõrgeim just on Eesti Vabariigi President. Kaitseväe otsene juht on kaitseväe juhataja. Kaitsevägi jaguneb: maa- mere- ja õhuväeks. Eestis on üldine sõjaväeteenistuse kohustus. Reservarmee.
põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse, organiseeritud kuritegevusega ja terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega ning vastuluurega. (kaitseb riiki teiste eest). Prefektuur politsei territoriaalne üksus, mida juhib prefekt. Nt Lääne-Eesti prefektuur Pärnus. Konstaabel väiksema piirkonna politseiametnik. Korda tagavad ka naabrivalve, turvafirmad jne. Politseiks saamise tingimused: (arvan, et pole vaja pähe õppida) a) Eesti kodanik b)19-aastane c) keskharidus vähemalt d) eesti keelt oskaja e) ei tohi olla piiratud teovõimega f) läbitud ajateenistuskohustus g) ei tohi olla karistatud tahtliku kuritöö eest h) ei tohi kuuluda erakonna juhtorganitesse i) ei tohi osaleda streikides RIIGIKAITSE Riigikaitse kõrgeim just on Eesti Vabariigi President. Kaitseväe otsene juht on kaitseväe juhataja. Kaitsevägi jaguneb: maa- mere- ja õhuväeks. Eestis on üldine sõjaväeteenistuse kohustus. Reservarmee.
Kõikides riikides omab suur osa elanikkonnast kutse-, kesk- või tööõpetuslikku haridust. 35% kesk-Euroopa maaelanikest omas põhiharidust (või vähem), 54% keskharidust ning 11% keskhariduse järgset, kutseharidust või kõrgharidust ning kõrgemat kutseharidust. Need näitajad on üsnagi muljetavaldavad, võrreldes ligikaudu sarnaste näitajatega Lääne-Euroopast nagu selgub Van der Bor raportitest. Nende tulemuste kokkuvõtmisel ilmneb, et 61% maaelanikest oli põhiharidus, 32% oli keskharidus ning 7% oli kolmanda taseme haridus. Andmed viitavad ühemõtteliselt sellele, et lõpetatud keskharidusega maaelanike osakaal on tunduvalt kõrgem Kesk- ja Ida-Euroopas kui Lääne-Euroopas. Leidlikkus oli teeninduse lõhe ning teiste puuduste tagajärg, mis iseloomustas sotsialistlikke majandusi. Maapõlised majapidamised pidid toime tulema erinevate teenuste puudumisega mõeldes ise välja koduseid lahendusi nende asendamiseks. KIE tööjõulise elanikkonna leidlikkus võrreldes
tlu.ee/~teap/nhdr/1999/EIA99est.pdf 13 8. klassis oli neid ainult 17 õpilast. Poisse oli 7 ja tüdrukuid 10. Kaks peamist põhjust, miks neid nii vähe järgi oli jäänud: ei suudetud õppemaksu maksta, kuna tollel ajal oli 8. klass tasuline ja paljudel jäi sinna seetõttu minemata.10 ning vene keel pidi kõigil rangelt selge olema. 1946. aastast hakkas Eesti NSVs kehtima 11-klassiline keskharidus eesmärgiga õpetada paremini vene keel selgeks.11 Kuna osad õpilased ei osanud hästi vene keelt, siis vene keele õpetajad hakkasid neid kiusama. Seega läksid need õpilased koolist ära. Erna loobus edasi õppimisest, kuna tal ei olnud võimalik keskkooli eest maksta. Sellega lõppes ka haridustee. 2.3. Töö ja oma pere12 Minu vanaemal vedas ja ta sai kiirelt tööd, kuna põhikooli ajal meeldis ta vene keele
1) Info kogumine ja töötlemine 2) Politiilise süsteemi teadmistega varustamine 3) Rahva varutamine hüvede ja teenustega 4) Avaliku poliitika elluviimine 5) Ressursside mobiliseerimine (maksude kogumine) · Avalik teenistus on töötamine riigi või OV ametiasutuses. 3 liiki töötajaid: ametnikud (otsutavad), abiteenistujad, koosseisuvälised teenistujad · Riigiametnikuks saab 21-aastaselt, OV 18-aastaselt. Tingimused - keskharidus, teovõimeline, eesti kodanik, eesti keele oskus · Ei tohi võtta teenistusse 1. Karistatus tahtlikult toime pandud kuriteos 2. Kes on eeluurimise all ja võib vangi sattuda 3. Kellelt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada antud ametikohal. 4. Lähisugulus 5. Karistus korruptsiooni eest · Ametnik saab ametisse nimetamisega ja kõrgemate ametnike puhul on vajalik avalik konkurss, katseaeg kuni 6 kuud. Esmakordsel ametisse astumisel annab ametivande.
Sel lõpupeol läksid tülli Helvi klassi tüdrukud ja paralleelklassi tüdrukud. Helvi klass lahkus peolt ning suundus lähedal asuvatesse varemetesse, kus nad meenutasid möödunud kooliaastaid. Nad aina laulsid kuni valgeks läks. Järsku ilmusid silmapiirile miilitsad. Kõik ehmusid ja jooksid laiali. Nii lõppes tema klassi viimane koosolemine (Lisa 2 punkt 1 ). 7 3.3. Õpingud Tartu Õpetajate Instituudis Kui Helvil oli keskharidus käes, mõtles ta minna õpetajaks. Tema isa keelas selle ära. Ta arvas, et Helvi ei saa hakkama ning soovitas tal minna edasi õppima. 1.september 1949. aastal sai Helvist Tartu Õpetajate Instituudi loodusteaduse-ja maateaduse osakonna 5. kursuse üliõpilane. Viiendale kursusele võeti keskkooli lõpetanuid juurde. Kursusel oli 30 inimest: 21 tütarlast ja 9 noormeest. Kursusejuhatajaks oli noor energiline bioloog Ludvig Raudsepp. Paljud tüdrukud olid temasse armunud.
Enamik kinnipeetavaid on sooritanud rohkem kui ühe kuiteo ja nende ohvrite arv on kokku 4125 inimest. Kinnipeetavatest: 36% on kroonilised alkohoolikud või narkomaanid 30% on vaimsed hälbed ja vaimuhaigused ning alkoholismist tulenev psühhopaatia 67% on retsidiivsed kurjategijad. Eluaegse kinnipeetava kulud riigile on aastas 3000 ( umbes 31000 USD). 5 inimest õpib kaugõppes, 2 õpivad kõrgkoolis. Haridustase : 64,5% kesk- või keskeriharidus 30% - lõpetamata keskharidus või põhiharidus 4% - kõrgharidus. Tööhõive 63, 5% ei olnud tööd 18, 5% juhutööd 10, 3% lihttööd 7, 7% tegid erialast tööd või õppisid Kasutatud allikad: www.prison.org www.newsru.com http://www.russiansabroad.com/russian_history_389.html http://www.rusrep.ru http://www.postimees.ee http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=826&lang=est www.russiaprofile.org http://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa http://www.rusemb.ee/est/federation/general/ http://www.riigikogu
nähtused. Vaikiv ajastu pidurdas kultuuri kulgemist, sest piirati loomevabadust. Üks osa loovisikutest läks kaasa rahvusühtsuse propagandaga ja teine osa tõmbus tagasi ning hakkas vaikselt protesteerima diktatuuriilmingute vastu. Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. Aastail 1920-1934 oli koolisüsteemis algharidus maksuvaba ja kohustuslik ning keskharidus vabatahtlik ning maksuline. 1934. aastal haridusreformiga kavatseti minna üle 4-klassilisele kohustuslikule algkoolile, millele järgneks 5- klassiline keskkool ja sellele omakorda 3-klassiline gümnaasium. See reform polnud eriti meeltmööda sest alghariduse tase langes ning maksuline õppeaeg suurenes. Koolireformi teine etapp teostati 1937. aastal. Lisaks kolmele kooliastmele tekkis nüüd kaks erinevat suunda. 1939/40. õppeaastal muutusid kutsehariduskeskused populaarseks. 01.12.1919
koolide juures avati seitsmes klass ning üldhariduslik kool jagati keskkooliks ja mittetäielikuks keskkooliks. Kooliharidus jagati kaheastmeliseks: kuueaastane algkool ja kuueaastane keskkool. Õppeprogrammist kaotati usuõpetus, kodanikuõpetus, vanad keeled (nt ladina keel). Üldhariduskooli käsitlevate õigusnormide aluseks said järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentralism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvaste võrdõiguslikkus, sotsialistlik seaduslikkus, teaduslikkus. Leelo Tamm (sünd 1927) ..."Kohe, kui nõukogude kord Eestis võimule pääses, pöörati segi kõik, mis segi pöörata andis. Segi pöörati ka koolisüsteem. Üldhariduslik kool jagati kahte astmesse- keskkool ja mittetäielik keskkool. Mittetäielikku keskkooli hakkas rahvas nimetama poolikuks kooliks. Olin esimesest klassist alates õppinud Tallinna Prantsuse Lütseumis progümnaasiumi
1885 vene keel asjaajamiskeeleks 1888 vene politseiinstitutsioonid 1889 vene kohtukorralduse kehtestamine 1892 linnaseadus Kultuuriliselt puudutas baltisakslasi vaid TÜ venestamine, muudel puhkudel puudutas venestamine eestlasi. Ajakirjandus venestusajal Venestuse pooldajad Ajaleht ,,Valgus" Jakob Kõrv (1849-1916) ,,Olevik" ja Ado Grenzstein (1849-1916) Venestuse vastane ,,Postimees" ja K. A. Hermann, alates 1896 Tõnisson Haridus ja venestuspoliitika Rahvakoolid ja keskharidus 1885-1893 haridusreformide elluviimine 1886 luteri talurahvakoolid viidi Vene haridusministeeriumi alluvusse (õigeusu koolid allutati juba 1873) 5 Venekeelne õpetus, muutus koolide järelvalvesüsteem, õpetajate vallandamine, koolide sulgemine, uute koolide asutamine Tartu Ülikool ja venestuspoliitika TÜ venestamine viidi läbi venestuse tippajal, aastatel 1889-1895. Sellele eelnes
· töötajate arv; · pakutavad teenused (nõustamisteenus, tootmine, puhastusteenus, ohtlike jäätmeid töötlevad ettevõtted jne); · muu iseloomustav (näiteks autokeemia müügi puhul autoparkide suurused, tööriiete müügi puhul töötajate arv ja nõuded tööriietusele jne). Kui sinu klientideks on eraisikud, peaks tooma järgmised tüüpiliste klientide kohta kehtivad andmed: · sugu (vajadusel osakaaluna: 30% mehed ja 70% naised); · vanus; · haridus (põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus); · elukoht (üürikorter, oma korter, oma maja); · ametikoht (tööline, keskastme juht, tippjuht); · sissetulek (selle suurus ja kas ostudeks kasutab vaid isiklikku sissetulekut või ka kellegi teise sissetulekuid); · muud (näiteks arvutikoolitusfirma puhul on mingil hulgal klientidest ilmselt kodus arvuti, autosõidu koolitaja klientidel on osadel auto olemas jne).
Teaduse arengu uued suunad S?jaj?rgsetel aastatel tegid just demokraatliku vormiga riikides teadlased suurimaid edusamme matemaatikas, loodusteadustes, meditsiinis jm.Eestvedajaks oli f??sika ja eriti j? udsalt arenes tuumaf??sika. Uus-Meremaal s?ndinud Briti teadlane Ernest Rutherford tegi silmapaistvaid avastusi tuumaf??sika alal.1919. aastal teostas ta esimese tehisliku tuumareaktsiooni.1930. aastal avastas Prantsuse f??sikutest abielupaar tehisradioaktiivsuse.Samal aastal j?uti praktikas l? hedale tuuma l?hustamisel vabaneva energia saamisele.1942. aastal pandi USA-s t??le maailma esimene tuumareaktor(Chicago Pile No1).See valmis E.Fermi juhtimisel. S?ja t?ttu ja tuumapommi loomist silmas pidades toimus kogu ehitus ja selle katsetamine range salastatuse tingimustes. Ei lubatud isegi fotografeerimist. Kogu aparatuuri ?mbritses ? hupallimaterjalist kate, mille ?ks k?lg k?ll katse ajal avatud oli. F??sikute ja m...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool II Ä KÕ Nastasja Musienko TÖÖKORRALDUSE PRAKTIKA aruanne Praktikajuhendaja: Heve Kirikal Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, töökorraldusliku dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teenustega. Praktikaettevõte, Treegeri Kohviku OÜ teenindab Kultuurikeskuses toimuvaid kultuurisündmusi, seminare, õppepäevi eelisjärjekorras. Tavapäevael on kohvik avatud kõikidele klientidele. Kuna praktika teema on ,,Töökorralduse praktika", siis pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Kõige rohkem tähelepanu pean pöörama töökorraldusele: üldpõhimõtted ja eesmärgid, töökorraldusliku suhtl...
Sisukord Sissejuhatus 3 1. Kes on tööturul osalevad noored?.......................................................................................4 1.1 Välismaal töötavad noored........................................................................................5 2. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid....................................................................................6 2.1 Töösuhted alaealistega..............................................................................................6 2.2 Tööaeg ja puhkeaeg..................................................................................................7 2.3 Puhkus.......................................................................................................................7 3. Noorte võimalused t...
ja loodusõpetusele. Uues õppeplaanis suurendati emakeeletundide arvu, koduloole lisati juurde kõlblusõpetus ja kodanikuõpetud. Kirjatehnikat õpiti kolmes esimeses klassis 1 tund nädalas. Koolides võis kasutada ainult haridusministeeriumi soovitatud õpperaamatuid. Laste koolikohustust vähendati 16-lt 14 aastale, tuli juurde uus koolitüüp- viieklassiline keskkool. Uue seaduse järgi algas keskharidus pärast algkooli 4.klassi lõpetamist. 1937. aastal anti välja " Algkooli õppekavad". Koolireformiga kadus võõrkeel algkoolide tunniplaanist. Kooliuuendusliikumine: reformpedagoogika eesmärgiks seati lastes peituvate võimete individuaalne arendamine ja sünnipäraste võimete ärakasutamine õppetöös. Uue liikumise märksõnadeks said õpilaste aktiivsus ja isetegevus. Kooli algastems tuli elu-, looduse- ja
Referaat. 1950-60. aastad. Sisukord. Poliitika Haridus Noorteorganisatsioonid Mood Toitumine Mänguasjad Poliitika. Eesti NSV juhiks ja EKP esimeseks sekretäriks sai 1950. aastal Johannes Käbin (ametis kuni 1978. aastani). Käbin ajas kogu oma valitsemisaja jooksul mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning üheaegselt arvestada ka Eesti NSV ,,isikupäras" oludega. Head kontaktid olid Käbinil just Hrustsoviga, kes arvestas ka eriarvamustega. Stalini surma järel alanud sisepoliitilise sula-aja üheks oluliseks tunnusjooneks oli senise vägivalla osaline heastamine rehabiliteerimine nii üleliidulisel kui ka kohalikul tasandil. Eesti NSV-s tähendas rehabiliteerimine eelkõige nn kodanlikeks natsionalistideks tembeldatud inimeste hea nime taastamist. Stalini surm tõi kaasa ka senise vägivallapoliitika seiskumise, millele järgnes aegapidi represseeritute õigeksmõistmine ja nende va...
- koolis toimuvad sotsiaalsed protsessid, õpilaste omavahelised suhted ja suhted õpetajatega, koolivägivald Hariduslik ebavõrdsus Haridusliku ebavõrdsuse mõõtmine Haridustase milline on inimese hariduslik kvalifikatsioon. International Standard Classification of Education: 1. Alusharidus (0 tase) 2. Põhiharidus (I tase) 3. Keskharidus (II tase) 4. Kõrgharidus (III tase) Akadeemiline edukus kui hästi õpilane teeb koolis seda mida ta peab seal tegema (õpib). Akadeemilist edukust näitavad: - koolihinded - standardiseeritud saavutustestid (näiteks: Scholastic Achievement Test USA-s) - riigieksamite tulemused ... Haridusliku ebavõrdsuse tekkimine Üks hariduslikku ebavõrdsust tekitav faktor on haridusotsused (educational decisions)
Eesti uusaeg. Mahtra sõda. 1856. Jüripäevast pidid uued maaseadused kehtima hakkama. 23.04 on see. Olukord muutus rahutuks, sest tahetu teada saada palju on töökoormisi. Aga loodetud tulemusi ja kergendusi ei tulnud. Nii siis pahameel kasvas ja alates aprilli lõpust mai alguseni hakkasid rahutused liikuma idast läände. Algas virumaalt algvere mõisast. Keelduti teotööst. Aprilli lõpp- septembri lõpp 1856. Toimusid rahutused- Kuulsaim 2 juuni mahtras. Talupoegade mäss, mahtra katastroof, ülestõus jne. Selles osales u 700- 800 talupoega 9-10st mõisast. Neid tuli pool roodu sõdureid maha rahustama. 2 juuni hommikuks pidid minema karistuse järgi. Hans tetsius. Ja veel mõne käskjalaga kutsuti rahvast appi. Siis saabus see rahvas, relvadega. Sõdurid piirati sisse, läks kähmluseks. Sõdurite salk sunniti kähmlusega põgenema. Seal sai surma 1 ohvitser, 13 sõdurit said haavata, ja peale seda rünnati mõisa. Põletati maha mõisa peahoon...
Kordamisküsimused kursuse Eesti valitsemissüsteem eksamiks Võimude lahusus, tasakaalud valitsemissüsteemis, põhiseadus ja selle rollid. 1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk inst. - riigivõimu jaotamine erinevate...
Eesti iseseisvumine Referaat SISSEJUHATUS 1918. aasta alguses oli Eesti jaoks kujunenud väga ohtlik sise- ja välispoliitiline olukord. Enamlaste võim ei olnud veel kuigi kindel, nende relvajõud olid alles loomisel. Lõuna- ja läänesuunast ähvardasid Eesti mandrile tungida keiserliku Saksamaa väed. Illegaalselt tegutsev Maanõukogu otsustas kuulutada niipea, kui algab Saksa vägede sissetung, Eesti kohe iseseisvaks riigiks. 19. veebruaril valis Maapäeva vanematekogu Eestimaa Päästmise Komiteesse kolm meest. Koostati iseseisvumismanifesti projekt ja otsustati, et käimasolevas Vene-Saksa sõjas jääb Eesti erapooletuks. Rahvusväeosade abil võeti mitmel pool Eesti põgenevatelt enamlastelt ametiasutused üle, enne kui Saksa väed olid kohale jõudnud. (Palamets, 2010) 1.SISEPOLIITIKA Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõuk...
1) võimalus on kaebus esitada kas töövaidluskomisjoni või kohtusse Töölepingu puhul vaidluse esitamise aeg on 1 kuu Muu vaidluse puhul on aega 4 kuud. 11. Avalikud teenistujad. Ametniku teenistusse võtmine. Avalik teenistus on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses. Ametniku teenistusse võtmine e teenistusse nimetamine, selle tingimused: 1)vanus vähemalt 18(nooremametnikud); vanem ja kõrgametnike puhul on selleks vanuseks vähemalt 21. 2)vähemalt keskharidus 3)Eesti vabariigi kodanik peab olema 4)teovõimeline 5)riigikeele oskus seadusega määratud tasemel Ametniku ametisse nimetamine käib käskkirjaga või korraldusega, töölepingut ei sõlmita. Käskkirjas järgmised punktid: 1)missugusest kuupäevast missugune ametnik millisele ametikohale 2) kas ametnikule kohaldatakse ka katseaega 3) töötasu (käib palgaastmestiku alusel) 4)avaliku teenistuse staaz ametnikuna töötamise aeg kokku 12
· Rahva varustamine hüvede ja teenustega. · Avaliku poliitika ellu viimine ja ressursside mobiliseerimine (maksude kogumine). Avalik teenistusseadus Avalik teenistus on töötamine riigi või omavalitsuse asutuses. On kolme liiki teenistujaid: · Ametnikud täpsed, viisakad, kompetentsed. · Abiteenistujad sekretärid, autojuhid... · Koosseisuvälised teenistujad Riigiametnikuks saamise tingimused: · 21 aastat vana · Vähemalt keskharidus · Teovõimeline · Eesti kodanik · Eesti keele oskus Ei võeta: · kellel on karistus tahtlikult toime pandud kuriteo eest · kes on eeluurimise all · kellelt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada sellel kohal. · Lähisuhtlus · Karistus korruptsiooni eest Katseaeg kuni 6 kuud Ametnik võetakse ametisse nimetamisega ja kõrgemate ametnike puhul korraldatakse avalik konkurss. Teenistusse astumiseks tuleb esitada järgmised dokumendid ja paberid:
Rahandusministeerium (koolitustööd). Justiitsministeerium vastutas reguleeriva seadusandluse eest nt ATS. Riigikantselei tegeleb tippjuhtide värbamisega ja inimressursside arendamisega. Siseministeerium vastutab KOV teenistusega seonduva eest. 57. Osata selgitada, millised on ametnikele esitatavad üldnõuded (hetkel kehtivad) ja piirangud? *EV kodakondsus, eesti keele valdamine, olla vähemalt 18-aastane, teovõimelisus, keskharidus *Karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; kohtuotsus teatud ametitesse astumise piiramiseks; sugulane või hõimluses ametit kontrolliva isiku või ülemusega; süüdi mõistetud korruptsioonis või riigivastases kuriteos, kes on eluruumisisese või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabaduse kaotamise 58. Osata välja tuua, millised piirangud on avalikus teenistuses töötamisele (mis on keelatud)? Miks see on nii?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
