uurimisele. Nad tegelesid astronoomia ja astroloogiaga. Väga kuulus Araabia õpetlane oli Ibn Sina. Tal olid kõrged meditsiini alased teadmised, ta oli astronoom ning filosoof. Tähtsamad Araabia kirjanduse teosed on koraan ning ''Tuhat ja üks ööd''. Samuti õppisid nad kasutama kompassi, püssirohtu. Nende keelest tulevad paljud tänapäeval tuntud sõnad: sohva, madrats, alkohol, siirup, suhkur jt. 14) Keskaegsete linnade tekkimine Suure rahvaste rändamise tagajärjel enamus vanaaja linnu hävisid või hääbusid. Keskaegsete linnade tekkimine jääb 10. 11. sajandi vahele. Linnade tekkimise eeldused: · muudatused põlluharimises. Tekkis ratastega hõlmader, kolmeväljasüsteem ning kliima soojenemine aitas kaasa. Tänu sellele olid põllud saagirikkad ja toidud olid mitmekesisemad. See tõi kaasa Euroopa rahva kiire kasvu. · käsitöö eraldus põlluharimisest
1.Feodaalkord ja rüütliseisus Senjööri ja vasalli suhted-Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada e läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui senjöör vajas vasalli teeneid kauemaks, tuli sellest eest tasuda. Vasallidel oli kohustus senjöörile nõu anda. Vasallidelt oodati ka toetust lunaraha maksmise senjööri vangilangemise korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Tegelikkuses olid feodaalsuhted keerulised ja senjöörid ei saanud vasallide ustavu...
Püha Augustinus seevastu võrdles 400. aasta paikujust alleluia 'sid Vahemere madruste lihtsa lauluga, uskudes koguni ekslikult, et sõna alleluia pärineb madruste hüüdsõnast. Kindlasti oli rahvaliku laulu maneer Vahemere-äärsetes maades enne Suurt rahvasterändamist hoopis teistsugune kui pärast seda - meie võiksime seda ette kujutada ehk üsna ,,idamaisena". Seepärast on meil ka raske aduda. kuivõrd võis gregooriuse laul oma algaegadel olla seotud rahvalauluga. Keskaegsete helilaadide hulgas pole niisiis loomulikku mazoori ja minoori, need kujunesid rahvalikus muusikasja vararenessansi mitme-häälsuses ning võeti muusikateoorias omaks alles 16. sajandil. Kesk-aegsed laadid ei tunne ka helide kõrgendusi ega madaldusi. Gregooriuse laul on sajandeid kujunenud ja levinud suulise traditsioonina, vajamata noodikirja. Varakristlikul ajastul oli kristlastel võimalik üle võtta kreeklaste piisavalt täpne ja käepärane noodikiri, seda aga ei tehtud
pintslikäsitlus närviline. Koloriit on hoopis teine. Andre Derain kasutab kohati lausa väga intensiivseid, kontrastseid, metsikumaid värve. Joonistuslikult on Derain oskuslikum kui Matisse. Maurice de Vlaminck eeskujuks oli van Goghi looming. Ka intensiivsed toonid. ,,Jõgi". Georges Rouault ,,Kloun". Natukene erandlik kuju. Seob küll välised tunnused, ainult aiutiselt. Maalid sisulised on sünged, moraliseerivad! Saanud mõjutusi sellest, et ta töötas klaasimaalijana, keskaegsete kirikuakende restaureerimine, see mõjutas teda usuliselt. Sp. On ka usulise sisuga maale ja moraliseerivaid. Töödes võib näha klaasimaali/vitraazlikku kujutamislaadi. Koos foovidega algab Lääne.Euroopa kunstis uus suund ekspressionism (väljendus). Ekspressionismi rajajateks peetakse van Goghi ja Munki. Nemad hakaksid juba väljendust rõhutama, kuid järjekindlamalt foovid. Fovismiga samaaegselt tekib väljenduslik kunst Saksamaal
19 sajandi alguses levis Inglismaal neogootika kõrvuti ,,uuskreekaliku'' klassitsismiga. Mõni arhitekt töötas koguni mõlemas stiilis. Charles Barry (1795-1863) jt ehitasid 1836-1860 Londonisse parlamendihoone. Selle silueti muudavad eri kõrguse ja kujuga tornid ebasümmeetriliseks ja maaliliseks, kuid põhiosa on klassitsistlikul reeglipärane ning gootikale viitavad ainult rohked kaunistused. Prantsusmaal õhutas gootika tunnustamist ning korraldas keskaegsete kirikute ja linnuste restaureerimist Eugéne Viollet-Le-Duc(1814-1879). Saksamaalgi hakati neogooti stiilis hooneid püstitama osalt samaaegselt klassitsistlike hoonetega. Neogooti suurteoseks oli Kölni toomkiriku valmisehitamine. Laitse mõis Laitse härrastemaja ehk Laitse loss, nagu teda sajandi vältel kutsutud on, valmis Woldemar von Uexkülli tellimusel 1892. aastal. Uhke ja eputav historitsistlik, suurepärase kivitööga
kuninglikke valitsemist maa, taeva ja iidsete veeda jumalate üle. Stuupat ümbritseva kivist aia või piirde küljes asuvad asuvad väravad (nn torana) avanevad igasse nelja ilmakaarde. Sellega taheti näidata, et inimesed igas neljast universumi osast tulid austust avaldama Suure Õpetaja mälestusele. Need väravad olid tavaliselt kaunistatud skulpturaalsete nikerdustega, mis tähistasid Buddha elukäiku, samuti budistlike pühakukujude ja teiste taevaste olenditega. Nagu keskaegsete kirikute portaalidki, polnud nende eesmärk eelkõige mitte ornamentaalne vaid usuline - juhendada usklike, kes olid sisenemas pühasse ruumi. Isegi stuupa põhiplaan oma kultuslikku iseloomu, sest oma geomeetriliste kujunditega moodustab ta sümboolse diagrammi, kus nelinurkne aed oma nelja värva ja ümmarguse stuupaga keskel kujutab endast iidser päikesesümbolit svastikat. Kuna Sanchi stuupad ehitada üsna pika ajavahemiku jooksul (III-I saj eKr), siis on ilusti
(abtiss) ning kõik ülejäänud tööülesanded on ära jagatud nunnade vahel. Võrreldes keskajaga on kloostri elukorraldus leebem. Kloostri põhikiri ei ole muutunud ning siiani elatakse selle sama põhikirja järgi. Nii keskajal kui ka tänapäeval elavad nunnad suuremalt jaolt kloostris, kuid käiakse ka palverännakutel ning külastatakse oma kodukohti. Tööle püstitatud hüpotees leidis kinnitust: Pirita kloostri ja keskaegsete kloostrite eluolu ja tegevus suuremalt jaolt ei erine. Ainult üksikud asjad ja pisidetailid, mida on natuke kohendatud või on reeglid ning kohustused, mis mõndades kloostrites eksisteerivad ja mõndades mitte. 15 KASUTATUD KIRJANDUS Hansen, R. Igaüks võiks kogeda Jumala armastust. Õhtuleht, 21.12.1996, lk 2-3. Johannes, E., Pilvre, B. Ettevõtlikud nunnad tahavad oma kloostrit tagasi. Hommikuleht, 30.07.1994, lk 9-10.
Lauka Põhikool 8.klass Angelina Silk Hispaania Uurimustöö Töö juhendaja: Siret Lahemaa Lauka 2011 SISUKORD SISUKORD...........................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................2 1. PEATÜKK ÜKS..............................................................4 1.1 Peatükk üks kaks.......................................................4 1.2 Peatükk kaks üks..........................................................4 2. PEATÜKK KAKS................................................................5 KOKKUVÕTE.......................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................7 2 SISSEJUHATUS Hispaania on üks Vahemere riike. Ta ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledz Turismiosakond Katriin Mats Annaliisa Orro Grete Jakobson VEINITURISM Referaat Pärnu 2010 SISSEJUHATUS Veiniturism on maailmas üks kiiremini arenevaid turismiliike. Turismireise, mis on seotud veinide degusteerimise ja veinimõisate ning veiniistanduste külastamisega, tehakse eelkõige riikidesse, kus veinitoodang on suurim. Ajalooliselt on tuntud veiniriigid Prantsusmaa ja Hispaania, kuid ka väikeriigid nagu Eesti suurendavad järk- järgult oma tootmist. Antud töö eesmärk on analüüsida veiniturismi ja selle tähtsust maailmas. Töö eesmärgi saavutamiseks on seotud järgnevad ülesanded: - selgitada veiniturismi mõistet ja veinituristide olemust - kirjeldada veini ajalugu - tuua välja erinevad veinitrendid - kajastada hetkeolukorda Eestis - kirjeldada olulisemaid veinipiirkondi Prantsusmaa ja Hispaania näol Autorid tuginesid töö kirjutamisel turismimajanduse alused aine ...
Taustana ajalooline olustik. Pastoraalromaanid – tegevuspaigad veelgi kaugemal kaasaegsest ajaloolisest elust. Teadlik, kokkuleppeline utopism. Kui rüütliromaanis valitses seiklus, siis pastoraalromaan süübis eelkõige lembeellu. Sageli sees traagiline motiiv. Proosateksti põimitud arvukalt luuletusi. „Celestina“ – algselt teine pealkiri. Põhiosa arvatavasti kirjutas De Rojas. Kirjutatud näidendisarnaselt dialoogis, kuid proosas. Vaadeldud kui dialoogromaani. Võiks sarnaneda keskaegsete moraalijuttudega, kuid Celestina oma kõnedes kinnitab vastupidist: maine armastus tuleb loodusest, loodus on jumala looming. Kujutab ühiskonna põhjakihti. Rabelais: Euroopa renessansi kirjanik, prantslane, mõistis inimelu peaaegu ainult materiaalse ja bioloogilise nähtusena. „Gargantua ja Pantagruel“- kolm kuningat, kes hämmastavad oma kehamõõtmetega. Materialistlik, vabamõtteline elukäsitlus kutsus esile Pariisi ülikooli usuteaduskonna nördimuse. Rabelais’d ennast kiusati taga
Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid Referaat Tartu 2015 Y ................................................................................................................14 Sisukord YÜLIKOOLID KESKAJ Ülikoolide sünd 4 Ülikooli kolledžid 5 Ülikooli üldine struktuur 5 ÕPETAJAD KESKAEGSES ÜLIKOOLIS 7 Õpetajaks saamine 7 Õpetajate karjäär 7 ...
sajandi lõpul) veel täitsa keskaegse ilme oma kitsaste tänavate ja kõrgeviiluliste majadega. Klassitsistlikud ehitised esinevad siin suuremalt jaolt (Viru, Pikal, Karja, Kullasepa, Harju, Vana-Posti, Rataskaevu tänavail) kas keskaigsete hoonete ümberehitistena või nende kohale püstitatud taasehitistena, kus juures need uued hooned on ümbritsetud igalt poolt gooti aegseist hooneist. Tahes või tahtmata oli arkitekt nüüd sunnitud kohandama oma ehitise iseloomu nende ümbritsevate keskaegsete hoonete iseloomule. Polnud võimalik arendada fassaadi laiuses, klassitsistlik ehitis esineb siin tihti sama kitsa ja kõrgena nagu naabruses olevad kõrgeviilulised hooned; polnud võimalik liigendada fassaadi mitmekesiselt, seda takistas ka tänavate kitsus; sellepärast esineb harva sammaste või pilastritega kaunistatud ja viiluga kroonitud eend. Klassitsistlikud ehitised on siin tihti väga lihtsad, välja arvatud juhused, kus arkitekt seda oludest
joonisel 18. Joonis 18. Rooma kiriku põhiplaan. [ibid] 14 5. GOOTIKA Gootika on järgmine kunstistiil Lääne-Euroopa, mis valitses aastatel 1150-1500. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. [1] Suurte keskaegsete gooti katedraalide arhitektuur on Euroopa tsivilisatsiooni uhkusi. Gooti stiili tuumaks on tugikaar, mille abil saadi konstrueerida kõrgeid ja üha keerukamaid kivivõlve ning luua veelgi suuremaid aknaid. Palma de Malorca katedraali (joonis 19) kesklööv on saanud võimalikuks kivist toetavate kaarte ehk tugikaarte tõttu [17] Tugikaared, kõrged võlvid ja teravkaared tõstsid kloostrid, kirikud ja katedraalid taevasse. Gooti
Torni kõige ülemine korrus on peaaegu kogu ulatuses uus, pärinedes restaureerimise ajast eelmise sajandi algul. Restaureerimisel on müüritud ühe aknalaua sisse kivist tahutud süvend käte pesemiseks, nn. Lavatoorium, mille esialgne asukoht oli kabelis ja määratud preestritele kätepesemiseks usuliste tseremooniate ajal (Aluve,1980). Torni kõrvale, otse värava kohale oli ehitatud kahekorruseline müüripinnast eenduv puidust väljaehitis nn. Hourd, mis sageli esines keskaegsete kaitseehitiste juures ja võimaldas vaenlast värava juurest paremini eemale tõrjuda, neile keevat vett, tõrva jm. valades või kive loopides (Vaga,1957). 14 2.3. Vahitorn Peakorruse idanurgas pääseb kitsaid treppe kaudu Vahitorni (Pikk Hermann), mis enamiku uurijate arvamust mööda on ehitatud konvendihoonega samaaegselt, kuid linnuse viimaste
kalmistud looduslähedased ning tihtipeale võisid nad paista koledad ning hooldamata, kuna midagi ei hooldatud, ega korrastatud, see oli lihtsalt koht, kuhu surnu maeti ning kus teda pühade ajal austamas käidi. Haud kui surnute eluase. Setu kultuuris on väga selgelt see teadmine, et surnu (vähemalt laibamatuse puhul) elab hauas edasi. See on konkreetne koht, kuhu minnakse surnuga suhtlema, kas siis pühade ajal või ka üksinda muudel aegadel. See, et haud on surnu eluase, kajastub ka keskaegsete külakalmistute puhul. Setu kultuuris on tähtsaks haual kasvavad puud. Kui haual kasvas puu, siis anti minnes- tulles puule kätt, pannes käe puu vastu. Tänapäeval annavad veel kõige vanemad inimesed ka ristile kätt. Külakalmed pärimuses Pärimuses on kalmed sakraalne ruum, teispoolsusega seotud ruum. On nägemisi, üleloomulikke kogemisi kalmetega seoses. Kalmetel on nähtud ka vaime. Uuematel kalmistutel on vaimud enamasti inimkujulised (kas selgelt nähtud inimkujud või lihtsalt
Sageli kuulus sama isik üheaegselt nii Tartu, Tallinna kui ka Saare-Lääne kapiitlisse. Esines koguni juhtumeid, et välismaalased, kes iial oma jalga Liivimaale polnud tõstnud, hankisid endale paavstilt mõned siinsed kanoonikukohad, saades samasuguseid tulusid veel mitmetest Saksamaa või Itaalia piiskopkondades. Siiski oli enamik Eestis tegutsevates kõrgvaimulikest juba alates XIV sajandist Vana-Liivimaalt pärit. Preestrite hulgas oli kohalike osa veelgi suurem. Keskaegsete suuremate linnade kirikutes oli hulgaliselt altareid. Igat altarit pidi teenindama oma vaimulik. Usinasti lasid altareid asutada rikkad perekonnad, tsunftid ja muud vennaskonnad, et vaimulikud seal iga päev nende hingeõnnistuse eest palvetaks. Usuelu maal. Kuigi piiskopkondade keskustes töötas arvukalt vaimulike ja nende abilisi, lasus suuremahuline hingekarjastetöö maal siiski kihelkonnapreestritel. Keskaja vältel kihelkondade arv kasvas ja nii oli neid Eestis XVI sajandil 97.
7. 1935 keelati erakonnad. Neid asendas ainupartei, mis oli rahvusühtsuse ideel põhinev Isamaaliit. Vaikivast olekust sai terve ajajärk, mida on hakatud nimetama vaikivaks ajastuks. Kehtestati tsensuur, võeti Tõnissoni käest ära ,,Postimees", moodustati riiklik propagandatalitus, algatati mitmeid õhutavaid kampaaniaid (nimede eestistamine, kodukaunistamine jm.). Asuti looma üleriigilisi kutsealaseid korporatsioone, nn kutsekodasid, millel oli kaugeid ühisjooni keskaegsete gildidega, kuid samuti Itaalia vastavate organisatsioonidega. 1935 Vapside juhtkond arreteeriti öisel koosolekul, kus olevat arutatud sõjaväelise riigipöörde plaani. Üle saja inimese mõisteti vangi. Avaliklusele edastati aga infot, et vapside populaarsus kadus. Opositsioonide keskusteks kujunes Tartu. Opositsioonilise ,,Tartu vaimu" üheks keskseks kandjaks oli tõusmas Ilmar Tõnisson (Jaan Tõnissoni poeg), kuid ta suri 1939. 8
aastani, mil see nimetati Kuressaare rajooniks, alates 1952. aastast kandis see nime Kingissepa rajoon. Hiljem moodustati ka Orissaare rajoon, mis hõlmas endise maakonna idaosa, kuid 1959. aastal liideti see Kingissepa rajooniga. 1990. aastal Saare maakond taastati. Kuressaare Kuressaare on Saaremaa ainus linn.2006 ndal aastal ela seal 15 000 elanikku.Kuressaare suurim vaatamisväärsus on piiskopilinnus,mille ringmüüri rajamist alustati 13.sajandil.Eesti keskaegsete linnade seas on Kuressaare noorim,linnaõigused sai ta 1563.aastal.Vana linnatuunik asus praegusest keskusest linnuse suunas,tänapäevases asukohas on linnasüda alates 17.sajandi esimesest poolest.17.sajandi teisest poolest on säilinud linna vanimad baroksed hooned,näiteks raekoda.Tänu kohaliku ehitusmaterjali rohkusele oli Kuressaare 1820.aastatel Eesti linnade seas kivihoonete suhtarvult esikohal-peaaegu pooled hooned olid kivist
rahvusvahelise suhtlus ja teaduskeele funktsioon. Tuua näiteid. Tänu varastele kokkupuudetele on inglise keelel pikem kogemus latinismide integreerimisega oma keelde. Tänapäeval on inglise keelel kõige avaram sõnavara. Inglise keelde võeti ladina sõnu kõikidest ladina keele perioodidest alates klassikalise perioodi antiikautorite sõnavarast kuni keskaegsete sõnadeni välja. supervenire (kl. periood)>supervene superhumanus (hilisladina)>superhuman supersubstantialis (kirikulad) >supersubstantial supernaturalis (keskaegne lad. k) >supernatural. Võeti üle ka ees- ja järelliiteid. Inglise keele püsimajäämisel rahvusvahelise terminoloogia keelena on keeleajaloolistel põhjustel pikem perspektiiv, sest sel keelel on tänu varasele romaani keelte mõjule (al. 11
Miks mitte võtta aeg maha ja avastada pealinna uutmoodi läbi külalise pilgu? Eesti suurima linnana on Tallinn ühtlasi kõige kiiremini muutuv: arenevad tänavad, renoveeritakse vanu ning ehitatakse uusi maju, kerkivad kaubandus- ja meelelahutuskeskused, muutuvad muuseumid ja teatrid... Mitmekesine kultuurielu ning kontrastiderohke atmosfäär (kus mujal võiksid näha klaasist ja terasest pilvelõhkujat vaatamas üle keskaegsete katuste?) ja väikesed vahemaad meelitavad Tallinnasse igal aastal tuhandeid turiste. Jaluta keskaegses vanalinnas, Kadriorus, Nõmmel, Kalamajas ja meeldivalt jalakäijate valduses olevas Rotermanni kvartalis; külasta Tallinna loomaaeda ja botaanikaaeda; veeda perega aega mõnes interaktiivses muuseumis, Energia Avastuskeskusest traditsioonilise ajaloomuuseumini; naudi luksuslikku õhtueinet
Indial oli tol ajal tihe läbisaamine muu maailmaga, näiteks käis India ookeanil tihe merekaubandus. Eriti tähtsaks sai India läänerannikul paiknev kaubalinn Calicut. Sealt veeti India kaupu Araabia maadesse, kus need edasi toimetati. Eurooplaste silmis olid India kaupadest eriti hinnatud vürtsid. Tunti ka käsitöötooteid, eriti kuld- ja hõbenõusid ning töödeldud kalliskive. Eurooplased tundsid Indiat kui muinasjutulise rikkuste maad. Pilet 15. 1) Keskaegsete linnade tekkimine ( 14 ) Suure rahvaste rändamise tagajärjel enamus vanaaja linnasid hävis või hääbus keskaegsete linnade tekkimine jääb 10. 11. sajandi vahele. Linnade tekke eeldused Üheks olulisemaks eelduseks olid muudatused põlluharimises Ratastega hõlmader. Teine väga oluline muudatus oli kolmeväljasüsteem ( suvivili; kes; talivili ) Kliima soojenemine .- selle tagajärjel olid põllud saagirikkamad ja toit mitmekesisem. See tõi kaasa Euroopa rahvaarvu kiire suurendamise
renessansis hakati rohkem rõhutama ülemist häält ning teised hääled omandasid saatetausta tähtsuse. Sageli esitati alumisi hääli vaid instrumendil. Nii tekkis 16. sajandil homofooniline mitmehäälsus milles üks, tavaliselt ülemine, hääl on juhtiv ning teistel häältel iseseisvat tähtsust ei ole. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kõlakombinatsioone. Muuhulgas kerkisid keskaegsete, vähese pingega helilaadide hulgast esile pingelise juhttooniga mazoor ja minoor. Palju kasutati kontrapunkti ning imitatsiooni. Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul hakati laulu ja tantsupalu esitama ka ainult pillidel. See viis olemasolevate pillide täiustamisele ning ka uute pillide leiutamisele. Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul, tsello ja kontrabass
kujundama moodsamat elukeskkonda ülemkihile. Prantsuse kuninga François I külalisena elas oma viimased aastad Leonard oda Vinci Loire`i orus (Pariisist lõunas), kuhu 16. saj. ehitati mitmeid losse. Kuningas ja kõrgaadel vajasid residentse, kus saaks olla eemal lihtrahvast ja mille lähedal leiduks jahipidamiseks sobivat maastikku. Uutest lossidest oli kõige tähtsam Chambord (16. pilt), mis esindab 16. saj. algupoolele omast segastiili, milles ühinevad keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned: · Linnustele viitab ehitise masside jaotus- ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus. · Palazzode mõjul pole lossil kindluslikku, sõjalist välimust, vaid fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Nt. katust katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Louvre`i lossi Pariisis ehitati mitme sajandi jooksul. Pierre Lescot kavandas lossi läänetiiva
Need koosnesid neljast hoonetiivast, mille vahel asuvasse hoovi pääses kindlustatud värava kaudu. Võimsamad konvendihooned olid Viljandis, Tallinnas, Narvas, Põltsamaal; kõige paremini on oma esialgse ilme säilitanud Kuressaare linnus (LISA 12). Seoses tulirelvade levikuga XV saj muudeti paljud linnused suurteks ringmüüriga laagerkastellideks (Laiuse, Paide, Vastseliina, Põltsamaa). 2. Kuidas jaotuvad keskaegsete Eesti linnade kindlustusmüürid, millised on kaks liiki, mis mille sees käib? Näited Keskaegse Tallinna kaitsesüsteem koosnes kahest iseseisvast osast - Toompea linnusest ja all- linna kindlustustest. All-linna kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. aastatel; hiljem kindlustusi pidevalt täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür valmis 1355. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2,35km pikkune ringmüür,
Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimine, inkvisitsioon. Keskaegsete linnade teke ja õitseng (ilmaliku kultuuri algus). Ülikoolide teke ja levik, Gooti stiili valitsemisaeg. Feodaalne killustatus. Inkvisitsioon- uurimine, kirikukohus, kiriku välja mõeldud et võidelda ketserluse vastu. Ketsereid ja nõidu selgitati välja veeprooviga- patuse tõukas vesi tagasi(tõusis pinnale). Hiliskeskaeg 15.-16. saj- humanism, renessanss (antiigi taaselustamine). Ilmaliku maailmavaate levik. Seisuslik ühiskond
ning silmnähtavalt mustand kindlamast ja ühtlasemast seadusest. Kuna puuduliku originaalallika tõttu on ka tänapäeval selle seaduse ümber palju salapära, saaks ilmselt selle leidmisel teada palju uut ja üllatavat. On väheusutav, et seda oleks sellises vormis kasutatud kohtus seaduseraamatuna. Kõigi oma vastuolude ja ebakindlustega oleks seda praktiliseks kohtumõistmiseks väga raske kasutada olnud. Sellegipoolest on ta ka 12 sajandit väljaandmisest hiljem hindamatu allikas pilguks keskaegsete friislaste ellu. 17 5. Kasutatud kirjandus · Algra, N.E.; Oudfries recht 800-1256, Fryske Akademy, Leeuwarden, 2000. · Brundage, J. ; Law, Sex, and Christian Society in Medieval Europe, University of Chicago Press, Chicago, 1987. · Eckhardt, K.A. & A. Eckhardt; Lex Frisionum, MGH Fontes iuris XII, Hahnsche Buchhandlung, Hannover, 1982. · Halbertsma, H
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1...
Frangi riigist eraldumist jätkus piirkonnas hertsogkondaseks killustumine ning alles Otto I (936-973) valitsemisajal suutis ta Rooma paavsti toetusel allutada hertsogiriigid ning pärast sõjakäiku Rooma end 962. aastal Rooma keisriks kroonida, kuid juba pärast Otto I surma hakkas keisri võim vähenema, seda eriti tema vastuolude tõttu Rooma paavstidega, kes keskajal Euroopas valitsev Rooma - Katoluki kirik peana tahtis lisaks vaimulikule võimule ka ilmalikku võimu kõikide keskaegsete riikide valitsejate üle. Saksi dünastiasse kuulunud keiser OttoI juhtimisel ühendati Lotring, Saksimaa, Frangimaa, Svaabimaa, Tüüring ning Baierimaa. Järgmise dünastia valitsemisajal 11. sajandil liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja Burgundia, ehkki keisrivõimu nõrgestas nn Investituuritüli konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta Wormsi rahuni. 13
eeskätt tööstuse ja kaubanduse arendamisesse. Tööstuse sihipärane toetamine. Töö tootlikkuse tõus. Kaubanduse arendamine. Kuna rikkus seisnes raha kogumises, siis seati eesmärgiks aktiivse kaubandusbilansi saavutamine hinnaliste kaupade väljaveoga. - Omamaise tööstuse toetamiseks kehtestati sisseveotollid ja -keelud välismaistele võistlevatele toodetele. - Sisekaubanduse edendamiseks alustati keskaegsete mõõdu- ja maksusüsteemide ühtlustamist, kaotati sisetollid ja parandati liiklusolusid. - Väliskaubanduses pöörati peatähelepanu ekspordiosa kasvatamine - eksportpreemiate maksmine. - Kaugkaubandusega seotud suurte tulude kindlustamiseks loodi kaubakompaniid esmalt Inglismaal ja Hollandis (16.sajandi lõpul ja 17.sajandi algul. Prantsusmaal tegutses valitseja merkantilismi põhimõtete kohaselt ise peaosanikuna. Kaubakompaniide
Ka oma sõjakäigul. Ise musitseeris ta väga osavalt, nii et kõik inimesed olid suures vaimustuses. Seejärel oli kuningas suures vaimustuses hobustest. Oma valitsusaja lõpus tegeles ta pistrikega. Tarkus ja võimed Tema lingvistilised võimed olid kadestusväärsed. Ta rääkis suurepäraselt erinevaid keeli. Kõigele lisaks oli ta suure lugemusega. Ta ei lugenud mitte ainult haritud härrasmehele sobivat kirjandust ja jumalasõna või vagajutte, vaid ka raskepäraseid traktaate ja keskaegsete skolastikute koguteoseid. Henry oli üliõnnelik, kui sai ilmutada oma õpetatust suutes kaasa rääkida keerulistel filosoofilistel või teoloogilistel väitlustel, ja seda eriti vaba diskussiooni käigus.Ta oli tihti ka vandekohtunikuks teiste dispuutides. Kuninga tarkuse kõrval oli talle võrdväärne ka tema abikaasa, kes oli samuti märkimisväärselt andekas ja tark. Kuningana tuli tal väga palju tegeleda teiste inimestega. Paljugi sõltus üldsuse arvamusest.
pesitsuspaigaks. Veneetslased aga suutsid ristisõdijaid veenda, et pole vahet, kas sõdida pühal maal või hoopis Konstantinoopolis. Ristisõdijad vallutasidki 1204. aastal Konstantinoopoli ja tegid seal suurt laastamistööd. Ristisõdijad ei saavutanud pühal maal kavandatud eesmärke, kuid mingi kasu sellest ikkagi oli. Tihenes kaubavahetus Idamaadega ja ka käsitöö sai hoogu juurde. Püha Rooma keisririik Peale Karl Suure valitsemist kaotas keiser oma võimu, kuid keskaegsete inimeste meelest ei tähendanud see veel keisririigi lõppu. Ida-Frangi riigis ehk Saksa kuningriigis aga hakkas kuningate võim tugevnema. Kõigepealt panid nad korra maksma enda valdustes, siis allutasid endale ka suurfeodaalid. Piiskopid ja väikerüütlid toetasid seejuures kuningat, sest nad polnud rajul suurfeodaalide võimutsemisega. Kuningas Otto ajal oli riik saavutanud korra ja kõik olid kuninga võimu all. Ta suutis jagu saada isegi Saksamaad rüüstanud ungarlastest, kelle
kutsesse (sks Beruf) · ratsionalistliku ellusuhtumise vältimatu tulemus · ratsionalistlikust ellusuhtumisest sõltumatu Benjamin Franklini jutlustatud ideaal on · lisaks soovitustele edukaks äriks ka eluviisi (eetose) propaganda · vaid soovitused edukaks äriks Kalvinistlik askees on · oma varanduse ratsionaalne kasutamine ning loobumine oma varanduse irratsionaalsest kasutamisest · n-ö lihasuretamine, mis erines keskaegsete munkade askeesist vaid selle poolest, et lubas abielluda ning laste saamise eesmärgil suguelu. · n-ö lihasuretamine, mis ei erinenud keskaegsete munkade askeesist Kalvinismi tähtsaim dogma on Max Weberi sõnul õpetus · ettemääratusest ehk predestinatsioonist · Isa, Poja ning Püha Vaimu kolmainsusest · transsubstantsioonist ehk leiva ja veini muundumisest Kristuse ihuks ja vereks Max Weberi arvates iseloomustab rahaahnus
Lood on kirja pandud tunnistusena 1470. a-tel Jutustajad dateerisid need 1388. a Muutused 16 saj pühak>ingel>näkk; Ilmutuselt paluti märki ( et kogeja juttu ustuakse); Püsis meeleparanduslik sõnum. Kokkuvõte: Püsis motiivid ja teemad end mitte tervikteksid reformatsioon> ilmutusjuttude traditsiooni muutumine ilmutusi kogenud kasutasin varasemast traditsioonist vaid fragmente. uued kogemusjutud kohandati luterliku maailmavaatega (eeldused keskaegsete pühakute ilmumiseks kadusid) Keskaegsed ilmutusjutud "muutusid" väljamõeldusteks tõsilugude kõrval. 11.10.11 Rahvausund Usundiuurimine ajaloolises ja tänapäevases võtmes. Igasugune vaade minevikku on problemaatiline usund ei ole tekstidekogum, pigem on mingi vaade või paradigma eesti rahvaluule uurimine on olnud väga soome-keskne 50ndatel ja 60nendatel hakkas laugaste ja tema õpilased
õrnem, võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum ja närvilisem. * Andre Derain (1880-1954) ja Maurice de Vlaminck (1876-1958) kasutasid aastail 1904- 1907 eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. * Erandlik kuju foovide hulgas oli Georges Rouault (1871-1958). Teda sidus nendega (ja ainult ajutiselt) üksnes välised tunnused, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Nooruses töötas ta klaasimaalijana keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. See töö mõjutas Rouault´ hilisemat loomingut, mille sisu muutus religioosseks. 7) Vali lehekülgedelt 42-43 üks Henri Matisse`i maal ja analüüsi seda: * maali nimi ,,Vestlus" * maali kirjeldus -siin maalil on kujutatud kahe inimese vestlus, kellest üks on meesterahvas ja teine naisterahvas. Nad vestlevad akna juures kus on kujutatud vaatepilt aeda. Naisterahvast on kujutatud toolil istumas. Naise rõivad on maalitud mustaks ning mees on
) Arnold Hasselblatt - kultuuriajaloolane, sh TÜ ajalugu, samuti toimetas ajalehti, nagu Bienemanngi, ka EW ajal vist tegutses, vb LW-s 11 Richard Hausmanni õpilased e koolkond Hermann von Bruiningk- tubli allikakoguja, huvitus ka kirikuajaloost, töötas Läti ajal Rahvusarhiivis. Tema suurimaks teeneks on keskaegsete mõisaürikute koondamine ja väljaandmine. Medievist. Pöördus palvega aadlike poole saata perekonnamaterjalid. Või kui ei soovi loovutada, siis lasta neist koopia teha. Tänu tema tegevusele on 1905. a mõisatepõletamise laines pääsenud hävingust suur hulk materjale-sest nad olid arhiivi viidud. Jõudis ka avaldada "Liivimaa mõisate ürikud". Paljudele suguvõsaajaloo harrastajatele sai
Pavel Marin Informaatika kodutöö kodutöö Loodus- ja terviseteaduste instituut Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.Ajalugu ja ennustused......................................................................................... 4 2.Suhtlus grupis...................................................................................................... 7 2.1 Elektroonilise suhtluse algus.........................................................................7 2.2 Arvutivõrgus pakutavad suhtlusteenused.....................................................8 2.3 Elektronpost.................................................................................................. 8 2.3.1 Postiloendid............................................................................................. 8 ...
Piirjoon rahvalike maagiliste arusaamade ja kirikliku ideoloogia vahel oli võrdlemisi udune. Kahtlematult andis keskajal olulise tõuke nõiaprotsesside levikule võitluse intensiivistamise ketserlike ja lahkusuliste liikumiste vastu. Reformatsioon valas nõiajahile õli tulle, kuna nii katoliiklased kui ka protsetandid hakkasid nõidade tagakiusamise kampaaniat kasutama relvana oma vastase vastu. Kiriku nõiajahti toetasid energiliselt teoloogid ja keskaegsete ülikoolide õppejõud. Nõiajaht algas ja levis kiiresti üle Euroopa siis, kui seda hakkas teoloogia abiga praktiseerima kirik. XVI- XVII sajandi nõiaepideemiad kutsus esile kiriku püüe levitada oma võimu ka aladele, mis küll ametlikult ristitud olid, kus aga tegelikult domineerisid ristiusueelsed maagilised kujutlused. Nõiaprotsesside levikule aitas, nagu nägime, teatud määral kaasa omaaegne teadus. Üha
1991 Osaka ülikool 1987-1988, 1989 Max Plancki Tahkiseuuringute Instituut, Stuttgart 1981 Novosibirski Soojusfüüsika Instituut Võõrkeeled: inglise, vene, saksa keel; rahuldav prantsuse keel Erakondlik kuuluvus: Isamaa ja Res Publica Liit 5. Jaanus Tamkivi - Keskkonnaminister Keskkonnaministeerium Teenistuskäik Alates 04.2007 keskkonnaminister 2005- 2007 X Riigikogu 1996-2005 Kuressaare linnapea 1992-1996 ASi Tansar juhataja 1989-1992 Saaremaa Restaureerimisvalitsuse keskaegsete kirikute restaureerimise osakonna juhataja 1983-1989 Saare KEKi töödejuhataja Võõrkeeled: inglise, vene, soome keel Erakondlik kuuluvus: Eesti Reformierakond 6. Laine Jänes - Reformierakond Kultuuriminister Kultuuriministeerium Teenistuskäik Alates 04.2007 kultuuriminister 2004 2007 Tartu linnapea 2002-2004 Tartu abilinnapea 1998-2002 Vanemuise Kontserdimaja direktor 19971998 Eesti Muusikaakadeemia Tartu filiaali juhataja 19941997 Tartu Õpetajate seminari õppejõud
Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abialurikkumisest. Kuigi võib tunduda, et tema vaateväli oli kitsam kui Dantel ja Petrarcal, andis Boccaccio omaaegsest Itaaliast sügavama läbilõike kui ükski teine renessansikirjanik. Puutumata ei jää ükski ühiskonnakiht (ülikud, rüütlid, vaimulikud, kaupmehed, käsitöölised, ametnikud, lihtrahvas). Inimlikkus tähendas Boccacciole loomulikkust looduspärasust. Ta naerab kunstlike ja aegunud keskaegsete elunormide üle. Abielu rikkuma paneb Boccaccio novellide tegelasi enamasti abielupoolte ebasobivus (sundabielud, n-ö majanduslikud abielud). Ta õigustab ka erootilist armastust ja seksuaalset kirge, kuigi see tema kaasajal ja hiljemgi paljudele siivutu tundus. NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Zanri rajas Boccaccio oma novellikoguga "Dekameron".
Vana-Rooma ajalugu Viited: Kaardid lk 34-37. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükid 6, 7, 8, 9 (ainult lk 46 ja 47, kuid vaata ka lk 50-51) ja 11 (lk 56). Itaalia geograafilised alad ja rahvastik Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik (pakub kaitset) ja lõunas Sitsiilia saar. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegi poolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreeka. Itaallased ei olnud meresõitjad (rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas) ega kolooniate rajajad. Tasane pinnamood – ühtne riik. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtne (rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas It...
saj I veerandil. 1688- 93 ehitati uus 2-korruseline haritornidega raekoda, mis kannatas põhjasõjas ning poles 1728.aastal. praegune raekoda püstitati pärast 1775. Aasta suurtulekahju, projekteerija ja ehitusjuht oli linna ehitusmeister J.H.B. Wlater Rotockist. Algprojekt valmis 1778, nurgakivi pandi 1782, viimislustööd kestsid kuni 1789.-3-korruseline massivne kelpkatusega ja haritornidega hoone jätkab barokiajastul madalmaades kujunenud linnaplaee traditsiooni. Raekoda oli keskaegsete linnade turuplatsi üheks traditsiooniliseks peakomponendiks. Uhkes raehoones väljendus linnakodanike iseteadvus. Raekodade arhitektuurset ilmet uuendati läbi aegade vastavalt muutunud maitsele, neid ehitati umber, laiendati ning ilustati. Alumisel korrusel paiknesid tavaliselt kaubakojad, ülal asusid haldus- ja kohturuumid ning kunstiliselt viimistletud esindussaal. Raekeldris hoiti ja turustati veine ja õlut. Tartu piklik, trapetsjas
põhjal jutustatada ajalugu. Ka varasemaid teateid Eesti ala kohta - Vene leetopissid, milles võib leida Eesti ala kohta käivaid teateid Eesti alade kohta, Skandinaavia saagad. Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse baltisaksa koduuurijatest, hiljem ajaloolased. Neile oli tähelepanukeskmes Saksamaa kui Liivimaa asi. Sellep muu varane info jäi kõrvale, eriti mis puudutab Vene leetopisse. Lõpp on seotud tolle keskaegsete riikidesüsteemi lõpuga - 1558, kui Liivi sõja algus või 1562?. Seda vahepealset perioodi hakati nimetame Liivimaa iseseisvusajaks - Liivimaa Saksa asi oli olemas omaette iseseisvalt ja Liivimaa kui Saksa maa ei kuulunud mittesaksa riikide võimu alla. See ajaloo periood on sisemiselt ühtne, need samad poliitilised institutsioonid, mis tärkasid 13. sajandil. Eesti ja Läti ajaloos on see kõike muud kui iseseisvusaeg, tegemist oli orjusega
Jaani kirik gooti sakraal Tartu Jaani kirik on üks ainulaatsemaid gooti kirikuid Põhja-Euroopas. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele, esmamainitud 1323. aastal. Tegemist on sakraalehitisega gootika perioodist, mis asub Tartus Jaani tänav 5. Kivikiriku-eelsest ajast on väljakaevamiste käigus arheoloogid leidnud huvitavaid leide, mis annavad alust arvata, et enne kivikiriku loomist asus samal asukohal 12. sajandi keskpaiku ehitatud sakraalhoone, koos ristiusu matmispaigaga. Keskaegsete plaanide kohaselt oli Jaani kirik kolmelööviline viie traveega basiilika, kus pikihoonele liitus läänes torn ja ühelöövilise polügonaalse lõpmikuga kooriruumi põhjaküljel paiknes käärkamber. Pikihoone lõunaküljel asus aga Lüübeki kabel. Pikihoone on silmatorkavalt asümmeetriline: kesklööv laieneb trapetsiaalselt ida suunast. 1 Tulenevalt Tartu soisest pinnasest tuli kiriku vundamendi vajumise takistamiseks kasutada
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvai...
) Hiina Rahvavabariik kujunes 1950. aastate lõpuks kujunes üdini sotsialistlikuks riigiks. Valitses absoluutne kommunistlik diktatuur, mida teostas partei - ja riigibürokraatia. Partei ja riigi juhi Mao autoriteet oli vaidlematu, käis industraliseerimine ja põllumajanduse üldkollektiviseerimine. Hiina sai suurt materiaalselt ja tehnilist abi Nõukogude Liidult. Peale selle sobisid totalitarismi põhijooned (valitsuse diktaat, ametnike absoluutne võim ja parteiline hierarhia) hästi kokku keskaegsete Hiina traditsioonidega. Suurem osa lääneriike ei tunnustanud Hiina RV-d ning teotas Taiwani saarele põgenenud Guomindangi valitsust. Hiina RV võimud provotseerisid pidevalt kokkupõrkeid Taiwani relvajõududega. Teinud sotsialisimi ülesehitamisel esimesi edusamme, hindasid Hiina juhid ümber oma rolli Hiina - Nõukogude suhtes. Hiinas tol ajal ületas rahvaarv 800 miljonit ning ei soovinud olla n- ö noorem - vend, vaid pretendeeris hoopis juhtrollile maailmas
(1875-1947) ning Maurice de Vlaminck (1876-1958) ja Andre Derain (1880-1954). Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Erandlik tegelane foovide seas oli Georges Rouault (1871-1958), keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). Nooruses oli ta töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel. Nii ongi tema töödele iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Lisaks oli Rouault hardalt usklik, tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) EKSPRESSIONISM
.............................................................................................................. b)................................................................................................................................................. 23 INIMENE-ÜHISKOND-KULTUUR KESKAEG 1. Linnad. 2p Milles seisnes Hansa liidu mõju Eesti keskaegsete linnade arengule? a b 2. Käsitöö ja tsunftid. 2p Tooge näide tsunftikorra arendavast ja piiravast mõjust keskaja linnade käsitööle. Arendav mõju käsitööle (1p) Piirav mõju käsitööle (1p) 3. Kloostrid. 3p 3.1. Kloostrid täitsid keskaegses Euroopas olulist rolli kultuuri ja hariduse edendajatena. Põhjendage esitatud seisukohta kahe näitega. 2p Näide a b 3.2
o Jutustajad dateerisid need 1388. aastal o Muutused 16. saj: pühak ingel näkk; ilmutuselt paluti märki (et koguja juttu usutakse); püsis meeleparanduslik sõnum - Püsisid motiivid ja teemad, ent mitte terviktekstid - Reformatsioon ilmutusjuttude traditsiooni muutumine o Ilmutusi kogunud kasutasid varasemast traditsioonist vaid fragmente o Uuemad kogemusjutud kohandusid luterliku maailmavaatega (eeldused keskaegsete pühakute ilmumiseks kadusid) o Keskaegsed ilmutusjutud ,,muutusid" väljamõeldisteks (fabulae) tõsilugude kõrval 11. oktoober Rahvausund Usundiuurimine ajaloolises ja tänapäevases võtmes - Igasugune vaade minevikku on problemaatiline - Usund ei ole tekstidekogum, pigem on mingi vaade või paradigma - Eesti rahvaluule uurimine on olnud väga soome-keskne - On paradoksaalne, et püsivad motiivid, värsid, värsimõõdud kui tekst
mured ja hädad. Samuti jagatakse religioon vastavalt hingepäästmise iseloomule, milleks 1) valitakse passiivne (müstitsism) või aktiivne (asketism) tee; 2) hinge päästmine toimub kas selles või teises ilmas. 108. Millele ja kuidas on religioon veel mõju avaldanud? kirjandus (taeva ja põrgu kujutamne, usuga seotud küsimused, nt Lev Tolstoi, Dostojevski jpt on oma teostus otsinud vastuseid Piibli põhiküsimustele), muusika, arhitektuur (nt lääne keskaegsete kirikute ristikujuline plaan, kõrged ristiga tornid viitavad inimese seostele taevaga) kujutav kunst, ikoonid (ülesandeks luua kokkupuutepind inimliku ja taevase maailma vahel. Tähtsamad isikud sageli kujutatud suurematena, et rõhutada taeva hierarhilist korda. Erinevate sündmuste üheaegse kujutamisega näidatakse aja ja põhjuslike seoste kadumist kontaktis taevaga.), teater ja filmikunst (,,Kristuse kannatused", ,,Da Vinci kood" jne). 109. Mida nimetatakse sekulariseerimiseks? ..
Renessansi ajal tekkis ka humanistlik liikumine, mis pidas oluliseks uurida Piiblit pigem 14 algkeeltes ja selliste ebausaldusväärsete ladinakeelsete tõlgete kaudu. Lõi soodsa pinnas uuteks piiblitõlgeteks. Reformatsiooniajastu 16.sajandil, Martin Luther ja Huldrych Zwingli, märkasid kasvavat ebakla aposellike ja keskaegsete kristlike arusaamade vahel ning nõudsid reforme. Keskajal olevat kiriku õpetust kas moonutatud või ilustatud ja see oli vaja taas viia Pühakirjaga vastavusse. Protestandid Luterlased Anglikaanid - Baptistid - Nelipühalised Karimaatilised - Adventistid Jehoova tunnistajad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
