Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"keskaegsete" - 346 õppematerjali

thumbnail
4
doc

Elu keskaja linnas

Oma tsunft oli näiteks rätsepail, lihunikel, seppadel, müürseppadel ja paljudel teistel. Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik. Käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas oli Väikegild. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid käsitöö ja kaubandus. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Saksamaal ja Saksa mõjupiirkonda kuuluvatel aladel saadi linnaõigused tavaliselt maahärralt, Prantsusmaal aga jagas linnadele linnaõigusi kuningas, kes lootis sel teel teha linnadest oma liitlased võitluses feodaalide võimu kärpimise eest. Linnaõiguse ulatuse järgi jagunevad linnad kolmeks:...

Ajalugu
167 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Keskaja linnas

Selle põhjustas muuhulgas ka linnade tõrjuv suhtumine igasugustesse konkureerivatesse kaubakohtadesse, milleks olid ka tõusvad alevid. Neid oli orduaja lõpus 14. Varasematele lisaks olid tekkinud Helme, Keila, Kuressaare, Laiuse, Pirita, Põltsamaa,Vastseliina, Viru- Nigula. Üheks põhjuseks, miks need kohad ei linnastunud, oli saksa rahvastiku vähesus. Siiski leiame tolleaegsete alevite juures linnadele omaseid jooni.2 Linnade välisilme: Keskaegsete linnade ilmes peegeldus oteselt nende jõukus ja tähtsus. Suuremad neist suutsid rajada enda tuumiku ümber võimsa kivist ringmüüri. Vana-Pärnu, Rakvere ja Paide ja ka tähtsamad alevid pidid piirduma muldvallide ning puitpiiretega. Müüride või vallide ümber kaevati lisaks veel vallikraav. Linnamüüridest võimsaim oli Tallinnal. Keskmiselt 11 meetri kõrgune müür ümbritses linna 2,35 km pikkuselt, seda tugevdasid 46 müüri- ja väravatorni. Mõnda kohta oli rajatud...

Ajalugu
96 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kirik, kui kesksaja kultuurikandja

s Heinrich V ja Calixtus II vahel sõlmitud Wormsi konkordaadiga. Innocentius III ­ kõige võimsam keskaja paavst. Just tema oli IV ristisõja organiseerija. Ketserid ­ inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud kirikuga. Inkvisitsioon ­ katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Järelikult oli keksajal paljude tülide põhjuseks kirik ja sellega seotud sündmused. Haridus ja teadus keskajal. Keskaegsete inimeste jaoks oli kõige tähtsam maailmas jumal. Loodus peeti oluliseks vaid kui jumala loomingut. Tähtsamad teadmised jumalast saadi piiblist.Keskasene haridus ja teadus põhinesid eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Järelikult keskajal oli olemas piibel ja inimesi juhtis elus piibel ning jumal. Kooliharidust jagati mitmetes kohtades, peamiselt küll kloostri- ja kirikukoolides. Selle eesmärgiks oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Kogu...

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Tallinna ajalugu

Vasakult: suurtükitorn Kiek in de Kök, Pikk Hermann, Niguliste kiriku torn, Toomkiriku torn ja Raekoja torn Vaade linnamüüri loodepoolsele torniderivile, taamal Toompea paeküngas hoonestusega Vaade Oleviste kirikule kirdest, taustal keskaegsete elamute viilkatused ja linnamüüri tornid. Tallinn 17. sajandi esimesel poolel. Adam Oleariuse gravüür Vaade Toompealt all-linnale ja merele 19. sajandil. Stavenhageni gravüür 1850ndatest aastatest. Esiplaanil Pikk jalg, taamal Oleviste kiriku...

Ajalugu
146 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Muusika ajalugu

Sageli esitati alumisi hääli vaid instrumendil. Nii tekkis 16. sajandil homofooniline mitmehäälsus milles üks, tavaliselt ülemine, hääl on juhtiv ning teistel häältel iseseisvat tähtsust ei ole. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kõlakombinatsioone. Muuhulgas kerkisid keskaegsete , vähese pingega helilaadide hulgast esile pingelise juhttooniga mazoor ja minoor. Palju kasutati kontrapunkti ning imitatsiooni. Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul hakati laulu ja tantsupalu esitama ka ainult pillidel. See viis olemasolevate pillide täiustamisele ning ka uute pillide leiutamisele. Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul, tsello ja kontrabass...

Muusika
55 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Gerhard Munthe referaat

Mõned aastad hiljem andis Munthe välja mõtte ''Norra ­ naturaalsete värvide palett'': erepunane, redisekarva violetne, indigo sinine ja tugev kollane. Need olid värvid mis põhinesid Norra loodusel ning värvid, mis olid kasutusel vanas Norra folkkunstis. Selle värviteooriaga ja Norra saagadest ja folkloorist võetud motiiviga, keskaegsete seinavaipade ja puidunikerdamisega ja kohaliku taimestiku ja loomastikuga, Munthe algatas Norra esteetilise liikumise, mis jätkas seda kunstinivood. Aja mõõdudes karaktiseeritud tugevast rahvuslikust lootusest mis puudutab lahkuminekut Rootsist, olid tema ideed hästi vastu võetud kunsti miljöös. Aastad 1890-1893 olid kahtlemata Munthe koige loovamad. Motiivid tundusid voolavat kui põhjatust allikast ja pole kahtlustki et inspiratsioonil mille ta sai Jaapani kunstist oli vabastav effekt...

Kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Ajalugu Kordamine KT, 10. kl

9. Keskaegse linna välisilme ja valitsemine ­ Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga. Linn ja linnakultuur etendasid feodaaltsivilisatsiooni arengus suurt rolli. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja võttis aega, enne kui kaubanduslik-käsitöönudslik linn arenes. Linna ja linnakultuur suutsid keskaja I poolel püsida ainult maaharijate toel. Linn oli pool-agraarne. Keskaegsete linnade kujunemislugu 1.käsitöö,2 kaubandus, 3turvalisus, 4soodne asukoht. Limna välisilme: linna ülesehitus meenutas kontsentrilisi ringe ­ linna südame ümber oli alllinn mida ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Müürid jagasid asustuse kaheks. Kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustik. Eredad värvid- punased, kuldsed. Üritati linnu planeerida, avardada, kaunistada. Ideaallinn sarnased ideaalse...

Ajalugu
222 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keskaeg Eestis

Neist tähtsaimad olid gildid ja tsiunfid. Kaubandus. Kaupmeeste ühenduseks oli jõukamatel kaupmeestel Suurgild ja eraldunud vallalistel kaupmeestel Mustpeade vennaskond. Eksport ­ teravili, kala, karusnahk, ehitis- ja hauakive, lina ja hülgerasva Import ­ kalevit, lõuendit, soola, heeringaid, veine, õlut, vürtse, metalliotooteid, luksusesemeid. Käsitöö. XVI oli Tallinnas ligi 20 tsumfti, mille siseelu kujundas skraa (põhikiri). Linnade välisilme. Keskaegsete linnade ilmes peegeldus otseselt nende jõukus ja tähtsus. Suuremad linnad piirati kivist ringmüüriga. Vaesem elanikkond elas eeslinnades e agulites. Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väiksed poed. Selle äärde rajati raekoda ­ tähtsaim ühiskondlik hoone. Rahvastik. Tallinnas ulatus elanikkond XV sajandil u8000ni. Tartus u6000ni. Kodanikkonna hulgas etendasid suuremat rolli sakslased. Katoliku kirik ja usupuhastus Kirikukorraldus Eesti alal...

Ajalugu
166 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Lät...

Ühiskond
173 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vanem edda ja noorem edda

Edda-luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13. sajandil kirjutatud Codex Regius. Codex Regius taasleiti aastal 1643. Erinevates käsikirjades säilinud laulude valik täpselt ei kattu, ka kaasaegsed väljaanded ning tõlked erinevad laulude valiku poolest. Edda- laulude autorid ei ole teada, laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Laulud pärinevad keskajast ja viikingiajast, kuid paljud neist sisaldavad veel vanemat materjali. Üksikute laulude dateering on sageli väga vaieldav. Kindlalt ei ole teada ka nende loomise koht, arvatavasti on enamik neist loodud Islandil ja Norras. Vanem Edda on tuntud 'vanemana' sellepärast, et kui Codex Regius leiti, peeti seda allikaks, mille põhjal Islandi skald Snorri Sturluson kirjutas oma skaldikunsti õpperaamatu Edda ­ edaspidi tuntud ka Noorema Eddana. Vanemat E...

Kirjandus
81 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti hobune (referaat)

I aastatuhande teise poolde dateeritud muinaslinnustes on hobuseluude osatähtsus veel väga kõrge. II aastatuhande linnustes ja keskaegsetes linnades on hobuseluud nõrgalt esindatud. Seda võiks seostada kristliku tauniva suhtumisega hobuseliha söömisesse. Eesti muinasaegses ühiskonnas ei olnud hobusel sõjaratsuna tähtsust. Eesti muinas ja keskaegsete hobuste turjakõrguste kohta on andmeid suhteliselt vähe, siiski jääb mulje, et hobuste turjakõrgus on aja jooksul suurenenud. Kui muinasaja lõpul oli enamik hobustest turjakõrgusega 128­136 cm, siis suurema osa keskaegsete hobuste turjakõrgus oli 136­144 cm. Hilise dateeringuga materjalides on need vahemikud võrdselt esindatud. See ei näita siiski mitte seda, et pärast keskaega oleks hobuste keskmine turjakõrgus uuesti vähenema hakanud, vaid on ilmselt põhjustatud...

Uurimistöö
47 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Renessansist-impressionismini

sajandil 1.Loire`i oru lossid- 16. sajandil ehitati mitmeid losse Pariisist lõuna pool, Loire`i orus. Kuningas ja kõrgaadel vajasid residentse, kus saaks olla eemal lihtrahvast ja mille lähedal leiduk jahipidamiseks sobivat maastikku. Francois oli mitme lossi ehitaja või täiendaja. Blois`lossi õue ehitatud keerdtrepp kannabki tema nime. Uutest lossidest oli kõige tähtsam Chambord, mis esindab 16. saj algupoolele omast segastiili, milles ühinevad keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Fontainebleau loss-selle lossi ehitusel kujunes välja omaette arhitektide, skulptorite, sisekujundajate ja maalijate koolkond. Louvre`i loss Pariisis. Kunst 17. sajandil 1.Absolutism 2.Rubensi teoste temaatiline haare on lai. Teemasid on võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka portreid ja maastikupilte. Rubens ühendab...

Kunstiajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Erinevate ajastute iseloomustused

Eeposed- sisu jutustav, maailma loomine, kangelasteod, müstil sündm. *klassik E- tegelane 1heeros. *mütoloog E- rahvausul, tegel üleloomulikud. Tekkinud-rahvae. ­ suuliselt. Iga e sisald oma maailma. Müüt- maagiline maailm. Eur 2 liiki: pimedad,sünged- germaani m; helged, optimistl- kreeka,rooma,iiri m. Vanem Edda (pole terviklik eepos) on kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu.Edda-luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13. sajandil kirjutatud Codex Regius (taasleiti1643) "Beowulf" on anglosaksi eepos I ATe viimasest veerandist, räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Keskaegsed kangelasE rahva kujunem, rüütlirom; autorid pole teada, ette kandsid laulikud. ,,Rolandi laul" (11 saj lõpp, 12 alg) vanim Prants eepos; kajastab ajalool sündmusi- Karl Suur. ,,Laul minu Cidist"- 12saj...

Maailmakirjandus
249 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Narva Bastionid

Linna uued peremehed mõistsid seda väga hästi. Praktiliselt kohe pärast Narva vallutamist koostati Rootsi kuninga Johann III käsul Narva linnuse puust makett ja alustati uuendustöid. Ehitatavad kindlustused järgisid senist keskaegset linnamüüri asupaika, tegemist oligi pigem olemasolevate kindlustuste tugevdamisega, kui uute rajamisega. Vana linnamüüri nurkadesse ehitati seniste keskaegsete tornide asemel mullaga täidetud tornid ehk basteid, kokku neli. Lisaks kindlustati 17. sajandi alguses linnamüüri mullavallidega. 17. sajandi kahekümnendatel aastatel ehitustööd jätkusid. Alustati kaitseehitiste viimase sõna, bastionide ehitamist. Sisuliselt olid bastionid basteide edasiarendus, erinevalt ümaratest basteidest võimaldasid kandiliste seintega bastionid (hilisema määratluse järgi uusitaalia tüüpi bastionid) oma külgi kahuritulega paremini kaitsta. Ka seekord...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eksamipiletid.

1810-1830. Tegelikkust kujutatakse sellisena, nagu ta peaks olema. Romantiline kangelane on üksildane, kannatav egoist. Püüavad otsida endale sugulashinge. Tõstavad end teistest kõrgemale, väga mässumeelsed, võitlevad kõigiga. Maailmapõlgus. Vaenlaseks Jumal, sümpaatiaks deemon. Sõnades võitlevad rahva eest, tegelikult põlgavad seda. Romantiline kangelane on tihti mingi füüsilise defektiga. Tärkab huvi ka folkloori, keskaegsete legendide ja muinasjuttude vastu. Salapärasus, ebatavalisus. Zanrid: luule(ballaadid, poeemid). Dekabristid-1812 sõjas prantslastega rindel (ohvitserid). Kui venelased jõuavad tagasi on väe esirindel Aleksander I. Elu ei lähe hästi, Aleksander on loomult kiuslik. Müstitsism. Ülikoolis keelatakse filosoofia ja nõutakse, et loodusteadused tuleb viia vastavusse piibliga. Ohvitserid hakkasid looma Salaühinguid, 1816 Päästeliit....

Kirjandus
127 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskaeg

Info palju kiiremini leitav (järjehoidjad). Konvoluut ­ eri tööde ühtede ja samade kaante vahele kokkuköitmine. Hiliskeskajal kirjalik materjal paber, Õhtumaal 13. sajandil kasutusel mustandid. Tänu paberile kirjutiste maht kasvab. Kirjaoskus vaimulike amet. Lõid traditsiooni, kuidas peab kirjutama. Kirjasõna kubiseb topostest ehk kohtadest (common place) ­ mõtteväljendus skeemid, mis korduvad teosest teosesse. Näiteks rüütel ­ õilis, kuningas ­ vapper, pagan ­ julm. Keskaegsete tekstide retood (teksti toimemehhanism) tuleb jälgida. 3 Miks koostatud? Kuidas mõjuvad? Allikad dendentslikud, lähtuvad ebateaduslikust mõtteskeemist. Sellise retoorika uurimine kirjeldab keskaegset inimest. Ürikud ei olnud kehtiv seadus vaid kui relv, mida hoiti kindlas kohas lukutaga. Nende sisu ei kontrollitud, rivaalidel võis olla samad õigused kirjas. Võltsing on nõrgema poole...

10.klassi ajalugu
498 allalaadimist
thumbnail
125
pdf

Konspekt 2

ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...

Õiguse entsüklopeedia
621 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti ajalugu

­ Eestlasi oli ka mitmete põhitsunftide koosseisus ­ Tallinnas oli kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi ­ Kanuti ja Oleviste gild (esimesesse kuulusid peamiselt sakslased, teise eestlased) ­ Toompea käsitöölisi ühendas Toomgild ­ Aktiivselt võitlesid tsunftid ametivendadest konkurentidega, nn tsunftijänestega ehk vussermeistritega, kellel meistripabereid ei olnud · LINNADE VÄLISILME: ­ Keskaegsete linnade ilmes peegeldus otseselt nende jõukus ­ Linnahooned olid algul põhiliselt puidust, alles 15. sajandi alguses kujunesid Tallinnast ja Tartust valdavalt kivilinnad ­ Suuremate linnade ümber oli rajatud kivist ringmüür, väiksemad linnad ja alevikud pidid piirduma muldvallide ja puitpiiretega ­ Võimsaim oli Tallinna linnamüür, mis oli 11 m kõrge ja 2,35 km pikk ­ Ruumikitsikuse tõttu olid tänavad kitsad, elamute krundid samuti...

Ajalugu
162 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Varakristlus

aasta paikujust alleluia 'sid Vahemere madruste lihtsa lauluga, uskudes koguni ekslikult, et sõna alleluia pärineb madruste hüüdsõnast. Kindlasti oli rahvaliku laulu maneer Vahemere-äärsetes maades enne Suurt rahvasterändamist hoopis teistsugune kui pärast seda - meie võiksime seda ette kujutada ehk üsna ,,idamaisena". Seepärast on meil ka raske aduda. kuivõrd võis gregooriuse laul oma algaegadel olla seotud rahvalauluga. Keskaegsete helilaadide hulgas pole niisiis loomulikku mazoori ja minoori, need kujunesid rahvalikus muusikasja vararenessansi mitme-häälsuses ning võeti muusikateoorias omaks alles 16. sajandil. Kesk-aegsed laadid ei tunne ka helide kõrgendusi ega madaldusi. Gregooriuse laul on sajandeid kujunenud ja levinud suulise traditsioonina, vajamata noodikirja. Varakristlikul ajastul oli kristlastel võimalik üle võtta kreeklaste piisavalt täpne ja käepärane noodikiri, seda aga ei tehtud...

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kõrg- ja hiliskeskaja ühiskond ja kultuur

Riideid valmistati linast ja villast. Nimeta 7 katoliku kiriku sakramenti. Milline neist ei saanud olla kõigile usklikele kohustuslik? Põhjenda. Ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine Ei saanud olla kohustuslik: armulaud, sest see oli osasaamine Kristuse ihust ja verest ( e.leivast ja veinist ), veini anti ainult vaimulikele, ilmalikud pidid piirduma leivaga. Too neli näidet keskaegsete linnade eriseisundist maa-asulatega võrreldes. 1)linnad- käsitöö-ja kaubanduskeskused 2)paiknemine soodsas kauplemiskohas 3)elanikkonna arv pisut suurem 4)linn moodustas omavalitsusliku kogukonna Millised erinevused kujunesid roomakatoliku ja kreekakatoliku kiriku vahel? Too kaks näidet. Mis aastal ja milleni erinevused viisid? Aastal 1054 ( Suur kirikulõhe ) 1)roomakatolik kirik: katolik usk , kreekakatolik kirik: õigeusk 2) paavst patriarh...

Ajalugu
96 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun