Võrdlus Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute kohta Tallinn 2008 Võrdlusobjektideks võtsin Tartu Jaani kiriku ja Tallinna Oleviste kiriku. Üldiselt eelistati Eesti aladel levinud kodakirikute asemel basiilikat jam is kujunes valdavalt välja 13. -14. sajandil. Kuna enamik ehitusmeistritest olid saabunud eri paikadest üle Põhja-Euroopa kodunesid siin siiski mited kirikutüübid. Näiteks Tartus ning Lõuna-Eestis olid domineerivad kolmelöövilised kirikud ja Tallinnas ja Põhja-Eestis Ühelöövilised kirikud. Tallinna kirikutele olid iseloomulikumad kaheksa- või nelinurksed piilarid, fassaadidel teravkaarsed lamedad nishid ehk petikud ja astmelise palestikuga raidkivist portaalid. Tartu kirikutest on aga vähe säilinud, kuid märkimisväärne on Tartu Jaani kiriku terrakootaskulptuuride rohkus. Kuid ka Tartu Toomkirik on silma paistnud kui Vana- Liivimaa gootika peateosena. Peamiseks ehitusmaterjaliks oli Eestis leiduv...
Tean Tahan teada Sain teada 1.tekkimine Linnad tekkisid Tahan teada Maaisandad hakkasid ise suurte kaubateede kuidas said linnad uusi linnu ristumiskohtadesse endale nime. rajama.Käsitöölistel ja ja suurte sadamate kaupmeestel jäi feodaali juurde võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii ...
Keskaegne linn Keskaegsete linnade tekkimine Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Käsitööliste valmistatud esemed olid vastupidavamad ja ilusamad kui lihtsa talupoja tehtud. Kaubavahetuse elavnedes kujunes veel teinegi kiht inimesi kaupmehed, kelle elatusalaks sai kaupade vahendamine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka käsitöölised hakkasid oma elu...
Linnade areng IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Käsitööliste valmistatud esemed olid vastupidavamad ja ilusamad kui lihtsa talupoja tehtud. Kaubavahetuse elavnedes kujunes veel teinegi kiht inimesi kaupmehed, kelle elatusalaks sai kaupade vahendamine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka käsitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi, seepärast ehitati eluasemeid j...
Keskaegsed linnad Kirjandus: A. Pärn. Linnade teke Eestis – mõningaid historiograafilisi aspekte Ühtlasi koostada referaat või essee mõnest keskaegseid linnu puudutavast probleemist. Referaadi teema tuleb eelnevalt õppejõuga kooskõlastada. Tähtaeg 16. aprill, 2014 Keskaegsete linnade uurimislugu Euroopas ja Eestis Esimene näide linnade uurimisloost, tõsi, küll mitte keskaegsete linnade, on Babüloonia kuningas Nabunaid, kes lasi kaevata Sippari linna templi varemetes. (555-536 eKr) Linnaarheoloogia 18. sajandil Antiikaja linnade arheoloogiline kaevamine Pompei teaduslikud kaevamised alates 1748. aastast. Sel sajandil tärkab huvi ka keskaja linnade vastu. On teada isegi näide Skandinaaviast, kus on 1779. aastal kaevatud Skara linna frantsisklaste kloostrit. Suurbritannias roomaaegsete linnade põgusad kaevamised. August Wilhelm Hupel (1737-1819)
Eesti keskaegsed linnused Ehitati,et end vaenlase eest kaitsta Eestis hakati asulaid kindlustama pronksajal,üle 2000 aasta tagasi Keskaegsete linnuste ehitamine algas Saksa ja Skandinaavia vallutajate sunnil 13. sajandil Keskaegsete linnuste võrdlus Soome 20 Slovakkia 2500 Saksamaa 19000 Prantsusmaa 40000 Eesti 100 0 5000 10000 15000 20000 25000 30000 35000 40000 45000 Linnused olid pigem praktiliseks
Tee endale õpiku ja arvuti abil konspekt VANA-LIIVIMAA LINNAD 1. Määra keskaegsete linnade pitserid, linnade nimed või praegune vapp. Püüa täita võimalikult palju lahtreid. Keskaegne pitser LINN Praegune vapp TALLINN Linnaõigus 15. mail 1248 a- st VILJANDI VANA- PÄRNU NARVA TARTU
harjutanud mehed. Järk-järgult täiustati ka püsse. Kui raudotsaga ammunool võis kumera pinnaga kaitserüült küllalt kergesti ära põrgata, siis püssist lastud tinakuul, millel oli mõnikord rauast südamik, suutis heal juhul raudplaadist läbi tungida. Lisaks tuleb arvestada suuremaid tulirelvi ja nende mõju: vaid mõne lahinguväljale veetud suurtükiga võis ratsarüütlite väge päris korralikult laastada. Päris ära pole turvised tänini kadunud kauge side keskaegsete kaitserüüdega kajastub kuulivestides, mille peamiseks funktsiooniks on kinni pidada laskerelvadest tulistatud püssikuule. Heitemasinad muistses vabadusvõitluses 1. Keskaegsete laske- ja heitemasinate uurimisallikad ja nendega seotud probleemid? Kõik, mis on säilinud keskaja laske- ja heitemasinatest on nende nimed üksikutes kroonikates. Joonised tulevad välja alles mitusada aastat hiljem ja ka nende usutavus on kahtluse all. Rääkimata sellest, mis oli mitusada aastat varem
MUISTSE VABADUSVÕITLUSE 3 PÕHJUST JA 3 TULEMUST Muitsne vabadusvõitlus algas, sest Eesti taheti ristiusustusda, ning see tuli ka vastu võtta (toimus ristisõda 1111- 1111 ). Veel oli üks põhju see, et Eesti asukoht on väga soodne ja seda taheti enda võimu alla saada. Kolmas põhjus oli seotud sellega, et neil puudus ühine valitsaja ja riigikord. Muistse Vabadusvõitluse käigus surid väga paljud inimesed, sest toimusid suured tapatalgud. Muistse Vabadussõja lõpuks olid eestlased alitatud võõrvõimule. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Eestaste vabadusiha polnud kuhugile kadunud, isegi siis kui nad olid elanud võõrvõimu all juba üle sajandi. Nii otsustati 1343. aastal ennast taas oma esiisade maal maksma panna(muistse vabadussõja viimane etapp) . Jüriööl 1343, 23 aprill alaski jüriöö ülestõus. Märguandeks süüdati Padise klooster. Ülestõus levis ka Läänemaale ning hakkati piirama ka Haapsalu. Välja jõuti isegi Tallinnasse, kuhu asuti ka laagrisse. Ülestõus ...
Keskaegsed linnused Karl Hannes Raat Maarjo Põder 10a Linnuse tüübid Eellinnus Feodaallinnus Vasallilinnus Kastell-linnus Ordulinnus Piiskopilinnus Puitlinnus tornlinnus Rajamine Ehitati, et end vaenlase eest kaitsta Kesaegsete linnuste ehitamine algas Saksa ja Skandinaavia vallutajate sunnil 13. sajandil Otstarbekam oli rajada saarele jõe äärde mäeahelikule Kindlused olid kiviehitised Täiustati ja laiendati Suurus sõltus omaniku jõukusest Värav Oli kõige nõrgem koht Sissepääs külgnes kahe torniga Kindlusevärava kohal oli nooltekoda Müürid Osad kindlused olid varustatud eelmüüriga Müüri peal olid hambad Müüride sees olid laskeavad Müürides olid tornid, mis olid 1/3 võrra müürist kõrgemad Müüre ümbritses vallikraav Tulirelvade kasutuselevõtuga hakati ehitama paksemaid müüre Kindlus Kindlu...
Kool Nimi Klass Keskaegsed kirikud Tallinnas ja Tartus Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2008 Sissejuhatus Uurin Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute sarnasusi ja erinevusi. Võrdluse aluseks võtan Tallinnast neli kirikut: Oleviste, Niguliste, Pühavaimu ja Toomkirik ning Tartust kaks kirikut: Jaani ja Toomkirik. Lisasks analüüsin Danse Macabre maali Niguliste kirikus. Tallinna ja Tartu keskaegsed kirikud Siiani veel lünklike andmete tõttu on kujutlus Tallinna keskaegsete kirikute vanemast ehitusloost alles mitmeti oletuslik. Toomkiriku, Oleviste, Niguliste ja
Keskaegsete linnade tekkimist on püütud jagada arenguskeemi alusel järgmiselt: 1. Ühe suure grupi moodustavad antiikaja linnade asemele kerkinud asumid. (Bordeaux'd Prantsusmaal, Viini Austrias, Kölni Saksamaal, Chesterit Suurbritannias jm) Nt: Chester - Keskaja linn säilitas plaanis antiigist pärineva ristkülikukujulise skeemi, kunagised peatänavad on linnaplaanis praeguseni loetavad. Chesteri keskaegsete arhitektuurimälestiste hulka kuulub ka 13.-15.saj. ehitatud katedraal. Bordeaux'd - Linna plaanisturktuuris on tänaseni säilinud Rooma-aegsed täisnurgi ristuvad peateljed. 12.sajandil alustatud ühelööviline gooti stiilis katedraal ning paar hiliskeskaegset kirikut. Antiikajast pärinevate linnade võrk Itaalias arenes 12.saj. võrdlemisi kiiresti, peaaegu kõigis neist on säilinud antiigist pärit tänavavõrk, mille vahele ja ümber
Ainsa skulptorina olgu siin mainitud prantslane Francois Rude (17841855). Tema sõdalastega reljeef Pariisi Tähe võidukaarel kannab sama nime prantsuse revolutsioonilaulu "Marseljeesiga" ning väljendab samuti revolutsioonilist paatost. Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga. Hakati ära kasutama ka teiste ajastute ehituspärandit, kuid seda tehti süsteemitult, haarates natuke ühest stiilist, natuke teisest ning tihtipeale ei tarvitsenud need omavahel üldse sobida. Kerkisid keerulised, gootikast innustatud
ja jaamade ehitamisel. Varsti aga selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid sajanditeks. Hakati ära kasutama ka teiste ajastute ehituspärandit, kuid seda tehti süsteemitult, haarates natuke ühest stiilist, natuke teisest ning tihtipeale ei tarvitsenud need omavahel üldse sobida. Kerkisid keerulised, gootikast innustatud või siis renessansi- ja barokiaegseid losse jäljendavad hooned. Isegi tööstushoonetele lisati keskaegsete kirikute või muude hoopis teisel eesmärgil loodud ehitiste detaile. Sellist mitme stiili kokkusobitamise põhimõtet nimetatakse eklektikaks ning vastavalt tekkinud arhitektuurilaadi eklektitsismiks. Seoses tööstuse tormilise arenguga 19. sajandil kasvasid linnad tohutu kiirusega ning täitusid just selliste loominguliselt vaeste eklektiliste ehitistega, millel siiski ei puudunud mõnikord ka oma võlu või põnevus. Küllalt palju leidub neid ka Eestis. ,,Meduse'i parv"
sajandi lõpupoole maalijatele. Skulptuuris ei loodud kuigi palju kõrgetasemelisi romantilisi teoseid. Üks romantismi skulptoritest oli prantslane Francois Rude (1784-1855). Tema sõdalastega reljeef Pariisi Tähe võidukaarel "Marseljees" väljendab revolutsioonilist paatost. Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses,neogootika, oli küll peen, kuid samas keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga. Annika Suup 12.A
Rude. Marseljees Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga. Parlamendihoone Neuschwansteini loss Charles Garnier. Londonis
VÄRSSJUTUSTUSED SUUNATUD FEODAALIDE JA VAIMULIKE VASTU NEID KUJUTATI RUMALATE JA AHNETENA NING NAERUVÄÄRISTATI KÕIKVÕIMALIKUL VIISIL PRANTSUSMAAL ERITI TUNTUD "REBASEROMAAN", KUS TEGELASTEKS LOOMAD. ITAALLANE, KESKAJA KUULSAMAID POEETE VÕTTIS OSA KA OMA KODULINNA FIRENZE POLIITILISEST ELUST ELU LÕPUAASTAD PEAB MÖÖDA SAATMA PAGENDUSES PEATEOS ON "JUMALIK KOMÖÖDIA", MIDA VÕIB PIDADA KOKKUVÕTTEKS KESKAEGSETE INIMESTE MAAILMAPILDIST KORRALDATI NII KIRIKLIKKE KUI KA ILMALIKKE NÄITEMÄNGE KIRIKLIK NÄITEMÄNG EHK MÜSTEERIUM ALGUL MÄNGISID PREESTER JA KOORIPOISID, HILJEM TEGELASTENA KA KOGUDUSELIIKMED ALGUL MÄNGITI KIRIKUS, PÄRAST KIRIKUESISEL VÄLJAKUL TEEMAD OLID VÕETUD PIIBLIST
Nii võimsat valitsejat nagu Karl polnud Lääne-Euroopas pärast Rooma keisririigi langust nähtud. Paljud leidsid, et Karlist on saanud Rooma keisrite tõeline järeltulija. Ka Rooma paavst soovis, et tema kaitsjal ja liitlasel oleks võimalikult kõrge aujärg. Aastal 800 tuli Karl paavsti kutsel Rooma. Jõulupüha pidulikul jumalateenistusel Püha Peetri kirikus kroonis paavst Karl Suure frangi ja rooma ülikute silme all keisriks. Nii oli keisrivõim Lääne-Euroopas taastatud. Keskaegsete arusaamade järgi pidi keisririik ühendama kogu ristirahvast ja keisrit loeti kõigi kristlaste ülemvalitsejaks. Karl Suur, kelle võimule allus suur osa Lääne-Euroopat, oli seega oma tiitli õigusega ära teeninud. Karli peeti keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks. Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused,
KESKAJA KULTUUR 7. KLASS Koostas: Hele Luht Krootuse Põhikool HARIDUS JA TEADUS • KESKAEGSETE INIMESTE JAOKS OLI KÕIGE TÄHTSAM MAAILMAS JUMAL • LOODUST PEETI OLULISEKS VAID KUI JUMALA LOOMINGUT • TÄHTSAMAD TEADMISED JUMALAST SAADI PIIBLIST • KESKAEGNE HARIDUS JA TEADUS PÕHINESID EELKÕIGE PIIBLIL JA VANAAJA ÕPETLASTE TARKUSEL. KOOLIHARIDUS • ÕPETUST JAGATI PEAMISELT KLOOSTRI- JA KIRIKUKOOLIDES • EESMÄRGIKS OLI ETTE VALMISTADA HARITUD PREESTREID JA MUNKI • KOGU ÕPETUS TOIMUS LADINA KEELES • SEDA OSKASID KÕIK HARITUD INIMESED EUROOPAS
hobuseluude ja hammaste fragmente, kuid ohvriloomana meil hobune ilmselt olulist tähtsust ei omanud. I aastatuhande teise poolde dateeritud muinaslinnustes on hobuseluude osatähtsus veel väga kõrge. II aastatuhande linnustes ja keskaegsetes linnades on hobuseluud nõrgalt esindatud. Seda võiks seostada kristliku tauniva suhtumisega hobuseliha söömisesse. Eesti muinasaegses ühiskonnas ei olnud hobusel sõjaratsuna tähtsust. Eesti muinas ja keskaegsete hobuste turjakõrguste kohta on andmeid suhteliselt vähe, siiski jääb mulje, et hobuste turjakõrgus on aja jooksul suurenenud. Kui muinasaja lõpul oli enamik hobustest turjakõrgusega 128136 cm, siis suurema osa keskaegsete hobuste turjakõrgus oli 136144 cm. Hilise dateeringuga materjalides on need vahemikud võrdselt esindatud. See ei näita siiski mitte seda, et pärast keskaega oleks hobuste keskmine turjakõrgus uuesti vähenema hakanud, vaid on ilmselt põhjustatud
REFERAAT LINNADE TEKE JA LINNAKULTUUR Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Keskaegsete linnade tekkimine 4. Linnade välisilme 5. Müürid ja privileegid 6. Elu linnas 7. Linnakultuur 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga, linnamüüride vahel elas inimeste koguarvust vähem kui kümnendik. Sellest hoolimata etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja
B. ? väga noorelt vanemad kaotanud tüdrukud C. ? seksuaalselt vabameelsed tüdrukud Benjamin Franklini jutlustatud ideaal on A. ? vaid soovitused edukaks äriks B. Õige! lisaks soovitustele edukaks äriks ka eluviisi (eetose) propaganda Kalvinistlik askees on A. Õige! oma varanduse ratsionaalne kasutamine ning loobumine oma varanduse irratsionaalsest kasutamisest B. ? nö lihasuretamine, mis erines keskaegsete munkade askeesist vaid selle poolest, et lubas abielluda ning laste saamise eesmärgil suguelu. C. ? nö lihasuretamine, mis ei erinenud keskaegsete munkade askeesist Kalvinismi tähtsaim dogma on Max Weberi sõnul õpetus A. ? transsubstantsioonist ehk leiva ja veini muundumisest Kristuse ihuks ja vereks B. ? Isa, Poja ning Püha Vaimu kolmainsusest C. Õige! ettemääratusest ehk predestinatsioonist
Keskaegne kirik Merlin Kitsingi 10h Paide Gümnaasium Sissejuhatus Keskaja inimesed olid sügavalt usklikud. Kirik oli keskaegsete inimeste arvates rajanud Kristus, kui ta apostel Peetruse oma maiseks asemikuks määras. Usutõe peamine allikas oli piibel. Kirik oli keskaja rikkaim organisatsioon. Kiriku sissetulekud Kirkikukümnis Erinevad annetused, mida kingiti kirikule, et vabaneda patukoormast ja hiljem pääseda taevariiki. 11. sajandist hakati müüma ka indulgentse ehk patulunastuskirju, mis omakorda tõstsid katoliku kiriku sissetulekut Suur Kirikulõhe
humanistid. Firenze · Keskajal pöörati suurt tähelepanu hingele. · Inimeses nähti looduses osa ja teda käsitati Jumala loomingu tippsaavutusena. · Inimeses hakati nägema loojat. · Sellega koos tõusis esile ausuts loominguliste isiksuste, poeetide ja kunstnike vastu. · Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. · Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi. · Kritiseeriti nii antiikõpetlaste kui ka keskaegsete kirjameeste töid. · Eeskujuks võeti ka antiikkunstist. · Antiikskulptuure hakati aukohale sedama ja matkima. · Kunsti kaudu jõuti anatoomia tundmaõppimiseni. · Itaalia renessansikunstnik Leonardo da Vinci lahkas keha täiusliku kujutamise nimel. · Leonardo da Vinci visandeid inimkehast · Itaalia kirjanduses ilmnesid uued ideed juba XIV sajandi algul. · Suursugust päritolu Firenze poeet Dante Alighieri. · Oma suurteoses "Jumalik komöödia"
LINNAKULTUUR KESKAJAL Triinu Tamm Eva-Keitlin Koitmäe 11.-14. sajand kõrgkeskaeg LINNAKULTUURI KUJUNEMINE Tallinn keskajal Keskaegsete linnade ja linnakultuuri kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna: Käsitöö uuendused käsitöös, käsitöö eraldus põllumajandusest, Kaubandus kaupmeestel oli kasulik kaubelda oma tahtmist mööda, mitte feodaalide võimu all, Turvalisus linn oli kaitstud müüriga, Soodne asukoht linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide lähedale. Linna 2 keskpunkti: Turuplats oli linna süda, seal toimusid üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos linnavalitsus ehk raad. Tallinna raekojaplats · Katedraal väärtushinnangud erinesid sellest, mida kuulutas katolik kirik Tallinna Toomkirik, vanim kirikutest Tallinnas Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsioon kultuurikeskme kloostrist linna üle kandsid: Haridus...
Tallinnasse asusid dominiiklased 1229, Tartusse 1300, mõnevõrra hiljem ka Narva Oskasid hästi eesti keelt, olid seetõttu maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed Tegelesid hariduse andmisega Nõudsid munkadelt eesti (kohaliku) keele oskamist Rändasid igal pool maal ringi ja jutlustasid, tegid misjonitööd Kloostrite asukoht rajati eranditult linnadesse kloostrid paiknesid linnaservas keset vaestekvartaleid kirikud olid suured jutlusruumid KESKAEGSETE KLOOSTRITE LOEND Kärkna klooster Tallinna Mihkli klooster Lihula klooster Tartu Püha Katariina klooster Padise klooster Püha Katariina klooster Tartu Maarja Magdaleena klooster Püha Anna klooster Viljandi klooster Püha Mihkli klooster Pirita klooster Dominiiklaste ordu Kerjusmunkadena tuntud dominiiklaste ordu tekkis katoliku usuelu suurte sisemiste kriiside ajal 13. sajandi alguses
eeskujuks oli van Goghi looming. Maurice de Vlaminck. Deraini portree. 1905. Maurice de Vlaminck. Maastik kolme puuga. 1906. André Derain (1880–1954) kasutas kriiskavaid ja puht toorelt kokkusobitatud värve. Derain sattus hiljem kubismi mõjude alla. André Derain. Matisse’i portree. 1905. André Derain. Westminsteri sild Londonis. 1906. Georges Rouault (1871– 1958) Nooruses oli ta töötanud keskaegsete kirikute vitraažidetaastamisel. Tema töödele on iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Georges Rouault. Salongis. Akvarell, guašš, lõuend. 1906.
PRANTSUSE KUNST 16. SAJANDIL R E N E SS A N S P R A N T S U S M A A L Arenes kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimustel. Loobumist goodikast aitasid kujundada Prantsusmaa sõjakäigud Itaaliasse, mis algasid 1494. aastal. François I oli renessanslik valitseja. Pidas edutuid sõdu Habsburgidega. Ehitas uhkeid losse ning arendas kunsti. ARHITEKTUUR 16. saj ehitati mitmeid losse Pariisi lõuna pool, Loire'i orus. Losside ehitamises kasutati segastiili, ühendati keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Linnustele viitab ehitise masside jaotus, ümartooned ning kõrge katus. Palazzode mõjul pole lossidel kindluslikku ning sõjalist välimust. François I oli mitme lossi ehitaja ja arendaja. Chambordi loss Blois'i loss Chenonceaux' loss Fontainebleau loss P R A N T S U S E R E N E SS A N SS M A A L Järgiti enamasti Itaalia eeskujusid. Prantslased olid iseseisvad ...
Hambahaigustest keskaja Tartus Sander Randoja 05.02.18 2014. Aastal toimusid Tartus Jakobi mäe ja Supilinna piiril ehitustööde arheoloogilised päästekaevamised. Väljakaevatud luustike uuriti. Kuna Eestis ei ole palju uuritud keskaegsete inimeste hambaid oli antud leid väga hea. Tänu väljakaevamistele saadi rohkem aimu ka omaaegse tartlase suuhügieeni ja toitumisharjumuste kohta. Väljakaemistel uuriti 251 maetud inimese hambaid, kellest 121 last ja 130 täiskasvanut. Mehi oli 67 ja naisi 63, laste sugu ei olnud võimalik aga määrata. Hammaste uurimisel leiti, et hambakivi oli ligikaudu 75% inimestel keda uuriti ning hambaauke pooltel maetutest. Tühimikke,
,,Dekameron" Giovanni Boccaccio, novelli kui kunstilise zanri rajaja, suutis kirjutada teose, mis põhjustas jahmatuse ja tekitas vastakaid tundeid teda ümbritsevas keskaegses maailmas. Ta naerab kuntslike ja aegunud keskaegsete elunormide üle ja ülistab armastust, andmata õigustust majanduslikel kaalutlustel sõlmitud sundabieludele. ,,Dekameroni" saja novelli peategelasteks on erinevate ühiskonnakihtide esindajad ja ka nende arusaam moraalist on mitmekesine. Teoses on koomilisi lugusid alama astme kleerikutest, kaupmeestest, jõukatest linnakodanikest, talupoegadest ja õukondlastest. Ei puudu ka traagika, Boccaccio puudutab ka õnnetute armastajate kurbi saatuseid.
järjed? 12. Millised muutused toimusid Eesti ühiskonnas muinasaja lõpust kohanemiseni keskaja ühiskonnaga a) haldusjaotuses b) asustuses c) talupoegade olukorras 13. Millised riigid asusid Eesti alal peale muistset vabadusvõitlust ja millised peale jüriöö ülestõusu? 14. Millistesse kohtadesse tekkisid linnad? 15. Nimeta keskaegsed linnad Eesti alal, millised neist olid hansalinnad? 16. Millised olid keskaegsete linlaste peamised tegevusalad? Millised olid keskaja Tallinnas peamised sisseveo ja väljaveo kaubaartiklid? 17. Mis rahvusest olid Eesti alal elavad aadlikud, linnakodanikud, talupojad, vaimulikud? 18. Kuidas ja millal kujunes välja sunnismaisus Liivimaal? 19. Millised olid jüriöö ülestõusu põhjused ja millised olid tagajärjed? 20. Seleta mõisted TARK - VAKUSTE PIDU-
Bernt Notke Bernt Notke (1435 Lassanis talvel 1508/1509 Lübeckis) oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas. Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Surmatants Surmatants, tempera ja õli segatehnikas maal 160 X 750 sentimeetri suurusel lõuendalusel. See ei ole terviklik maal, vaid õnnekombel säilinud algustükk kunagisest ebatavaliselt pikast kompositsioonist, millele olid maalitud kõigi keskaegsete seisuste esindajad, kokku 48-50 inim- ja surmafiguuri. Maalifragmendil on 13 esimest figuuri: jutlustaja, torupilli puhuv Surm, sarka kandev Surm, paavst, Surm, keiser, Surm, kuningas ja Surm. Maali peategelaseks on Surm, kõikevõitev ja halastamatu, kes ühteviisi takistamatult viib endaga kaasa nii selle ilma vägevad ku...
Renessansiaegne teater Teater levis paljudes euroopa maades, kesksed olid inglismaa, hispaania (lope de vega, caldenog), itaalia teatri eripära comedia dell'arte. Oli ampluaa teater, näitlejatel olid kindlad rollid, mida nad esitasid. Tekst oli kirja pandud skemaatilise stsenaariumina mille põhjal näitlejad improviseerisid. zuseed kordusid. Väga palju kasutati keskaegsete frasside motiive. Lood keerlesid ümber noorte armastajate, nutikate teenijatüdrukute ja sarvekandjast abielumeeste ümber. Sagedased tegelased olid ka sarlatanist arst või hooplev sõjamees. Inglise teater. Professionaalne teater sai alguse inglismaalt 16 saj. seni rändasid trupid mööda maad ringi. Esineti põhiliselt võõrastemajade sisehoovides. Püsipaikne teater puudus. Esimese teatrimaja ehitas legendaarne inglise näitleja James Burbage. See asus londonist pisut väljas ja
Neid kujutati rumalate ja ahnetega ning naeruvääristati kõikvõimalikul viisil. Prantsusmaal oli tuntud "Rebaseromaan". Dante Keskaja kuulsaimaks poeediks peetakse itallast Dante Alighierit ( elas 1265-1321 ) Võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Firenze poliitilisest elust. Kildkondade võitlustes jäid aga peale tema vastased ja elu lõpuaastad tuli Dantel mööda saata pagenduses. Dante peateos on poeem "Jumalik komöödia", mida võib pidada omamoodi kokkuvõtteks keskaegsete inimeste maailmapildist. Teater ja maskeraad Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge. Kiriklukud etendused arenesid välja jumalateenistusest. Et jumalateenistust rahvale arusaadavamks teha,jülitati sellesse piibliteemalised sõnalised või muusikalised vahepalad. Järk-järgult kasvas siit välja kiriklik näitemäng-müsteerium. Näitemängude teemad olid võetud piiblist. Kõige levinum lavastus Kristuse kannatustest ristil ja tema ülestõusmisest.
saj. Renessanssi jõudmine: tellijaks kuningas, õukond, suuraadlikud. Mõjutasid prantsuse sõjakäigud Itaaliasse. Tänu nendele gootikast loobumine ja uue maitse omaksvõtmine. François I, renessanslik valitseja, püstitati uhkeid losse, kunstide esindaja. Loire'i oru lossid: püstitati kuningale ja kõrgaadlile, olid residentsid. Vaja, et olla eemal lihtrahvast ja seda ümbritses jahipidamiseks sobiv maastik. Chambord'i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss: kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Seal asusid mitmed Itaalia maneristid
Robert Schumann (1810-1856) Schumann sündis väikeses Saksamaa linnas raanatukaupmehe pojana. Ema soovil asus ta Leipzigisse õigusteadust õppima, kuid see oli talle vastukarva. 1830. aastal kuulis ta Paganini mängu, misjärel pühendus täielikult muusikale. Leipzigis olles tutvus ta väga hea klaverivirtuoosi Friedrich Wieckiga, kelle juures ta klaveritunde võttis. Friedrichi tütar Clara Wieck-Schumann oli üks 19. sajandi väljapaistvamaid pianiste, kellega Schumann hiljem abiellus. Ka Robertist sai hea pianist, kuid pärast randmevigastust oli karjäär võimatu. Viljakamad aastad Schumanni elus olid 1830-1840, mil valmis tema helitööde paremik (klaveripalad ja soololaulud). Sel perioodil oli ta ka Leipzigi ülikooli õppejõud ning andis välja ajairja ,,Uus Muusikaajakiri".Üle poole oma teostest kirjutas ta 1840. aastal tema ja Clara pulmaastal.Pulmadeks ,,kinkis" Robert Clarale laulutsükli ,,Mirdid". Ka Clara ise oli helilooja. Oma viimased a...
Pärnu Kutsehariduskeskus Viimistleja Punane torn Referaat Juhendaja : Pärnu 2010 Punase Torni ajalugu Keskaegsete linnakindlustuste nurgatorn on rajatud arvatavasti 15. sajandi I poolel. See oli strateegiliselt küllaltki oluline tsoon, kuna see asus Viljandi ning Riia väravatesse suubuvate teede vaheaardes. 1543 a. Pärnu Päruseraamatus nimetatakse ,,Punane ehk Vangitorn". 1624 a. oli tornil 3 kahurikorrust ja allkorrus (praegu kelder), mida mida kasutati ka vanglana. Torn on laotud maakividest, lubimördist välis- ja sisevooder ning avad punastest tellistest. 1783 a. renoveeriti torn põhjalikult: rajati teisele kaitsekorrusele kuppel-võlv, tehti uued ahjud ja puitvahelaed, suleti müüritrepp ning ehitati juurdeehitus krundi lõunaküljele. Sealt köeti torni maapealsete korruste ahjusid. 1798 a. laiendati juurdeehitust varem asunud puust tallide kohale. 1893 a. valmis Pä...
vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikumad lõvi- või kotkapeaga lõppevad toolieendid, ümmargused toolikorjud, looma- või kulli jalga kujutavad mööblijalad. Oramendid olid taas sümmeetrilised rippuvad vanikud, lillepärjad, rosetid, urnid ja muu Pompeji seinamaalidelt ülevõetu. 8. Carl Ludwig Engel kavandas linnaehituslikult silmapaistva hoone Kohtu tn. 8. 9. Keskaegsete elamute ümberehitus 10. Johann Mohr oli arhitekt. Ta kavandas Eestis Stenbocki maja. 11. Rangemad ja lihtsamad vormid. Pööratakse tähelepanu ilule ja monumentaalsele fassaadile, ruumide otstarbekas planeerimine on teisejärguline. Eeskuju võetakse antiikarhitektuurist. 12. Rustika on jämedalt tahutud kividest laotud müüritis. 13. Tartu Ülikooli peahoone ja Taru kesklinn. 14. Raikkõla mõisahoone Raplamaal. Saku mõisahoone. Saue mõisahoone. Riisipere
sajandil tekkinud madrigal. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kõlakombinatsioone. Muuhulgas kerkisid keskaegsete, vähese pingega helilaadide hulgast esile pingelise juhttooniga mazoor ja minoor. Palju kasutati kontrapunkti ning imitatsiooni. Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul hakati laulu ja tantsupalu esitama ka ainult pillidel. See viis olemasolevate pillide täiustamisele ning ka uute pillide leiutamisele. Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul, tsello ja kontrabass
* Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili. 9) Historitsismi romantilisel ja stiilipuhtal perioodil ehitati lisaks kirikutele ka neogooti stiilis elu-ja ühiskondlikke hooneid. 10) Erinevate hoonetüüpide puhul peeti sobivaks mingit kindlat neostiili. 11) Lossid keskaegsete losside butafoorsed koopiad, millel olid nurgatornid. 12) Villad tugineti renassanssile. (sh pangad, koolid, haiglad jne) 13) Teatrid tugineti lisaks renessanssile ka barokile. 14) Raudteejaamad ja hotellid neobarokk 15) Tööstushooned romaanile sarnane ümarkaarstiil 16) Stiilide ühendamine sünnitas eklektitsismi , mis kestis kõige kauem. 17) Eklektitsism dekoratiivsus, kindlapiirilisus, määravaks tellija soov.
23.Iseloomusta Aquino Thomase õpetust, milles seisnes selle tähtsus? Oma teostes seletas ta jumalikul ilmutusel põhinevate usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda. Thomas ei näinud ilmutuses ja loogikas vastuolu, vaid leidis, et üheskoos aitavad need usutõdesid mõista. Kirik suhtus tema seisukohtadesse algul umbusklikult, kuid järgmisel sajandil kuulutati ta pühakuks ning tema õpetus võeti katoliikluse filosoofiliseks aluseks. 24.Milline oli keskaegsete õpetlaste ettekujutus maailmaruumist? Keskaegsete õpetlaste ettekujutus põhines peamiselt Ptolemaiose teostel. Ptolemaiose eeskujul tunnistasid paljud skolastikud Maa kerakujulisust ja uskusid, et Maa asub universumi keskpunktis.
ühendada ja kombineerida vastavalt vajadusele. Järgnevatel lehekülgedel on näited kavadest, mida oleme viimasel ajal esitanud. Salvestused: ADORATUR ROSA XII-XIII sajandi Hispaania muusika. Rahvalikud portugali-galiitsiakeelsed Neitsi Maarja laulud (Cantigas de Santa Maria) ja ladinakeelne varajane mitmehäälsus Calixtinuse ja Las Huelgase käsikirjadest. SABBATUM -- 12 Black Sabbathi laulu (War Pigs, The Wizard, A National Acrobat ja teised) lauldud ladina keeles ja mängitud keskaegsete pillide koopiatel Muusika näited: Da ciel venne messo Quia felix pueritia novello - Il Laudario di Hildegard Bingenist Cortona, XIII sajandist (1098-1179) (4,4 Mb) (2 Mb) Kolmehäälne vokaal, Vokaal, orel-positiiv. trumm Laserplaadilt "Carmina
Mandri-Euroopa õigussüsteem Õigussüsteemiks nimetatakse ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad ühise terviku. · Rooma õigus Rooma impeerium ja õigus kujunesid Euroopas välja antiikaja lõpul. See kodifitseeriti keskaja hakul 6. saj. pKr. Justinianuse käsul. · Pärast Rooma impeeriumi lagunemist ja hukku segunes barbarite, peamiselt germaani hõimude tavaõigusega hiljem keskaegsete feodaalide õigustega. · Varajaste ülikoolide vahendusel levisid ja kinnistusid Rooma õiguse normid Mandri Euroopa kohtu praktikas. Õigussüsteem on mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. Õigussüsteemis eristatakse kahte osa: eraõigust ja avalikku õigust. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Avaliku õiguse
Katrin Lang RA51/61 1. Kuidas tekkisid keskajal linnad? Keskaja linnad tekkisid endiste antiiklinnade kohale, kuna esile kerkinud valitsejad rajasid enda kindlustatud tugipunktid sinna. Keskaja linnadeks arenesid tugipunkti ümbritsevad asulad. Sellised tugipunktid muutusid areneva linna südaks. Hiljem tekkisid pfalzide ja tugipunktide asemele kloostrid, mis hõlmasid teinekord linnustest suuremaidki maa-alasid. Nii pfalzide kui kloostrite ligiduses paiknes arvukalt külasid, kus elasid käsitöölised ja põllumehed. Linnad muutusid turvalisemaks, kuna neid hakati kindlustama. Turvalised olid kloostrite või linnuste vahetus naabruses asuvad käsitööliste asumid – vicus, suburbium või portus. Kindlustatud linnust aga hakati nimetama burgus, kloostrit civitas. Kuna nii kloostrid kui ka linnused paiknesid strateegiliselt üsna kaitstud kohtades, kas saarel, mäel, jõekäärus või jõesuudmes, oli sinna ümber tekkinud asulatelgi suhteliselt soo...
Augustinus, "Jumala riigist" Mari Siilivask Augustinus, kes elas aastatel 354--430 p. Kr., pani oma ideedega pikaks ajaks aluse keskaegsele kristlikule filosoofiale ja maailmapildile. Tema mõtted on omamoodi ühenduslüliks keskaegsete ja antiiksete mõttemaailmade vahel. Augustinus ise oli ühtaegu Rooma traditsiooni kohaselt õppinud retoorik ja vaatles ühiskonda vastava terasuse ja argumenteerimisoskusega ning omas Hippo linnas piiskopi positsiooni. Tema vaadete lähtepunktiks oli usk ja usuteadus. See oli prisma, mille läbi ta ühiskonda vaatles ja selle kohta tähelepanekuid tegi. Augustinuse mõjuka mõttetöö kohta on arvatud, et kogu edasine
maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus - isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus 'inimlik') nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal - antiikkirjandus on suures osas säilinud tänu keskaegsete munkade ümberkirjutustele -, ei oldud keskajal antiigi mõistmiseks ja vastuvõtmiseks valmis.) Humanistid vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetlased. Kuid juba õige pea, alates Petrarcast (1304-1374), hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Seepärast tuntakse humanistidena nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid
Eestis jaotatakse asulad : ®Linnad- linnaline, Eestis 47 ®Alevid- linnaline, 9 ®Alevikud- linnaline, 173 ®Külad maaline Linnastumise tase linnaelanike osatähtsus kogu riigi rahvastikust(73.9%). Külade tüübid: Hajaküla maastikul hajutatult paiknevad külad Ahelküla paikneb külatänava ääres, hõredalt Ridaküla paikneb külatänava ääres, tihedalt Sumbküla teeristmike ümber kobarana elamud Linnad(vanad) on tekkinud keskaegsete kindluste ja kirikute ümber, mere või jõgede äärde, maanteede ja turukohtadesse. Uuemad linnad kujunesid ümber tööstusettevõtete. Eesti territoorium on jagatud halduse tarbeks 15 maakonnaks ei ole omavalitsuslik haldusüksus, juhib maavanem(ametisse määrab valitsus) viib maavalitsuse kaudu ellu riigi poliitikat. Maakonnad jagunevad valdadeks(202) ja linnadeks(39), mis moodustavad haldusjaotuse teise ja seejuures omavalitsusliku tasandi.
Riigil polnud kindlat pealinna, kuid Karl Suurel oli mitu meelispeatuspaika, kus ta käis talvel. Kõige tähtsam oli Aachen, mis asub tänapäeval Hollandis. Karl Suurele meeldis ka kultuur. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumad õpetlased ja rajas Aachenisse keisri kooli lähikondlastele ja Frangi ülikute poegadele. Karl Suure nimi ei tekkinud keisril suure riigi tõttu vaid tema suure kasvu tõttu. Karl I oli 190 sentimeetrit pikk, ta oli keskaja inimese kohta hiiglane. Keskaegsete inimeste arust oli Karl Suur ideaalne valitseja. Karl Suure keisririik püsis ühtsena ka tema poja Ludwig Vaga valitsusajal (814-840). Aga pärast Ludwigut lagunes Frangi riik sootuks. Kasutatud kirjandus: Ernst W. Wies "Karl Suur. Keiser ja pühak" Tallinn, 1999 http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Suur Karl Suur http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/karl_suur.htm Mait Kõiv, Priit Raudkivi. http://www.slideshare
(1788-1824), Percy Bysshe Shelley (1792-1822), prantslane Alfred de Musset (1810-1857), vene poeedid-kirjanikud Aleksandr Puskin (1799-1837) ja Mihhail Lermontov (1814- 1841). Romantilist proosat viljelesid saksa kirjanik Johann Wolfgang Goethe (1749-1832), prantsuse kirjanikud Victor Hugo (1802-1885), Alexandre Dumas vanem (1802-1870), ajaloolise romaani rajaja, soti-inglise kirjanik Walter Scott (1771-1832). Romantikud taaselustasid keskaegsete (millise ajastu?) rüütliromaanide imed, maagia, seiklused, üleloomulikkuse, fantastika; nende elukäsitlus oli sügavalt usklik. Elu oli püha, samuti olid pühad vabadus ja armastus, mida pidi iga hinna eest kaitsma. Romantikute suurim avastus oligi keskaeg, eriti selle ajastu eeposed. Romantismis algas ka teadlik rahvaluule kogumine ning säilitamine. Romantism taasavastas ja mõtestas ümber suure renessansikirjaniku William Shakespear'i loomingu
Aadel, relvastus ja linnakultuur Aadel Ühiskonna 3 seisust: vaimulikkond, aadel ja talupojad Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Feodaalne läänipüramiid koosnes peamiselt aadlikest. Aadel jaotus kaheks osaks: kõrgaadel ja alamaadel Kõrgaadlid olid suurfeodaalid: kuningas, hertsogid, parunid ja krahvid Alamaadlid olid põhiliselt rüütlid Pildi lisamiseks kl õpsake Pildi lisamiseks klõpsake ikooni ikooni Aadlite nimetused erinevates riikides Inglismaa lords ja gentry Hispaania grand ja hidalgo Saksamaa Herr ja Ritter Prantsusmaa baron ja chevalier Aadlilinnused Euroopa keskaegse kultuuri silmatorkavaim väline ilming oli aadlilinnus Rajamine sai hoo 9. sajandil Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes Linnus ehita...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
