Sealjuures tauniti tugevalt tsunftijäneseid ehk käsitöölisi, kes oma tööd ilma tsunfti kuulumata tegid ja müüsid. Käsitööliseks saaminegi oli omaette raske tee iga noor alustas oma teed õpipoisina, pidi omandama oskusi meistri juures ning tegema ka paar rännuaastat. Meistriks saamisel pidi esitama meistritöö. Käsitööliste tsunftid moodustasid tavaliselt Väikegildi, Suurgildiks nimetati kaupmeeste ühendust. Kaupmehed olid keskaegses linnas reeglina rikkad ja austatud, vallalised kaupmehed moodustasid tihti veel teise, Mustpeade gildi. Ühest kaupmeeste ühendusest sai alguse ka keskaja tugevaim Lääne- ja Põhjamerd ühendav kaubandusliit Hansa Liit. See toimis 13. 17. sajandini, kusjuures hiilgeajaks oli 14.-15. sajand. Hansa liidu juhtlinnaks kujunes Lübecki vabalinn ning kuigi igas hansalinnas kehtisid omad reeglid, oli see ikka märgataval juhtpositsioonil
-14. sajandi kaubandust. Mida oli selles uut võrreldes eelnevate sajanditega? Kaubaliitude toel arenes merekaubandus, mis oli kiirem kui mööda jõgesid ja maanteel. Itaalia kaupmehed endale Vahemere äärde mitmeid kolooniaid. Kõige linnastunumad piirkonnad olid seal, kuhu koondusid olulisemad kaubateed. 7. Kas keskaegne tsuftisüsteem oli käsitöö arengut soodustav või mittte? Ei olnud, kuna piirati meistrite arvu turul, millega pidurdati tootmise arengut. Naine keskaegses maailmas 1. Millised olid keskajal erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse kuulnud naiste kohustused? Võrdle neid meeste ülesannetega. Maaharijate seas oli naise tööpanus mehega võrreldes peaaegu et võrdne. Ka käsitöölistena töötasid nad koos meestega ja juhtisid kaupmeeste äraolekul äri. Nad kudusid kangaid ja vaipu oma perekonnale, arvestasid toidu ja organiseerisid teenijate tööd (kui neid oli muidugi), samuti oli nende ülesanne lapsi kasvatada. 2
patud andeks. Müüs kirik, et kasumit teenida. Avignoni vangipõlv paavsti eemalviibimine Ketser paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks Inkvisitsioon katoliku kiriku uurimisorgan, kohus ketserite väljaselgitamiseks Hussiidid Jan Husi vaadete pooldajad Skolastika keskaegne filosoofia, mis püüdis peamiselt piibli ja antiikfilosoofide teoste abil mõista Jumalat ning maailma Doktor õppejõud keskaegses ülikoolis; tänapäeval teaduskraad Bakalaureus vanem üliõpilane keskaegses ülikoolis, oli omandanud alama astme, võis nooremaid õpetada Rektor ülikooli juht Romaani stiil valitsev arhitektuuristiil Euroopas XI-XII saj., kõige selgemaks tunnusjooneks on ümarkaar Gooti stiil valitsev arhitektuuristiil Euroopas XIII- XIV saj., Kesk- ja Põhja-Euroopas kuni XV saj., kõige selgemaks tunnusjooneks on teravkaar Trubaduur keskaegne
Tallinna vanalinn Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud.Tallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud
b) põlluharimine c) kohtumõistmine d) sõdimine 19 Rüütli relvad olid a) vibu ja nool b) pikk oda c) mõõk d) püss 20 Rüütlite ühendusi nimetati a) ordu b) tsunft c) raad d) turniir 21 Keskajal künti põldu peamiselt a) hobustega b) eeslitega c) traktoritega d) härgadega 22 Keskaegses linnas oli elanike peamine tegevusala a) käsitöö b) põlluharimine c) sõdimine d) kaubandus Kontrolltöö nr.2 Ida Euroopa keskajal 1. Seleta, mida tähendavad sõnad: 23 vürst - 24 bojaar - 25 veetse - 26 khaan - 27 jarlõkk - 28 baskakk 2. Mõtle järele ja vasta küsimustele! v Miks jäi mongolite vägi lahingutes ikka võitjaks?
puudus ning võis ilma piiranguteta ja odavamalt müüa. Linnaõigus-määras kindlaks linna valitsemise korra ja inimeste vahelised õigusnormid. 4.kaubandus ja Kuidas algselt Keskaegses käsitöös kästitöö käsitööd tehti ja puudsid masinad,algusets kuidas see neil lõpuni valmistati kõik välja kukkus. käsitsi.Töövõtted uuenesid väga aeglaselt. Kuid sellele vaatamata oskasid keskaegsed käsitöömeistrid valmistada kauneid ja
ILMALIK MUUSIKA KESKAJAL 11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12.sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Trubaduurilaulud tekkisid peale suuri sõdu, rahunemisajal (Püha Saksa Rooma Riigi asutamine 962 Otto II ) Rüütlilaulude seas on tantsulaule, kangelaslaule, kaebelaue, kõige enam armastuslaule (romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest). Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahva...
Sõnad: sofa, siirup, suhkur, madrats, alkohol, algebra. feodaalne killustatus - kuningas jaotas maa feodaalidele. Need said temast tugevamaks ning ei allunud kuningale. Kodusõjad. tarastamine - Inglismaal võtsid mõisnikud talupoegadelt maa, ehitasid sinna tarasi, et kasva- tada lambaid, vill müüdi manufaktuuridele. pankade tekkimine - rikkad laenasid soovijatele raha, tagasi küsisid intressiga. 6.Kriipsuta maha need teaduskonnad, mida keskaegses ülikoolis ei olnud. usu-, kunsti-, ajakirjandus-, muusika-, pedagoogika-, arsti-, ladina-, õigusteaduskond 7.Missuguseid leiutisi tehti keskaja lõpul, uusaja alguses suurtükk, ladina purjed, karavell, kompass, püssirohi, paber, trükikunst, pärgament, malmi valamine 8.Täida lüngad. Eestlaste muistne vabadusvõitlus kestis aastatel 1208-1227. Lahing, mille eestlased võitsid oli Ümera lahing 1210 aastal. 21.sept. 1217 aastal tõimus eesti maleva ja saksa ristirüütlite vahel
tulekahjusid). · Lavastused olid tõetruud(seetõttu jõudsid lavale koguni elusad loomad). · Näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. · Etendust saatis tavaliselt instrumentaal või vokallmuusika. 15. Keskaja draama põhiliigid: · M üsteerium vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal. · Miraakel keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ja imetegudest. · Farss keskaegses prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng, hiljem iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. · Sotii narrimäng, sageli improviseeritud ülikoomiline stseen või lühinäidend, mille näiliselt süütute naljade taga peidus tihti poliitiline satiir. · Moralitee allegoorilismoralistlik draama, mille ainestik pärines kirikukirjandusest ja tegelasteks olid isikustatud mõisted, nagu Armastus, Surm, Tõde,Usk.
Vaimulikud keskajal Feodaalide ja talupoegade kõrval moodustasid kirikuteenrid vaimulikud keskaegses ühiskonnas omaette seisuse, kes olid vahemeheks maapealse elu ja taevariigi vahel. Vaimuliku seisuse esindajad olid paavst, piiskopid, kardinalid, diakonid, preestrid ja mungad/nunnad. Vaimulik seisus ja katoliku kirik olid nagu riik riigis. Nende suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus, nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Seda nimetati tsölibaadi nõudeks,
AADLIKUD JA NENDE ELUOLU Aadlikud oli Euroopa keskaegses ühiskonnas pärilik eesõigustatud seisus, mis oli alguse saanud maaomandist ja sõjalistest või muudest teenetest. Selle prototüübi järgi nimetatakse aadliks ka selle ühiskonnagrupi hilisemat vormi ja teiste maade ning varasemaid analoogseid ühiskonnakihte. Aadliseisus tekkis koos feodaalsuhetega. Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlite õlul oli kõigi kaitsmine. Aadel jaotus kaheks
Punk! Kätlin Vaarmaa Rapla Ühisgümnaasium 7b Sisukord. 1.Pungi ajalugu ja tähendus. 2.Nirvana. 3.Pungi ajalugu Eestis. 4. Punk luuletused . Kasutatud: http://et.wikipedia.org/wiki/Punk http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_punk http://et.wikipedia.org/wiki/Nirvana ja http://punk.bumpclub.ee/ 1.Punk- individualistliku anarhismi alaliik subkultuur, misväljendub muusika, filmikunsti, kirjanduse ja kujutava kunsti kaudu. Muusikas on ta tihedalt seotud punk-rockiga. Punki kui subkultuuri juured on avangardkunsti püüdes maailma sokeerida. Mõistest "punk rock" tarvitati esimest korda 1960. a keskpaigas USAs, tähistamaks briti rocki invasiooni tulemusel ja tuules tek...
KÕRG-JA HILISKESKAEG Ristiusk ja kirik.Ristiusu õp.põhiseisukohad kujunesid välja antiikajal-peamine allikas oli piibelJumal Isana,Kristus pojana ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse.Sakramendid-Jumala armust oli võimalik osa saada kiriku õnnistavate toimingute e.sakramentide kaudu.Sinna hulku kuulb:ristimine,usukinnitus,armulaud,pihtimine,kiriklik laulatus jne. Apostel Peetrus- Kristuse asemik.tema järltulijad olid Paavstid, kes olid samuti Kristuse asemikud maal.Ilmalik võim- kirik vastanud sellele(st.keisritele ja kuningatele).Suur kirikulõhe:1054.a saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama.Kuid tulemus oli oodatust vastupidine:saadik läks patriarhiga tülli,pandi 1teist kirikuvande alla.See nn kirikulühe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele.Paavst Gregorius VIIoli varem Cluny kloostri munk Hildebrand, kes tegeles aktiivselt paavstluse reformimisega. Ise paavstiks...
KESKAEGNE KUNST EESTIS § 33 Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Keskajal oli Eesti jagatud Liivimaa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. Poliitilisele killustatusele lisaks põhjustas arhitektuuris piirkondlikke erinevusi ehitusmaterjal: Põhja-Eestis hall paekivi ja Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Eesti keskaegses ehituskunstis valitses gootika stiil, kuigi 13. saj keskpaigani esines veel romaani . stiili tunnuseid. 2) Nimeta tähtsamaid keskaegseid kirikuid: Lääne-Eestis ja Saaremaal: *Valjala kirik *Haapsalu kirik *Karuse kirik *Hanila kirik Kesk-Eestis: *Ambla kirik *Koeru kirik *Järva-Peetri kirik *Türi kirik Tallinnas: *Toomkirik *Niguliste kirik *Oleviste kirik *Pühavaimu kirik Tartus: *Toomkirik *Jaani kirik 3) Nimeta keskaegseid kloostreid Tallinnas: *Püha Miikaeli nunnaklooster
· Lisaks tõlgendatakse seda ka nelja ilmakaare ja viljakuse sümbolina. · Osad allikad väidavad, et tegu on hoopis nõia märgiga. Graal · Püha Graal on keskaja legendide müütiline reliikvia, väidetavate imettegevate omadustega anum, levinuma variandi järgi karikas või peeker, mida kasutas Kristus pühal õhtusöömaajal. · Euroopa pärimustes püha objekt (enamasti karakas või kivi), mille imepärane vägi kingib elueliksiiri ja igavese nooruse · keskaegses kuningas Arthuri ja tema rüütlite legendis pajatati, et sellest karikast jõi Kristus pühal õhtusööma ajal. · Ristilöömisel koguti sellesse tema veri. Liivakell · Sümboliseerib aega ja selle paratamatut möödumist. Muna · Liitub erinevatest kultuuridest ja uskumustest tuntud mõte: muna kui loomise, viljakuse ja kasvu sümbol. · Sümboliseerib õnne, rikkust, tervist, sündi ja taassündi.
Üksjalg Adratalupoegade pojad, uued maaharijad. Uue maa harimine oli raske väiksemad koormised. Vabatalupoeg Need kes olid end osadest või kõigist adratalupoega koormistest raha eest lahti ostnud. Maavaba talupoeg Tõenöoliselt vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Vabadik Külaühistu alumine kihistus, maata või vähese maaga, elasid põhiliselt palgatööst. Trääl Orjad, võisid olla sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiosstetud surmamõistetud. 17. Keskaegses eestis said 9 asulat linnaõiguse. Oma sissetuleku said linnad peamiselt akuplemise tegevusega. Eriti soodne oli selles osas olukord Pärnus, Tallinnas, Tartus ja Viljandis. Olulisemaks väljaveoartikliks oli teravili, sisseveioks aga sool. 18. Raad linnavalitsusorgan. Linnafoogt kohtunik. Gild kaupmeeste ühendus. Tsunft käsitööliste ühendus. Skraa tsunfti põhikiri.
Üksjalad olid arvatavasti sisekolonistid, kes asusid uusi maid üles harima. Nende arv kahanes aja jooksul. Maavaba talupoeg oli keskaegse Eesti talupoja sotsiaalne kategooria. Maavabad talupojad olid isiklikult vabad ja said oma talu (lääni) tavaliselt läänikirjaga. Nad pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma oma lääniisandale maksu ehk rekognitsiooni. Neil polnud tavalise adratalupoja kohustusi. Vabatalupoeg oli keskaegses Eestis üks talupoegade sotsiaalsetest kategooriatest. Vabatalupoeg maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt polnud vabatalupojad isiklikult vabad, kuid nende seisund oli siiski parem kui adratalupoegadel, kellel oli igasuguseid kohustusi, sealhulgas teotöö. Et teotöö osakaal keskaja jooksul suurenes, siis hakkasid vabatalupojad 16. sajandi keskpaiku kaduma.
sajandil, ka tänapäeva muusikas Symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e. rataslüüra - keeled paneb kõlama vändaga pööratav ratas. Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse ülemise keele helikõrgust. Kaks alumist keelt kõlavad burdoonhelidena. Üks või mitu burdoonhäält kõlab meloodiale pidevalt kaasa ka torupillil, mida kasutati enamasti rahvamuusikas. Burdoon (tavaliselt meloodiast madalamal) oli keskaegses mitmehäälsuses sageli kasutatav võte, mida mängiti erinevate pillidega. Löökpillidest mängiti sageli raamtrummi (käsitrummi), puusatrumme, tamburiini. Tunti ka häälestatud kelli (pilli nimetus – kellad) Keskaja muusikat esitavaid ansambleid Eestis: Hortus Musicus (asutatud 1973 Andres Mustoneni poolt), Rondellus (põhiliikmed Robert ja Maria Staak), Vox Clamantis (gregooriuse laul, juht Jaan-Eik Tulve) Keskaja muusika esitajaid mujal maailmas: Unicorn (Michael Posch), Ensemble Oni
talle pühendatud kiriku. Nikolaust on peetud muuhulgas ka kalurite, kaupmeeste ja meremeeste eestkostjaks ning nii oli ta populaarne ka Läänemere äärsetes maades. Samuti on ta väga armastatud pühak Venemaal. Ka Eestis on Püha Nikolausele pühendatud arvukalt kirikuid – Tallinna vanalinna keskaegne Niguliste kirik ja Vene tänaval Püha Nikolai õigeusu kirik. Väljaspool Tallinna leidub näiteks Kose ja Viru-Nigula kirik ning ka Kuressaare Nikolai kirik. Eesti keskaegses kunstis võib püha Nikolaust kohata näiteks Karja kiriku võidukaarel ja Niguliste kiriku tiibaltaril.
Rüütlikultuur Kuni 7 aastani kasvas noor aadlivõsu isakodus ja ema hoole all, kuid juba siis olid tema mänguasjadeks väikesed puust relvad. Teda õpetati tundma nende käsitsemist, karastati lapse keha, lasti tal palju liikuda, joosta, õpetati hobuseid tundma ja armastama, ratsutamise ja vehklemise algeid, ujumist, jahipidamist, malemängu ja värsi sepitsemist. Last ei tohtinud hellitada, sageli asetati ta nimme olukorda, mis nõudis julgust ja ettevõtlikkust. Peaasi, lapsele sisendati maast- madalast tema seisuse uhkust ja tema tulevase elu kangelaslikkust. Koos usuõpetusega sisendati talle rüütliau, vapruse, ülluse, halastuse ja tagasihoidlikkuse põhimõtteid. Kui poiss oli saanud 7 aastaseks, läks ta naistepoolelt üle meeste kasvatada. Turniir rüütlite omavaheline jõukatsumine, kahevõitlus turbaduur rüütlisoost poeet, kes ülistas rüütlivoorusi ja armastust heraldika vapiteadus, vapindus ...
rahvale selgeks, miks kristlus on parem paganlusest. Nii paganad kui ka juba ristitud rahvas uskus, et pärast surma avaneb uks teispoolsusesse. Selline uskumus levib rahva seas ka tänapäeval. Valjalas, Muhus ja Pöides võime näiteks näha hauaplaate, millel on kujutatud Gotlandi kirikute portaale. Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirkut ja kabelit. Kunst oli tugevalt seotud kirikuga ja kuulus selle teenistusse. Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: Lääne-Eesti ja Saaremaa, Kesk-Eesti, Põhja-Eesti ja Tallinn ning Lõuna-Eesti ja Tartu. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid keskajal tihedasti asustatud, mistõttu asusid kirikud lähestiku. Ka praegusel ajal võib väheasustatud Saaremaal ringi sõites vaadelda mahajäetud pühapaike. Kunst arenes tihedais sidemeis muu Euroopaga, põhiliselt Skandinaavia ja Saksamaaga. Kirikute aknad
Tartu Kivilinna gümnaasium Perekond keskajal Referaat Koostaja: Liisu Kiisk Klass:G2ik Sissejuhatus Keskaja naine oli pere- ja sugukondlike piirangute ohver. Keskaegses meeste poolt valitsetud ühiskonnas ei leidu ametlikes dokumentides naisest pea mingit märki.Lugu peeti asteetlikust elu-ja mõttelaadist ning ihadele järeleandmisse ja enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse. 2013 Keskaja perekond Keskajal tähendas abieluliit eelkõige rahu sõlmimist. Kui naine anti suguvõssa , kellega otsiti lepitust, sai pruudist kokkuleppe tuum. Talle kui
koht rahvaloomingul, kunstkäsitööl. Tarbekunst Raamatukunst Skulptuur Reljeefsed raamatukaaned Tarbekunst Pael e. põimornament http://kunsti.paideyg.ee/merokaroling/viiking/pildileht/pilt8.html Tarbekunst http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Raamatumaal Miniatuur on keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt või joonistus http://kunsti.paideyg.ee/merokaroling/manuskript/pildileht/pilt3.html Raamatumaal Manuskript Pärgamendile käsitsi kirjutatud käsikiri http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Reljeefsed raamatukaaned http://kunsti.paideyg.ee/merokaroling/manuskript/pildileht/pilt10.html Viikingite kunst Viikingite kunstis on tuntuimad: Ruunikivid Püstpalkkirikud
keskaegne eepos (1757a.) Teosele on omased daamikultuse, aumõiste ja abielutruuduse motiivid. Vahelduvad pidustused ja turniirid lahingutega. Kauge ajalugu segunenud müütidega. Autorit on mõjutanud ristiusk. Koosneb 39 episoodist, nimetat. Avantüürideks. S.o. seiklusteks. Jaguneb mõtteliselt kahte ossa. Sisulised Peategelased Kremhild ja Hagen. Üks eepose alikaid on olnud muinasjutud. Motiivid seostuvad Siegfriedi(aus, mehine) ja Brünhildiga. Sieg. Ja Kriem. armastuslugu on peetud keskaegses saksa kirjanduses ilusaimaks. Neil on üleloomulik jõud ja kosimisoskus. ,,Lugu Igori sõjaretkest" 12.sajandist. Venemaalt. Üleminekuaja teos. Uue usuga kaasnesid kirjanduse eemaldumine mütoloogiatest. Vene eepos meenutab Lääne-Euroopa kangelaslugusid. Tähtsal kohal sõjameheau ja patriotism. Eepos räägib noorest valitsejast Igorist. Sõjaretkedest, põgenemistest. Tundmatu autor hindab igori vaprust, kuid mõistab üksi sõtta minekut hukka
Keskaegses ühiskonnas oli kesksel kohal usk Jumalasse ja kirik oli inimeste elu juhiks. Klooster oli paradiisi ja taeva eeskojaks, paljud pühendasid ennast Jumala teenimisele ja koondusid vaimulikeordudesse ja kloostreisse, moodustades tolleaegse ühiskonna ideaali. Hilise Rooma keisririigi ajal elasid arvukad mungad ja nunnad kas eremiitidena või kogukondadena kloostrites. Nende soov oli järgida Kristuse vaesust, tema kuulekust Jumalale ja tema pühendumust kõikidele inimestele. Kloostrite sisekorraldus oli väga erinev: osa kogukondi on pühendunud palvustele, teised tegelevad haigete ja vaeste abistamisega, misjoni- või haridustööga. Kuigi oli püütud kloostrielu ühtsustada, polnud Rooma riigi koostatud reeglitest üldist tunnustund võitnud üksi. Ühtsust tõid püha Benetictuse mungaelu eeskirjad. Püha Benedictuse eeskirjad said väga populaarseks aastatel 550-1150. Reeglite järgi oli munga elus kindel rutiin, alandlikkus ja distsipliin. La...
rüütlid. Linnadeks kujunesid kaubateede keskused, mida kaitsesid linnused. Esimesed linnad tekkisid esmalt Tallinna, Tartu, Viljandi ja Pärnu ümbrusesse. Turuplatsi ja kiriku ümber koondunud kaupmeeste ja käsitööliste majapidamised vajasid kaitset. Kuna ehitised olid puust siis ehitati nende ümber müür ,et vaenlasel oli raskem kätte saada. Müüri ees olid ka jõed mis takistasid vaenase tulekut(nagu snelli tiik mis kaitseb Toompea lossi). Keskaegses Eestis sai 9 asulat linnaõiguse. Oma sissetuleku said linnad peamiselt kaubandus tegevusega. Tähtsamaks väljaveoartikliks oli teravili ja sisseveoartikliks sool.Tänu linnadele teravilja vajadus suurenes ja selle hind tõusis, mis oli hea võimalus mõisnikel raha teenida. Üha enam kerkis juurde uusi mõisasid ja vilja hakati rohkem kasvatama. Talupoegadelt hakati juurde nõudma teotöö, kuna vilja oli palju. Raske töötõttu hakkasid talupojad põgenema linnadesse, kus nad said 1 aastab
............................................................. 6 1.1. Elulugu ja ordu asutamine................................................................................................6 1.2. Ordude levik.....................................................................................................................7 2. Kloostrid keskajal................................................................................................................... 8 2.1. Kloostrite tähtsus keskaegses ühiskonnas........................................................................8 2.2. Elukorraldus kloostris keskajal........................................................................................ 8 2.3. Ametid keskaja kloostris :................................................................................................8 3. PIRITA KLOOSTER............................................................................................................10 3.1
modern style. 35. Karkass võrestik, tugiraamistik, mingi eseme (traat) toestik. 36. Klassik üldtunnustatud kirjanik/kunstnik/muusik püsiva väärtusega teoste looja. 37. Kollaaz eri stiilide ja väljendusvahendite põiming, kujutatavas kunstis mitmesuguste materjalide pinnale toomine ( värvide kõrval) 38. Kolossaalorder kahe korruse kõrguste sammaste v. poolsammaste rida hoone fassaadil. 39. Kontseptualism (suund keskaegses skolartilises filosoofias, mille järgi üldmõisted ei eksisteeri omaette, lahus üksikesemeist ega ole ainult tühjad sõnad, vaid eksisteerivad mõistuses üldiste mõistetena, mis haaravad asjade üldist olemust) / ehk ideekunst, kunstniku idee on tähtsam kui teostus. 40. Land art maakunst, 1960. lõpus tekkinud kunstivool, mis on loobunud traditsioonilistest kunstivormidest ning esitab loodusobjekte vabas looduses kunstiteostena ja töötleb ning täiendab neid
leeriõpilaste jaoks, kes ei tohtinud minna kirikusse. vahevõre - altarivõre, varakristlikust ajastust katoliku basiilikas esinev altariruumi ümbritsev puust, kivist (hiljem ka taotud rauast) rinnatis. Vahevõre oli eriti keskajal rikkalike skulptuurkaunistustega varustatud, keskosa teenis nn. kommuniooni(armulaua-)võrena. lektoorium - varakristlikule vahevõrele järgnev sammastele toetuv ühe või kahe läbikäiguga galeriitaoline vahesein keskaegses kirikus, mis eraldas koori pealöövist presbüteerium - preestritele määratud ruum, kus leiab aset kirikuteenistus, kogudusruumist eraldatud vahevõre, lektooriumi või ikonostaasiga tribüün - kõrgendatud apsiidipõrand varakristlikus kirikus kampaniil - vabalt, kirikust lahus seisev kellatorn kellakandmik - kellatornis või kirikutornis, vahitornis või linnuses raamkonstruktsioon ühe või mitme kella ülesriputamiseks
Eesti keskaegne sakraalarhitektuur Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa; 2) Kesk-Eesti; 3)Tallinn ja Põhja-Eesti; 4) Tartu ja Lõuna-Eesti. Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Enamik neist on mitu korda ümber ehitatud. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedasti asustatud; seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis. Ühelöövilised kirikus Karja, Muhu, Kihelkonna, Püha, karuse, Hanila, Ridala.
Ristiusu pühakud ja nende kujutamine kunstis PÜHAK DOMINICUS Referatiivse töö koostaja: 2008/2009 1 - Sisukord: 1. Pühaku lugu 2. Kujutamine kujutavas kunstis 3. Kokkuvõte 4. Kasutatud kirjandus 2 - 1. PÜHAKU LUGU Domingo Guzman (Dominicus) sündis aastal 1170 Hispaanias. Ta õppis Palencia ülikoolis vabu kunste ja neli aastat teoloogiat. Kogu oma elu pühendas Dominicus võitlusele ketserluse vastu. 1206. aastal asutas ta nunnakloostri, 1214. aastal Toulouse´is kerjusmunkade ordu. 1217 andis paavst Honorius III Dominicusele ja tema vendadele "jutlustajate" nimetuse, millega esmakordselt tunnistati ühe ordu eesmärgiks jumalasõna kuulutamine. Jutlustajavendade ordu liikmed kandsid valget rüüd ja selle peal musta kapuutsiga mantlit, seepärast tunti neid ka ,,mustade munkadena". Do...
Ka nemad olid maksudest vabastatud. Kolmandasse seisusesse ehk kõige madalamasse kuulusid talupojad, käsitöölised ja kaupmehed, kes pidasid üleval esimest ja teist seisust. Keskaja peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Maismaatransport oli suhteliselt algeline ja ebasobiv hulgalise kauba trantsportimiseks.Linnad muutusid keskusteks, kus talupojad ja feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid. Keskaegses Euroopas kujunes välja kaks suurt kaubandusmerd, Vahemeri ja Läänemeri. Olulisemaks oli Vahemeri, kuna sealtkaudu toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga. Idast veeti Euroopasse maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm. Idamaine käsitöö oli peenem ja tehniliselt kõrgemal arengutasemel kui Euroopa oma, siis tarbisid Euroopa jõukamad kihid idas valmistatud kangaid, väärismetallist nõusid ja relvi. XII sajandil Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks kujunes Läänemerel 1159
Ingmar Bergmani ,,Det sjunde inseglet" Fimianalüüs ,,Ingenting undgår mig. Ingen undgår mig." (Surm) ,,Det sjunde inseglet" või eesti keeles ,,Seitsmes pitser" on Ingmar Bergmani, Rootsi ja terve maailma kinokunsti suurkuju, üks tuntuimatest teostest. Vägagi filosoofiline film linastus esimest korda aastal 1957 (www.ingmanbergman.se, 5.11.2011). ,,Det sjunde insegleti" tegevustik toimub keskaegses Rootsis. Äsja on puhkenud katk ning inimesed räägivad maailmahukust ja igavesest kannatusest. Rüütel Antonius Block (Max von Sydow) naaseb ristiretkelt ning kohtab oma teel Surma (Bengt Ekerot). Rüütel pakub välja mängida malet ja kui ta võidab Surma, saab ta edasi elada. Seejuures otsib Block vastuseid küsimustele ja kahtlustele jumala olemasolu ning elu kohta. Tema abiline Jöns (Gunnar Björnstrand) on aga vastupidiselt Blockile uskmatu ja irvitab nii jumala kui surma üle
Tallinna vanalinn on Eesti kõige populaarseim koht mida turistid külastavad. Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid.
· Usuti, et Aasias ja Aafrikas elavad hobujalgsed inimeste sööjad, et on olemas koerapäiseid inimesi. · Ohtlikeks peeti elu ekvaatori lähedal o Ookeani vesi nii kuum, et keeb · Piirati laevaga reisimisi o Kardeti merekoletisi o Kardeti ka üle Maa serva alla kukkuda · XIII sajandist said tuntuks itaalia kompasskaardid, millel oli eriti täpselt kujutatud rannajoon Kiriku osa keskaegses ühiskonnas · Kirik kujutas ennast feodaalse monarhina, kelle kuningas - Jeesus Kristus - viibib taevas · Rooma paavst oli jumala asemik maal · Paavst kinnitas, et tema olevat Rooma linna esimese piiskopi apostel Peetruse järglane ja aujärje pärija · Katoliku kirik oli rikas organisatsioon · Indulgentside muumist õigustas kirik, et heategusid oli üle ja paavstil oli õigus neid laiali jaotada
Erinevalt tsist. püüdlesid domin. ja frant. suuremale avatusele. Põhitegevuseks oli neil jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist ja panid suurt rõhku haridusele. Suuri maavaldusi kerjusmungaordudel ei olnud, kloostrid elasid munkade kogutud annetustest. Tsisterlaste ordu oli läbinisti aristokraatliku loomuga ja võttis oma ridadesse üksnes aadlikke, kerjusmungaordud olid aga avatud eelkõige linlastele. (naised olid keskaegses ühiskonnas isa või abikaasa eestkoste all). Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajlikku hooldusasutuse funktsiooni. Usundiloolased arvavad, et kõigepealt loobusid eestlased oma kõrgjumalatest ja hakkasid selle asemel austama kristlaste Jumalat. Väiksemaid jumalusi ja haldjaid austati aga pikka aega edasi. Tuntumateks kohandatud pühakuteks ( Jüri karjakaitsjana, Peeter ,,kalajumalana", Kadri lammaste kaitsjana, Tõnn koduloomade eriti sigade kaitsja.
Gooti kirikul on vähem torne kui romaani kirikul, aga dekoor on rikkalikum, sest on palju skulptuure ja ehistornikesi. Aja jooksul hakati kirikuid aina rohkem kaunistama. Välisilme detailid olid väga rikkalikud ja tavalist teravkaart asendasid mitmesugused erikujulised kaared. Tähtsamas gooti kirikud on NT Notre-Dame'i kirik Pariisis, Kölni toomkirik Saksamaal, Canterbury ja Yorki kirikud Inglismaal. Itaaliat puudutas gooti stiil üsna pealiskaudselt. Skulptuur sellel oli keskaegses kirikus tähtis roll: rahvast usuliselt harida ja kasvatada. Kuna rahvas oli kirjaoskamatu ja ei saanud ladinakeelsest jutlusest aru, siis pidi skulptuur olema ilmekas ja andma edasi täpselt kujutatava sisu. Romaani skulptuur oli kohmakas ja kujutati väga ebaloomulikult habet ja juukseid. Tundeelu anti aga edasi väga haaravalt. Gooti skulptuuris arenes nägude kujutamine. Tehti ka kindlate isikute portreid ja figuurid muutusid pikemaks ja saledamaks. Riietega rõhutati rohkem kehavorme.
Pirita klooster Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt, umbes aastast 1400. Põhi eestvedajateks said kolm kaupmeest: Hinrich Swalbart, Hinrich Huxer ja Gerlich Kruse. Nagu enamik toonaseid kloostreid oli see monasteria mixta tüüpi. Klooster oli mõeldud elamiseks kuuekümnele nunnale ja kolmeteistkümnele preestrile, kelle eluruumid pidid olema eraldatud teiste kloostrielanike ja tööliste ruumidest. Klooster ja kirik oli jaotatud kaheks, millest üks pool oli mõeldud nunnadele ja teine pool ilmlikele, kes soovisid kloostrikirikus jumalateenistusel käia. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. Kloostrikompleksi rajamise alguseni kulus siiski veel kümmekond aastat, sest alles 1417 saadi esimene paemurruluba. Mõned kloostri rajamise idee algatanud kaupmehed astusid uue kloostri vendadeks. Ehitustöid juhatas Hinrich Swalbart. Kloostri ke...
Keskaja algus ja lõpp: ALGUS: 476 Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamine LÕPP: 1453 Konstantsinoopoli vallutamine 1492 Ameerika avastamine 1517 usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Mõisted: SENJÖÖR suurfeodaal; oma valdustes poliitiline-, kohtu- ja haldusvõim VASALL keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal; lään koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjäär vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest FEODAAL maaisand FEOOD maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e senjöörilt; pärandamisõigusega maavaldus DOMEEN kuninga isiklik maavaldus BENEFIITS maavaldus ilma pärandamisõiguseta ALLOOD kohustustest vaba maavaldus, pärusvaldus VARJAAG viikingite nimetus Ida-Euroopas NORMANN viikingite nimetus Lääne-Euroopas VIIKINGID muinas Skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle kultuuri õitseaeg oli 8-11. sajandil KONUNG viikingite kuningas BOND taluperemees Skandina...
Ajaloo kontrolltöö küsimused Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130137 Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138145 Ülikoolid ja skolastika lk 154161 Renessanss ja humanism lk 162169 Suured maadeavastused lk 170177 Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178183 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. 5. Too välja ristisõdade põhjused. 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtu...
Venemaal kraabiti kirjatähed terava luupulgaga kasetohule või pärnakoorele. Roomlased kasutasid metallkepikest, mis oli ühest otsast terav, teisest tömp. Kepikese terava otsaga kirjutati vahasse, tömbiga suruti vaha siledaks – kiri kustutati. Esimene grafiitpliiats valmistati 1665. aastal. Grafiit oli selles habras ja murdus kergesti. Aastal 1790 leiutati grafiitplbri ja savi segust pliiats (Laasfeld). AJALUGU Traditsiooniliselt väidetakse, et keskaegses Inglismaal leidis karjus tormiga maha langenud puu, mille juured olid koos hallikas-musta massiga. Et leitud mass on grafiit, kristaliseeritud süsinik, tõestati Rootsi keemiku Carl Wilhelm Scheele poolt 1778. aastal. Nimi „grafiit“ tuleneb Kreeka keelsest sõnast „kirjutama“. Inlglise keelne nimi grafiidile on „plumpago“ mille tähenduseks on „sarnane pliile“, millest tuli ka nimi „pliiats“.
Gildid 10) Keskaegse linna välisilme Linnad olid ümbritsetud kaitserajatistega, vaesemad elasid väljaspool agulites 11) Vana-Liivimaa valitsejate vastuolud 14-15. sajandil ja nende lahendamise katsed Danzigi konverentsil Tartu piiskop, kes oli orduvastase opositsiooni hingel. Pani kokku võimsa ordu vastase liidu. 12) Eesti talupoegade olukord 14.-16. sajandil Maavabad, vabatalupojad ja adratalupojad 13) Katoliku usk ja kultuur keskaegses Eestis Peamine eesmärk oli tagada vaimulike järelkasv 14) Muutused eesti talurahva usundis keskajal Ajaarvamistähistena hakati kasutama katoliku kalendri kirikupühi, jõulud, jaanipäev 15) Keskaja kunst Eestis (stiil; arhitektuur ja kujutav kunst, tähtsamad näited). Michel Sittow Gooti stiil 12-16 saj -> Eestis 13-16 saj Toomkirik, Pühavaimukirik, Oleviste, Niguliste Niguliste altar-> HERMEN RODE SURMATANTS-> Bernt Notke
a klass Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted. Keskaegne Euroopa saab alguse Rooma langemisega, kui valitsejaks oli Karl Martell. See kujuneb välja umbes 1000. aastal, varakeskajal. Keskaja piirideks loetakse varakeskaega, vahekeskaega ning kõrgkeskaega. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism ning ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad ja linnakodanikud). Keskaegses Euroopas puudus tugev võimukorraldus, seega valitsemine sai põhineda vaid isiklikel suhetel. Suhe lääniisanda ja vasalli vahel oli varakeskajal kenasti paika seatud. Vasallid pidid oma lääniisandale lisaks truudusvande andmisele end abiks lubama ka oma lääniisandale, teenima tema sõjaväes ja toetama oma isanda otsuseid ning tema poliitikat. Vastutasuks andis lääniisand oma maa koos talupoegadega, kes maksid vasallile andamit, kasutada
Vanalinn Kadri Polakes Ltk09 Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid. Tänu võimsatele kaitseehitistele pole Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Samuti ei ole linnas massilisi uusehitisi, mis vana varju jätaks ja kõrvale tõrjuks. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja
Venemaa Katoliku usk Juht Rooma paavst, kes oli liidus kristlike monarhidega. Piibel ja jumalateenistus ladina keeles. Peakirik Püha Peetruse katedraal Roomas.16.s rajati indulgentside müügist saadud rahaga uus katedraal.Kirikuid kaunistasid freskod, reliikviad ,altar. Vaimulike abielukeeld (tsölibaat). Kirik korraldas 11.- 13.saj ristisõdasid paganate ja moslemite vastu. 8. Milles seisnes katoliku kiriku positiiv ja negatiivne roll keskaegses ühiskonnas? Katoliku kiriku positiivne ja negatiivne roll keskaegses ühiskonnas seisnes selles, et kirik muutus mõttevabaduse ja teaduste arengu takistajaks, kirku ettekirjutised ja dogmad pidurdasid teaduse arengut, piibel muutus absoluutseks tõeks ja kui teadlaste väited läksid vastuollu piibliga olid need valed, tänu sellele kirikule Kreeka-rooma ja araabia teadlaste tekstide kõrvaleheitmine, 13.saj alguseks olemas ja ladina keelde
KESKAJA MUUSIKA (Muusikalugu 10.klassile) Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Püha Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud filisoofiks võib pidada Püha Augustinust. Kristlus legaliseeriti 313.aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrikontorid, näiteks Tours, St. Gallin, Mitz. Liturgia poeetiliselt töödeldud piiblilõik missa igapäevane peamine jumalateenistus katoliku kirikus ordinarium muutumatu missa osa proprium vastavalt kiriku kalendrile muutuv missa osa. Missa muusikalised osad: I Kyrie Eleison Issand halasta II Gloria Au olgu Jumalale kõrges III Credo Usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benetictus Püha/Kiidetud olgu V Agnus Dei Jumala Tall Eesti heliloojatest on kirjutanud missasid Urmas Sisask (nt. Missa nr 3) ja Arvo Pärt. Gregoor...
Samuti tekitab aistinguid millestki õrnast, isoleeritust. Üldiselt roosa värv rahustab meeli, tekitab lootustunnet, vabastab stressist, toetab naiselikkust, lõõgastab vaimu. 5 VÄRVI AJALUGU Roosa muutus pederastide värviks. Natslikul Saksamaal pidid homoseksuaalsed mehed enda identifitseerimiseks kandma avalikult roosat kolmnurka. Euroopa keskaegses värvisümboolikas oli kahvatupunane ehk väikene punane kui sõdimise, verevalamise ja jõu, st tüüpiliselt meheliku punase värv. Alles 20.saj 20datel rõivastati väikesed poised töömaailma sinisesse, tüdrukutele jäi sellega hästisobiv heleroosa. Eriline roosa armastus õitses rokokoo perioodil Madam Pompadouri ajal(17211764) Alats 1729 kannavad katoliku vaimulikud 3ndal advendipühapäeval roosat.
maksmist kui senjöör on vangistusse langenud ning kingitusi senjööri vanema tütre abiellumisel. Läänikord ehk feodalism oli ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ning seda harisid neist sõltuvad talupojad. Senjöör oli suurfeodaal, kellest sõltusid feodaalses hierarhias madalamal olevad feodaalid ehk vasallid. Senjöörid olid maaomanikud, ning nende valduses oli nii poliitilinevõim, kohtuvõim kui ka haldusvõim. Vasall ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Lään maavaldus mille senjöör andis vasallile kasutada tasuks sõjaliste teenuste eest. Kõrgkeskaja alguseks peetakse 11. Sajandit ja lõpuks 15. Sajandit. Sellel ajajärgul toimusid suured sotsiaalsed ja poliitilised muutused. Tänu rahvaarvu ja põllumajandussaaduste kasvule hakkas taastuma linnastumine ja linnaelu. Järjest enam hakkas arenema käsitöö, rahandus ning kaubandus. Hakati ülesehitama
Rooma Impeeriumi võim langenud. Sellega kaasnes kaubandusvõrgustike kui ka kirjaoskuse hääbumine Lääne-Euroopas. Kirjaoskuse areng Euroopas Filosoof, poliitiline teoreetik ja teadlane Friedrich Engels on kirjutanud, et kirjaoskusel ja haridusel on klassiühis- konnas klassiiseloom. Kirja- oskus oli võimuloleva klassi privileeg ning seda kasutati ühe valitsemisvahendina. Kirjaoskuse areng Euroopas Kirjaoskuse omamise võimu kasutas keskaegses Euroopas ära ka kirik. Vaimulikud mungad, piiskopid valdasid kirjakunsti ning mängisid keskset rolli varase keskaja vaimulikus ning poliitilises elus. Kirjaoskuse areng Euroopas Kaheksandast sajandist kuni üheksanda sajandini kestis Karolingide renessanssi periood. Tegemist oli kultuurilise edasiminekuga. Muuhulgas kasvas kirjutamisoskus, arenes kunst, arhitektuur. Kirjaoskuse areng Euroopas 11
Sakraalarhitektuur - religioosne arhitektuur (kirikud, kloostrid, baptisteeriumid jm) Nelitis - Pikihoone ja põikhoone ristumiskohta jääv ruudukujuline ruum Nelitistorn - nelitise kohal kõrguv torn Arkaadid - ümarkaared Empoor - rõdu kirikus Valgmik - kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida Travee - ristvõlviga kaetud lööviosa Profaanarhitektuur - ilmalik arhitektuur (elumajad, ametihooned jm) Portaal - kunstiliselt kujundatud sissekäik Krutsifiks - skulptuur, mis oli väljaraiutud rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga Silindervõlv - vanim, juba Assüürias ja Egiptuses esinev poolsilindrikujuline võlvivorm Vööndkaar - võlvitud ruumikatte puhul toendeid (sambaid,piilareid või seinu) ühendav kaar, mis toetab võlvistikku ja liigendab teda võlvikuteks. Gootika - kunstistiil Euroopas 12.-16. sajandil. Nimetust, mis tuleneb gooti hõimunimest kasutati 16. sajandil Itaalias halvustavalt renessansile eelnenud keskaegse kunsti kohta; is...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
