Vanalinn Kadri Polakes Ltk09 Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid. Tänu võimsatele kaitseehitistele pole Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Samuti ei ole linnas massilisi uusehitisi, mis vana varju jätaks ja kõrvale tõrjuks. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Keskaega jäävat perioodi 15. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani võib pidada Tallinna arengus kuldajaks. Tall...
· kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaal-majanduslikke ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldtunnustatud arvamuse kohaselt loetakse eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227, kui Eesti lõplikult vallutati, kuni 1558.aastal alanud Liivi sõjani. Samuti on keskaja lõppdaatumiks loetud 1561. aastat, mil Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930
Keskaeg jääb antiikaja ja renessansi vahele. See on pikk ajajärk, mis kestis ligikaudu kümme sajandit. Keskaega kiputakse alati seostama vaid lõputute sõdade, nälgivate talupoegade ja kohutavate taudidega. Keskaeg ei olnud sugusi vaid harimatuse ning julmuse ajastu. Antiikaja linnad hävisid kui barbarid Rooma riigi hävitasid. Osa neist purustati võitluse käigus, osad hääbusid ise. Pärast anttikaja linnade hävimsit hakkasidki kujunema keskagsed linnad. Linnade tekkimine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam
Tänapäeval on tromboon populaarne dzässmuusikas. TUUBA Tuuba on sümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma neljas, kõige suurem ja kõige madalamahäälsem liige. Tuubaga nagu kontrafagotigagi saab sümfooniaorkestris kuuldavale tuua kõige madalamaid hääli. Tuubasid tunti juba Vana-Roomas. Sealne tuuba oli sirge, laia lehtriga signaalitoru. Ilmselt oli selle riistapuu hääl niivõrd sisendava kõlaga, et ta nimi ja tähendus mingi teate või signaali andjana-toojana kandus edasi keskaega. Tuba mirum pidi inglite käes kõlama sel päeval, kui maailm lõpeb. Kindlakskujunenud kirikliku leinateksti põhjal tekkis muusikaline vorm - Requiem. Selle üks osa on Tuba mirum. Niisiis on Vana-Rooma tuuba pill, mis on andnud nime ka muusikalise vormi ühele osale. Kaasaegse tuuba esivanemaks olid mitmesugused madalakõlalised sarved. Möödunud sajandi algul, mil suure vaimustusega paigaldati pasunatele ja sarvedele ventiile ja pumpasid, sündis ka kaasaegne tuuba. 1835
Nii prantsuse filosoofi Rousseau üleskutse püüelda loomulikkuse ja looduse poole kui ka saksa suurvaimu Herderi vaimustus rahvaluulest sobisid hästi romantikute aadetega- parema ja vabama ühiskonna ning terviklikuma inimese ideega. Iga uus kirjandusvool vastandab alati vanale, asub selle asemele. Romantismi vastandus üldjoontes nii klassitsismi vormirangusele ja antiigilembusele kui ka valgustuse liigsele mõistuspärasusele. Romantikud läksid tagasi keskaega ja renessanssi ning mõnigi autor seadis endale Shakespearei loomingu. Siiski ei olnud romantism päris homogeenne nähtus: selle palet mitmekesistasid eri rahvaste erinevad sotsiaalsed olud, üldkultuurilised tegurid ning kirjanduslikud traditsioonid. Seetõttu ei saa romantismi ka üheselt defineerida. Romantismi peegelduvad need meeleolud, mis haaravad ühiskonda üleminekuaegadel, kui oodatakse midagi uut, aga samas tuntakse selle uue ja senikogematu ees ärevust
ROMANTILINE LUULE. KT Romantism - Romantism vastandus valgustusaja seisukohtadele (ratsionalism, usk mõistuse jõusse). - Romantismi tunnused (7). 1.Idealism, hingelise ja vaimse pidamine tähtsamaks materiaalsest, usk jumalasse. 2.Tunnete ja fantaasia asetamine mõistusest kõrgemale. 3.Igapäevasest tõelisusest ja argielust põgenemine ja kõige ebatavalise, üleloomuliku, reeglipäratu ja eriskummalise hindamine. 4.Üksikisiku ja/või rahva tähtsuse ja eripära väärtustamine. 5.Ajaloo ja rahvapärimuste väärustamine. 6.Tundelüürika tõus esiplaanile. 7.Eri kunstide, kirjanduszanrite ja stiilide segunemine. - Romantism valitses 19. sajandi esimesel poolel. - Romantikud uurisid kaugeid aegu (eriti müstikaga köitvat keskaega), kaugeid eksootilisi maid(eriti idamaid), inimhinge uurimata a...
Tee endale õpiku ja arvuti abil konspekt VANA-LIIVIMAA LINNAD 1. Määra keskaegsete linnade pitserid, linnade nimed või praegune vapp. Püüa täita võimalikult palju lahtreid. Keskaegne pitser LINN Praegune vapp TALLINN Linnaõigus 15. mail 1248 a- st VILJANDI VANA- PÄRNU NARVA TARTU Linnaõigus 1262. a-st PAIDE HAAPSALU 1 UUS-PÄRNU ...
Inimgeograafia ja loodusgeograafia sarnasused: mõlemal on ühine ajalugu, loodus ja inimesed on seotud, mõlemad on ruumilised teadused. Inimgeograafia tegeleb aga inimtegevuse, ühiskonnaseadustega; põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis loodusgeo hoopis loodusnähtuste ja loodusseadustega, põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju ruumilise koospaiknemise alusel Tänapäeval jaguneb inimgeograafia : Loodusvarade geograafia: kuidas ja milleks looduvara kasutada Rahvastiku ja asulastiku geo: rahvastiku paiknemine, koosseis, tiheduse erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: usk...
Inimgeograafia ja loodusgeograafia sarnasused: mõlemal on ühine ajalugu, loodus ja inimesed on seotud, mõlemad on ruumilised teadused. Inimgeograafia tegeleb aga inimtegevuse, ühiskonnaseadustega; põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis loodusgeo hoopis loodusnähtuste ja loodusseadustega, põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju ruumilise koospaiknemise alusel Tänapäeval jaguneb inimgeograafia : Loodusvarade geograafia: kuidas ja milleks looduvara kasutada Rahvastiku ja asulastiku geo: rahvastiku paiknemine, koosseis, tiheduse erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: usk...
395Rooma impeerium jagunes lõplikult kaheks:lääne rooma ja ida rooma 330Rooma pealinnaks sai konstantinoopol 180Rooma keiser marcus aureliuse surm,mille järel hakkas lagunema rooma rahu. Lõpuks 1453 konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1492. Kolumbus avastas Ameerika 1517usupuhastuse algus saksamaal Keskaeg jaguneb: Varakeskaeg 510 saj Kõrgkeskaeg 1113 saj Hiliskeskaeg 1415 saj Vanauusaeg 1618 saj Keskaeg oli euroopas. Keskaega võib piiritleda alaga kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. 2) Nimetage Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. Frankide võimu haripunkt oli Karl Suure valitsus ajal, aastatel 768814. Ta laiendas riiki (Saksamaa, Itaalia). Karl pani aluse Karolingide dünastiale. Ta krooniti keisriks. Tänu sellele oli keisrivõim ajutiselt LääneEuroopas taastatud. (Karl SuurEuroopa isa).
Keskaeg Sissejuhatus: - Mõiste ,,keskaeg" võeti 14-15 saj. Kasutusse. - Keskajal ladina keel muutus - Keskaega peetakse allakäigu ajajärguks - 18. saj lõpus hakati keskaega idealiseerima romantikute poolt kangelasajastu - 313 Milano Etikt, 375 hunnid tungisid Euroopasse, 476 katkes Lääne-Roomas keisri võim, 495 ristiti Frankide kuningas kõike võib keskaja alguseks pidada - 1453 türklased vallutasid konstat, 1494 itaalia sõjad, 1517 Luteri teesid võib keskaja lõpuks pidada - Niisiis keskaeg algab u. 5 sajandil ja lõppeb ca 1500 aastal. Venemaal olid piirid teised, isegi 17
kaalutlemata käitumine ja mõtlematud teod; verepilastus on neil tavaline, maagia ja nõidumine kuuluvad igapäevaelu juurde. Lõpuks Buendiade dünastia hävib, nagu ka Macondo linn. Umberto Eco (sünd. 1932) Postmodernismi seostatakse ka itaalia kirjaniku, Bologna ülikooli semiootikaprofessori Umberto Ecoga, kelle esikromaanil ,,Roosi nimi" (1980) oli tänu selle filmiversioonile (1986) tähtis roll postmodernistlike ideede võidukäigus. Romaani tegevus on viidud keskaega, mida iseloomustasid konfliktid paavstide ja keisrite, kohalike vürstide ning piiskoppide vahel. Eco romaani võib lugeda kui põnevikku, kus on esindatud kõik kriminaalromaani elemendid, aga ka kui teaduslikku uurimust selle salapärase ajastu kohta. Teos on täis vihjeid, pilte, mõistatuslikke märke, kahemõttelisusi. ,,Roosi nimi" sai kogu maailmas menuraamatuks, kuid kutsus esile ka teravat kriitikat. Leiti, et romaan ei paku midagi uut, vaid ainult tsiteerib,
5 Keskaeg · Lääne-Rooma riigi langemine 476 pKr · Ameerika avastamine 1492 · Konstantinoopoli vallutamine 1453 · Reformatsiooni algus Saksamaal 1517 · Keskaeg: 5. saj 15. saj Keskaega iseloomustab suur rahvaste rändamine: germaanlased, slaavlased, araablased. Kujunesid välja meile tänapäeval tuntud rahvused ja keeled: ladina keel indoeuroopa keeled romaani keeled (prantsuse, itaalia, hispaania, rumeenia, portugali). Germaani keelte(inglise, saksa, hollandi, rootsi, islandi) piirkonnaks jäi Saksamaa, Skandinaavia ja osa SBR. · baskid on säilitanud oma rahvuse ja keele · keldid baskimaa, sotimaa, wales · Keskaja kirjanduse arenemist mõjutasid: o rahvaluule o ristiusk o antiikkultuur · kirjanduse areng algas jälle algusest rahvaluulest · Kuidas mõjutas ristiusk kirjandust? o Eelmistes uskudes oli tähtsal kohal temp...
Kodanlus oli romantismile vastuoluline. Romantism rõhutab üksikisikut, kodanlus rohkem masse. Hiljem oli romantismi kantsiks ka Prantsusmaa ja ka terve maailm, aga eri piirkondades oli erinev mõju. Nooremates kultuurides oli valgustusliku kallakuga nt. Ida-Euroopa. Toodi tulevikulisi toone, romantikud rõhutasid vabadust ja õiglust, vabaduse ja õiglust vaatlus-ühiskonnas mõisteti, et ameeriklased jms ei ole halvemad. Kõik on võrdsed. Romantikud toovad sisse kangelase. Idealiseeriti keskaega ja keskaja inimesi. Tähtis oli loomulikkus. Kirjandus oli tihti muinasjutu laadne, tulid maagia, müstika. Tegevus toimub (romaani puhul) mineviku eksootilistes paikades- Hispaania, Kreeka, need on põnevad kohad, teistsugused. Esiplaanile tõusis lüürika. Hakati hindama vanu rahvalaule, nt. Rolandi laul. Inglismaal sai kuulsaks Shakespeare. Keskaegased kangelaslaulud innustasid ka äärealasid üles tähendama oma kangelaslaule. Loominguvabadus, võimalikult vähe reegleid.
Linna kodulehel (http://visittartu.com) iseloomustatakse Tartut nii: ,,Põline ülikooli-, muuseumide- ja hansalinn Tartu asub Emajõe kallastel. Tartust võib leida nii seiklusi, romantikat kui hetki lihtsalt mõnusaks äraolemiseks. Omanäolised kohvikud ja baarid, tudengite nooruslik melu ja professorite akadeemilisus, palju üritusi - kontserte, festivale ja etendusi igale maitsele - see kõik kokku ongi Tartu!" Sellel värvikal linnal on ka väga mitmekülgne ning paeluv ajalugu, ulatudes keskaega ja olles väga sõdade- ning tulekahjuderohke. Ajalugu Tartu asetseb kohas, kus kitsamates kohtades oli võimalik ületada omaaegset tähtsat veeteed Emajõge. Arvatavasti rahvasterändamise ajal Eestis 5. 6. sajandil, rajati Toomemäele hilisema Tartu Tähetorni kohale muinaslinnus. Tänu soodsale asukohale sõjanduslikus ja majanduslikus mõttes, sai Tartust peagi tolleaegse Ugandi maakonna olulisim keskus
See rajati 12. sajandil, kuid omandas praeguse kuju alles ümberehituse käigus 15.- 16. sajandil. Heidelbergi lossist on järel üksnes võimsad varemed. Kunagise hilisgooti ja renessansi stiilis rajatise säilmed elavdavad Heidelbergi linnapanoraami. Burg Hohenzollern Hohenzollernite kunagise valitsejaperekonna linnus, asub Svaabi Juura mägedes Hechingenis ja ehitati 13. sajandil. Hiljem on seda korduvalt muudetud. Praegune keskaega matkiv stiil on pärit ümberehitusest aastatel 1850- 67. Schwerini loss paikneb saarekesel. Loss pärineb aastaist 1843- 57, selle kabel on 16. sajandist. Praegusel kujul matkib see Loire'i oru losside stiil . Lichtensteini loss on kuulus tänu Wilhelm Hauffi samanimelisele romaanile. Ehitis demonstreerib ilmekalt 1840. aastate romantilist stiili. Branderburgi värav 1791. aastal linna läänepiirile ehitatud Brandenburgi värav on
milles ta kaitses algupärast teooriat aatomitest ja nende jõududest. Aastal 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja asus ühtlasi tööle kuningalossi raamatukogus. Ta pidas loenguid matemaatikast, loodusteadusest, loogikast, antropoloogiast, geograafiast, metafüüsikast, moraalifilosoofiast ja teoloogiast. Aastal 1770, kui ta oli 46-aastane, nimetati ta loogika ja metafüüsika korraliseks professoriks. Kant oli pärast keskaega esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Oma kuulsamaid tekste ei kirjutanud ta mingi geniaalse inspiratsioonihoo tulemusena, vaid need valmisid pika töö tagajärjel Aastal 1781 ilmus tema tähtsaim teos "Puhta mõistuse kriitika". Ta õpetas ülikoolis 1797. aastani, mil tema surmani oli jäänud seitse aastat. Praktiliselt kogu Kanti elu möödus kodulinnas, ta oli väikest kasvu, kehaliselt nõrk ja põdur.
rahamajanduse üle- kaal naturaalmajand. -> naturaalmajandus -> areneb rahamajandus, mille -> pärisorju järk-järguline baasiks on linnad. kadumine ->perioodi lõpul algab linnade -> tsunftikäsitöö õitseng -> maailmarännud, kujunemine -> kaubanduse areng maadeavastused ->feodaalne killustatus -> algab tsent. riikide teke Prantsusmaal võib keskaega luged akuni Prantsuse revolutsioonini ning Venemaal Peeter I’ni FEODALISM Feodalismi mõiste on kasutusele tulnud hiljem , see on tehniline termin, mis tuleneb sõnast feudum. Feodalism on seotud omandisuhetega. Selle iseloomulikult tunnused ühiskonnatüübina on : seisused jagunevad klassidesse, aadel on ühisonna tipp. Feodalism Nõukogude mõistes on majandustüüp, kus olulisim sõltumatute talupoegade töö mõisnike heaks ilma majandusliku sunnita, vaid kohustuse pärast.
Õigus ei ole Lääne kultuuris autonoomne mitte ainult usu suhtes, vaid ka poliitilise võimu valdajate suhtes, õigust iseloomustab teataval määral valitsev suhtumine võimusse. Õhtumaa juristide identiteeti on alati kuulunud teadmine allumisest eelkõige õigusele kui iseseisvale nähtusele, valitseja iga sõna ei ole koheselt õigus. Antiik-Roomas tekkinud teadmise õiguse autonoomsusest, õiguse õigustusest olla autonoomne kandis antiigist keskaega katoliku kirik. Viimase teenistusse astus hilise keisririigi perioodil hulgaliselt juriste, kes tõid sinna kaasa oma ilmaliku õiguspraktika ja halduse kogemuse. Nad andsid kirikule, kus juba oli kujunemas territoriaalne-hierarhiline struktuur, oma teadmised ja oskused asjakohase halduse loomiseks. Lisaks neile praktilistele oskustele ja teadmistele valdasid Rooma hilised juristid veel teadmist, et õigus peab kontrollima poliitikat. Nad väitsid, et õigusel on õigus olla autonoomne.
,,KESKAEGNE RÜÜTEL" Maarit Iris Lootus Pedagoogika II kursus Pimedat keskaega on ühteaegu nii imetletud kui ka kardetud. Müstilise auraga ajastul toimus mitmeid ühiskondlikke, aga ka mõttemaailma muutuseid, mille üheks osiseks on kindlasti rüütlite esilekerkimine, kogu rüütlikultuuri elavnemine ja sellega seonduv rolliasetus. Ajalugu kirjutavad võitjad, mistõttu need ka inimeste mäludes koha leiavad. Kahtlemata võib üheks keskaja tähtsamaks sümboliks pidada rüütlit kui kangelast, võitjat, päästjat, anastajat.
Kristlased olid ranged monoteistid, selle pärast ei saadud tuua ohvreid Rooma keisrite altaritele. Üritasid seda muu-usuliste ehk paganate seas levitada. Teised uskusid, et keeldumine teiste jumalate austamisest toob kaasa karistusi kristlaste piirkonnas.Kristlus oli rooma riigis keelatud. 46a kiusati esimest korda kristlasi riiklikult taga, süüdistades neid linna süütamises, üritati sundida neid keisritele ohverdama. 27.VANAAJAST KESKAEGA. Suur rahvasterändamine tõi germaanid Rooma riigi lääneossa, kus keisrivõim nõrgenes.Uue ajastu algus. Rooma uus tugevnemine284-395: *keiser Diocletianus284-305 lõi korra,lasi end jumalikuks kutsuda,kärpis senati ja kodanike vabadusi,tähtsustas keisrit ja bürokraatiat*tema ajal dominaadid(dominus et deus=isand ja jumal)* Constantinus Suur 306-336 legaliseeris 313a ristiusu, rajas uue pealinna
Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused nagu näiteks kraanivesi, keskküte, elektrivalgus ja palju muud. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Kuid tänapäeva ühiskonnas on inimesele kodu koduks ning kontor kontoriks. Võrreldes keskaega tänapäevaga, on muutunud ametite tähtsused. Pooled tööd on tänapäeval üle võtnud masinad ning keskaja põhiametite osakaal ja tähtsus on tänapäeva ühiskonnas olematud. Paljusid ameteid, mis olid keskajal, ei ole enam tänapäeval esindatud. Linnade tekkimine keskajal oli suur muutus rahvale. Tekkis süsteem ning seadused, mida kõik pidid järgima. Tänu seadustele tekkis kord ning inimesed hakkasid elama ja töötama nagu üks, öeldi et keskaegne ühiskond oli korporatiivne
Juba venestamise ajal 6 aritmeetikaõpikuid kirjutanud August Maramaa (Merfeldt) oli üks viljakamaid autoreid ka noores Eesti Vabariigis. Temalt ilmus 1921-1925a. kuueosaline ,,Aritmeetika ülesannete kogu" ja see oli mõeldud kõikide algkooliklasside tarbeks. Algkooli ajalookursus oli üles ehitatud lineaarsel printsiibil: 4.klassis käsitleti sündmusi vanimast ajast rahvaste rändamiseni, 5.klassis keskaega kuni orduaja lõpuni, 6.klassis ajajärku Liivi süjast Eesti iseseisvumiseni. Loodusõpetus algas 4.klassist ja selle ülesandeks oli kodumaa looduse ning inimese elutegevusega seotud loodusnähtuste tundmaõppimine. 1922.aastast alates kasutati koolides P.Kogermanni, H.Männiku ja L.Mahsteini ,,Loodustõpetust", seitse aastat hiljem hakkas sellega võitslema ,,Väike looduse sõber" I-III (J.Lang, A.Paris, V.Peet, G.Reial). Maateadus oli 4. klassis loomulikuks jätkuks koduloole
teisi kaitsta AADLIK aadli seisusse kuuluja LINNUS kaitse otstarbel ehitatud aadliku elupaik VAKUS vasalli ühine söömaaeg talupoegadega, mille käigus võeti vastu andameid MÕIS aadliku majapidamine, mis koosnes mõisa hoonetest ja seda ümbritsevatest põldudest ja küladest 1241.a. Liber Census Daniae Taani hindamisraamat Eestis 3 mõisat ja 115 vasalli Täitke tööleht: Üleminek muinasajast keskaega. Liivimaa ristisõda Liivimaa ristisõja eeldused, huvigruppide eesmärgid EELDUSED Drang nach Osten 1143.a. rajati Läänemere lõunakaldale Lübecki linn, millest sai edasitungi keskus koged PÕHJUSED Saksa rüütlid pattude lunastamine, sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisusekohaseid valdusi hankida Saksa kaupmehed ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega
5 ,,saatuse sünfoonia") 2. Kammermuusika a. Klaveri sonaadid (32) a.i. Pateetiline a.ii. Appassoinata a.iii. Kuupaiste sonaat 3. Ooper a. 1 ooper (Fidelio) Rahvuslik ärkamisaeg Näited: · Nt. Kreutzwald · Puskin Boris Godumov · Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis" · Dumas ,,musketärid" · Omased on hästi tugevad emotsioonid 19. saj armastab fantastikat, muinasjutud, vaadatakse keskaega kuna seal on müstikat jne. Sümbolite kasutamine Iseloomulikud ja uued jooned 19.saj muusikale: 1. Ülipopulaarseks saavad soololaulud klaveri saatel (emakeelsed, täis sümboleid jne) 2. Suuremaks muutub sümfoonia orkestri kooseis (pillide uuem kooseis) (vaskpillide tõttu) 3. Luuakse ka uusi pille (saksofon: töötab nagu puupuhkpill) 4. 1709 haamerklaveri algus (kõige populaarsem pill tol ajal) tõeline äriartikkel a. Peab olema kuulus klaveri õpetaja
Järgnevalt vaatleme lähemalt. Õppematerjalid: Tartu Ülikooli poolt välja antud kogumikus ,,Soorollid õppekirjanduses" (Mikk, 2002) tuuakse välja asjaolu, et õpikutes on rohkem esindatud ja välja toodud meessugupool. ,,Eesti ajalugu gümnaasiumile" (autorid Andres Adamson ja Sulev Valdmaa, 2001) analüüsinud Riin Hiieväli leiab, et õpik on meestekeskne ning normatiivne: naiste elu ja tegevusalade kujutamine on jäänud tagaplaanile nii muinasaega kui ka keskaega käsitlevates peatükkides, kuid suureneb veidi uusaega puudutavates osades, kus pööratakse rohkem tähelepanu perekonnale. Seega võivad õpikud edasi anda seksistlikke hoiakuid ja aegunud stereotüüpe. Sootundlik pedagoogika proovib muuta seda, et muinasjuttudes oleksid printsid alati päästjad ja printsessid vajavad päästmist, st õpikud peaksid olema valitud sellised, mis annaksid nii tüdrukutele kui ka poistele edasi aine, ilma laskumata soostereotüüpidesse.
4. Eesmärgiline põhjus ( õpilane läheb ülikooli, et saada targaks) Inimese tegevuste siht ja mõte on õnn. Loomutäius inimene realiseerib kogu oma potentsiaali. Mõistuslikud ja kombelised voorused. Aristotelese riigiteooria ideaalne riigikord on aristokraatia( paremate võim) ja demokraatia segu. Keskaeg 476 1492 ( läänerooma viimase kreisi kukutamine Kolumbus avastas ameerika ) 5-15 sajand Irenaeus Sündis 2.saj. p.Kr. Keskajaeelne filosoof. Elas enne keskaega aga mõtetes oli keskajas. Sündis tänapäevases Väike-Aasias, tänapäeva linn Izmir. Keiser Nero valitses/elas enne Iranaeust. Nero käskis õpetajal enesetapu teha ja ta tegi ka. Irenaeus kolis Galliasse( Prantsusmaa) Peateos · Eresiate vastu Eresia ketser- valeõpetus Augustinus (354-430) Sündis Thagastes, tänapäeva Alzeria. Tema filosoofia oli seotud kasvatusküsimustega. Tema lemmik kõnemees oli Cicero, vanarooma kõnemees. Manilus ehk pärsia usund
Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99).
jalutuskäik maa-alust elu avastama. Tallinna kindluse kaitseehitised ehk bastionid on näinud väga eriilmelist ajalugu peale seda, kui kindlusel enam kaitsefunktsiooni polnud. Näiteks kasutasid linnaelanikud bastione pelgupaigana, kui Tallinna 1944. aastal pommitati. 19. Rakvere linnus Rakvere linnus on vaieldamatult kõige atraktiivsem linnus, kus on võimalus reisida tagasi keskaega. Linnus ei ole vaid vaatamiseks. Turist saab osaleda igasuguste keskajaga seotud tegemistes või ammutada teadmisi keskajale iseloomulikust tegevusest (nt nõiduses kahtlustavate inimeste piinamine) näiteks saab külastada piinakambrit, õudustekambrit, veinikeldrit, vaadata-proovida sepatööd, osaleda mõõgavõistlused, proovida vibulaskmist, vaadata linnuses elavaid koduloomi, teaduste kambris saab valmistada püssirohtu. 20. Narva linnus
Kahtlemata on selleski oma, kuid nähtavasti mitte kogu tõde." Siin ilmnebki väike vastuolulisus: ühelt poolt oli Ristikivi iseseisev oma loomingus, kuid samas läks talle teiste arvamus korda. Ristikivi paguluskirjanduse lõpuperiood. 1961.aastal, pärast 8-aastast pausi, ilmus kirjaniku välja romaan ,,Põlev lipp", mis tekitas suurt ootuspõnevust ja pettumust veelgi rohkem, sest raamat ei rääkinud nüüdisaja eesti rahvast ega lähematest paikadestki, vaid oli taandunud kaugesse keskaega. Pagulastest lugejate seisukohti väljendavad kriitikud arvasid, et sääraseid raamatuid oleks võinud kirjutada sõjaeelses Eestis, mitte aga siin ja praegu, kus kirjanduselt oodati hoopis midagi muud. Seekord ei lasknud Ristikivi end sellest heidutada ning ajavahemikul 1961-1976 sai ta valmis 11 romaaniga, lisaks üks raamat novelle ja jutustusi. Tema teostesari keskendub eelkõige Euroopa keskajale. See Ristikivi suur, oma mahult ja haardeulatuselt eesti
1) Nimetage islami usu rajaja, selle usu ainujumal ja pühakiri Muhamed, Allah, koraan 2) Loetlege 5 põhikohustust, mis on islamiusuliste elukorralduse põhialuseks usutunnistus(ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas näoga Meka poole, paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse 3) Nimetage islami põhisuunad · sunniidid tunnistavad esimese kaliifina Abu Bakrit ja sunnat · siiidid eitasid kolme esimest kaliifi ja leidsid, et Muhamedi seaduslik järeltulija on tema mõrvatud väimees Ali, kelle järeltulija ilmub enne maailmalõppu välja kõigi muhameedlaste valitsejana 4) Mis rajatised(3) iseloomustavad islamiusulisi linnu Mõseed(pühakojad), medresed(islamiusuliste noormeeste koolid), hauakambrid, kaubatänavad(basaarid). 5) Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdasele levikule islami kunstis? Muhamedi keeld kujutada...
Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Nii kohustuseks kui õiguseks oli sõjateenistus. Õigus: Talupoeg sai vabalt maad kasuta...
jumalate ja kangelaste tegudest, müütilistest ja tegelikest sündmustest. need on enamasti põlvest põlve edasi kantud. 8. Kelle nimega on seotud Kreeka arhailised eeposed? 9. Nimeta Homerose eeposed 10. Kirjelda lühidalt nende sisu 11. Sophoklese looming 12. Kirjelda "kuningas oidipuse" sisu 13. Mis on saatusetragöödia 1. Kosmopoliitiline tähendab rahvustunnet eitav. Mina mõitsan seda nii, et kirik tahtis inimest täielikult kontrollida ja oma territooriumi laiendada. 2. Keskaega jagatakse: 6 osaks.Need kestavad umbes 100 aastat. 3. Ühiskeeleks kujunes ladina keel tänu piiblile. 4. Inimese maise ja vaimse olemuse määras ära kirik ja selle juhtkond. 5. Ainuideoloogiaks peeti seda, et inimene peab olema täielikult jumala ja kirku teener. 6. Neis lugudes segunesid traditsioonid, rahvapärimus ning ajaloole. 7. Tuntumad kangelaslood on: "Nibelungide laul" (vana germaani) "Vanem Edda" (Islandi-skandinaavia) "Beowulf" (Hispaania)
Gangese ääres. Selle ühendatud riigi võimsaim valiteja oli kuningas Asoka, kes vallutas suure osa Hindustani poolsaarest. Asoka olnud tark ja õiglane valitseja. Ta lasi rajada palju ehitisi ning jälle kasvasid linnad. Asoka suurriik lagunes pärast tema surma. India hakkas uuesti mitmeks tükiks jagunema ja riigid ei sõltunude enam õksteisest. Umbes 320 a pKr India riik taastati ja uue riigi ajalugu ulatub ka juba keskaega. ühiskonna korraldus Vaisjad ja suudrad pidid toitma Aarjalaste ühiskonnakorraldus Aarjalstele sai väga iseloomulikuks kastikord. Inimesed jaugenid sünnijärgi gruppidesse ehk seisustesse. Usuti, et iga seisus oli tekkinud jumala kehaosadest. Preestrid ehks braahmanid olid tekkinud jumala suust . kuna nende ülesandeks oli kuulutada jumala sõna. Ksatrijad olid sõjamehed. Need pidavat tekkinud jumala
KESKAEG! Sissejuh. Keskaega... · Nim. Keskaeg võttis esimest korda kasut. Giovanni Andrea, Paulus II raamatukoguhoidja. · Keskaeg kestis 476-16. Saj keskpaik. Võib ka lõpetada: · 1453, kui Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja lõppes 100 a sõda · 1492 Am avastamine · 1517 M. Lutheri teesid, reformatsiooni algus · madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade peri...
Huvitus antiigist ja keskajast; püüdis uurida muinasaega Baltikumis, aga ta tööd eriti hea tasemega polnud. Samuti arvas arheoloogiliste leidude põhjal, et Eesti esmaasukad olnud germaanlased (=sakslased). Seetõttu läks eestlastega (Faehlmann jt) tülli. Friedrich Georg von Bunge- kõige olulisem baltisaksa õigusajaloolane. Uuris, kogus ja publas meeletult Vana-Liivi allikaid, eriti õigusajalugu. Tänu talle on Liivi keskaega uuriva ajaloolase töö palju lihtsam! Sest tema algatas kõik need suurepärased sarjad nagu LUB, Brieflade ja ka Schirreni Liivi sõja aegne diplomaatika. Oli nii Tartu linnaametnik kui ka TÜ professor, siis aga ütles midagi valesti, mis vene rahvuslastele ei meeldinud ja 1842 pidi ära Saksamaale minema, aga jätkas selagi Balti ajaloo uurimist. Tema järel tuli väga suur koolkond baltisaksa õigusajaloolasi.
moraalinormidega lood (ligimesearmastus, jumalaarmastus), farss – koomiline, labane, kunstlik, ebaloomulik näidend, tüüptegelastega näitemäng, sotii – improviseeritud näitemäng, sõltub esinäitleja ja trupi improvisatsioonioskusest ning sellest, mis teema intrigeerivam oli selles paigas, sest seda siis pilgati, sotsiaalne pilkamine 11. Renessansi kirjandus. Dante Alighieri Renessansi kirjandus Renessanss sai alguse Itaalias. Renessanss on periood pärast keskaega, kui antiiki ja loodust eriti tähtsaks peetakse. Ajaliselt leiab renessanss aset 14-16. sajandil. Sellele perioodile on omane humanism ja humanistide tegevus. Renessansi ajal lähtuti antiigist ja uuriti eriti antiiki (Petrarca, Boccaccio). Renessansile on iseloomulik maise armastuse ja seksuaalsuse tõrjumine, samal ajal looduse idealiseerimine. Raamatud leidsid aina laiema lugejaskonna kõigi ühiskonnaklasside seas. Dante Alighieri
---------------------------------------------------- Keskaja kunst: · ROMAANI STIIL paksud müürid, ümarkaared, kitsad/pisikesed uksed ja aknad. Vana-Rooma ehitistelt eeskuju võttev stiil. · GOOTI STIIL teravkaared, kõrgused, roosaken. Jumalaema kirik Pariisis. · "Surmatants" - Bernt Notke kunstiteos, mis käsitleb endas keskaja keskset mõtet surma ees on kõik võrdsed. · Piibli-aineline kunst maaliti Vana Testamendi teemadel, tegevustik toodi Keskaega. · Kappaltar ehitis, millel eristusid erinevad pühakute kujud või usuainelised maalid ning mis oli kiriku altari taustaks.
Tuuba Tuuba on sümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma neljas, kõige suurem ja kõige madalamahäälsem liige. Tuubaga nagu kontrafagotigagi saab sümfooniaorkestris kuuldavale tuua kõige madalamaid hääli. Tuubasid tunti juba Vana-Roomas. Sealne tuuba oli sirge, laia lehtriga signaalitoru. Ilmselt oli selle riistapuu hääl niivõrd sisendava kõlaga, et ta nimi ja tähendus mingi teate või signaali andjana-toojana kandus edasi keskaega. Tuba mirum pidi inglite käes kõlama sel päeval, kui maailm lõpeb. Kindlakskujunenud kirikliku leinateksti põhjal tekkis muusikaline vorm - Requiem. Selle üks osa on Tuba mirum. Niisiis on Vana-Rooma tuuba pill, mis on andnud nime ka muusikalise vormi ühele osale. Kaasaegse tuuba esivanemaks olid mitmesugused madalakõlalised sarved. Möödunud sajandi algul, mil suure vaimustusega paigaldati pasunatele ja sarvedele ventiile ja pumpasid, sündis ka kaasaegne tuuba. 1835
lühikeseks, kuna peale tema surma saadeti tema poolt soositud itaalia krahv Franzisco Santi, kelle poolt juhitud vappide osakond kujundas tiitliaadlike vappe, saadeti asumisele Siberisse. 18. ja 19. sajandi sündmused ning heraldiliste traditsioonide muutumine mõjutasid mõnel juhul ka vanade vappide omanikke. Ajaloolise heraldika poole pöörduti tagasi 19. sajandi esimesel poolel, mil Saksamaal algas romantismi ajajärk. Romantism väärtustas taas keskaega ja ühtlasi klassikalist heraldikat. Vappide ajaloolisust tõestasid eelkõige asjaarmastajad-ajaloolased, kes koondusid 1834. aastal Jelgavas asutatud Balti Provintside Genealoogiaseltsi. (ibid, lk 64-65) KOKKUVÕTE Heraldika maailm on värvuste ja sümbolite maailm. Sümbolite juured on inimkonna alguses. Märgi lahutumist objektist peetakse tähtsamaiks revolutsiooniks inimeseks kujunemise teel. Orienteeruda märkide maailmas tähendab säilitada side läbikäidud teega. Vapp kõnetab meid
Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lo...
Sellele on iseloomulik maaomandi ja naturaalmajapidamisega seotud poliitiline võim. Süsteem oli hierarhiline: ühiskonna erinevaid kihte sidus omavahel kaitse , teeninduse ja usuelu vastastikune mõju. Ülemkihid tasusid oma vasallidele raha asemel neile maakasutamisõiguse ja privileegide andmisega. Hiliskeskajale iseloomulikud tunnused: katastroofid, konfliktid, mässud, usuline hüsteeria ja maailmalõppu ootus muutis keskaja elu süngest lootusetusest särtsakaks elunaudingute otsinguks. Keskaega kuulusid nägemused ja lood imedest (Päivi Setälä 1999). 4 2. Keskaja inimeste jagunemine Keskajal võis eraldada inimesi enamasti kolme klassi: munk, rüütel, talupoeg. Suurimat rolli mängivad siin vaimulikud ehk täpsemalt mungad, kelle põhifunktsiooniks on palvetamine, mis annab neile kontakti jumalariigiga ja maapealse elu üle vaimse väe.
mille ametlik nimetus on Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis. Sisukord [peida] · 1 Ajalugu · 2 Kaasaeg o 2.1 Ordud ja kongregatsioonid o 2.2 Eesti apostlikud administraatorid · 3 Vaata ka · 4 Viited [redigeeri] Ajalugu on üle 800 aasta vana. Eestis algas katoliikluse ajalugu juba enne maa vallutamist 13. sajandi alguses, kui siia tulid tsistertslased. Katoliikluse õitsenguks Eesti alal tuleb aga lugeda keskaega. 16. sajandi algul toimunud reformatsiooni jooksul muutus valdavaks protestantism, vastureformatsiooni viidi läbi Poolale kuulunud Eesti aladel. Nende minemisel Rootsi võimu alla katoliiklus Eestist keelustati - arvatavasti olid katoliiklased vaid üksikud Poola või Leedu aadlisuguvõsade esindajad või juhuslikud sisserändajad. Kogudusi, piiskoppe ega preestreid ei olnud, kloostrid olid Rootsi võimu ajal hävitatud. Katoliku kiriku taastamine Eestis algas 19. sajandil
Referaat Liivimaa linnused Tallinna Laagna Gümnaasium Hele-Ry Ibrus 10. Klass 2016 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Vastseliina piiskopilinnus.....................................................................................................................4 Linnuse ajalugu...........................................................................................................................4 Kuressaare piiskopilinnus.....................................................................................................................8 Linnuse ajalugu...........................................................................................................................8 Paide Ordu...
Negatiivne sisemine kriitika- eesmärgiks on otsida vigu. Allikaõpetuse isaks peetakse Leopold von Ranket 1795-1886. Ta ütles, et igal rahvusel on oma vaatenurk oma ajaloole. Ütles, et asju tuleb vaadata nii, nagu need tol ajajärgul olid. Ajalugu tuli esitada objektiivselt. Ta rajas oma koolkonna ja pani aluse historistlikule uurimussuunale. Õppejõuna võttis kasutusele ajaloo seminari. Eestis peetakse allikaõpetuse isaks Sulev Vahtret 1926-2007. Ta uuris Eesti ajalugu, eriti muinas- ja keskaega. Avaldas uurimuse Jüriöö ülestõusust. Oli Eesti muinsuskaitse üks aktiivsemaid liikmeid. Tema initsiatiivil loodi TÜ Eesti ajaloo õppetool. Tema õpilasteks olid Mart Laar ja Tõnis Lukas. Tartu linna aukodanik. Eesti Vabariigi elutöö teaduspreemia. Kroonikate eripärad ajalooallikatena- Kroonika ehk ajaraamat on keskaegse ajalookirjanduse peamine vorm, kus sündmustest räägitakse nende toimumise ajalises järjekorras. Kroonikud paistavad silma erapoolikusega
Sakraalarhitektuur Eestis (iseloomulikud tunnused). 10. Reformatsioon Eestis. Katoliku ja luteriusu tunnused ja erinevused. Haridusolud. Eestikeelse trükisõna algus (2 konkreetset näidet). 11. Liivi sõda. Vana-Liivimaa asend Läänemere regioonis. Liivi sõja eellugu, käik ja tulemused, dateering. 1 12. Eesti ajaloo allikad milliste allikate abil uuritakse: a) muinasaega, b) keskaega. Tuntumad kroonikad, baltisaksa ajalookirjutus, Eesti ajaloolased (Vana-Liivimaa), nimetada kaks. Milles seisneb eri liiki allikate tõlgendamise keerukus? 2 1.Arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised.
800 frankide kuninga Karl Suur krooniti paavsti poolt rooma keisriks. 843 Verduni kokkulepe-frangi riigi jagunemine 3 riigiks (ida-, lääne-, ja Lõuna-frangi riigiks.) u. 1000 Erik Punase poeg Leif purjetas Põhja-Ameerika rannikule 1066 Hastengsi lahing 1453 Konstantinoopoli langemine ja ida-rooma häving 4. Euroopa kujunemine keskajal: a) Keskaja mõiste ja koht ajaloos Keskajaga tähistatakse teatud ajajärkude vahele jäävat perioodi. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess.Keskaja mõiste juurdlus nn valgustusajal.mõiste on halvustava tähendusega, sest tähendab pimedat ajajärku. Kuid praeguseks peetakse seda perioodi tsivilisatsiooni seisukohalt ülimalt oluliseks, viljakaks ja loominguliseks. Enamasti peetakse keskaja alguseks Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamist 476 aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist. Mõiste ,,keskaeg" võtsid kasutusele humanistid
1896. 1905) Kevad. 1886. JeanLeon Gerome (18241904) Orjaoksjon. ROMANTISM Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa ja inglise maastikumaal. Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga
See avaldus selles , et looduselt tuli taotleda soosivat suhtumist põlluharides kui ka jahil käies, loodust tuli lepitada nii karu tapmise kui puu maharaiumise järel. 4)Millised ristiusu kombed olid muinasaegsetele eestlastele arusaamatud?Miks? Ohverdamisest loobumine , pühapäeva pidamine , paastumine ja patukahetsus. Nad polnud harjunud selliste tavadega http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eesti_ajaloo_lyhikokkuv.htm Üleminek muinasajast keskaega 1. Kuidas jagunes Eesti ala võõrvõimu esimesel sajandil? Eesti jagunes võõrvõimu esimesel sajandil : Tartu Piiskopkond( Sakala, Ugandi, Kesk-Eesti maakonnad) Saare-Lääne piiskopkond,(Läänemaa, Saaremaa, Keskus Lihula) Eestimaa Hertsogkond ( Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa), Saksa ordu. 2. Talurahva õiguslik seisund võõrvõimu esimesel sajandil. Talurahva õiguslik seisund oli esialgu hea. Vallutajad tunnistasid
kandjaks kujunes Venemaa. Eesti kultuuriruum jääbki sellesse vahepealsusesse, mistõttu on põhjust rääkida sellele kultuurile iseloomulikust marginaalsusest (vahepealsusest). 1343 Viimane ühine katse eesti hõimude ja eesti maakondade poolt kehtestada siin eesltaste endi võim, kuid see nurjub. Jüriöö ülestõus. Seetttu iseseisev arenguvõimalus lõigatakse eestlastel järgmisteks sajanditeks läbi. Ühtlasi 1343 ja 14 sajand, mis tähistab Euroopas õitsvat keskaega, esimesi ülikoole, vaimselt kõrgkeskaeg, thistab eesti aladel seda, et kogu eesti kultuuriline areng määratakse ära siinsete valitsejate eestvõttel. Kogu järgnev eestaslte ajaloosäng oli sellega määratud. Edaspidises eestaste kultuurilises käitumises hakkab määrama niisugune strateegia, mida me iseloomustame sõnaga kohanemine ja kohandumine. Saavad järgnevaks eestlaste ajaloolise ja kultuuri arengus määravaks tähtsuseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
